Siberi eestlaste laulupärimus on väga mitmekesine.
Sinna kuuluvad nii laulud, mis viidi kaasa Eestist (nt See ranits, mis mu seljas raske), aga ka need, mis aja jooksul kohapeal õpitud. Üks osa laule on ise välja mõeldud, aga neid on ka venekeelsetest lauludest ümbertehtud (nt. Head aega, Üksik talu, Seal väikses kasakate külas). Uuemaid laule on raadiost, televiisorist, kontsertidelt ja mujalt kuuldud ning järgi lauldud. Tänapäevaseid laule lauldakse rohkem ja sagedamini vene keeles, kuid ka Eestist on populaarseid laule õpitud (nt. Ma tahaksin kodus olla…). Siberi eestlased laulavad nii eesti, vene, aga ka läti, ukraina ja teistes keeltes.
Laulud kõlavad nii sünnipäevadel kui väikese lapse voodi juures, kindlaks laulmiskohaks on ka matused. Laulda armastatakse eriti mitmekesi ning vahel ka mitmehäälselt, kuid nii mõnigi eelistab kodus omaette laulmist. Eesti laule ja tantse õpitakse ka folkloorirühmades, nii on neid ka kontsertidel ette kantud. Vanemaid eestikeelseid laule mäletavad paremini ja laulavad meelsamini vanemad inimesed, noored ja lapsed eelistavad uusi vene- ja ingliskeelseid laule.
