Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

a(q) < agaq aga, kuid; tä taht, a tä ei saaq ta tahab, kuid ta ei saa; a mille? aga miks?
aabi|ts, -dsa, -tsat¹³ = aavits aabits
.aadli, -, -t¹ aadel; aadlimiis' aadlimees, aadlik
aadom', -i, -it⁴ = atom' aatom; aadom'(pomm') v atom'(pomm') aatomipomm
aalo, -, -t² aaloe
aam', aami, .aami³⁷ aam
.aama, ajjaq e aiaq, aa, kesks aet⁵⁵ = ajama ajama
aas, aasa, .aasa³⁰ aas, silmus
.aasta, -, -t³ > .aastak
.aasta(ga)|aig, -ao, -.aigo³⁶ aastaaeg
.aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aastanõ = aast.aonõ = ajastanõ aastane; üte-, katõ-, neläaastaganõ, katsa-aastaganõ ühe-, kahe-, nelja-aastane, kaheksa-aastane
.aast|aig, -ao, -.aigo³⁶ = .aastak = ajastaig
.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aastaig = .aestak < .aasta aasta; aastak (aigo) tagasi aasta tagasi; katõ aastaga vana lats' kaheaastane laps
.aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ = aast.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aastaganõ
.aasta(ga)|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ aastapäev
.aasta(ga)|sada, -saa, -sata²⁹ = saa-.aastak sajand, aastasada; mineväl aastagasaal möödunud sajandil
.aasta(ga)tuha|t, -ndõ, -ndõt¹³ = tuhat.aastak aastatuhat
aavi|ts, -dsa, -tsat¹³ = aabits
abi, -, api²⁶ abi
abi|elo, -elo, -ello²⁶ abielu
abili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ abiline
abi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ abimees; abinõu, vahend; tüü kerendämises om egäsugumaidsi abimiihi vällä löüt töö kergendamiseks on leiutatud igasuguseid vahendeid
abina|anõ, -asõ, -ist⁸ armuke
abirah|a, -a, -ha²⁸ abiraha; stipendium
abi|valmis, -.valmi, -valmist²² abivalmis
a(a)drõs', -i, -sit¹³ aadress
a'dvo|kaat', -kaadi, -.kaati³⁷ advokaat
adõr = adyr', adra, .atra⁴⁵ = atr ader
.ael|õma, -daq, -õ⁸⁵ hulkuma, (ringi v ümber) aelema; hullama; indlema; paarituma; las lehm aelõs ärq las lehm paaritub
.aesta|k, -ga, -kka³⁸ = .aastak
af|gaan', -gaani, -.gaani³⁷ afgaan
agaq > a(q)
ago, ao, ako²⁷ koit; eha; hummogunõ ago koit; õdagunõ ago eha
agras, .akra, agrast²² > akar'
aguq kõnek a ku(q) aga kui
ahas, .ahta, ahast²³ kitsas, ahas
aher, .ahtra, aherd²³ aher
ah|hil, -ila, -ilat⁴ = hahhil ahel
ah|hun', -una, -unat⁴ = ahnik [1.] = ahun < ahunik ahven
ahi, aho e ah'o, .ahjo⁴⁴ = aho ahi
ahini|k, -gu, -kku³⁸ pottsepp; ahinigutüü pottsepatöö
ahk, aha, .ahka³³ > hahk
ahni|k, -gu, -kut¹³ 1. = ahhun' ahven; 2. ahne, ablas; vana ahnik inemisetükk igavene ablas inimesetükk
ahni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema
.ahnus, -õ, -t⁹ ahnus
.ahnõhe = .ahnõlõ ahnelt, ahnesti
ahnõq|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ = ahnõqkot|t', -i, -ti³⁷ = ahnõq|päits', -päidsi, -.päitsi³⁷ ahnepäits
ahnõq, .ahnõ, ahnõt¹⁸ ahne, ablas
aho, -, .ahjo⁴⁴ = ahi
aho|kuur', -kuuri, -.kuuri³⁷ ahjukapp
aho.paistus, -õ, -t⁹ ahjupaiste; kass' piisles ahopaistusõn kass soojendab end ahjupaistel
aho|rind, -rinna, -.rinda³³ = aho|rynd, -rynna, -.rynda³³ ahju esikülg
.ahtagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kitsas
.ahtli|k, -gu, -kku³⁸ kitsavõitu; püksiq ommaq ahtliguq, julgu-i kumardagiq püksid on kitsavõitu, ei julge kummardadagi
ahun, -a, -at⁴ = ahhun'
ahuni|k, -gu, -kku³⁸ = .ahvni|k, -gu, -kku³⁸ > ahhun'
aiamaa, -, -d⁵⁰ > tahramaa
aid, aia, .aida³³ aed
.aidni|k, -gu, -kku³⁸ aednik
aid|saibas, -.saiba, -saibast²² aiateivas
aid|vi:ir', -veere, -vi:irt⁴⁰ aiaäär; aidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq aiaääred on ilusti ära niidetud
aig, ao, .aigo³⁶ aeg
aigaolt aegajalt
.aigla|nõ, -dsõ, -st⁵ aeglane
.aigo (millegi) ajal, aegu; tüü aigo töö ajal; kellä viie aigo kella viie aegu
.aigopite((h)n) aegamööda, aeglaselt
aigraama|t*, -du, -tut¹³ kroonika; kalender; Henrigu Liivimaa aigraamat Henriku Liivimaa kroonika
.aigsahe = .aigsalõ = .aigsast(õ) aegsasti
.aigsambahe = .aigsambalõ = .aigsambast aegsamini
.aigsast(õ) = .aigsahe
.ainugõ|nõ = ainukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ainuli|nõ = (.)ainuma|nõ, -dsõ, -st⁵ = (.)ainus, .ainu, (.)ainust¹⁰ ainuke, ainus; üts'ainumanõ kõrd üksainus kord
.ainu(i)si = ainustõ hädasti, pakiliselt; vaenõ saa-i ostaq tuudkiq, miä ainuisi vaia vaene ei saa osta sedagi, mida hädasti vaja; mul om ainustõ vaia liina minnäq mul on hädasti vaja linna minna
ainuütsi(ndä) ainuüksi, üksnes
ainõq, .ainõ, ainõt¹⁸ aine
ait, aida, .aita³⁰ ait
aiteh aitäh
aitjumma = ait'um(m)a aituma, aitüma, aitäh
aivasta|ma, -q, -⁸³ aevastama
aivastus, -õ, -t⁹ aevastus
.aivõq, m .aividõ, .aivit¹⁸ = ajo aju
aja|k', -gi, -kit¹³ ajamine; kar'a kodoajagi aig karja kojuajamise aeg
ajama, ajjaq e aiaq, aja, kesks aet, min 1. ja 3. p .ai(õ)⁵⁶ = .aama ajama
ajasta, -, -t³ = ajast|aig, -ao, -.aigo³⁶ = .aastaig aasta
ajasta|nõ, -dsõ, -st⁵ = ajast.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aasta(ga)nõ aastane; mitmõ ajastaonõ tä om? mitme aastane ta on?
ajo, -, ajjo e aio²⁶ = .aivõq aju
a'kadeemili|ne, -dse, -st⁵ akadeemiline
a'kadeemiä, -, -t³ akadeemia
akan', agana, aganat⁴ agan
akar', agara, agarat⁴ < agras agar
akõn', .aknõ, akõnd¹⁷ aken; aknõkruut', -laud, -raam' aknaruut, -laud, -raam
al|a, -a, -la²⁸ (maa)ala; (tegevus)ala
ala(q) 1. (millegi) alla; lavva alaq laua alla (vrd .alla); 2. > ärq [1.]
ala- ala-, alumine; alapuul' alumine pool
alaala|du, -du, -tut¹ väga alatu
ala|du, -du, -tut¹ alatu
alahan = ala(h)n = alava(h)n all(pool); sääl alahan om viil üts' talo seal allpool on veel üks talu
ala.iäli|ne, -dse, -st⁵ alaealine
alali|nõ, -dsõ, -st⁵ alaline
alalõ alles, järel; alalõ hoitma alles hoidma, säilitama
alamb, -a, -at¹³ alam
alambahe = alambalõ madalamale, allapoole
alambal = alamba(h)n
alambalõ = alambahe
alamba(h)n = alambal madalamal, allpool; Alatarõ om Mäetarõst alamban Alatare on Mäetarest allpool
ala(h)n = alahan
alanda|ma, -q, -⁸³ alandama
alandligult alandlikult
alandli|k, -gu, -kku³⁸ alandlik
alanpu:ul allpool
ala|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ alanema
alapannus, -(s)õ, -t¹¹ allapanu (loomadele)
alasi < alati alati; sul om alasi kipõ, olõ-i aigo kynõldagiq sul on alati kiire, pole aega rääkidagi
alasi|nõ, -dsõ, -st⁵ alatine
alaspäidi alaspidi
ala(ha)st madalamalt, altpoolt
alastus, -õ, -t⁹ alastiolek; rõivanappus; vaesus
alastõ(llaq) alasti; sannan ommaq inemiseq iks alastõllaq saunas on inimesed ikka alasti
alati > alasi
alava(h)n = alahan
albaanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ albaanlane
.algaja, -, -t³ = alostaja algaja
alg|klass', -klassi, -.klassi³⁷ algklass
alg|ku:ul', -kooli, -ku:uli³⁷ algkool
.algnõma, alõdaq, .algnõ, min 1. p .algsi, min 3. p alõs'⁷⁵ algama; jõgi algnõs lättest jõgi algab allikast; eeläq alõs' kuul' eile algas kool
.algu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ algus; algusõn oll' tüü rassõ alguses oli töö raske
ali† ehk; nääq ali nimäq, tuu om sama nad ehk nemad, see on sama
all all
.alla (kuskilt) alla(poole); taivast alla taevast alla (vrd ala(q))
(.)allapoolõ allapoole
al|las', -asi, -asit⁴ alasi
all|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ allkiri
al|lõv', -õvi e -õva, -õvit e -õvat⁴ asula; suurem kirikuküla; alev(ik)
aloma|nõ < alomi|nõ, -dsõ, -st⁵ alumine
alo|nõ, -dsõ, -st⁷ -alune; mõtsaalonõ metsaalune; kanglialonõ kaenlaalune
alos, -(s)õ, -st¹¹ alus
alos|kleit', -kleidi, -.kleiti³⁷ aluskuub, kombinee
alos|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ aluspüksid
alos|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² vooder; ihupesu
alos.säädü(se)(h)n* põhimõtteliselt; alossäädü(se)n om tuu võimalik põhimõtteliselt on see võimalik
alos.säädü|s*, -(se), -(s)t¹⁰ printsiip, põhimõte
alos.säädüsli|ne*, -dse, -st⁵ põhimõtteline
alostaja, -, -t³ = .algaja algaja
alos.taldri|k, -gu, -kku³⁸ alustass; kohvikroosiq kääväq alostaldrigidõgaq üten kohvitassid käivad koos alustassidega
alosta|ma, -q, -⁸³ algust tegema, pihta hakkama; asutama, rajama; algama; tä alost' kirotamist ta alustas kirjutamist; taa talo om mu esäesä alostõt see talu on mu isaisa rajatud; pia alostas süküs varsti algab sügis
alostus, -õ, -t⁹ algus, hakatus; iispäiv om nädäli alostus esmaspäev on nädala algus
alostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv alostama: alostõllõs ütte ja tõist, a kunagi saa-i midägiq valmis alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmis
alt alt
alt.kulmõ = altlaka altkulmu
altnaha salakavalalt; taa om sääne inemine, kelle miil'düs altnaha tõõsõlõ käändäq see on selline inimene, kellele meeldib salakavalalt teisele probleeme valmistada
.altri, -, -t¹ altar
a'lu|miin', -miini, -.miini³⁷ alumiinium
alõng', -i, -it¹³ = alõng, -u, -ut¹³ algus; alõng'ots algusots
ameerikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = meeriklanõ ameeriklane
ammak† kuni; ammak mereniq kuni mereni; ammak surmaniq kuni surmani
amma|t', -di, -tit¹³ = ammõt' amet
ammukallaq ammukil
ammukillõ ammukile
ammu(q)kiq ammugi; hoopiski
ammukõsõ = ammus ammuks, kui ammu siis, nüüdsama
ammulõ ammuli
ammu|nõ, -dsõ, -st⁷ = ammuskinõ = ammusinõ ammune
ammuq ammu
ammus = ammukõsõ: sul massa-i süvväq tuvvaq, ammus ma sei sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõin
ammusi|nõ = ammuski|nõ, -dsõ, -st⁵ = ammunõ
ammu|tama, -taq, -da⁸² 1. ammutama (vedelikku, heinu vms); peksma, lööma; muguq ammut' ynnõ tõist rusikugaq muudkui aga peksis teist rusikaga; 2. (suud) ammutama, ammuli ajama
ammõdi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ ametimees
ammõ|t', -di, -tit¹³ = ammat' amet
ammõt'li|k, -gu, -kku³⁸ ametlikuvõitu; sääl oll' sääne ammõt'lik hyng seal oli selline ametlikuvõitu õhkkond
ammõt'li|nõ, -dsõ, -st⁵ ametlik
ammõt'ni|k, -gu, -kku³⁸ ametnik
a'na|nass', -nassi, -.nassi³⁷ ananass
and', anni, .andi³⁷ anne, andekus, talent; täl um tuu as'a pääle andi tal on selle asja peale annet
.andis .andma < vabandama andeks andma, andestama, vabandama
.andis .pallõma < vabandust .pallõma andeks paluma, vabandust paluma
.andma, (.)andaq, anna⁶⁶ andma
.andrõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ andresepäev, 30. november
ands'a|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ < imelik 1. imelik, naljakas, kummaline; 2. saksik, upsakas, uhke
ands'akahe = ands'akalõ = ands'akuhe = ands'akulõ 1. imelikult, naljakalt, kummaliselt; 2. saksikult, upsakalt, uhkelt
ands'akus, -õ, -t⁹ veidrus
angõrda|ma, -q, -⁸³ = yngõrdama vingerdama, väänlema
angõr|hain, -haina, -.haina³⁰ > angõrpist'
angõrja|s, -, -t¹⁵ = angõrus angerjas
angõr|pist', -pisti, -.pisti³⁷ < angõrhain angervaks
angõrus, -õ, -t⁹ = angõrjas
.ankri = .ankro, -, -t¹ ankur
annus, -õ, -t¹¹ and, antav asi; ohvriand
an|nom', -oma, -omat⁴ nõu, anum
annõq, .andõ, annõt¹⁹ < .ohvri annetus, kink; ohver; andit andma e tuuma annetama, kinkima; ohverdama
anomamõsumassin, -a, -at⁴ nõudepesumasin
a'n(d)sambli, -, -t¹ ansambel
.antslagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ antsla elanik
a'nõk|du:ut', -doodi, -du:uti³⁷ anekdoot
ao.arvami|nõ, -sõ, -st⁵ ajaarvamine
.aohna = .aolõ õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti; mi piät aohna liina joudma me peame õigeks ajaks linna jõudma
aokan|a, -a, -na²⁸ väga varajane ärkaja (vrd ü:ükana)
ao|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ ajakiri
aokirändüs, -e, -t⁹ ajakirjandus
aokiräni|k, -gu, -kku³⁸ ajakirjanik
.aokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ varahommik
.aoldõ ajuti
.aoldõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aotlinõ ajutine; ajalik
ao|leht', -lehe, -.lehte³⁴ ajaleht
.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aonõ -aegne; ajaline; ajalik; õigeaegne
aolu|gu, -u, -ku²⁷ ajalugu
.aolõ = .aohna õigel ajal, õigeks ajaks; aegsasti
.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ = .aolinõ
aopikkä ajapikku
.aotli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .aoldõnõ
ao|täht', -tähe, -.tähte³⁴ koidutäht, ehatäht
ao|tütär', -.tütre, -tütärd²² ööbik
ao.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = ao.valgõ, -, -t³ aovalgus, koiduvalgus, ehavalgus
ao|viideq, -.viite, -viidet¹⁸ = aoviidäng, -u, -ut¹³ = aoviidüs, -(s)se, -t¹¹ = ao|viit, -viidü, -.viitü³⁷ = ao.viitmi|ne, -se, -st⁵ ajaraiskamine; ajaviide, (ajaviite)tegevus, harrastus, hobi
apa.kaari ringiratast, tiirutades, ringe tehes
apar', abara, abarat⁴ 1. = avvar' avar; 2. abar (kalavõrk)
apa|t', -di, -tit¹³ 1. lobiseja; 2. õgard
a'plaagri, -, -t¹ vaene, varanduseta; aplaagri(h)n olõma viletsas seisukorras olema
.aplamiisi hoolimatult, huupi; ettevaatamatult
appi appi
a'pri|ku:us', -koosi, -ku:usi³⁷ > karvaplu:um'*
.ap|ril', -rili, -.rilli³⁸ > mahlakuu
.apte|k', -gi, -kki³⁸ apteek
a'ptekri, -, -t¹ apteeker
a'põl'|siin', -siini, -.siini³⁷ = a'põl'|sin', -sini, -.sinni³⁸ apelsin
araabla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ araablane
ar'aq = arq > är(ä)q
arb, arva, .arba³³ 1. kriimustus; joon; soon, süvend; pragu, mõra; 2. > arm'
.arbja, -, -t³ tark, posija
.arb'ma, .arbiq, arbi⁶³ nõiduma, ravitsema
ar|buus', -buusi, -.buusi³⁷ > makõkürvits
arg, ara, .arga³³ arg, pelglik
.argnõma, arõdaq, .argnõ⁷⁵ hargnema, harunema
arima, arriq, ari⁵⁷ > harima
a'rkeoloogia, -, -t³ > vanaao.vällä.kaibminõ*
a'rkeo|lu:ug', -loogi, -lu:ugi³⁷ > vanaao.vällä.kaibja*
arm, armu, .armu³⁷ 1. arm, armastus, kiindumus; headus, südamlikkus; 2. armulikkus, kaastunne, haletsus
arm', armi, .armi³⁷ < arb [2.] (haava) arm
armas, .arma, armast²² > .armsa
armasta|ma, -q, -⁸³ > .hoitma [3.]; > .tahtma [2.]
armastus, -õ, -t⁹ > .hoitminõ [3.]; > .tahtminõ [2.]
arma|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ armatsema
armi:inlä|ne, -(d)se, -st⁵ armeenlane
armi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ hoidma, säästlikult kasutama; mul tulõ yks armidaq naid rõivit, naidõgaq hüä kohe minnäq, parõmbit mul olõ-iq mul tuleb neid riideid ikka hoida, nendega on hea kuhugi minna, paremaid mul pole
arm|pant'†, -pandi, -.panti³⁷ > vahr
.armsa, -, -t³ < armas armas; kygõ armsamb raamat, film', oppaja, hopõn', värm' lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värv
.armsahe = .armsalõ armsasti, meeldivalt
armualo|nõ, -dsõ, -st⁷ soosik
armu|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ armuand
armukadõ, -(hõ), -(hõ)t¹⁴ armukade
armukadõhus, -õ, -t⁹ armukadedus
armukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ armuke
armuldaq armutu
armuli|k, -gu, -kku³⁸ armulik, halastav
armuli|nõ, -dsõ, -st⁵ armuline, lahke, vastutulelik
armustõ armsasti, lahkelt
armõ|du, -du, -tut¹ 1. armetu, vilets; haletsusväärne; 2. = armõtuhe [2.]; armõdu hulga väga palju
armõtuhe = armõtulõ 1. armetult, viletsalt, vaeselt; 2. tohutult, (üli)väga, palju; kõvasti, tugevasti
aro, aro, arro²⁶ aru, kuiv rohumaa; aromaa arumaa
aro|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ = varikkõiv arukask
aro|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ hargnema
aroonia, -, -t³ > sitikpihl*
aro|tama, -taq, -da⁸² 1. harutama; 2. arutama
arotus, -õ, -t⁹ 1. harutamine; 2. arutus, arutamine, kaalumine
arotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ arutlema, arutama
arq = ar'aq > är(ä)q
arst', arsti, .arsti³⁷ > .tohtri
arstiruhe, -, -t² = arsti|ru:uh, -roho, -ru:uht³⁹ ravim, arstirohi
.arst'ma, .arstiq, arsti⁶³ arstima, ravima
a'rtikli, -, -t¹ artikkel
arv, arvo, .arvo³⁷ 1. aru, mõistus; arusaam; muq arvost minu arust; arvo saama aru saama; arvo pidämä aru pidama; 2. arv, number; arvsyna arvsõna
.arvama, arvadaq, .arva⁷⁷ arvama, mõtlema; oletama
.arvami|nõ -sõ, -st⁵ arvamus, arvamine
.arvosaamaldaq 1. taipamatu, rumal; 2. mõistetamatu, selgusetu, segane
arvo|t', -di, -tit¹³ > puutri
arvõq, .arvõ, arvõt¹⁸ arve; arvit õiõndama, arvit klaar'ma arveid klaarima
arõnda|ma, -q, -⁸³ 1. harutama; 2. > edendämä
arõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ 1. hargnema, harunema; 2. arenema
as'a|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ asjaajaja, ametnik
as'aldaq = as'andaq
as'ali|k, -gu, -kku³⁸ asjalik, tõsine, arukas
as'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ asjaga seotu, asjaosaline
as'a|lugu, -lu:u, -luku²⁷ olukord; asjaolu; asjalugu
as'a|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ asjamees, ametmees, tegelane
as'andaq = as'aldaq asjatu(lt)
as'a|tama, -taq, -da⁸² (mänguasjadega) mängima; sekeldama; sihitult talitama
as'a.tundja, -, -t³ asjatundja, spetsialist; asjatundlik
as'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv as'atama
asi, as'a, .asja⁴³ 1. asi; 2. mänguasi; latsi as'aq laste mänguasjad
ask, aso, .asko³⁶ < praht', < prügü prügi, praht (halv ka inimes(t)e kohta), pühkmed
askuni|k, -gu, -kut¹³ = asoaid = asounik prügihunnik, prügimägi
askõlda|ma, -q, -⁸³ = asõldama = asõndama askeldama, toimetama, talitama, sekeldama
aso|aid, -aia, -.aida³³ = askunik
asoni|k, -gu, -kku³⁸ 1. asunik, uusasukas; 2. asunik (0,25-liitrine viinapudel)
aso|nõ, -dsõ, -st⁷ < prahinõ prügine, prahine, räpane
aso|tama, -taq, -da⁸² 1. asutama, rajama, looma; 2. (midagi tegema) asutama, valmistuma; 3. sisse seadma, platsi võtma
asotus, -õ, -t⁹ asutus
asouni|k, -gu, -kut¹³ = askunik
a'ssõsri, -, -t¹ assessor
.astma, .astuq, astu⁶⁴ astuma; kõndima; astus tiid piten kõnnib teed mööda
.astmi|nõ, -sõ, -st⁵ = astuk' kõnnak
.astri, -, -t¹ aster
a'stroloogia, -, -t³ > tähetiieq*
a'stronoomia, -, -t³ > .taivaoppus*
astu|k', -gi, -kit¹³ = .astminõ
astõq, .astmõ, astõnd¹⁶ aste
asõl', .asklõ, asõld²³ kodune talitus, askeldus
asõlda|ma, -q, -⁸³ = askõldama
asõmal = asõmõl asemel
asõmalõ = asõmõlõ asemele
asõmi|k, -gu, -kku³⁸ asemik, asetäitja, asendaja
asõmõl = asõmal
asõmõlõ = asõmalõ
asõmõ.rõiv|aq, m -idõ, -it²² voodiriided
asõnda|ma, -q, -⁸³ = askõldama
asõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv asõndama
asõ|q, -mõ e -ma, -nd¹⁶ ase; voodi; jälg; koht; varas jätt varna, tuli ei jätäq varna asõndkiq varas jätab varna, tuli ei jäta varna jälgegi (vanasõna)
asõsyn|a, -a, -na²⁸ keel asesõna, pronoomen
ata|k, -gu, -kut¹³ soot, umbejäänud jõekäär
.atma, attaq, ata⁶¹ 1. ahtma, vilja parsile kuivama panema; 2. võrku, noota sisse laskma; 3. sööma, õgima
atom', -i, -it⁴ = aadom' aatom
atr, adra, .atra⁴⁵ = adõr ader
a'tõ|ism', -ismi, -.ismi³⁷ ateism
a'tõ|ist', -isti, -.isti³⁷ ateist
au, avvo, (.)avvo³⁷ = avv 1. au, austus; autunne; 2. neitsilikkus, puutumatus
au|ahnõq, -.ahnõ, -ahnõt¹⁸ auahne, kuulsushimuline
august', -i, -it¹³ > põimukuu
aur, auru, .auru³⁷ aurumasin; auruvedur
.aurama, auradaq, .aura⁷⁷ aurama
.ausa, -, -t³ aus, siiras; õiglane, korralik; austatud, (hea ühiskondliku) positsiooniga
.ausahe = .ausalõ ausasti, ausalt
austraalla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ austraallane
.austri, -, -t³ auster
austõrla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ austerlane
ausyn|a, -a, -na²⁸ ausõna
.au|tama, -taq, -da⁸¹ > avitama
.auto, -, -t¹ auto
.auto|juht', -juhi, -.juhti³⁶ autojuht
.auto|koda*, -kua, -kota²⁷ < garaas' garaaž
a'utonoomia, -, -t³ > .hindävoli*
a'utonoomili|nõ, -dsõ, -st⁵ > .hindävolinõ*
.autor', -i, -it⁴ autor
avahus, -õ, -st⁹ avaus, ava, auk
avalda|ma, -q, -⁸³ (välja) rääkima; üles tunnistama
avaldus, -õ, -t⁹ avaldus
avali|k, -gu, -kku³⁸ avalik
avi|tama, -taq, -da⁸² < .autama aitama
avv, avvo, (.)avvo³⁷ = au
av|var', -ara, -arat⁴ = apar' [1.] avar
avvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ auline, lugupeetud
avvosta|ma, -q, -⁸³ austama, lugu pidama

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y