Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

ja ja
jaa jaa
jaabõrda|ma, -q, -⁸³ = laabõrdama laaberdama
jaam, jaama, .jaama³⁰ jaam
.jaamama, jaamadaq, .jaama⁷⁷ hulkuma, kolama; ringi tõmbamajaamõrda|ma, -q, -⁸³ mässama, hullama; kolama
jaani|hain, -haina, -.haina³⁰ = jaani|lill', -lilli, -.lilli³⁷ jaani-õnnehein (rohttaim)
jaani|mari, -mar'a, -.marja⁴³ sõstar; verrev jaanimari punane sõstar; valgõ jaanimari valge sõstar
jaanipuul'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaanilaupäev, 23. juuni
jaani|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaanipäev, 24. juuni
jaani|silm, -silmä, -.silmä³⁵ = jaanivagõl jaaniuss
jaani|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ⁴¹ jaanituli
jaani|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ = jaanisilm jaaniuss
jaaniü:ü, -, -d⁵¹ jaaniöö
jaanu|aar', -aari, -.aari³⁷ = jaanu|ar', -ari, -.arri³⁸ > .vahtsõ.aastakuu
jaapanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ jaapanlane
ja|gama, -kaq, -a⁵⁹ 1. jagama, jaotama; 2. taipama
jagari|k, -gu, -kku³⁸ kidur, igerik (hrl puu kohta)
ja|go, -o, -ko²⁷ jagu, osa; jako saama jagu saama
jagoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = jagoni|k, -gu, -kku³⁸ osanik; osasaaja, osaline; siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonigus, muido jäät ilma! siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma!
jagonõma, .jaodaq e jagonõdaq, jagonõ⁸⁹ jagunema
jagõlus, -õ, -t⁹ jagelus
jagõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ jagelema
jah jah
jahehõhe = jahehõlõ jahedalt, jahedasti
ja(h)he|leht', -lehe, -.lehte³⁴ seakapsas
ja(h)helih|a, -a, -ha²⁸ sült
jahhe, -, -t¹⁴ jahe
jahheli|k, -gu, -kku³⁸ = jahhepooli|nõ, -dsõ, -st⁷ jahedavõitu
jahi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ jahimees
jahipin|i, -i, -ni²⁶ jahikoer
jahi|püss, -püssä, -.püssä³⁷ jahipüss
jahmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = hahmah(t)uma = jähmäh(t)ümä = jämäh(t)ümä jahmuma, ehmuma
jahmah(t)us, -õ, -t⁹ = hahmah(t)us = jähmäh(t)üs jahmatus, ehmatus
jaht', jahi, .jahti³⁶ jaht
.jaht'lõma, jaheldaq, .jaht'lõ⁷⁸ jändama; tülitsema, vaidlema
.jaht'ma, .jahtiq, jahi⁶³ 1. jahtima, küttima; 2. jändama
.ja(a)htuma, .ja(a)htudaq, ja(a)hu⁷⁹ jahtuma
jah|u, -u, -hu²⁶ = jauh jahu
jahu|nõ, -dsõ, -st⁷ = jauhõnõ jahune
ja(a)hutaja, -, -t³ jahutusseade; radiaator (mootorsõidukeil)
ja(a)hu|tama, -taq, -da⁷⁹ jahutama
ja(a)hutus, -õ, -t⁹ jahutamine; jahuti
ja(a)hutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ja(a)hutama
jahvõrda|ma, -q, -⁸³ 1. õgima, sööma; 2. lobisema, latrama
.jairama, jairadaq, .jaira⁷⁷ kõlvatut elu elama
jakap|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jaagupipäev, 25. juuli
jak|k, -u, -ku³⁷ jätk, lisa, pikendus; liide; liiges; lüli; jätkuvus, piisavus; jakku (leibä)! jätku leivale!; jakuhalu liikmevalu; *jakuq -lik ja -line keel liited (sufiksid) -lik ja -line
jak|k', -i, -ki³⁷ jakk, kuub
jak|kama, -adaq, -ka⁷⁷ jätkama, lisama, pikendama
jakku|ma, -daq, -⁸⁰ jätkuma, piisama
jakkus*, -õ, -t⁹ protsess; *ütsipidine jakkus pöördumatu protsess; *katsipidine jakkus pööratav protsess
.jakliga|nõ, -dsõ, -st⁵ jätkuline; lüliline
.jaksa, -, -t³ kauaks jätkuv; piisav, tõhus
jakuli|nõ, -dsõ, -st⁵ jätkuline; lüliline; -osaline; kolmõjakulinõ kolmejätkuline
jaku|tama, -taq, -da⁸² 1. kokku hoidma, pikema aja peale jaotama; taa rahagaq tulõ kuu lõpuniq ärq jakutaq selle rahaga tuleb kuu lõpuni välja tulla; 2. jätkukaupa tegema
jala = jalagaq = .jalgsi jala, jalgsi
jala|jälg', -jäl'e, -.jälge³⁴ = jalats'omp jalajälg
jala.käüjä, -, -t³ jalakäija
jala|n'arts, -n'ardso, -.n'artso³⁷ = jalarätt' = jalgrätt' jalanärts, jalarätt
jalaperähi|ne, -dse, -st⁵ = jalaperä|ne, -dse, -st⁷ jala järgi, jalga sobiv
jalapühüs, -(s)e, -t¹¹ jalamatt, -rest; jalapühkimise rätt
jalarät|t', -i, -ti³⁷ = jalan'arts
jalas, -(s)õ, -t¹¹ (kelgu, saani vms) jalas
jala|tall, -talla, -.talla³⁰ jalatald
jala|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo³⁷ = jalajälg'
jala|vaiv, -vaiva, -.vaiva³⁰ jalavaev
jalg, jala, .jalga³³ jalg (jäse; alus; pikkusmõõt - 0,3048 m)
.jalgama, jaladaq, .jalga⁷⁷ 1. käima; jooksma; põgenema; 2. jalule tõusma, tervenema; haigõ nakkas jo jalgama haige hakkab juba tervenema
.jalgapannus, -õ, -t¹¹ jalanõu
jalg|laud, -lavva, -.lauda³³ tallalaud (kangastelgedel, vokil)
.jalgoalo|nõ, -dsõ, -st⁷ jalgealune
.jalgopite(h)n jalgupidi
.jalgo|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet¹⁸ jalgevahe
jalg|pall', -palli, -.palli³⁷ jalgpall
jalgra|da, -a, -ta²⁹ jalgrada
jalgrat|as, -ta, -ast²² jalgratas
jalgratta|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = jalgratta.sõitja, -, -t³ jalgrattur
jalgrät|t', -i, -ti³⁷ = jalan'arts
.jalgsi = jala jala, jalgsi
.jalgu|ma, -daq, -⁸⁰ idanema, idujuurt ajama
jalg|värdeq, -.värte, -värdet¹⁸ = jalgväreht' = jalgväräht', -i, -it¹³ jalgvärav
jal|lai, -aja, -ajat⁴ jalakas
jalo|du, -du, -tut¹ jalutu
jaloldaq = jalodu
jalo(h)n jalus, ees, tüliks
jalo|tama, -taq, -da⁸² 1. kõnnitama (pms hobust); 2. jalutama, kõndima
jalo|ts', -dsi, -tsit¹³ jaluts
jalotsi(he) püstijalu; jalotsi põdõma püstijalu põdema
jalotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jalotama
jalus, -(s)õ, -t¹¹ 1. vikati käepide, löe kark; jalus pandas vikahtilõ niitjä naba korgustõ käepide pannakse vikatile niitja naba kõrgusele; 2. (sadula) jalus, jalaraud
jam|a, -a, -ma²⁶ 1. = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul); ärqlüüd kotussõ pääle vai haigõ sõrmõjaku kottalõ aja jama üles ära löödud kohale või haige sõrmeliigese kohale tekib muhk; 2. jama, loba
jambal', -i, -it⁴ = jandal' [1.] jant; jama, tülin, sekeldus; kagos om no jambal' ku bussi tulõki-iq vaat kus on nüüd jama kui bussi ei tulegi
.jamps'ma, .jampsiq, jampsi⁶³ 1. jampsima, segast juttu rääkima, sonima; 2. jampsima, jändama
jandal', -i, -it⁴ 1. = jambal'; 2. vigurivänt, vembumees
.jandama, jannadaq, .janda⁷⁷ jändama; hullama
jandi|tama, -taq, -da⁸² janditama, jantima
jand'o, -, -t² 1. vigurimees; tülinorija; 2. jant
.jankõlõma, jangõldaq, .jankõlõ⁸⁵ riidlema, vaidlema
jan|o, -o, -no²⁶ janu
janoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ janune, janu tundev olend
jano|nõ, -dsõ, -st⁷ janune, janus olev
janonõ|ma, -daq, -⁸⁹ janu tundma; soolanõ aja inemise janonõma soolane paneb inimese janu tundma
jant', jandi, .janti³⁷ 1. jant, vigurdamine; sekeldus; 2. jändrik, okslik puu
.jant'ma, .jantiq, jandi⁶³ jantima, jändama; hullama
jao.kaupa jaokaupa
.jaoldõ = jaolt jaoti, kohati, osalt, osaliselt
.jaoldõ|nõ*, -dsõ, -st⁵ osaline, mittetäielik
jaos jaoks
jaos|kund, -kunna, -.kunda³² jaoskond
.jao|tama, -taq, -da⁸¹ jaotama
.jaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jaotama
jaotü:ü, -, -d⁵² tükitöö
japa|tama, -taq, -da⁸² lobisema; tulemusteta vaimset tööd tegema
japatus, -õ, -t⁹ lobisemine; tulõ es taast kuunolõkist midägiq, oll' üts' japatus ynnõ ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobisemine
jargan', -i, -it⁴ sõim halb inimene; lobiseja
jark, jargu, .jarku³⁷ jäme (lõnga, jahu, riide kohta)
.jarrama, jarradaq, .jarra⁷⁷ jorisema; mürisema
jaskar', -i, -it⁴ külapidu, simman
jats, jatsu, .jatsu³⁷ 1. vana inimene v ese; 2. džässmuusika
jauh, jauhõ, .jauhõ³⁵ = jahu jahu
jauha|tama, -taq, -da⁸² > .jauhma
jauhatus, -õ, -t⁹ jahvatamine; jahvatatav; jahvatatu
.jauhma, .jauhaq, jauha⁶¹ < jauhatama 1. jahvatama; 2. lobisema, latrama
jauhõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = jahunõ jahune
.jaurama, jauradaq, .jaura⁷⁷ jaurama, lärmitsema
jebona|jalg = jeboni|jalg, -jala, -.jalga³³ sõim vastuhakkaja, revolutsionäär
jo(q) 1. ju; om jo on ju; 2. = joba juba; hahetas joq juba koidab
jo|bi, -bi, -pi²⁶ loba; lori; lobiseja
jobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = jõbisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jobo|tama, -taq, -da⁸² jobutama, jändama, (töö juures) aega viitma
jogur|t', -di, -tit¹³ jogurt
joht < mitte mitte, küll, küll mitte (lauses eitust tugevdavalt); ma joht tiiä-iq mina küll ei tea, mitte ei tea; olõ-i tuu hää joht hea see küll ei ole
.johtuma, .johtudaq, johu⁷⁹ < .juhtuma juhtuma; sattuma
.johtumiisi juhtumisi
.johtumi|nõ, -sõ, -st⁵ = johus, -(s)õ, -t¹¹ < juhus juhus; hüä johtumine päst' mu hädäst hea (õnnelik) juhus päästis mu hädast
johusli|nõ, -dsõ, -st⁵ < juhuslinõ juhuslik
johvi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johv'k(as), .johv'ka, johv'kast¹⁵ = joobik = joop'kas = joovik sinikas, joovikas
joku|tama, -taq, -da⁸² jokutama, aega viitma; kokutama
.jommi jommi, purju
jommi(h)n jommis, purjus
.jon'ma, .jonniq, jonni⁶³ = .jun'ma jonnima, kiusu ajama
jonn', jonni, .jonni³⁷ = junn' [2.] jonn, kius
joobi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johvik = joop'k(as)
joobõr', -i, -it⁴ = joobõr'mann' = joobõrus joodik; hulgus
joobõrda|ma, -q, -⁸³ purjutama, jooma, laaberdama, ringi aelema; joobõrdas jo nätäl' aigo purjutab juba nädal aega
joobõr'|mann', -manni, -.manni³⁷ = joobõrus, -õ, -t⁹ = joobõr'
joodi|k, -gu, -kut¹³ joodik, alkohoolik
jooga, -, -t² jooga, India enesetäiustamisõpetus
joogihä|dä, -dä, -tä²⁴ = joogijan|o, -o, -no²⁶ joogijanu; mul om hirmsa joogihädä mul on hirmus joogijanu
joogipooli|nõ, -dsõ, -st⁷ joogipooline
joomatõ|bi, -võ, -põ²⁵ joomatõbi, alkoholism
jooni|k, -gu, -kut¹³ = joonika|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonilinõ = jooninõ = joonõlinõ = ju:un'liganõ jooneline; triibuline
joonikli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. = joonik; 2. keeruline, konksuga; tuu olõ-i niisama, tuu om üts' jooniklinõ värk' see ei ole niisama, see on üks keeruline värk
joonili|nõ, -dsõ, -st⁵ = jooni|nõ, -dsõ, -st⁷ = joonik
joonista|ma, -q, -⁸³ = joonitsõma joonistama
joonistus, -õ, -t⁹ joonistus, pilt
jooni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = joonistama
joonõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonik
joonõ|tama, -taq, -da⁸² joonestama; jooni tõmbama (nt puutööd tehes)
joop'k(as), .ju:up'ka, joop'kast¹⁵ = joobik = johvik
joosi|k, -gu, -kut¹³ jooksik; hulgus; püsimatu; läämiq püvvämiq tuu joosigu põrsa kinniq lähme püüame selle jooksiku põrsa kinni
joosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ jookslema
joosi|tama, -taq, -da⁸² 1. edasi-tagasi jooksma; 2. joosta laskma; jooksutama; 2. paaritama
joositõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv joositama
joospõrda|ma, -q, -⁸³ laaberdama; purjutama
joosu|aig, -ao, -.aigo⁸¹ jooksuaeg, innaaeg
joosukotus, -(s)õ, -t¹¹ voolukoht (ojas, jões), lekkekoht (nõul); otsiq piimäkarral joosukotus vällä otsi piimanõul lekkekoht üles
joosul jooksul, kestel
joosu|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ jooksupoiss, käskjalg; õpipoiss
joovah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ purju jääma; joobuma
joovi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = johvik sinikas, joovikas
jopahta|ma, -q, -⁸³ vedama (hästi minema); tuu sul häste jopaht', et sa ello jäiq sul vedas, et sa ellu jäid
jopa|tama, -taq, -da⁸² lobisema
jopa|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja
jo|pul', -buli, -bulit⁴ (lamba) pabul
jorahta|ma, -q, -⁸³ < jorahutma korraks jorisema, midagi äkki vihaselt ütlema, nähvama
jorah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline häälitsus, jorin
jorahu|tma, -taq, -da⁶² > jorahtama
jor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .jorrama lobisema, latrama; torisema, jorisema
jordo|tama, -taq, -da⁸² laaberdama
joris|õma, -taq, -õ⁸⁷ jorisema; torisema
jor|o, -o, -ro²⁶ 1. joru; laulujoru; jorin; jonn; 2.* tekst
joro|tama, -taq, -da⁸² (laulu) jorutama; aega viitma; jonni ajama
jorotus, -õ, -t⁹ jorutus
jorotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv (laulu) jorutama
.jorrama, jorradaq, .jorra⁷⁷ = jora(ha)ma
jor|rin, -ina, -inat⁴ jorin
jorss', jorsi, .jorssi³⁷ 1. jäme, lõtv nöör; 2. tühi jutt; 3. (teismeline) poiss; noor isasloom; kutsuq umaq jorsiq kokko ja panõmiq taa pullijorsi auto pääle kutsu oma poisid kokku ja paneme selle noore pulli auto peale
jos† kui; jos muna om valmis, sys süüq, a ku eiq, sys keedämiq viil kui muna on valmis, siis söö, aga kui ei, siis keedame veel
joud, jo(vv)u, .joudu³⁶ < jõud jõud, jaks, ramm, võhm
.joudma, (.)joudaq, jovva, min 1. p jovvi e .joudsõ, min 3. p joud' e .joudsõ⁶⁶ < .jõudma jõudma, jaksama; suutma; (kuhugi) jõudma
.joudsa, -, -t³ jõudus, edenev
.joudsahe = .joudsalõ jõudsasti
.jouduma, .joududaq, jovvu⁷⁹ jõuduma, edenema, laabuma
.joudumü:üdä jõudumööda
jo(vv)ukahe = jo(vv)ukalõ jõukalt, rikkalt
jo(vv)uka|s, -dsõ, -t⁵ jõukas, rikas
jo(vv)u.kaupa 1. kõigest jõust; 2. vägisi; 3. jõudumööda
joul, joulu, .joulu³⁷ < jõul sag m jõul; egä joul om esiqmuudu iga jõul on isemoodi
jo(vv)uli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. jõuline, tugev; 2. jõukas, rikas; 2. kehtiv, maksev
joulukuu, -, -d⁵⁰ < de'tsembri detsember
joulu|kuus', -kuusõ, -kuust³⁹ jõulukuusk
joulupu:ul'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jõululaupäev, 24. detsember
joulupühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ jõulupühad
jouluvan|a, -a, -na²⁸ jõuluvana
jouluõda|k, -gu, -gut e -kut¹³ jõuluõhtu
jo(vv)u|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ jõumees, vägimees
jo(vv)u|tama, -taq, -da⁸² jõudu v energiat andma; aitama; edendama, arendama
jovvõ|du, -du, -tut¹ jõuetu
jovvõtus, -õ, -t⁹ jõuetus
ju|bi, -bi, -pi²⁶ = jubu|ts', -dsi, -tsit¹³ lühike, napp rõivas (nt seelik); kevväi om käen, tütrigõl jubiq sälän kevad on käes, tüdrukutel miniseelikud seljas; taa jubuts' jätt nabakõsõ kah vällä see lühike rõivas jätab nabakese ka välja
judis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema, võbisema, värisema
ju|ga, -a, -ka²⁷ juga (mitte kosk); lasõq tullaq nii et juga julgõ! lase julgelt käia!
jugari|k, -gu, -kku³⁸ kidurakasvuline puu v põõsas
juha|tama, -taq, -da⁸² juhatama, teed näitama
juhatus, -õ, -t⁹ juhatus, juhatamine
juheq, .juht'mõ, juhend¹⁶ juhe
juhi|k, -gu, -kut¹³ juht, õpetaja; teejuht
juhm, juhma, .juhma³¹ = jama [1.] = juma muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
.juhmliga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebaühtlane, muhklik; tombuline (nt lõng); kühmuline (nt puu)
juht', juhi, .juhti³⁶ juht
.juhti 1. (mingit) värvi; musta juhti rõivas musta värvi riie; 2. (kellegi v millegi) moodi, sarnane; mustlasõ juhti mustlase moodi (st mustavereline)
.juhtja*, -, -t³ < dire'ktor', < di'rektri direktor, juhataja
.juht'ma, .juhtiq, juhi⁶³ 1. juhtima, juhendama; juhatama; tüürima; 2. teelt kõrvale libisema; regi juht' regi kisub viltu
.juhtu|ma, -daq, -⁸⁰ > .johtuma
juhus, -(s)õ, -t¹¹ > johus
juhusli|k, -gu, -kku³⁸ > juhusli|nõ, -dsõ, -st⁵ > johuslinõ
.juiama, juiadaq, .juia⁷⁷ manguma, nuiama
juka|ts', -dsi, -tsit¹³ kurat
.juks'ma, .juksiq, juksi⁶³ jändama, pusima
jukõrda|ma, -q, -⁸³ jukerdama, viletsasti töötama; aega viitma; jändama
jukõrus, -õ, -t⁹ takistus, viga, rike
.julguma, julõdaq, .julgu⁷⁷ julgema; riskima; maq joht julõnu-s säänest asja ette võttaq mina küll ei riskiks sellist asja ette võtta
.julgus, -õ, -t⁹ julgus
julgusta|ma, -q, -⁸³ 1. julgustama; 2. suurustama
julgustus, -õ, -t⁹ 1. julgustus, julgestus; 2. tagatis
.julgõ, -, -t³ 1. julge, kartmatu; 2. kindel; ohutu
.julgõhe = .julgõlõ julgesti, julgelt; kindlalt
julgõnda|ma, -q, -⁸³ jukerdama, jändama; ära rikkuma; prooviq no kõrragaq ärq massaq, mis sa tan julgõndat! proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!
julk, julga, .julka³¹ julk, pabul; jupp
julm, julma, .julma³¹ julm, toores
jul|u, -u, -lu²⁶ suur julgus, hulljulgus
jum|a, -a, -ma²⁶ = juhm muhk, paise; haavaarm; mõhn, kühm (puul)
jumalagõ|nõ, -sõ, -ist⁸ jumaluke(ne)
jumala|koda, -kua, -kota²⁷ jumalakoda, kirik
jumalamuido jumalamuidu, tasuta
jumal(a)|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ jumalaand
jumala.pelgli|k, -gu, -kku³⁸ jumalakartlik, vaga
jumalasyn|a, -a, -na²⁸ jumalasõna
jumalateenistüs, -e, -t⁹ jumalateenistus
jumalavalla|du, -du, -tut¹ jumalavallatu
jumalihe = jumalilõ looja (päikese kohta)
jumali|k, -gu, -kku³⁸ usklik
jumalilõ = jumalihe
jumali(h)n loojas (päikese kohta)
jum|mal', -ala, -alat⁴ jumal; jummal' sekkä! jumal sekka! (tervitus saunasolejaile); (jääq) jumalagaq! (jää) jumalaga!; (tereq) jummal'imeq! tere jumalime! (tervitussõna v vastus tervitusele)
jump', jumbi, .jumpi³⁷ = junt'
.jump'li(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .junt'li(ga)nõ
jumõq, .jummõ, jumõt¹⁸ jume
junda|k, -gu, -kut¹³ kõver okslik (puu)
jundili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .junt'li(ga)nõ tombiline, jomplik, ebatasane
jundsa|k, -gu, -kut¹³ 1. juntsu; jõmpsikas; 2. okslik puu
jundsaku|nõ, -dsõ, -st⁵ okslik (puu)
jundõrus, -õ, -t⁹ sõlm, tomp
.jungri, -, -t¹ jünger, õpilane, pooldaja
jungõrda|ma, -q, -⁸³ segast juttu ajama, luiskama
jungõr'|mann', -manni, -.manni³⁷ jõmpsikas
.jun'ma, .junniq, junni⁶³ = .jon'ma jonnima, kiusu ajama
junn', junni, .junni³⁷ 1. junn, julk; jupp; 2. = jonn' jonn kius
junni|pulk, -pulga, -.pulka³¹ jonnipunn, kiusupunn
junt', jundi, .junti³⁷ = jump' tomp; jomp, jämedam koht (lõngas, puul), ebatasasus, konarus
.junt'li(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .jump'li(ga)nõ = jundilinõ tombiline, jomplik, ebatasane
junts', jundsi, .juntsi³⁷ juntsu; jõmpsikas
jupa|ts', -dsi, -tsit¹³ jupats, lühike inimene v loom
jupi|jups', -jupsi, -.jupsi³⁷ suurustaja
jupi.kaupa = jupi.viisi tükkhaaval; mitmes järgus
jupi|tama, -taq, -da⁸² tükeldama; tükkhaaval tegema
jupi.viisi = jupi.kaupa tükkhaaval; mitmes järgus
jup|p', -i, -pi³⁷ jupp; tükk; (masina)osa; jupats
jupp'|kask, -.kaska, -.kaskat¹⁵ lühike kasukas, poolkasukas
jupp'-pali|t, -du, -tut¹³ jope
.jups'ma, .jupsiq, jupsi⁶³ jupsima, jändama, jukerdama
jupõnda|ma, -q, -⁸³ tükeldama; viilutama; imä om ands'akus lännüq, ost poodist jupõndõdut leibä ema on imelikuks läinud, ostab poest viilutatud leiba
jurask', -i, -it¹³ sõim hädavares; sa olõt üts' (junn')jurask' sa oled üks hädavares
jurdsa|k, -gu, -kut¹³ mürsik, 11-15-aastane laps
.jurk'ma, .jurkiq, jurgi⁶³ 1. sorkima, torkima; 2. sugutamisliigutusi sooritama
jurla|k, -gu, -kut¹³ jõmpsikas, põngerjas, põnn
jurss', jursi, .jurssi³⁷ (jõe)vingerjas
juti|k, -gu, -kut¹³ 1. heleda v tumeda seljajoonega loom; 2. Vahtseliina kihelkonna elanike pilkenimi
jutili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .jut'liganõ jooneline, triibuline, jutiline
ju|tin, -dina, -dinat⁴ 1. judin, võbin, värin; 2. kahin, vuhin
.jut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = jutilinõ
.jutlõma, jutõldaq, .jutlõ⁸⁵ juttu puhuma, vestlema
jut|t, -u, -tu³⁷ jutt, kõnelus; lugu; jutujakus jutujätkuks
jut|t', -i, -ti³⁷ joon, triip, vööt, jutt, kiir; (asi) juti(h)n (asi) korras, joones; jutti korda, joonde; pääväjutt' päikesekiir
jutua(j)ami|nõ, -sõ, -st⁵ jutuajamine
jutuka|s, -dsõ, -t¹⁵ > jutuli|nõ, -dsõ, -st⁵ jutukas
jutu|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ jutumees, jutukas inimene, osav jutustaja
jutu|märk', -märgi, -.märki³⁷ hrl m jutumärk
jutung'*, -i, -it¹³ romaan
juturaama|t, -du, -tut¹³ juturaamat
jutus, -(s)õ, -t¹¹ muinasjutt; (muistne, vanaaegne) jutt; narratiiv; jutlus
jutusta|ma, -q, -⁸³ jutustama, rääkima; juttu ajama
jutu|tama, -taq, -da⁸² juttu ajama, lobisema
ju:ubu|ma, -daq, -⁸⁰ purju jääma, joobuma
ju:ubunu|q, -q, -t¹ joobnud, purjus
juubõl', -i, -it⁴ juubel
.juudaho|põn', -bõsõ, -bõst¹² kiil (putukas)
.juudakih|ä, -ä, -hä²⁴ = .juudali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .juuda|nahk, -naha, -.nahka³³ sõim juudaline, põrguline, kurivaim; oh sa juudakihä! oh sa kurivaim!; või um juudanahk! küll on põrguline!
juudas, .juuda, juudast²² juudas, pagan, tont, kurat
.juuda|sitt, -sita, -sitta³⁰ endisaegne ravim
juudihõpõ, -, -t¹⁴ melhior (vase ja nikli sulam)
juudisi|pul', -bula, -bulat⁴ küüslauk
juudi.tapja, -, -t³ Tsooru valla elanike pilkenimetus
ju:ug', joogi, ju:ugi³⁷ joogi, jooga harrastaja (vt ka painotõ(l)lõma)
ju:uk', joogi, ju:uki³⁷ jook
juuli, -, -t² > hainakuu
ju:um, jooma, ju:uma³¹ pikk kitsas riba v vööt, pikk lohk v seljandik, joom; sinnäq rabajuumõhe või hopõn' sisse jäiäq sinna rabasoontesse võib hobune kinni jääda; veehoovus, sügav voolukoht (järves)
ju:uma, juvvaq, ju:u, min 1. ja 3. p .jõi(õ)⁵⁴ jooma; purjutama
ju:umi|nõ, -sõ, -st⁵ joomine; purjutamine; jooming
ju:un', joonõ, ju:unt⁴⁰ 1. joon, kriips; triip; üte joonõgaq, joonõlt ühe hooga; asi om joonõ(h)n asi on korras; 2. < viik' [1.] (püksi)viik; ma tymba püksele joonõq sisse triigin pükstele viigid sisse; juunigaq püksiq viigipüksid
juuni, -, -t² > piimäkuu
ju:un'|laud, -lavva, -.lauda³³ joonlaud
ju:un'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = joonik jooneline; triibuline
juu|r', -rõ, -rt⁴⁰ juur
juura|tama, -taq, -da⁸² pärima, uurima, urgitsema
.juurdlõma, juurõldaq, .juurdlõ⁸⁵ küsima, pärima, uurima
.juurdu|ma, -daq, -⁸⁰ juurduma
juuri|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ juurikas; juurigaq e juuriguq hrl m juurvili
juuri|nõ, -dsõ, -st⁷ = .juur'liga|nõ, -dsõ, st⁵ juuri täis; juurtest valmistatud
.juur'ma, .juuriq, juuri⁶³ juurima (matemaatikas)
juuru|tama, -taq, -da⁸² uurima, usutama, pinnima; miä sa taad asja nii kavva juurutat mis sa seda asja nii kaua uurid; külh tä juurut', a teedäq es saaq küll ta pinnis, aga teada ei saanud
juurutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv juurutama
juurõtus, -õ, -t⁹ juuretis
juurõ|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ juurvili
ju:usk, joosu, ju:usku³⁶ jooks; vool; libisemine, liuglemine
ju:uskja, -, -t³ jooksja
ju:uskma, ju:uskõq, joosõ¹⁵ jooksma; ruttama; voolama; lekkima; libisema, liuglema; jõgi juusk jõgi voolab; sisse juuskma suubuma
ju:usk|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ jooksev sõlm
ju:uskva, -, -t³ reuma, jooksva
juust, juusto, .juusto³⁷ juust
ju:ustu|ma, -daq, -⁸⁰ tiinestuma
ju:ustunu|q, -q, -t¹ tiine(stunud)
ju:ut, joodu, .juutu³⁷ joot hrl m, perekondlik pidu; jooming
juut', juudi, .juuti³⁷ juut
ju:ut', joodi, ju:uti³⁷ jood
ju:utma, ju:utaq, jooda⁶¹ 1. jootma, juua andma; purju jootma; 2. jootma, tinutama
ju:utrah|a, -a, -ha²⁸ jootraha
jõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = jobisõma vastu rääkima, nurisema; lobisema
jõgi, jyy, jõkõ²⁵ jõgi
jõgi|nõ, -dsõ, -st⁷ jõgederikas; vesine; niidüq ommaq jõgidsõq, saa-i hainu ärq kuivadaq niidud on vesised, ei saa heinu ära kuivatada
jõhi|k, -gu, -kut¹³ = .jõhkam' julmur, jõhkard
jõhiku|nõ, -dsõ, -st⁵ julm, jõhker, jultunud
jõhi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ julmalt, jultunult käituma; ahnitsema
.jõhkam', -i, -it⁴ = jõhik
jõhka|tama, -taq, -da⁸² = jõhkõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhmõrdama = jõhvõrdama 1. hulkuma; 2. pidevalt närima v sööma; 3. raputama, edasi-tagasi liigutama
.jõhm'ma, .jõhmiq, jõhmi⁶³ aplalt sööma
jõhmõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhkõrdama
jõhv', jõhvi, .jõhvi³⁷ jõhv
jõhvõrda|ma, -q, -⁸³ = jõhkõrdama
.jõks'ma, .jõksiq, jõksi⁶³ = .hõks'ma luksuma
jõlahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ õela uudishimuga ringi vahtima
jõldun', -i, -it⁴ jõmpsikas
jõlga|ts', -dsi, -tsit¹³ ringihulkuja, vedeleja
jõlgu|tama, -taq, -da⁸² = .jõlkma jõlkuma, ringi hulkuma
jõlgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jõlgutama
.jõlkma, .jõlkuq, jõlgu⁶⁴ = jõlgutama
jõllilõ jõlli(s), pungi(s), pärani (silmade kohta)
jõlli|tama, -taq, -da⁸² jõllitama, silmi pungitama
jõll'|silm, -silmä, -.silmä³⁵ pungsilm
jõlvõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ nõrgaks, jõuetuks jääma
jõlvõs, -(s)õ, -t¹¹ = jõlõ|p', -bi, -pit¹³ sõnakuulmatu, üleannetu inimene; ümberaeleja
jõlõpi|nõ, -dsõ, -st⁵ sõnakuulmatu, üleannetu; jõlõpinõ pois'kõnõ üleannetu poiss
jõ|pin, -bina, -binat⁴ vastuvaidlemine, nurin, torin; loba; ma lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq ma lähen ära, ma jõua enam seda su torinat kuulata
jõps', jõpsi, .jõpsi³⁷ suguühe
.jõps'ma, .jõpsiq, jõpsi⁶³ suguühtes olema, seksima
jõr|a, -a, -ra²⁶ põrin, kõmin, müra, torin
jõrda = jõrga, -, -t² 1. = jõrga|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = jõrgats' lõõtspill; 2. lõõtspillimäng (heli)
jõrga|tama, -taq, -da⁸² 1. lõõtspilli mängima; 2. tülitsema
jõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ = jõrgapill'
jõrgatus, -õ, -t⁹ tehniline võte lõõtspillimängus
jõr|i, -i, -ri²⁶ nutt, joru; jõrri ajama nutma, virisema
jõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ nurisema, torisema; urisema; mürisema
jõrista|ma, -q, -⁸³ jõristama; oskamatult, halvasti pilli mängima
jõristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jõristama
.jõrksna, -, -t³ mürin, põrin; sya jõrksna sõja mürin
.jõrmama, jõrmadaq, .jõrma⁷⁷ = .jõrvama töinama; röökima; möirgama
jõr|rin, -ina, -inat⁴ jorin; põrin; pirin; nurin
.jõrssama, jõrsadaq, .jõrssa⁷⁷ ringi hulkuma; aelema; hullama
.jõrvama, jõrvadaq, .jõrva⁷⁷ = .jõrmama
jõud, jõ(vv)u, .jõudu³⁶ > joud
.jõudma, (.)jõudaq, jõvva, min 1. p jõvvi e .jõudsõ, min 3. p jõud' e .jõudsõ⁶⁶ > .joudma
jõul, jõulu, .jõulu³⁷ > joul
jõõrah|(t)uma, -tudaq, -(t)u⁸⁴ teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jõõrah(t)us, -õ, -t⁹ = jõõra|k, -gu, -kut¹³ = jõõrõq, jyyrdõ, jõõrõt¹⁹ jõõre, viltune kallakas koht (talveteel)
jõõsa: jõõsa pääl ehal, ula peal; jõõsa pääle ehale, ula peale
jõõsand', -i, -it¹³ jõhker; paigalpüsimatu; sõnakuulmatu inimene v loom
jõõsa|tama, -taq, -da⁸² = jyyskama ringi hulkuma; ehal käima
jähmäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jähmäh(t)üs, -e, -t⁹ = jahmahus jahmatus, ehmatus
jäle|dü, -dü, -tüt¹ = jälle hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälehehe = jälehele = jäletühe hirmsasti, koledasti; vastikult
jälehtä|mä, -q, -⁸³ jälestama
jälehüs, -e, -t⁹ koledus, inetus, jõledus
jäleh(t)üs, -e, -t⁹ 1. jälestus; 2. koletis, peletis, jõletis
jäletühe = jäletüle = jälehehe
jälg', jä(l)le, .jälge³⁴ jälg
.jäl(q)kiq = jälle(q)kiq
jälle, -, -t² = jäledü hirmus, kole, inetu, jõle; vastik
jälle(q)kiq = .jäl(q)kiq = jälleq = jälq jälle(gi)
jämehüs, -e, -t⁹ = .jämmüs jämedus
jä(m)meli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(r)relik = jü(r)relik jämedavõitu
jämme, -, -t¹⁴ 1. < järre, < jürre jäme; paks, turske; päält pühhi olli pääst jämme pärast pühi oli pea paks; 2. = .jämmü, -, -t¹ = .jämmü|ne, -dse, -st⁵ jämedune; käejämmü käejämedune
.jämmüs, -e, -t⁹ = jämehüs
jämäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
jänes, -(s)e, -t¹¹ jänes
jänes(s)e|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² jänesekapsas
jä|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ lastek jänku
järe|kõrd, -kõrra, -.kõrda³⁰ järjekord
järeldäq 1. kohe, viivitamatult; õigeaegselt, varakult; ku siug om pandnuq, tulõ järeldäq arsti manoq minnäq kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minna; 2. järjestikku
jä(r)reli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(m)melik
järest > kõrrast
järg', järe, .järge³⁴ > kõrd [2.]
.järgemiisi = .järgepite(h)n järgemööda, järjest
.järg'mä|ne, -dse, -st⁵ järgmine
jär|re, -, -t¹⁴ = jürre > jämme [1.]
järv', järve, .järve³⁵ järv; järve kuulminõ kalade suremine järves hapniku puudusel
järvejaak, -jaago, -.jaako³⁷ = järvejaan', -jaani, -.jaani³⁷ = jyyjaak kiil (putukas)
järvekaasi|k, -gu, -kut¹³ = kaasik [2.] vesiroos
järvi|ne, -dse, -st⁷ järverikas
järvistü, -, -t¹ järvestik
jär|ämä, -räq, -ä⁵⁶ = jürämä
jäsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = nädselemä = näselemä hullama; purelema, kisklema
.jätmä, jättäq, jätä⁶¹ jätma; andis jätmä andeks andma
.jätmä(l)däq väga, tohutu(lt); näil olliq jätmäldäq eläjäq neil oli tohutult palju loomi
jät'ä, -, -t² sõim (vana)kurat
jätüs, -(s)e, -t¹¹ jäänus, jäätmed hrl m; jätis
.jääbü|mä, -däq, -⁸⁰ jahtuma
.jäädvä, -, -t³ jäädav
.jäämä, jäiäq, jää⁶⁷ jääma
jü(r)reli|k, -gu, -kku³⁸ = jä(m)melik jämedavõitu
jüri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ jüripäev, 23. aprill
jüris|emä, -täq, -e⁸⁷ jorisema, urisema
jüri|tuli, -tulõ, -tuld, sisseü -.tullõ⁴¹ jürituli
jüriü:ü, -, -d⁵¹ jüriöö
jürjen', -i, -it⁴ jorjen, daalia (lill)
jür|re, -, t¹⁴ = järre > jämme [1.]
jür|ämä, -räq, -ä⁵⁶ = järämä närima, järama; hambit jürämä hambaid krigistama
jüv|ä, -ä, -vä²⁴ 1. viljatera, iva; (tera v pähkli) tuum; viljaollus; 2. jahurokk, ivaleem; 3. toit; kerge eine, paluke
jüv|ä(hä)mä, -väq e -ädäq, -vä e -ähä⁸⁸ reht peksma
jüvä|ne, -dse, -st⁷ jahune, tummine; rammus
jydis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema, värisema
jymm', jymmi, .jymmi³⁷ jõmm (paks, tugev olend)
jymmõlda|ma, -q, -⁸³ nikastama, välja väänama
jymmõldu|ma, -daq, -⁸⁴ nikastuma, välja väänduma
jyndõrda|ma, -q, -⁸³ edasi-tagasi käima; vänderdama
jynksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kohalt ära nihkuma, nikastuma
jynksah(t)us, -õ, -t⁹ jõnksatus, nõksak
.jynks'ma, .jõnksiq, jõnksi⁶³ põruma, kiikuma; müristama
.jynks'na, -, -t³ kolin, mürin
jynksu|tama, -taq, -da⁸² jõnksutama, kõigutama
jynksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv jynksutama
jy|tin, -dina, -dinat⁴ judin, värin, võbin
jyy|jaak, -jaago, -.jaako³⁷ = jyy|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ = järvejaak = järvejaan' kiil (putukas)
jyykaasi|k, -gu, -kut¹³ = kaasik [2.] vesiroos
jyy|luht, -luha, -.luhta³² jõeluht
jyyrdli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ jõõrdlik, libe ja kallak
jyyrdma, jõõrdaq e jyyrdaq, jõõra⁶⁶ jõõrastama, teelt kõrvale libisema, viltu kiskuma (hrl ree kohta)
jyyrduma, jyyrdudaq, jõõru⁷⁹ = enesekoh jyyrdma
jyyskama, jõõsadaq, jyyska⁷⁷ = jõõsatama ringi hulkuma; ehal käima
jyy|vang, -vango, -.vango³⁷ = jyy|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ jõekäänak, -käär; kari süü jyyvangon kari sööb jõekäärus

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y