VANASÕNAD

A. Produktiivsete ülemaalise levikuga vanasõnade lokaalredaktsioonid
(värvilised legendidega kaardid, enamasti kommenteeritud):

EV 139: Aegamööda saab härg jänesele järele
EV 257: Amet ei küsi leiba
EV 1611: Hundist ei saa õuekoera
EV 2336: Jaan võtab püti, Jaagup kaks, Laurits lakub põhja
EV 2399: Kelle jalg tatsub, selle suu matsub
EV 2936: Kes kahju kardab, see õnne ei leia ~ kasu ei saa
EV 3187: Mine kanikaga pätsi otsima, kaota kanikas ka ära
EV 3352: Kassi keele otsan tõbi, koera keele otsan rohi
EV 3705+5022+9009: Kiisliga ~ kördiga ~ pudruga saab üleaia hüpata...
EV 4046: Kes koera saba kergitab, kui ta ise ei kergita
EV 4094: Koer käseb saba, saba sabaotsa, sabaots ütleb: "Karvad, karake ise!"
EV 4132: Kui saad üle koera, siis saad üle saba ka
EV 4978: Mis uma käsi käänd, tuud uma kaal kand
EV 5909: Kuidas lind, nõnda laul
EV 6297+6296: Magajale kassile ei jookse / jookseb hiir suhu
EV 6578: Mees mehe vasta
EV 6728+10260: Merel silmad, metsal kõrvad / Seinal on kõrvad
EV 7631: Kes kõik nõmmed kõntsib, see kõik marjad maitseb
EV 10928+kõnekäänd: Suuga teeb suure linna, käega ei tee kärbsepesagi
EV 11042: Sõber sõbra perse koorib
EV 11284: Söönud hingab, tõbine oigab
EV 11835: Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb
EV 12287: Kui ...-päeval on niipalju päikest ~ kuiva,et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis tuleb ilussuvi ~ saab ikka veel heina teha ~...
EV 12361: Täis kõht ei usu tühja kõhtu
EV 12634: Aja tühi asjale, karga ise kannule
EV 13249: Valel on lühikesed jalad
EV 13702: Varane (lind ~ vares) pühib nokka, hiline saputab tiibu

B. Kaarte piiratuma levikuga vanasõnadest

B1. Saaremaa vanasõnade ülevaate juurde kuuluvaid kaarte
(suured mustvalged kaardid legendidega):

EV 10: Kes kuu ede kutsutakse, see päeva pärale jääb
EV 919: Hea jutumees, sita töömees
EV 1524: Hoora nutt, varga vanne, joodiku jumalapalve... (vt.ka Lahemaa vanasõnades)
EV 1801: Tiitsel pole teed ees, hädalisel hända taga
EV 2066: Kena nägu ― vetu nuhtlus
EV 2459: Jooksja koer ikka saab: puhu suhu, teise selga
EV 2958: Kahe nou ikke pitkem
EV 3262: Karjumisest saab taarihauded
EV 3573: Kes kellaga lehma otsib, see sitase saba saab
EV 4617: Kuri kukulind, paha pätajalg, kõige õelam oli hobusevarss
EV 5046: Küla saunad köetaks korda, jõululauba kütab igaüks
EV 5527: Laps on enam kui laast
EV 6019: Loodetuul on taeva luud
EV 6277: Madisepäeval on pool lund taevas
EV 6444: Lutsi tuleb luuavarrega, Toomas tooripuuga, Andrus ahjuhargiga
EV 7298: Naise varast rikkust või koera sitast sõnnikut
EV 7299: Naise viha ja vesikaare tuul äi jäta enne järge,kut vesi lahti
EV 10340: Siga on ausa mehe leivakõrvane
EV 10708: Sureb hobu, maksab nahk
EV 12101: Tuhkabeõhta tuleta,vastlabeõhta valges magama
EV 12309: Tõutismees ajab sandi ukse eest ära
EV 12800: Ei õun kuku tüvist kaugele ~ Upin ei satauibost kavvehe
EV 13220: Vahetajale jäävad valjad
EV 13828: Vares vahib vahetaja väravas
EV 13876: Vasika nahk viiakse turu peale nii kui härja nahk
EV 13878: Vasikas läheb kõige enne ikka oma ema nina alla

B2. Lahemaa vanasõnade levikutüüpide näidetena toodud kaarte
(väikesed mustvalged kaardid legendidega):

EV 126: Parem aega müüa kui osta
EV 322: Andrus aus mees annab jõulud, Toomas toores mees toob jõulud...
EV 622: Ema sureb, isa sõgeneb ~ Imä kooles, esä sõgenes
EV 860: Harvast haraka saba kirju
EV 1277: Ega siis hing hukka ei lähe, kui ihu harida saab
EV 1584: Teeb hull paljugi, elab viisas vähemalgi
EV 2385: Ega jalad jää, et jäljed jäävad
EV 2708: Jodagi joudepapp tegeb, kui ei ole muud, ristib surni vasiku
EV 3069: Mis kala keegi püüab, seda ta saab
EV 3115: Kanad puule, laisad tööle, usinad und magama
EV 3557: Harvast köhvä löhvätüb, sidägi panna tämäle ouks
EV 4152: Löö koera ehk silita koera
EV 6785: Mets vaese mehe kasukas
EV 7469: Kes noorelt nobe, see virk vananagi
EV 9600: Kes ree rikub, see ree rakendab
EV 12694: Tühjad pead ikka püsti
EV 13319: Ega vana kuer valet ei haugu
EV 13703: Varane vaatab pugu alla, hiline saba alla
EV 14504: Ära väsib äkiline, vastu piab pikaline
EV 14874: Ega üks tukk kaua suitse

B3. Võru-setu vanasõnade levikutüüpidenäidetena toodud kaarte
(mustvalged kaardid, legendid kaartide juures eraldi):

EV 96: Aig tulep, lammas pöetas, hää tütrik naises võetas
EV 126: Parem aega müüa kui osta
EV 217: Avita menejat mõrsjat ja asujat majja
EV 622: Imä kooles, esä sõgenes ~ Ema sureb, isa sõgeneb
EV 638: Emä põlve naal kasus lats innembi ku esä salvõ naal
EV 733: Äkki haarat, suu palutat
EV 929: Hea laps, kes hästi tantsib, parem laps, kes paigal seisab
EV 1002: Hää häritä, hooletu hobõsida: ei süütä, ei sõita
EV 1014: Hää lats tunnus hällü, kaunis karja
EV 1027: Hää om härra leiba süvvä, kuri om kanda karbatsit
EV 1477: Kel huul, sel kuur
EV 1564: Hull kitt or'a tüüd, laisk latse tüüd
EV 1641: Hunt tahab hurjutamist, raha lugemist, saks palumist...
EV 1714: Häbü õlõ-õi saust, õt silmä lätt
EV 1904: Igä pikk, pesmäldä ei päse'
EV 2373: Läheb jahimees metsa ― pane pada kummuli; läheb kalamees kalale ― pane pada tulele
EV 5052: Küllä jääb küläsüük
EV 5058: Paremb um iks külä õnnele ku külä kaheole
EV 5424: Mis määgide, ku pöetä-i
EV 5563: Latsõ koolja löüdäs läve alt
EV 5684: Hoia leiba heinaajaks

C. Localia

Saaremaa vanasõnadest
Lahemaa vanasõnade levikupilte
Võru-setu vanasõnade levikupilte

D. Üksikküsimusi ja läbilõikeid

Sõnade hüppama ja kargama lokaliseerumisest eesti ütlustes
Implikatiivstruktuuride levikustatistikat eesti vanasõnades