Minu lemmikloom on saanud oma nime, kui ma olin viie aastane ja me võtsime koera. Tema nimi oli Loreta aga me ei osanud seda nime öelda ja panime talle uue nime ja tema nimi on Mõmmi. See on hästi lahe nimi. Kui Mõmmi oli väike ja mina ka siis ma tõstsin ta lauale peale ja Mõmmi hakkas kartma. Kui me pudru söömata jätsime ja jätsime tooli laua alla panemata, siis Mõmmi ronis tooli pealt lauale ja sõi kõik pudru ära.
Mul on 2 kassi ja koer. Kasside nimed on Lilli ja Mõmmi, koera nimi on Otto.
Kass Mõmmi nimi tuli sellest, et ta on väga karvane. Koera nimi tuli lihtsalt.
Mul on 3 lemmiklooma, mul on koer, ta nimi on Täpi. Ta sai oma nime nii, et tal on ... Nina ja ta nina on must ja ta nina on nagu täpp ja siis saimegi ta nimeks Täpi. Mu koer on veel beebi kommetega ja ta imeb ühte karvast mänguasja.
Mul on veel papagoi, ta nimi on Rosella, ta sai oma nime nii, et ta liigi nimi on sinirosella ja siis me võtsime sealt 'sini' ära ja saime Rosella. Ta on väga arg, ma pean teda veel treenima.
Minu viimane lemmikloom on hamster Mõmmi. Ta sai oma nime nii, et kui ma ta sain, siis ta oli pruuni värvi, ta oli nagu beebikaru ja niimoodi saigi ta oma nimeks Mõmmi. Ma väga armastan oma loomi ja ma soovitan teile ka valida looma.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimese lemmiklooma sain 5nda aasta sünnipäevaks. See oli kass. Teise lemmiklooma sain ma endale seitsmendas klassis. Olin siis 12-ne aastane ja loomaks oli lontkõrvadega jänes. Kui ma üheksandasse klassi läksin võeti mulle koer (tšau- tšau).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kassi kinkis mulle tädi sünnipäevaks. See oli tema otsus ja minu pere ei olnud selle vastu. Jänese otsustasime osta endale, kuna olime näinud ajalehes kuulutust ning ei suutnud jätta endale ostmata sellist armsat küülikut. Koera soovis mu ema. Õigemini see oli tema hetkeotsus, millest kasvas välja tõsine mõte. Kõik lemmikloomad on võetud ainult pooltargumenti toel. Vastuargumente ei olnudki. Lemmikloom on ju mõnes mõttes vajalik. Lapsed õpivad siis hoolitsema.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi kohta ma ei oska täpselt öelda, aga arvatavasti mu tädi sai mõnelt tuttavalt kassipoja; eeldatavasti sai tasuta. Jänes maksis 700 krooni ning ajalehes tehti artikkel ning seal oli märgitud ka aadress, kust neid osta saab. Koera ostsime koertekasvatusest. Maksis 6000 krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassile panin nimeks Kurr, kuna kassid kurruvad nii armsalt ja see kass oli selles erilise andega. Jänest kutsuti mitmeti: Vicky (minu pandud nimi), Jänku (õde ja vanemad), Jussi (vanavanemad). Koera nimi paberite järgi on Lord, kuid meie kutsume teda Mukiks või Mõmmiks (rohkem kasutame seda). Me leiame, et pidevalt teda pärisnime pidi kutsudes ei oleks nii meeldiv. Lord on üsna keeruline nimi, kuid samas Mõmmi on kergem öelda. Mõmmiks hakkasime kutsuma teda, kuna tšau- tšauna on ta väga pehme, karvane ja näeb välja nagu karupoeg.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Lemmiklooma puudutavat teavet olen saanud vastavate raamatute kaudu ning ka loomasaateid vaadates. Samuti on mõnelt teiselt lemmikloomaomanikult uuritud, kuidas kõige parem on vastava loomaga käituda ja olla. Interneti teel ei ole eriti uurinud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Jah, kindlasti on. Küüliku võtsime eelkõige sellepärast, et tal olid armsad lontis kõrvad. Algul küll soovisime angoora küülikut, kuid lemmikloomapoodi jõudes valisime ikkagi armsama. Koera suhtes samamoodi.
Oli vaja armsat karvast mitte väga suurt koera ning tšau-tšau puhul olid need omadused olemas. Looma tõupuhtus ei ole niivõrd oluline. Näiteks minu kass ei olnud kindlasti tõupuhas, kuid see ei häirinud mind, sest olulised ei ole mitte paberid ja taust, vaid loom ise.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osa võtnud mitte ühestki loomanäitusest, kuna arvan, et see on siiski eelkõige loomade piinamine. On muidugi ka neid loomi, kes naudivad tähelepanu, nagu on ka inimesi, kes kandideerivad missiks, kuid kõik ei ole sellised. Kuna ma ise ei sooviks mitte kunagi sellisest võistlusest osa võtta, siis ma arvan, et minu lemmikud ka ei peaks seda tegema.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kass ja jänes on nüüdseks surnud, kuid siiski hoolitsesin nende eest mina. Koera eest hoolitseb terve perekond. Välja jalutamas käivad mu õed temaga, kuid vahel satun ka mina, eriti just siis, kui talvel saab lumes möllata. Hommikul, lõunal ja õhtul käiakse koeraga kindlal ajal väljas. Vahepeal ta üldiselt magab või siis sööb. Mõmmile meeldib väga mängida ja rullida mööda põrandat ning üldse naudib ta seda, kui temaga tegeletakse. Suhteliselt vähe siiski tegelen, kuna eriti ei leidu aega selleks. Samas ma jaotan selle vähese aja päeva peale ära ning koerale võib jääda mulje, nagu ma iga natukese aja tagant pööran kogu oma tähelepanu talle.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Alguses sõi Mõmmi ainult spetsiaalselt talle mõeldud toitu, mida sa ainult loomaapteekidest osta. Nüüdseks sööb ta Chappit ning ka tavalist toitu. Tema eriliseks lemmikuks on juust ning kodujuust ja mõlemat ta ka saab, kuid loomulikult normaalses koguses, kuna tavatoit siiski ei ole mõeldud talle. Koeratoidus on ju ka olemas kõik, mida organism eluks vajab.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Koeral on tihti tervisehädad olnud. Kõrvapõletik ja suguelundite põletik ka. Mõlemal korral oleme lasknud tal hambad, kõrvad ja suguelundid puhastada. Samuti kontrollida üle naha ja vere. Ei, ise me ei ole osanud lahendada, kuna igaks juhuks tuleb alati pöörduda arsti poole. Lemmikloomade vaktsineerimine on loomulikult vajalik, kuna loom on ju ka sama vastuvõtlik haigustele nagu inimene. Õnneks on olemas ka loomadele vaktsiinid, mis aitavad vältida osasid haigusi.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kui häda käes, siis vast steriliseeriks ka oma looma, kuid minu koer on isane ning ei liigu tavaliselt omapead. Vajalik on see juba sellepärast, et olenevalt muidugi loomast, ei taheta mitmeid pesakondi järjest saada. Piisab ühest, sest pahatihti näiteks koerakutsikad või kassipojad uputatakse.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Ei, meie ei ole oma loomal lasknud järglasi saada, kuna me ei ole seda vajalikuks pidanud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koeral on lubatud viibida kõikides ruumides va. magamistuba, kuhu sissepääs on tema jaoks rangelt keelatud. Magab ta tihtipeale akna lähedal või uste taga, sest seal on suurem tuuletõmbus, kuna oma tiheda karvastiku tõttu on tal pidevalt palav. Otseloomulikult ei ole tal lubatud voodisse tulla, kuna vaatamata sellele, et me hoiame teda puhtana ei suuda me tagada siiski ideaalset puhtust ning looma voodis olemine tekitaks probleeme hügieeniga.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikemate reiside ajal on koer vanaema juures maal, kus ta saab vabalt aias ringi joosta. Koera sõidutame autos, nagu inimestki ainult, et koer viibib põrandal sõidu ajal. Külla oleme küll teda kaasa võtnud, kuna ta on suhteliselt sõbralik ning meeldib enamustele. Loomahotelli teenuseid ei ole mitte kunagi kasutanud, kuna ei pea seda õigeks, et loom jäetakse võõraste inimeste hoolde. Ka loom saab stressi ning see võib talle põhjustada ka surma.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Mõmmi sünnipäev on 10. aprillil. Otseselt ei tähista, kuid tema sünnipäeval kingime näiteks kondi või midagi taolist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või soovite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole ostnud ega õmmelnud, kuna talle ei meeldi midagi kanda. Mänguasjadest ta ka eriti rõõmu ei tunne, kuna on suhteliselt laisk koer. Koeral on oma šampoon ja ka õli karvade jaoks. Samuti kammime teda regulaarselt. Spasse küll ei ole mõelnud teda kunagi viia, kuna ta on natuke arg ning vähe usutav, et ta laseks enda peal mõnda protseduuri teha.
17. Kas teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kus teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel?
Jah, looma eest on võimalik liiga palju hoolitseda. Ülehoolitsemine on haiglane hoolitsemine, kui loomale pühendatakse kõvasti rohkem aega kui perele või iseendale. Ostetakse näiteks delikatesse või tohutult kalleid riideid, et loom saaks end paremini tunda.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei hoolitsetud nii väga lemmikloomade eest. Nõukogude aeg oli rohkem kolhooside ja sovhooside aeg ning siis ei pööratud nii palju tähelepanu lemmikloomadele. Ja kui ka omati lemmiklooma, siis kindlasti ei hellitatud neid üle ning ei õmmeldud riideid selga.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matused? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kass Kurr kadus tegelikult ära ning meil teda matta ei õnnestunud. Kuna ta elas maal, siis ta lihtsalt ükskord ei tulnud enam koju tagasi. Sisetunne ka andis teada, et ju ta on surnud. Tükk aega ei võtnud uut looma, sest igatsus kassi järele oli liiga suur. Jänku surm oli masendav. Ta oli parajasti vanaema juures maal ning üks hommik lihtsalt enam ei liigutanud. Maeti ta kusagile metsa alla väga sügavale muidugi. Uut looma me ei võtnud, sest enne jänku surma olime just võtnud koera.
20. Millised „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Mõmmi ei tohi võtta laualt toitu, käia magamistoas, toitu mööda põrandat laiali vedada ega haukuda eriti kõvasti. Ta kuulab meie kõigi sõna ning peab kinni väga hästi neist reeglitest. Muidugi on tal kombeks vahetult pärast põrandapesu üle niiske põranda kõndida, kuid ka sellest oleme tavaliselt üle olnud.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid mida on raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jänesel oli komme alatasa juhtmeid närida ning vahel harva ka tapeeti. Tegelikult ei saadutki sellest harjumusest lahti, kuna jänest on üsna keeruline õpetada. Looma ei saagi tegelikult karistada, kuna ta on siiski loom ning tavaliselt ei saa sellest aru, mida ta valesti tegi.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri? Miks?
Mõmmile oleme õpetanud istumist, lamamist, rullimist, küsimist, ootamist, teretamist - kõiki põhilisi trikke, mida tavaliselt koerad oskavad. Õpetamine oli suhteliselt lihtne, kuna juustu saamiseks on ta nõus kõike tegema ning tundus, et ta on üsna arukas, sest sai suhteliselt kiiresti asjadele pihta. Algul oli kavatsus viia ta koertekooli ka, kuid aeg läks nii kiiresti, et ei olnud enam mõtet, sest kutsikas õpib paremini kui natukene vanem koer. Jah, dressuur on kindlasti hea, kuna siis võib peaaegu alati olla kindel, et koer allub inimesele.
23. Kas te räägite oma lemmikloomaga? Kas teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Iga päev räägin oma koeraga ning ta saab ka mu tekstist aru. Isegi siis, kui me niisama pereringis räägime temast, saab ta aru. Mõtlemine ei ole omane ainult inimestele, sest ka loomad peavad seda mingil määral suutma, sest muidu nad ju ei jätaks söömata seda, mis neile ei maitse. Meie koer igatahes küll mõistab meeleolu, sest ta saab aru, kui kellelgi on halvem tuju ning siis üritab olla ülisõbralik või siis hoiab eemale. Samas, kui on kurb tuju ja pisarad tulevad, siis ta tuleb ja lohutab.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, võib küll. Mõmmi on ülimalt armas ja ta vaatab nii armsalt otsa, siis lihtsalt tuleb talle natuke juustu anda, kuigi ei tohiks.
25. Millised on teie peres olnud laste kohustused loomad suhtes? Kas lapsed hoolitsevad looma eest rohkem kui täiskasvanud? Kas laps teie arvates vajab looma?
Üldjuhul tegelevad koera eest hoolitsemisega lapsed, kuna nemad peavad õppima hoolitsema ja vastutama. Samas ka täiskasvanud ei jäta koera unarusse. Õhtuti mängitakse temaga ikka. Laps vajab looma, sest elusolendi eesti hoolitsemine arendab rohkem, kui mõne mänguasja eest hoolitsemine.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema loomapidajatega?
Ei ole hakanud, kuna looma ei võetud selleks, et arendada suhtlemist teiste loomapidajatega, vaid selleks et oleks lemmik kodus.
27. Kas on mõni lemmikloom keda te mingil juhul ei peaks?
Mitte mingil juhul ei võtaks ma koju endale hamstreid ega merisiga, kes praegusel ajal on üsna populaarsed lemmikloomad. Mul ei ole nende vastu mitte midagi, aga ma leian, et need kaks ei oleks sobilikud minu lemmikuteks. Ma eelistan pigem suuremaid loomi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse kodulooma on hakatud suhtuma kui lemmikusse või seltsilisse?
Ei tea mitte ühtegi näidet selle kohta.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Ma leian, et eksootilised loomad ei ole siiski lemmikloomad. Nad võivad küll olla põnevad ja lahedad, kuid siiski on nad teistsugused kui lemmikloomad. Ma ei kujutaks ette, et mul oleks madu kodus. See oleks ju jube.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on Ioomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
Lemmikloomadeks saavad olla loomad, kes on inimsõbralikud ning mõnes mõttes ka koduloomad, kuna nii on ühiskonnas kujunenud. Mitte keegi ei pea lemmikloomaks näiteks karu või rebast, sest neid ei ole kodustatud olema lemmikuteks. Lemmikloom on pigem iluotstarbel võetud. Kodulooma kasutatakse aga millegi saamiseks. Lemmikloom ei ole ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet. Näiteks koerad on ju majavalvajad, samuti kassid. Lihtsalt osad lemmikud on otstarbeta, kuid see ei tähenda, et nad kõik on.
31. Miks teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, et oleks keegi, kelle eest tuleks hoolitseda. Noored inimesed võtavad enne laste saamist endale lemmiku, et vaadata, kas nad lapsega saaksid hakkama, kuna ka lemmikloom ju vajab samasugust tähelepanu. Vanemad lastega perekonnad aga lastele kohustuse või siis lihtsalt mängimise pärast.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimene koer oli meil, kui ma olin umbes 7-aastane, teine kui olin 14. Mul oli ka saksa lambakoer, see oli nii tark mul, et ta viidi siis, kui ma 13-aastane olin, Ukraina piirivalvesse tööle.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Mitte keegi polnud vastu, vanemad kinkisid mulle.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Tuttavad tõid, tasuta saime.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Esimene koer oli Mõmmi, teine oli Maika.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Mu tuttavatel on oma loomakliinik.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei mõjuta. Esimene koer oli niisama krants, aga ta oli armas ja teine oli njunfaundland, see oli nii armas kutsikana ja suuremana suur karvakera.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Eks mina tegelesin, aga mul olid ka väikesed õed, kes ka aitasid.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kui kutsikas oli väike, siis valmistasime ise talle toitu, sest ta vajas valku kõvasti, aga seda sai ta munast, kohupiimast jne, hiljem sõi spetsiaalset toitu jne.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
See on kindlasti vajalik, sest kutsika immuunsus on väga nõrk, eriti kui on tõukoer, need eriti nõrgad, seega oli vaja vaktsineerida ja tuli jälgida, et ta kõike ei näriks, sest kutsikale võivad väga lihtsalt ussid tulla ning seetõttu vajavad nad palju hoolt.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
See on suhteline asi, kes mille jaoks võtab looma, kes aretab koeri, see ei steriliseeri oma looma. Mina ei pidanud seda vajalikuks teha, sest ma hoolitsesin oma koera eest ning ei lasknud teisi koeri ligi talle.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ühel koeral tulid jah kutsikad, aga see oli sihilik paaritamine mitte juhuslik asi ja andsime kutsikad tuttavatele.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koertel oli köögis oma nurk.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei, mul on koerad alati kodus olnud, sest meil on alati keegi kodus.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Kusjuures, ma ei mäleta enam oma lemmikute sünnipäevasid, ma olin siis alles veel liiga noor.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei, mu koer oli liiga suur, et talle riideid osta.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Olen näinud telekast, et lemmikule ostetakse kallimaid hilpe kui iseendale. Ja et koera eest hoolitsetakse paremini.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on loomadele kõik vajalikud ja mittevajalikud asjad olemas: poed, salongid, isegi loomakiirabi on olemas, aga vanasti seda kõike polnud, see vahe ongi.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Esimene koer mul tapeti ära, kuna ta läks ühele mehele kallale ning see lõi ta salaja maha. Ma leidsin koera nädal hiljem juhuslikult ning matsin maha ka, aga teine koer aeti auto alla, siis kui mind kodus polnud ja tema matsid mu õed maha.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Mu koerad olid väga sõnakuulelikud: ei pissinud tuppa, ei võtnud laualt midagi. Kuulasid alati sõna.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie loomadel ei olnud halbu kombeid.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Jah, kõrval käimist, valvamist ja muid pisiasju.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Mõnikord rääkisin küll jah.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei tea, mul pole juhust olnud sellisesse olukorda sattuda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Alati tuleb koera pissitada, temaga tegeleda ja teda ei tohi väntsutada.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ikka suhtlen osadega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madu ma kohe kindlasti ei tahaks oma koju.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mu naabril oli kunagi vares.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Sellised loomad vajavad ülemäära palju hoolt.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Metsikud loomad las jääda sinna, kus nende koht. Kõiki loomi nüüd ka kodustada ei saa.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Nad vajavad kedagi, kelle eest hoolt kanda ja kellega suhelda.
Meie pere jaoks on olnud lemmiklooma mõiste lihtne: need on perele sõbralikeks seltsilisteks kujunenud loomakesed, peamiselt kassid, koerad. Lapsena maal elades olid kassid tavalised koduloomad, püüdsid hiiri, elasid laudas ja jõid lüpsisooja piima. Esimene koer meil oli saksa sõjaväe taganemisel nendest mahajäänud ilma sabata mingi hundikoera tõugu Reks. Temast sai taadi lemmik, kes sõitis vankris kaasaja isegi magas tema juures.
Hiljem linna kolides võtsime kodu kaitseks suure ketikoera: esimene oli Dingo, teine Karai. Nende pidamine väikeses hoovis lühikese keti otsas ei olnud koertele mugav, nad muutusid väga kurjaks. Pealegi olime abikaasaga mõlemad pikad päevad tööl ega saanud (eriti talvel) nende eest piisavalt hoolitseda. Abikaasa andis nad maale tallu.
Kasse on meil linnas olnud õige mitu. Mõnigi neist on saanud otsa tänaval, mis oli laste jaoks suur draama, sest kassidest kujunesid lastele ja lapselastele lemmikud. Ühtegi looma me pole ostnud, ikka on keegi oma looma ära andnud. Kui tütar Siiri oli koolitüdrukuna tihti bronhiidiga haigevoodis, siis üks kass seadis ennast talle ümber kaela magama. Kui tal kord olid kuuri all pojad, kandis ta need Siiri juurde voodisse ( kaks korda ühel päeval!).
Praeguse musta kõutsi Roki leidis tütar kaheksa aastat tagasi Ahtmest tänavalt nutvana. Kassike oli nii väike, et vaevalt oskas piima lakkuda. Igatsusest ema tissi järgi hakkas ta imema koer Nikit, kellel polnud veel järglasi olnudki. Saime neid võõrutada sellega, et määrisime Niki tissid sinepiga.
Esimese toakerekesena tõi Siiri meile emase Kuti, kelle poegadest hiljem jätkus naabritele ja Voka alevikkugi, kus elas meie poja pere. Praegu on meil Kuti poeg Niki ja selle poeg Mõmmi.
Meie lemmikud pole olnud riietatud - lipsutatud ega ka dresseeritud: nende tavad ja kombed on kujunenud iseenesest. Nii on Mõmmi lemmiktegevuseks pallimäng, Roki eelistab eraklikku vaikset elu, talvel aga püüab lund. Kõigi kolme meelismagamispaik on Siiri juures, kus igaühel on kindel koht. Talveks on Rokil spetsiaalne magamisase radiaatori juures. Suveks on hoovis trepi peal nn „ Diogenese tünn”, kus loomad leiavad varju vihma ja kuuma eest. Roki peab seal „sõpruskohtumisi" ühe naabri sama musta kassiga.
Meie pojatütrel on valge kõuts Pelle, kellele Helin väiksena pani „perekonnanimeks” Kribu. Ei tea tigedama loomuga kassi, kui see on olnud väikesest peale: kraabib ja lõhub ja iga võõra peale ainult vuhiseb. Kord kiskus puruks Helini raamatukogust toodud raamatu.
Pojapoeg Margusel on Pärnus kassike Kim, kelle jaoks linnakorteri tingimustes osteti liivakast ja liiv - esialgu oli Kim nii väike, et kadus liivakasti ära. Magamiskohaks on Kimile padi pererahva voodis nende kahe padja vahel. Marguse arvuti on täis Kimist tehtud fotosid.
Poeg Raivo peres on lemmikloomaks suur kodukaitsja Urs, kes ka on õpetust saanud kodus. Toob kätte eemale visatud esemeid, püüab palli, pererahva keeldudele - käskudele reageerib koheselt. Hoovi värav võib olla avatud, aga ta väljub sealt ainult loaga. Ursi jaoks on ehitatud suur kahe ruumiga ja aknaga ning vaipadega soojustatud maja. Lisaks on taraga eraldatud jooksuaed.
Meil ei ole olnud mingit sidet loomaklubidega; ei ole meil ka tõupuhtaid loomi. Seega pole me ka käinud näitustel.
Käesoleval ajal tegeleme oma loomadega mina ja tütar. Mina põhiliselt muretsen toidu ja koduse pensionärina toidan neid. Tütre mureks on loomade hooldamine: kammimine, pesemine, loomaarstidel käimine, ravimite soetamine jne. Kõigeks selleks igapäevaselt kulutatud aeg on väga erinev. Praegusel ajal ostame põhiliselt kõik toidud loomadele poest: valik on küllalt mitmekesine. Loomaarsti poole on tulnud pöörduda seedehäirete puhul, ühel korral Nikiga sünnitusabi saamiseks.
Vaktsineerimine on loomulikult vajalik. Tiinusevastaseid tablette kasutanud ei ole. Loomade järglaste saamine on n.ö. „ juhtunud”.
Reisidel ei ole meil kunagi loomi kaasas olnud; neil puhkudel oleme loomade eest hoolitsemise lahendanud naabrite abiga.
Oma lemmikloomade sünnipäevi küll ei tea. Ei oska piiritleda vajaliku- ja üle- hooldamise vahet, aga tundub, et tänapäeval ikka pakutakse üle: näiteks viia looma spaasse! Nõukogude aegse hoolitsemisega ei saa muidugi võrrelda: polnud ju loomade toiduvalikutki.
Meie loomad on surma korral maetud ühte kohta kodu aeda. Hauakesel on väike rist ja priimulad. Oli meil kord ka hamster, kes on ka sinna ühisaeda karbi sees maetud.
Puhtuse pidamisega pole nagu olnud arusaamatusi v.a. haigestumise korral. Muid pahandusi küll. Nii on Mõmmi kutsikana kolm villast kattevaipa „augustanud”, Rokile ei suuda keegi selgeks teha, et kassi õigus pole kõndida üle diivanilaua ega seal puhketundi pidada. Halb komme on Rokil lindude püüdmine: ta läheb sauna veerenni sisse pikutama ja
püüab sealt käpaga sauna nuka juures olevast sirelipõõsast linde.
Vitsahirmu pole meie lemmikud tunda saanud; kui on paha peal oldud, saavad nad kõvast sõnastki aru. Loom kindlasti mõistab inimese meeleolu ja kõnet. Rääkides nendega sõbraliku juttu, poevad nad sülle, nuruvad paitamist ja püüavad igati olla päikesed. Kui aga näiteks tütar ravimiprotseduurideks käsib ühe või teise sülle võtta, on nad silmapilk peidupaiga leidnud. Kui keegi ei tule telefoni helina peale vastama või hakkab mängima klaverit, siis Niki ja Mõmmi uluvad täie häälega kaasa.
Praegu meie peres enam väikesi lapsi ei ole. Omal ajal nii lapsed kui lapselapsed tegelesid loomadega ja see on väga vajalik: kasvatab lastes sõbralikkust, sallivust ja hoolimist elava looduse vastu.
Mingil juhul ei peaks ma lemmikloomana roomajaid, kiskjalisi, ka ahve. Peale selle, et nad on eemaletõukavad (eriti roomajad) on nad ohtlikud ja tülikad (näit. ahvid). Urvastes abikaasa sugulastel oli kord vares, kelle lapsed olid terveks ravinud ja ta jäigi nende juurde elama. Minu jaoks oli vastuvõetamatu, et näiteks söögi ajal vares lendas söögilaua kohal ja pillas „kingitustki” lauale.
Lemmikloomad võiksid olla eelkõige väikesed koduloomad. Neist võib olla ka praktiline kasu: kassid hiirehirmuna, koerad kaitsjana. Olen oma varasemates töödes kirjutanud meie väga targast hobusest Vana Kiljust, aga ei oskaks teda küll lemmikloomaks pidada.