19. sajandi keskpaigast alates on Eesti ajakirjanduses ilmunud asunduste-teemalisi kirjutisi, kusjuures esmast informatsiooni on saadud peamiselt luteri kiriku pastoritelt ning köster-kooliõpetajatelt (Konstantin Butzke, Jaan Nebokat jt). 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli väljarändamise ja asunduste teema ajakirjanduses järjepidevalt päevakorral. Mitmes ajalehes (nt “Sakala”) leidus asunduste kohta eraldi rubriik. 1910. aastal ilmus Tallinnas isegi 9 numbrit Eesti väljarändajate ja asunikkude häälekandjat “Asunik”.
Eestikeelset ajakirjandust anti välja ka Venemaal, aastatel 1884–1930 ilmus umbes 45 eri väljaannet, aastatel 1931–1940 sai ilmuda eeskätt töölisajakirjandus.
Oluliseks asunduste elu kajastajaks oli 1908–1914 ilmunud “Peterburi Teataja” (ajutiselt “Petrogradi Teataja”) ja 1914–1917 seda asendanud “Pealinna Teataja”. “Peterburi Teataja” ilmub taas alates 1999. aastast.
Spetsiaalselt Siberi eestlastele olid suunatud Omskis aastatel 1920–1922 ilmunud ”Siberi tööline” ja Novosibirskis aastatel 1922–1930 koos ilukirjandusliku lisaga ”Uus küla” välja antud ”Siberi Teataja”.
Teise maailmasõja järgses nõukogude perioodi ajakirjanduses ei leidnud Siberi eesti külade eluolu eraldi käsitlemist. Teema tõusis päevakorrale 1980. aastate lõpupoole seoses Vene Föderatsioonis elavate väikerahvaste rahvusteadvuse kasvuga, millega seoses tärkas kohalikel ajakirjanikel huvi eksootilise „teise“ vastu. Venemaal ilmuvais piirkondlikes ajalehtedes (Tomski oblasti Pervomaiski rajooni Zavetõ Iljitša, Omski oblasti Azovo rajooni Ihre Zeitung, Omski vestnik jt) hakkas ilmuma ülevaateid ka Siberi eesti külade asustusloo ja eluolu kohta.
Eesti ajakirjanduses (nt Maaleht) ilmusid 1980. aastate lõpupoole üksikud artiklid, kus tutvustati mõne konkreetse Siberi eesti kogukonna eluolu – info pärines enamasti Siberi külas sündinud-kasvanud eestlastelt. 1990. a suvel tutvustati Eesti Raadio viies saates Ida-Siberi Ülem-Suetuki küla, kuna küla 140. aastapäeva tähistamisel osales delegatsioon Eestist.
Taasiseseisvunud Eestis puudus 1990. aastail suurem avalikkuse huvi Siberi ja üldse Venemaa eestlaste vastu. Eesti Rahvaluule Arhiivi välitööd pälvisid siiski mõnevõrra meedia tähelepanu (uudislood, kultuurisaadete sarjad „Esivanemate vaimuvara“, „Varavedaja“, ETV saatesari „Teateid tegelikkuses“ jm). Meediakajastusi pälvis ka 1997. a sügisel Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud teaduskonverents „Eesti kultuur võõrsil: Venemaa asundused“. Samaaegselt jõudis meediasse Ants Paju idee asutada Põltsamaa lähedale Pajusisse Venemaa eesti kogukondadest naasnute küla.
Kuna 21. sajandi alguseks oli märgatavalt kasvanud Eesti üldsuse huvi Siberi eestlaste vastu, võis märgata ka meedia huvi kasvu. Sajandivahetusel ja 21. sajandi esimesel kümnendil hakati ka riiklikult Venemaal elavaid rahvuskaaslasi toetama (Siberi Ülem-Suetuki küla sai eesti keele õpetaja, Rahvuskaaslaste programmi üliõpilasstipendiumide toel said noored võimaluse õppida Eesti Vabariigi kõrgkoolides, noortele korraldati eesti keele ja kultuuri laagreid, toimusid eesti kultuuripäevad jne). Kõik see leidis vastukaja ka meedias.
Eestis ilmus Siberi eestlaste asustuslugu ja eluolu kajastavaid kirjutisi üleriigilistes lehtedes Postimees (al 1991), Päevaleht, SL Õhtuleht (al 2000), Maaleht, Kodumaa, kultuurileht Sirp. Ka mõnes piirkondlikus lehes: näiteks Lõunaleht, Kuusalu leht Sõnumitooja, Setomaa.
Hilisemal perioodil pärineb rida artikleid Jaanus Piirsalu sulest, kes töötas alates 2007. aastast Eesti Päevalehe korrespondendina Moskvas ja oli hiljem Postimehe korrespondent. Päevalehes hakkas ilmuma sari eesti ja setu küladest endise Nõukogude Liidu alal. Lugejat kutsuti üles kaastööle – külade kohta infot saatma.