Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

.uarm|(as), -a, -a(s)t¹⁵ = .uarm|(õs), -õ, -õ(s)t¹⁵ = oormas lumehang
uba, ua, upa²⁷ uba
uba|leht', -lehe, -.lehte³⁴ ubaleht (rohttaim)
uba|mulk', -mulgi, -.mulki³⁷ Halliste v Abja kandi mulk
ubl'a|tama = ubl'o|tama, -taq, -da⁸² nüpeldama, peksma
ubõri|k, -gu, -kku³⁸ = ubõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁷ = õbõrik ubrik
ud'e, ude, ute²⁴ > utõ
ud|murt', -murdi, -.murti³⁷ udmurt
udras, .utra, udrast²² saarmas
udsal|õma, -daq, -õ⁸⁵ hõljuma
udsu, udsu, utsu²⁶ 1. udu; 2. ebe, ude; udusulg; patja kloppin ajat padja külest udsu üles patja kloppides ajad padja küljest udusulgi üles
udsu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. ebemeid, udemeid täis; 2. udune
udsu|sulg', -sulõ, -.sulgõ³⁴ udusulg
udsu|tama, -taq, -da⁸² 1. udutama, uduvihma sadama; 2. ebemeid, udemeid ajama
ugala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnakehv, taipamatu inimene; kõnedefektiga inimene; umbkeelne; kiä häste mõista-i kynõldaq, om ugalanõ kes hästi ei oska rääkida, on ugalane
ugri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ urgitsema, nokitsema; jätäq nynaugritsõminõ perrä! jäta ninanokitsemine järele!
ugu|rits, -ritsa, -.ritsa³¹ kurk (kurgi)
uhaja|nõ = uhaja|s, -dsõ, -st⁵ okkaline
uha|k, -gu, -kut¹³ = uhas, -(s)õ, -t¹¹ = uhtjas
uhi, uh'a, .uhja⁴⁴ ohi
uhi|lyig, -lyia, -.lyiga³² ohelik
uhiuma|nõ, -dsõ, -st⁷ päris omane
uhi|vesi, -vi:i, -vett⁴² loputusvesi
.uhjama, uh'adaq, .uhja⁷⁷ juhtima, ohjama
uhkjas, .uhkja, uhkjast²² = uhk'mas, .uhk'ma, uhk'mast²² = uhtjas
.uhkuisi = .uhkõhe uhkelt
.uhkus, -õ, -t⁹ uhkus
.uhkõ, -, -t³ uhke
.uhkõhe = .uhkuisi = .uhkõlõ uhkelt
.uhkõlõma, uhkõldaq, .uhkõlõ⁸⁵ = uhkõnda|ma, -q, -⁸³ uhkeldama, uhkustama
uhkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv uhkõndama
uhtjas, .uhtja, uhtjast²² = uht'kas, .uht'ka, uht'kast²² = ohtjas = uhak = uhas = uhkjas = uhk'mas ohakas
.uhtma, .uhtaq, uha⁶³ = .huhtma loputama, uhtma; parõmb õdagunõ uhet ku hummogunõ mõst õhtune loputus on parem kui hommikune pesemine (nõudepesu kohta)
uht'mas, .uht'ma, uht'mast²² = uhtjas
.uhtsama, uhastaq, .uhtsa⁷⁶ kergelt loputama, uhtma
.uhtu, -, -t¹ madal heinamaa; endine jõesäng
uhu|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = hu:upaads' = paadsapuu = vohopaads' paakspuu
uhvo, -, -t² ufo
.uialõma, uialdaq, .uialõ⁸⁵ korduv oietama, hädaldama, karjuma
.uiama, uiadaq, .uia⁷⁷ ülemäära kütma; jätäq no maaha, uiaku-i nii pall'o! jäta ometi järgi, ära küta nii palju!
uia|tama, -taq, -da⁸² = uiutama oietama, hädaldama
.uibu, -, -t¹ õunapuu
.uibulehi|ne, -dse, -st⁷ teatud liiki kindakiri
.uibu|nõ, -dsõ, -st⁷ õunapuine, õunapuust
uigahta|ma, -q, -⁸³ huigatama
uigah(t)us, -õ, -t⁹ huigatus
uigukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ savivile
.uigõlõma, uiõldaq, .uigõlõ⁸⁵ korduv oigama; oietama
uik, uigu, .uiku³¹ vilepill, vile
.uikama, uigadaq, .uika⁷⁷ huikama
.uikma, .uikuq, uigu⁶⁴ huikuma
.uikna, -, -t³ huikamine, huikumine
uinah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .uinuma uinuma
uinah(t)us, -õ, -t⁹ = uinak uinak
uina|k, -gu, -kut¹³ = uinang, -u, -ut¹³ = uinah(t)us
.uinu|ma, -daq, -⁸⁰ = uinah(t)uma = uinussillõ .jäämä uinuma
uinu|tama, -taq, -da⁸² uinutama; uinudi kyik' uma raha pudõlihe uinutasin kogu oma raha pudelisse (piltl jõin kogu oma raha maha)
.uisku uisapäisa
uis'o, -, -t² = ois'o = oss'o = uss'o oinastall
.uitsama, uidsadaq, .uitsa⁷⁷ kiigutama
uiu|tama, -taq, -da⁸² = uiatama
uja, uja, ujja e uia²⁶ = oja oja
ujahta|ma, -q, -⁸³ = ojahtama oiatama
ujah(t)us, -õ, -t⁹ = ojah(t)us oie
ujoma, ujjoq e uioq, ujo⁷⁰ = .oidma = .oiduma = ojoma ujuma; triivima; mi uio üle järve ujusime üle järve
ujo|tama, -taq, -da⁸² = ojotama ujutama; parvetama
ujovallaq üle ujutatud
uk.ra'inla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ ukrainlane
ukõrda|ma, -q, -⁸³ 1. < mukõrdama ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (tedre häälitsemise kohta)
ukõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv 1. ukerdama, vaevaliselt liikuma; 2. kudrutama (teder)
ukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = ukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi³⁷ = ukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi³⁷ = kukõrpauds' = kukõrtauds' = upõrpauds' kukerpall
ull', ulli, .ulli³⁷ 1. rumal, loll, tobe; ull' lugu külh rumal lugu küll; ull' saa kerikun ka pessä loll saab kirikus ka peksa; mi piät tunnin ullõ har'otuisi tegemä me peame tunnis tobedaid harjutusi tegema; 2. < hull hull; tä om ullis lännüq ta on hulluks läinud
.ulli = ullituhe = ullitulõ väga, tohutult; rahha om täl iks ulli pall'o raha on tal ikka tohutult palju
ulli|arst', -arsti, -.arsti³⁷ psühhiaater
ullidu, -, -t¹ väga, tohutu
ullikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ rumaluke; lollike, tobuke
ulli|nõ, -dsõ, -st⁷ rumalavõitu
ullistõ rumalasti
ulli|tama, -taq, -da⁸² rumalusi tegema; lollitama; vigurdama
ullituhe = .ulli = ullitulõ
ullitus, -õ, -t⁹ narrus, rumalus; vigurdamine
ull'|juheq, -.juht'mõ, -juhend¹⁶ nalj nulljuhe
.ull'us, -õ, -t⁹ rumalus, lollus
.ullõl|õma, ullõldaq, .ullõlõ⁸⁵ = korduv ullitama
ul'o, ul'o, ull'o²⁶ tobu
ulv, ulva, .ulva³¹ nutt, hala
um = om vt olõma
um|a, -a, -ma²⁴ oma; oma, lähedane (inimene)
uma|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ omaksed, lähedased (inimesed)
umaette omaette, eraldi
umahus, -õ, -t⁹ omadus
umahussyn|a, -a, -na²⁸ omadussõna, adjektiiv
umajago omajagu, mõnel määral
umakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < umas.ütlejä* omastav (kääne), genitiiv
umandus, -õ, -t⁹ omandus
umani|k, -gu, -kku³⁸ omanik
umaper|ä, -ä, -rä²⁴ omapära
umaperäli|ne, -dse, -st⁵ = umaperä|ne, -dse, -st⁷ omapärane
umasuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = umasugu|nõ, -dsõ, -st⁷ omasugune
umas.ütlejä*, -, -t³ > umakäänüs*
umavahel = uma.vaihõl omavahel
umaveli|ne, -dse, -st⁷ oma, tuttava meelelaadiga inimene
umb, ummõ, .umbõ³⁴ = umbhengeline uskmatu, umbusklik; külh om umb inemine, tälle saa-i midägiq selges tetäq küll on umbusklik inimene, talle ei saa midagi selgeks teha
.umba-.untsu vägisi
umbhengeli|ne, -dse, -st⁵ = umb
umb|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ võõras keel
.umblõja, -, -t³ õmbleja
.umblõma, ummõldaq, .umblõ⁷⁸ õmblema
umb|ots, -otsa, -.otsa³¹ ummik
.umb(õ)palanu|q, -q, -t¹ = umbtõbi = .umbõhaigõ panariitsium, sõrme, varba v sõraümbruse nahaalune mädapõletik
umb|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ umbsõlm
umbtõ|bi, -võ, -põ²⁵ = .umb(õ)palanuq
umb|usk, -uso, -.usko³⁶ umbusk
umb.uskli|k, -gu, -kku³⁸ = umb.uskmaldaq umbusklik
.umb(õ)|vihm, -vihma, -.vihma³¹ pikaajaline vihm
.umbõ I = .umbõhe = .umbõlõ 1. umbe, kinni; umbselt; 2. kõnek väga; umbõ(lõ) suur' väga suur
.umbõ II, -, -t³ = .umbõnõ
.umbõ.haigõ, -, -t³ = .umb(õ)palanuq
.umbõhe = .umbõ [I] = .umbõlõ
.umbõ(h)n 1. umbes, ummuksis, kinni; järv' om talvõl umbõn järv on talvel ummuksis; 2. pilves; umbõn ilm pilves ilm
.umbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .umbõ [II] = umminõ umbne, kinnine
.umbõs umbes, ligikaudu
umma.kõrda omakorda
ummamu:udu omamoodi
ummapääd omapead
ummi|k, -gu, -kut¹³ ummik; kaanega puunõu
ummi|nõ, -dsõ, -st⁷ = .umbõnõ
ummista|ma, -q, -⁸³ ummistama
ummistu|ma, -daq, -⁸⁴ ummistuma
ummuskilõ = ummussõhe
ummussillaq = ummussi(h)n = ummussõ(h)n ummuksis
ummussõhe = ummuskilõ = ummussõlõ ummuksisse
ummussõ(h)n = ummussillaq
ummõhtõ(giq) ometi(gi)
ummõlus, -õ, -t⁹ õmblus
ummõlusmassin, -a, -at⁴ õmblusmasin
un'ask', -i, -it¹³ unimüts
und, unna, .unda³² und (õngpüünis)
.undama, unnadaq, .unda⁷⁷ 1. ulguma; undama; 2. undama, huugama, valutama (nt pea)
und|rehk', -rehi, -.rehki³⁶ = und|reht', -rehi, -.rehti³⁶ pettus, sohk; myni kaupmiis' tege müümise man undrehki mõni müüja teeb müües sohki
.undru|k, -gu, -kku³⁸ > .ündrik
undsõh, .undsõ, undsõht²⁰ = undsõq
.undsõ|nõ, -dsõ, -t⁷ udune
undsõq, .undsõ, undsõt¹⁸ = undsõh udu; uduvihm; nii paks undsõq oll', et umma kätt ka näe es nii tihe udu oli, et oma kätt ka ei näinud; undsõt ajama udutama, uduvihma sadama
undsõ|tama, -taq, -da⁸² udutama, uduvihma sadama
undõr|mann', -manni, -.manni³⁷ > hundament'
ungarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ ungarlane
ungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ urgitsema, õngitsema
.ungru, -, -t¹ = .unkri kohitseja, ruunaja
ungõrda|ma, -q, -⁸³ küürutama
un|i, -õ, -d⁴¹ uni; unenägu
uni|k, -gu, -kut¹³ hunnik
uni|nõ, -dsõ, -st⁷ unine
unista|ma, -q, -⁸³ 1. uniseks tegema, muutma, uinutama; tä ynnõ unistas inemiisi uma igävä jutugaq oma igava jutuga ta ainult ajab inimestele une peale; 2. > hõl'ahõ(l)lõma
unistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ uniseks jääma
unitsi|ga, -a, -ka²⁹ unimüts, laiskvorst
.unkri, -, -t¹ = .ungru
unnah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline ulgumine
un|o, -o, -no²⁶ 1. onu (ema vend); 2. sääsk
uno|tama, -taq, -da⁸² pinisema (hrl sääse kohta)
unõ|hain, -haina, -.haina³⁰ = unõlill' tõrvalill (rohttaim)
unõhta|ma, -q, -⁸³ < unõhutma unustama
unõhuisi unarul(e)
unõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ununema
unõh(t)us, -õ, -t⁹ unustus
unõhu|tma, -taq, -da⁶² > unõhtama
unõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = unõhain
unõ|müts, -mütsü, -.mütsü³⁷ unimüts
unõnä|go, -o, -ko²⁷ unenägu
unõrõõmah(t)us, -õ, -t⁹ sügav lühike uni, suigatus; päält unõrõõmahust oll' pää hulga selgemb pärast suigatust oli pea palju selgem
unõssihe = unõssilõ unarule
unõssi(h)n unarul
unõvirussi(h)n poolunes, suikvel
upakallaq = upakillaq upakil
upakillõ = upakulõ = upil(d)õ upakil(e)
upin, ubina, ubinat⁴ 1. õun; 2. > maaupin
upin|hain, -haina, -.haina³⁰ kummel
upi|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ kullerkupp
upitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ küürutama
upo, -, -t² lastek õun; kartul
uppi uppi
up|puma, -pudaq,-u⁷⁹ uppuma
upung', -i, -it¹³ = uputus uputus, üleujutus; hainamaa läts' upungihe heinamaa ujutas üle
upuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ 1. hulpima, aeg-ajalt vee alla vajuma; 2. üle ujutatud olema; moro upuskõllõs õu on üle ujutatud
upu|tama, -taq, -da⁸² uputama; üle ujutama
uputus, -õ, -t⁹ = upung'
upõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = ukõrpauds' kukerpall
ur|a†, -a, -ra²⁶ = ora [2.] = urg [1.]
urb, urba, .urba³¹ 1. urb; 2. pung; keväjä nakkasõq urbaq lahkõma ja urbõ seest tulõvaq leheq vällä kevadel hakkavad pungad puhkema ja pungadest tulevad lehed välja
.urbama, urbadaq, .urba⁷⁷ suure häälega nutma
urba.plaastri, -, -t¹ urvaplaaster, vits
urbaut|t', -i, -ti³⁷ < utt' [2.] pajuurb
.urbu|ma, -daq, -⁸⁰ pakatama (pungade kohta); (leotamisel) paisuma, tursuma; idanema; herneq urbusõq vii seen herned paisuvad vees
urbõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = urbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ urvarikas, urvakas
.urbõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ palmipuudepüha
urg† I, ura, .urga³² = ura† oja
urg II, uru, .urgu³² > u:us'
urga|tama, -ta(q), -da⁸² = uuratama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
urru|tama, -taq, -da⁸² sigu kutsuma
uru|parm, -parmu, -.parmu³⁷ pealetükkiv inimene
.urvi = urvil(d)õ urvakil(e), uppi(s)
urvikallaq = urvikillaq = urvikullaq urvakil, uppis
urvil(d)õ = .urvi
urvi|tama, -taq, -da⁸² urvitama, urvakil olema
urvitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv urvitama
usalda|ma, -q, -⁸³ julgema; kas sa usaldanuq sinnäq minnäq? kas sa julgeks sinna minna?
usinahe = usinalõ usinalt
usindus, -õ, -t⁹ usinus
usk, uso, .usko³⁶ usk; uskumus; religioon; seto usk, vinne usk õigeusk; seto- v vinneusulinõ õigeusklik
.uskla|nõ, -dsõ, -st⁵ = .uskli|k, -gu, -kku³⁸ = .uskli|nõ, -dsõ, -st⁵ usklik
.uskma, .uskuq, usu⁷³ uskuma; usaldama; kas sa ei usuq minno, et sa mu takan nurgitsõt? kas sa ei usalda mind, et sa mu taga nuhid?; taad miist ei võiq uskuq seda meest ei või usaldada
.uskma(l)daq uskmatu; umbusklik
.uskmi|nõ, -sõ, -st⁵ usaldus; uskumus, arvamus
usoli|nõ, -dsõ, -st⁵ usklik; usuline
usotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ veenma, (oma arvamust) sisendama
uss', ussõ, ust³⁹ uks
uss|aid, -aia, -.aida³³ taraga piiratud ukseesine õu; eläjit tohe-i ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ loomi ei tohi ukseesisele õuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa
us|sin, -ina, -inat⁴ usin
uss'o, -, -t² = ois'o = oss'o = uis'o oinastall
uss'u|tama, -taq, -da⁸² sussutama
ussõ välja; ajaq pini ussõ! aja koer välja!
ussõ(h)n väljas; põrhõllaq om ussõn peris külm tuul' praegu on väljas päris külm tuul
ussõst väljast; miä elläi saa noq ussõst, kyik' kotusõq ommaq pall'aq mis loom praegu väljast saab, kõik kohad on paljad
.ustav, -a, -at⁴ ustav
utar', udara, udarat⁴ udar
uti|k, -gu, -kut¹³ utt, utt-tall
util, udila, udilat⁴ ritv
.utma, uttaq, uta⁶¹ 1. peksma (reht); 2. vaevama, kurnama (maad); 3. vaiku v tökatit ajama
ut|t', -i, -ti³⁷ 1. utt; 2. > urbautt'
uttu|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh kurnama, kurnatud saama (maa kohta); taa om ärq uttunuq maa, tast saa ei määnestkiq saaki see on kurnatud maa, siit ei saa mingit saaki
utu|tama, -taq, -da⁸² maad kurnama
utõ, -, -t² < ud'e ute (lamba hellitusnimetus ja kutsumissõna)
uudis, -(s)õ, -t¹¹ uudis
uudishim|o, -o, -mo²⁶ uudishimu
uudishimoli|k, -gu, -kku³⁸ uudishimulik
uudsõq, .uutsõ, uudsõt¹⁸ uudsevili, -leib
uuli|ts, -dsa, -tsat¹³ > huulits
u:un', oonõ, u:unt³⁹ = u:us'
u:un'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = ooninõ = u:us'liganõ
uur', uuri, .uuri³⁷ uur
uura|tama, -taq, -da⁸² = urgatama puurima; urgitsema; (tüütult) uurima, küsitlema
uuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv uuratama
.uurdma, (.)uurdaq, uura⁶⁶ puurima; uuristama
uuri|k, -gu, -kut¹³ keldri esik
uurikallaq = uurikullaq uurakil, upakil, kummargil
uurista|ma, -q, -⁸³ uuristama
.uur'ma, .uuriq, uuri⁶³ uurima
uur'.maakri, -, -t¹ kellassepp
uurõq, .uurdõ, uurõt¹⁹ 1. uure; 2. puusaluu
u:us', oosõ, u:ust³⁹ = u:un' < urg [II] urg; õõs; rebäseuus' rebaseurg
u:us'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = oosinõ = u:un'liganõ urge täis, õõneline
u:us'.pääslä|ne, -(d)se, -st⁵ kaldapääsuke
u:utma, u:utaq, ooda⁶¹ ootama
u:utmaldaq ootamatu(lt)

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y