Väljarändamisliikumise ja Venemaa eestlaste kohta ilmus uurimusi ka nõukogude perioodil, kuid pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist on teema enam päevakorrale tõusnud: ilmunud on monograafiaid, ülevaateteoseid, hulgaliselt artikleid. Uurijate kasutada on nüüdseks ka materjalid, millele varem ligipääs puudus.
Eestlaste väljarännet Venemaale ning selle põhjusi on käsitlenud ajaloolased Artur Vassar (“Uut maad otsimas. Agraarne ümberasumisliikumine Eestis kuni 1863. aastani”, 1975), Sirje Kivimäe (1981) jt.
Põhjaliku ülevaate eesti asunduste uurimise kohta kirjutas Tiit Rosenberg: “Ümberasumisliikumise ja eesti asunduste ajaloo historiograafia” (raamatus „Sõna jõul: diasporaa roll Eesti iseseisvuse taastamisel“. Tartu Ülikooli Kirjastus: Tartu, 2008, lk. 36-52).
Ajaloolane Viktor Maamägi on avaldanud uurimuse eesti asunduste kujunemisest ja Eesti vähemusrahvusest NSV Liidus (“Uut elu ehitamas. Eesti vähemusrahvus NSV Liidus (1917–1940)”, 1980).
Keeleteadlane Jüri Viikberg on alates 1984. aastast avaldanud artikleid Siberi eestlaste asustusloost, keelest ja keelesuhetest ning kaitsnud kandidaadiväitekirja “Estonskije jazõkovõje ostrovki v Sibiri: Vozniknovenije, razvitije, kontaktõ” (1989). Ta on koostanud ja toimetanud 2002. aastal ilmunud “Krimmi kogumiku”, kuhu on koondatud konverentsi “170 aastat eestlust Krimmis” ettekanded (09.-10.09.2001). Koos Kristiina Praakliga koostatud koguteoses “Eestlased ja eesti keel välismaal” leidub ka tema ülevaade “Eestlased ja eesti keel Venemaal” (2010).
Keeleteadlane Lembit Vaba on avaldanud koos Jüri Viikbergiga artikli Siberi eestlaste keelesuhetest.
Aavo Valmise sulest on ilmunud uurimus “Emakeeleõpetus Venemaa eesti koolides” (1997).
Rahvastikuteadlane Hill Kulu on käsitlenud Lääne-Siberi eesti asunduste kujunemist, eluolu ja eestlaste tagasirännet. Doktoritöö “Eestlaste tagasiränne 1940–1989. Lääne-Siberist pärit eestlaste näitel” ilmus aastal 1997.
Etnoloog Mare Piho on avaldanud artikleid Siberi setu asunduste asustus- ja kultuuriloost, olustikust ning tänapäevast.
Etnoloog Aivar Jürgenson on kirjutanud väljarändamisliikumisest, Siberi eestlaste territoriaalsusest ja identiteedist ning Jaapani mere äärsetest eestlastest. Kaitses doktoritöö “Siberi eestlaste territoriaalsus ja identiteet” (2002).
2006. aastal ilmus doktoritöö baasil laiemale lugejaskonnale mõeldud raamat “Siberiga seotud: eestlased teisel pool Uuraleid”, 2008. a avaldas ta Siberit kui Venemaa kolooniat ning siberlaste identiteedi kujunemist tutvustava raamatu “Siber – vabaduse ja vangiahelate vahel”.
Folklorist Anu Korb on uurinud Siberi eestlaste lauluvara, jutte esivanematest, surma- ja matusekombestikku, rahvameditsiini, folkloristliku välitöö teooriat Siberi välitööde näitel. 2005. aastal nägi trükivalgust uurimus “Venemaal rahvuskaaslasi küsitlemas: folkloristliku välitöö metoodilisi aspekte” (Studia Ethnologica et Folkloristica Tartuensia 9. Tartu Ülikooli Kirjastus 2005).
2007. aastal ilmus Anu Korbi artiklitel põhinev raamat “Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina” (sarjas “Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 24, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 2007).
Doktoritöö “Siberi eesti kogukonnad folkloristliku uurimisallikana” kaitses ta 2007. aastal.
Raamatusarjas “Eesti asundused” I–VIII (1995–1999, 2010–2017) on ilmunud piirkondlikud kommenteeritud tekstivalimikud, Siberis ja mujal Venemaal sündinud eestlaste küla- ja elulood ning folkloristide välitööpäevikud.
2005. aastal koostas Anu Korb antoloogia “Siberi eestlaste laulud“, mis koosneb kahest CD-plaadist ja tekstivihikust. 2014. aastal sai väljaandele lisatud videomaterjal ning sestpeale on see kasutatav audiovisuaalse veebiväljaandena.
Folklorist Andreas Kalkun on avaldanud artikleid Siberi seto kogukondadest ja nende lauluvarast. Koos Anu Korbiga andnud välja multimeediaväljaande “Siberi setode laulud” (2012). Väljaanne koosneb raamatust, kahest CD-plaadist ja DVDst, alates 2013. aastast on väljaanne kättesaadav ka veebis.
Folklorist Astrid Tuisk on käsitlenud Siberi eestlaste pärimuse muutumisega seotud probleeme, kohapärimust, etnobotaanikat. Toimetanud artiklikogumiku “Eesti kultuur võõrsil. Loode-Venemaa ja Siberi asundused” (1998) ning kaitsnud magistritöö “Oma ja võõra rühma piirid Siberi eestlaste rahvaluule põhjal” (2001).
Ajaloolane Kadri Tooming kaitses 2008. aastal magistritöö “Lõuna-Eesti küla Vene impeeriumi keskvalitsuse kolonisatsioonipoliitika mõjuväljas 1889-1914”.
Ajaloolane, arhiivinduse professor Aadu Must on välja otsinud Estica materjale välismaa arhiivides ning koostanud suure ja unikaalse andmekogu Siberi eesti asunduste ja asunike ajaloo kohta. Tal on valminud rida artikleid ning uurimus “Siber ja Eesti: jalaraua kõlin” (2012). Raamatus käsitletakse eestlaste saatust Siberis erinevatel ajalooetappidel, eriti vanemal ajal, ning jõutakse järeldusele, et alates 18. sajandist on Siberil arvestatav koht Eesti ja eestlaste ajaloos.
Vene etnograaf Ilja Lotkin (Omsk) on koos oma aspirantidega uurinud etnilisi protsesse Lääne-Siberi eesti ja läti asundustes ning ta on avaldanud rea artikleid ja uurimusi, nt “Sovremennyje etniceskije protsessy u latyshei i estoncev Zapadnoij Sibiri“ (1996) ning “Pribaltiiskije diaspory v Sibiri (1930–1930-je gody): Aspekty etnosocial’noj istorii” (2006).
Tomski ajaloolane D. G. Korovushkin on arhiividokumentide abil uurinud erinevate rahvaste arvukust ja paiknemist Siberis. Teiste hulgas on ta käsitlenud ka eestlasi “Latyshi i estoncy v Zapadnoij Sibiri: rasselenije i cislennost v kontse XIX v nacalje XXI veka” (2008).
Soome uurija Alpo Juntunen on oma uurimustes keskendunud Siberi soome asundustele ning väljasaadetud soomlastele, kuid tema töödes leidub infot ka eestlaste kohta. Monograafia “Suomalaisten karkottaminen Siperiaan autonomian aikana ja karkotetut Siperiassa” (1983).
Üksikartikleid või piirkondlikke ülevaateid on avaldanud veel: Mart Mäger ja Anatoli Rekk-Lebedev – Kaug-Ida eestlastest,
Mall Hiiemäe – Siberi eestlaste rahvakalendrist,
Ell Vahtramäe – Siberi eestlaste taevakirjadest,
Risto Järv – Siberi Oravaküla eesti kogukonna jutustamistraditsioonist jt.