1991. aasta augustikuus sõitsime kahekesi – Anu Korb ja Astrid Tuisk – esimest korda Krasnojarski krai Minussinski piirkonna eestlaste juurde Ülem-Suetuki ja Ülem-Bulanka külla. Siberi eesti külade tänapäevast ja sealsetest elanikest teadsime tookord suhteliselt vähe. Seda Siberis-käiku võib lugeda pigem tutvumiseks Siberi olude ja välitöö-võimalustega.
Kohapeal kogetu ületas kõik ootused. Esmalt juba see, et Kodu-Eestist tuhandete kilomeetrite kaugusel asuvates külades sai vabalt eesti keelega hakkama. Veelgi üllatavam oli põgus kokkupuude Minussinski piirkonna eestlaste folklooriga: sõnadega ravimine oli elavas kasutuses, hulgaliselt räägiti vanu usundilisi jutte, teati muinasjutte ja vaimulikke legende, lauldi peast pikki ilmalikke ja vaimulikke laule jne. Ees ootas tohutu söötis tööpõld.
Finantseerijad
1991. aasta sügisel koostas Anu Korb vastloodud Eesti Rahvuskultuuri Fondile projekti “Rahvuskultuur Eesti asundustes”. Seadsime eesmärgiks selgitada välja Siberi eesti kogukonnad ning talletada sealset rahvaluulet, kultuuriloolist ja etnograafilist materjali.
ERF toetas projekti aastatel 1992–2000, 2004, 2007–2008. Lisaks aitasid Siberi välitöid finantseerida Eesti Teadusfond (1995–2000, 2012–2013), Eesti Kultuurkapital (1998–2000, 2004, 2008), Avatud Eesti Fond (1994), Rahvuskaaslaste programm (2007–2008, 2012), riiklik programm Eesti keel ja rahvuslik mälu (2007–2008), riiklik programm Eesti keel ja kultuurimälu (2012–2013).
Aastatel 1991–2000, 2004, 2007–2008 ja 2012–2013 kogusime 2–4-liikmeliste gruppidega Siberi eestlaste suulist pärimust Omski oblastist Krasnojarski kraini. Käimata jäi Kaug-Ida eestlaste juures.
ERA Siberi-välitööd (tänapäevase territoriaalse jaotuse järgi):
1991 ja 1992 Krasnojarski krai: Ülem-Suetuk, Ülem-Bulanka
1993 Tomski oblast: Kaseküla, Liliengof
1994 Kemerovo oblast: Jurjev, Koidula; Tomski oblast: Vambola
1995 Omski oblast: Zolotaja Niva, Semjonovka, Kovaljovo, Ivanovka
1996 Omski oblast: Mihhailovka, Jurjev, Lillikülä, Estonka;
mitte-eesti külad: Jegorovka, Novo-Uika, Sedelnikovo
1997 Omski oblast: Tsvetnopolje, Vana-Viru, Orlovka, Uus-Viru, Kovaljovo
1998 Novosibirski oblast: Estonka, Borovuška, Orava, mitte-eesti külad: Russko-Semjonovka, Karasevo; Togutšini l
1999 Omski oblast: Rõžkovo; Novosibirski oblast:
Nikolajevka, Uusküla, Rosental; mitte-eesti külad: Berjozovka, Kõštovka
2000. aastal oli üheaegselt väljas kaks ekspeditsioonigruppi.
1) Omski oblast: Rõžkovo, Zolotaja Niva
2) Krasnojarski krai: Ülem-Suetuk, Ülem-Bulanka, Sušenskoje as, Krasnojarski l; Altai krai: Estonia, Rubtsovka l
2004 Tomski oblast: Kaseküla; Omski oblast: Rõžkovo
2007 Krasnojarski krai: Hait, Pulatnovo, Krestjansk, Narva
2008 Krasnojarski krai: Hait, Pulatnovo, Krestjansk, Uus-Petseri, Estonia; vene küla Kijai, eesti-läti Ostrovo
2012 Krasnojarski krai: Hait, Pulatnovo, Krestjansk, Ülem-Suetuk, Ülem-Bulanka, Minussinski l, Karatuzskoje as
2013 Krasnojarski krai: Ülem-Suetuk, Minussinski l, Karatuzskoje as, Motorski as.
Välitöödel osalejad
ERA Siberi välitöödel on osalenud ühtekokku 16 inimest: Anu Korb (15 korral), Astrid Tuisk (9), Andreas Kalkun (3), Villi Sulger (3), Ell Vahtramäe (3), Aivar Jürgenson (2), Andres Korjus (2), Kadri Peebo (Tamm) (2), Risto Järv (1), Indrek Kaimer (1), Aado Lintrop (1), Pille Niin (1), Mari-Ann Remmel (1), Mari Sarv (1), Tiit Sibul (1), Ain Urbel (1).
Kogumisstrateegiad
Esmalt kogusime pärimust peamiselt vanema põlvkonna külaelanikelt, eesti keele ja kultuuri kandjatelt.
Iga-aastased välitööd avardasid meie maailmapilti mitmeti. Kõigi Siberi eesti kogukondade pärimus ei olnud ühtviisi vanapärane. Just suurlinnade lähiümbruse eestlased olid uuendusmeelsemad, vanadest traditsioonidest võõrdunumad. Neis külades töötades hakkasime rohkem tähelepanu pöörama ka olustikulisele ja eluloolisele materjalile ning noorema põlvkonna eestlastele. Kaugest vahemaast hoolimata saime mõnd suuremat kogukonda külastada ka korduvalt.
Siberi-eestlastelt kogutu Eesti Rahvaluule Arhiivis
Siberis elavatelt eestlastelt ja Eestisse ümberasunud Siberi juurtega eestlastelt on Eesti Rahvaluule Arhiivis tuhandeid lehekülgi käsikirjalisi või arvutil vormistatud materjale, helisalvestusi, videosalvestusi ning fotosid.
Kogud sisaldavad lauluvara, uskumusi ja kombestikukirjeldusi (rahvakalendri kombestik, sünni-, ristimis-, pulma-, surma- ja matusekombestik, loomapidamise- ja taimekasvatusega seotud uskumused-kombed, rahvapärased arstimisvõtted ja ravisõnad), rahvajutte (jutud esivanematest ja küla asutajatest, usundilised jutud, muinasjutud, naljandid, olustikulised jutud), hilisematel aastatel on lisandunud ka inimeste eluloojutte ja olustikukirjeldusi.