Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

taa, -, -d see (hrl lähiümbruses asuva kohta); seo, koh maq istu, om muq säng, taa muq mant järgmäne om suq säng ja tuu om timä säng see, kus mina istun, on minu voodi, see minu juurest järgmine on sinu voodi ja too on tema voodi
taabõlda|ma, -q, -⁸³ laudu virna panema
taadsu|tama, -taq, -da⁸² tammuma; patsutama
.taadõ = takka taha
taadõlda|ma, -q, -⁸³ tammuma; poodi iin üts' mehekene taadõld' kaupluse ees tammus üks mehike
.taadõpoolõ = takkapoolõ tahapoole
.taaha = tahaq siia (hrl lähiümbrusesse); taaha tallo om vaia vahtsit massinit siia tallu on vaja uusi masinaid
.taaldri, -, -t¹ taaler
.taanda|ma, -q, -⁸³ = .taastama = .taatama tagurdama; taganema
taaniqmaaniq siiani; taaniqmaaniq olõmiq söögigaq vällä tulnuq siiani oleme söögiga välja tulnud
.taanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ taanlane
taar', taari, .taari³⁷ hapu kali, taar
taara|tama, -taq, -da⁸² = taarotama tammuma, (sihitult) edasi-tagasi käima; (jalus) keerlema, tiirlema; lendlema
taaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv taaratama = taarotõ(l)lõma: miä sa ütteluku taaratõllõt tan jalgo iin mis sa ühtelugu tiirled siin jalus; üts' tsirk taaratõlli ümbre aknõ üks lind tiirles akna ümber
taaro|tama, -taq, -da⁸² = taaratama
taarotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = taaratõ(l)lõma
taasama, taasama, taadsamma²⁸ seesama (hrl lähiümbruses asuva kohta)
taasperi(lde) = taaspersilde = tagasiperi = tagosiperi = taossperilde tagurpidi
.taasta|ma, -q, -⁸¹ = .taa|tama, -taq, -da⁸¹ = .taandama tagurdama; taganema
taatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv tagurdama
taavi|ts, -dsa, -tsat¹³ = tõhvits puukauss
ta|ba, -ba, -pa²⁸ taba, ripplukk
ta|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ tabama
taba|tama, -taq, -da⁸² lukustama
ta|dima, -tiq, -di⁵⁷ = tradima tammuma; ringi jooksma
ta|ga, -ga, -ka²⁸ tagumine osa (sõiduriistal)
ta|g'a, -ja, -k'a²⁹ = tagja paakunud kiht; tagi (raual)
tagahus, -õ, -t⁹ = tagonavara < tagavara tagavara
tag'ahu|ma, -daq, -⁸⁴ = tagjahuma paakuma; tagikihti moodustama (raual)
taganus, -õ, -t⁹ = taganusvar|a, -a, -ra²⁸ < ga'rantii tagatis, garantii; pangaq tahtvaq väega kalliid taganuisi pangad tahavad väga kalleid tagatisi
taganõma, taganõdaq e .taadaq, taganõ⁸⁹ taganema
taga|ots, -otsa, -.otsa³¹ taguots
tagaper|ä*, -ä, -rä²⁴ taust, tagapõhi
tagasi tagasi; üts' lehekülg tagasi eelmine lehekülg, eelmisel(e) leheküljel(e); aastak tagasi aasta tagasi, eelmisel aastal; päiv tagasi eelmisel päeval
tagasiperi = taasperi(lde) = tagosiperi tagurpidi
tagatar|õ, -õ, -rõ²⁴ tagatuba, tagumine tuba
taga|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri³⁷ tagaratas
tagavar|a, -a, -ra²⁸ ???????????????????????? tagahus
ta|gja, -ja, -kja²⁹ = tag'a
tagjahu|ma, -daq, -⁸⁴ = tag'ahuma
tagoma|nõ, -dsõ, -st⁵ tagumine
tagonavar|a, -a, -ra²⁸ = tagahus tagavara
tago|nõ, -dsõ, -st⁷ tagune
tagosiperi = taasperi(lde) = tagasiperi tagurpidi
tagõl = tagyl', tagla, .takla⁴⁵ = takl tael
tahan > ta(h)n
tahaq = taaha siia (hrl lähiümbrusesse)
tahas, .tahta, tahast²³ 1. tainas; leevätahtagaq paigati pangi kah leivataignaga paigati pange ka; 2.* < pasta pasta; hambatahas* hambapasta; tahaspleiäts'* pastapliiats
tahehu|ma, -daq, -⁸⁴ = tahenõma tahenema, kuivama; tahkuma
tahehõhe tahedalt
tahelus*, -õ, -t⁹ taotlus
tahenda|ma, -q, -⁸³ tahendama, kuivatama
tahe|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ = tahehuma
tahhe, -, -t¹⁴ tahe; tahke
tahi|laud, -lavva, -.lauda³³ (kirjutus)tahvel
tahk, taho, .tahko³⁶ luisk
tahm, tahma, .tahma³⁰ tahm
tahma|nõ, -dsõ, -st⁷ tahmane; tusane
tahma|tama, -taq, -da⁸² tahmama
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses); tan liinan olõ-i mul midägiq tetäq siin linnas ei ole mul midagi teha
tah|o(ha)ma, -hoq e -odaq, -o e -oha⁸⁸ = tahvitsõma < tah|o(va)ma, -hoq e, -odaq, -o e -ova⁸⁸
tahr, tahra, .tahra³⁰ < tarh varbaed, tara
tahr|aid, -aia, -.aida³³ < tarhaid karjaaed
tahramaa, -, -d⁵⁰ < aiamaa aiamaa
taht tahes; tulkuq kiä taht tulgu kes tahes
taht', tahi, .tahti³⁶ (lambi)taht
.tahta|kõrs', -kõrrõ, -kõrt⁴⁹ makaron
.tahta|mari, -mar'a, -.marja⁴³ kibuvitsamari
.tahta|nõ, -dsõ, -st⁷ tainane, nätske; pastane
.tahtapuu, -, -d⁵⁰ kibuvits
.tahtma, .tahtaq, taha⁶¹ 1. tahtma, soovima; 2. < armastama (lihalikult) armastama, himustama
.tahtmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. tahtmine, soov; 2. < armastus (lihalik) armastus, himu
.tahto|ma, -daq, -⁸⁰ tahtma; raatsima; mul tahto es tuud minemä visadaq ma ei raatsinud seda minema visata
.tahtõlõma*, taheldaq, .tahtõlõ⁸⁵ taotlema
.tahva|ma, tahvadaq, .tahva⁷⁷ = tahva|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tahvitsõma
tahvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = taho(ha)ma = .tahvama = tahvatsõma = .tahv'ma tahuma
.tahvli, -, -t¹ tahvel
.tahv'ma, .tahviq, tahvi⁶³ = tahvitsõma
tahvõ|t', -di, -tit¹³ käskjalg, virgats; tahvõt' tõi vallamajja rutulist tiidmist käskjalg tõi vallamajja kiireloomulist informatsiooni
taid, taio, .taido³⁷ aru, taip, mõistus; tä om poolõ taiogaq ta on poole aruga
.taidma, (.)taidaq, taia⁶⁶ = .taltma oskama, mõistma; ma taia ei üttegiq synna läti kiilt ma ei oska ühtegi sõna läti keelt; poig taid aidnigutüüd poeg oskab aednikutööd
.taidru*, -, -t¹ kunstnik
.taidsa, -, -t³ < .taigsa arukas, taibukas; mõistlik, viisakas
.taidsahe = .taidsalõ arukalt, mõistlikult, viisakalt
.taigsa, -, -t³ > .taidsa
tainas, .taina, tainast²² > tahas
taip, taibu, .taipu³⁷ taip
.taipama, taibadaq, .taipa⁷⁷ taipama
.taipamaldaq taipamatu
.taipsa, -, -t³ taibukas, arukas
taiu|tama, -taq, -da⁸² tammuma; taaruma
.taivaes|ä, -ä, -sä²⁴ taevaisa, ilmataat, jumal
.taivali|nõ, -dsõ, -st⁵ taevalik
.taiva|nõ, -dsõ, -st⁷ taevane
.taivaoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ < a'stronoomia astronoomia
taivas, .taiva, taivast²² taevas
.taiva|sikk, -siku e -sika, -sikku e -sikka³¹ tikutaja
.taiva|vi:ir', -veere, -vi:irt⁴⁰ silmapiir
.taiva.võt'm|õq, m -idõ, -it¹⁶ nurmenukk
taiõq*, .taidõ, taiõt⁹ kunst
taka(h)n < takanh taga
taka(h)npu:ul tagapool
tak'as, takk'a, tak'ast²² = takjas
takaspäidi tagurpidi
takast tagant
takastpu:ult tagantpoolt
takjas, .takja, takjast²² = nakjas = tak'as takjas
takka = .taadõ taha
takl, tagla, .takla⁴⁵ = tagõl tael
t'ak|k, -o, -ko³⁷ = täkk täkk
t'ako|tama, -taq, -da⁸² = täkotama vallatlema, suguütes olema (mehe v isaslooma kohta)
taks', taksi, .taksi³⁷ taksikoer
takt', takti, .takti³⁷ takt
takõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = pakõlduma pulstuma
tal|a, -a, -la²⁸ tala
talas|(s)õq, m -sidõ, -sit⁷ tellingud
.tald|ma, .taldaq, talda⁶¹ maldama, läbema, kärsima; maq es taldaq inämb uutaq ma ei mallanud enam oodata
.taldri|k, -gu, -kku³⁸ taldrik
taldu|tama, -taq, -da⁸² rahustama; taad piät iks taldutama, muido pahanõs ärq teda peab ikka rahustama, muidu saab pahaseks
.talgoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ talguline
.talg|oq, m -idõ, -it²³ = talos(s)õq talgud
talgu|tama, -taq, -da⁸² seletama
.talja, -, -t³ talje, piht; taljakotus vöökoht
tall, talla, .talla³⁰ tald
tall', talli, .talli³⁷ tall (talli)
tallakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tallukõnõ õhuke niidisokk
talli|tama, -taq, -da⁸² 1. talitama, toimetama; tallidi eläjäq ja latsõq ärq talitasin loomad ja lapsed; 2.* haldama
tallitus, -õ, -t⁹ 1. talitus, toimetus; 2.* haldus
tallukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tallakõnõ
tallu|tama, -taq, -da⁸² tallutama, taldu panema
tallõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ (lamba)tall(eke); taa ei olõq inämb tallõkõnõ, taa om jo voonakõnõ see ei ole enam väike talleke, see on juba suur tall
tal|o, -o, -lo²⁶ talu
talo|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ talumees
talo|poig, -puja e -poja, -.poiga³² talupoeg
talos|(s)õq, m -sidõ, -sit¹¹ = .talgoq
talsi|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ = talvistõpühiq jõulupühad
.taltma, .taltaq, talda⁶¹ = .taidma oskama, mõistma
.talto|ma, -daq, -⁸⁰ taltuma, rahunema
.taltsa, -, -t³ taltsas
talv', talvõ, .talvõ³⁵ talv
talvi|k, -gu, -kut¹³ talvine vill
talvikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ talvike (lind)
talvildõ talviti
talvi|nõ, -dsõ, -st⁷ talvine
talvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ = talsipühiq jõulupühad
tambi|nui, -nuia, -.nuia³¹ pudrunui, uhmrinui
tambi|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim, tundetu; laisk
tambi|ts, -dsa, -tsat¹³ tambits (hrl kapsaste tampimiseks); tuim olend
.tam(p)ka, -, -t³ kabe
tamm' I, tammi, .tammi³⁷ tamm, pais
tamm' II, tammõ, .tammõ³⁵ tamm (puu)
tammi|nõ, -dsõ, -st⁷ tammine, tamme(puu)st
tammisti|k, -gu, -kku³⁸ = tammisto, -, -t¹ tammik
.tamm|õq, m -idõ, -it¹⁸ > tannom'
tamp', tambi, .tampi³⁷ 1. puder; 2. kiirus; sund; täl om kygõ tamp' takan tal on alati kiire
.tamp'ma, .tampiq, tambi⁶³ < .tomp'ma tampima
ta(h)n < tahan, < tanh siin (hrl lähiümbruses)
tand'a = tand'o, -, -t² tuim inimene
.tandra|nui, -nuia, -.nuia³¹ teole ajamise teatepuu; anti tandranui läbi aknõ sisse, sys pidit teolõ minemä, tandranuial oll' tõsõn otsan mõisa petsät' anti teatepuu läbi akna sisse, siis pidid teole minema, teatepuul oli teises otsas mõisa pitsat
tands, tandsu, .tandsu³⁷ tants
.tandsja, -, -t³ tantsija
.tands'ma, .tandsiq, tandsi⁶³ tantsima
tandso|tama, -taq, -da⁸² tantsitama
tangiq, m .tangõ, .tangõ³⁷ tangid
tanh > ta(h)n
tank', tangi, .tanki³⁷ tank
.tankõlõma, tangõldaq, .tankõlõ⁸⁵ nägelema, vaidlema; askeldama
tan|nom', -oma, -omat⁴ < .tammõq tanum, (aiaga piiratud) külavahetee, karjatee
tan|o, -o, -no²⁶ tanu
tano|tama, -taq, -da⁸² tanutama
tansama(h)n siinsamas (hrl lähiümbruses)
.tantõ, -, -t³ tante; kohvitantõ kohvitante
taosperilde = taasperilde tagurpidi
.taos|(s)õq, m -sidõ, -sit¹¹ rangid
tapa, .tapnõ, tapand¹⁷ pahmas (peksmiseks mahalaotatud suvivilja lade)
tapama|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ tapamaja
tapi|tama, -taq, -da⁸² tapiga ühendama
tapi|ts, -dsa, -tsat¹³ puust ahjuroop; sul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq su käed on mustad nagu ahjuroobid
.tap|lõma, tapõldaq, .taplõ⁷⁸ = tappõlõma
.tapma, tappaq, tapa⁶¹ tapma
tap|p, -u, -pu³⁷ humal
tap|p', -i, -pi³⁷ tapp (tapi)
tappu|ma, -daq, -⁸⁰ surma saama; sattõ maalõ ni tappu ärki kukkus maha ja saigi surma
tap|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁵ = .taplõma taplema
tapukik|as, -ka, -ast²² riiukukk
tapõlus, -õ, -t⁹ taplus
tapõ|t', -di, -tit¹³ tapeet
tarahu|ma, -daq, -⁸⁴ tursuma, paisuma (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); tõrdolõ tulõ vett sisse pandaq, sys tarahus ärq, nakka-iq läbi juuskma tõrrele tuleb vett sisse panna, siis ta paisub ega hakka läbi jooksma
tarahu|tma, -taq, -daq⁶² = korraks tarrutama
tara|kan', -kani, -.kanni³⁸ = tara|kann', -kanni, -.kanni³⁷ prussakas, tarakan
tarbili|nõ, -dsõ, -st⁵ = tarvilinõ tarvilik, vajalik
.tarbis tarvis, vaja; taa(d) või mullõ tarbis tullaq seda võib mul tarvis minna
tarbõnda|ma, -q, -⁸³ > tarvitama: ärq tarbõndi kyik' naglaq tarvitasin kõik naelad ära
targalt = .tarkuisi targalt; kainelt
targastu|ma, -daq, -⁸⁴ = .tarkuma kainenema
targastõ targasti
targuta|ma, -q, -⁸² targutama; mõtlema, arutama; miiq targuda siin hummõnist sitavito me arutame siin homset sõnnikuvedu
targutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv targutama
tarh, tahra, .tahra³¹ > tahr
tarh|aid, -aia, -.aida³³ > tahraid
tari|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ vanamees
tark, targa, .tarka³⁰ 1. kaine; targa päägaq kainelt; 2. tark, arukas; 3. tark; nõid, posija
.tarkuisi = targalt targalt; kainelt
.tarku|ma, -daq, -⁸⁰ = targastuma kainenema
.tarku|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ tarkus, arukus; kainus
tarn, tarna, .tarna³⁰ tarn
tar|o, -o, -ro²⁶ taru
tarru|tama, -taq, -da⁸² paisutama, tursuma ajama (hrl puunõude v puidust tööriistade kohta); vikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq vikati käepidet tuleb enne niitmist veega paisutada
.tartla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tartlane
tarvas, .tarva, tarvast²² ürgveis, tarvas
tarvili|nõ, -dsõ, -st⁵ = tarbilinõ tarvilik, vajalik
tarvi|tama, -taq, -da⁸² < tarbõndama tarvitama, kasutama; tarbima
tar|õ, -õ, -rõ²⁴ tuba; (talu)maja
tarõlus = tarõndus, -õ, -t⁹ silla alus, sõrestik
tarõ|nõ, -dsõ, -st⁷ tubane; välätüüq ommaq tettüq, noq või ärq tarõtsõs jäiäq välitööd on tehtud, nüüd võin tubaseks jääda
tarõpääli|ne, -dse, -st⁷ pööning
tasa < viik' [2.] ühetasa; viiki, viik; mäng jäi tasa mäng jäi viiki (vrd .tassa)
tasa tegemä tasuma; kätte maksma; külh ma sullõ tasa tii küll ma sulle ära tasun; küll ma sulle kätte maksan
tasah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ vaikse(ma)ks jääma, vaibuma; rahunema; tasaseks muutuma, tasanduma; oodamiq noq, ku tuul' vähä tasahus ootame nüüd, kuni tuul veidi vaibub; tasahtuq no veidükese! rahune nüüd pisut!
tasa|kaal, -kaalu, -.kaalu³⁷ tasakaal
tasaligult = tasalikku tasakesi, vaikselt; õrnalt; rahulikult, aeglaselt; ettevaatlikult; võtaq taa kott' tasaligult, tan ommaq munaq seen võta see kott ettevaatlikult, siin on munad sees
tasali|k, -gu, -kku³⁸ tasase-, vaiksevõitu; õrn; rahulik, aeglasevõitu; ettevaatlik; tä on tasaligu helügaq ta on vaiksevõitu v õrna häälega; hopõn' tege tasalikku sõitu hobune teeb rahulikku sõitu
tasalikku = tasaligult: lasõq tan tasalikku, tii om halv sõida siin aeglaselt, ettevaatlikult, tee on halb
tasandu|ma, -daq, -⁸⁴ tasanduma
tasa|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. tasane, vaikne, tagasihoidlik; oll' sääne tasanõ tütrik oli selline vaikne tüdruk; 2. sile, tasane; tasanõ tii sile tee
tasasti|k, -gu, -kku³⁸ tasandik
tasatsõhe = tasatsõlõ tasaselt
tasatsõmpa tasemini
tas'ka, -, -t² lobamokk; miä sa vana tas'ka tas'katat! mis sa vana lobamokk lobised!
tas'ka|tama, -taq, -da⁸² lobisema
.tas'ki = .tas'ku, -, -t¹ vöökotike, tasku
tas|o, -o, -so²⁶ tasu
tas|oma, -soq, -o⁵⁷ 1. masseerima; tasoq mu sälgä! masseeri mu selga!; 2. = tasotsõma: lapjo ja rihagaq tasõ pindre ärq tasandasin labida ja rehaga peenra ära; 3. tasuma, maksma; kätte maksma; vana võlg vaia ärq tassoq vana võlg vaja ära tasuda
taso|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tasoma [2.] tasandama; kirvõgaq tasotsõt lavva silles kirvega tasandad laua siledaks
.tassa tasa, vaikselt; aeglaselt; olõq tassa! ole tasa! lasõq siin tassa, tii om halv sõida siin aeglaselt, tee on halb (vrd tasa)
tassa.kõistõ tasakesi
.tassampa = tasõmbahe tasemini; aeglasemalt
tast siit (hrl lähiümbrusest); tast küläst om hulga kuulsit miihi peri siit külast on pärit palju kuulsaid mehi
tasõmbahe = .tassampa = tasõmbalõ tasemini; aeglasemalt
tasõ|q, -mõ, -nd¹⁶ tase
tatar', -i, -it⁴ = tatarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tatarlane
tati|nõ, -dsõ, -st⁷ tatine; ligane; tii om tatinõ tee on ligane
tati|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ = tatt' [2.] tatik (seen); puravik
tati|tama, -taq, -da⁸² tatistama; seenetama
.tatrigu.ves'ki, -, -t¹ tatraveski
.tatri|k, -gu, -kku³⁸ tatar
tat|t', -i, -ti³⁷ 1. tatt; liga; 2. = tatisi:in'
tatt'nyn|a, -a, -na²⁸ tattnina (nolk; väike vilets valgusti)
tatõrda|ma, -q, -⁸³ tatsama
tatõr|sälg', -sä(l)lä, -.sälgä³⁴ võhumõõk, iiris (taim); tatõrsäläq ommaq katõjaolidsõq, sinitside ja kõllatsidõ häelmidegaq, kasusõq aian ja jyy veeren võhumõõgad on kahesugused, siniste ja kollaste õitega, kasvavad aias ja jõe ääres
taur|mann', -manni, -.manni³⁷ sõim kurivaim; ah sa vana taurmann'! ah sa vana kurivaim!
tedremar|ran', -ana, -anat¹⁸ tedremaran (taim)
tedretähe|ne = tedretähi|ne, -dse, -st⁷ tedretäheline, -tähniline
tedre|täht', -tähe, -.tähte³⁴ tedretäht, -tähn
tedyr', tedre, .tetre⁴⁶ = tetr teder
teeda, -, -t² taat
teeda|hain, -haina, -.haina³⁰ karuohakas
teed'o|tama, -taq, -da⁸³ > teegatama
teedäq < tiidäq teada; teedäq andma teada andma, teadustama, informeerima; teedäq inemine tuntud inimene
teedü(s)ko|go*, -go, -ko²⁶ andmebaas
teedüs, -(s)e, -t¹¹ = ti:idüs [1.] teade, sõnum, teadaanne; *teave, info(rmatsioon), andmed; midä teedüst sa tuut? mis teateid sa tood?; jätäq taa asi hindä teedüssihe jäta see asi enda teada; mul om salahast teedüst mul on salajast informatsiooni v salajasi andmeid
teedüstä|mä, -q, -⁸³ teatama, teavitama, teadustama
teedüstü*, -, -t¹ < fail' fail; andmekogum; teksti-, käsüteedüstü teksti-, käsufail; pästäq teedüstü tsõõri pääle! salvesta fail kettale!
teega|tama, -taq, -da⁸² < teed'otama last kiigutama
teenistüs, -e, -t⁹ teenistus
teenü|k', -gi, -kit¹³ teenistus, palk
teenüs, -(s)e, -t¹¹ 1. = teenük'; 2. teenus
teenüsk', -i, -it¹³ 1. = teenük'; 2. teenija
tegemi|ne, -se, -st⁵ tegemine, tegu; tegevus; kül mul oll' tegemine, et tulõma saiaq küll mul oli tegu, et tulema saada; tegemise(h)n teoksil, tegemisel
tegemä, tetäq, ti:i⁶⁰ 1. tegema; tegelema; ärq tegemä teostama, ära tegema; tekev ja tettäv tegomuud* keel aktiiv ja passiiv; 2. tootma; autovabrikun tetäs autit autotehases toodetakse autosid
tegijä, -, -t³ = tekij tegija
te|go, -o, -ko²⁷ tegu (tegemine, tehtu; mõisaorjus)
tegoja|s, -dsõ, -st⁵ teokohuslane
tego|mu:ud, -moodu, -mu:udu³⁷ keel tegumood (vt ka tegemä)
tegonim|i*, -e, -me²⁴ keel tegevusnimi, infinitiiv
tegosyn|a, -a, -na²⁸ keel tegusõna, pöördsõna, verb
tegü|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ = tekkümä tekkima
tegüsähe = tegüsäle mõjusalt; toimekalt, aktiivselt
tehi|terveh, -.terve, -terveht²⁰ = tehi|terveq, -.terve, -tervet¹⁸ täiesti terve
.tehk'mä, .tehkiq, tehi⁶³ = tehätämä [1.] lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima
.tehksämä, tehästäq, .tehksä⁷⁶ korraks ähkima; ühmama
.tehkämä, tehädäq, .tehkä⁷⁷ = tehätämä [2.] hoolima, välja tegema; kõssama; ma tuud tehkägi-s ma ei teinud sellest väljagi
tehn, tehno, .tehno³⁷ = .tehnüs = teno < tenh tänu
tehniga, -, -t³ > tekniga
tehnähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks (moka otsast) tänama
.tehnämä, tehnädäq, .tehnä⁷⁷ = .tennämä tänama
.tehnämäldäq = .tennämäldäq tänamatu
.tehnü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = tehn tänu
tehrüli|ne, -dse, -st⁵ terve, hea tervisega
.tehrü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .tervüs tervis; tehrü pääle! terviseks!
tehrü|tämä, -täq, -dä⁸² = teretämä = tervütämä = terütämä teretama, tervitama
tehrütüs, -e, -t⁹ tervitus
tehähtä|mä -q, -⁸³ < tehähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks ähkima; ühmama
tehä|tämä, -täq, -dä⁸² = tõhatama 1. = .tehk'mä lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. = .tehkämä hoolima, välja tegemä; kõssama
teiras, .teira, teirast²² virk, kärmas, erk; võiq ku teiraq latsõkõsõq! oi kui virgad lapsed!
te|kij, -gijä, -gijät⁴ = tegijä tegija
tek|k', -i, -ki³⁷ tekk
tekkü|mä, -däq, -⁷⁹ = tegünemä tekkima
tekniga, -, -t³ < tehniga tehnika
tekst', teksti, .teksti³⁷ tekst
te|küs, -güsä, -güsät⁴ 1. tugev(atoimeline), kange, mõjus, efektiivne; teküs oluq kange õlu; 2. tegus, toimekas, aktiivne; sa olõt teküs inemine sa oled aktiivne inimene
telbä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ paatuma
tele|fon', -foni, -.fonni³⁸ = tele|fu:un', -fooni, -fu:uni³⁷ = teleh|von', -voni, -.vonni³⁸ = telehvu:un' telefon; lavva-, saina-, käsitelehvon' laua-, seina-, mobiiltelefon
telehvonildõ telefonitsi; ai as'a telehvonildõ ärq ajasin asja telefonitsi ära
teleh|vu:un', -vooni, -vu:uni³⁷ = telehvon'
te(l)leq, m .telgi, .telgi³⁴ kangasteljed
te'leviisor', -i, -it⁴ = viisor' televiisor
te'levi|s'u:un', -s'ooni, -s'u:uni³⁷ televisioon
televälläq hõivatud, tegevuses
telg', te(l)l'e, .telge³⁴ telg
telk', telgi, telki³⁷ > löövits
telling, -u, -ut¹³ = te(l)lüs
.tel'mä, .telliq, telli⁶³ tellima
.tels'mä, .telssiq, telsi⁶³ minema; minekut tegema, minema panema; telsse minemä ku savvas' pani minema, nii et suits taga; kohes saq telsit? kuhu sa lähed?
te(l)lüs, -(s)e, -t⁹ = telling telling
te(l)lüskiv|i, -i, -vi²⁶ tellis(kivi)
tembali|nõ, -dsõ, -st⁵ tempe täis, tembukas
tembeldä|mä, -q, -⁸³ tembeldama
tembota|ma, -q, -⁸³ tembutama
tembotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tembotama
temp, tembo, .tempo³⁷ temp, vemp
.templi, -, -t¹ 1. tempel, pitsat; pitser; 2. kangasõlg, kangatempel
tenh, tehno, .tehno³⁶ > tehn
tennähtä|mä, -q, -⁸³ korraks (moka otsast) tänama
.tennämä, tennädäq, .tennä⁷⁷ = .tehnämä tänama
.tennämäldäq = .tehnämäldäq tänamatu
tennüs, -(s)e, -t¹¹ tennis (mäng; jalanõu)
tennüs|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ tõnisepäev, 17. jaanuar
ten|o, -o, -no²⁶ = tehn tänu
tenoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = tenomeeleli|ne, -dse, -st⁵ = tenomeeli|ne, -dse, -st⁷ tänulik
teno|mi:il', -meele, -mi:ilt⁴⁰ tänulikkus, tänutunne; tenomeele(h)n tänulikult
.teoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ teoline
teos, -(s)õ, -t¹¹ teos
.teo|tama, -taq, -da⁸¹ teotama
.teotus, -õ, -t⁹ teotus
teping, -u, -ut¹³ väljaõmmeldud vaip; teping; teping om põrmando pääl vaip on põrandal
tereh = tereq
terehtä|mä, -q, -⁸³ = teretämä
tereq = tereh tere; tereq hummogust! tere hommikust!; tereq õdagust tere õhtust
tere|tämä, -täq, -dä⁸² = tehrütämä = terehtämä teretama, tervitama
ter|imä, -riq, -i⁵⁷ kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
teri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = teri|tämä, -täq, -dä⁸² = terä(hä)mä = terändämä 1. teritama, ihuma; 2. = terimä
terror', -i, -it⁴ terror
te'rro|rism', -rismi, -.rismi³⁷ terrorism
te'rro|rist', -risti, -.risti³⁷ terrorist
ter|räv, -ävä, -ävät⁴ 1. terav; 2. terane; 3. terarikas; teräväq rüäq ommaq timahavva, pall'o terri sisen terarohke rukis on tänavu, palju teri on sees (viljapeas); 4.* keel eespoolne, ees-; eesvokaalne; terräv vabahelü eesvokaal (vt ka kummõ [2.])
terveh, .terve, terveht²⁰ = terveq terve
.tervehe = .tervele = .tervelt tervelt
terveq, .terve, tervet¹⁸ = terveh
.tervihnä terve(lt); hää supp', tervihna muna panni klimbele hea supp, terve muna panin klimpidele
tervühtä|mä, -q, -⁸³ korra teretama, tervitama
.tervü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .tehrüs tervis; olõ-i mul hüvvä tervüt ei ole mul head tervist; hüvvi e häid tervit! häid tervisi!; tervü pääle! e tervüses! terviseks!
.tervüseli|ne, -dse, -st⁵ terve, hea tervisega
.tervüsli|k, -gu, -kku³⁸ tervislik
tervü|tämä, -täq, -dä⁸² = tehrütämä = terütämä teretama, tervitama
ter|ä, -ä, -rä²⁴ 1. (vilja)tera, iva; raas; 2. (lõike)tera
teräke|ne, -se, -st⁵ 1. natuke, terake; 2. pooleteramees
teräli|ne, -dse, -st⁵ teraline
ter|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = terändä|mä, -q, -⁸³ = teritämä
terä|ne, -dse, -st⁷ 1. terane, taibukas; tähelepanelik; 2. teraline; terakas
teräs, -(s)e, -t¹¹ teras
terässi|ne, -dse, -st⁵ terasene, terasest
terä|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ teravili
terävähe = teräväle teravalt; teraselt; selgesti; ilosa ilmaga om torn' terävähe nätäq ilusa ilmaga on torn selgesti näha
terävüs, -e, -t⁹ teravus; terasus
terütä|mä, -q, -⁸³ = tehrütämä teretama, tervitama
te'ssän|tiin', -tiini, -.tiini³⁷ = tiin tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
tetr, tedre, .tetre⁴⁶ = tedyr' teder
tetäng'*, -i, -it¹³ toodang
tetüs*, -(s)e, -t¹¹ toode
.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .tia|nõ I, -dsõ, -st⁷ = tigalanõ = tiganõ = tihalanõ tihane
.tia|nõ II = tia|s, -dsõ, -st⁷ = tias|hain, -haina, -.haina³⁰ = tigashain = tõianõ = tõias = tõiashain kõrvik (rohttaim)
.tiatri, -, -t¹ teater
ti|ba, -ba, -pa²⁶ > tila
ti|bi, -bi, -pi²⁶ = tibo tibu; tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen! tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!
tibi|tolk, -tolga, -.tolka³¹ tugipuu (vankri osa)
tibla, -, -t² halv venelane, tibla
ti|bo, -bo, -po²⁶ = tibi
tigala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tiga|nõ, -dsõ, -st⁷ = .tialanõ
tigas|hain, -haina, -.haina³⁰ = tiashain
ti|go, -o, -ko²⁷ 1. tigu; 2. häbi, häbistus; teotus, laim; häbitu inimene; koir miis', tälle piäsiq külh kyik külä tiko andma üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistama; taa om tigo mi talolõ see on häbi meie talule; vanatigo kurat
tigola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tikõlanõ sunnik; paharet, kuradike
tigonõma, .tiodaq e tigonõdaq, tigonõ⁸⁹ määrduma
tigõhus, -õ, -t⁹ = .tihkus tigedus
tiha|du, -du, -tut¹ häbematu
tihala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .tialanõ
tihehüs, -e, -t⁹ tihedus
tihhe, -, -t¹⁴ tihe
.tihkama, tihadaq, .tihka⁷⁷ tihkama; söandama
.tihkus, -õ, -t⁹ = tigõhus
.tihkõ, -, -t¹⁴ tige; kitsi
.tihkõhe = .tihkõlõ tigedalt; kitsilt
tihkõnda|ma, -q, -⁸³ häbenema
tihkõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tihkõndama
tihna|nõ, -dsõ, -st⁷ kehv, kidur, ebaõnnestunud; kapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq kapsataimed on tänavu kidurad
tihnas, -(s)õ, -t¹¹ sõim ihnuskoi; kurivaim
tihni|k, -gu, -kut¹³ 1. kitsi; saamatu; 2. > pihestik
tihni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tihveldämä kohmitsema, nokitsema; terahaaval korjama; tihnidsi marjo puhma man nokitsesin põõsast marju
.tihnõlõma, tihnõldaq, .tihnõlõ⁸⁶ häbenema, mitte tihkama, kõhklema; miä sa tan tihnõlõt, tulõq süümä! mis sa häbened, tule sööma!
tiht', tihi, .tihti³⁷ tihi (kaardimängus)
.tiht'mä, .tihtiq, tihi³ toppima, tihendama (nt aknavahesid)
.tihtsä, -, -t³ tihe, tihke
.tihtsähe = .tihtsäle tihedalt
tih|u, -u, -hu²⁶ 1. kidur (vilja kohta); vili om tihu päägaq, kats'-kolm terrä pään vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peas; 2. tihu(meeter) (mõõtühik)
tihu|nõ, -dsõ, -st⁷ kidur (vili)
tihveldä|mä, -q, -⁸³ = tihnitsõma
ti, ti, teid = ti:iq teie, te
ti:i, -, -d⁵¹ 1. tee; teekond, reis; 2. tee (jook)
tiibret|t', -i, -ti³⁷ kandik
tiide, -, -t¹⁴ lastek kass, kiisu
ti:ideli|ne*, -dse, -st⁵ teaduslik (vrd ti:idüsline*)
ti:idjä, -, -t³ tark
ti:idlä|ne, -(d)se, -st⁵ = ti:id(e).meistre*, -, -t³ = ti:idrü* teadlane, teadur
ti:idmi|ne, -se, -st⁵ teadmine; tarkus
ti:idmä, teedäq, tiiä⁶⁶ teadma; tundma; tiit miis' teatud, tuntud mees
ti:idrü*, -, -t¹ = ti:idläne
tiids'u, -, -t¹⁴ = tsiids'o kiisu
ti:idsä, -, -t³ teadlik
tiidäq > teedäq
ti:idü|s, -(se), -(s)t¹⁰ 1. = teedüs teade, sõnum, teadaanne; *teave, info, andmed; kost sa säänest tiidüst saiq? kust sa sellist infot said?; 2. > tiieq
ti:idüsli|ne*, -dse, -st⁵ informatiivne, sisutihe (vrd ti:ideline*)
tiieq*, .tiide, tiiet¹⁹ < tiidüs [2.] teadus
ti:i|hain, -haina, -.haina³⁰ = ti:ileht'
ti:i|juht', -juhi, -.juhti³⁶ = ti:i.näütäjä
tiik', tiigi, .tiiki³⁷ > lump', > su:ut'
ti:i.käüjä, -, -t³ teekäija
ti:i|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = ti:ihain teeleht
ti:im, teemä, ti:imä³⁵ teema
tiin, tiinu, .tiinu³⁷ = te'ssäntiin' tiin, tessatin (endisaegne pinnamõõt)
ti:indelemä, teeneldäq, ti:indele⁸⁵ jonnima, tõrkuma; endale karistust välja teenima; taa tiindeles hindäle täämbä külh nahatävve see teenib endale täna küll nahatäie
ti:indre, -, -t³ teener
ti:indüs, -e, -t⁹ = ti:indüseli|ne, -dse, -st⁵ sõim raibe, kurivaim; kassitiindüs kussi tarrõ kassiraibe kusi tuppa
ti:injä, -, -t³ teenija
ti:in'mä, ti:iniq, teeni⁶³ teenima
tiinõq, .tiinõ, tiinõt¹⁸ tiine
ti:i.näütäjä, -, -t³ = tiijuht' = ti:ividonik teejuht
tiio(h)n: taad tulõ hindä tiion hoita seda tuleb enda teada hoida
.tiipu|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma
ti:iq, ti:iq, teid = ti teie
tiir I, tiira, .tiira³⁰ vars (marjal, õunal); pikk peajuur (nt naeril v kaalikal); ubinatiir õunavars; mar'atiir marjavars
tiir II, tiiro, .tiiro³⁷ 1. sügelev vill peopesas v talla all; 2. tiir, ring, kord
tiira, -, -t² vurrkann
ti:ira|da, -a, -ta²⁹ teerada
tiirahta|ma, -q, -³⁸ = tiirahu|tma, -taq, -da⁶² korraks tiirutama
tiirak, -gu, -kut¹³ kidur juurvili
.tiirama, tiiradaq, .tiira⁷⁷ = tiira|tama, -taq, -da⁸² = tiirõndama tiirlema, keerlema, lipitsema; om lipõ pini, muguq tiiras ynnõ ümbre jalgo on alles lipitsev koer, muudkui tiirleb ümber jalgade
tiiratõll|õma, -aq, -õ⁸⁶ = korduv tiiratama
tiiro|tama, -taq, -da⁸² = tsiirotama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tiirõnda|ma, -q, -⁸³ = tiiratama
tiis(s) hüüe kassi kutsumiseks; tiis-tiis kiisu-kiisu, kiiss-kiiss
tiisikus, -õ, -t⁹ tiisikus
ti:i|silt', -sildi, -.silti³⁷ = ti:itulp
tiis|kant', -kandi, -.kanti³⁷ sopran, tiiskant
.tiisli, -, -t¹ tiisel, veopuu kahe hobuse kõrvuti rakendamiseks
.tiis|lär', -läri, -.lärri³⁸ tisler
ti:itulp, tulba, .tulpa³¹ = ti:isilt' teeviit
.tii|tämä, -täq, -dä⁸¹ laulma (tihase kohta)
ti:i|tämä, -täq, -dä⁸¹ teietama; miä sa tutvit inemiisi tiität mis sa tuttavaid inimesi teietad
ti:i|vesi, -vi:i, -vett⁴² tee (jook), teevesi
ti:ividoni|k, -gu, -kku³⁸ = ti:i.näütäjä teejuht
tii|vi:ir', -veere, -vi:irt⁴⁰ teeäär
tikahta|ma, -q, -⁸³ tiksatama
tikandiirike|ne, -se, -ist⁸ = tikatiirits väikesõrm
tika|t', -di, -tit¹³ = tikats' = .tiksli (kella)pendel
tika|tama, -taq, -da⁸³ tiksuma; toksima; hähn tikatas pedäjän rähn toksib männi otsas
tikatiiri|ts, -dsä, -tsät¹³ = tikandiirikene
tika|ts', -dsi, -tsit¹³ = tikat'
tik|k, -u, -ku³⁷ tikk
tik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. tikkama, puule mahla saamiseks auku sisse tegema, mahla laskma; keväjä tulõ kõiv tikadaq kevadel tuleb kasel mahl jooksma lasta; 2. = tikkõlõma
tikk|saag', -sae, -.saagõ³⁴ tikksaag
tikkõlõma, tikõldaq, tikkõlõ⁸⁵ = tikkama [2.] = .tiksõlõma (mune) koksima
.tik'mä, .tikkiq, tiki⁶³ tikkima
.tikri, -, -t¹ = tikõr'perä
tiks', tiksi, .tiksi³⁷ tiks; täks; tiksi lüümä paukuma, raksuma; aiasaibaq lööväq külmäst tiksi aiateibad pauguvad külmast
tiksahta|ma, -q, -⁸³ 1. tiksatama; 2. = tiksah(t)uma; ma ei toheq ärq tiksahtaq mul ei tohi jõud üles öelda
tiksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ üles ütlema (jõud), nõrkema; tää tiksahtu ärq tal ütles jõud üles
tiksah(t)us, -õ, -t⁹ tiksatus
.tiksama, tiksadaq, .tiksa⁷⁷ koksama; täksama
.tiksli, -, -t¹ = tikat'
.tiks'ma, .tiksiq, tiksi⁶³ tiksuma; koksima
.tiks'na, -, -t¹⁴ tiksumine
.tiksõlõma, tiksõldaq, .tiksõlõ⁸⁵ = tikkõlõma
tikutaja, -, -t³ tikutaja (lind)
tikõ, -, -t¹⁴ tige
tikõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tigolanõ sunnik; paharet, kuradike
tikõr'per|ä, -ä, -rä²⁴ = tikõr'puu, -, -d⁵⁰ = .tikri tikker, karusmari
tikõvele|ts', -dsi, -tsit¹³ = tikõveli|ne, -dse, -st⁷ tigeda, võõra meelega inimene
til|a, -a, -la²⁸ < tiba 1. tila (renn, toru); võti kõol tila ärq, mahl om jo kinniq võtsin kasel renni ära, mahl on juba kinni; 2. lastek peenis, noku
tilahta|ma, -q, -⁸³ korra tilisema, kilksatama
tilah(t)us, -õ, -t⁹ (ühekordne) tilin, kilksatus
til|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ = .tillama tilisema
tila(h)n 1. kambas, koos; 2. hädas, kimpus; võiq mi olli timägaq tilan! küll me olime temaga hädas!
tilbas, .tilpa, tilbast²² = tipal' kalkuni lott; midagi tilpnevat
tilba|tama, -taq, -da⁸² = tilbõndama tilbendama, tilpnema
.tilbõlõma, tilbõldaq, .tilbõlõ⁸⁶ = tilbõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ tilbendama, tilpnema
tilbõnda|ma, -q, -⁸³ = tilbatama
tile|tämä, -täq, -dä⁸² = tillerdämä = tillitämä [2.] hellitama
tilga|nõ, -dsõ, -st⁷ urbadega
tilgõ|tama, -taq, -da⁸² tolgendama, ripnema
tilis|emä, -täq, -ä⁸⁷ tilisema
tilistä|mä, -q, -⁸³ tilistama
tilk, tilga, .tilka³¹ 1. peenis; 2. osi (taim); 3. jääpurikas; 4. (lepa v sarapuu) urb
.tilkama, tilgadaq, .tilka⁷⁷ sugutama (mehe v isaslooma kohta)
.tilks'ma, .tilksiq, tilksi⁶³ kilksuma, kõlksuma
.tilks'na, -, -t³ kilksumine, kõlksumine
till', tilli, .tilli³⁷ 1. till (taim); 2. = trill' kala ujupõis
.tilla kokku, kampa; lei timägaq tilla lõin temaga kampa
tillai: tohho(q) tillai! tohoh tonti!
tillakullaq ripakil
tillakulõ ripakile
.tillama, tilladaq, .tilla⁷⁷ = tila(ha)ma
tillerdä|mä, -q, -⁸³ = tiletämä = tillitämä [2.]
tillikallaq rippus, õieli
tillile rippu(s); õieli esiq päädpiten lumõn, jalaq tillile taiva poolõ ise peadpidi lumes, jalad taeva poole õieli
til|lin, -inä, -inät⁴ tilin
tillite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tillitämä
tilli|tämä, -täq, -dä⁸² 1. kõlgutama, tilbutama; 2. = tiletämä = tillerdämä hellitama; imä om latsõq väega ärq tillitänüq ema on lapsed väga ära hellitanud
till'o, -, -t² = till'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tsill'o tilluke, väike
till'u|tama, -taq, -da⁸² hüpitama; kõlgutama; miä sa tan jalgo till'utat mis sa seal jalgu kõlgutad
.tillõlõma, tillõldaq, .tillõlõ⁸⁵ ripnema
ti|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ lastek peenis, noku; miä sul taa til'o välän om, varõs vii til'u ärq mis sul see noku väljas on, vares viib noku ära
tilp, tilba, .tilpa³¹ vanunud juuksesalk; latsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq, puha tilbaq pään lastel on pead kaua kammimata, puha salgud peas
timahalt = timaha(a)va = timahavva
timaha(a)va = timahalt = timahavva = timava = timav.aastaga = timavu = tinaha(a)va = tinahavva = tinava = tinavu tänavu
timaha(a)va|nõ, -dsõ, -st⁷ = timav.aastaganõ
timahavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = timatsi|nõ, -dsõ, -st⁵ = timav.aastaganõ
timava = timaha(a)va = timav.aasta(ga)
timav.aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = timav.aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ = timava|nõ, -dsõ, -st⁵ = timaha(a)vanõ = timahavvanõ = timatsinõ = timavunõ = tinaha(a)vanõ = tinahavvanõ tänavune
timavu = timahava
timavu|nõ, -dsõ, -st⁵ = timavanõ
timbõrda|ma, -q, -⁸³ tembutama
timm', timmi, .timmi³⁷ häälestus (pillil), (töö)kord
timma|t', -di, -tit¹³ = timmot' timut (rohttaim)
timmerdä|mä, -q, -⁸³ meisterdama
timmi(h)n hääles, timmis (pilli kohta); (töö)korras; pill' om timmin pill on hääles; massin om timmin masin on (töö)korras
timmo|t', -di, -tit¹³ = timmat'
.tim'mä, .timmiq, timmi⁶³ häälestama, timmima; reguleerima
timohk, -a, -at¹³ = timo|k, -ga, -kat¹³ timukas
timp', timbi, .timpi³⁷ (kanepi)temp, kanepiseemne tambe (toit)
.timp'mä, .timpiq, timbi⁶³ tempima
.timps'mä, .timpsiq, timpsi⁶³ tippima; üts' oll' väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timps'nüq keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinud
timä, -, tedä e timmä = tiä = tä(ä) tema
tin|a, -a, -na²⁸ tina
tinaha(a)va = timaha(a)va tänavu
tinaha(a)va|nõ, -dsõ, -st⁷ = timav.aastaganõ
tinahavva = timaha(a)va
tinahavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = timav.aastaganõ
tin|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha⁸⁸ tinisema
tina|nõ, -dsõ, -st⁷ tinane, tinast
tinava = timaha(a)va = tinavu
tinds'akõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tilluke
ting I, tingu, .tingu³⁷ ting, täimuna
ting II, tingä, .tingä³¹ teng (endisaegne rahaühik)
tingahu|ma, -daq, -⁸³ = .tinguma kängu jääma
tingakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tingukõnõ = tingats' = tingõs kängujäänu, kidur olend
tinga|tama, -taq, -da⁸² tingu minema
tinga|ts', -dsi, -tsit¹³ = tingakõnõ
tingel'|pung, -punga, -.punga³¹ rahakott, tengelpung
tingukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tingakõnõ
.tingu|ma, -daq, -⁸⁰ = tingahuma
tingu|nõ, -dsõ, -st⁷ kängu jäänud, vilets; tingune
tingõl', -i, -it⁴ kabjapõletik
.tingõlõma, tingõldaq, .tingõlõ⁸⁵ = .tinkõlõma
tingõs, -(s)õ, -t¹¹ = tingakõnõ
tingäli|ne, -dse, -st⁵ kopikaline
tinis|emä, -täq, -e⁸⁷ tinisema
tinistä|mä, -q, -⁸³ tinistama
.tinkõlõma, tingõldaq, .tinkõlõ⁸⁵ = .tingõlõma tingima; tinkõlõja kynnõviis'* keel tingiv kõneviis
tin|nin, -inä, -inät⁴ tinin
tinnõ, -, -t¹⁴ tume, tõmmu; pime, hämar; tinnõ veregaq tumedavereline; tinnõ näogaq tõmmu näoga; sügüse om pall'o tinõhit ilmo, ku päivä paistu-i sukugiq sügisel on palju hämaraid ilmu, mil päike üldse ei paista
tinota|ma, -q, -⁸³ tinutama
tinotus, -õ, -t⁹ tinutus
tint', tindi, .tinti³⁷ tint (kirjutustint; kala)
tinõhõhe = tinõhõlõ tumedalt, tuhmilt; tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq tuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete
tinõ|tama, -taq, -da⁸² tumendama (tumedana paistma)
tio|karp', -karbi, -.karpi³⁷ teokarp
ti|pal', -bala, -balat⁴ = ti|par', -bara, -barat⁴ = tilbas kalkuni lott; midagi tilpnevat
tiperdä|mä, -q, -⁸³ käima, tipsima; tiperdägu-i siin mustõ jalgogaq, ajat põrmando mustas ära tipsi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks
.tip'mä, tippiq, tipi⁶³ tippima; (küljest ära) noppima; kardohkil tulõvaq iärmeq ärq tippiq kartulitel tuleb idud ära noppida
tip|p, -u, -pu³⁷ tipp; sakk
tippu|ma, -daq, -⁸⁰ kehvaks jääma, ikalduma; vili tippus ärq vili jääb kehvaks v ikaldub
.tips'mä, .tipsiq, tipsi⁶³ (lammast) pügama
tipsu|tama, -taq, -da⁸² napsitama
.tipsämä, tipsädäq, .tipsä⁷⁷ = .nipsama napsama
ti|põn', -bõna, -bõnat⁴ = kipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike
tirahta|ma, -q, -⁸³ < tirahutma korraks klirisema, kõrisema
tirah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = tirgah(t)uma känguma, rippu vajuma
tirah(t)us, -õ, -t⁹ = tirak 1. klirin, kõrin; 2. äpardus; kagoh tirahus! vaat kus äpardus!
tirahu|tma, -taq, -da⁶² > tirahtama
tira|k, -gu, -kut¹³ = tirah(t)us
tir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .tirrama klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tirand', -i, -it¹³ = tirask'
tirani|k, -gu, -kku³⁸ käterätt
tira|nõ, -dsõ, -st⁷ viril
tirask', -i, -it¹³ = tirand' viriseja, iriseja
tira|tama, -taq, -da⁸² klirisema, kõrisema
tirba|k, -gu, -kut¹³ = tirbi|k, -gu, -kut¹³ = tirba närb, vähese isuga; saq olõt nii tirbak uma süümisegaq sa oled nii närb sööma
tirga, -, -t² = pirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
tirgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = tirah(t)uma = .tirkuma känguma, rippu vajuma
tirga|tama, -taq, -da⁸² hüplema; kükitama
tirga|ts', -dsi, -tsit¹³ hüpleja
tirgatus, -õ, -t⁹ hüplemine
tirgu, -, -t² kärme tütarlaps
tirgu|tama, -taq, -da⁸² 1. edasi-tagasi liigutama; suguühtes olema; 2. hüplema; sörkima
tir|i, -i, -ri²⁶ 1. iriseja, viriseja; irin, virin; tirri ajama virisema; 2. vurrkann
tirikaadsa(h)n ripakil
tirilitti lü:ümä = lytti lü:ümä lulli lööma, logelema
tiris|emä, -täq, -e⁸⁷ tirisema; klirisema
tiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tiristämä
tiristä|mä, -q, -⁸³ 1. tiristama; kliristama; 2. helistama; 3. vikatit pinnima
tiri.tinska, -, -t³ vallatu tüdrukutirts
tirk, tirgu, .tirku³⁷ tirk, sikuti (kalapüügivahend)
.tirkama, tirgadaq, .tirka³⁰ jooksma, silkama
.tirksnä, -, -t³ klirin, kõrin
.tirku .laskma sörki jooksma
.tirku|ma, -daq, -⁸⁰ känguma, rippu vajuma
.tirkõlõma, tirgõldaq, .tirkõlõ⁸⁵ hüplema
tirp', tirba, .tirpa³¹ närb
.tirrama, tirradaq, .tirra⁷⁷ = tira(ha)ma klirisema, kõrisema; virisema, nurisema
tir|rin, -inä, -inät⁴ 1. tirin; klirin; 2. (supi)tirin
tirrõ, -, -t¹⁴ virk, kärmas, elujõuline, erk; tirrõ tütrik kärmas tüdruk; tä om viil küländ tirrõ vanainemine ta on veel küllalt erk vanainimene
tirsi|ne, -dse, -st⁷ = tirsunõ vingune; mossis
.tirs'mä, .tirssiq, tirsi⁷⁷ jonnima, tihkuma
tirss, tirsu, .tirssu³⁷ = tirss', tirsi, .tirssi³⁷ ving
tirsu(h)n mossis
tirsu|nõ, -dsõ, -st⁷ = tirsine
.tirts'mä, .tirtsiq, tirdsi⁶³ pritsima, tirtsutama
tiru|nõ, -dsõ, -st⁷ haiglane
.tis'mä, .tissiq, tissi⁶³ nokitsema
.tisselemä, tisseldäq, .tissele⁸⁵ = korduv .tis'mä
tisurna, -, -t³ valvur
tita, -, -t² tita
titata|ma, -q, -⁸³ hellitama; Miili titat' umma tütärd, a noq om tuu sääne, et tuu ei imäle tsilka vett kah Miili hellitas oma tütart, aga nüüd on too selline, et ei too emale tilka vettki
tits', titsi, .titsi³⁷ tugipuu, tits
titt', titi, titti³⁷ peenis, till
tiuk, tiugu, .tiuku³⁷ vilets olend
.tiukama, tiugadaq, .tiuka⁷⁷ narrima
.tiu(h)kri, -, -t¹ väikesekasvuline kanatõug
.tiukrõ|nõ, -dsõ, -st⁷ väike, vilets, kehv
tiä, timä, tedä e timmä = timä = tä(ä) tema
tjulk, tjulgu, .tjulku³⁷ koot; tjulguliha pandas süldi sisse koodiliha pannakse süldi sisse
tobakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ rumal
to|bi, -bi, -pi²⁶ 1. tömp; 2. (piibu)tobi
to|dima, -tiq, -di⁵⁶ kiiresti rahmeldama, askeldama
.toe|tama, -taq, -da⁸¹ > tugõ(hõ)ma
.toe|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kavatsema; toedsi tälle viil midägi üteldäq, a ärq oll' jo lännüq tahtsin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinud
.toetu|ma, -daq, -⁸⁴ > tugõ(hõ)ma [1.]
.toetus, -õ, -t⁹ > tugi
to|ga, -ga, -ka²⁶ togu, tobu
to|gima, -kiq, -gi⁵⁷ togima
.tohho(q) = tohoh = tohoq 1. oh; tohhoq, olõ-i hätä oh, pole viga; tohoq, tuust olõ-i midägiq oh, sellest pole midagi; 2. tohoh, tohoo; tohho hullu! tohoh hullu!
tohi|nõ, -dsõ, -st⁷ = tohonõ tohune, tohust tehtud
tohk, toho, .tohko³⁶ 1. < tuhk' (kase)toht; 2. paadipära; vinnel om kats' otsa, nyna ja tohk venel on kaks otsa, nina ja pära
.tohk|mann', -manni, -.manni³⁷ = .tohmann' tohman
.tohkni|k, -gu, -kku³⁸ paadi tüürimees
tohku|tama, -taq, -da⁸² suikuma
tohkõnda|ma = tohkõrda|ma, -q, -⁸³ = pohkõrdama = ts'ohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema; midägiq jovva-i tetäq, tohkõnda niisama midagi ei jõua teha, niisama tasapisi toimetan
tohl'o, -, -t² = tohn'a
.toh|mann', -manni, -.manni³⁷ = tohma|ts', -dsi, -tsit¹³ = .tohkmann' = .tuhmann' tohman, ohmu
tohn'a, -, -t² = tohna|ts', -dsi, -tsit¹³ = tohl'o = tuhn'a ohmu, tohman; tossike
tohoh = .tohho(q)
toho|nõ, -dsõ, -st⁷ = tohinõ tohune, tohust tehtud
toho|pakk, -pako, -.pakko³⁷ paadi pärapakk
tohoq = .tohho(q)
.tohrama, tohradaq, .tohra⁷⁷ = .tuhrama tuhlama, tuhnima
tohru(h)n turris, sassis
.tohru|ma, -daq, -⁸⁰ turri, sassi minema, tokerduma; tohrunuq karvagaq pini tokerdunud karvaga koer
tohru|tama, -taq, -da⁸² turri, sassi ajama
.toht'ma, .tohtiq, tohi⁶³ tohtima
.tohtri, -, -t¹ = .tohtrõ, -, -t³ < arst' arst, tohter
tohtõrda|ma, -q, -⁸³ ravima, tohterdama
t'ohva, -, -t² saamatu, jobu
tohvõlda|ma, -q, -⁸³ lohinal käima; tuhlama
.toibu|ma = .toidu|ma, -daq, -⁸⁰ toibuma
toidus, -(s)õ, -t¹¹ toit, toidus; kyik korjasõq hinele talvõtoidust kõik korjavad endale talvetoidust
toiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = .toikam', -i, -it⁴ rumal inimene, tohman
toima|nõ = toimi|nõ, -dsõ, -st⁷ = .toimõlinõ toimne (kanga kohta)
toim.lahkmõ|nõ, -dsõ, -st⁵ murdtoimne
.toimõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = toimanõ
toimõnda|ma, -q, -⁸³ toimetama; talitama; tegutsema
toimõndus, -õ, -t⁹ toimetus, töö; (ajalehe)toimetus; toimetis; Võro Instituudi Toimõndusõq Võru Instituudi Toimetised
toimõq, .toimõ, toimõt¹⁸ toime (olek; koekiri, puidu kiri); tää om sääne pikä toimõgaq miis' ta on niisugune pika toimega mees
toivõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ toibuma
to|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = tujo tuju, meeleolu
tok|k', -i, -ki³⁷ tokk, kepp; tokk'ruus' tokkroos (lill)
t'oko|tama, -taq, -da⁸² = l'okotama = t'ongotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
toku|tama, -taq, -da⁸² 1. takku ketrama; 2. mõtlema, arutlema
tokõrda|ma, -q, -⁸³ < kombõrdama koperdama; komberdama
tol'|a, -a, -la²⁶ = tol'o [1.] tola
tol'adsõgõ|nõ, -sõ, -ist⁸ rumalavõitu inimene, tola, lollike
tol'a|nõ, -dsõ, -st⁷ rumalavõitu
.tolbõlõma, tolbõldaq, .tolbõlõ⁸⁵ = tolgõndõ(l)lõma
tolga|ts', -dsi, -tsit¹³ krapp, karjakell
tolgulõ ripakil
tolgõnda|ma, -q, -⁸³ tolgendama, tolknema, kõlkuma
tolgõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = .tolbõlõma = korduv tolgõndama
tolgõrus, -õ, -t⁹ tolge(nd), miski tolknev
tolk, tolgo, .tolko³⁷ taip; kasu
t'olk, t'olgo, .t'olko³⁷ jupp, lühike asi; tuust, salk; piniq kisiq rebäse hannat'olko piten oosõst vällä koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust välja
t'olk|hand, -hanna, -.handa³³ lühikese sabajupiga v sabata loom
toll', tolli, .tolli³⁷ 1. toll (mõõtühik); 2. toll (asutus); tollimaks
tollikullaq töllakil
tollikullõ töllakile
tollili|nõ, -dsõ, -st⁵ tolline
tollilõ töllakil(e)
tolli|tama, -taq, -da⁸² 1. kummardama; 2. jalgu vibutama
tollitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tollitama
tollõma|nõ, -dsõ, -st⁵ hrl omast too, seal asuv; sinnäq oll' nii pall'o maad niguq tollõmadsõ majaniq sinna oli nii palju maad nagu tolle majani
tolm, tolmu, .tolmu³⁷ tolm
.tol'ma, .tolliq, tolli⁶³ (tollipuuga) mõõtma
tolmahta|ma, -q, -⁸³ korraks tolmama
tolmah(t)us, -õ, -t⁹ tolmupahvak; hoop; hetk, silmapilk; üte tolmahusõgaq oll' täl kyik' tett ühe hetkega oli tal kõik tehtud
.tolmama, tolmadaq, .tolma⁷⁷ tolmama
tolma|ts', -dsi, -tsit¹³ tolmutaja
.tolmu|ma, -daq, -⁸⁰ tolmuma
tolmu|nõ, -dsõ, -st⁷ tolmune
tolmu|tama, -taq, -da⁸² 1. tolmutama; 2. tuuseldama
.tolmõlõma, tolmõldaq, .tolmõlõ⁸⁵ tolmlema
to|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ 1. = tol'a tola; 2. aru, mõistus; sul olõ-i ka taad toll'o sukugiq pään sul pole ka raasugi mõistust peas
tolohkna, -, -t³ kama; tolohkna om vetel' süük', tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimaga
tol'osk', -i, -it¹³ sõim tola
.tols'li|k, -gu, -kku³⁸ = .töls'lik laisavõitu
.tol|vann', -vanni, -.vanni³⁷ tolvan
toma|t', -di, -tit¹³ = tumat' tomat
tomp, tombo, .tompo³⁷ tomp
.tompliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline
.tomp'ma, .tompiq, tombi⁶³ > .tamp'ma
t'ongo|tama, -taq, -da⁸² = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
tonis|õma, -taq, -õ⁴⁸ pomisema
tonn', tonni, .tonni³⁷ tonn
ton|nin, -ina, -inat⁴ pomin
tont', tondi, .tonti³⁷ = tunt' tont
toomi|nõ, -dsõ, -st⁷ toomingane, toomingapuust
toomõ|mari, -mar'a, -.marja⁴³ toomingamari
toona|nõ, -dsõ, -st⁷ = toonaskinõ toonane, tookordne
toonaq toona, tookord
toonaqhavva = toonaq.mustõ = toonaqvarrõq ammu, tükk aega tagasi; täl sündü jo toonavarrõq poig tal sündis juba tükk aega tagasi poeg
toonaqhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ ammune
toonaq.mustõ = toonaqhavva = toonaqvarrõq
toonaski|nõ, -dsõ, -st⁵ = toonanõ
tooni, -, -t² = toonimaa toonela, hauatagune maailm, surnuteriik
tooni|kurg', -kurõ, -.kurgõ³⁴ = toonõkurg' toonekurg
toonikä|go, -o, -ko²⁷ vaenukägu (lind)
toonimaa, -, -d⁵⁰ = tooni
tooniq seni; tooniq ku ilmalõpuni kuni maailmalõpuni
tooniq.aoniq tolle ajani, niikaua
tooniqmaaniq sinnani; tolle ajani, niikaua; tooniqmaaniq läts' mul häste ku sõtta pidi minemä niikaua läks mul hästi kui sõtta pidi minema
toonõ|kurg', -kurõ, -.kurgõ³⁴ = toonikurg'
tooras, tu:ura, toorast²² = toorõs toores
toor'a|tama, -taq, -da⁸² tujutsema, jonnima, kiusama; võih oll' halv lats', kygõ toorat' küll oli halb laps, kogu aeg jonnis
toori|k, -gu, -kut¹³ 1. toorik; 2. torbik; kar'ats'ura tõi mõtsast toorigutävve marjo karjapoiss tõi metsast torbikutäie marju
toorõs, tu:urõ, toorõst²² = tooras
.too|tama, -taq, -da⁸¹ = toovotama < .tõotama tõotama, lubama; ähvardama; kavatsema; täämbä tootas sadama naadaq täna tõotab sadama hakata; tä toot' minno lüvväq ta ähvardas mind lüüa; ma toodi laadust vahtsõ kirve tuvvaq, a olõ-s meelen ma kavatsesin laadalt uue kirve tuua, aga ei olnud meeles; kas sa tootat haigõs jäiäq? kas sa kavatsed haigeks jääda?
.tootus, -õ, -t⁹ = toovotus < .tõotus tõotus
toovo|tama, -taq, -da⁸² = .tootama
toovotus, -õ, -t⁹ = .tootus
topa|k, -gu, -kut¹³ = topa|ts', -dsi, -tsit¹³ suss, tuhvel
topit|nahk*, -naha, -.nahka³³ topis; rebäse topitnahk e topit repän' rebase topis
.topka, -, -t³ (viina)pits; üts' topka viina üks pits viina
.top'ma, toppiq, topi⁶³ toppima; tihendama
tops', topsi, .topsi³⁷ tops (topsi)
.topsama, topsadaq, .topsa⁷⁷ korraks toppima, torkama, pistma; topsaq käsi kindahe! torka käsi kindasse!
topõld' topelt
torask', -i, -it¹³ vaht, valvur
torba, -, -t² = torbats' hobuse peakott, torp
torbahu|ma, -daq, -⁸⁴ = torbõhuma = tormahuma pahanema
torba|k, -gu, -kut¹³ = torbik [2.] pahane inimene
torba(hu)lõ = torbilõ = tormilõ mossi(s); mille sa nii torbilõ olõdõq? miks sa nii mossis oled?
torba|ts', -dsi, -tsit¹³ = torba
torbi|k, -gu, -kut¹³ = torp' 1. torbik; 2. = torbak
torbilõ = torba(hu)lõ
torbi(h)n = torbo(h)n = tordo(h)n = tormi(h)n mossis
torbitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ mossitama
torbo(h)n = torbi(h)n = torbussi(h)n
torbõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = torbahuma
.torbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ pahane, mossis
tord'o, -, -t² pahane, mossis inimene (hrl laps)
tordo(h)n = torbi(h)n
tor|ima, -riq, -i⁵⁷ paranema, paremaks muutuma; haigõ nakkas jo torima haige hakkab juba paranema
toris|õma, -taq, -õ⁸⁷ torisema
torm', tormi, .tormi³⁷ torm; äge, äkiline; olku-i nii torm' ära ole nii äge; tä om väega torm' miis' ta on väga äge mees
tormahu|ma, -daq, -⁸⁴ = torbahuma
.tormama, tormadaq, .torma⁷⁷ tormama; sööstma
.tormi mossi; ägedaks
tormili|nõ, -dsõ, -st⁵ = torminõ tormine
tormilõ = torba(hu)lõ
tormi(h)n = torbi(h)n
tormi|nõ, -dsõ, -st⁷ = tormilinõ
torm'mok|k, -a, -ka³¹ pahane, vihane, mossis inimene
torn, tornu, .tornu³⁷ turi
torn', torni, .torni³⁷ torn (ehitis; tööriist)
tor|o, -o, -ro²⁶ 1. toru; 2. aru, mõistus; poolõ torogaq poolearuline, timä tege iks umma torro piten tema teeb ikka omamoodi, nii nagu ise arvab; 3. = torokõnõ
torokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = torosk' tobu, poolearuline
torokü|pär', -bärä, -bärät⁴ torukübar
toroli|nõ, -dsõ, -st⁵ täie aruga, normaalne, tark
torolot|t', -i, -ti³⁷ kapuuts
toro(h)n torus; mossis
toro|pill', -pilli, -.pilli³⁷ torupill
toros, -(s)õ, -t¹¹ paadilaudade tihend
torosk', -i, -it¹³ = torokõnõ
torosta|ma, -q, -⁸³ paati tihtima
toro|tama, -taq, -da⁸² torutama (huuli); nutma
torp', torbi, .torpi³⁷ = torbik 1. torbik; 2. = torss'
torp'|huul', -huulõ, -huult⁴⁰ hrl m: niigriq ommaq mustaq, tsäropää ja torp'huuligaq neegrid on mustad, kräsupea ja paksude huultega
.torpi mossi
.torrama, torradaq, .torra⁷⁷ torisema
tor|rin, -ina, -inat⁴ torin
torrõ, -, -t¹⁴ 1. tore, uhke, ilus; tõllan istus torrõ miis', kuldküpär' pään tõllas istub uhke mees, kuldkübar peas; 2. uhke, kõrk; Ruudi om torrõ, ei tulõq minno kaema Ruudi on uhke, ei tule mind vaatama; 3. madal (hääle kohta); kynõlõs torrõ helügaq, niguq pütüpõh'ast räägib madala häälega, nagu tõrrepõhjast
tors'ahu|ma, -daq, -⁸⁴ = .torss'uma 1. pahanema; 2. sassi minema
torsi(h)n = tors'o(h)n mossis, sünge, pahane
tors'o|nõ, -dsõ, -st⁷ = tors'o(h)n
tors'o|tama, -taq, -da⁸² mossitama
torss', torsi, .torssi³⁷ = torp' [2.] pahane inimene
.torss'u|ma, -daq, -⁸⁴ = tors'ahuma
torõhõhe = torõhõlõ 1. toredasti; uhkelt, kõrgilt; Elmar pand hindä yks torõhõhe rõivilõ, ku Liidi manoq lätt Elmar paneb end ikka uhkelt riidesse, kui Liidi poole läheb; 2. madala(häälse)lt
tos|i, -i, -si²⁶ = tos'o
tos|ima, -siq, -i⁵⁷ nokitsema, aeglaselt midagi tegema; sa tah tassakõistõ tosit, sa joht väsünüq vaest olõ-iq? sa siin tasakesi nokitsed, sa ei ole vist küll väsinud?
tosi|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ = tossin tosin
toskõrda|ma, -daq, -⁸³ = tossõrdama kohmerdama
to|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = tosi = toss [2.] = toss'okõnõ = tossõrus tossike; saamatu; mannetu
tos'o|nõ, -dsõ, -st⁷ mannetu, vilets, armetu; saamatu; tusane; tos'onõ mehekene mannetu mehike
toss, tossu, .tossu³⁷ 1. aur; hingeõhk; hing; paast tulõ tossu pajast tuleb auru; mul om toss vällän olen hingetu; 2. = tos'o tossike; saamatu; mannetu; massa-i nii toss ollaq, tulõ iks hindä iist saistaq kah ei maksa nii saamatu olla, tuleb ikka enda eest seista ka
.tossama, tossadaq, .tossa⁷⁷ aurama; suitsema; tsäi tossas tee aurab; korsna tossas korsten suitseb
tos|sin, -ina, -inat⁴ = tosinits tosin
toss'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = tos'o
tossuli|nõ, -dsõ, -st⁵ elav (loom), hingeline
.tossu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. auruma; aurustuma; vesi om paast ärq tossunuq vesi on pajast aurunud; 2. tohletuma
tossu|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ leitseauk
tossu|nõ, -dsõ, -st⁷ aurune, suitsune
tossu|tama, -taq, -da⁸² tossutama
tossõrda|ma, -q, -⁸³ = toskõrdama kohmerdama
tossõrus, -õ, -t⁹ = tos'o
tot'a, -, -t² = tot'o totakas
.totliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tutiline; õisi täis totliganõ lillipuhm õisi täis lillepõõsas
tot'o, -, -t² = tot'a totakas; vahis tot'o näogaq vahib totaka näoga; om üts' vana tot'o on üks vana totakas
tot|t, -u, -tu³⁷ = tot|t', -i, -ti³⁷ tutt; õis; totigaq kana tutiga kana; suuri tottõgaq puiõngiq suureõielised pujengid
.toukama, tougadaq, .touka⁷⁷ = .tuukama tõukama, lükkama
.toukami|nõ, -sõ, -st⁵ tõuge; tõukamine; kuulitoukaminõ kuulitõuge
.toukõlõma, tougõldaq, .toukõlõ⁸⁵ tõuklema
tpruu = tpruus tpruu (hüüd hobuse peatamiseks)
traadi|lang, -langa, -.langa³⁰ pigitraat
traadi|nõ, -dsõ, -st⁷ traadist; traatjas; tuul mehel ommaq traadidsõq hiusõq sel mehel on traatjad juuksed
traagõlda|ma, -q, -⁸³ traageldama
traagõlus, -õ, -t⁹ traageldus
traasi|tama, -taq, -da⁸² tõrelema; ägedaks ajama
traat', traadi, .traati³⁷ traat
traav', traavi, .traavi³⁷ traav
.traavli, -, -t¹ traavel
traavõlda|ma, -q, -⁸³ traaveldama, ringi jooksma
trada|tama, -taq, -da⁸² ringi aelema
tra|dima, -tiq, -di⁵⁷ = tadima tammuma; ringi jooksma; ku nuur' hopõn' pelgäs, sys nakkas tradima kui noor hobune kardab, siis hakkab tammuma
tra|gi, -gi, -ki²⁶ tragi, agar
trahkõlda|ma, -q, -⁸³ rahmeldama
.trahtri, -, -t¹ trahter
trahv', trahvi, .trahvi³⁷ trahv, karistus; perremiis' oll' trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangis; miä sullõ trahvis panti? mis sulle karistuseks määrati?
.trahv'ma, .trahviq, trahvi⁶³ trahvima, karistama
traks', traksi, .traksi³⁷ tragi, kraps
traktor', -i, -it⁴ traktor
traktori|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = trakto|rist', -risti, -.risti³⁷ traktorist
tral|ima, -liq, -i⁵⁷ saalima
trall', tralli, .tralli³⁷ kuljus
.trallama, tralladaq, .tralla⁷⁷ trallitama, trallama
trallõrda|ma, -q, -⁸³ trallitama; hüplema
tram|a, -a, -ma²⁶ = trambat' mürgel; pois'kõsõq teiq tramma poisikesed tegid mürglit
trambahta|ma, -q, -⁸³ korraks v äkki trampima
tramba|t', -di, -tit¹³ = trama
tramba|tama, -taq, -da⁸² = trambõlda|ma, -q, -⁸³ trampima
.trammi trammi, pingule
trammi(h)n trammis, pingul
.trampama, trambadaq, .trampa⁷⁷ = trampsama korraks trampima; tä trambas' ussõ iin saapidõ päält lumõ maaha ta trampis ukse ees saabastelt lume maha
.tramp'ma, .trampiq, trambi⁶³ trampima
.trampsama, trampsadaq, .trampsa⁷⁷ = .trampama
traudsi(h)n salgana, üheskoos; mi lää üten traudsin läheme üheskoos
treener', -i, -it⁴ treener
trehv', trehvi, .trehvi³⁷ (ratta)rehv
.trehvämä, trehvädäq, .trehvä⁷⁷ kohtama
.trehvü|mä, -däq, -⁸⁰ sattuma, juhtuma; vaest saq ka iks mynikõrd miiq poolõ trehvüt ehk juhtud ikka mõnikord meie poole ka
treiakõ|nõ, -sõ, -st⁸ kaseriisikas
trei|pink', -pingi, -.pinki³⁷ treipink
treiäl', -i, -it⁴ treial
.treiämä, treiädäq, .treiä⁷⁷ treima
trell', trelli, .trelli³⁷ trell ((raud)varb; trellpuur)
trenk', trengi, .trenki³⁷ treng, veorihm, -kett (rakmetel)
trepi|koda, -kua, -kota²⁷ trepikoda
.trep'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ trepiline
trep|p', -i, -pi³⁷ trepp
tret|t', -i, -ti³⁷ käik, ots, kord, trett
tri|dsu, -dsu, -tsu²⁶ naise suguelund
trihka, -, -t² (tüdruku)tirts, plika
triht', trihi, .trihti³⁶ (seeliku, kardina) volang
.triiki triiki, ääretasa, pilgeni
.triik'ma, .triikiq, triigi⁶³ > .pres'mä [2.]
triik'massin, -a, -at⁴ > press'raud
tri:in'mä, tri:iniq, treeni⁶³ > har'otama
.trikli, -, -t¹ päästik (püssil, fotoaparaadil); kella pendel
triks', triksi, .triksi³⁷ = tryks' praks, naks
triksahta|ma, -q, -⁸³ prõksatama, praksatama, naksatama
.triks'ma, .triksiq, triksi⁶³ prõksuma, praksuma, naksuma; kuusõhaloq väega triks'vaq ahon kuusehalud praksuvad väga ahjus
.triks'na, -, -t¹ = .tryks'na prõksumine, prõgin, nagin
trikst' prõksti, praksti, naksti
triksu|tama, -taq, -da⁸² prõksutama, naksutama
trill', trilli, .trilli³⁷ = till' [2.] kala ujupõis
trimmeldä|mä, -q, -⁸³ klimberdama
.trimmi pingule, trammi
trimmi(h)n pingul, trammis
tripa|ts', -dsi, -tsit¹³ kõrvalrakendi hobune
trip|p', -i, -pi³⁷ tripp (mantlil, sukal)
trobi|kund, -kunna, -.kunda³² trobikond
trombi(h)n = trommi(h)n = trompsi(h)n pruntis, mossis
trommilõ = trompi prunti, mossi; aja kygõ huuli trompi, niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq ajab kogu aeg suu mossi, nagu oleks midagi häda
tromps', trompsi, .trompsi³⁷ = tromps'o mossitaja
trompsi(h)n = trombi(h)n
trompsi|nõ, -dsõ, -st⁷ pruntis, mossis
tromps'o, -, -t³ = tromps' mossitaja
tropi(h)n troppis
tropi|ts, -dsa, -tsat¹³ = trüpüs tropp; tihend
trop|p', -i, -pi³⁷ = tropus, -(s)õ, -t¹¹ = tropusk', -i, -it¹³ tropp (salk, hulk; naps)
tros'ka, -, -t² sõiduvanker
tross', trossi, .trossi³⁷ 1. tross; 2. kraam, kola; korjaq uma tross' kokko! korja oma kola kokku!
.trots'ma, .trotsiq, trotsi⁶³ = .tröts'mä 1. laimama, kiusama; naaku-i tütär'last trots'ma ära hakka tütarlast laimama; trots'ku-iq jumala nimme! ära laima jumala nime!; 2. (ära) rikkuma; vahtsõq rõivaq trotsõq ärq rikkusid uued riided ära
tru|ba, -ba, -pa²⁶ 1. trompet; 2. toru, korsten
trui, -, -d⁵³ virk, tragi, usin, püüdlik; väega trui poiss', kykkõ tege häste ja ruttu väga virk ja püüdlik poiss, kõike teeb hästi ja ruttu; noq olõ jo paranuq ja trui tüüd tegemä nüüd olen juba paranenud ja virk tööd tegema
truk|k', -i, -ki³⁷ = trukk'|nöps', -nöpsi, -.nöpsi³⁷ trukk(nööp)
.truksa, -, -t³ tragi, energiline, elujõuline; sirge
.truksahe = .truksalõ tragilt, energiliselt, elujõuliselt; sirgelt
trull', trulli, .trulli³⁷ rull
.trul'ma, .trulliq, trulli⁶³ rullima (põldu)
.trumli, -, -t¹ trummel
trumm', trummi, .trummi³⁷ trumm (löökpill)
trummul', -i, -it⁴ trummel; kooniline keedunõu
trummõlda|ma, -q, -⁸³ trummeldama
trummõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv trummõldama
trump', trumbi, .trumpi³⁷ trump (kaardimängus)
trutsa|k, -gu, -kut¹³ pundar
.truts'u|ma, -daq, -⁸⁰ kortsuma
truu, -, -d⁵⁰ = truvv' truu, ustav, kindel; truu hopõn' jätä ei kuurmat mäe alaq truu hobune ei jäta koormat mäe alla
.truudu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ truudus, ustavus
tru:un', trooni, tru:uni³⁷ troon
truup, truuba, .truupa³¹ truup (toru; lõõr; soemüür)
.truuska, -, -t³ pulmavanem (setudel)
tru:uskama, troosadaq, tru:uska⁷⁷ puristama
truvv', truvvi, .truvvi³⁷ = truu
.truvvi truult, ustavalt; tä om minno truvvi tiin'nüq ta on mind truult teeninud
träksiq, m .träkse, .träkse³⁷ traksid
trään', trääni, .trääni³⁷ trään, kraam, kolu
trääs, trääsä, .trääsä³⁵ trääs (pöial kahe sõrme vahel)
trääseldä|mä, -q, -⁸³ = .trääs'mä, .trääsiq, trääsi⁶³ tõrelema
.tröts'mä, .trötsiq, trötsi⁶³ = .trots'ma 1. laimama, kiusama; 2. (ära) rikkuma
trük|k, -ü, -kü³⁷ trükk
.trükli*, -, -t¹ printer; lasõr'-, tindi-, nõgõl'trükli laser-, juga-, maatriksprinter
.trükmä, trükküq, trükü⁶⁴ trükkima; vällä trükmä printima
.trün'mä, .trünniq, trünni⁶³ tuuseldama; tõrelema
trüpüs, -(s)e, -t¹¹ = tropits tropp; tihend
trü:üst'mä, .trü:üstiq, tröösti⁶³ trööstima, lohutama
tryks', tryksi, .tryksi³⁷ = triks' praks, naks
.tryks'na, -, -t³ = .triks'na prõksumine, prõgin, nagin
ts'aaga, -, -t² = tsääga vadistaja, kädistaja
ts'aaga|tama, -taq, -da⁸² = tsäägatama kädistama, taga rääkima; nägelema; naasõq lõhvõrdiq ja ts'aagadiq hummogu kao man, tiiä-i kiä näil hambin oll' naised lõhverdasid ja klatšisid hommikul kaevu juures, ei tea, kes neil hambus oli
ts'aagatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ts'aagatama = tsäägatõ(l)lõma
ts'aagu|tama, -taq, -da⁸² = tsäägutama näägutama
ts'aala, -, -t² kirju hobune
tsaar', tsaari, .tsaari³⁷ tsaar
tsa|bi, -bi, -pi²⁶ peenestatud (loomatoit)
tsabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tsapitsõma siblima
tsae|raud, -ravva, -.rauda³³ = tsagaraud = tsagiraud raieraud
tsa|gama, -kaq, -a⁵⁹ < tsahatama (hrl söödajuurvilja) peeneks raiuma; vikatit pinnima; rauda taguma; sepp tsaga rauda sepp taob rauda
tsaga|raud, -ravva, -.rauda³³ = tsaeraud
tsagimi|k, -gu, -kku³⁸ = tsakim
tsagi|raud, -ravva, -.rauda³³ = tsaeraud
ts'agõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ sõnelema, nägelema
tsagõh|õq, m -idõ, -it¹⁴ = tsagõm|õq, m -idõ, -it¹⁶ = tsakõq peeneks raiutud sööt
tsaha|tama, -taq, -da⁸² > tsagama
.ts'ahkna, -, -t³ = .tsähknä sookail (puhmastaim)
ts'ak(s)ahu|tma, -taq, -da⁶² > ts'aksahtama
ts'a(h)ka|tama, -taq, -da⁸² lobisema; sädistama; taga rääkima; külä ts'ahkatas küla räägib taga
ts'akili|nõ, -dsõ, -st⁵ = ts'akõli|nõ sakiline
tsa|kim, -gima, -gimat⁴ = tsagimik raieküna; lehti rakoq tsakim raieküna lehtede (v rohu) peenestamiseks
tsa|kin, -gina, -ginat⁴ kädin, sädin
tsak|k', -i, -ki³⁷ sakk
ts'aksahta|ma, -q, -⁸³ = tsäksähtämä < ts'ak(s)ahutma korraks täksama
.ts'aksama, ts'aksadaq, .ts'aksa⁷⁷ = .tsäksämä täksama
ts'aku|tama, -taq, -da⁸² = tsäkütämä täksima, raiuma
ts'akõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = ts'akilinõ
tsa|kõq, m -kkidõ e -gõhidõ, -kkit e -gõhit¹⁴ = tsagõhõq
ts'algo|tama, -taq, -da⁸² = tsälgotama närima; hakkima; sälkima
ts'alk, ts'algo, .ts'alko³⁷ = tsälk sälk; süä sai ts'alka süda jäi rahule
.ts'alk'ma, .ts'alkiq, ts'algi⁶³ = .tsälk'mä närima, mäluma
ts'amp, ts'ambo, .tsampo³⁷ sämp, sälk
ts'angahta|ma, -q, -⁸³ = ts'aunahtama noksama, korra nokkima
ts'angah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .ts'ankuma konksu tõmbuma; longu vajuma; känguma
.ts'angu konksu; longu; kängu
ts'angu(h)n 1. < konksi(h)n konksus; 2. longus; kängus
ts'angu|tama, -taq, -da⁸² noogutama
ts'ank, ts'angu, .ts'anku³⁷ 1. < konks' konks; lell lei ts'ankõgaq köüst kokko onu punus konksudega köit; ts'anku viskama sõrmkooku vedama; 2. nokk; 3. sõnnikuhark
.ts'ankama, ts'angadaq, .ts'anka⁷⁷ = .ts'aunama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama
.ts'ank'ma, .ts'ankiq, ts'angi⁶³ = .ts'aun'ma
.ts'anku|ma, -daq, -⁸⁴ = ts'angah(t)uma
.ts'ankõlõma, ts'angõldaq, .ts'ankõlõ⁸⁵ korduv nokkima; sõnelema
tsapi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = tsabitsõma siblima
ts'aposka, -, -t² = tsäposka (setude) kaelaehe
.ts'aps'ma, .ts'apsiq, ts'apsi⁶³ lõikuma
ts'arka|tama, -taq, -da⁸² säutsuma
ts'ar|o, -o, -ro²⁶ = tsäro lokk, kihar
ts'aro(h)n = tsäro(h)n lokkis, krussis
ts'aro|tama, -taq, -da⁸² lokkima
ts'asson, -a, -at⁴ = tsässon (setu) palvemaja, kabel
ts'augõ ebaühtlaselt; hainamaa oll' ts'augõ niidet heinamaa oli ebaühtlaselt niidetud
ts'auk, ts'auga, .ts'auka³¹ kobar; mar'ats'auk marjakobar
.ts'aukliga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebaühtlane, sälguline; kobaraline
ts'aun', ts'auni, .ts'auni³⁷ nokk
ts'aunahu|tma, -taq, -da⁶² > ts'aunahta|ma, -q, -⁸² = ts'angahtama noksama, korra nokkima
.ts'auna|ma, ts'aunadaq, .ts'auna⁷⁷ = .ts'ankama korra nokkima, nokaga lööma; napsama; halvasti ütlema, solvama; maq ka ts'auna siist su söögi mant veit'kene ma napsan ka siit su söögist pisut
.ts'aun'ma, .ts'auniq, ts'auni⁶³ = .ts'ank'ma nokkima; kanaq ts'aun'vaq terri kanad nokivad teri
ts'aust', ts'austi, .ts'austi³⁷ = ts'austi|k, -gu, -kut¹³ pehme kapsapea
.ts'aust'ma, .ts'austiq, ts'austi⁶³ hakkima, sodiks tampima
tse|bimä, -piq, -bi⁵⁷ sebima
tseego, -, -t² lihtne kokkupandav magamisraam, välivoodi
.tseelka, -, -t³ süütu tüdruk; süütu (tüdruku kohta)
tsehh', tsehhi, .tsehhi³⁷ tšehh
tsehkendä|mä, -q, -⁸³ joonistama, sehkendama
tsehv', tsehvi, .tsehvi³⁷ 1. pael; tsehvegaq põll' paeltega põll; 2. šeff, linnast saadetud abitööline
tseier', -i, -it⁴ seier
tseks', tseksi, .tseksi³⁷ pootshaak, konks
tsello, -, -t² tšello
tsemm', tsemmi, .tsemmi³⁷ kinnituskonks
tsendi.metri, -, -t¹ = tsendimi:itre, -, -t³ = tsendimi:itri, -, -t¹ 1. sentimeeter; 2. mõõdulint
tsenk, tsengo, .tsenko³⁷ tapiauk
.tsenk'mä, .tsenkiq, tsengi⁶³ puhasnurka tegema
tsenk|nulk, -nulga, -.nulka³¹ puhasnurk
tsent', tsendi, .tsenti³⁷ sent; olõ-i tsentigiq rahha pole sentigi raha
.tsent|ner', -neri, -.nerri³⁸ tsentner
tserbä|k, -gu, -kut¹³ kopsik, leilikibu
tserk, tsergü, .tserkü³⁷ = .tserküs
.tserkämä, tsergädäq, .tserkä⁷⁷ varama (ehitusel)
.tserküs, -e, -t⁹ = tserk varamisraud; palgivara
.tserpämä, tserbädäq, .tserpä⁷⁷ vett viskama, läigatama, sortsama
tse|tsen', -dsenä, -dsenät⁴ tšetšeen
tsetveri|k, -gu, -kku³⁸ setverik (endisaegne kuivainemõõt)
tse't|vert', -verdi, -.verti³⁷ setvert (endisaegne mõõt: 8 setverikku)
tsia|hain, -haina, -.haina³⁰ linnurohi (rohttaim)
tsiahar'as, -(s)õ, -t¹¹ 1. seaharjas; 2. kõva lühikesekõrreline hein; tsiahar'ast jovva-i muido niitäq ku kastõgaq kõva lühikesekõrrelist heina ei jõua muidu niita kui ainult kastega
tsia.jungri, -, -t¹ seakarjus
tsia|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² seakapsas (taim)
tsia|mari, -mar'a, -.marja⁴³ = tsiapalohk leesikas
tsia|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² seaohakas
tsia|paht, -paha, -.pahta³³ sealaut
tsiapalohk, -a, -at¹³ = tsiamari leesikas
tsiapussu|hain, -haina, -.haina³⁰ = pinipussuhain põldmünt (rohttaim)
tsia|sõrg, -sõra, -.sõrga³³ seasõrg (silmus)
.tsia|tama, -taq, -da⁸¹ sõimama, laimama, halvustama; naaku-i tõist ka õkva niimuudu tsiatama, egaq tä nimme es tiiq ära hakka teist ka kohe niimoodi halvustama, ega ta meelega teinud
tsiati|go, -o, -ko²⁷ nälkjas
tsia|tilk, -tilga, -.tilka³¹ põldosi (taim)
tsia|türk, -türgü, -.türkü³⁷ sörk; Jaan' läts' pikki sammõgaq, ma lasi täl takan tsiatürkü Jaan läks pikkade sammudega, mina lasin tema taga sörki
tsiavabarn, -a, -at⁴ = kahruvabarn kitsemurakas
tsibahta|ma, -q, -⁸³ pritsima, piserdama
tsibi|hand, -hanna, -.handa³³ konnakulles
tsibi.hällä|ne = tsibihämälä|ne = tsibihänilä|ne = tsibi.härblä|ne, -(d)se, -st⁵ linavästrik
tsibi|kõrd†, -kõrra, -.kõrda³³ ehted
tsibilä|ne, -(d)se, -st⁵ 1. liblikas; tsibiläisi om siin egasugumaidsi: valgit, vahatsit ja kirivit liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, halle ja kirjusid; 2. mudilane
tsibimak|k'*, -i, -ki³⁷ pleier
tsibipu|tin*, -dina, -dinat⁴ elementaarosake
tsibi.puutri*, -, -t¹ kalkulaator, tasku-, lauaarvuti
tsibis|emä, -täq, -e⁸⁷ sahisema; sidisema
tsibiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibistä|mä, -q, -⁸³ sahistama; (vihma) tibama; siputama
tsibi|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri³⁷ = tsõõrikõnõ [2.*] diskett, flopi(ketas)
tsibra(h)n = tsibro(h)n lokkis, krussis
tsibra|tama, -taq, -da⁸² (juukseid) lokkima
tsibri|k, -gu, -kut¹³ sakiline pael, sakkpael
tsibro(h)n = tsibra(h)n lokkis, krussis
tsibroli|nõ, -dsõ, -st⁵ lokiline; sakiline
tsi|bu, -bu, -pu²⁶ kribu; kirbukiri; kirotas nigu tsipu kirjutab nagu kirbukirja
tsibõr, tsibra, .tsipra⁴⁷ = tsibyr' = tsipr lokk, kähar, kruss
tsibõrda|ma, -q, -⁸³ siplema
tsibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsibõrdama
tsibõri|k, -gu, -kku³⁸ säbruline; sakiline
tsibyr', tsibra, .tsipra⁴⁷ = tsibõr
tsi|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁶ = tsidsi õeke
tsidse|tämä, -täq, -dä⁸² siutsuma
tsi|dsi, -dsi, -tsi²⁶ = tsids'a
tsidsis|emä, -täq, -e⁸⁷ sidistama
tsidsistä|mä, -q, -⁸³ sidisema, sidistama; pääsläseq tsidsistiq pääsukesed sidistasid; laudapääline tsidsisi pääsläisist laudapealne oli pääsukeste sidinat täis
tsi|ga, -a, -ka²⁹ siga
tsigand', -i, -it¹³ = tsikan' mustlane
tsiga|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ sinikael-part; tsigapardsiq ommaq suurõmbaq ja tublitsõmbaq, aq mudapardsiq, nuuq ommaq vähämbäq sinikael-pardid on suuremad ja jõulisemad, aga piilpardid, need on väiksemad
tsigare|t', -di, -tti³⁸ = tsiga|rett', -reti, -.retti³⁷ sigaret
tsignas, -(s)õ, -t¹¹ küüslauk
tsiguni|nõ, -dsõ, -st⁵ malmist
tsiha|tama, -taq, -da⁸² aevastama
tsihatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsihatama
tsihi|tämä, -täq, -dä⁸² parastama
tsihk', tsihi, .tsihki³⁶ = tsiht'
.tsihk'mä, .tsihkiq, tsihi⁶³ = .tsihk'mä
tsiht', tsihi, .tsihti³⁶ = tsihk' siht; suund
.tsiht'mä, .tsihti, tsihi⁶³ = .tsihk'mä sihtima
tsih-tsih = tsäh-tsäh paras (parastamissõna)
.tsihvama, tsihvadaq, .tsihva⁷⁷ 1. nähvama, sähvama; 2. spikerdama; koolin tsihvsi pinginaabri päält maaha koolis spikerdasin pinginaabri pealt maha
.tsihv'ma, .tsihviq, tsihvi⁶³ sähvima
tsihvõr|plaat', -plaadi, -.plaati³⁷ sihverplaat
tsiibõrda|ma, -q, -⁸³ vingerdama; siiberdama, edasi-tagasi käima, sõeluma
tsiibõrus, -õ, -t⁹ vingerdaja; siiberdaja; vingerdamine; siiberdamine
tsiidsi = tsiids'o, -, -t² = tiids'u kiisu
tsiigu|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² = tsiik, tsiigu, .tsiiku³⁷ linnupoeg; kanapoeg, tibu
.tsiiksma, .tsiiksuq, tsiiksu⁶⁴ siutsuma, piiksuma; tsiiguq tsiiksvaq tibud siutsuvad
.tsiiksna, -, -t³ siutsumine, piiksumine; tsirgupesäst kuuldu tsiiksna linnupesast kostus piiksumine
tsiip', tsiibi, .tsiipi³⁷ džiip
tsiirahta|ma, -q, -⁸³ < tsiirahu|tma, -taq, -da⁶² korra sirgeldama
tsiirakullaq ringis; ümberringi; rahvas sais tsiirakullaq ümbre lavva rahvas seisab ringis ümber laua
tsiira|tama, -taq, -da⁸² = tsiirotama
tsiiri-tsääri = tsiiro-tsääro siira-viira
.tsiiro ringi; lätt tsiiro ümbre mõtsa läheb ringi ümber metsa
tsiiroli|nõ, -dsõ, -st⁵ viiruline
tsiiro|p', -bi, -pit¹³ = siirop' siirup
tsiiro|tama, -taq, -da⁸² = tiirotama = tsiiratama tiirutama; pöörlema; vingerdama
tsiiro-tsääro = tsiiri-tsääri
tsiirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsiirotama
tsiiroviiroli|nõ, -dsõ, -st⁵ siiruviiruline
.tsiirõlõma, tsiirõldaq, .tsiirõlõ⁸⁵ tiirlema; Maa tsiirõlõs ümbre Päävä Maa tiirleb ümber Päikese
tsi:i|tämä, -täq, -dä⁸¹ siutsuma; varblasõq tsiitäseq varblased siutsuvad
tsi|kan', -gani, -ganit⁴ = tsigand' mustlane
tsi|kar', -gari, -garit⁴ sigar
.tsikli, -, -t¹ mootorratas
tsiks', tsiksi, .tsiksi³⁷ tulemasin
tsiksahta|ma, -q, -⁸³ korraks täksama
.tsiksama, tsiksadaq, .tsiksa⁷⁷ toksama, täksama, tuld lööma
.tsiks'ma, .tsiksiq, tsiksi⁶³ toksima, tuld lööma
.tsiks'na, -, -t³ toksimine; hähnä tsiks'nat om kuuldaq rähni toksimist on kuulda
tsi|kun', -guni, -gunit⁴ < malm' malm
tsi|kur', -guri, -gurit⁴ sigur
tsikõrda|ma, -q, -⁸³ sirgeldama
tsikõr(d)us, -õ, -t⁹ sirgeldus
tsil|e, -, le² lambatall; lambal om kolm tsille lambal on kolm talle
tsi(l)lendri, -, -t¹ = tsü(l)lendri silinder
tsile|tämä, -täq, -dä⁸² lambatalle kutsuma
tsilgahta|ma, -q, -⁸³ korra tilgutama
tsilgahtu|ma, -daq, -⁸⁴ (maha) tilkuma, pudenema, kukkuma
tsilgahu|tma, -taq, -da⁶² > tsilgahtama
tsilgu|tama, -taq, -da⁸² tilgutama
tsilgõq, .tsilkmõ, tsilgõnd¹⁶ pritse, piisk, tilk
tsilgõ(q)-ts'algõ(q) vähehaaval
tsilk, tsilga, .tsilka³¹ tilk
.tsilkma, .tsilkuq, tsilgu⁷³ tilkuma
.tsilkmi(l)dõ tilgakaupa; mehiläseq korjasõq mii tsilkmildõ kokko mesilased korjavad mee tilgakaupa kokku
.tsilkõ-.ts'alkõ ebaühtlaselt
tsill'a, -, -t¹⁴ = tsill'o
tsilli, -, -t¹⁴ 1. = tsill'o; 2. tšilli(pipar)
tsill'o, -, -t¹⁴ = till'o = tsill'a = tsill'okõnõ tilluke, väike
tsill'okõ|nõ, -sõ, -st⁵ = till'okõnõ = tsill'o
tsill'o.nakritsiirokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väikesõrm
tsil|o, -o, -lo²⁶ silo
tsim|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ immitsema, nõrguma; kõoossast tsimma mahla kaseoksast immitseb mahla
tsimis|emä, -täq, -e⁸⁷ nirisema
tsimm', tsimmi, .tsimmi³⁷ simman; tsimmikängäq peokingad
tsimmend', -i, -it¹³ tsement
tsimmä, -, -t² lastek silm
tsine|p', -bi, -pit¹³ = sinep' sinep
tsingu|tama, -taq, -da⁸² = singutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama; tsingudaq kotisuu kõvastõ kinniq! tõmba kotisuu kõvasti kinni!
.tsingõlõma, tsingõldaq, .tsingõlõ⁷⁸ kisklema
tsink', tsingi, .tsinki³⁷ tsink
tsipa, -, -t² = tsipakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. natuke, pisut; väike, tilluke; tsäi seen om tsipa(kõsõ) pall'o tsukrut tee sees on pisut palju suhkrut; 2. = tsipi
tsipi, -, -t² = tsipike|ne, -se, -ist⁸ 1. väike, tilluke; 2. = tsipp' kanapoeg, tibu
tsi|pin, -binä, -binät⁴ sahin; (vihma) tibamine
.tsiplõma, tsipõldaq, .tsiplõ⁷⁸ siplema
tsip|p', -i, -pi³⁷ = tsipi [2.] kanapoeg, tibu
tsipr, tsibra, .tsipra⁴⁷ = tsibõr lokk, kähar, kruss
.tsipra = .tsipro lokki, krussi
tsips', tsipsi, .tsipsi³⁷ = tsipsah(t)us = tsipsak laks, nähvak, sips(ak)
tsipsahta|ma, -q, -⁸³ korra nähvama, sipsama
tsipsah(t)us, -õ, -t⁹ = tsips'
tsipsahu|tma, -taq, -da⁶² > tsipsahtama
tsipsa|k, -gu, -kut¹³ = tsips' laks, nähvak, sips(ak)
.tsipsama, tsipsadaq, .tsipsa⁷⁷ 1. nähvama, sipsama; 2. lõikama, näpsama (nt lihatükki); 3. ruttu ära käima v viima; tsipsaq minno autogaq kodo ärq! vii mind autoga koju!, kõnek viska mind koju ära!
.tsips'ma, .tsipsiq, tsipsi⁶³ 1. nähvima, sipsima; 2. lõikuma; pügama; tsipsõ tsirelihekki pügasin sirelihekki; 3. mukkima, üles lööma; tsips' hinnäst piigli iin mukib ennast peegli ees
.tsips'na, -, -t¹ laksumine, lõksumine
tsipst' sipsti, niuhti
tsipu|tama, -taq, -da⁸² raputama, puistama; tsipudaq söögile suula ka pääle raputa söögile soola ka peale
tsiputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsiputama
tsipõ, -, -t¹⁴ kübe, pritse
tsi|põn', -bõna, -bõnat⁴ = kipõn' = tipõn' säde; kübe; täpike
tsir(ds)ahta|ma, -q, -⁸³ = tsirgahtama
tsir(ds)ah(t)us, -õ, -t⁹ sirts, sorts
tsir(ds)ahu|tma, -taq, -da⁶² > tsir(ds)ahtama
tsir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .tsirrama nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsiraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ soristama
tsirdsu|tama, -taq, -da⁸² sirtsutama
tsirel', -i, -it⁵⁷ sirel
tsireli.karva lilla, sirelikarva
tsireli|ne, -dse, -st⁵ lilla, sirelikarva; sirelipuine
tsirgahta|ma, -q, -⁸³ = tsir(ds)ahtama = tsirksahtama korraks v äkki sirtsama, sortsama, läigatama; sirtsatama
tsirgu|haugas, -.hauka, -haugast²² = tsirkhaugas tuuletallaja (lind)
tsirgujüv|ä, -ä, -vä²⁴ = tsirgupet|eq, -te, -et¹⁸ = käopeteq kerge varahommikune eine, linnupete; hummogu tohe-i kotost vällä minnäq, ku olõ-i tsirgupetet võtnuq, muido tsirk pett ärq hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ära
Tsirgura|da, -a, -ta²⁹ = Taivati:i = Tsirguti:i Linnutee
tsirgura|da*, -a, -ta²⁹ = tsirguti:i galaktika (muu kui meie oma)
tsirgu|silm, -silmä, -.silmä³⁵ pääsusilm
tsirguti:i*, -, -d⁵¹ = tsirgurada
Tsirguti:i, -, -d⁵¹ = Tsirgurada
tsirgõlda|ma, -q, -⁸³ 1. sirkliga mõõtma; 2. sirgeldama
tsirinälläq sirinal
tsiri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ nutt; piripill
tsiris|emä, -täq, -e⁸⁷ sirisema; tsiko, lambit tapõti, veri juusk' ku tsirisi sigu, lambaid tapeti, veri jooksis sirinal
tsiriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tsiristämä
tsiristä|mä, -q, -⁸³ siristama; soristama
tsirk, tsirgu, .tsirku³⁷ lind
.tsirkama, tsirgadaq, .tsirka⁷⁷ = .tsirksama = .tsirtsama sirtsama, sortsama, läigatama; tsirkaq marinaadilõ ätikät manoq sirtsa marinaadile äädikat juurde
tsirka|tama, -taq, -da⁸² sirtsuma
tsirk|haugas, -.hauka, -haugast²² = tsirguhaugas
.tsirkli, -, -t¹ sirkel
tsirksahta|ma, -q, -⁸³ = tsirgahtama
.tsirksama, tsirksadaq, .tsirksa⁷⁷ = .tsirkama
tsirkst' sirtsti, sortsti
.tsirkus, -õ, -t⁹ tsirkus; palagan
.tsirkõlõma, tsirgõldaq, .tsirkõlõ⁸⁵ korduv sirtsutama, sortsutama, pritsima; sülitama; piniq tsirkõliq kyik kotusõq täüs' koerad sirtsutasid kõik kohad täis
tsirp', tsirbi, .tsirpi³⁷ sirp
tsir|rin, -inä, -inät⁴ sirin
tsirr', tsirri, .tsirri³⁷ = tsiur vurrkann
.tsirrama, tsirradaq, .tsirra⁷⁷ = tsira(ha)ma nirisema, sirisema; virisema, nutma
tsirra(q)-tsorrakullaq lohakil
tsirra(q)-tsorrakullõ lohakile; jäteti kyik' siiäq tsirra-tsorrakullõ jäeti kõik siia lohakile
tsir|rin, -inä, -inät⁴ sirin
tsir|rul', -uli, -ulit⁴ 1. pidu, trall; 2. latikas
tsirts, tsirdsu, .tsirtsu³⁷ tirts; tütrigutsirts tüdruku- e plikatirts
tsirts', tsirdsi, .tsirtsi³⁷ 1. piibupigi; 2. putkeprits
.tsirtsama, tsirdsadaq, .tsirtsa⁷⁷ = .tsirkama
tsirulni|k = tsirusni|k, -gu, -kku³⁸ juuksur
tsis|a(ha)ma, -saq e -ada, -sa e -aha⁸⁸ sisisema
tsisah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline sisin
tsisask', -i, -it¹³ sisalik
tsisis|emä, -täq, -e⁸⁷ sisisema
tsisistä|mä, -q, -⁸³ sisistama
tsis|sin, -inä, -inät⁴ sisin
.tsitron', -i, -it⁴ sidrun; tsitronitsäi sidrunitee
.tsitron'hap|as*, -pa, -ast²² sidrunhape
tsits', tsitsi, .tsitsi³⁷ sits
tsitserdä|mä, -q, -⁸³ siutsuma; sidistama
tsitserg, -u, -ut¹³ sitsikleit
tsits'ha|põn', -bõna, -bõnat⁴ kikkhabe
tsitsi|ne, -dse, -st⁷ sitsi-; kand tsitsitsit kleite kannab sitskleite
tsitsi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. sidistama; 2. sitsima panema
.tsits'mä, .tsitsiq, tsitsi⁶³ sitsima
tsiugahta|ma, -q, -⁸³ < tsiugahutma 1. korraks pritsima; 2. piuksatama
tsiugah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ enesekoh korraks pritsima; vesi tsiugahu vasta näko vesi pritsis korraks vastu nägu
tsiugah(t)us, -õ, -t⁹ 1. piuksatus; 2. (hetkeline) pritsimine; pritse
tsiugahu|tma, -taq, -da⁶² > tsiugahtama
tsiugu|tama, -taq, -da⁸² = .tsiukma
.tsiugõlõma, tsiugõldaq, .tsiugõlõ⁸⁵ liuglema
tsiugõq, .tsiukmõ, tsiugõnd¹⁶ pritse; lumbist pillu tsiukmit lakja lombist paiskus pritsmeid laiali
tsiuh siuh
.tsiuhti siuhti
.tsiukama, tsiugadaq, .tsiuka⁷⁷ = .tsiuksama korraks pritsima
.tsiukma, .tsiukuq, tsiugu⁶⁴ = tsiugutama 1. < .prits'mä [1.] pritsima; 2. siutsuma
.tsiuksama, tsiuksadaq, .tsiuksa⁷⁷ = .tsiukama
.tsiuku|ma, -daq, -⁸⁰ < .pritsümä enesekoh pritsima; püksiq tsiukuq muatsõs püksid said (pritsiti) poriseks; rasõv tsiuku pliidi pääle rasv pritsis pliidile
.tsiukõlõma, tsiugõldaq, .tsiukõlõ⁸⁵ = korduv .tsiukma
.tsiunama, tsiunadaq, .tsiuna⁷⁷ äigama, lööma; taa lehm tsiunas sullõ jalagaq see lehm äigab sulle jalaga
tsiur, tsiuru, .tsiuru³⁷ = tsirr' vurrkann
tsiuru(q)-ts'auru(q) siira-viira
tsiu-ts'au pilla-palla
ts'obah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. näost otsa lõppema, kõhnuma; 2. jommi, purju jääma
ts'oba|k, -gu, -kut¹³ mudane v porine koht
ts'obari|k, -gu, -kku³⁸ kobar, salk, punt; kar'amaaq ommaq üten ts'obarigun kyik' järve veeren karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaras; meheq ommaq ts'obarikku kogonuq mehed on salka kogunenud
ts'o|bima, -piq, -bi⁵⁷ mehkeldama
ts'obista|ma, -q, -⁸³ sosistama; lobistama
ts'obis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = tsöbisemä pobisema, pomisema; posima
ts'obo, -, -t² jobu; seniilne
ts'oboh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ jobuks, seniilseks muutuma; vanamiis' om peris ärq ts'obohunuq vanamees on päris seniilseks muutunud
ts'obo|tama, -taq, -da⁸² 1. jobutama; 2. hellitama
ts'oha|tama, -taq, -da⁸² sosistama
ts'oh(h)e, -, -t¹⁴ muhe
ts'ohehõhe = ts'ohehõlõ muhedasti
ts'ohk', ts'ohi, .ts'ohki³⁶ sohk
ts'ohka, -, -t¹⁴ puskar
ts'ohka(q)-ts'ohka(q): mehekene astus ts'ohkaq-ts'ohkaq tiid piteh meheke astub lohinal mööda teed
ts'ohkõnda|ma, -q, -⁸³ = tohkõndama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
ts'oks', ts'oksi, .ts'oksi³⁷ 1. toks, täks; 2. < köks' (koorma-, kuhja- vms)köks; niidü päält üts' ts'oksikõnõ saa viil haino niidult ühe köksikese saab veel heinu
.ts'oksama, ts'oksadaq, .ts'oksa⁷⁷ toksama; täksama
.ts'oksi jommi, purju
ts'oksi(h)n jommis, purjus
.ts'oks'ma, .ts'oksiq, ts'oksi⁶³ toksima; täksima; kõmpima, aeglaselt käima; ts'oks' juttu puutrihe toksib juttu arvutisse; ts'urakõnõ ts'oks' kooli poolõ poisike kõmbib kooli poole
.ts'oks'na, -, -t³ toksimine; täksimine; kirotusmassina ts'oks'nat om kuuldaq kirjutusmasina toksimist on kuulda
ts'okõr', -i, -it⁴ lühike konksuga tross (nt metsaveol)
ts'okõrda|ma, -q, -⁸³ metsaveotraktori taha palke haakima
tsolahta|ma, -q, -⁸³ = tsolksahtama
tsolah(t)us, -õ, -t⁹ = tsola|k, -gu, -kut¹³ = tsolksah(t)us
tsolask', -i, -it¹³ solistaja
tsoldsu|tama, -taq, -da⁸² laksutama (hrl ööbiku kohta)
tsolgah(t)us, -õ, -t⁹ solksatus; porine koht
tsolgand', -i, -it¹³ solgerdaja
tsolgi|nõ, -dsõ, -st⁷ solgine
tsolgu|tama, -taq, -da⁸² solgutama
tsolgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsolgutama
tsolgõnda|ma, -q, -⁸³ solkima; solgerdama
tsolinallaq solinal
tsolista|ma, -q, -⁸³ = .tsollama solistama
tsolistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tsolistama
tsolis|õma, -taq, -õ⁸⁷ solisema
tsolk', tsolgi, .tsolki³⁷ = tsolts' solk
.tsolkama, tsolgadaq, .tsolka⁷⁷ pilkama; solvama; iistläseq tüküseq setokõisi tsolkama eestlased kipuvad setusid pilkama
.tsolk'ma, .tsolkiq, tsolgi⁶³ solkima
tsolksahta|ma, -q, -⁸³ = tsolahtama solksatama
tsolksah(t)us, -õ, -t⁹ = tsolah(t)us = tsolak sulpsatus
tsolksahu|tma, -taq, -da⁶² > tsolksahtama
.tsolksma, .tsolksuq, tsolksu⁶⁴ solksuma
.tsolksna, -, -t³ solksumine
tsoll', tsolli, .tsolli³⁷ 1. kraav; lomp; 2. kört, lurr; 3. väike paat; tsoll' om kygõ vähämb vinneliik', tuu om üte lavvagaq ja matal', loodsik om jo vähäkese suurõmb kõige väiksem paadiliik on tsoll', see on ühe lauaga ja madal, lootsik on juba natuke suurem
.tsollama, tsolladaq, .tsolla⁷⁷ = tsolistama
tsol|lin, -ina, -inat⁴ solin
.tsollu|ma, -daq, -⁸⁴ (segi) loksuma, sogaseks minema; sago oll' põh'ast üles tsollunuq sete oli põhjast üles loksunud
.tsollõlõma, tsollõldaq, .tsollõlõ⁸⁵ = korduv .tsollama
.tsol'ma, .tsolliq, tsolli⁶³ (segi) loksutama, sogaseks ajama
tsol|o, -o, -lo²⁶ = tsolohk, -a, -at¹³ = tsolo(h)kna|s, -, -t¹⁵ = tsolo|p', -bi, -pit¹³ süstik
tsolts', tsoldsi, .tsoltsi³⁷ = tsolk'
.ts'ommi jommi, purju
ts'ommi(h)n jommis, purjus
tsom|p, tsombo, .tsompo³⁷ (väike) lohk, õnarus; kanglialodsõq tsombokõsõq kaenlaalused (lohukesed); põlvõtsomp põlveõnarus
.tsompliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, lohke v õnarusi täis
ts'ooma, -, -t² tobu
tsooru|tama, -taq, -da⁸² kaotama, raiskama
tsop|p, -a, -pa³¹ lohk, auk; süvend; ahotsopp ahjukapp; kanglitsopp kaenlaauk; silmäq ommaq tsoppa jäänüq silmad on lohku vajunud; suur' tsopp om moro pääl, vaia ärq tassoq suur lohk on hoovi peal, vaja ära tasandada; mäe pääl ommaq ruusakaibmisõ tsopaq mäel on kruusaaugud
tsopsahta|ma, -q, -⁸³ sopsatama
tsopsah(t)us, -õ, -t⁹ sopsatus, sahmakas; vihmahoog; tull' üts' tsopsahus vihma tuli üks sahmakas vihma
.tsopska, -, -t³ paadi tüür
.tsops'ma, .tsopsiq, tsopsi⁶³ sopsima; vassima; ma kynõli õigust, a paarimiis' nakas' tsops'ma mina rääkisin õigust, kuid paarimees hakkas vassima
tsopst' sopsti
tsopõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .tsopliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, lohke täis
tsor|a, -a, -ra²⁶ = sora [I 1.] munakollane, munarebu; katõ tsoragaq muna kahe rebuga muna
tsorahta|ma, -q, -⁸³ < tsorahutma sortsama, sortsatama
tsorah(t)us, -õ, -t⁹ sortsatus
tsorahu|tma, -taq, -da⁶² > tsorahtama
tsor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .tsorrama sorisema; lobisema
tsorba|k, -gu, -kut¹³ mudane v porine koht
tsordsahu|tma, -taq, -da⁶² korra vanduma
tsorg, tsoro, .tsorgo³⁶ = tsori [1.]
tsorga|tama, -taq, -da⁸² lobisema, lorama
tsorgu|tama, -taq, -da⁸² solgutama
tsor|i, -i, -ri²⁶ = tsoro 1. = tsorg oja, kraav; niiske heinamaariba; 2. loba; lobiseja
tsorinallaq sorinal
tsorista|ma, -q, -⁸³ soristama
tsoristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv soristama
tsoris|õma, -taq, -õ⁸⁷ sorisema
.ts'orkama, ts'orgadaq, .ts'orka⁷⁷ = .ts'urkama torkama, pistma, sisse kastma; lats' ka ts'orgas' uma sõrmõkõsõ miipotti laps ka pistis oma sõrmekese meepotti
.ts'ork'ma, .ts'orkiq, ts'orgi⁶³ lirtsuma; maa om likõ, ts'ork' jalgo all maa on märg, lirtsub jalge all
tsor|o, -o, -ro²⁶ = tsori
tsorr sorr (sorin)
.tsorrama, tsorradaq, .tsorra⁷⁷ = tsora(ha)ma
tsor|rin, -ina, -inat⁴ sorin
tsorts', tsordsi, .tsortsi³⁷ lorijutt
.tsorts'ma, .tsortsiq, tsordsi⁶³ lorijuttu ajama; taga rääkima; ropendama
.tsortõlõma, tsordõldaq, .tsortõlõ⁸⁵ vanduma, kiruma
tsosah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline susin, sosin
tsos|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha⁸⁸ = tsosisõma = .tsossama 1. susisema; sosisema; 2. tossama; 3. põõnama
tsosista|ma, -q, -⁸³ = tsoskatama
tsosis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = tsosa(ha)ma
tsoska|tama, -taq, -da⁸² = tsosistama = tsossatama sosistama; taga rääkima
tsosku|tama, -taq, -da⁸² keetma, vaaritama
tsoss', ts'ossi, .ts'ossi³⁷ 1. saamatu inimene, jobu; 2. kehv liivane pinnas; olõ-i tuu hää maa, üts' liivatsoss' om ynnõ see ei ole hea maa, on üks kehv liivamaa
.tsossa|ma, -daq, -⁸⁴ = tsosa(ha)ma
tsossa|tama, -taq, -da⁸² = tsoskatama
.tsossi .laskma liugu laskma; uisutama
tsossõrda|ma, -q, -⁸³ askeldama; aega viitma
ts'ubari|k, -gu, -kku³⁸ uberik, onn, hurtsik; Liiso ts'ubarik om peris lumõ sisse mattunuq Liiso uberik on päris lumme mattunud
ts'u|ds'u, -ds'u, -ts'u²⁶ lastek hunt; täi (loom, millega lapsi hirmutatakse)
ts'ugun', -i, -it⁴ raudahi; malmpada
ts'uhahta|ma, -q, -⁸³ < ts'uhahutma korraks aevastama; turtsatama
ts'uhah(t)us, -õ, -t⁹ aevastus; turtsatus
ts'uhahu|tma, -taq, -da⁶² > ts'uhahtama
ts'uha|tama = ts'uhka|tama, -taq, -da⁸² = .ts'uhk'ma, .ts'uhkiq, tsuhi⁶³ = .ts'uhnama aevastama; turtsuma
.ts'uhk'na, -, -t³ 1. aevastamine; turtsumine; kuuli, et sääne ts'uhk'na, ni kae: pinil nyna nügräoosõn ja esiq ts'uhk' kuulsin mingit turtsumist, vaatan: koeral nina mutiurus ja ise aevastab; 2. eestlane (setu keeles)
.ts'uhknõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .ts'uhk'ma
.ts'uhnama, ts'uhnadaq, .ts'uhna⁷⁷ = ts'uhatama
ts'uia, -, -t² kuri inimene
tsuiahta|ma, -q, -⁸³ < tsuiahu|tma, -taq, -da⁶² korraks koera ässitama
tsuia|tama, -taq, -da⁸² = .tsuitama koera ässitama
tsui(q) = ts'uih äss, hass (ässitushüüd koerale); ts'uih, võtaq kinniq! äss, võta kinni!
tsuio|tama, -taq, -da⁸² äiutama
.tsui|tama, -taq, -da⁸¹ = ts'uiatama
.tsuklõma, tsukõldaq, .tsuklõ⁷⁸ suplema
ts'uko, -, -t² = s'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
ts'uko|tama, -taq, -da⁸² = s'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
.tsukri = .tsukru, -, -t¹⁴ = tsukõr' suhkur
.tsukru|nõ, -dsõ, -st⁵ suhkrune; suhkrust
tsukrustu|ma, -daq, -⁸⁴ suhkrustuma
ts'ukts', ts'uktsi, .ts'uktsi³⁷ tšuktši
tsukõlda|ma, -q, -⁸³ sulistama, suplema; latsõq tsukõldasõq lumbin lapsed sulistavad tiigis
tsukõlmu, -, -t¹ = tsukõlus [2.] = tsungõlmu = tsungõrmaa = tsungõrmu = tsungõrus porilomp, songermu, songermaa; mõtsa veeren om tsiatsungõlmu metsa ääres on seasongermu
tsukõlus, -õ, -t⁹ 1. suplus; 2. = tsukõlmu
tsukõr', .tsukrõ, tsukõrd²² = .tsukru
tsukõrda|ma, -q, -⁸³ soperdama; sirgeldama
tsukõr'-tsakõr' ülepeakaela
tsukõrus, -õ, -t⁹ soperdus; sirgeldus
tsumahtu|ma, -daq, -⁸⁴ sumatama; ts'ura tsumahtu purdõ päält vette poisike sumatas purdelt vette
.tsumdi sumdi
tsummõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama, kukkuma
tsungahta|ma, -q, -⁸³ < tsungahu|tma, -taq, -da⁶² korraks sonkima; (rutuga) muldama; tsungahudi hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi muldasin hobusega ruttu kartulid ka ära
.tsung'ma, .tsungiq, tsungi⁶³ sonkima
tsungõlmu, -, -t¹ = tsukõlmu
tsungõnda|ma, -q, -⁸³ (ära) määrima, mäkerdama
tsungõrmaa, -, -d⁵⁰ = tsukõlmu
tsungõr|mann', -manni, -.manni³⁷ sonkija; soperdis
tsungõrmu, -, -t¹ = tsungõrus, -õ, -t⁹ = tsukõlmu
ts'upsahta|ma, -q, -⁸³ supsatama
.ts'upsti supsti
ts'ur|a, -a, -ra²⁶ poisike, poiss; taa om jo ts'ura, taa tege jo koiruisi see on juba nii suur poiss, teeb juba koerusi; taa no määne miis', taa om viil ts'urakõnõ see nüüd mõni mees, see on veel poisike; taa olõ-iq inämb ts'ura, taa om jo nuur'miis' see pole enam poisike, see on juba noormees; ts'ura om sääne, kiä koiruisi tege, myni saa ei elo lõpuniq mehes poisike on selline, kes teeb koerusi, mõni ei saa elu lõpuni meheks; kar'ats'ura karjapoiss; kiräts'ura nalj ajakirjanik, leheneeger
ts'urgahta|ma, -q, -⁸³ = korraks .ts'urkama
ts'urgah(t)us, -õ, -t⁹ 1. kaste, soust; 2. = ts'urgõq
ts'urgu|tama, -taq, -da⁸² (pesu) pesema, lobistama, solgutama
ts'urgõq, .ts'urk'mõ, ts'urgõnd¹⁶ = ts'urgah(t)us [2.] (pastla) tärge
.ts'urkama, ts'urgadaq, .ts'urka⁷⁷ = .ts'orkama torkama, pistma, sisse kastma
.ts'urkla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ segavereline inimene; Mari lats' oll' ts'urklanõ - esä oll' lätläne Mari laps oli segavereline - isa oli lätlane
.ts'urk'ma, .tsurkiq, tsurgi⁶³ rikkuma; sorkima; vägistama
.ts'urku|ma, -daq, -⁸⁴ riknema, halvaks minema; raisku minema
tsurmahu|tma, -taq, -da⁶² = äkki .tsurmama
.tsurmama, tsurmadaq, .tsurma⁷⁷ tõukama, müksama
.tsurm'ma, .tsurmiq, tsurmi⁶³ tõuklema, müksima, mükslema
tsusahta|ma, -q, -⁸³ < tsusahu|tma, -taq, -da⁶² 1. korraks torkama; 2. korraks susisema
tsusas, .tsuska, tsusast²³ naaskel; torkenuga, pistoda
tsusis|õma, -taq, -õ⁸⁵ < tsüsisemä susisema
.tsuskama, tsusadaq, .tsuska⁷⁷ < .tsüskämä torkama, pistma
.tsusk(a)ja, -, -t³ valupiste
.tsusk'ma, .tsuskiq, tsusi⁶³ < tsüsk'mä torkima; pistma (valutama); narrima, õrritama; tõist päivä tsusk' sälä seen teist päeva pistab seljas; midäs sa minno tsusit mis sa mind õrritad; tsusku-i pinni! ära narri koera!
.tsuskuma, .tsuskudaq, .tsusku⁸⁰ torgata saama; torkama, (sisse) tungima; jalg om kongiq terävä viläkandsugaq ärq tsuskunuq jalg on kuskil terava viljakõrrega torgata saanud; nagõl tsusku jala sisse nael torkas jalga; pommikilst tsusku süämehe pommikild tungis südamesse
.tsuskus, -õ, -t⁹ (valu)piste; torge
tsuss', tsussi, .tsussi³⁷ madu
tsus|sin, -ina, -inat⁴ susin
tsutikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ natuke
tsuug, tsuvva, .tsuuga³² pastel
ts'u:ur', tsoori, .tsu:uri³⁷ soor (soora), isaslooma, eriti täku v härja suguliige (kuivatatult kasutati piitsana)
ts'uu|tama, -taq, -da⁸¹ äiutama, kussutama
tsõ|dsõ, -dsõ, -tsõ²⁴ isa õde (tädi)
.tsõe|tama, -taq, -da⁸¹ = tsõidsõ|tama, -taq, -da⁸² = tsyytama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tsõõrahu|tma, -taq, -da⁶² korraks keerutama
tsõõrakuhe ringi
tsõõraku(h)n ringis
tsõõra|tama, -taq, -da⁸² keerlema, ringi sõeluma, sebima; jätkeq taa jalon tsõõrataminõ! jätke see jalus sebimine!
tsõõri|k, -gu, -kut¹³ 1. ümar(ik), ümmargune; täidlane, tüse; tsõdsõ tsõõrik, perseq höörik tädi täidlane, tagumik ümarik; 2. kausitaoline (puust) toidunõu
tsõõrika|nõ, -dsõ, -st⁵ = tsõõrik [1.]
tsõõrikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. ringike; rattake; kettake; 2.* = tsibitsyyr'* diskett, flopi(ketas)
tsõõrimäng, -mängo, -.mängo³⁷ ringmäng
tsõõri|tama, -taq, -da⁸² keerutama
tsäbehe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv tsäbä(hä)mä: sa tsäbehelliq kardohkaq pall'o tsäpes sa hakkisid kartulid liiga peeneks
tsäberi|k, -gu, -kku³⁸ säbruline
tsä|bimä, -piq, -bi⁵⁷ sibama
tsäbo|tama, -taq, -da⁸² = tsäbä(hä)mä
tsäbri|k, -gu, -kut¹³ = tsäbräk
tsäbro(h)n = tsäbrä(h)n
tsäbrä|k, -gu, -kut¹³ = tsäbrik kähar, säbrik; velel om mõrsja tsäbrägu päägaq vennal on käharpäine pruut
tsäbrä(h)n = tsäbro(h)n lokkis, säbrus
tsäbrä|tämä, -täq, -dä⁸² = tsäbärdämä = tsähütämä lokkima, kähardama, säbrutama; naasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimas
tsäbäh(t)ü|ma, -däq, -⁸⁴ pudenema; pehkima
tsäbäh(t)üs, -e, -t⁹ tükike, kild, kübe; tsusksi üte leevätsäbähüse suuhtõ pistsin ühe leivatükikese suhu
tsäbähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks lõikama; napsama, näppama
tsä|bä(hä)mä, -päq e -bädäq, -pä e -bähä⁸⁸ = tsäbotama peenestama, hakkima, lõikuma
tsäbär, tsäbrä, .tsäprä⁴⁶ = tsäbyr' = tsäpr lokk, kähar
tsäbärdä|mä, -q, -⁸³ = tsäbrätämä
tsäbärähe = tsäbäräle 1. käharalt; 2. teraselt, kärmesti
tsäbyr', tsäbrä, .tsäprä⁴⁶ = tsäbär
tsä|dse, -dse, -tse²⁴ puru; imä võtt' keelegaq tsädse silmäst vällä ema võttis keelega puru silmast välja
tsädsele = .tsääle puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; pehmeq ubinaq pitsüseq kotin tsädsele pehmed õunad lähevad kotis puruks
tsädseliga|nõ, -dsõ, -st⁵ auklik, hõre
tsädserdü|mä, -däq, -⁸⁴ auklikuks, hõredaks kuluma; püksiperseq oll' ärq tsädserdünüq püksitagumik oli hõredaks kulunud
tsädsis|emä, -täq, -e⁸⁷ sädisema; kädisema
tsädsistä|mä, -q, -⁸³ sädistama; kädistama
tsä|dsü, -dsü, -tsü²⁶ = säsü säsi; üdi; tuum
tsägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema
tsägis|emä, -täq, -e⁸⁷ kägisema
tsäh-tsäh = tsih-tsih paras (parastamissõna)
.tsähknä, -, -t³ = ts'ahkna sookail (puhmastaim)
tsähv', tsähvi, .tsähvi³⁷ nähv, sirakas; sähvatus
.tsähv'mä, .tsähviq, tsähvi⁶³ sähvima
.tsähvämä, tsähvädäq, .tsähvä⁷⁷ sähvama
.tsähvü|s*, -(se), -(s)t¹⁰ 1. sähvimine; sädelus; 2. elekter; elektrilöök; ma sai traadist tsähvüst sain traadist elektrit (elektrilöögi)
tsähäli|k, -gu, -kku³⁸ kobar; salk; viinamar'aq kasusõq tsähäligun viinamarjad kasvavad kobaras; naasõq ommaq tsähälikku kogonuq naised on salka kogunenud; naanõ ai hiusõq päälae pääle tsähälikku naine tõstis juuksed pealaele kokku
tsähü|tämä, -täq, -dä⁸² = tsäbrätämä lokkima, kähardama, säbrutama
tsäi, -, -d⁵³ tee; serbähtäq tsäid ka pääle! rüüpa teed ka peale!
tsäi|vesi, -vi:i, -vett⁴² tee; teevesi
tsä|kin, -ginä, -ginät⁴ lõgin; tsirulnik lask' massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin juuksur lasi masinaga lõginal juukseid maha
.tsäkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ sakiline
tsäks', tsäksi, .tsäksi³⁷ 1. täks; 2. väike kirves; 3. tulemasin
.tsäks'mä, .tsäksiq, tsäksi⁶³ täksima
.tsäks'nä, -, -t³ täksimine; mõtsast kuuldu kirvõ tsäks'nät metsast kuuldus kirve täksimist
tsäksähtä|mä, -q, -⁸³ = ts'aksahtama korraks täksama
tsäksäh(t)üs, -e, -t⁹ < tsäksähütmä täks (kerge löök; selle tulemus); pikne pand' üte tsäksähüse pikne pani ühe pisikese paugu
tsäksähü|tmä, -täq, -dä⁶² > tsäksähtämä
.tsäksämä, tsäksädäq, .tsäksä⁷⁷ = .ts'aksama täksama
tsäkü|tämä, -täq, -dä⁸² = ts'akutama täksima, raiuma
tsälgoli|nõ, -dsõ, -st⁵ sälguline
tsälgo|tama, -taq, -da⁸² = ts'algotama närima, hakkima, sälkima
tsälgähtä|mä, -q, -⁸³ < tsälgähü|tmä, -täq, -dä⁶² haukama, äkki, korraks hammustama; pini tsälgäht' naabrimehe kindso ärq koer hammustas naabrimeest kintsust
tsälk, tsälgo, .tsälko³⁷ = ts'alk sälk
.tsälkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ sakiline
.tsälk'mä, .tsälkiq, tsälgi⁶³ = .ts'alk'ma närima, mäluma; niildku-i süüki tervehe alla, tsälgiq kah! ära neela toitu tervelt alla, mälu ka!
.tsälksämä, tsälksädäq, .tsälksä⁷⁷ = .tsälkämä, tsälgädäq, .tsälkä⁷⁷ haukama, korraks hammustama; imä tsälgäs' niidi hambagaq kats'ki ema haukas niidi hammastega katki
.tsämblä|ne, -(d)se, -st⁵ = .sämbläne kihulane; tsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq kihulased on sääsest väiksemad putukad
tsämbäh(t)üs, -e, -t⁹ torge, piste; kiire seksuaalvahekord, kõnek kähkukas
tsämbähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks torkama, pistma; suguühet ruttu ära tegema, kõnek kähkukat tegema
tsän|i, -i, -ni²⁶ 1. sänikael; 2. = säni (teatud liiki) tont
tsän|imä, -niq, -i⁵⁷ tassima, vedama
tsäpe, -, -t¹⁴ 1. käbe, tragi, kärmas; 2. peen, peenestatud; tsäpes lõigut peeneks lõigutud
tsäpe|kõrv*, -kõrva, -.kõrva³⁰ mikrofon
tsäpeli|ne, -dse, -st⁵ = tsäpolinõ sälguline, sakiline; paprõ viir' om tsäpeline paberi äär on sakiline
tsä|pen', -benä, -benät⁴ = tsäpän' kübe; laast, puru; täpike; säde
tsäpendä|mä, -q, -⁸³ = tsäpändämä
tsäpe|silm*, -silmä, -.silmä³⁵ kaamera
tsäpoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = tsäpeline
tsäposka, -, -t² = ts'aposka (setude) kaelaehe
tsäp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ = .tsäpsämä napsama, näppama; harak tsäpäs' pinil kundi ärq harakas napsas koeralt kondi ära
tsäpr, tsäbrä, .tsäprä⁴⁶ = tsäbär lokk, kähar
.tsäpro = .tsäprä lokki, käharasse
.tsäps'mä, .tsäpsiq, tsäpsi⁶³ sapsima; naasõq tsäpseq hinnäst kõovihagaq naised sapsisid ennast kasevihaga
.tsäpsämä, tsäpsädäq, .tsäpsä⁷⁷ = tsäppämä
tsä|pän', -bänä, -bänät⁴ = tsäpen'
tsäpändä|mä, -q, -⁸³ = tsäpendämä 1. tükeldama, peenestama, hakkima, lõikuma; 2. meisterdama, ehitama, (seinu üles) raiuma; tsäpändi hindäle sanna ehitasin (raiusin üles) endale sauna; 3. palgiotstele õnaraid raiuma (et hoone nurgad tihedalt koos püsiksid)
tsä|pär', -bärä, -bärät⁴ 1. tihedalt kähar, säbar; 2. terane, kärmas
tsärbeq, .tsärpe, tsärbet¹⁸ = tsärgeq
tsärdsä, -, -t² särtsakas, äge, käre naisterahvas
tsärdsähtä|mä, -q, -⁸³ särtsatama
tsärdsäh(t)üs, -e, -t⁹ särtsatus
tsärdsä|k, -gu, -kut¹³ mudane v porine koht
tsärehehe = tsärehele ägedalt, äkiliselt; käredalt
tsärgeq, .tsärke, tsärget¹⁸ = tsärgmäs, .tsärkmä, tsärgmäst²² = tsärbeq pastla tärge
tsäris|emä, -täq, -e⁸⁷ särisema
tsäristä|mä, -q, -⁸³ säristama; tsäristäs panni pääl lihha säristab pannil liha
tsärk, tsärgo, .tsärko³⁷ = tsääräk viinapits, tops; võtaq üts' tsärk viina! võta üks pits viina!
.tsärk'mä, .tsärkiq, tsärgi⁶³ tärkima, torkima; ts'uraq lätsiq tappõlõma ni üts' tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha ära
.tsärkämä, tsärgädaq, .tsärkä⁷⁷ viina viskama
tsär|o, -o, -ro²⁶ = ts'aro lokk, kihar; tütrik sääde uma tsäro kõrva taadõ tüdruk seadis oma kihara kõrva taha
tsäro(h)n = ts'aro(h)n lokkis, krussis
tsärp', tsärbi, .tsärpi³⁷ sakk
.tsärp'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ sakiline
.tsärp'mä, .tsärpiq, tsärbi¹³ sakitama
tsärre, -, -t¹⁴ säre, särtsakas, elavaloomuline; äge, käre; väega tsärre naistõrahvas, lätt palama ku tuli väga särtsakas naisterahvas, läheb põlema kui tuli; olgu-i nii tsärre! ära ole nii äge!
tsär|rin, -inä, -inät⁴ särin
.tsärrämä, tsärrädäq, .tsärrä⁷⁷ = tsärä(hä)mä särisema
tsärähtä|mä, -q, -⁸³ < tsärähütmä särtsatama
tsäräh(t)üs, -e, -t⁹ särtsatus; elektrilöök
tsärähü|tmä, -täq, -dä⁶² > tsärähtämä
tsärä|k, -gu, -kut¹³ kobar; salk; sorts tull' üts' hüä tsäräk vihma tuli üks hea sorts vihma
tsär|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .tsärrämä: sibulaq tsärähäseq panni pääl sibulad särisevad pannil
tsässon, -a, -at⁴ = ts'asson (setu) palvemaja, kabel
tsätserdä|mä, -q, -⁸³ = tsätsätämä kädistama; laterdama; papagoi tsätserdäs papagoi kädistab
tsä|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kädin
tsätsä|tämä, -täq, -dä⁸² = tsätserdämä: naasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq naised muudkui jõid kohvi ja kädistasid
tsätsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv närima, nätsutama
tsätsü|tämä, -täq, -dä⁸² närima, nätsutama
tsäuht' säuhti
.tsävvämä*, tsävvädäq, .tsävvä⁷⁷ > .pästmä [2.]
tsääga, -, -t² = ts'aaga vadistaja, kädistaja
tsääga|tama, -taq, -da⁸² = ts'aagatama kädistama, taga rääkima; nägelema
tsäägatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = ts'aagatõ(l)lõma = korduv tsäägatama
tsäägu|tama, -taq, -da⁸² = ts'aagutama näägutama
.tsääle = tsädsele puruks, lömaks, sodiks; narmendavaks; uaq ommaq tsääle kiinüq oad on puruks keenud
tsäär|piim, -piimä, -.piimä³⁵ ternespiim
tsäärä|k, -gu, -kut¹³ = tsärk viinapits, tops
tsäärä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ kokku minema (piima kohta)
tsääst', tsäästi, .tsäästi³⁷ ritv, latt (kalade võrku hirmutamiseks)
tsöbis|emä, -täq, -e⁸⁷ = ts'obisõma pobisema, pomisema; posima; vanamutt' tsöbisi hindäette vanamutt pobises omaette
tsü(l)lendri, -, -t¹ = tsi(l)lendri silinder
tsüsis|emä, -täq, -e⁸⁷ > tsusisõma
.tsüsk'mä, .tsüskiq, tsüsi⁶³ > .tsusk'ma
.tsüskämä, tsüsädäq, .tsüskä⁷⁷ > .tsuskama
tsütsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. ässitama tsütsüdäq no pinni, lambaq ommaq naabri nurmõn ässita ometi koera, lambad on naabri põllul; huss' tsütsüt' Aadamit ja Eevat ubinat võtma madu ässitas Aadamat ja Eevat õuna võtma; 2. kortsutama
tsüüdsähtä|mä, -q, -⁸³ iitsatama
tsüüdsäh(t)üs, -e, -t¹¹ iitsatus
tsyyr', tsõõri, tsyyri³⁷ 1. ring; ringmäng; 2. < ratas [2.] ratas; 3. ketas; arvutiketas (diskett, kõva-, v laserketas), laserplaat
tsyyr'ma, tsyyriq, tsõõri⁶³ ringi käima
tsyy|tama, -taq, -da⁸¹ = .tsõetama last põlve peal kiigutama, hüpitama
tuba|k, -gu, -kut¹³ 1. tubakas; 2. loll, rumal
tubi|nits, -nitsa, -.nitsa³⁷ = tupin nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas; tymbaq tubinitsaq villatsilõ kindilõ pääle tõmba töökindad villastele kinnastele peale
tubli, -, -t² tubli; tugev, elujõuline; paksuke
tublistõ tublisti
tu|dima, -tiq, -di⁵⁷ = tu|d'oma, -t'oq, -d'o⁵⁷ lastek magama, tuduma
tu|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁶ sasipea
tugi, toe, tukõ²⁵ < .toetus 1. tugi; 2. toetus; soosing
tugi|kiri, -kirä, -.kirjä⁴³ soovitus(kiri), toetuskiri
tuglas, .tukla, tuglast²² väikest kasvu mustaverd inimene
tugma|ts', -dsi, -tsit¹³ = tuhmats' nui; tuim inimene
tugõhus, -õ, -t⁹ toestus
tugõ(hõ)ma, tukõq e .toedaq, tukõ e tugõhõ⁸⁸ < .toetama 1. < .toetuma toetama; toetuma; seisma; toestama; kurg' tukõ tulba otsan kurg seisab posti otsas; herneq tahtvaq üles tukõq herned on vaja ära toestada; 2. toetama; soosima; säänest asja väega toetas sellist asja soositakse väga
tugõhus, -õ, -t⁹ toestus
tuhael|läi, -äjä, -äjät⁴ lehetäi
tuha|nõ, -dsõ, -st⁷ tuhane
tuhaper|ä, -ä, -rä²⁴ tuhaleelis; lehetäid; kapstalehti pääle om tuhaperä löönüq kapsalehtedele on tekkinud lehetäid
tuha.puskri, -, -t¹ = tuhkhaud
tuha|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ tuhkapäev
tuha|t, -ndõ, -ndõt¹³ tuhat
tuhat.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aasta(ga)tuhat aastatuhat
tuhat.nellä tuhatnelja
tuh|har', -ara, -arat⁴ hrl m tuhar; tagumik; kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit pite vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku
tuh|hin, -ina, -inat⁴ tuhin
tuhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ tuhisema
tuhk, tuha, .tuhka³² tuhk
tuhk', tuhi, .tuhki³⁶ > tohk [1.]
tuhk|haud, -havva, -.hauda³³ = tuha.puskri pliidi v ahju ees olev õõnsus tuha kogumiseks
.tuhkri = .tuhkru, -, -t¹ tõhk, tuhkur
.tuhku minemä katsikule minema
tuhm', tuhmi, .tuhmi³⁷ tuhm
.tuh|mann', -manni, -.manni³⁷ = .tohmann' tohman, ohmu
tuhma|ts', -dsi, -tsit¹³ = tugmats'
tuhn'a, -, -t² = tuhn'a|k, -gu, -kut¹³ = tohn'a = tuhn'ats' = tuhn'o ohmu, tohman; tossike
tuhn'a|nõ, -dsõ, -st⁷ rumal
tuhn'a|ts', -dsi, -tsit¹³ = tuhn'ak
tuhni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ tuhnima; kohmerdama; nokitsema
.tuhn'ma, .tuhniq, tuhni⁶³ tuhnima, nokitsema
tuhn'o, -, -t² = tuhn'a
.tuhrama, tuhradaq, .tuhra⁷⁷ = .tohrama tuhlama, tuhnima
tuhv', tuhvi, .tuhvi³⁷ trepiaste; võtt' trepist üles minnen mitu tuhvi kõrragaq võttis trepist üles minnes mitu astet korraga
.tuhvli, -, -t¹ tuhvel
.tuiama, tuiadaq, .tuia⁷⁷ tuiama
tuid'o|tama, -taq, -da⁸² kohmerdama
tuigu|tama, -taq, -da⁸² 1. = .tuikama; 2. tuikuma; üts' joodik kungits' ärq kodo, tõõnõ jäigiq pingi pääle tuigutama üks joodik tuigerdas koju, teine jäigi pingile tuikuma
tuigutus, -õ, -t¹¹ tuikamine, (pea)valu
.tuikama, tuigadaq, .tuika⁷⁷ = tuigutama [1.] tuikama, tukslema, valutama
tuim, tuima, .tuima³¹ tuim
.tuimu|ma, -daq, -⁸⁰ tuimaks muutuma
.tuimus, -õ, -t⁹ tuimus
tuio|tama, -taq, -da⁸² 1. konutama, vahtima; 2. tuikama
tuisk, tuisu, .tuisku³⁶ tuisk
.tuiskama, tuisadaq, .tuiska⁷⁷ tuiskama
tuisu|nõ, -dsõ, -st⁷ tuisune
tujah(t)us, -õ, -t¹¹ äkiline tuju; kapriis; mul tull' tujahus tands'ma minnäq mul tuli tuju tantsima minna; ekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele panna
tu|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = tojo tuju, meeleolu; olõ-i tuio pole tuju
tujoka|nõ = tujoka|s, -dsõ, -st⁵ tujukas
tuka, .tukma, tukand¹⁶ (peaaegu lõpuni põlenud) peeruots
tuka|t', -di, -tit¹³ tukat
tukista|ma, -q, -⁸³ 1. (vastu) toetama; ennast üles ajama; tukistaq jalaq vasta maad, sys sata-i maaha toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha; tukisti hindä jalgo pääle ajasin enda jalule; 2. vastu puiklema, punnima, vastupanu osutama; pini tukist' külh vasta, a Ants vidi tä saina viirde ja pand' ketti koer punnis küll vastu, kuid Ants vedas ta seina äärde ja pani ketti
tukistu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama
tukistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tukistama
tuk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. tuksuma; pekslema; süä tukkas seen süda peksleb sees; 2. suguühtes olema, seksima; tuksi tuud naist, ütles myni miis' seksisin selle naisega, ütleb mõni mees; 3. võrku v mõrda kontrollima, kalu välja võtma; mett võtma
tuks', tuksi, .tuksi³⁷ vertikaalse tõsteraamiga iseliikuv laadur
.tuksa, -, -t³ tugev, turske, tüse
.tuksma, .tuksuq, tuksu⁶⁴ tuksuma
tuku|tama, -taq, -da⁸² 1. tuksuma; 2. tukastama; ma peris magahama ei lääq, ma ynnõ tukuda vähä ma päris magama ei lähe, ma ainult tukastan pisut
tukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ tukslema
tukõrda|ma, -q, -⁸³ vaevaliselt, pingutusega töötama või liikuma
tu|kõv, -gõva, -gõvat⁴ tugev; kange; tüse; taa juuk' om pall'o tukõv, panõq vett manoq see jook on liiga kange, pane vett juurde
tulhv', tulhvi, .tulhvi³⁷ mansett
tul|i, -õ, -d, sisseü .tullõ⁴¹ tuli
tuli|du, -du, -tut¹: tuust om külh tulidu kah'o sellest on küll tuline kahju
tuli|hain, -haina, -.haina³⁰ = tulilill'
tulih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kuumaks minema (hrl heinte, jahu vms kohta)
tuli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = tulihain = tulisninn' tulikas (lill)
tulima|nõ, -dsõ, -st⁵: tuu tüügaq om tulimanõ kipõ selle tööga on tuline kiire
tuli|nõ, -dsõ, -st⁷ tuline
tuli|raig, -raia, -.raiga³³ nahahaigus
tulis|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = tulilill'
tulissihe = tulissilõ: meheq lätsiq tulissihe mehed läksid tulusele (tulevalgel ahinguga kala püüdma)
tulissi(h)n tulusel, tulevalgel ahinguga kala püüdmas
tuli(s)s|õq, m -idõ, -t¹¹ endisaegsed tuletegemise riistad (tuleraud, tulekivi ja tael)
tuli|tama, -taq, -da⁸² tulitama
tulitsõhe = tulitsõlõ tuliselt; kiiresti; ägedalt
tuli|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ jaaniuss
tul|lõv, -õva, -õvat⁴ järgmine, tulev; tulõva nädäli, kuu, aastaga järgmisel nädalal, kuul, aastal
tullõvaig*, tulõv(a)ao e tullõvao, tulõvat.aigo e tullõv.aigo³⁶ = tulõvik tulevik
tul|o, -o, -lo²⁶ 1. tulemus; tagajärg; taal tüül olõ-i määnestki tullo sellel tööl ei ole mingit tulemust; 2. tulu, kasu
tulp, tulba, .tulpa³¹ post, tulp, sammas; viit; veerg; värte-, aia-, eelektri-, telehvoni-, tiitulp värava-, aia-, elektri-, telefonipost, teeviit
tulp', tulbi, .tulpi³⁷ tulp (lill)
.tulpu|ma, -daq, -⁸⁴ känguma, kängu jääma (vilja kohta); kesev om ärq tulpunuq oder on kängu jäänud
tulõ|hark', -hargi, -.harki³⁷ pilak, peerupiht
tulõ|hoonõq, -hu:unõ, -hoonõt¹⁸ elumaja, köetav (tulekoldega) hoone
tulõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ette tulema, juhtuma; osaks langema; elon tulõhtus kykkõ elus tuleb kõike ette; sul naid häti om kah tulõhunuq sulle on ka neid hädasid osaks langenud
tulõ|k', -gi, -kit¹³ = tulõng tulek; olli jo tulõgi pääl olin juba tulekul
tulõka|h'o, -h'o, -hh'o²⁶ = tulõ|kaih, -kaiho, -.kaiho³⁷ = tulõkuri tulekahju, kahjutuli
tulõkiv|i, -i, -vi²⁶ tulekivi, räni(kivi); kõva niguq tulõkivi kõva nagu räni
tulõ|kuri, -kur'a, -.kurja⁴³ = tulõkah'o
tul|õma, -laq, -õ⁵⁸ tulema
tulõng, -u, -ut¹³ = tulõk'
tulõ|tama, -taq, -da⁸² tuletama; ma tulõda miilde tuletan meelde
tulõ|täht', -tähe, .tähte³⁴ sünnimärk (arvati tulevat tulekahju ehmumisest)
tulõva|nõ, -dsõ, -st⁵ tulevane
tulõvi|k, -gu, -kku³⁸ = tullõvaig* tulevik
tuma|t', -di, -tit¹³ = tomat' tomat
tumba|k, -gu, -kut¹³ kohmakas, tuim inimene
tumba|tama, -taq, -da⁸² tümpsutama; klimberdama; raadion ka vahest olõki-i määnest viit, muguq tumbatas raadios ka vahest ei olegi mingit viisi, muudkui tümpsutab
tumm, tumma, .tumma³¹ = tummõ: vesi oll' sükäv ja tumm vesi oli sügav ja tume
tumm', tummi, .tummi³⁷ 1. tumm, kõnevõimetu; tä oll' tummis jäänüq ta oli tummaks jäänud; 2. tumm, paks leem
tumma|nõ, -dsõ, -st⁷ = tummõlik
tummõ, -, -t¹⁴ = tumm = tümme tume; tõmmu; sünge, pime
tummõli|k, -gu, -kku³⁸ = tummanõ tumedavõitu, tõmmukas; sünkjas
.tump'ma, .tumpiq, tumbi⁶³ tampima
.tumpsama, tumpsadaq, .tumpsa⁷⁷ tonksama
tumõhus, -õ, -t⁹ tumedus
tumõhõhe = tumõhõlõ tumedalt
tundiho|põn', -bõsõ, -bõst¹² kiil, tondihobu
.tundma, (.)tundaq, tunnõ, min 1. p .tun(d)sõ e tunni⁶⁶ tundma; teadma; tunnetama; aimama
.tundmi|nõ, -sõ, -st⁵ tundmine, teadmine; aimdus
.tundsa, -, -t¹ tuntud, tuttav
.tundu|ma, -daq, -⁸⁴ tunduma
tungõl', .tunglõ, .tungõld²² (tule)tukk; ahjo saa-i kinniq pandaq, üts' suur' tungõl' om palamaldaq ahju ei saa kinni panna, üks suur tukk on põlemata
tungõl'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² nõgipea, nõgihaigusesse nakatunud viljapea
tungõl'ter|ä, -ä, -rä²⁴ tungaltera (taimehaigus)
.tunkama, tungadaq, .tunka⁷⁷ = .tuukama tõukama
tunn', tunni, .tunni³⁷ tund
tunnildõ tunniti, tunniviisi
tunnipak|k, -o, -ko³⁷ päikesekell
tunnis, -(s)õ, -t¹¹ tunnus
tunnis|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = tunnistaja tunnistaja
tunnis|märk', -märgi, -.märki³⁷ tunnus; sümbol
tunnistaja, -, -t³ = tunnismi:is'
tunnista|ma, -q, -⁸³ tunnistama; tunnustama; möönma; uurima, vaatama; tunnist külh minno, a ärq es tunnõq tunnistas küll mind, kuid ära ei tundnud; tunnistaja kynnõviis'* keel möönev kõneviis e jussiiv
tunnistus, -õ, -t⁹ tunnistus
tunnis|täht', -tähe, -.tähte³⁴ tunnusmärk, tunnus
tunni|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht¹⁹ = vahetunn' vahetund
tunnõhuisi tundide kaupa
tunnõq, .tundõ, tunnõt¹⁹ tunne; aimdus
tunt', tundi, .tunti³⁷ = .tunt'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = tont' tont
tu|pin, -bina, -binat⁴ = tubinits nahkkinnas; (nahast) labakinnas, töökinnas
tupi|ts, -dsa, -tsat¹³ vemmal, malk; sullõ tulõ tupits võttaq sulle tuleb vemmal võtta
tup|p', -õ, -põ³⁵ tupp
tura|k, -gu, -kut¹³ 1. turakas, loll, tobu; 2. kaotaja, kaotus (kaardimängus); turakas (kaardimäng); ma sai jälq turagu ma sain jälle kaotuse
turbas, .turba, turbast²² 1. mätas; 2. turvas
.turbi|nõ, -dsõ, -st⁷ = turbiska|nõ, -dsõ, -st⁵ = .turbliga|nõ mätlik
turbistu|ma, -daq, -⁸⁴ mätlikuks muutuma
.turbliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .turbinõ
turd, turra, .turda³² turb (kala); turrakala om paksu sälägaq turvakala on paksu seljaga
.turdu|ma, -daq, -⁸⁴ = turihuma turduma, niiskusest paisuma; puuannom vai vikahtivars' pandas vette turduma puunõu või vikativars pannakse vette turduma
turg, turu, .turgu³⁶ turg
turgahta|ma, -q, -⁸³ turgatama
t'urgu|tama, -taq, -da⁸² = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
turi, tur'o, .turjo⁴⁴ = tur'o turi; kas sa minno tur'o pääle võtat? kas sa mind turjale (e kukile) võtad?
turihu|ma, -daq, -⁸⁴ = .turduma: ärq ligonõs puu, sys turihus ärq kui puu läbi liguneb, siis ta paisub
turn, turna, .turna³¹ turi; tull' appi, lei turna alaq tuli appi, pani õla alla
turnahta|ma, -q, -⁸³ korraks pruuskama; aevastama
turnah(t)us, -õ, -t⁹ pruusatus; aevastus
.turnama, turnadaq, .turna⁷⁷ puristama, pruuskama; aevastama
.turn'ma, .turniq, turni⁶³ turnima; võimlema
.turnõlõma, turnõldaq .turnõlõ⁸⁵ = korduv .turnama
tur'o, -, .turjo⁴⁴ = turi: tur'o pääl turjal e kukil; tei tüüd nii et tur'o tossas' tegin tööd nii et turi auras
tur|ril, -ila, -ilat⁴ mossis, jommis
turs'a, -, -t² pahur inimene
turs'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tusaseks muutuma
.tursla, -, -t³ = turs|laak', -laagi, -.laaki³⁷ = .tursla|k', -gi, -kki³⁸ plekist sõel, kurn
turs'o, -, -t² sasipea; siilipea
turs'o(h)n olõma turris olema; tusane, torssis olema
turs'o|nõ, -dsõ, -st⁷ turris; tusane, torssis
turst', tursti, .tursti³⁷ (seintele) ladestunud jahutolm, -tuust (veskis); miä viga möldrel elläq, süüt turstigaq tsiko mis möldril viga elada, söödab jahutolmuga sigu
tursti|nõ, -dsõ, -st⁷ (jahu)tolmune
tu(s)s'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tusaseks muutuma, pahanema
.tus'ma, .tussiq, tussi⁶³ kohmitsema
tu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = tuss'a, -, -t² = tuss'o jonn, tusatuju; tusane inimene
tuss'a|k, -gu, -kut¹³ tossike
tuss'o, -, -t² = tus'o
tutsa|k, -gu, -kut¹³ nutsak
.tutsu|ma, -daq, -⁸⁰ vanuma; pulstuma
tutsu|tama, -taq, -da⁸² = tutsõnda|ma, -q, -⁸³ 1. kägardama, kortsutama; 2. tutistama, sakutama
tut|t, -u, -tu³⁷ õis; urb; ostamiq üte jürjenitutu! ostame ühe jorjeniõie!
tutt'o lastek tuttu, magama
tutu, -, -t² tuutu
tutu|tama, -taq, -da⁸² 1. tuututama; 2. tutistama
.tutva, -, -t³ tuttav; tutvas tegemä tutvustama; tutvas saama tutvuma
tutõrda|ma, -q, -⁸³ < kombõrdama koperdama; komberdama
tutõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tutõrdama
tu:u, -, -d too, see (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd taa); tuu miis' sääl too mees seal; tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om seda ei või öelda, et ta laisk on; tuujaos ommakiq raamaduq sellejaoks ongi raamatud
tuubõ, -, -t² = tuup' tuub
tuubõrda|ma = tuudõrda|ma, -q, -⁸³ kõikuma, tuikuma
.tuugõlõma, tuugõldaq, .tuugõlõ⁷⁸ = .tuuhõlõma lehvima, lehvlema
tu:uhavva tollal, tookord
.tuuhõlõma, tuuhõldaq, .tuuhõlõ⁸⁵ = .tuugõlõma
.tuukama, tuugadaq, .tuuka⁷⁷ = .toukama = .tunkama tõukama, lükkama
tu:ukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vähend see, too; näil oll' tõõnõ tütär' kah, tuukõnõ nakas' kah miiq poolõ käümä neil oli teine tütar ka, see hakkas ka meie pool käima; päält tuukõsõ jäimikiq ilma kotussõldaq peale seda jäimegi ilma (talu)kohata
tu:ukõrd = tu:ukõrra tookord
tuul', tuulõ, tuult⁴⁰ tuul
tu:ul', tooli, tu:uli³⁷ tool
tuul'alo|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ kergemad viljaterad tuulamisel
.tuuldu|ma, -daq, -⁷⁹ tuulduma
tuuli|nõ, -dsõ, -st⁷ tuuline
tuulispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² tuulispask, tromb
tuul'kiv|i, -i, -vi²⁶ = tuulõkivi tuulik, tuuleveski
tuulu|tama, -taq, -da⁸² tuulutama; tuulama
tuulõhereville: hiussõq lätväq tuulõhereville juuksed lähevad tuult täis, hakkavad tuules lehvima
tuulõherevilläq = tuulõherevälläq tuult täis, tuules lehvimas; hiusõq ommaq tuulõherevilläq juuksed on tuult täis, lehvivad tuules
tuulõ.hern|eq, m -ide, -it¹⁸ tuulerõuged
tuulõ|hyng, -hyngu, -.hyngu³⁷ = tuulõnuhah(t)us
tuulõ|kaar, -kaara, -.kaara³⁰ tuulekaer (umbrohi)
tuulõkeerelüs, -e, -t⁹ = tuulõ|keermäs, -ki:irmä, -keermäst²² = tuulõ|ki:ird, -keero, -ki:irdo³⁶ tuulekeeris
tuulõkiv|i, -i, -vi²⁶ = tuul'kivi tuulik, tuuleveski
tuulõneelüs, -(s)e, -t¹¹ = tuulõ.tymbus tuuletõmme, tuuletõmbus
tuulõnuhah(t)us, -õ, -t⁹ = tuulõ|nuhk, -nuhu, -.nuhku³⁶ = tuulõhyng nõrk tuulehoog, tuulehingus
tuulõ|pass', -passi, -.passi³⁷ tuulamisseadeldis
tuulõpes|ä, -ä, -sä²⁴ = tuulõvihk
tuulõpuhah(t)us, -õ, -t⁹ tuulepuhang
tuulõ|tama, -taq, -da⁸² tuulama
tuulõ.tymbus, -õ, -t⁹ = tuulõneelüs
tuulõ|vihk, -viho, -.vihko³⁷ = tuulõpesä tuulepesa, puu võrasse tekkinud tihe oksapõimik
tuulõvil|u, -u, -lu²⁶ tühimik kanamunas
tuulõvir|ril, -ilä, -ilät⁴ = tuulõvur|ril, -ila, -ilat⁴ tuuleratas
tu:uläbi selle tõttu; seeläbi; põld om laih tuuläbi, et olõ-iq väke põld on kehv selle tõttu, et pole väetist
tu:um', toomõ, tu:umõ³⁵ toomingas
tu:uma, tuvvaq, tu:u, min 1. ja 3. p .tõi(õ)⁵⁴ tooma
tu:uma|päiv, -päävä, -.päivä³⁶ toomapäev, 21. detsember
tu:un', tooni, tu:uni³⁷ toon
tuup', tuubi, .tuupi³⁷ = tuubõ tuub
tu:up', toobi, tu:upi³⁷ toop
tu:uperäst sellepärast, tollepärast
tuur, tuura, .tuura³⁷ tuur (terariist jää raiumiseks)
tuur', tuuri, .tuuri³⁷ tuur, tuju; tiir
tuurakallaq = tuurakillaq urvakil
tu:uralt = tu:urõlt toorelt
tuurilõ urvakile
tuuri|tama, -taq, -da⁸² tiirutama
tu:urja, -, -t³ = tu:urja|s, -, -(s)t¹⁵ suur puunõu, toober; liha-, vilätuurja liha-, viljatoober
tuuru|tama, -taq, -da⁸² urvitama, upakil olema
tu:urõlt = tu:uralt
tuus(s), tuusa, .tuu(s)sa³⁷ äss, tuus
tu:us', toosi, tu:usi³⁷ toos, karbike
tuust, tuusta, .tuusta³¹ tuust
tuustar', -i, -it⁴ sasipea
tu:ustsaaniq sestsaadik, sestpeale
tuustõrda|ma, -q, -⁸³ lohakalt töötama, soperdama
tuut, tuudu, .tuutu³⁷ tuutu, torbik
tuut', tuudi, .tuuti³⁷ tuust, tuustak
.tuuti lü:ümä hullama, mürama, mängima; noorõq piniq lööväq tuuti noored koerad hullavad
tuuts', tuudsi, .tuutsi³⁷ puss(nuga)
tu:uvõrd = tu:uvõrra niipalju; tuuvõrra om meil tõistmuudu, et... niipalju on meil teistmoodi, et...
tuv|i, -i, -vi²⁶ (kodu)tuvi
tõ|bi, -võ, -põ²⁵ tõbi, haigus
tõbi|nõ, -dsõ, -st⁷ tõbine, haige
tõbras, .tõpra, tõbrast²² veis; tõbras
tõha|tama, -taq, -da⁸² = tehätämä = tõhkatama 1. lõõtsutama, hingeldama, ähkima, puhkima; 2. hoolima, välja tegemä; kõssama
tõherus, -õ, -t⁹ väljaheitehunnik; vanast anda es tsiolõ häste süvväq, sys tsiaq käveq nulgatagotsit piten ja seiq tõheruisi vanasti ei antud sigadele hästi süüa, siis sead käisid nurgataguseid mööda ja sõid väljaheitehunnikuid
tõhka|tama, -taq, -da⁸² = tõhatama
.tõhrama, tõhradaq, .tõhra⁷⁷ põõnama, magama; tõhras poolõ(niq) pääväniq põõnab poole päevani
tõhu|tama, -taq, -da⁸² ergutama, tagant sundima, õhutama; hurjutama; tä häbendeles süvväq, kygõ tõhudaq takast ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant; tõhudaq no tedä, et tä inämb rumaluisi es tiissiq hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks
tõhv, tõhva, .tõhva³⁰ tõru
tõhva|k, -gu, -kut¹³ = .tõhvli hoop
tõhvi|ts, -dsa, -tsat¹³ = taavits puukauss
.tõhvli, -, -t¹ = tõhvak
tõia|nõ = tõia|s, -dsõ, -st⁷ = tõias|hain, -haina, -.haina³⁰ = .tianõ = tias = tiashain kõrvik (rohttaim)
tõigahta|ma, -q, -⁸³ = tyngahtama < tõigahu|tma, -taq, -da⁶² korraks pead noogutama
tõir, tõira, .tõira³⁷ kuhjavarras
tõisildõ teisiti, teistmoodi
tõisipäidi teisipidi
tõisi|tama, -taq, -da⁸² = tõõsitama vaidlema
.tõistli|nõ*, -dsõ, -st⁵ teismeline
tõistmu:udu teistmoodi
tõistsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõistsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ = tõ(õ)sõsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev; tä om tõistsugumanõ ku tõõsõq ta on teistsugune kui teised e teistest erinev
tõist.viisi teistviisi
.tõistõ teisiti; läts' tõistõ ku ma mõtli läks teisiti kui mina mõtlesin
tõld, tõlla, .tõlda³³ tõld
tõldsep|p, -ä, -pä³⁵ tõllassepp; vankrimeister
tõlgu(s)s|õq, -idõ, -it¹¹ aganad
tõlgu|tama, -taq, -da⁸² seletama, tõlgendama
tõlk, tõlgu, .tõlku³⁷ < tõlk', tõlgi, .tõlki³⁷ tõlk; ma mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kynõlõma ma ei oska vene keelt, ma pean tõlgi läbi rääkima
.tõlkma, .tõlkuq, tõlgu⁶⁴ < .tõlk'ma, .tõlkiq, tõlgi⁶³ tõlkima; tõlguq mullõ, miä tuu vindläne kynõli tõlgi mulle, mis see venelane rääkis
tõlv, tõlva, .tõlva³⁰ tõlv, nui, kurikas
.tõo|tama, -taq, -da⁸¹ > .tootama
.tõotus, -õ, -t⁹ > .tootus
tõr|a, -a, -ra²⁶ 1. rõdu; kooripealne (kirikus); 2. tüli, riid, tõrelemine; synast lägünes tõra, kibõnast lägünes tuli sõnast süttib riid, sädemest süttib tuli
tõrahta|ma, -q, -⁸³ < tõrahutma mürtsatama, põrutama
tõrah(t)us, -õ, -t⁹ mürtsatus
tõrahu|tma, -taq, -da⁶² > tõrahtama
tõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ põrisema, tümisema
.tõrdo, -, -t¹ tõrs
tõrgahta|ma, -q, -⁸³ < tõrgahutma nõksatama
tõrgahtu|ma, -daq, -⁸⁴ rappuma, põruma; vedu võtma, kuulda võtma, välja tegema; ku timmä käsedeq, sys timä tõrgahugiq eiq kui teda käsid, siis tema ei tee väljagi
tõrgah(t)us, -õ, -t⁹ põrutamine, rappumine
tõrgahu|tma, -taq, -da⁶² > tõrgahtama
tõrgu|tama, -taq, -da⁸² raputama
tõrikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tõrs
tõrista|ma, -q, -⁸³ tõristama, põristama
tõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ tõrisema, põrisema
.tõrkna, -, -t³ mürtsumine, paukumine
.tõrkuma, .tõrkudaq, tõrgu⁷⁹ rappuma, põruma
.tõrkvallaq vastu kajamas; Jaan' rüük' nii et Saru vald om tõrkvallaq Jaan karjub nii et Saru vald kajab vastu
tõrmi|härg, -härä, -.härgä³⁴ = puskihärg sõim vihane inimene
tõr|rin, -ina, -inat⁴ tõrin, põrin
tõrv, tõrva, .tõrva³⁰ tõrv
tõrva|lill', -lilli, -.lilli³⁷ tõrvalill
.tõrvama, tõrvadaq, .tõrva⁷⁷ tõrvama
tõrvand', -i, -it¹³ must olend, ese; must ku vana tõrvand' must nagu vana tont
tõrva|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. tõrvane; 2. = tõrvas
tõrvas, -(s)õ, -t¹¹ vaigune puu, tõrvas; tõrvik
tõrvas|siug, -sivvu, -.siugu³⁶ = tõrvas|huss', -hussi, -.hussi³⁷ must madu
tõrõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ toriseja
tõrõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = tõrõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ tõrelema, riidlema
tõsi|nõ, -dsõ, -st⁷ tõsine
tõsitsõhe = tõsitsõlõ tõsiselt
tõsta|ment', -mendi, -.menti³⁷ testament
tõ(õ)sõnd', -i, -it¹³ < va'riant' teisend, variant, versioon
tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ varieeruma, teisenema, teisenduma, vahelduma
tõ(õ)sõ|nõ*, -dsõ, -st⁷ teisejärguline, sekundaarne
tõ(õ)sõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ teisipäev
tõ(õ)sõqpoolõq, m .tõisipu:uli, .tõisipu:uli⁴⁰ päramised
tõ(õ)sõsk'*, -i, -it¹³ teisik
tõ(õ)sõsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõ(õ)sõsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ = tõistsugumanõ teistsugune, teistmoodi, erinev
tõ(õ)sõvõrra teisevõrra
tõtali|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõtõlinõ: kiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nynna tühä jutu manoq kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sisse
tõtul võidu; tõtul juuskma, sõitma võidu jooksma, sõitma
tõtõ, -, -t² 1. tõde, tõsi; sulatõtõ sulatõsi; egas tõtõ as'agaq nalja ei olõq ega tõsise asjaga nalja ei ole; 2. tõsine; aus; tõtõ miis' tõsine, aus mees; olgu-i nii tõtõ, naaraq kah veidükese! ära ole nii tõsine, naera ka natuke!
tõtõhus, -õ, -t⁹ arusaamine, taip; üts' mol'o om ynnõ, olõ-i täl üttegiq tundmist ei tõtõhust eks ta üks loll on, ei ole tal mingit taipu ega arusaamist
tõtõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = tõtõli|k, -gu, -kku³⁸ = tõtalinõ tõsine, aus, lahke; tõtõlinõ inemine ütle ei halba synna, ei tä pall'o kynõlõq, ei ajaq lorri tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja lora
tõtõstõ tõesti; tõsiselt
tõug, tõvvo, .tõugo³⁶ 1. suvivili; 2. tõug, liik
.tõugja|s, -, -(s)t¹⁵ tõugjas (kala)
tõõgu|tama, -taq, -da⁸² noogutama
tõõhujuq hüüatus looma (hrl hundi) peletamiseks
tõ|õnõ, -õsõ, -ist⁸ = tynõ teine
tõõnõkõrd = tynõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tõõnõpu:ul', tõõsõpoolõ, tõistpu:ult⁴⁰ = tynõpu:ul' teinepool, abikaasa
tõõnõtõõsõ (omast; nimet puudub), osast tõõnõtõist⁸ = tynõtõsõ teineteise
tõõsi|tama, -taq, -da⁸² = tõisitama vaidlema
tõõsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv tõõsitama
tä(ä), tää e timä, tedä e timmä (e tääd) = timä = tiä tema, ta
tä|di, -di, -ti²⁶ tädi (ema õde)
tädi|rand, -ranna, -.randa³³ tädirand (ehal käimise kohta)
tähele .pandma tähele panema, märkama
tähele.pandmaldaq tähelepanematu, märkamatu
täheli|ne, -dse, -st⁵ = tähikanõ = tähine = .täht'liganõ tähniline
tähendä|mä, -q, -⁸³ 1. tähendama; 2. mainima; 3. üles tähendama, märkima; 4. > tähetämä
tähendüs, -e, -t⁹ tähendus
tähes, -(s)e, -t¹¹ sääs (seadeldis kalapüügiks)
tähe|tiieq*, -.tiide, -tiiet¹⁹ < a'stroloogia astroloogia
tähe|tämä, -täq, -dä⁸² < tähendämä [4.] sihtima; tä tähet' minno püssäst ta sihtis mind püssiga
tähi|k, -gu, -kut¹³ lauguga veis
tähika|nõ, -dsõ, -st⁵ = tähi|ne, -dse, -st⁷ = täheline
tähistü, -, -t² tähestik
.tähn'mä, .tähniq, tähni⁶³ nokitsema
täht', tähe, .tähte³⁴ 1. täht; 2. tähn; lauk; 3. (kirja)märk; tunnus(märk); tähti piten lugõma veerima
.täht'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = täheline
täht'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ tähtpäev
täht'raama|t, -du, -tut¹³ kalender, tähtraamat
.tähtsä, -, -t³ tähtis
.tähtsüs, -e, -t⁹ tähtsus
tähüs, -(s)e, -t¹¹ tähis, tähistus; tähüsses tsusatas puuossõ lumõ sisse tähiseks pistetakse puuoksi lumme; keel *tähüssyna märksõna
tähüstä|mä, -q, -⁸³ tähistama
täi, -, -d⁵³ täi
.täielemä, täieldäq, .täiele⁸⁵ täisid otsima
täimun|a, -a, -na²⁸ ting, täimuna
täi.tapja, -, -t¹ pöial
.täi|tämä, -täq, -dä⁸¹ täitama
täkeldü|mä = täkerdü|mä, -däq, -⁸⁴ pulstuma, tokerduma; känguma
täk|k, -o, -ko³⁷ = t'akk täkk
täko|tama, -taq, -da⁸² = t'akotama vallatlema, suguühtes olema (mehe v isaslooma kohta)
tälbä|tämä, -täq, -dä⁸² ära määrima
tälbä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ määrduma
tälgeq, .tälk'me, tälgend¹⁶ idu
.tämbe, -, -t³ = .tämblä|ne, -dse, -st⁵ udune; tummine
täni|tämä, -täq, -dä⁸² tänitama, karjuma, hädaldama, nutma
tänn', tänni, .tänni³⁷ tänitamine, karjumine, hädaldamine, nutmine; nakas' tänni hakkas karjuma (hädaldama, nutma)
tänähtä|mä, -q, -⁸³ < tänähü|tmä, -täq, -dä⁶² karjatama; ma nii kõvva hiitü, et peris tänähüdi ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasin
täpeli|ne, -dse, -st⁵ = .täpliganõ
täpipäält täpipealt
täpi|tämä, -täq, -dä⁸² täppe tegema
.täpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = täpeline täpiline
.täp'mä, täppiq, täpi⁶³ näppeid tegema
.täpn|eq, m -ide, -it⁴ näpped (villastest kaltsudest harutatud kiudaine)
.täpni|ne, -dse, -st⁷ topiline
täp|p', -i, -pi³⁷ täpp
.täprege|ne, -se, -ist⁸ raasuke
.täpsä, -, -t³ täpne
.täpsähe = .täpsäle täpselt; täpsähe kell säidse täpselt kell seitse
täpsändä|mä*, -q, -⁸³ täpsustama
.täpsü|s, -(se), -(s)t¹⁰ täpsus; aja täpsü(s)t takan ajab täpsust taga
tä|pär', -bärä, -bärät⁴ täbar
tärgeldä|mä, -q, -⁸³ tärgeldama; edasi-tagasi käima, jooksma
.tärknemä, tärgedäq, .tärkne⁷⁵ = .tärkü|mä, -däq, -⁸⁰ tärkama
.tärk(l)üs, -e, -t⁹ tärklis
.tärmän', -i, -it⁴ tähtaeg, tähtpäev, tärmin
tärn', tärni, .tärni³⁷ tärn
tärpe|tiin', -tiini, -.tiini³⁷ = tärpen|tin', -tini, -.tinni³⁸ tärpentin
.täs'mä, .tässiq, tässi⁶³ katkuma, sakutama, sikutama (heina, juukseid, sulgi); ma sinno tässi! ma sakutan sind!
täterdä|mä, -q, -⁸³ tutistama, sakutama
täterdü|mä, -däq, -⁸⁴ vanuma, pulstuma
.tätriga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline; prügine, (heina)purune; rõivas om tätrigadsõs kulunuq riie on topiliseks kulunud
.tätri|k, -gu, -kku³⁸ = tätär'
tätä, -, -t² lastek issi; taat, vanaisa; tätä kiit viina ni käse es kinkalõgiq üteldäq issi keedab viina ja ei lubanud kellelegi öelda
tätär', .täträ, tätärd²² = .tätrik (villa)topp; tükike, puru, tätar; rõivas om tätrit täüs' riie on toppe täis; hainatäträgene heinapuruke
tävv, tävvü, .tävvü³⁷ = täü
tävvehüs, -e, -t⁹ täius
tävveli|ne, -dse, -st⁵ täielik
tävvelt .saama, olõma küllalt v villand saama, aitama, piisama; kas sullõ sai noq tävvelt? kas said nüüd küllalt?
tävvendä|mä, -däq, -⁸³ täiendama
tävveste täiesti; täielikult
.täämbä täna
.täämbä|ne, -dse, -st⁵ tänane
täämendä|mä, -q, -⁸³ tähele panema, meelde jätma; täämendäq sa häste ärq, et sullõ miilde jääs! pane sa hästi tähele, nii et sulle meelde jääb!
täü, tä(vv)ü, .tävvü³⁷ = tävv kops; tsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on kupatatud
.täüde minemä täide minema, tõeks saama
täüdeq, .täüte, täüdet¹⁹ = täüdüs täide, täidis
täüdäs, .täütä, täüdäst¹¹ tökat, vankrimääre; potiq kats'ki põranuq, täütäl punn' arq karanuq potid katki põrunud, tökati(tünni)l punn pealt karanud (rahvaluulekatke)
täüdüs, -(s)e, -t¹¹ = täüdeq
täü|hain, -haina, -.haina³⁰ kopsurohi
.täümä, .täüdäq, täü⁶⁸ raatsima, täima
täüs', tävve, täüt⁴⁹ täis; tävveq ja tühäq purgiq täis ja tühjad purgid; täüs'õiguslinõ täieõiguslik; täüs'kuu täiskuu
täü|sammõl', -.samblõ, -sammõld²³ kopsusamblik
täüs'kässi ohtralt, külluses; ku mul miis' elli, sys mul oll' kykkõ täüs'kässi käen kui mul mees elas, siis oli mul kõike külluses
.täütmä, .täütäq, täüdä⁶¹ täitma
.täütmäldäq täitmatu
.täütsä = .täütsähe = .täütsäle täitsa, päris, täiesti
täütõbi|nõ, -dsõ, -st⁷ kopsuhaige
tö|bi, -bi, -pi²⁶ töbi, tölp, nudi
tölbä|k, -gu, -kut¹³ = tölbä|ts', -dsi, -tsit¹³ lühike rõivas, riidejupats; külmä ilmagaq ei toheq sääntse prundsitölbätsigaq vällä minnäq külma ilmaga ei tohi sellise seelikujupatsiga välja minna
.töllelemä, tölleldäq, .töllele⁸⁵ töllerdama
töllerüs, -e, -t⁹ töllerdis
töllile töllakil(e)
.tölpämä, tölbädäq, .tölpä⁷⁷ kargama; ringi jooksma
.töls'li|k, -gu, -kku³⁸ = .tols'lik laisavõitu
.töls'mä, .tölssiq, tölsi⁶³ = .tüls'mä lonkima, vantsima
tönn', tönni, .tönni³⁷ = tünn tünn
törgü|tämä, -täq, -dä⁸² = .törk'mä = türgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
törk, törgü, .törkü³⁷ = türk sörk
.törk'mä, .törkiq, törgi⁶³ = törgütämä = türgütämä = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
töövikjä|ne = töövikjä|s, -dse, -st⁵ töökas; tä iks om töövikjäs inemine, tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om ta on ikka töökas inimene, seda ei või öelda, et ta laisk on
tü|di, -di, -ti²⁶ = tüdü
tüdi|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ tüdinema
tü|dü, -dü, -tü²⁶ = tüdi tüdrukuke, tütreke
tühendä|mä, -q, -⁸³ tühjendama
tühi, tühä, .tühjä⁴⁴ 1. tühi; 2. tühjus
tühi|pa(l)l'as, -.pall'a, -pa(l)l'ast²² tühipaljas
tühi-tähi, tühä-tähä, .tühjä-.tähjä⁴⁴ tühi-tähi
.tühjüs, -e, -t⁹ tühjus
.tühmri|k, -gu, -kku³⁸ kidur puu; lühike inimene
tühäli|k, -gu, -kku³⁸ tühjavõitu; rahakott' tüküs tühälik olõma rahakott kipub tühjavõitu olema
tühäli|ne, -dse, -st⁵ = tühäne tühine, kehv; tühjavõitu
tühält tühjalt
tühä|ne, -dse, -st⁷ = tühäline
tühä|pu:ul'†, -poolõ, -pu:ult⁴⁰ põhjakaar
tühästä|mä, -q, -⁸³ tühistama
tühüs, -(s)e, -t¹¹ 1. gaasivalu; 2.* tühik; tühimik; vaakum; tekstin erätäseq synno tühüsseq tekstis eraldavad sõnu tühikud; tühüspakk' vaakumpakend; kohv' om tühüspakin kohv on vaakumpakendis
tühüssille = puhussillõ puhitusse
tühüssilläq = tühüssi(h)n = puhussillaq = puhussi(h)n puhituses, gaasi täis
tükelde = tükä tükati; tükikaupa; laiguti
tüketümäs tükkideks, puruks; suurõtükükuuligaq oll' löönüq inemise tüketümäs suurtükikuuliga oli löönud inimese tükkideks
tük|k, -ü, -kü²⁶ 1. tükk; 2. (kunst)tükk; (koerus)tükk, vemp; 3. -tükk, halb; vilets; latsõtükk halb laps, lapsetükk; autotükk vilets auto
.tükliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = tüküline tükiline, tüklik
.tükmä, .tükküq, tükü⁷³ 1. tükkima, kippuma; 2. tihendama; toppima
tükä = tükelde = tükä.hüisi = tükälde tükati; tükikaupa; laiguti; tükä oll' viil lumi sulamaldaq laiguti oli veel lumi sulamata
tüküli|ne, -dse, -st⁵ = .tükliganõ tükiline, tüklik
tükü(h)n koos, tükis; üten tükün ühes tükis
tüküs, -(s)e, -t¹¹ tihend; tropp
tükütü:ü, -, -d⁵² tükitöö
tükü.viisi tükkhaaval
tülgäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .tülpümä
tülgäh(t)üs, -e, -t⁹ tüdimus, küllastus
.tülkmä, .tülküq, tülgü⁶³ iiveldama
.tülpü|mä, -däq, -⁸⁰ = tülgäh(t)ümä tülpima, tüdinema, küllastuma; tä om ärq väsünüq ja tülpünüq jo tüüst ta on tööst juba väsinud ja tülpinud
.tüls'mä, .tülssiq, tülsi⁶³ = .töls'mä lonkima, vantsima
tülväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ pahanema, solvuma; tä om ärq tülvähünüq, ei kynõlõgi ei muqkaq ta on solvunud, isegi ei räägi minuga
tül|ü, -ü, -lü²⁶ tüli; vastuolu; tüllü kakma tüli norima; tüllü tegemä tülitama, segama; tä teoq ommaq synnogaq tülün tema teod on sõnadega vastuolus
tülü.kakja, -, -t³ tülinorija
tülüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = tülüte|(l)lema, -lläq, -(l)le⁸⁶ < tülüs|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi¹³ = korduv tülütämä
tülü|tämä, -täq, -dä⁸² = tülü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ tülitsema; miä ti tan tülütät mis te seal tülitsete
.tümbe, -, -t³ = tümme
.tümbjä|ne, -dse, -st⁵ tumekas; tõmmukas; sünkjas
tümbä, -, -t² = tümbäts' tuim, kohmakas inimene
tümbä|k, -gu, -kut¹³ tümikas; tömp; tuim inimene; sääntse tümbäkugaq om väega rassõ tandsiq sellise tuima tümikaga on väga raske tantsida
tümbä|ts', -dsi, -tsit¹³ = tümbä
tüm|i, -e, -me²⁴ = tüvi tüvi
tümis|ema, -täq, -e⁸⁷ tümisema
tümistä|mä, -q, -⁸³ müristama, kõmistama; tümistama, müdistama; pikne tümistäs äike müristab
tümme, -, -t¹⁴ = tummõ = .tümbe tume; tõmmu; sünge, pime
tüm|min, -inä, -inät⁴ mürin, kõmin; tümin, müdin; latsõq juuskvaq niguq tümmin lapsed jooksevad, nii et müdin taga
tümp, tümbä, .tümpä³⁵ tömp
.tümpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tömp, tömbakas
tümps, tümpsü, .tümpsü³⁷ tümps, müts
.tümpselemä, tümpseldäq, .tümpsele⁸⁵ tümpsuma, tümisema
tümpsmä, .tümpsüq, tümpsü⁶⁴ tümpsuma, mütsuma
.tümps'mä, .tümpsiq, tümpsi⁶³ tümpsima
.tümpsnä, -, -t³ tümpsumine
tümpsäh(t)üs, -e, -t⁹ tümpsatus
tüm|ä, -ä, -mä²⁴ koodi nui
tümähtä|mä, -q, -⁸³ mürtsatama, kõmatama; pikne tümäht' kõvva äike kõmatas kõvasti
tümäh(t)üs, -e, -t⁹ = tümä|k, -gu, -kut¹³ mürts, kärgatus; tümakas, võmm, jõmakas
.tündri, -, -t¹ tünder
tünds, tündsä, .tündsä³⁵ tüügas
.tündsehe = .tündsele kangelt, jäigalt; laisalt
tündseq, .tündse, tündset¹⁸ kange, jäik; laisk
tündsä|hämä, -däq, - e -hä⁸⁸ tatsuma; kel jalg tündsähäs, tuul kiil' nilpsahas kel jalg tatsub sel keel limpsib (st liikudes tekib janu)
tündsä|k, -gu, -kut¹³ tönts, töntsakas
tündsäli|k, -gu, -kku³⁸ jäigavõitu; laisavõitu
tünis|emä, -täq, -e⁸⁷ pomisema, ümisema
.tünksämä, tünksädäq, .tünksä⁷⁷ tonksama, tonkama (torkama; võõrast keelt purssima); tünksäs pis'okõsõ s'aksa kiilt tonkab pisut saksa keelt
tünn, tünnü, .tünnü³⁷ = tönn' tünn
tü|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = tün'ä tünnike; paks inimene
.tüntska, -, -t³ lühike paks inimene
tü|n'ä, -n'ä, -nn'ä²⁴ = tün'o
tüpä|k, -gu, -kut¹³ vemmal, malk, roigas
türbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ pahanema
türbüs, -(s)e, -t¹¹ pahane inimene
türgänd', -i, -it¹³ sörkiv hobune
türgä|pill', -pilli, -.pilli³⁷ lõõtspill
türgü|tämä, -täq, -dä⁸² = t'urgutama = törgütämä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
türk, türgü, .türkü³⁷ = törk sörk
.türklä|ne, -(d)se, -st⁵ türklane
.türk'mä, .türkiq, türgi⁶³ = .türk'mä sörkima, (hobusega) aeglaselt sörki sõitma
türk-.türkädi sörki (jooksma, laskma); hopõn' lask türk-türkädi hobune laseb sörki
türm', türmi, .türmi³⁷ vangla, türm
türnäpuu, -, -d⁵⁰ türnpuu
tür|ä, -ä, -rä²⁴ vulg peenis, türa
tüseheli|k, -gu, -kku³⁸ = tüsselik tüsedavõitu
tüsse, -, -t¹⁴ tüse
tüsseli|k, -gu, -kku³⁸ = tüsehelik
tüssi|k, -gu, -kut¹³ vitsa tüvi
tüssä|k, -gu, -kut¹³ tüse inimene; kaigas
.tüssämä, tüssädäq, .tüssä⁷⁷ tüssama
.tütri|k, -gu, -kku³⁸ tüdruk
tütär', .tütre, tütärd²² tütar
tütär'|lats', -latsõ, -last³⁹ tütarlaps, tüdruk
tüv|i, -e, -ve²⁴ = tümi tüvi
tüvimä|ne, -dse, -st⁵ tüvepoolne; ossa tüvimäne ots om jämmemb oksa tüvepoolne ots on jämedam
tü:ü, -, -d⁵² töö; teos; teenus; tüühü e tüüle nakkama tööle hakkama; tüümiis' töömees
tüübili|ne, -dse, -st⁵ tüüpiline
tü:ühim|o*, -o, -mo²⁶ energia
tü:üka|nõ = tü:üka|s, -dsõ, -st⁵ töökas
tü:ükämä, töögädäq, tü:ükä⁷⁷ nöökama
tü:üli|ne, -(d)se, -st⁵ tööline
.tüünelema, tüüneldäq, .tüünele⁸⁵ tõuklema, trügima
tüünähtä|mä, -q, -⁸³ < tüünähü|tmä, -täq, -dä⁶² äkki müksama
.tüünämä, tüünädäq, .tüünä⁷⁷ müksama, tõukama
tüüp', tüübi, .tüüpi³⁷ tüüp
tüür', tüüri, .tüüri³⁷ tüür
tü:ü|riist, -riista, -.riista³⁰ tööriist
.tüür'mä, .tüüriq, tüüri⁶³ tüürima
.tüür'ni|k, -gu, -kku³⁸ tüürimees
tüüsterdä|mä, -q, -⁸³ = nüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kuis sa hindä nii ärq tüüsterdänüq olõt? kuidas sa enda nii ära määrinud oled?
tü:üstüs, -e, -t⁹ > .kuandus*
tü:ütorba|ts', -dsi, -tsit¹³ töörühmaja
tü:ü|tämä, -täq, -dä⁸¹ töötama; massin tüütäs masin töötab
.tymbama, tymmadaq, .tymba⁷⁷ tõmbama
.tymbu|ma, -daq, -⁸⁴ tõmbuma
.tymbus, -õ, -st⁹ tõmbus, tõmme
.tymbõtuul', -õ, -t⁴⁰ tõmbetuul, tuuletõmme
tynga|hama, -daq, -ha⁸⁸ = tyngutama
tyngahta|ma, -q, -⁸³ = tõigahtama = .tynksama < tyngahu|tma, -taq, -da⁶² korraks pead noogutama; hopõn' tyngaht' päägaq hobune noogutas korraks pead
tyngu|tama, -taq, -da⁸² = tyngahama noogutama
.tynkama, tyngadaq, .tynka⁷⁷ lonkama
.tynksama, tynksadaq, .tynksa⁷⁷ = tyngahtama
.tynkõlõma, tyngõldaq, .tynkõlõ⁸⁵ vastu rääkima, sõnelema
ty|nõ, -sõ, -ist⁸ = tõõnõ teine
tynõkõrd = tõõnõkõrd teinekord, mõnikord, vahel
tynõtõsõ (omast; nimet puudub), osast tynõtõist⁸ = tõõnõtõõsõ teineteise
tyymeeleli|ne, -dse, -st⁵ tõsine, aus, tõemeelne
tyymeeli tõsiselt; tõesti; tyymeeli kynõlõt vai? tõsiselt räägid või?; tä um vist tyymeeli ullis lännüq ta on vist tõesti hulluks läinud
tyy.näoli|nõ, -dsõ, -st⁵ tõenäoline
tyyperäli|ne, -dse, -st⁵ tõepärane
tyysta|ma, -q, -⁸¹ tõestama; tõendama
tyystus, -õ, -t⁹ tõestus; tõend

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y