Aadu Must. SIBER JA EESTI. JALARAUA KÕLIN
Toimetajad: Anu Lepp, Kadri Tooming.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, 544 lk.
ISBN: 978-9949-32-143-8
Eestimaalaste kokkupuude Siberi kui “Venemaa vanglaga” sai alguse 300 aastat tagasi, mil sinna saadeti Põhjasõjas vangilangenud Rootsi armee ohvitserid, sh arvukalt baltisakslasi, aga teadaolevalt ka nii mõnigi eestlane. Neile järgnesid Vene impeeriumi valitsejate ebasoosingusse langenud või teisitimõtlemises süüdistatud kirjanikud, haritlased ja poliitiliste intriigide ohvrid. Eelkõige sai aga 19. sajandiks Siberist peamine sundasumise ja sunnitööpaik seadusega pahuksisse läinud eesti talupoegade jaoks. Nende inimeste elu ja saatuse kohta säilinud materjalid nii siinsetes, naabermaade kui ka Siberi arhiivides on arvukad ja mitmepalgelised, kohati põhjalikud ja samas väga lünklikud, aidates siiski maalida raamatu autoril emotsionaalse pildi sellest, milliseks kujunes “külmale maale” sattunud eestlaste edasine käekäik ning kuivõrd neil õnnestus säilitada oma keel, usk ja identiteet.
Aivar Jürgenson. Siberiga seotud: eestlased teisel pool Uuraleid
Toimetaja Helle Tiisväli. Argo kirjastus, 2006, 376 lk.
ISBN: 978-9949-415-70-1
Siberis elab tänapäevalgi tuhandeid eestlasi, kes on seal sündinud.
Doktoritöö baasil laiemale lugejaskonnale kirjutatud raamat püüab vastata küsimustele: Missugune on Siberi eestlane? Mida peavad Siberi eestlased kodumaaks? Milline on nende suhe Eesti ja kodueestlastega? Kuidas on Siber nende kultuuri mõjutanud?
Aivar Jürgenson. SIBER – vabaduse ja vangiahelate vahel
Toimetaja Helle Tiisväli. Argo kirjastus, 2008, 338 lk.
ISBN: 978-9949-438-22-8
Väljasaatmised, loomavagunid, nimetud hauad – peamiselt “tänu” massiküüditamistele on Siberil eestlaste kollektiivses mälus peamiselt negatiivne tähendus. Kuid Siber tähendab palju muudki.
Tohutud lumeväljad, läbipääsmatud metsad, majesteetlikud mäed, lõputud stepid, inimtühjad kõnnumaad – Siberi ürgne loodus ja kättesaamatu kaugus on samuti andnud sellele paigale oma tähenduse ja assotsieeriva jõu. Ja siberlase avar ja sõltumatu hing – traditsiooniliselt kuulub seegi Siberi-kuvandisse.
Raamatus näidatakse, kuidas on Uuralist itta jäävast territooriumist saanud Siber – selline, nagu me tänapäeval teda tunneme, selline, nagu teda teavad seal elavad inimesed. Kuidas ta asustati, kuidas sai temast Venemaa koloonia ning mismoodi sattusid Siberisse elama tänaste siberlaste esivanemad. Kuidas aja jooksul tekkis siberlase identiteet, st kuidas venelastest ja teistest Siberisse sattunutest said siberlased ja missugust rolli on see identiteet mänginud Siberi ühiskondlikes ja kultuurilistes protsessides.
Anu Korb. Rõžkovo virulased pärimuskultuuri kandjaina
Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused. Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae 24
Toimetajad: Mall Hiiemäe, Kadri Tamm
Eesti Kirjandusmuuseum, 2007, 216 lk.
ISBN: 978-9949-418-67-1
ISSN: 1406-636X
Monograafia tutvustab Lääne-Siberi vanimas luteriusuliste asunduses Rõžkovos elavat pärimusgruppi, kelle enesenimetus on virulased. Asunike Eestist, Soomest ja Ingerimaalt pärit esivanemad saadeti Siberisse Vene tsaari poolt umbes 200 aastat tagasi. Neile lisandus hiljem väljarännanuid ning nii kujunes omanäolise keele ja pärimusega kogukond.
Raamatu autor käsitleb küla asustuslugu, asunike enesemääratlust ning keelesuhteid, pidude- ja laulutraditsiooni, rahvakalendri tavandit, rahvapärase ravitraditsiooniga seotud pärimust ja matusekombestikku. Väljaanne sisaldab inglise- ja venekeelset sisukokkuvõtet.
Sari Eesti asundused I–VIII (1995–1999, 2010–2017)
ISSN: 1406-3794
Sarja raamatute hulka kuuluvad piirkondlikud kommenteeritud tekstivalimikud, Siberis ja mujal Venemaal sündinud eestlaste küla- ja elulood ning folkloristide välitööpäevikud.
Siin Siberi maa peal kasvanud. Ülem-Suetuki ja Viru-Pulani lood ning laulud. Eesti asundused I
Koostajad Anu Korb ja Kadri Peebo. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1995.
Raamat tutvustab Krasnojarski krai Ülem-Suetuki ning Ülem-Bulanka külade pärimust.
Ei oska rääkimise moodi kõnelda. Eesti asundused II
Koostaja Anu Korb, toimetaja Kadri Tamm. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1996.
Raamat sisaldab lõunaeestikeelsete külade, Omski oblasti Zolotaja Niva ning Semjonovka ning Kemerovo oblasti Jurjevi ja Koidula eestlaste pärimust.
Seitse küla Siberis. Eesti asundused III
Koostaja Anu Korb, toimetaja Kadri Tamm. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998.
ISBN: 9985-9170-0-6
Väljaanne tutvustab Omski oblasti Vana-Viru, Uus-Viru, Ivanovka ja Kovaljovo ning Tomski oblasti Kaseküla ja Liliengofi eestlaste pärimust.
Taaru-tagused ja stepiasukad. Eesti asundused IV
Koostaja Anu Korb, toimetaja Kadri Tamm. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1999.
ISBN: 9985-9214-3-7
Sisaldab Omski oblasti Tara maakonnas paiknevate Jurjevi, Lilliküla, Estonka ja Mihhailovka ning Tsvetnopolje küla eestlaste rahvaluulet.
Siberi eestlaste elud ja lood. Eesti asundused V
Koostaja ja toimetaja Anu Korb. EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2010, 359 lk.
ISBN: 978-9949-446-71-1
Raamatusse on koondatud 15 lugu, Siberis sündinud eestlaste mälestused oma pere- ja külaelust.
Jutustajate esivanemad rändasid Siberisse välja 19. sajandi viimasel kümnendil või 20. sajandi algul, veelgi varem sattusid eestlased Siberisse aga sõjapõgenikuna või Vene tsaari poolt väljasaadetuna. Nad rajasid Siberi avarustes kodu ning lootsid peagi heale järjele jõuda. Kõik lootused aga ei täitunud. Millega uutes oludes tegelikult kokku puututi, sellest jutustavad Siberist Eestisse, oma esivanemate sünnimaale tagasi jõudnud eestlased.
Eestlased Venemaal: elud ja lood. Eesti asundused VI
Koostaja ja toimetaja Anu Korb. EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2014, 302 lk.
ISBN: 978-9949-544-36-3
Valimikku on koondatud 10 lugu – Venemaa eesti asundustes sündinud-kasvanud eestlaste kirjapandud ja jutustatud mälestused.
Roosi Siberi lood. Eesti asundused VII
Koostaja ja toimetaja Anu Korb. EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2015, 304 lk.
ISBN 978-9949-544-68-4
Raamat annab värvika pildi kahe Ida-Siberi Krasnojarski krai lõunaosas asuva küla – Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki eluolust, asustusloost, traditsioonidest ja kommetest. Lood pani kirja ERA Siberi kaastööline Rosalie Ottesson (1899–1979). Tema mälestused toetuvad pärimuslikele juttudele, lauludele, loitsudele, mis olid osa toonasest igapäevaelust.
Kohtumised Siberis. Eesti asundused VIII
Koostaja ja toimetaja Anu Korb. EKM Teaduskirjastus, Tartu, 2017, 422 lk.
ISBN: 978-9949-586-43-1
Alates 1991. aastast on Siberi eesti kogukonnad olnud üks Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumis- ja uurimissuundi. Ajavahemikul 1991–2013 kodueestlastena Siberis reisides olime tunnistajaiks pöördelistele muutustele Siberi eestlaste elus ning ebakindlusele, mis kaasnes NSVLi lagunemise, muutunud poliitiliste olude ja majanduslangusega.
Raamat põhineb folkloristide välitööpäevikutel. Kirjeldatakse mitmekultuurilises ümbruses kasvanud eestlaste kombeid ja tavasid, keelekasutust, külade eluolu, konkreetseid kogumisolukordi ja riikidevaheliste suhete mõju kogumistööle.
Julia ja Regina Lell. MAHTRA JUHAN. Mahtra Juhani uus kodupaik Ülem-Suetuki külas Siberis
Toimetaja Katre Koit. Mahtra Talurahvamuuseumi Toimetused IV. Kirjastus SE/JS 2008, 109 lk.
ISBN: 978-9949-158-24-9
Regina ja Julia Lell on Mahtra sõja järel Siberisse asumisele saadetud Juhan Reinvarti (Mahtra Juhani) Siberis sündinud järeltulijate neljanda põlvkonna esindajad. Raamat räägib eestlaste elust-olust Ülem-Suetuki külas Siberis läbi paljude aastate.
“Vanade aegade lugusid tuleb tingimata aeg-ajalt üle rääkida, et neid meelde tuletades uuele elule äratada. Sissevaatel Reinvartide suguvõsasse on teedrajav tähendus. See on noorte terane pilguheit oma juurtele, kaugete aegade ja vahemaade taha. Et Mahtra sõjaga seoses ning Mahtrast sai teelemineku kurbmäng alguse, siis vähemalt sümboolsel moel – raamatu kaudu – ollakse justkui ringiga tagasi jõutud.” Jüri Viikberg, keelemees, raamatu konsultant.
Lembit Sirge. Eesti rahvakild Siberimaal. ESTONIA KÜLA ARENGUAASTAD. Tallinn 2004
Raamat räägib Altai krai Estonia külast, selle asutamisest 1897. aastal kuni ajani pärast II maailmasõda. Koostaja tugineb iseenda ja teiste külaelanike, eeskätt Aleksander Moloki mälestustele. Viimane meenutab: “Minu isa Gustav Molok perega elasid Eestis Tartu lähedal Ahja vallas, sealt nemad maa puuduse tõttu rändasid Venemaale, algul peatusid Peterburi kubermangus, siis Tšeljabinskis ja sealt pärast pikka reisi 1903. aastal jõudsid Estonia külla, kus mina sündisin 1905. a. ja elasin 1931. aastani.” Raamatus leidub II maailmasõjast osavõtnute ning langenute ja 1937.-1938. aastal represseeritute nimekiri.
Esper Ivan Mihhailovitš, Särg Salma Semjonovna
Рыжково (первое лютеранское поселение в Сибири) и Лютеранская церковь
Издательство Гйоль 2014.
ISBN: 978-5-904790-34-9
Omski oblasti Rõžkovo külas sündinud-kasvanud Ivan Esper ja Salma Särg keskenduvad väljaandes Rõžkovo küla kui Siberi esimese luterlaste asunduse ajaloole. Raamatus on kasutatud nii arhiividokumente kui külaelanike ja nende järeltulijate mälestusi, mis tutvustavad lugejaile asunduse eluolu ja usuelu.