Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

ka(q) ka, samuti
kaabahta|ma, -q, -83 < kaabahu|tma, -taq, -da62 korraks v kiiresti kaapima, kraapima
kaaba|tama, -taq, -da82 kaabitsema, kraapima
kaabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaabitsema, kraapima
.kaabli, -, -t1 kaabel
kaabõq, .kaapõ, kaabõt18 < kaap' kaabe, kraabe (sag m)
kaabõrda|ma, -q, -83 kaaberdama, lonkima
kaadsaq, m .kaadso, .kaadso30 < kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid
kaadsa|tama, -taq, -da82 kädistama (haraka, ka inimese kohta)
kaadsipuu, -, -d50 akaatsia
kaagahta|ma, -q, -83 < kaagahu|tma, -taq, -da62 korraks kaagutama
kaaga|tama, -taq, -da82 kaagutama
.kaaha kobarasse, üksteise kõrvale
kaak', kaagi, .kaaki37 kaabakas; üleannetu
kaal I, kaala, .kaala30 1. kael; 2. eseme v kehaosa kitsam osa; 3. kitsas maa- v veeriba
kaal II, kaalu, .kaalu37 1. kaal, raskus; 2. kaal, kaalumisseade; 3. > kaoku:uk
kaal', kaali, .kaali37 1. kaalikas; 2. suur linane rätt v riie
kaala|dsiq, m -tsidõ, -tsiid13 kaelaehted
kaala.kandja, -, -t3 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta; 2. töövõimeline inimene
kaala|kõrd, -kõrra, -.kõrda33 kaelaehe
kaala.lõikaja, -, -t3 vihamees
kaala|mulk, -mulgu, -.mulku37 1. kurguauk; 2. (särgi vms) peaauk
kaala|rihm, -rihma, -.rihma30 kaelarihm
kaalarät|t', -i, -ti37 kaelarätt
kaala|su:un', -soonõ, -su:unt39 kaelasoon
.kaalda|nõ, -dsõ, -st7 = kaaltagonõ krae, kaelus, manisk; vanast oll' miihil triik'särgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas
.kaaldu|ma, -daq, -80 kalduma, painduma; puu oll' ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud
.kaalsa, -, -t3 (kaalult) raske
kaaltago|nõ, -dsõ, -st7 = .kaaldanõ
kaalkirä|k, -gu, -kut13 = kaalkiräs, -(s)e, -t11 kaelkirjak
.kaal(d)ma, .kaal(d)uq, kaalu64 1. kaaluma; 2. kangutama
kaalu|tulp, -tulba, -.tulpa31 kaevusammas
.kaamli, -, -t1 = kaamõl', -i, -it4 kaamel
kaamõra, -, -t3 kaamera
kaanõ|tama, -taq, -da82 kaanetama, kaanega katma
kaap, kaabo, .kaapo37 = kaapküpär' kaabu, kübar
kaap', kaabi, .kaapi37 > kaabõq
kaapkü|pär', -bärä, -bärät4 = kaap
.kaap'ma, .kaapiq, kaabi63 kaapima; kraapima
.kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ85 = korduv .kaap'ma
kaar, kaara, .kaara30 kaer
kaar', kaari, .kaari37 1. kaar, kumerus; 2. (silla, ahju vms) kaar; 3. niiduesi; niidetud heina- v viljaviirg; 4. ilmakaar
kaara.kiisla, -, -t3 kaerakiisel, kaerakile
kaarater|ä, -ä, -rä24 1. kaeratera; 2. poisikese peenis
kaara|tsimm', -tsimmi, -.tsimmi37 kaerajaan (tants)
kaar(d)as, .kaarda, kaarast23 > kaar(d)õq
.kaardaalo|nõ, -dsõ, -st7 > .kaartõalonõ
.kaari kaarjalt, kaardu; ringi; loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud; latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi
kaari(h)n kaares, kaardu, kumer
kaari|tama, -taq, -da82 1. kaagutama; kana kaaritas kana kaagutab; 2. kaarena kulgema; ringi käima
.kaarna, -, -t3 = kaarnas, .kaarna, kaarnast22 kaaren, ronk; ku kaarnas üle talo lindas ja rüük', sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata
.kaars'ma, .kaarsiq, kaarsi63 = .kraas'ma (villa) kraasima
kaart', kaardi, .kaarti37 kaart (mängu-, maa-, panga- jm)
.kaartõalo|nõ, -dsõ, -st7 < .kaardaalonõ räästaalune
.kaartõ.pandja, -, -t3 kaardimoor
.kaartõtil|a, -a, -la26 = .kaartõ|tilk, -tilga, -.tilka31 jääpurikas
kaarus, -(s)õ, -t11 ilupael; särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad
kaar(d)õq, .kaartõ, kaarõt19 < kaar(d)as räästas; kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavar'on seisin räästa all vihmavarjus
kaas', kaasõ, kaast39 kaas; käänetävä kaasõgaq purk' keeratava kaanega purk
kaasa, -, -t2 (abi)kaasa
kaasi|k, -gu, -kut13 1. = kaasitaja, -, -t3 pulmalaulik; 2. = järvekaasik = jyykaasik vesiroos
kaasi|tama, -taq, -da82 pulmalaule laulma
kaasitus, -õ, -t9 pulmalaul
kaasõtaja, -, -t3 (purgi)kaanetaja
kaba|k, -gu, -kut13 kõrts
kabi, kabja e kab'a, .kapja43 kabi
kabista|ma, -q, -83 (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama
kablu|tama, -taq, -da82 (kariloomi) köide panema
ka|bo, -bo, -po26 neiu, tütarlaps
kabõhi|= kabõhõ|nõ, -(d)sõ, -st5 neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg
kabõl, kabla, .kapla45 = kabyl' = kapl (jämedam) nöör; vas'kal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber; tsuvvakablaq pastlapaelad
kabõli|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kabõr†, kabra, .kapra45 = kabyr' = kapr metskits
kabyl', kabla, .kapla45 = kabõl
kabyr'†, kabra, .kapra45 = kabõr
kadaja|nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakapuust
kadaji|nõ, -dsõ, -st5 kadakane, kadakaid täis
kadajus, -õ, -t9 > kadasti|k, -gu, -kku38 = kadasto, -, -t1 kadastik, kadarik
ka|do, -o, -to27 kadu, häving, hukk; võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ pall'o sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb
ka|dsa, -dsa, -tsa28 (kirvõ)kadsa kirvetera nurk
kadõ, -(hõ), -(hõ)t14 kurja, õela silmaga; kade; armukade
kadõhuisi = kadõhõhe
kadõhus, -õ, -t9 kadedus
kadõhõhe = kadõhõlõ = kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt; naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju
kadõ|kops, -kopsu, -.kopsu37 kadekops
kadõli|k, -gu, -kku38 õela-, kadedavõitu
kadõrna|päiv, -päävä, -.päivä35 = .katripäiv kadripäev, 25. november
kadõrna|sant', -sandi, -.santi37 = .katrisant' kadrisant
.kaehta|ma, -q, -81 < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama; 2. = kahetama
.kaeh(t)us, -õ, -t9 1. pilk, (silma)vaade; 2. vaade, silmapiir; 3. = kahetus
.kaehu|tma, -taq, -da62 > .kaehtama
kaeja|ts', -dsi, -tsit13 sag m 1. katsik(ud); 2. esitlus, presentatsioon; raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon
.kaema, kaiaq, kae67 vaatama
ka ka
kaeq < vot vaat(a); ennäe; kaeq nii om lugu vaat nii on lugu
.kaeskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .kaema silmitsema, vahtima
kag'a = kagja = kago(h)n
kagari|k, -gu, -kku38 kidurakasvuline puu v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt
kagja = kag'a = kagoh(n)
k'a|go, -o, -ko27 = kägo kägu
kagoh(n) = kag'a = kagja = kagos(t) = kaeq kos(t) = kaeq koh(n) vaat kus; kagos om lugu! vaat kus lugu!
kah kah, ka
kahanda|ma, -q, -83 1. kahandama; 2. evakueerima; syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest
kaha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kahanema
kahe|tama, -taq, -da82 = .kaehtama [2.] = kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma
kahetus, -õ, -t9 = .kaeh(t)us [3.] kaetus, (kurja pilgu) nõidus
kah|har', -ara, -arat4 kahar
kah|hin, -ina, -inat4 kahin
kahi, kah'a, .kahja43 1. = makõkahi piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver; 2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav; kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga
kah|ima, -hiq, -i57 = kahetama
kahista|ma, -q, -83 kahistama
kahis|õma, -taq, -õ87 kahisema
kahitsus, -õ, -t9 kahetsus
kahitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kahetsema
kahi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .kaihkõlõma kahetsema
.kahmama, kahmadaq, .kahma77 kahmama, haarama
kahmista|ma, -q, -83 = kahmustama väristama, võbistama, judistama
kahmistus, -õ, -t9 = kahmustus värin, võbin, judin
kahmistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kahmustõ(l)lõma värisema, võbisema, judisema
kahmusta|ma, -q, -83 = kahmistama
kahmustus, -õ, -t9 = kahmistus
kahmustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kahmistõ(l)lõma
kahmõq, .kahmõ, kahmõt18 judin, värin, judin
kahmõ|tuma, -tudaq, -du84 ehmuma
ka|h'o, -h'o, -hh'o26 1. kahju, kurb; 2. = kaih kahju; kahjum
kah'oli|k, -gu, -kku38 kahjulik(uvõitu)
kah'oli|nõ, -dsõ, -st5 kahjulik
kah'os kahjuks
kahr, kahru, .kahru37 < karh karu
.kahr'ma, .kahriq, kahri63 1. kroovima; 2. noomima
kahru|kaar, -kaara, -.kaara30 rukkiluste (umbrohi)
kahru|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast22 karuohakas
kahru|perseq, -.perse, -perset18 ungas
kahruvabarn = kahruva(v)varn, -a, -at4 = tsiavabarn kitsemurakas; kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu mar'aq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas
kahrõq, .kahrõ, kahrõt18 kare
.kahtla|= .kahtliga|nõ, -dsõ, -st5 kahtlane
.kahtlus, -õ, -t9 kahtlus
kahtlusta|ma, -q, -83 kahtlustama
.kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ78 kahtlema
kah|u, -u, -hu26 kahu, külm
kahusk', -i, -it13 kohev karvakera, sasipundar; latsõl pää om niguq kahusk' otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar
kahuski|nõ, -dsõ, -st5 kohev, sassis, karvane
kahu|tama, -taq, -da82 kahutama, külmetama
kahv, kahva, .kahva30 kahv
kahvahtu|ma, -daq, -84 kahvatuma
.kahvli, -, -t1 kahvel
.kaibama, kaivadaq, .kaiba77 1. (nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama; 2. kaebama, kurtma
.kaibli|k, -gu, -kku38 kaeblik
.kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ85 kaeblema
.kaibma, .kaibaq, kaiba61 kaevama
.kaibus, -õ, -t9 kaebus
kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt18 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje; õhukaidsõq õhutõrje; 2. kaitse (nt teleril)
kaigas, .kaika, kaigast22 kaigas, kepp, tokk
kaih, kaiho, .kaiho37 = kah'o [2.] kahju; kahjum
.kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ86 = kahitsama kahetsema
.kaihtu|ma, -daq, -84 vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema; kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (v kuulujutt) on vaibunud; kyik' külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud
kainal, .kaindla, kainald23 > kangal'
.kaitsja, -, -t3 kaitsja, advokaat
.kaitsma, kaitsaq, kaidsa61 kaitsma
.kaitsõ|liit, -liido, -.liito37 kaitseliit
kaiv, ka(iv)o, .kaivo37 kaev
kaiva|ts', -dsi, -tsit13 kaebaja, kaebupunn
ka|ja, -ja, -ia28 kaja
kajo|t', -di, -tit13 kajut
kaka'o, -, -d2 kakao
ka|kar', -gara, -garat4 kupar; linakagaraq ommaq siimnit täüs' linakuprad on seemneid täis
kak|k, -u, -ku37 < ü:ükakk kakk, öökull
kak|kama, -adaq, -ka77 katkuma
kakkõhel|ü*, -ü, -lü26 keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil; kakkõhellü märk' täht' q kõrisulghäälikut märgib täht q
kak|kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 kaklema, kisklema
kak|kõma, -õdaq, -kõ77 = kakõhuma katkema, rebestuma
.kakma, .kakkuq, kaku64 katkuma, kitkuma; sikutama
.kaksama, kaksadaq, .kaksa77 1. kaksama, kiskuma; 2. (nt selga) ära venitama; katkestama
kakõhu|ma, -daq, -84 = kakkõma
kakõhus, -õ, -t9 katkestus
kakõlus, -õ, -t9 kaklus, kähmlus
kakõnu|q, -q, -t1 rebestus
kak|õq, -kõ, -õt18 katke; katkend
kakõrus, -õ, -t9 kaltsakas
kal|a, -a, -la28 kala
kala|kaur', -kauri, -.kauri37 kajakas
kala|mi:is', -mehe, -mi:ist39 kalamees; kalur
.kaldama, kalladaq, .kalda77 kallama, valama
.kaldli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 = .kaldõnõ kallakune
kaldsaq, m .kaldso, .kaldso37 > kaadsaq
.kaldu kaldu
.kalduma, .kaldudaq, kallu79 = .kalluma 1. kalduma; 2. minema, suunduma; säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole
.kaldõ|nõ, -dsõ, -st7 = .kaldli(g)anõ
kalg', kalõ, .kalgõ37 kõva; kalk; tuim; tundetu
.kalg'us, -õ, -t9 kõvadus; kalkus; tuimus
kalgõndu|ma, -daq, -84 kõvastuma; tuimestuma
ka'li(i)bri, -, -t1 kaliiber
kalk', kalgi, .kalki37 lubi
.kalkun', -i, -it4 > kul'u
kallahta|ma, -q, -83 < kallahu|tma, -taq, -da62 korraks kallama, kallutama
kallis, .kalli, kallist22 kallis
kalliskiv|i, -i, -vi26 kalliskivi
kallista|ma, -q, -83 kallistama
.kalluma, .kalludaq, kallu79 = .kalduma
kalluskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõikuma
kallu|tama, -taq, -da82 kallutama
kallutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kallutama
kallõ, -, -t14 kale, karm, kalk; kõva
kallõh, .kaldõ, kallõht21 = kallõq kallak, kalle
ka'llõndri, -, -t1 kalender
kallõq, .kaldõ, kallõt19 = kallõh
kallõr', -i, -it4 = kallõrdus kallerdis
kallõrdu|ma, -daq, -84 kallerduma, tarretuma
kallõrdus, -õ, -t9 = kallõr'
kallõs, .kaldõ, kallõst23 1. nõlv, kallak; 2. kallas
kal|lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat4 kalev (riidesort)
kalm, kalmu, .kalmu37 1. kalm, hauaküngas; 2. kalmus
kalm(u)|aid, -aia, -.aida33 kalmistu, surnuaed
kalmu|k†, -ga, -kat13 karusnahk
kalmuli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. matuseline; 2. surnu; hauatagune olend (vrd ilmuline)
kalmus, -(s)õ, -t11 kalmus (taim)
kalmõht, -u, -ut13 = kalmõq, .kalmõ, kalmõt18 = kalmõ|t, -du, -tut13 = kalmõ(h)t|aid, -aia, -.aida33 surnuaed
kalõhtu|ma, -daq, -84 kalestuma, jäigastuma
kalõhõhe = kalõhõlõ kalgilt, karmilt
kam|a, -a, -ma28 kama
kama|k, -gu e -ga, -kut e -kat13 kamakas
ka(m)mandaja, -, -t3 < ku.raatri kamandaja, käsutaja; kuraator
ka(m)manda|ma, -q, -83 1. kamandama, käsutama; 2. toimetama, talitama
.kambri, -, -t1 = .kambrõ, -, -t3 = kammõr' kamber
kamm', kammi, .kammi37 kamm
.kam'ma, .kammiq, kammi63 > sugima
kam|mar', -ara, -arat4 kamar
kammi|ts, -dsa, -tsat13 kammits
kammõli|k, -gu, -kku38 kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine
kammõr', .kambrõ e .kambri, kammõrd23 = .kambri
kamp, kamba, .kampa31 kamp
kamps', kampsi, .kampsi37 = kamss', kamsi, .kamssi37 kampsun
kan|a, -a, -na28 kana
kana|arv, -arva, -.arva30 = kanarv
kana|haugas, -.hauka, -haugast22 kanakull
kana|nahk, -naha, -.nahka33 kananahk
kana|nõ, -dsõ, -st7 = kanas kanapoeg
kana.perse|lill', -lilli, -.lilli37 = kana.perse|loks', -loksi, -.loksi37 härjasilm (lill)
kanari|k, -gu, -kku38 = kanarv, -a, -at4 = kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm
kanas, -(s)õ, -t11 = kananõ
kand, kanno, .kando36 känd
kandili|nõ, -dsõ, -st5 = .kant'liganõ kandiline
.kandliga|nõ, -dsõ, -st5 kände täis; kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul
.kandma, .kandaq, kanna66 kandma
kands, kandso, .kandso37 konts (kontsu)
kandsõlei, -, -d,53 kantselei
.kanduma, .kandudaq, kannu79 välja kannatama, vastu pidama; kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?
kan'e|p', -bi, -pit13 > kanõp'
kang', kangõ, .kangõ35 kang; hoob
kangal', .kangla e .kangli, kangald22 < kainal kaenal
kangas, .kanga, kangast22 kangas
.kanglialo|nõ, -dsõ, -st7 kaenlaalune
.kangru, -, -t1 kangur
kangu|tama, -taq, -da82 1. kangutama; 2. aeglaselt, laisalt liigutama
.kangõ, -, -t1 kange, jäik, kõva
.kangõhe = .kangõlõ 1. kangelt, jäigalt; 2. kangesti, väga
kangõh(t)u|ma, -daq, -84 kangestuma
kangõh(t)us, -õ, -t9 kangestus
.kangõ|kaal, -kaala, -.kaala30 kangekaelne, isekas inimene
.kangõlõ = .kangõhe
kann', kanni, .kanni37 kann (kannu)
kannahta|ma, -q, -83 kannatama
kannahtamaldaq kannatamatu
kannahtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kannahtama
kannah(t)us, -õ, -t9 kannatus
kan|nal', -ali, -alit4 kanal
kannipuu, -, -d50 hrl m kaelkoogud; kandepuud
kannisti|k, -gu, -kku38 = kannisto, -, -t1 = kannostik kännustik, raiesmik
kanno|si:in', -seene, -si:int40 kännuseen
kannosti|k, -gu, -kku38 = kannistik
kannus, -(s)õ, -t11 = kynnus kannus
kannõl', .kandlõ, kannõld23 1. kannel; 2. (korvi v pangi) vang; nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust
kant', kandi, .kanti37 kant, nurk
.kant'liga|nõ, -dsõ, -st5 = kandilinõ kandiline
.kant'ma, .kantiq, kandi63 kantima, tahuma
kants', kandsi, .kantsi37 kants, kindlus
.kantsli, -, -t1 kantsel
kanõl', -i, -it4 kaneel
kanõ|p', -bi, -pit13 < kan'ep' kanep
kao|ku:uk, -koogu, -ku:uku37 < kaal [II 3.] kaevuvinn
kaolt = .kaudu kaudu; lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse
.kaoma, .kaodaq e katoq, kao68 kaduma
.kaonugõ|nõ, -sõ, -ist8 surnu, kadunu(ke)
.kao|tama, -taq, -da81 kaotama
.kaotsihe = .kaotsilõ kaotsi
.kaotsi(h)n kaotsis, kadunud
.kaotus, -õ, -t9 kaotus
ka|pin, -bina, -binat4 kabin; kabjakapin kabjaplagin
.kapjama, kabjadaq, .kapja77 jooksma, lippama
kapl, kabla, .kapla45 = (jämedam) nöör;
kap|p', -i, -pi37 kapp
kapr†, kabra, .kapra45 = kabõr metskits
.kapstapää, -, -d50 kapsapea
kapstas, .kapsta, kapstast22 kapsas
kapst.maar'a|päiv = kapst.maarja|päiv, -päävä, -.päivä35 paastumaarjapäev, 25. märts
kapu|t, -da, -tat13 pikk villane sokk, kapukas
kaput|jalg, -jala, -.jalga33 valgete jalaotstega (hobuse kohta)
ka|põl', -bõli, -bõlit4 kabel (ehitis)
kapõrda|ma, -q, -83 kaperdama, tuikuma
kapõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kapõrdama
kar'a|kü:ük', -köögi, -kü:üki37 karjaköök
kar'ala|nõ, -(d)sõ, -st5 karjalane
kar'a.laskmisõ|päiv, -päävä, -.päivä35 karjalaskepäev, 1. aprill
kar'a|lats', -latsõ, -last39 karjalaps
kar'amaa, -, -d50 karjamaa
karask', -i, -it13 karask, odraleib
karasta|ma, -q, -83 karastama
karastu|ma, -daq, -84 karastuma
kara|vu:ut', -voodi, -vu:uti37 ringmäng, mängulaul
kard, karra, .karda33 1. plekknõu, kard; 2. kard, ehe
(.)ka(a)rdin, -a, -at4 kardin
kardo(h)k|(as), -a, -at15 = kardol', -i, -it4 = .kartli = .kartol' kartul
kardõ|mon', -moni, -.monni38 = kardõ|mu:un', -mooni, -mu:uni37 kardemon
.kargaja, -, -t3 1. hüppaja; *kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja; 2. vurrkann
.kargama, karadaq, .karga77 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma; 2. (kareldes) tantsima; 3. paaritama, sugutama
.kargami|nõ, -(d)sõ, -st5 hüppamine; hüpe; *kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe
.kargus, -õ, -t9 kargus (tants)
kargu|tama, -taq, -da82 taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama; pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga
.kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ86 karglema
karh, karhu, .karhu > kahr
kari I, kar'a, .karja43 kari
kar|i II, -i, -ri26 1. kord, distsipliin; karistus; tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin; latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (v distsiplineerida); 2. = kariaiai
kari|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat4 koi; kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud
kari|hain, -haina, -.haina30 vesikarikas (veetaim); karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi
kari|k, -ga, -kat13 karikas
kari|kakar', -.kakra, -kakard22 karikakar
karista|ma, -q, -83 1. keelama; manitsema; hoiatama; imä karist' ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära; ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind; 2. karistama
karistus, -õ, -t9 1. keeld; manitsus; 2. karistus
kark, kargu, .karku37 kark
karm, karmu, .karmu37 < ving ving
.karman', -i, -it4 = ka'r|mann', -manni, -.manni37 tasku; karmaniväits' taskunuga
karma'ndsi|k, -gu, -kut13 suli, kelm; võrukael; naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid
karmu|nõ, -dsõ, -st7 1. vingune; 2. purjus; karmunõ miis' purjus mees
karp', karbi, .karpi37 1. karp; 2. karpkala
kars(s), karsa, .kars(s)a31 jäide
karsa|tama, -taq, -da82 jäätama
karsa|tuma, -tudaq, -du84 jäätuma; puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud
.kartli, -, -t1 = .kartol', -i, -(i)t4 = kardo(h)k(as) kartul
karts, kardso, .kartso37 karts, vangla
kar'us, -(s)õ, -t11 karjus, karjane
karv, karva, .karva30 karv
karva|nõ, -dsõ, -st7 karvane
karva|plu:um'*, -ploomi, -plu:umi37 < a'priku:us' aprikoos
karvapäält karvapealt, täpselt
karva|tama, -taq, -da82 pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma; lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud
karvopooli pahupidi; karvopooli kask pahupidi kasukas
karvosta|ma, -q, -83 tutistama, sakutama
kas kas
kasa|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 vallakorrapidaja; kasakas
kasatsk', -i, -it13 vene tants; kasatšokk
kas|ima, -siq, -i57 kasima
kasinahe = kasinalõ kasinasti
kask, .kaska, .kaskat48 = kasuk kasukas
kass', kassi, .kassi37 kass
kasset|t', -i, -ti37 kassett; helü-, pildikassett' heli-, videokassett
kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes
kas|sin, -ina, -inat4 kasin
kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä24 = kasuja [2.] kasvaja (haigus)
kast', kasti, .kasti37 kast
.kas|tan', -tani, -.tanni38 kastan; hobukastan
.kastma, .kastaq, kasta61 1. tainast sõtkuma; 2. kastma, valama
.kastõ|hain, -haina, -.haina37 kastehein
.kastõ|nõ, -dsõ, -st7 kastene, kastemärg
kastõq, .kastõ, kastõt18 kaste (looduses)
kas|u, -u, -su26 1. kasu, tulu; 2. kasv, võrse; uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata
kasuja, -, -t3 1. kasvav; kasuja lats' taht pall'o süvväq kasvav laps tahab palju süüa; 2. = kassuvhädä
kasu|k, -ga, -kat13 = kask
kasu|lats', -latsõ, -last39 kasulaps
kasuli|k, -gu, -kku38 > kasuli|nõ, -dsõ, -st5 kasulik
kas|uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi71 kasvama; sirguma; õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)
kasu|tama, -taq, -da82 = kasvatama kasvatama; mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad
kasuvasi|k, -ga, -kat13 kasvama jäetud vasikas; muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas
kasv, kasvo, .kasvo37 1. kasv, kasvamine; 2.* taim; puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed
kasvandi|k, -gu, -kku38 kasvandik
kasva|tama, -taq, -da82 = kasutama
kasvisto*, -, -t1 taimestik
kasvosü:üjä*, -, -t3 taimetoitlane
kasvo|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 < botaaniga botaanika
kasvoõl|i*, -i, -li26 taimeõli
ka|tai, -daja, -dajat4 kadakas
kata|laan', -laani, -.laani5 katalaan
kati|kask, -.kaska, -.kaskat48 riidega kaetud (hrl lambanahkne) kasukas
.katla, -, -t3 = katõl' katel
.katma, kattaq, kata61 katma
.katri|päiv, -päävä, -.päivä35 = kadõrnapäiv = .katrõpäiv kadripäev, 25. november
.katri|sant', -sandi, -.santi37 = kadõrnasant'. = katrõsant' kadrisant
.katrõ|päiv, -päävä, -.päivä35 = .katripäiv
.katrõ|sant', -sandi, -.santi37 = .katrisant'
kat|s', -õ, -tõ35 kaks
.katsa.geske = .katsa.gõisi = .katsa.gõistõ = .katsagõsõ kaheksakesi
.katsandi|k, -gu, -kku38 = .katsasjago kaheksandik
.katsa|s, -nda, -ndat13 kaheksas
.katsa|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = .katsandik
katsa|tama, -taq, -da82 = katsõrdama = kätsätämä kädistama; miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?
katsi kaksi, kahekesi; kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?
katsi|k, -gu, -kut13 = katsikõ|nõ, -sõ, -ist8 hrl m kaksik; katsikõsõq sysaraq kaksikõed
katsildõ = katsiperi = katsipite((h)n) = katsipooli = katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti
katsiratsakallaq = katsiratsakillaq = katsiratsakullaq = katsiratsi = katsiratsikallaq kaksiratsi
katsk, kadso, .katsko36 katk; surm; muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb
.kats'ki katki
.kats'ki|nõ, -dsõ, -st5 katkine
kats'kümmend, katõ.kümne, kattõkümmend17 kakskümmend
.katsmi|nõ, -sõ, -st5 eksam
kats'sada, katõsaa, kattõsata29 kakssada
kats'tõist(kümme(nd)), katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)17 kaksteist
katsõrda|ma, -q, -83 = katsatama
katus, -(s)õ, -t11 katus
katõgese = katõ.keske = katõ.kõisi = katõ.kõistõ kahekesi
katõ.kõrd|nõ, -sõ, -sõt6 = katõkõrralinõ kahekordne
katõkõrra kahekorra
katõkõrrali|nõ, -dsõ, -st5 = katõ.kõrdnõ
katõl', .katla, katõld23 = .katla katel
katõndi|k, -gu, -kku38 kahendik
kat|õq, -tõ, -õt18 kate
katõs(s)a, .katsa, .katsat3 kaheksa
katõs(s)akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend17 kaheksakümmend
katõs(s)asada, .katsasaa, .katsatsata29 kaheksasada
katõ(s)satõist(kümme(nd)), .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)17 kaheksateist
katõvõrra kahevõrra
kaudu = kaudõ
.kaudu = kaolt kaudu
kaudu|nõ, -dsõ, -st7 = kaudõnõ
kaudõ = kaudu kaudselt; tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tull' tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja
kaudõ|nõ, -dsõ, -st7 = kaudunõ kaudne; kaudõnõ kynnõviis' keel kaudne kõneviis
.kauga = .kaugu = kavva kaua; külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse
kaugas, .kauka, kaugast22 tasku; rahakott, kukkur
.kaugu = .kauga
.kaugu(h)n = kavvõ(n)da(h)n kaugel
.kaugõ, -, -t3 = kavvõlinõ kauge
.kaugõhe = .kaugõlõ > .kavvõ
.kaugõl = .kaugõ(h)n > kavvõ(n)da(h)n
.kaugõmpa = kavvõmbahe
.kaugõ(h)n = .kaugõl > kavvõ(n)da(h)n
.k'auma, .k'avvuq, k'au, min 1. ja 3. p käve54 = .kjauma > .käümä
kaunis võrdlemisi, küllaltki; taa süük' sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane
kaup, kauba, .kaupa30 kaup; tehing; kokkulepe; ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha
.kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ78 kauplema
kaup|mi:is', -mehe, -mi:ist39 kaupmees; müüja
.kaur'ma, .kauriq, kauri63 uuristama, urgitsema; nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed
kauss', kausi, .kaussi37 kauss
kaust, kausta, .kausta30 1. kaust; 2. suurem pargitud naha riba, tükk; 3. ree osa
kausti|k, -gu, -kut13 kaustik
kav|a, -a, -va28 kava
kavalahe = kavalalõ = kavaluisi kavalalt; salakavalalt
kavalus, -õ, -t9 kavalus; salakavalus
kava|tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ90 märkama, tähele panema; ma kavatsõgi-s, ku tä ärq läts' ma ei märganudki, kui ta ära läks
kavva = .kaugu kaua
kav|val', -ala, -alat4 kaval
.kavvõ = kavvõ(n)dahe = kavvõ(n)dalõ = kavvõ(n)dõhe = kavvõ(n)dõlõ = .kavvõhe = kavvõhõhe = kavvõhõlõ = .kavvõlõ < .kaugõhe kaugele
kavvõ(n)dalt = kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dõst = kavvõhõlt = kavvõhõst = kavvõlt = kavvõst kaugelt
kavvõ(n)dalõ = .kavvõ
kavvõ(n)da(h)n = .kaugu(h)n = kavvõ(n)(h)n = kavvõhõn = kavvõl = kavvõ(h)n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel
kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõhe = .kavvõ = kavvõhõhe
kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõlõ = .kavvõ
kavvõ(n)(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõ(n)dõst = kavvõ(n)dalt
.kavvõhe = kavvõhõhe = .kavvõ
kavvõhõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõhõlõ = .kavvõ
kavvõhõmbal = kavvõmbal
kavvõhõmbalt = kavvõmbalt
kavvõhõmba(h)n = kavvõmba(h)n
kavvõhõmbast = kavvõmbast
kavvõhõmpa = kavvõmbahe
kavvõhõn = kavvõ(n)da(h)n
kavvõhõst = kavvõ(n)dalt
kavvõl = kavvõ(n)da(h)n
kavvõli|k, -gu, -kku38 kaugevõitu; kavvõlik kotus kaugevõitu koht
kavvõli|nõ, -dsõ, -st5 = .kaugõ kauge
kavvõlt = kavvõ(n)dalt
.kavvõlõ = .kavvõ
kavvõmbahe = kavvõhõmpa = kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale
kavvõmbal = kavvõhõmbal = kavvõmba(h)n kaugemal
kavvõmbalt = kavvõhõmbalt = kavvõmbast kaugemalt
kavvõmbalõ = kavvõmbahe
kavvõmba(h)n = kavvõhõmba(h)n = kavvõmbal
kavvõmbast = kavvõhõmbast = kavvõmbalt
kavvõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõst = kavvõ(n)dalt
kebimä, kepiq, kebi57 kebima, minema, liikuma
kedsendä|mä, -q, -83 = kedsimä, ketsiq, kedsi57 ronima; kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale
kedä vt kiä
kedägiq kedagi
kedäs keda (siis)
keebä|k, -gu, -kut13 lonkur, lombakas
keebä|ts', -dsi, -tsit13 1. kerglane; 2. kõhn; sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud
keedi- = keedo-
keediq vt ki:id'
keedo- = keedü- = keedi- keedu-; keedoannom oll' lihha täüs' keedunõu oli liha täis; keedükardohkaq keedukartulid
keedüs, -(s)e, -t11 keedus, keedetud toit
keele|dü, -dü, -tüt1 keeletu, tumm
keeleoppu|s, -(sõ), -(s)t10 keeleõpetus; grammatika
keele|tiieq*, -.tiide, -tiiet9 keeleteadus, lingvistika
keeli|ne, -dse, -st7 < ki:il'ne keelne; võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne
keemiä, -, -t3 keemia
keeri, ki:irdme, keerind16 keder (voki osa)
keerite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = keerotõ(l)lõma
keeroli|nõ, -dsõ, -st5 keeruline
keero(h)n keeruline
keero|tama, -taq, -da82 keerutama
keerotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = keerite(l)lemä = korduv keerotama
keerähtä|mä, -q, -83 < keerähü|tmä, -täq, -dä62 korraks v äkki keerama, keerutama
keevü|tämä, -täq, -dä82 keevitama
kehv, kehvä, .kehvä35 = kehvä, -, -t2 kehv
kehvä|ne, -dse, -st7 kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline; timahavva tull' kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne
kehväste kehvasti
kehvä|ts', -dsi, -tsit13 kehvik
.kehvü|s, -(se), -(s)t10 kehvus
.keisri, -, -t1 keiser
keka|ts', -dsi, -tsit13 = keko, -, -t2 = .keksto kekats, kekutis, kergats
keks', keksi, .keksi37 1. kergats; 2. hooplemine; nakas' hirmsahe hinnäst kitmä - keks' tull' pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks
keksiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .keks'mä
.keks'mä, .keksiq, keksi63 keksima, hooplema
.keksto, -, -t1 = kekats'
keldokal|a, -a, -la28 = kelt [2.] kuivatatud kala
.keldre, -, -t3 = keller' kelder
kele|t', -di, -tit13 = killet' skelett
kell, kellä, .kellä35 kell
keller', -i, -it4 = .keldre
.kellämä, kellädäq, .kellä77 1. (välja) lobisema, kuulutama; mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!; 2. sugutama, tallama; mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata
kelmeq, .kelme, kelmet18 < kile 1. kile; kelme; kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (vt ka kese); 2. > vesikelmeq
.kelmi|ne, -dse, -st5 kelmeline, kelmeid täis; kilest
.kelm'li|k, -gu, -kku38 kelmikas; kelmivõitu
.kelmüs, -e, -t9 kelmus
kelp, kelbä, .kelpä35 katuse viilualune ots, kelp
.kelpämä, kelbädäq, .kelpä77 kelpa tegema
.kelpü|mä, -däq, -79 kõhnuma
kelt, keldo, .kelto37 1. närb; 2. = keldokala
kelts, keldsä, .keltsä31 kelts; kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale
kep|p', -i, -pi37 kepp
kerembähe = kerembäle = .kergembähe kergemini
kerendä|mä, -q, -83 = kergendämä kergendama; soodustama
kereq, .kerre, keret18 kere; pargõ uma kerre täüs' parkisin oma kere täis
keres, -(s)e, -t11 keris
kerga, -, -t2 = kerga|ts', -dsi, -tsit13 = kergo kergats, kergemeelne inimene
.kerge, -, -t3 kerge
.kergege|ne, -se, -ist8 kerglane
.kergehe = .kergele kergesti, kergelt
.kergembähe = .kergembäle = kerembähe kergemalt
kergendä|mä, -q, -83 = kerendämä kergendama; soodustama
kergo, -, -t2 = kerga
kergokõ|nõ, -sõ, -ist8 (väike) pingike
kergo|tama, -taq, -da82 1. kepslema, hüplema; 2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima
kergähtä|mä, -q, -83 võpatama
.kergüisi kergelt, veidi, pisut
.kergüs, -e, -t9 kergus
kergü|tämä, -täq, -dä82 kergitama
ker|i, -i, -ri26 kerilaud; panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!
keriguopõtaja, -, -t3 = opõtaja kirikuõpetaja
keri|k, -gu, -kut13 = ker'k kirik
ker|imä, -riq, -i57 kerima
kerk, kergo, .kerko37 (väike) pink; taburet
ker'k, .ker'ko, .ker'kot48 = kerik
.kerkü|mä, -däq, -80 kerkima
.kerre|täüs', -tävve, -täüt49 keretäis, nahatäis; kõhutäis
ker|ä, -ä, -rä24 kera
kerä|hain, -haina, -.haina30 kerahein (rohttaim)
kes|e, -e, -se24 = kesi < kile kest; kile; kelme; huss' oll' ärq lännüq, kese oll' maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud; kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned; mehel oll' kõtukesi kats'ki mehel oli kõhukelme katki (vt ka kelmeq)
kesev, kesvä, .kesvä35 = kesv = kesyv' oder
kesi, ki:i, kett42 = kese kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* vt kese
kesk = kest keset; kesk tiid keset teed
kesk|aig, -ao, -.aigo36 keskaeg; keskao syaq keskaegsed sõjad
.keskehe = .keskele keskele
.keskelt = .keskest keskelt
.keske(h)n keskel
.keskest = .keskelt
keskkotus, -(s)õ, -t11 = keskpaik keskkoht, keskpaik
.keskmä|ne, -dse, -st5 keskmine
kesk|paik, -paiga, -.paika30 = keskkotus
kesk|päiv, -päävä, -.päivä35 keskpäev
kesksyn|a, -a, -na28 keel kesksõna, partitsiip
keskü:ü, -, -d51 kesköö
kest = kesk: kest morro keset õue
kesv, kesvä, .kesvä35 = kesev oder
kesväkarask', -i, -it13 odrakarask
kes|ä, -ä, -sä24 kesa
kesähtü|mä, -däq, -84 kesanema; taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära
kesyv', kesvä, .kesvä46 = kesev oder
.keträmä, kedrädäq, .keträ77 ketrama
ket|t', -i, -ti37 kett, ahel
kev|väi, -äjä, -äjät4 kevad
keväjide kevaditi
keväjä kevadel; keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma
keväjä|ne, -dse, -st5 kevadine
kiba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 kibelema
kibis|emä, -täq, -e87 kipitama
ki'bitka, -, -t3 kattega saan v vanker; saani v vankri kate; kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees
kiblu|k', -gi, -kit13 = kipluk' = kiplus küüslauk
kibra(h)n kortsus, kipras; nägo om kibran nägu on kortsus
kibras, .kipra, kibrast22 1. kipakas, kergesti ümberminev; järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna; 2. käre kange; kibras külm käre külm
ki|bu, -bu, -pu26 kiirus, rutt; sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire
kibõhi(h)n olõma kibelema; olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal
kibõhus, -õ, -t9 1. kiirus; 2. kibedus
kibõhõhe = kibõhõlõ = kipõstõ 1. kiiresti; 2. kibedasti
kibõnda|ma, -q, -83 1. (vihma) tibutama; veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas; 2. kipitama
kibõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kibõndama
ki|d'o, -do, -t'o26 lastek kits
ki|dsi, -dsi, -tsi26 (hrl randme)liigesepõletik
kidsi|hain, -haina, -.haina30 suur kukehari (rohttaim)
kidsis|emä, -täq, -e87 = kädsisemä kägisema, kidisema; rattaq ommaq määr'mäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb
kidsistä|mä, -q, -83 = kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul; pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad
ki|dsu, -dsu, -tsu26 käre, äge; kidsu vanamuur' käre vanamoor
kidsukanõ|p', -bi, -pit13 isakanep
kidsu|külm, -külmä, -.külmä35 käre külm, kõva pakane
kidsõlm|aq = kidsõrm|aq, m -idõ, -it4 = .kitskmõq kitkutud umbrohi
kihis|emä, -täq, -e87 kihisema
kih(l)|kund, -kunna, -.kunda32 kihelkond
kihl, kihla, .kihla30: kihla vidämä kihla vedama
.kihlama, kihladaq, .kihla77 kihlama
.kihljä|dseq e .kihljä|dsiq e kihlä|dseq e kihlä|dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid13 kihlus
.kihmama, kihmadaq, .kihma77 isukalt jooma, rüüpama; kihmas' ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima
kih|o, -o, -ho26 kübeke, veidi(ke)
kihola|nõ, -(d)sõ, -st5 < sääsik sääsk
kiho|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 tärkama; päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt
kiho|tama, -taq, -da82 (üles) kihutama, ässitama
kiht', kihi, .kihti36 lade, kiht; latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma
kih(v)t', kih(v)ti, .kih(v)ti37 mürk
kih(v)ti|ne, -dse, -st7 mürgine; timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised
kih(v)ti|tämä, -täq, -dä82 mürgitama
kihv, kihva, .kihva30 = kiuhk kihv
kihvahta|ma, -q, -83 kiljatama; tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub
.kihvama, kihvadaq, .kihva77 kihvaga torkama; teravalt ütlema
kih|ä, -ä, -hä24 keha
kihä|plaan', -plaani, -.plaani37 = ihoplaan' välimus, keha(kuju)
kiiba|k, -gu, -kut13 kiitsakas; kiitsakas inimene
kiibaku|nõ, -dsõ, -st5 kiitsakas; ebastabiilne
kiibõrda|ma, -q, -83 nihelema
kiibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiibõrdama
ki:id', keedi, ki:idi37 hrl m kaelaehe; seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas
kiidsahta|ma, -q, -83 < kiidsahutma kriuksatama
kiidsah(t)us, -õ, -t9 kriuksatus; kostu üts' kiidsahus, ei tiiäq kas oll' aidauss' vai oll' tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga
kiidsahu|tma, -taq, -da62 > kiidsahtama
kiidsa|k, -gu, -kut13 1. kiitsakas, kõhn; 2. püsimatu; 3. = kiidsakala
kiidsakal|a, -a, -la28 = kiidsukala vingerjas
.kiidsma, .kiidsuq, kiidsu64 kriiksuma
.kiidsna, -, -t3 kriiksumine
kiidsukal|a, -a, -la28 = kiidsakala
kiidsu|tama, -taq, -da82 kriiksutama; kräunutama; kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!
kiidsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiidsutama
kiiga, -, -t2 = kiik
kiigar', -i, -it4 1. keigar; 2. viiuldaja
kiil, kiilu, .kiilu37 kiil (kiilu)
kiik, kiiga, .kiika31 = kiiga viiul
ki:il', keele, ki:ilt40 keel; võro keeli e võro keele(h)n võru keeli e võru keeles; keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus; kiil'kund keelkond
ki:ild, keelo, ki:ildo36 keeld
ki:ildmä, keeldäq e ki:ildäq, keelä66 keelama; taa om keelet see on keelatud
.kiilma, .kiiluq, kiilu64 kiiluma
ki:il'|ne, -se, -set6 > keeline
kiimaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 nihelema
ki:imä, kiiäq, ki:i67 keema
kiin', kiini, .kiini37 = .kiin'läne kiin
kiiniske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 kiini jooksma
.kiin'lä|ne, -(d)se, -st5 = kiin'
ki:ird, keero, ki:irdo37 keerd
ki:irdlemä, keereldäq, ki:irdle78 keerlema
ki:irdliga|nõ, -dsõ, -st5 keerdus
ki:irdmä, keerdäq, keerä61 > .käändmä
ki:irdo (minemä) keerdu (minema)
ki:irdümä, ki:irdüdäq, keerü79 keerduma
kiireq, m .kiiri, .kiiri40 röntgen; arst' saat' timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse
kiiru|tama, -taq, -da82 keerlema
.kiisla, -, -t3 (kaera)kiisel, (kaera)kile
.kiistm|õq, m -idõ, -it16 lööve
.kiistre, -, -t3 kananahk
ki:itmä, ki:itäq, keedä61 keetma
kiivende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kiivendämä
kiivendä|= kiivõnda|ma, -q, -83 kibelema
kiivi, -, -t2 kiivi
.kiivri, -, -t1 kiiver
kiivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kiivõndama
kik|as, -ka, -ast22 kukk
kiki|tämä, -täq, -dä82 = hikitämä itsitama; eputama
kik|k, -u, -ku37 leivaviiluke; ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke
kik|k', -i, -ki37 uhke
kikka|kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso30 = kikkapüksiq nurmenukk
kikka|mari, -mar'a, -.marja43 kukemari; kikkamar'aq ommaq mustaq piinüq mar'aq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos
kikka|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 = kikkakaadsaq
kikka|si:in', -seene, -si:int40 kukeseen
kiko, -, -t2 lastek kukk
.kikstu, -, -t1 hea väljanägemisega; prink, kikkis; uhke, esinduslik, soliidne; kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kikstuq kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis; sa näet täämbä väega kikstu vällä sa näed täna väga esinduslik välja
kilahta|ma, -q, -83 < kilahu|tma, -taq, -da62 (heledasti) haugatama; kõlksatama
kile, -, -t2 > kelmeq, > kese
kilda|mäng*, -mängo, -.mängo37 < puslõ* mosaiikmäng, pusle
kilgas, .kilka, kilgast22 = kilgõs üle hapnenud; liiga hapu; kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks; seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa
kilgu|tama, -taq, -da82 1. haukuma, klähvima; piniq kilgutasõq koerad klähvivad; 2. kilkama
kilgõs, .kilkõ, kilgõst22 = kilgas
kille|t', -di, -tit13 = kelet' skelett
killõ, -, -t14 hele, kõrge, kile, (hääle kohta)
kil|o, -o, -lo26 kilo
kilo|gramm', -grammi, -.grammi37 kilogramm
kilo.metri, -, -t1 = kilomi:itre, -, -t3 = kilomi:itri, -, -t1 kilomeeter
kilst, kilstu, .kilstu31 = kilt, kilda, .kilta31 kild, tükk; laast; lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde; kor'as' moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla
kilt|pilt'*, -pildi, -.pilti37 mosaiik
kil|u, -u, -lu26 kilu
kilõhõhe = kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)
kimala|nõ, -(d)sõ, -st5 kimalane
kimarda|ma, -q, -83 voltima
kimarus, -õ, -t9 volt
kimbu(h)n kimpus, hädas
kimbu|tama, -taq, -da82 kimbutama, kiusama
.kimli, -, -t1 kimmel
kimmerg, -u, -ut13 käimla, kemmerg
.kimmähe = .kimmäle = .kin(d)mähe = .kin(d)mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti
kimmäs, .kimmä, kimmäst22 = kin(d)mäs kindel; tugev; kimmäs kynnõviis' keel kindel kõneviis
kimmä|tämä, -täq, -dä82 tugevdama; kinnitama; *tagama
kimmä|tümä, -tüdäq, -dü84 tugevnema, kinnituma
.kimmüs, -e, -t9 = .kin(d)müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus
kimp, kimbu, .kimpu37 kimp
.kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ78 1. kemplema, vaidlema; 2. siplema, vehklema
.kind|ral', -rali, -.ralli38 kindral
.kindre|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo37 põlveõnnal
kingitüs, -e, -t9 kingitus, kink
kink I, kingo, .kinko37 kink, küngas
kink II vt kiä
kink', kingi, .kinki37 kints; (kintsu) sink; jalg mäe puult põlvõ om kink' jalg ülalpool põlve on kints; suidsukink' suitsusink
.kinkaq kellega
.kinkas kellega (siis)
.kinkli(ga)|nõ, -dsõ, -st5 künklik
.kink'mä, .kinkiq, kingi63 kinkima
.kin(d)mähe = .kin(d)mäle = .kimmähe
kin(d)mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst22 = kimmäs
.kin(d)müs, -e, -t9 = .kimmüs
kinnas, .kinda, kinnast23 kinnas
kinner', .kindre, kinnerd23 reie tagumine osa; esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda
kinnili|ne, -dse, -st5 = kinni|ne, -dse, -st7 kinnine
kinniq kinni
kinni|tämä, -täq, -dä82 väitama; lehm nakas' kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika
kinnitüs, -e, -t9 väitus
kinnäh(t)ü|mä, -däq, -83 kõvaks tõmbuma; tarduma
kinnü|tämä, -täq, -dä82 kinnitama
kints, kindsu, .kintsu37 kints
kin|ä, -ä, -nä24 1. ilus, kena, uhke; 2. kohtlane
kinähüs, -e, -t9 kenadus
kipi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = kipi|tämä, -täq, -dä82 = kiputama kipitama
kiplu|k', -gi, -kit13 = kiplus, -(s)õ, -t11 = kibluk' < küüds'lauk küüslauk
kip|p', -i, -pi37 kibu (puunõu); kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili
kip|pama, -adaq, -pa77 1. end edasi nihutama, nihkuma; kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!; 2. kiirustama, kihutama, lippama; kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?
kipr, kibra, .kipra45 = käpr korts, kiber, kurd
.kipra = .käprä kipra, kortsu, kurdu
kipu|tama, -taq, -da82 = kipitämä
ki|põ, -, -t14 1. kiire; 2. kibe
kipõkü|tsäi*, -dsäjä, -dsäjät4 mikrolaineahi
kipõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kipitama
ki|põn', -bõna, -bõnat4 = tipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike; tulõkipõn' tulesäde
kipõstõ = kibõhõhe 1. kiiresti; 2. kibedasti
kirekäre|leht', -lehe, -.lehte35 = kirekäre|lill', -lilli, -.lilli37 maikelluke
kires, -(s)e, -t11 = kiräs kirju lehm, kirjak
kire|tämä, -täq, -dä82 kirendama
kirg', kire, .kirge34 säde
.kirgelemä, kireldäq, .kirgele85 põlema
kirges, -(s)e, -t11 prussakas
kirgile = .kirki kikki(s); pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis
kirgi(h)n kikkis
kirgi|tämä, -täq, -dä82 kikitama
.kirgmä, .kirgeq, kire63 kirema
.kirgämä, kirädäq, .kirgä77 kiirgama
kiri, kirä e kir'a, .kirjä e .kirja43 1. kiri; liuhkakiri kald- e kursiivkiri; paks kiri poolpaks kiri; kiräliik' kirjaliik, kirjatüüp, font; kirjä pandma kirja panema; 2. muster
kiris|emä, -täq, -e87 kirisema
.kirjämä, kirädäq, .kirjä77 kirjama, tikkima; kirät hamõq tikitud särk; ärq kiräs' latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)
.kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele85 kiitlema, uhkustama
.kirki = kirgile kikki(s); aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki
.kirkvälläq kikkis
kirm', kirmi, .kirmi37 plekkpõhjaga viljakuivati; vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama
kirmahu|tma, -taq, -da62 (end) julgustama, kokku võtma; kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end
kirmas, -(s)õ, -t11 = kirmask', -i, -it13 külapidu, simman, kirmas
kirmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kirmistämä
kirmistä|mä, -q, -83 suurustama, kiitlema
kirmi|tämä, -täq, -dä82 häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)
kirmõq, .kirmõ, kirmõt18 kirme
kirn, kirnu, .kirnu37 (koore-, või-)kirn, putk
kiro|mant', -mandi, -.manti37 hiromant
kirotaja, -, -t3 kirjutaja; autor
kiro|tama, -taq, -da82 1. kirjutama; 2. tikkima
kirotus, -õ, -t9 1. kirjutis; artikkel; 2. tikand
kirotusmassin, -a, -at4 kirjutusmasin
kirp, kirbu, .kirpu37 kirp
kirp|hain, -haina, -.haina30 = lutikhain värihein (rohttaim)
kirpsilmäli|ne, -dse, -st5: kirpsilmäline mustri teatud mustriliik
kir|riv, -ivä, -ivät4 kirju; kirev
ki'rrurg', -i, -it13 kirurg
kirsa, -, -t2 kirsa(saabas)
kirsahta|ma, -q, -83 röögatama, karjatama
kirsah(t)us, -õ, -t9 röögatus, karjatus
kirsipuu, -, -d50 > vislapuu
.kirsma, .kirsuq, kirsu64 karjuma
kirss', kirsi, .kirssi37 > vislamari
kirst, kirstu, .kirstu37 kirst; puusärk
ki(r)rurg', -i, -it13 kirurg
kirvõs, .kirvõ, kirvõst22 kirves
kirähtä|mä, -q, -83 korraks kirema
kirä|ki:il', -keele, -ki:ilt40 kirjakeel; eesti ja võro kiräkiil' eesti ja võru kirjakeel
kiräli|k, -gu, -kku38 > kiräline [2.]
kiräli|ne, -dse, -st5 1. mustriline; 2. < kirälik kirjalik
kirä|mi:is', -mehe, -mi:ist39 kirjanik, kirjamees
kirändüs, -e, -t9 kirjandus
kiräni|k, -gu, -kku38 kirjanik
kiräs, -(s)e, -t11 = kires kirju lehm, kirjak
kirästä|mä, -q, -83 kirjastama
kirästüs, -e, -t9 kirjastus
kiräts'ur|a, -a, -ra26 nalj ajakirjanik, leheneeger
kirä.vaihõ|märk', -märgi, -.märki37 kirjavahemärk
kirä|viis', -viisi, -.viisi37 kirjaviis
kis|a, -a, -sa28 kisa, kisk, kida
kisa|k, -gu, -kut13 kisklik, kisadega
kisali|nõ, -(d)sõ, -st5 tülinorija
kisa|nõ, -dsõ, -st7 tülinoriv
kisistä|mä, -q, -83 sidistama, sädistama; tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!
.kiskja, -, -t3: hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja
.kiskliga|nõ, -dsõ, -st5 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta); 2. okslik
.kiskma, .kiskuq, kisu64 kiskuma; tõmbama; pigistama; kisi pirdõ tõmbasin peerge; särk' kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt
.kisku|ma, -daq, -80 lõhastuma
.kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ85 tõmblema; kisklema; käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad
kissi(h)n kissis, vidukil
kis|sin, -ina, -inat4 kahin, sahin; kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat
kissi|tämä, -täq, -dä82 kissitama, vidutama
kista|vars', -varrõ, -vart49 kedervars
.kistra, -, -t3 erk, ergas, reibas
.kistu|ma, -daq, -80 kustuma; hääbuma
.kistuma(l)daq väga
kistu|tama, -taq, -da82 kustutama
kitasni|k, -gu, -kku38 (setu naiste) pihikseelik
.kitmä, kittäq, kitä61 1. kiitma; olõ-i kittäq ei ole kiita; 2. ütlema; tä kitt' mullõ ta ütles mulle; kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?; 3. soovitama; reklaamima; kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!; nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti; telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg
.kit'mä, kittiq, kiti63 kittima
.kitra, -, -t3 kitarr
kits', kitsõ, .kitsõ35 1. kits; kodo-, mõtskits' kodu-, metskits; 2. vilja- v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik; ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs' ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud; jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi pookisin juurevõsule kultuursordi
.kitsahe = .kitsalõ = .kitsavallaq kitsalt; vaeselt
kitsas, .kitsa, kitsast22 kitsas; vaene; kitsas elo vaene elu
.kitsavallaq = .kitsahe
kitsi, -, -t2 kitsi
kitsihüs, -e, -t9 kitsidus
ki|tsin, -dsinä, -dsinät4 kidin, kägin; võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib
.kitskma, .kitskuq, kidsu64 kitkuma; rohima; tä kitsk põrk'napindrit ta rohib porgandipeenraid
.kitskm|õq, m -idõ, -it16 = kidsõlmaq = kidsõrmaq kitkutud umbrohi
.kitsus, -õ, -t9 kitsikus, vaesus
kitsõpuu, -, -d50 = kitsõ|tu:um', -toomõ, -tu:umõ35 = kitsõ.uibu, -, -t1 paakspuu
kit|t', -i, -ti37 kitt
kittus, -õ, -t9 = kittüs, -e, -t9 = kitus = kitüs 1. kiitus; 2. reklaam
kitukik|as, -ka, -ast22 kiitleja, kiidukukk
kitukiti, -, -t2 pailaps; kiidukukk
ki|tur', -dura, -durat4 kidur
kitus, -(s)õ, -t11 = kitüs, -(s)e, -t11 = kittus = kittüs
kiud, kivvu, .kiudu36 kiud
.kiudli|nõ, -dsõ, -st5 = .kiudsa, -, -t3 = kivvukanõ kiuline
kiudu|tama, -taq, -da82 küüditama
kiugahta|ma, -q, -83 korraks kilkama; kiunatama
.kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ86 kiunuma
kiuhk, kiuha, kiuhka32 = kihv kihv
.kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu64 kilkama
.kiuhkna, -, -t3 kilkamine
kius, kiusu, .kiusu37 > kiust
kiusah(t)us, -õ, -t9 kiusatus
kiusa|k, -gu, -kut13 = .kiusliganõ kiusakas, kiuslik
.kiusama, kiusadaq, .kiusa77 kiusama; jonnima, tujutsema
.kius(t)la|nõ, -(d)sõ, -st5 kiuslik inimene
.kiusliga|nõ, -dsõ, -st5 = kiusak
kiust, kius(t)u, .kiustu37 < kius kius; jonn
kiustu|punn', -punni, -.punni37 kiusupunn
.kiusus, -õ, -t9 kius; kiusujutt
kiut, kiudu, .kiutu37 1. küüt; ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti; 2. triip, küüt; kiutsälägaq hopõn' küütseljaga hobune; 3. lumekübe; lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid
.kiutma, .kiutuq, kiudu73 küütima
kive|ne, -dse, -st7 = kivine kivine
kivesti|k, -gu, -kku38 = kivestü, -, -t1 = kivistik kivistik, kivine koht
kiv|i, -i, -vi26 1. kivi; 2. veski; vesikivi (vesi)veski; tuulõkivi tuulik, tuuleveski; läts' kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama
kivihür|rül', -ülä, -ülät4 = hürrül' [2.] rünt (kala); kivihürrül' om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala
kivijür|räi, -äjä, -äjät4 = kivijüräsk', -i, -it13 silm (kala); kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões
kivili|ne, -(d)se, -st5 veskiline; kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse
kivi|ne, -dse, -st7 = kivene
kivi|pu:ul', -poolõ, -pu:ult40 veskikivi
kivisti|k, -gu, -kku38 = kivestik
kivistü|mä, -däq, -84 kivistuma
kivitsa|kai, -gaja, -gajat4 < kivitsakutaja, -, -t3 kivitäks
kivot, -da, -tat13 ikoonikapp
kivva|nõ, -dsõ, -st7 kiudpilvine
kivvuka|nõ, -dsõ, -st5 = .kiudlinõ kiuline; kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal' kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas
kivvutus, -õ, -t9 tulehakatis, süütis
kivõnda|ma, -q, -83 sügelema
kivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kivõndama: süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb
kiä, kink, kedä e ketä kes
.kiäkiq keegi
.kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve54 = .k'auma > .käümä
klaar', klaari, .klaari37 klaar, läbipaistev, selge
.klaar'ma, .klaariq, klaari63 klaarima, selgitama, lahendama
.klaaru|ma, -daq, -80 selginema, läbipaistvaks muutuma; taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema
klaas', klaasi, .klaasi37 klaas
klaasi|nõ, -dsõ, -st7 klaasine, klaasjas
klahv', klahvi, .klahvi37 1. pits viina; ängäq mullõ üts' klahv'! anna mulle üks pits viina!; 2. klahv (nt klaveril)
klama|k, -gu, -kut13 kamakas; ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad
.klambri, -, -t1 1. < sulg [2.] sulg (kirjavahemärk); taa syna om klambridõ seen see sõna on sulgudes; 2. > nall'
klants', klandsi, .klantsi37 klants, läige
.klants'ma, .klantsiq, klandsi63 läikima, klantsima; püksiperseq klants' püksitagumik läigib
klapi|tama, -taq, -da82 sobitama; klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku
.klap'ma, .klappiq, klapi63 1. sobima; 2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks); klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!
.klap'mi|nõ, -sõ, -st5 = klapp' [2.] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine
klap|p', -i, -pi37 1. klapp; 2. = .klap'minõ; näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist
kla|põr', -bõri, -bõrit4 = klavvõr' klaver
klass', klassi, .klassi37 klass
klassi|ga, -ga, -kat3 klassika
klassigali|= klassikli|nõ, -dsõ, -st5 klassikaline; klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika
kl'au, -, -d2 kõrvakiil
klav|võr', -õri, -õrit4 = klapõr'
kleit', kleidi, .kleiti37 kleit
klii, -, -d50 > liieq
kliim', kliimi, .kliimi37 < liim' liim
klii.meistre, -, -t3 = lii.meistre liimeister (lõikeriist)
.kliim'mä, .kliimiq, kliimi63 = .kliimämä, kliimädaq, .kliimä77 < .liim'mä liimima
kli:ip'mä, kli:ipiq, kleebi63 kleepima
.kliistri, -, -t1 kliister
klimba, -, -t2 = klymba = lymba lonkur
klimbõrda|ma, -q, -83 = klymbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klimp, klimba, .klimpa31 = klymp = limp lonkav, vigane; lonkur; klimba jalagaq miis' vigase jalaga mees
klimp', klimbi, .klimpi37 = klymp' < klints', < .klu:uts'ka klimp
.klimpama, klimbadaq, .klimpa77 = .klympama = .limpama = .lympama lonkama
klints', klindsi, .klintsi37 > klimp'
klips', klipsi, .klipsi37 = kli|põr', -bõri, -bõrit4 pisidetail, vidin; ripats
.kloks'ma, .kloksiq, kloksi63 = klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)
.kloks'na, -, -t3 loksumine (kana häälitsus)
klomm', klommi, .klommi37 järvesopp
klopi|laud, -lavva, -.lauda33 lokulaud
klopi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 (kokku) klopsima, kokku seadma; klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa
.klop'ma, kloppiq, klopi63 kloppima
klop|p', -i, -pi37 1. lopp, mõlk; 2. krapp, (puust) karjakell
kloppi mõlki
.klops'ma, .klopsiq, klopsi63 klopsima
.klops'na, -, -t3 klopsimine
klopõ|ts', -dsi, -tsit13 poisiklutt
klu|dima, -tiq, -di57 peksma
.kluhv'ma, .kluhviq, kluhvi63 peksma, klohmima, klobima
kluku|tama, -taq, -da82 = .kloks'ma: klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud
klumm', klummi, .klummi37 väike lahesopp, abajas
klunn', klunni, .klunni37 = klynn' 1. pisidetail, vidin; 2. (poisi)klutt
klup|p', -i, -pi37 (puu)klots; klupp' um vähämb ku plukk' klots on väiksem kui pakk
klu:ustri, -, -t1 klooster
klu:uts'ka, -, -t3 > klimp
klõbis|õma, -taq, -õ87 klõbisema
klõbõ|nits, -nitsa, -.nitsa31 väike tarbetu ese, loks; naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud
klõka|tama, -taq, -da82 lõgisema, logisema
klõka|ts', -dsi, -tsit13 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend); klõkatsigaq pandas lehmä kett' päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge; 2. krapp, (puust) karjakell
klõ|kin, -gina, -ginat4 lõgin, login
klõks', klõksi, .klõksi37 = lõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
klõksahta|ma, -q, -83 klõksatama
klõksahus, -õ, -t9 klõksatus
.klõks'na, -, -t3 klõksumine; lõgin; luksumine
klõpa|tama, -taq, -da82 klõbisema
klõpa|ts', -dsi, -tsit13 jõmpsikas
klõ|pin, -bina, -binat4 klõbin
klõss', klõssi, .klõssi37 lõss
klöts', klötsi, .klötsi37 lootsik
klymahk, -u, -ut13 = klymm 1. sõõm, lõuatäis; 2. mürts
klymba, -, -t2 = klimba = lymba lonkur
klymbõrda|ma, -q, -83 = klimbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klymm', klymmi, .klymmi37 = klymahk
klymp, klymba, .klympa31 = klimp = limp lonkav, vigane; lonkur
klymp', klymbi, .klympi37 = klimp' klimp; imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)
.klympama, klymbadaq, .klympa77 = .klimpama = .limpama lonkama
.klymp'ma, .klympiq, klymbi63 = .lymp'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
klympsahta|ma, -q, -83 = lympsahtama neelatama
.klympsama, klympsadaq, .klympsa77 = .lympsama neelama
.klymps'na, -, -t3 = .lymps'na lõnksumine; ahne neelamine
klynks', klynksi, .klynksi37 = lynks' lonks
klynksahta|ma, -q, -83 = lynksahtama < klynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
klynksah(t)us, -õ, -t9 = lynksah(t)us 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
klynksahu|tma, -taq, -da62 > klynksahtama
.klynksama, klynksadaq, .klynksa77 = .lynksama lonksama; klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!
klynn', klynni, .klynni37 = klunn'
klyn'o|tama, -taq, -da82 jooma, purjutama; meheq puhma all klyn'otasõq mehed purjutavad põõsa all
kobahta|ma, -q, -83 < kobahutma 1. mütsatama; 2. korraks kohendama, seadma; kobahtaq umaq as'aq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!
kobah(t)us, -õ, -t9 mütsatus
kobahu|tma, -taq, -da62 > kobahtama
kobi|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
ko|bima, -piq, -bi57 kobama, kompama
kobista|ma, -q, -83 1. kohendama; parandama; koristama; tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada; 2. kobistama
kobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kobistama
kobis|õma, -taq, -õ87 kobisema; õiendama, vastu vaidlema; kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?; kagoh pois'kõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu
kobra|k, -gu, -kut13 = kobrik krobeline
kobras, -(s)õ, -t11 e .kopra, kobrast22 kobras
kobri|k, -gu, -kut13 = kobrak
kobri|ts, -dsa, -tsat13 = koomits varjualune
kobri|tuma, -tudaq, -du84 paatuma; ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida
kobõri|= kobõrliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline, konarlik
kobõsk', -i, -it13 kõva, kobisev nahk; kasugakobõsk' kõva, kobisev kasukas
koda, kua, kota27 koda
kodani|k, -gu, -kku38 kodanik
kodapooli|nõ, -dsõ, -st7 allüürnik; kodakondne, majuline; pops
kodas, .kotka, kodast23 = kodask', -i, -it13 kotkas
ko|do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost26 kodu; kodojänes küülik
kodoel|läi, -äjä, -äjät4 1. koduloom; 2. kodus elaja, kodune; üts' poig om, kiä välän hulk', tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune
kodo.kaeja, -, -t3 pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama
kodomail = kodomai(h)n kodumail, kodukandis
kodo.vaotus, -õ, -t9 = kodo|(v)ü, -vävvü, -.vävvü37 koduväi
.koelmu, -, -t1 konnakudu; koelmu
.koe|tama, -taq, -da81 proovima, püüdma, katsuma, pingutama; koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!; ma koedi niipall'o, et sai tuu as'a kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte
kogahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kogelema
ko|go, -go, -ko26 kogum, kogu, suurus; nurmõl kogo om suur', a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi
kogohu|ma, -daq, -84 = kogonõma kogunema
kogohus, -õ, -t9 kogudus
kogo(ha)ma, ku:udaq e kogodaq, koko e kogoha88 1. koguma; jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud; 2. kogunema; siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud
kogona = kogoniq
kogondus, -õ, -t9 < ku:u(h)nolõk' koosolek
kogoniq = kogonistõ = kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa; tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas
kogonõma, .ku:udaq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 = kogohuma < kogovama
kogo.sampa koomale
kogovama, ku:udaq e kogo(nõ)daq, kogonõ89 > kogonõma
kogõmaldaq kogemata
kogõr = kogyr', kogrõ, .kokrõ46 = kokr koger
koh(n) = ko(h)n kus
kohahus, -õ, -t9 (äkiline) kohin
koha.mahtu salaja
kohe(s) kuhu
kohe > kohegiq kuhugi; tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud
kohenda|ma, -q, -83 kohendama
kohetus, -õ, -t9 (kerkimata) tainas; täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõn' ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada
koh|hil, -ila, -ilat4 kohev; kobe; pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda
koh|hin, -ina, -inat4 kohin
koh|i, -i, -hi26 kohi
koh|ima, -hiq, -i57 = kohitsõma kohitsema; taa miis' tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu
kohis|õma, -taq, -õ87 kohisema
kohi|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ90 = kohima
kohivallaq kohevil
kohivallõ kohevile
.kohkiq = ko(h)ngiq kuskil
.kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ86 kõhklema
kohkõrda|ma, -q, -83 kohmitsema
kohkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohmitsema
kohma, -, -t2 kohmakas inimene, kohmerdis
kohmahus, -õ, -t9 hoop, löök; sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead
.kohmama, kohmadaq, .kohma77 taipama; kas sa taast as'ast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?
kohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kohmitsema
kohmi|tuma, -tudaq, -du84 = kohmõtuma kohmetuma
kohmõq, .kohmõ, kohmõt18 = koomõq kõõm
kohmõrda|ma, -q, -83 kohmerdama
kohmõ|tama, -taq, -da82 = koomõtama kõõmama; vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama
kohmõ|tuma, -tudaq, -du84 = kohmituma
kohni|ts, -dsa, -tsat13 = koonits varjualune
koh|o, -o, -ho26 vaht; kruus' olt täüs', koho kuh'as pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal
kohola|nõ†, -(d)sõ, -st5 vaenlane
kohonallaq = kohovallaq
kohonallõ = kohovallõ
koho|nõ, -dsõ, -st7 kohev
koho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ89 kohupiimaks minema; keedes kerkima; panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema; piim kohosi üle piim kees üle
koho|piim, -piimä, -.piimä37 kohupiim
koho|tama, -taq, -da82 kohupiima tegema; kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima
kohovallaq = kohonallaq = kohovillaq = kohruvallaq kohevil
kohovallõ = kohonallõ kohevile
kohovillaq = kohovallaq
kohrulõ kohevil(e)
kohru|tama, -taq, -da82 kohevile lööma; kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)
kohrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kohrutama
kohruvallaq = kohovallaq kohevil
.kohtu|herr, -herrä, -.herrä35 = .kohtu|mi:is', -mehe, -mi:ist39 kohtunik, kohtumees, kohtuhärra; vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad
kohus, .kohtu, kohust23 1. kohus (asutus); 2. kohus(tus)
kohutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kohut käima, protsessima; nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima
kohv', kohvi, .kohvi37 kohv
.kohvri, -, -t1 kohver
koi, -, -d53 koi
koib, koiva, .koiba32 koib
koida|k, -gu, -kut13 hulkur, hulgus; taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus
.koidra, -, -t3 kooner
koidõrda|ma, -q, -83 hulkuma, kolama
.koika, -, -t3 koiku
koin', koini, .koini37 vulg suguühe
.koin'ma, .koiniq, koini63 vulg suguühtes olema, seksima
.koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ85 = korduv koin'ma
koir, koira, .koira37 1. üleannetu; koir poiss' üleannetu poiss; 2. = koirapini
koirapin|i, -i, -ni26 isane koer; kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?
koirasti|k, -gu, -kku38 koerustükk
.koirus, -õ, -t9 vallatus, koerus
kok|k, -a, -ka31 kokk
kokko kokku
kokkohel|ü*, -ü, -lü26 riim
kokko.hoitva, -, -t3 kokkuhoidlik, säästlik
kokkokõl|a*, -a, -la26 harmoonia; kooskõla
kokkolep|eq, -pe, -et18 kokkulepe
kokko .pandma kokku panema; koostama
kokko.pandja, -, -t3 kokkupanija; koostaja
kokko.putmi|nõ, -sõ, st5 kokkupuude, kontakt
kokkotulõ|k', -gi, -kit13 kokkutulek
kokkovõtus, -(s)õ, -t11 = kokkovõt|õq, -tõ, -õt18 kokkuvõte
ko|kos, -gosa, -gosat4 kogus, koomal olev, kokkukuuluv; üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada
ko|kos', -gosõ, -gost12 kogus
kokr, kogrõ, .kokrõ46 = kogõr = kogyr' koger
.koksama, koksadaq, .koksa77 koksama
kokurg', -i, -it13 = kokõrd' küpsis, präänik
koku|tama, -taq, -da82 kogelema, kokutama
kokutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kokutama
kokõrd', -i, -it13 = kokurg'
kolahta|ma, -q, -83 < kolahutma kolksatama
kolah(t)u|ma, -daq, -84 tilgastama; piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud
kolah(t)us, -õ, -t9 kolksatus
kolahu|tma, -taq, -da62 > kolahtama
kolask', -i, -it13 volask, mürakas, suur olend
.koldi|= .koldõ|nõ, -dsõ, -st5 auklik; koldinõ tii auklik tee
kolgi|ts, -dsa, -tsat13 lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd16 kolge, ropsitud linapeo
kolgõq II, .kolkõ, kolgõt18 = kolõp' kolge, kõhn pikk inimene
kol|i, -i, -li26 koli
kolista|ma, -q, -83 kolistama
kolis|õma, -taq, -õ87 kolisema
kolk, kolga, .kolka31 nurk; maakoht, kant; kolgas
kolk', kolgi, .kolki37 kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)
.kolk'ma, .kolkiq, kolgi63 lina lõugutama; kolkima, peksma
kolksahta|ma, -q, -83 kolksatama
kolksah(t)us, -õ, -t9 kolksatus
.kolksna, -, -t3 kolksumine, kolin
.kolku|ma, -daq, -80 siledaks muutuma, kuluma; seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha
.kollama, kolladaq, .kolla77 kolama; kolistama
kol|lin, -ina, -inat4 kolin
kollõ, -, -t14 kole; külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und
kollõq, .koldõ, kollõt19 1. kolle; ahjuvõlv; 2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas; leeväkoldõgõnõ leivakooruke
kollõ|ts', -dsi, -tsit13 kolledž
kolm, kolmõ, .kolmõ35 < kolq kolm
kolmahaava = kolmahalt = kolmaha(v)va vanasti
kolmaha(v)va|nõ, -dsõ, -st7 vanaaegne
kolmandi|k, -gu, -kku38 = kolmasjago kolmandik
kolma|päiv, -päävä, -.päivä35 kolmapäev
kolma|s, -nda, -ndat4 kolmas
kolma|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = kolmandik
kolmassõ|nõ†, -dsõ, -st5 kaheaastane
kolmi|k, -gu, -kut13 = kolmikõ|nõ, -sõ, -ist8 kolmik; kolmikõsõq veleq kolmikvennad
kolm|jalg, -jala, -.jalga33 1. kolme jalaga leivaküna; 2. kerilaua alus
kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend17 kolmkümmend
kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata29 kolmsada
kolmtõist(kümme(nd)), kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)17 kolmteist
kolmõgese = kolmõ.keske = kolmõ.kõisi
kolmõkuninga|päiv, -päävä, -.päivä35 kolmekuningapäev, 6. jaanuar
kolmõ.kõisi = kolmõ.kõistõ = kolmõgese = kolmõ.keske kolmekesi
ko|l'o, -l'o, -ll'o26 1. kolu (nt veskil, kohvimasinal); rüäq lastasõq kivikoll'o rukkiterad lastakse veskikolusse; 2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp; võtaq uma pääkol'o iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino; 3. ijäkol'o kevadine veel sulamata jää, jääkohr
kolotka, -, -t3 1. puuking; 2. puuklots
kolq, kolmõ, .kolmõ35 > kolm
kolõ|p', -bi, -pit13 = kolgõq [II] kolge, kõhn pikk inimene
kombõrda|ma, -q, -83 > pükerdämä, > tokõrdama, > tutõrdama
komikõ|nõ, -sõ, -ist8 = komila|nõ, -(d)sõ, -st5 komi (komi rahvusest isik)
ko'mmandri, -, -t1 komandör
ko'mmu|nism', -nismi, -.nismi37 kommunism
ko'mmu|nist', -nisti, -.nisti37 kommunist
ko'mmõn|taar', -taari, -.taari37 kommentaar
ko'mmõn.taatri, -, -t1 = ko'mmõnti:irjä, -, -t3 kommentaator
kommõq, .kombõ, kommõt19 = kummõq komme; tava, traditsioon
ko(h)n = koh(n) < konh, < konnõs, < kos kus
konar(l)iga|nõ, -dsõ, -st5 = konari|k, -gu, -kku38 = kunar(l)iganõ konarlik
kond, konnu, .kondu36 = kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; lats' läts' kar'agaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale
.ko(h)ngiq = .kohkiq < .koskiq kuskil
konh > ko(h)n
konks', konksi, .konksi37 > ts'ank [1.]
konksi(h)n > ts'angu(h)n [1.]
konnõs > ko(h)n
kon'o|tama, -taq, -da82 konutama
ko'nstaabli, -, -t1 konstaabel
ko'nt|roll', -rolli, -.rolli37 kontroll
ko'nt|.rol'ma, -.rolliq, -rolli63 kontrollima
ko'n|tsõrt', -tsõrdi, -.tsõrti37 kontsert
ko'nvõ|rents', -rendsi, -.rentsi37 konverents
koobakõ|nõ, -sõ, -ist8 1. käblik (lind); 2. kartulikoobas
kooba|tama, -taq, -da82 katsuma, kobama
kooba|vaht', -vahi, -.vahti36 = .putkavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
koobi|ts, -dsa, -tsat13 tööriist vilja lükkamiseks
koobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kraapima; (vilja vms) lükkama; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku
koobõrda|ma, -q, -83 koperdama; hulkuma
koobõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv koobõrdama
koodi|tama, -taq, -da82 reht peksma
Koodi|täheq, m -.tähti, -.tähti34 Orion (tähtkuju)
koodsi|päiv†, -päävä, -.päivä35 jõululaupäev, 24. detsember
koogualo|nõ, -dsõ, -st7 = koogu|hirs', -hirre, -hirt49 = koogualonõ murispuu
koogu(h)n kookus
koogu|raud, -ravva, -.rauda33 tööriist toornaha töötlemiseks; kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka
koogu|tama, -taq, -da82 toornahka töötlema
kooli|lats', -latsõ, -last39 koolilaps, õpilane
koolili|nõ, -(d)sõ, -st5 õpilane, koolilaps; leerilaps
koolima|ja, -ja, -ia28 koolimaja
koolioppaja < kooliopõtaja, -, -t3 (kooli)õpetaja
kooli|tama, -taq, -da82 koolitama, harima
koolitar|õ, -õ, -rõ24 klassiruum; koolimaja
koolitus, -õ, -t9 haridus; koolitus; alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus
koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht19 koolivaheaeg
kooluper|ä, -ä, -rä24 (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui
koolupiira|k, -gu, -kut13 surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps
kool(n)uq, -, -t2 = ku:ul(n)uq surnu
koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes
koolõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 hinge vaakuma, suremas olema
koolõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 langetõbe põdema
koolõ|tama, -taq, -da82 suretama
koomi|ts, -dsa, -tsat13 = kobrits = koonits varjualune; koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid
koomusk', -i, -it13 vigur
koomuskite|kij, -gijä, -gijät4 viguritegija; kloun
koomõq, ku:umõ, koomõt18 = kohmõq kõõm
koomõ|tama, -taq, -da82 = kohmõtama kõõmama
kooniq kuni
kooni|ts, -dsa, -tsat13 = kohnits = koomits
koon'o, -, -t2 saamatu
koonõr', -i, -it4 kooner
koorahu|tma, -taq, -da62 korraks (rutuga) koorima; las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli
koori|k, -gu, -kut38 koorik
koori|raud, -ravva, -.rauda33 liimeister, koorimisraud
kooru|tama, -taq, -da82 kosutama, turgutama, põetama; sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama
koorõvat|t, -u, -tu37 = vatuku:ur' vahukoor
koosa, -, -t2 = koosõr' [1., 2.]
koosõr', -i, -it4 1. kooserdaja; 2. nahatäis; 3. trump; käüq koosõr' vällä! käi trump välja!
koosõrus, -õ, -t9 = koosõr' [1., 2.]
koovikõ|nõ, -sõ, -ist8 väikekoovitaja
koovi|t, -di, -tit13 = koovitaja, -, -t3 koovitaja (lind)
kopahta|ma, -q, -83 < kopahu|tma, -taq, -da62 korraks koputama
kopakõ|nõ, -sõ, -ist8 joogi- v leilivee kulp v väike kopsik; sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga
kopi|k, -ga e -gu, -kat e -kut13 = kopkas kopikas
ko|pin, -bina, -binat4 kobin
kopi|tama, -taq, -da82 kopitama
kopi|tuma, -tudaq, -du84 enesekoh kopitama
kopkas, .kopka, kopkast22 = kopik
.kopli, -, -t1 koppel
kop|p, -a, -pa31 1. kopp; kopsik; 2. kopp; ekskavaator
kop|p', -i, -pi37 = lopp' mõlk
koppu|ma, -daq, -80 kopitama; pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama
kops, kopsu, .kopsu37 kops
kopsahta|ma, -q, -83 kopsatama
kopsah(t)us, -õ, -st9 kopsatus
.kopsama, kopsadaq, .kopsa77 kopsama
.kops'ma, .kopsiq, kopsi63 kopsima
.kopsna, -, -t3 kopsimine
kopu|tama, -taq, -da82 koputama
koputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv koputama
kop|õq, -põ, -õt18 kopitus
kopõrda|ma, -q, -83 koperdama
korahta|ma, -q, -83 korraks korisema; kuulja koraht' ni oll'giq lännüq surija korises korra ja oligi läinud
kor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = korisõma korisema
kor'an|t', -di, -tit13 = kor'a|ts', -dsi, -tsit13 peko-pidustus
korba|tama, -taq, -da82 korbatama
korba|tuma, -tudaq, -du84 enesekoh korbatama
kordsõ|nõ, -dsõ, -st7 kortsuline
korgiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korgistõ(l)lõma = .korkõlõma = korduv korgistama
korgista|ma, -q, -83 ülbitsema; uhkendama, uhkustama
korgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korgiskõ(l)lõma
.korgu, -, -t1 = .korgugõ|nõ, -sõ, -ist8 = .korgu|nõ, -dsõ, -st5 = korunõ = ko(r)ruq kõrgune
.korgus, -õ, -t9 = korutus kõrgus; korgust võtma sirguma, kasvama
.korgõ, -, -t3 kõrge
.korgõhe = .korgõlõ = .korrõ(he) kõrgele
.korgõ|koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust9 kõrgem haridus, kõrgharidus
.korgõmbahe = .korgõmbalõ = .korgõmpa = korõmbahe = korõmbalõ kõrgemale
.korgõ(h)n = korõ(h)n kõrgel
koris|õma, -taq, -õ87 = kora(ha)ma
.korjama, kor'adaq, .korja77 korjama; koguma; kollektsioneerima
.korju|ma, -daq, -80 korjuma
.korjus, -õ, -t9 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine; mar'akorjus marjakorje; margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine; 2. varjualune; panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse
kork', korgi, .korki37 1. kõrk, ülbe, uhke; korgi olõkigaq miis' kõrgi olekuga mees; 2. (pudeli)kork; (õnge)kork
.korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ85 = korgiskõ(l)lõma
korm, kormu, .kormu37 1. kandam; puuk' lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga; 2. paadipära
kormi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kormõndama koguma
kormus, -(s)õ, -t11 seljakott
kormõnda|ma, -q, -83 = kormitsõma
koro|.nits'ma, -.nitsiq, -nitsi63 paastu rikkuma; ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu
.korpliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kor|rol', -oli, -olit4 ülemus; komandant; foogt
ko'rrup|ts'u:un', -ts'ooni, -.ts'u:uni37 korruptsioon
korrõ, -, -t14 kore, kare
.korrõ(he) = .korgõhe
korrõk|tuur', -tuuri, -.tuuri37 korrektuur
.korsna, -, -t3 korsten
.kortin, -a, -at4 = .kortna < .kortõr' korter
.kortli, -, -t1 kortel
.kortna, -, -t3 = .kortin
korts, kordsu, .kortsu37 korts
.kortõr', -i, -it4 > kortin
koru|nõ, -dsõ, -st7 = ko(r)ruq, .korru, korut18 = .korgu = .korgunõ
koru|t, -da, -tat13 (suur nelinurkne) noodaauk jääs
korutus, -õ, -t9 = .korgus
korv', korvi, .korvi37 korv
korv'|pall', -palli, -.palli37 korvpall
korõh(t)u|ma, -daq, -84 karedaks minema; ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks
korõl', -i, -it4 kõhn olend, vibalik; olõ-s söönüq miis', oll' üts' korõl' ei olnud turske mees, oli üks vibalik
korõmbahe = korõmbalõ = .korgõmbahe
korõ(h)n = .korgõ(h)n
kos > ko(h)n
kos'aes|ä, -ä, -sä24 isamees
kos'a|poiss', -poisi, -.poissi37 peiupoiss
kos'aq, m .kosjo, .kosjo43 kosjad
kosila|nõ, -(d)sõ, -st5 kosilane
kos|ima, -siq, -i57 kosima
kosi|nõ, -dsõ, -st7 puukoorest; pois'kõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike
kosk', kosõ, .koskõ34 (paks) puukoor
.koskiq > .ko(h)ngiq
.kosli, -, -t1 = kossõlg märss
koslõ|p', -bi, -pit13 = kosma|k, -gu, -kut13 nahatäis; and' tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie
ko|s'o, -s'o, -ss'o26 (seest tühi) kere; loks; ku autol motor' ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kos'o perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi; seo autokos'ogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi
koss', kossi, .kossi37 võrgust natt
kossõlg, -a, -at13 = .kosli
kost < .kuatsõst kust
kost', kosti, .kosti37 (küla)kost
kostar', .kostra, kostard22 rukkiluste (umbrohi)
kosti|tama, -taq, -da82 kostitama
.kostkiq < .kostõgiq kuskilt
.kostma, .kostaq, kosta61 = 1. kostma, kuulduma; 2. vastama
.kostu|ma, -daq, -80 1. üles sulama (ilma kuju muutmata); külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles; külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles; 2. = .kostma [1.]; su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia
kostu|tama, -taq, -da82 (üles) sulatama; niisutama
.kostõgiq > .kostkiq
koti|nõgõl = koti|nõgyl' = koti|nõkl, -nõgla, .nõkla45 kotinõel
ko't|lett', -leti, -letti37 = .ko'tlõ|t', -di, -tti38 kotlett, pihv
koto(h)n kodus
kotost kodunt
.kotsal > .kotsil
.kotsalt > .kotsilt
.kotsalõ > .kotsilõ
.kotsil = kottal kohal
.kotsilt = kottalt kohalt
.kotsilõ = kottalõ kohale; kohta; pää kotsilõ pea kohale; taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta
kot|t, -a, -ta31 kott (kota)
kot|t', -i, -ti37 kott (koti)
kottal = .kotsil
kottalt = .kotsilt
kottalõ = .kotsilõ
kotta(h)n kohas
kotus, -(s)õ, -t11 koht, paik
kotu(s)si(l) kohati, paiguti; kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund
kotu(s)sõnim|i, -e, -me24 kohanimi
kougi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 koogitsema, koukima
kraabahta|ma, -q, -83 < kraabahu|tma, -taq, -da62 korraks kraapima
kraaba|tama, -taq, -da82 = kraabitsõma kaabitsema, kraapima
kraaba|ts', -dsi, -tsit13 = .kraapli
kraabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kraabatama
kraag', krae, .kraagi36 < krae krae
kraam', kraami, .kraami37 kraam
.kraam'ma, .kraamiq, kraami63 koristama, kraamima
kraan', kraani, .kraani37 kraan
kraap', kraabi, .kraapi37 loomade sugemise hari
.kraapli, -, -t1 = kraabats' (kartulivõtmise) kaabits; linahari; es saaq kostki traktorit, võti kraapligaq kyik kardohkaq ärq ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kaabitsaga kõik kartulid ära
.kraap'ma, .kraapiq, kraabi63 kraapima, kaapima
kraapsahta|ma, -q, -83 korraks kraapsama
.kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa77 kraapsama; lasku-i kassil näko kats'ki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!
.kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ85 = korduv .kraap'ma
.kraasli, -, -t1 = .kratsli linapeo kupardamise vahend
.kraas'ma, .kraasiq, kraasi63 = .kaars'ma (villa) kraasima
kraat', kraadi, .kraati37 1. kraad; 2. temperatuur
.kraat'ma, .kraatiq, kraadi63 kraadima
kraav', kraavi, .kraavi37 kraav
kraavi|nõ, -dsõ, -st7 kraave täis
krabista|ma, -q, -83 krabistama
krabistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krabistama
krabis|õma, -taq, -õ87 krabisema
kr'a|bo, -o, -po27 = kr'amo = kräbo puru
kr'abo|nõ, -dsõ, -st7 väike
krae, -, -d2 > kraag'
krahv', krahvi, .krahvi37 krahv
krall', kralli, .kralli37 hrl m 1. helmes; pand kralliq kaala paneb helmed kaela; 2. küüs; kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse
kramm', krammi, .krammi37 kriimustus; kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused
kr'am|o, -o, -mo26 = kr'abo = kräbo
kramp', krambi, .krampi37 1. kramp; 2. kramp (sulgemisvahend)
kramp'|hirs', -hirre, -hirt49 ülemine palgikord
.krampsama, krampsadaq, .krampsa77 krahmama, kahmama
kra|n'a, -n'a, -nn'a26 järeleandmatu
.kr'anglõma, kr'angõldaq, .kr'anglõ78 kräunuma
.kran'ma, .kranniq, kranni63 jonnima
krants', krandsi, .krantsi37 1. krants (koer); 2. pärg; jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela
krants'|kaal, -kaala, -.kaala30 valge kaelus (hrl koeral); krants'kaalagaq pini valge kaelusega koer
krants'nuk|k, -a, -ka31 = krants'|nulk, -nulga, -.nulka31 ristnurk
krapa|ts, -dsi, -tsit13 = kratsak
kra|pin, -bina, -binat4 krabin
krap|p', -i, -pi37 lehmakell
krapsahta|ma, -q, -83 krapsatama
krapsah(t)us, -õ, -t9 krapsatus
.krapsama, krapsadaq, .krapsa77 krapsama; läts' pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüt' läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas
krapõ, -, -t14 kräbe, kare
.kras'ma, .krassiq, krassi63 kiusama, jonnima
krass', krassi, .krassi37 tüli; jonn; tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis; tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu
krassa|k, -gu, -kut13 = krassimi:is'
krassa|t', -di, -tit13 lõbusõit
krassa|tama, -taq, -da82 taga ajama, hullama; latsõq krassatasõq lapsed hullavad
krassi|mi:is', -mehe, -mi:ist39 = krassak vihamees; tülinorija; lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!
kratsa|k, -gu, -kut13 = krapats' kärmas
.kratsli, -, -t1 = .kraasli = krats'o < kreevel' linapeo kupardamise vahend
.krats'ma, .kratsiq, kratsi63 kratsima, sügama; nüüt hengväq inemiseq, perst krats'vaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)
krats'o, -, -t2 = .krats'li
kreesa|tama, -taq, -da82 norima
kreevel', -i, -it4 > .kratsli
kreo, -, -d2 = kräo > kryn'o
kridsistä|mä, -q, -83 krigistama
krihv', krihvi, .krihvi37 krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)
krihva, -, -t2 = .krihvli [2.] jonnakas; oll' üts' krihva vanamutt' oli üks jonnakas vanamutt
.krihvama, krihvadaq, .krihva77 narrima
.krihvli, -, -t1 1. krihvel; 2. = krihva
kriidsu|tama, -taq, -da82 = kräädsütämä kriuksutama, krigistama
kri:ik', kreegi, kri:iki37 = ri:ik' kreek, kreegipuu
kri:iklä|ne, -(d)se, -st5 kreeklane
kriim, kriimo, .kriimo37 kriim; raas; panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale
.kriimama, kriimadaq, .kriima77 kriimustama; kriimas' mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära
kriimi|k, -gu, -kut13 = .kriimliga|nõ, -dsõ, -st5 kriimuline
kriimo, -, -t2 kriim, määrdunud, must; tull' sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga
kriips, kriipso, .kriipso37 kriips
.kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa77 korraks kriimustama
.kriipsliga|nõ, -dsõ, -st5 kriipse täis
.kriips'ma, .kriipsiq, kriipsi63 kriimustama
kriis', kriisi, .kriisi37 1. = krill'; 2. kriis
kriit', kriidi, .kriiti37 kriit
krill', krilli, .krilli37 = kriis' [1.] = kryll' [2.] jonn, kius; krilli ajama kiusu ajama, jonnima
.krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ85 = .kryllõlõma kiuslema
.kril'ma, .krilliq, krilli63 = .kryl'ma jonnima, kiusama; vihane olema; kikas krill' ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb
.krimpli, -, -t1 krempel
krimpsu(h)n krimpsus, kortsus
kri|pin, -binä, -binät4 kribin
.krissi kissi; tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi
krissi(h)n kissis
kristusõkal|a, -a, -la28 lestakala
.kritsli, -, -t1 puhastamisvarb
kriudsahta|ma, -q, -83 kriuksatama
kriudsah(t)us, -õ, -t9 kriuksatus
kriuga|tama, -taq, -da82 = kriuhkatama riukaid tegema
kriuhk, kriuha, .kriuhka32 riugas
kriuhka, -, -t2 riukaline
kriuhka|tama, -taq, -da82 = kriugatama
.kriutsma, .kriutsuq, kriudsu64 kriuksuma; ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!
krobahtu|ma, -daq, -84 käkra kuivama
kroba|k, -gu, -kut13 käkra kuivanud
kroba|nõ, -dsõ, -st7 krobeline, ebatasane
krobask', -i, -it13 = krobõsk' kõhn, kuivetu olend, kõrend
krobis|õma, -taq, -õ87 krobisema, krabisema
krobõsk', -i, -it13 = krobask'
krogis|õma, -taq, -õ87 krudisema
kromp, kromba, .krompa31 1. sõim (sõime); kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse; 2. aganik
kronga|tama = krongo|tama, -taq, -da82 = .kronksma = kronksutama = krungitsõma ronga häälitsemise kohta
kronks, kronksu, .kronksu37 ronk
.kronksma, .kronksuq, kronksu64 = krongatama
.kronksu = .krunksi konksu, kõverasse
kronksu(h)n = krunksi(h)n konksus, kõveras
kronksu|tama, -taq, -da82 = krongatama
.kro|n'o, -n'o, -nn'o26 = krun'o = kryn'o kronu
kron'o|tama, -taq, -da82 kehvaks jääma
krooba|tama, -taq, -da82 paatuma
krooba|ts', -dsi, -tsit13 voolimisriist
kroogo, -, -t2 vigurimees
krooksahta|ma, -q, -83 korraks krooksuma
krooksahus, -õ, -t9 krooksatus
kroomi|ts, -dsa, -tsat13 aganik
kroonu, -, -t1 kroonu
kroosikõ|nõ, -sõ, -ist8 tass; tops; kruusike
kroosi|täüs', -tävve, -täüt49 kruusitäis; tassitäis
kro|pin, -bina, -binat4 krobin, krabin
kross', krossi, .krossi37 kross (rahaühik)
krumbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 krõmpsutama, sööma; hopõn' krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina
krummu|tama, -taq, -da82 kerjama
krunds'u|tama, -taq, -da82 = kruts'utama = runds'utama kortsutama
krungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = krungu|tama, -taq, -da82 = .krunkama, krungadaq, .krunka77 = krongatama ronga häälitsuse kohta
.krunko = .krunksi = .kronksu konksu, kõverasse
krunksi(h)n = kronksu(h)n konksus, kõveras
kru|n'o, -n'o, -nn'o26 = kron'o = kryn'o kronu
krunts', krundsi, .kruntsi37 = kruts' korts
.krunts'ma, .kruntsiq, krundsi63 = krunds'utama = runds'utama = .runts'ma = ründsütämä kortsutama
.krunts'u|ma, -daq, -80 = .kruts'uma = .runts'uma = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; prunts' um krunts'unuq seelik on kortsunud
kru|põn', -bõna, -bõnat4 kartuli-kruubi puder
kruts', krutsi, .krutsi37 = krunts'
.kruts'ki, -, -t1 vigur, riugas, krutski
.kruts'ki|nõ, -dsõ, -st5 riukaline
.kruts'ma, .krutsiq, krutsi63 kiusama
.kruts'u|ma, -daq, -80 = .krunts'uma
.kruts'u|tama, -taq, -da82 = krunds'utama
kruudili|nõ, = kruuduli|= kruudõli|nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
.kru:uksma, .kru:uksuq, krooksu64 krooksuma
kru:um', kroomi, kru:umi37 kroom
kru:un', krooni, .kru:uni37 1. pärg; kroon; (puu) võra; 2. kroon (rahaühik)
kru:un'ma, kru:uniq, krooni63 kroonima
kruup, kruuba, .kruupa31 kruup
kru:us', kroosi, kru:usi37 kruus; tass
kruus(s), kruusa, .kruu(s)sa31 = pruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu
kru:uskama, kroosadaq, kru:uska77 norskama
.kruus(t)li, -, -t1 = .ruus(t)li kanepitamp; kanõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit, hää luidsagaq süümise värk' oll' kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi, hea lusikaga söömise värk oli
kruut, kruudu, .kruutu37 = kruut', kruudi, .kruuti37 ruut
.kruut'liga|nõ, -dsõ, -st5 ruuduline
kru:uv'ma, kru:uviq, kroovi63 kroovima; inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära
.kruv'ma, .kruvviq, kruvvi63 kruvima
kruvv', kruvvi, .kruvvi37 kruvi
krõbah(t)u|ma, -daq, -84 = krõbõh(t)uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma; mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks
krõ|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -baha e -pa88 = krõbis|õma, -taq, -õ87 krõbisema
krõbista|ma, -q, -83 krõbistama
krõbistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krõbistama
krõ|bu, -bu, -pu26 puru
krõ(õ)busk, -a, -at13 kuivik
krõbõh(t)u|ma, -daq, -84 = krõbah(t)uma
krõ|dsi, -dsi, -tsi26 > kryn'o
krõhv', krõhvi, .krõhvi37 kius
krõhva, -, -t2 kõhn inetu naine, krõhva
krõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama
krõim, krõima, .krõima31 1. kius; 2. veski osa
krõima, -, -t2 tigetseja, tülinorija
.krõimama, krõimadaq, .krõima77 1. tigetsema, tüli norima, kiusama; 2. kriimustama
krõima|nõ, -dsõ, -st7 kiuslik, tige
.krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ85 = korduv .krõimama
krõka|ts', -dsi, -tsit13 krigisev voodi
krõ|kin, -gina, -ginat4 krõgin
krõks', krõksi, .krõksi37 > kryn'o
krõksah|(t)ama, -taq, -(t)a83 krõksatama
.krõksma, .krõksuq, krõksu64 krõksuma, prõksuma
.krõks'na, -, -t3 krõksumine, krõbin; sei niguq krõksna sõi nii et krõbises
krõpa|tama, -taq, -da82 krõbistama
krõ|pin, -bina, -binat4 krõbin
krõps', krõpsi, .krõpsi37 1. krõps; 2. suguühe, seks; tütrik oll' inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud
krõpsahta|ma, -q, -83 krõpsatama
krõpsahtu|ma, -daq, -84 korraks krõpsuma
krõpsah(t)us, -õ, -t9 krõpsatus
krõpsi|tama, -taq, -da82 krõbistama
krõpsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv krõpsitama
.krõps'ma, .krõpsiq, krõpsi63 1. suguühtes olema, armatsema, seksima; 2. krõbistama
krõpõ, -, -t14 krõbe
krõpõ|külm*, -külmä, -.külmä35 sügavkülm
krõss', krõssi, .krõssi37 = krõõba|ts', -dsi, -tsit13 = krynks'
krõõbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaapima
krõõdsa|tama, -taq, -da82 (nüri saega) saagima
krõõn'o, -, -t2 = kryn'o
krä|bo, -o, -po27 = kräm|o, -o, -mo26 = kr'amo = kr'abo puru
kräo, -, -d2 = kreo > kryn'o
kräpästü, -, -t1 kindlus
kräädsü|tämä, -täq, -dä, 82 = kriidsutama kriuksutama, krigistama
kröömeq, krü:üme, kröömet18 raas
krü'sän|tem', -temi, -.temmi38 = krü'sän|ti:im', -teemi, -ti:imi37 > märdiru:us'
krygista|ma, -q, -83 krõgistama
krygis|õma, -taq, -õ87 krõgisema
kryll', krylli, .krylli37 1. > kryn'o; 2. = krill' jonn, kius; krylli ajama kiusu ajama, jonnima
.kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ85 = .krillõlõma kiuslema
.kryl'ma, .krylliq, krylli63 = .kril'ma jonnima, kiusama; vihane olema
krymm', krymmi, .krymmi37 = krynks' [2.] kuivetu vana inimene v loom; kulunud terariist; vanamehekrymm' vanamehekrõbi; väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga
krymmõ, -, -t14 käre, terav, äge
.krymps'ma, .krympsiq, krympsi64 krõmpsutama
.kryngli, -, -t1 kringel
.kryngli|lill', -lilli, -.lilli37 saialill
krynks', krynksi, .krynksi37 = krõss' 1. kõverus; myni sort' tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga; 2. = krymm'
.krynksi kõverasse
krynksi(h)n kõveras
kry|n'o, -n'o, -nn'o26 = krynts', kryndsi, .kryntsi37 = kron'o = krun'o = krõõn'o = kryyn' < kreo, < krõdsi, < krõks', < kräo, < kryll' [1.], < kõll' kronu
.kry's|tal', -tali, -.talli38 kristall
kryygama, krõõadaq, kryyga77 rögisema
kryyksma, kryyksuq, krõõksu64 kõõksuma
kryyn', krõõni, kryyni37 = kryn'o
kryys', krõõsi, kryysi37 kalapüügivahend; krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k-d pandi ojja hauepüüdmiseks
kryytsa, -, -t3 kena, nägus; egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk
ku(q) kui
kua(s), kumma e kuvva, .kumba kes; kumb; üts' võtt' väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab
.kuagiq keegi, kumbki
.kuandus*, -õ, -t9 < tü:üstüs tööstus; kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus
.kuatsõst > kost
kuba|k, -gu, -kut13 tuust
kubija|s, -, -st15 kubjas
kubinallaq kubinal; tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs' tuba on kubinal kärbseid täis
kubis|õma, -taq, -õ87 1. kubisema; 2. tasa, sosinal rääkima; kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid
kubli|k, -gu, -kut13 1. kuupsüld; puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi; 2. > kupõts'
ku|bo I, -bo, -po26 pugu
kubo II, ku:u, kupo27 kubu
kubra|leht', -lehe, -.lehte34 kobruleht
kubõhi|nõ, -(d)sõ, -st5 = kubõq
kubõl, kubla, .kupla47 = kubyl' = kupl kubel
kubõlliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubylliganõ = .kupliganõ kuplas
kubõ|q, -mõ, -nd16 = kubõhinõ = kubõrm = kupõ = kupõm' kube
kubõrda|ma, -q, -83 krookima
kubõrliga|nõ, -dsõ, -st5 krobeline
kubõrli|k, -gu, -kku38 krobelisevõitu
kubõrm, -a, -at13 = kubõq
kubõruisi köötsus
kubyl', kubla, .kupla47 = kubõl
kubylliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubõlliganõ
ku|dama, -taq, -a59 kuduma
kudima, kutiq, kudi57 peksma
kudista|ma, -q, -83 = kudis|õma, -taq, -õ87 kudistama, kudrutama
kudrika|nõ, -dsõ, -st5 = kudõrliganõ krobeline
kudri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 siblima
kudu, koe, kutu27 kudemine, kude
kuduhu|ma, -daq, -84 habrastuma
kudõl|õma, -daq, -õ85 = kudõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kudema
kudõrliga|nõ, -dsõ, -st5 = kudrikanõ krobeline
kugra|ts', -dsi, -tsit13 küürakas
kugõri|k, -gu, -kku38 kägar, kägarik
kuh'a(h)n kuhjas
kuhi, kuh'a, .kuhja44 kuhi
kuhi|k, -gu, -kut13 kuhik, mühk
kuhili|k, -gu, -kku38 kuhi, kuhelik
.kuhmuisi salaja; pois'kõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada
kuht', kuhti, .kuhti37 jakk; jope
.kuhts|õq, m -idõ, -it18 nimmed
kukar', .kukra, kukard23 kupar
kukõrdu|ma, -daq, -84 kukkuma
kui(s) kuidas
kuiga|ts', -dsi, -tsit13 = kuigõs pikk kõhn inimene, volask
.kuigiq = .kuikiq 1. kuigi; 2. kuidagi
.kuigimu:udu = .kuikimu:udu kuidagimoodi
.kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ85 halama
kuigõs, -(s)õ, -t11 = kuigats' pikk kõhn inimene, volask
.kuikiq = .kuigiq
.kuikimu:udu = .kuigimu:udu
.kuikipall'o kuigipalju
.kuikivõrd kuigivõrd
kui(s)mu:udu kuidasmoodi
kuio|ma, -daq, -71 kuivama
kuiv, kuiva, .kuiva35 kuiv; kuivus
kuivali|k, -gu, -kku38 = kuivõlik kuivavõitu
kuivalt kuivalt
.kuivama, kuivadaq, .kuiva77 kuivatama
.kuivja|= .kuivja|s, -dsõ, -st5 kõhn, kuivetu
.kuivus, -õ, -t9 kuivati; vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse
kuivõli|k, -gu, -kku38 = kuivalik
ku|jo, -jo, -jjo e -io26 kuju; skulptuur
kujora|koi*, -goja, -gojat4 = kujotekij* kujur, skulptor
kujo|tama, -taq, -da82 kujutama
kujote|kij*, -gijä, -gijät4 = kujorakoi*
kuka, -, -t2 lombakas
kukah(t)u|ma, -daq, -84 ümber minema
kuka|nõ, -dsõ, -st7 = kukõnõ käbirikas
kuka|ts', -dsi, -tsit13 vigane pink v laud, laua- v pingiloks; veegeq seo kukats' vällä ja ots'kõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!
kukil kukil
kukilõ kukile
kuk|k, -u, -ku37 < kunn' [4.] käbi; kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi
kuk|k', -i, -ki37 vagu
kuk|kama, -adaq, -ka77 1. (ümber) lükkama; miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!; 2. lonkama
kuk|kõlõma, -õldaq, -kõlõ85 hüpeldes liikuma
.kukla|nõ, -(d)sõ, -st7 sipelgas
.kukli, -, -t1 = .kukli|k, -gu, -kku38 = kukõlik kukkel
.kukma, kukkuq, kuku64 = kukutama [2.] = .kuukma kukkuma (käo kohta); kägo kukk kägu kukub
.kukro, -, -t1 kukal
kuksin, -a, -at4 kann
kukukõ|nõ, -sõ, -ist8 hellitl kullake, (kuku)paike
kukumun|a, -a, -na28 pesamuna; hellik
kuku|nõ, -dsõ, -st7 hea, pai, kuku
kuku|tama, -taq, -da82 1. kavatsema, lubama; kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna; 2. = .kukma; 3. hellitama
kukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 hüpitama
kukutätä, -, -t2 taevaisa, ilmataat, jumal; äike; kukutätä tümistäs äike müristab
kukõli|k, -gu, -kku38 = .kuklik
kukõ|nõ, -dsõ, -st7 = kukanõ
kukõrda|ma, -q, -83 veeretama
kukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi37 = kukõr|paun, -pauna, -.pauna30 = kukõrpää, -, -d50 = kukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi37 = kukõr|till', -tilli, -.tilli37 = kukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi37 = ukõrpauds' = ukõrtauds' kukerpall
kukõrus, -õ, -t9 pööre; tsyyr' tekk' üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde
kukõ.sälgä kukile
kukõsä(l)(h)n kukil
kula|k, -gu, -kut13 rusikas
kul'assillaq pikali, lamamas
kul'assillõ pikali, lamama
kul'a|tama, -taq, -da82 1. lõbutsema; 2. lamama, lebama, puhkama; viisi ei tüüd tetäq, kul'atas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis
kulatsk', -i, -it13 suhkrusai
kuld, kulla, .kulda32 kuld
.kuldama, kulladaq, .kulda77 = kullatama kuldama
kuldi|tama, -taq, -da82 (siga) paaritama; liiderdama; läts', kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle
kuldnok|k, -a, -ka31 kuldnokk
.kuld|nõ, -sõ, -sõt6 = kullanõ
kulla.kandja, -, -t3 nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats
kullakõ|nõ, -sõ, -ist8 kullake, kallis, armas
kulla|nõ, -dsõ, -st7 = .kuldnõ kuldne
kulla|tama, -taq, -da82 = .kuldama kuldama
kull'a|tama, -taq, -da82 (liialt) hellitama
kulliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kullõskõ(l)lõma korduv kuulama; järele kuulama
kull'us, -(s)õ, -t11 kuljus
kull'ussi(h)n ärkvel
.kullõma, kullõldaq, .kullõ78 kuulama
kullõr'kuk|k < kullõskuk|k, -u, -ku37 kullerkupp
kullõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kulliskõ(l)lõma: naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse
kulm, kulmu, .kulmu37 kulm
kulp', kulbi, .kulpi37 kulp
kult', kuldi, .kulti37 kult
ku'lti.vaatri, -, -t1 kultivaator
ku'lti|vi:ir'mä, -vi:iriq, -veeri63 kultiveerima
kul|tuur', -tuuri, -.tuuri37 kultuur
kul|u, -u, -lu26 1. kulu, mullune rohi; 2. kulu, kulutus
ku|l'u, -l'u, -ll'u26 < kalkun' kalkun
kul|uma, -luq, -u70 = kulunõma kuluma
kulu|nõ, -dsõ, -st7 kulune
kulu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 = kuluma < kuluvama
kulupää, -, -d50 hallpea
kul'upää, -, -d50 kiilaspea
kulu|tama, -taq, -da82 kulutama
kulu|vama, -daq e -nõdaq, -nõ89 > kulunõma
kuluv|aq, m -idõ, -it4 teksad
kulõh(t)u|ma, -daq, -84 luituma, koltuma; kuluma
kulõja|nõ, -dsõ, -st5 luitunud, koltunud
kulõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 kuluma
kulõ|tama, -taq, -da82 kolletama
kumahtu|ma, -daq, -84 komistama
kuma|k, -gu, -kut13 1. hoop; 2. puuvillane (hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks
kum|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha88 1. kumama; 2. kajama
kumamiisi ähmaselt; ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt; mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks, st hakkan juba pisut purju jääma
kumarda|ma, -q, -83 kummardama
kumardõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kummardama; koogutama
kumarihe = kumarillõ
kumarillaq kummargil
kumarillõ = kumarihe = kumaruisi kummargil(e)
kumar(d)us, -õ, -t9 kummardus
kumaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kumastõ(l)lõma korduv komistama
kumastu|ma, -daq, -83 komistama; korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!
kumastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = kumaskõ(l)lõma
kuma|tama, -taq, -da82 kumisema
kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ32 kumb
kumbahta|ma, -q, -83 < kumbahu|tma, -taq, -da62 korraks kompama, kobama; kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome
.ku'm|ba(i)n', -ba(i)ni, -.banni e -.baini38 kombain; kumba(i)nimiis' kombainer
kumba|tama, -taq, -da82 = .kumpama kompama, kobama
.kumbkiq kumbki
kumista|ma, -q, -83 kuminat tekitama; kõmistama; pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab
kumis|õma, -taq, -õ87 kumisema
kumm', kummi, .kummi37 1. kumm; 2. võlv (nt kirikus, keldris, ahjul); 3. suur kumeraseinaline puunõu
.kum'ma, .kummiq, kummi63 kummi tõmbuma; üts' pütülaud om vällä kum'nuq üks pütilaud on kummi tõmbunud
kummali = kummal(d)õ kummuli
kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi
kummi(h)n kummis, kaardus
kum|min, -ina, -inat4 kumin
kummo|t', -di, -tit13 kummut
.kummu kummi, kumeraks
kummu|tama, -taq, -da82 1. kummutama, tühjendama; 2. pesuõmblusega palistama; 3. koolutama
kummutus, -õ, -t9 pesuõmblus
kummutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kummutama
kummõ, -, -t14 1. kume; 2.* keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne; teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad
kummõl', -i, -it4 (apteegi)kummel
kummõq, .kumbõ, kummõt19 = kommõq komme; tava, traditsioon
kum|mõr', -õra, -õrat4 = kumõrik kumer
kum|o, -o, -mo26 1. kaja; kumin; laulukumo laulukumin; 2. kühm; 3. ahjukumm
.kumpama, kumbadaq, .kumpa77 = kumbatama kompama, kobama
ku'mpanii, -, -d50 kompanii
ku'm|pass', -passi, -.passi37 kompass
.kump'ma, .kumpiq, kumbi63 kompima, kobama; käperdama; kump'ku-i minno, ma nakka rüük'mä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!
.kumpve|k', -gi, -kki38 = kumpvek|k', -i, -ki37 kompvek, komm
kumõhõhe = kumõhõlõ kumedalt
kumõrahe = kumõralõ kumeralt
kumõri|k, -gu, -kku38 = kummõr': kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer
kumõta|ma, -taq, -83 hõõguma
kuna(s) millal, kunas
kunagiq kunagi
kunar(l)iga|nõ, -dsõ, -st5 = kunari|k, -gu, -kku38 = konar(l)iganõ konarlik
kund, kunnu, .kundu31 = kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa; nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas
kundipukõ|t', -di, -tit13 kondibukett, luukere
.kundri|k, -gu, -kku38 kõhn loom
kunds, kundsa, .kundsa31 konts; kand
kundsa|ull', -ulli, -.ulli37 väga loll, päris loll; sa olõt viil ullimb ku kundsaull' sa oled veel lollim kui päris loll
.kundu|ma, .kundudaq, kunnu79 1. kehvaks jääma; 2. kustuma, seisma (lubi) lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma
kundõ|nõ, -dsõ, -st7 > .kunt'liganõ
kungahta|ma, -q, -83 korraks kõigutama; kummuli keerama
kungah(t)u|ma, -daq, -84 komistama, libisema
kungah(t)us, -õ, -t9 sületäis; kõigutus
kungar', -i, -it4 = kungats' = kunka lonkur, lombakas
kunga|tama, -taq, -da82 kõigutama
kunga|ts', -dsi, -tsit13 = kungar'
kungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama; aastagavannu lats' jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab
.kungu|ma, -daq, -80 maha kalduma
kungus, -(s)õ, -t11 varn
kungu|tama, -taq, -da82 kallutama, kummardama, küürutama
.kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ85 kõikuma
kuning, -a, -at13 kuningas
kuningaimänd, -ä, -ät13 = kuningana|anõ, -asõ, -ist8 kuninganna
kuninga|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ32 kuningapoeg, prints
kuninga|tütär', -.tütre, -tütärd22 kuningatütar, printsess
kuning|kund*, -kunna, -.kunda32 = kuning(a)riik'
kuningli|nõ, -dsõ, -st5 kuninglik
kuning(a)|riik', -riigi, -.riiki37 = kuningkund* kuningriik
kunka, -, -t2 = kungar' lonkur, lombakas
.kunkama, kungadaq, .kunka77 lonkama
kunn, kunna, .kunna31 konn
kunn', kunni, .kunni37 1. väiksem küngas; 2. tomp, tükk; sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõn' saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida; 3. kurnimäng; 4. > kukk
kunna|kapstas, -.kapsta, -kapstast22 varsakabi (taim)
kunna|karp', -karbi, -.karpi37 järvekarp
kunna|osi, -os'a, -.osja43 konnaosi (taim)
kunna|silm, -silmä, -.silmä35 konnasilm
kunnu|tama, -taq, -da82 lahjutama
kunst', kunsti, .kunsti37 kunst
kunst'.kargami|nõ, -sõ, -st5 nalj taidlus, isetegevus (hrl (rahva)tants)
kunt', kundi, .kunti37 1. kont, luu; 2. küngas
kunt'jalali|nõ, -(d)sõ, -st5 = kunt'jala|mi:is', -mehe, -mi:ist39 = kunt'|jalg, -jala, -.jalga33 kontvõõras, lapuline
.kunt'liga|nõ, -dsõ, -st5 < kundõnõ künklik; konarlik
.kunt'ma, .kuntiq, kundi63 lapuliseks olema, lapul käima
kunts', kundsi, .kuntsi37 nõidus; ebausk
.kunts'liga|nõ, -dsõ, -st5 ebausklik
kupall'o kuipalju
kupa|tama, -taq, -da82 kihutama; kupatagu-iq! ära kihuta!
kupa|ts', -dsi, -tsit13 = kupõts'
kupl, kubla, .kupla47 = kubõl kubel
kup(s')li, -, -t1 kuppel; pürstihannagaq lei lambikups'li purus lõin harjavarrega lambikupli puruks
.kupliga|nõ, -dsõ, -st5 = kubõlliganõ kuplas
kup|p, -u, -pu37 kupp
kupõ, -, -t14 = ku|põm', -bõmõ, -bõnd4 = kubõq kube
kupõrda|ma, -q, -83 hullama
kupõrdu|ma, -daq, -84 komistama
kupõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 taarudes käima
kupõr'.killi = kupõr'.paudsi
kupõr'.naatri, -, -t3 kuberner
kupõr'.paudsi = kupõr'.tilli = kupõr'.killi uperpalli
kupõ|ts', -dsi, -tsit13 = kupats' < kublik [2.] kupits, piiritähis
kur|a, -a, -ra26 vasak; käänäq kuralõ! keera vasakule!
ku|raas', -raasi, -.raasi37 kuraas; temperament; kuraasi täüs' temperamentne
ku.raatri, -, -t1 > ka(m)mandaja
kuradili|nõ, -(d)sõ, -st5 paharet; kurivaim, kuramus
kurahta|ma, -q, -83 tukastama; ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega
kura.käeli|ne, -dse, -st5 vasakukäeline
kur'ali|nõ, -(d)sõ, -st5 pahategija; kurivaim, kuramus; pini, kur'alinõ, om pindreq kyik' segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud
kurapoodi pahupidi; ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga
kura|t', -di, -dit13 kurat
kur'ate|kij, -gijä, -gijät4 kurjategija
kur'atü:ü, -, -d52 = kuritüü
kurb, kurva, .kurba32 kurb
.kurbli, -, -t3 vänt (masinaosana)
.kurbliga|nõ, -dsõ, -st5 1. vaoline; 2. = .kurbli|k, -gu, -kku38 kurblik, kurvavõitu
.kurbu|ma, -daq, -80 kurvaks muutuma
.kurb(t)us, -õ, -t9 kurbus, nukrus; kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)
kurg', kurõ, .kurgõ34 kurg
kurg'|jalg, -jala, -.jalga33 laste mängukark, kõmp
kurgu|tama, -taq, -da82 suud ammuli ajama
kuri, kur'a, .kurja43 1. kuri; karm, range; kurjus; 2. süä om kuri süda on paha, süda läigib
kuri|k, -ga, -kat13 kurikas
kurist*, -a, -at13 kuristik
kurista|ma, -q, -83 kuristama (häälitsema); kurku loputama
kuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kuristama
kuris|õma, -taq, -õ87 kurisema
kuritü:ü, - e kur'atü:ü, -d e .kurjatü:üd52 = kur'atüü kuritegu, kuritöö
kurivaim, kur'avaimo, .kurja.vaimo37 sõim kurivaim, kurat; kur'avaimo pois'kõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!
.kurjus, -õ, -t9 kurjus
kurk, kurgu, .kurku37 kurk (kurgu)
kurk', kurgi, .kurki37 kurk (kurgi)
kurm, kurmu, .kurmu37 metsa- v maanurk
kurn I, kurna, .kurna31 kurn, munade kogum; pesakond
kurn II, kurnu, .kurnu37 (piima)kurn
.kurnama, kurnadaq, .kurna77 1. kurnama; 2. nurru lööma
kurni|k, -gu, -kut13 munakook
.kurnli|nõ, -dsõ, -st5 künklik
kurrakätt vasakul(e); tuu om kurrakätt see on vasakul; käänäq kurrakätt! keera vasakule!
kur|rin, -ina, -inat4 kuljus
kurru|tama, -taq, -da82 nurruma
kurskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 pudistades kõnelema
kurst', kursti, .kursti37 tuust; nuustik; paklakurst' topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette
.kurst'ma, .kurstiq, kursti63 annetusi koguma
.kurstõl annetusi palumas
.kurstõli|nõ, -dsõ, -st5 annetuste paluja
kurt', kurdi, .kurti37 1. vöö; 2. kurt, kuulmatu
kur|u, -u, -ru26 kitsas koht; katusealune; viruskuru ahjutagune
kurukik|as, -ka, -ast22 = viruskikas kilk (putukas)
kurus|lauk, -laugu, -.lauku37 küüslauk
kurussillaq = kurussi(h)n poolärkvel, poolunes
kuru|tama, -taq, -da82 norutama; lää es inämb süük' es juuk', kurut' ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal
kurvah(t)us, -õ, -t9 uinak
kurvali|nõ, -dsõ, -st5 kurb, nukker
kurvasta|ma, -q, -83 kurvastama
kurvastus, -õ, -t9 kurvastus
kurvastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv kurvastama, nukrutsema
kurvi|ts, -dsa, -tsat13 kurvits (lind)
kurõ.katla, -, -t3 kellukas, kurekatel (lill)
kurõ|käng, -kängä, -.kängä35 = kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk
kurõ|mari, -mar'a, -.marja43 jõhvikas
kurõ|põlv', -põlvõ, -.põlvõ35 kirburohi (rohttaim)
kurõpääli|ne, -dse, -st7 pahempidine
kurõ|saabas, -.saapa, -saabast22 = kurõkäng
kurõ.varbil(õ) kikivarvul(e)
kus|i, -õ, -t41 kusi
kusi|k, -gu, -kut13 1. allakuseja; 2. kärsitu inimene
kusikla|nõ, -(d)sõ, -st5 = kusi.kukla|nõ, -(d)sõ, -st5 < kusi|kukõl', -.kuklõ, -kukõld23 < kusiraudsi|k, -gu, -kut13 < raudsik punane sipelgas
kusiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kusõma
kusk', kusõ, .kuskõ34 = kusõkala kiisk; kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale
kuslapuu, -, -d50 kuslapuu
kus|sal', -ala, -alat4 pettetaru; kussal' pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda
kuss'o|tama, -taq, -da82 kussutama
kuss'otõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kuss'otama
kus|(r)m, -õ(r)ma, -õ(r)mat4 põis
kusõkal|a, -a, -la28 = kusk' kiisk
kusõ|li:im', -leeme, -li:imi37 kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp
kusõma, kustaq, kusõ72 urineerima, kusema, pissima; lats' läts' poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile
kusõ(r)ma|nõ, -dsõ, -st5 põiest valmistatud
kusõ|nõ, -dsõ, -st7 kusene, pissine
kusõ|tama, -taq, -da82 kusetama, pissitama
kut'a|tama, -taq, -da82 hellitama
ku|tin, -dina, -dinat4 tasane kõne, kudin
.kutja, -, -t3 rituaaltoit matustel: meeleemes herned
kuts'a, -, -t2 kutsu, koer
kuts'ar', -i, -it4 kutsar
kutsi|k, -ga, -kat13 kutsikas
.kutsma, .kutsuq, kutsu64 kutsuma
kutsõq, .kutsõ, kutsõt18 kutse
kuu, -, -d50 kuu
ku:ud', koodi, ku:udi37 kood
kuugahta|ma, -q, -83 korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)
kuugah(t)us, -õ, -t9 käo kukkumine (üks kord)
kuugaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv .kuukma
kuugu|tama, -taq, -da82 kiigutama
.kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ85 korduv kõikuma, kiikuma
ku:uk, koogu, ku:uku37 kook (koogu); toornaha töötlemise riist
ku:uk', koogi, ku:uki37 kook (koogi)
.kuukma, .kuukuq, kuugu64 = .kukma kukkuma (käo kohta); kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas
kuuku kuku (käo häälitsus)
ku:ul, koolu, ku:ulu37 surm; saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole
kuul', kuuli, .kuuli37 kuul
ku:ul', kooli, ku:uli37 kool
.kuuldma, kuuldaq, kuulõ65 kuulma
.kuuldmi|nõ, -sõ, -st5 kuulmine
.kuuldsa, -, -t3 kuuldav
.kuuldu|ma, -daq, -79 kuulduma, kostma
.kuuli|nõ, -(d)sõ, -st5 kuupalgaline
ku:ulja, -, -t3 surija; surnu
ku:uljaluu, -, -d50 kooljaluu (kõva moodustis käel v jalal)
ku:ulja|pütsk', -püdse, -.pütske35 surmaputk; naat
ku:ulma, kooldaq, koolõ74 surema
ku:ulma|rõivas, -.rõiva, -rõivast22 suririie
kuulmas, .kuulma, kuulmast22 sisekõrv
ku:ul'.meistre, -, -t3 (kooli)õpetaja
.kuulsa, -, -t3 kuulus
.kuulsus, -õ, -t9 kuulsus
ku:ul(n)uq, -, -t1 = kool(n)uq surnu
kuulu|tama, -taq, -da82 kuulutama; ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada; ilma kuulutama ilma ennustama
kuulutus, -õ, -t9 kuulutus; (ette)kuulutus ennustus; ilmakuulutus ilmaennustus
kuum, kuuma, .kuuma31 kuum
kuumahä|dä, -dä, -tä24 palavik
.kuumama, kuumadaq, .kuuma77 õhetama; kuumama; tütär'latsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab; pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti
kuumastõ kuumasti
.ku:umbahe = ku:umbalõ koomale
.kuumus, -õ, -t9 kuumus; palavik
kuumõ|tama, -taq, -da82 kuumama, õhetama, hõõguma; päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama; hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus
kuumõtus, -õ, -t9 põletik; palavik
ku:u(h)n koos
ku:u(h)nolõ|k', -gi, -kit13 > kogondus
ku:up, kooba, ku:upa31 koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik
kuu|päiv, -päävä, -.päivä35 kuupäev
kuur', kuuri, kuuri37 kuur
ku:ur', koorõ, ku:urt39 1. koor, koorik; 2. (piima) koor
kuurd, kuuru, .kuurdu37 üleliigne keerd (hrl lõngas); ku lang iskin pall'o kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse
.kuurdliga|nõ, -dsõ, -st5 = kuurunõ üleliigselt keerdus; telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus
.kuurdu üleliigselt keerdu(s)
ku:urdu|ma, -daq, -80 koorduma; kestendama
kuuri|ts, -dsa, -tsat13 kuurits (kalapüügiriist)
ku:urma, -, -t3 koorem
ku:ur'ma, ku:uriq, koori63 koorima
kuur(d)mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast22 = kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal; kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma; 2. kuulmenahk (kõrvas)
kuuru(h)n üleliigselt keerdus
kuuru|nõ, -dsõ, -st7 = .kuurdliganõ
kuu.rõiv|aq, -idõ, -it22 < kuutõbi [2.] menstruatsioon
kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd16 = kuurmas
kuus' I, kuusõ, kuust39 kuusk
kuus' II, kuvvõ, kuut49 kuus
kuusi kuuekaupa
kuusik|hain, -haina, -.haina30 soo-osi
kuusi|nõ, -dsõ, -st7 kuusepuine, kuusepuust
kuusisti|k, -gu, -kku38 = kuusisto, -, -t1 = .kuustik kuusik
kuus'kümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend17 kuuskümmend
kuus'sada, kuvvõsaa, kuutsata29 kuussada
ku:ust koost; meil elon om kats' atra, üts' läts' kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos
kuus'tõist(kümme(nd)), kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)17 kuusteist
.kuusti|k, -gu, -kku38 = kuusistik
kuusõ|si:in', -seene, -si:int40 kuuseriisikas
kuut', kuudi, .kuuti37 kuut, putka
ku:ut', koodi, ku:uti37 koot
ku:ut'ma, ku:utiq, koodi63 reht peksma
ku:utsa, -, -t3 kooshoidev
ku:utsli, -, -t1 koonal
ku:utspenni|k', -gi, -kit13 käsiraha
kuutõ|bi, -võ, -põ25 1. kuutõbi; 2. > kuu.rõivaq
kuvvas, .kuuda, kuvvast23 kirvevars
kuvvildõ kuidas; kumbapidi (vrd nivvildõ); kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?
kuvvõgese = kuvvõ.keske = kuvvõ.kõisi = kuvvõ.kõistõ kuuekesi
kuvvõndi|k, -gu, -kku38 = kuvvõsjago kuuendik
kuvvõ|s, -nda, -ndat4 kuues
kuvvõ|sjago, -ndajao, -ndatjako27 = kuvvõndik
kuvõr', -i, -it4 ümbrik
kuvõrra kuivõrd
kõbahus, -õ, -t9 kõbin
kõbasta|ma, -q, -83 = kõbistama [2.] (veidi) teritama
kõbista|ma, -q, -83 1. (veidi) parandama; 2. = kõbastama; 3. kõbistama
kõbis|õma, -taq, -õ87 kõbisema
kõblas, .kõpla, kõblast22 = kõpl kõblas
kõbli, -, -t2 = kõbu uurits; lusikanuga
kõbli|ma, -daq, -88 = kõbli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kõplama
|bu, -bu, -pu26 = kõbli
kõdr(ik)a|nõ, -dsõ, -st5 = kõdyrva kaunarikas
kõdri|ma, -daq, -88 > kõdri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
|dsa(ha)ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha88 sahisema
|ds'o, -ds'o, -ts'o26 vilets hein; taad kõts'o massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi
kõds'o|tama, -taq, -da82 aeglaselt sõitma; inne kõds'otaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia
kõdõr = kõdyr', kõdra, .kõtra45 = kõtr kaun
kõdyrva, -, -t3 = kõdr(ik)anõ kaunarikas
kõhahus, -õ, -t9 lühike kõbin v kahin
kõhe|du, -du, -tut1 1. kõhetu; 2. külm, kõhe
kõhikõv|a, -a, -va28 väga kõva
kõhka|tama, -taq, -da82 kratsima, kõhvitsema
kõhku|tama, -taq, -da82 kohmitsema
kõhma, -, -t2 laisk inimene
kõhn, kõhna, .kõhna30 = kõhna, -, -t2 kõhn
kõhnali|k, -gu, -kku38 kõhnavõitu
kõhnastõ kehvasti
kõhr', kõhri, .kõhri35 turi
kõhri|k, -gu, -kut13 turjakas
kõht†, kõha, .kõhta32 jõud, jaks; suutlikkus
.kõhtama†, kõhadaq, .kõhta77 suutma; jõudma, jaksama
.kõhtsa†, -, -t3 tugev; vastupidav; suutlik
kõhvahta|ma, -q, -83 < kõhvahu|tma, -taq, -da62 korraks sügama, kratsima
kõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 sügama, kratsima
.kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ85 1. nihelema; 2. kohmitsema
kõigus, -(s)õ, -t11 kuhjavarda tugi
kõigu|tama, -taq, -da82 kõigutama
.kõikma, .kõikuq, kõigu73 kõikuma
kõiv, kõ(iv)o, .kõivo37 kask
kõivisti|k, -gu, -kku38 = kõivisto, -, -t1 = .kõostik kaasik
kõivo|nõ, -dsõ, -st7 = .kõonõ kasepuine, kasepuust
kõlah(t)us, -õ, -t9 äkiline v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt
kõlahta|ma, -q, -83 kõlatama, korraks kõlama
kõl|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha88 kõlama
.kõlbama, kõlvadaq, .kõlba77 kõlbama
.kõlbma(l)daq kõlbmatu
kõlgas, .kõlka, kõlgast22 agan
kõlga|ts', -dsi, -tsit13 karjakell, krapp
kõlgus, -(s)õ, -t11 aganik, õlgede panipaik
kõlinallaq kõlinal
kõlista|ma, -q, -83 1. kõlistama, helistama; 2. helistama, telefoneerima
.kõlks'ma, .kõlksiq, kõlksi63 1. kõlksuma; 2. sirama, sätendama
kõll', kõlli, .kõlli37 > kron'o
kõllaka|= kõllaka|s, -dsõ, -st5 kollakas
kõlla|nõ, -dsõ, -st7 kollane
kõllastu|ma, -daq, -83 kollaseks muutuma
kõllatõ|bi, -võ, -põ25 kollatõbi
kõl|lin, -ina, -inat4 kõlin, helin; kuulujutt; kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla
kõllõ, -, -t14 kõle
kõlva|du, -du, -tut1 kõlvatu; taa um üts' kõlvadu inemiseluum see on üks kõlvatu inimeseloom
kõlvoli|nõ, -dsõ, -st5 kõlblik
.kõo|nõ, -dsõ, -st7 = kõivonõ kasepuine, kasepuust
kõo|si:in', -seene, -si:int40 kaseriisikas
.kõosti|k, -gu, -kku38 = kõivistik
kõotat|t', -i, -ti37 kasepuravik
|pin, -bina, -binat4 kõbin
kõpi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 nokitsema; vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus
kõpl, kõbla, .kõpla45 = kõblas kõblas
kõpsahta|ma, -q, -83 kõpsatama, kopsatama
kõpsah(t)us, -õ, -t9 kõpsatus, kopsatus
.kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa77 kõpsama, kopsama
.kõps'na, -, -t3 kõpsumine, kopsumine, kopsimine; tüü tett niguq kõps'na töö tehtud nagu naks
.kõps'nahe = .kõps'nalõ kergelt, ruttu
kõrah(t)u|ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrah(t)us, -õ, -t9 =(r)rõq hetkeline krabin, krõbin; korin
kõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha88 = kõrisõma = .kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema
kõrb', kõrvi, .kõrbi36 kõrb, punakaspruun
.kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba77 kõrvetama
.kõrbõ, -, -t3 kõrb (kuiv maa)
.kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ77 kõrbema; perrä kõrbõma põhja kõrbema
kõrd, kõrra, .kõrda33 1. kord; süsteem; kõrra(h)n korras; 2. < järg' järg; järjekord; kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi; 3. korrus; kiht, kord; tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel; keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal
.kõrdama, kõrradaq, .kõrda77 kordama
.kõrdapite(h)n korralikult; sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd
kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult
.kõrdliga|nõ, -dsõ, -st5 kihiline
kõrdma|go, -o, -ko27 kiidekas, mäletsejate eesmao osa
kõrdsi|mi:is', -mehe, -mi:ist39 kõrtsmik
kõrgah(t)us, -õ, -t9 = kõrgas, -(s)õ, -t11 = kõrga|ts', -dsi, -tsit13 valge riisikas; kõrgahtus om kygõ parõmb siin', kasus kõivõ all, suur', valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane
kõr|i, -i, -ri26 kõri
kõri|k, -gu, -kut13 sõba, suurrätik
kõrista|ma, -q, -83 kõristama
kõris|õma, -taq, -õ87 = kõra(ha)ma
kõrk, kõrgu, .kõrku37 kõhr, krõmpsluu; kõrgugaq tüküst kiis hää sült' kõhrega tükist keeb hea sült
.kõrksa, -, -t3 krõbe
kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt18 kõrne
kõrra (ühe) korra
kõrragaq korraga, äkki
kõrralagõhus, -õ, -t9 korralagedus; *entroopia
kõrralda|ma, -q, -83 korraldama
kõrraldaq korratu
kõrraldõ korralikult
kõrraligult rahuldavalt; korralikult
kõrrali|k, -gu, -kku38 rahuldav; korralik
kõrrali|nõ, -dsõ, -st5 korralik
kõrralt otse; kohe
.kõrrama, kõrradaq, .kõrra77 = kõra(ha)ma
kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses; leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda
kõrrapäält korrapealt, kohe
kõrras korraks
kõrrast < järest järjest; jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!
kõr|rin, -ina, -inat4 1. kõrin; korin; 2. kuljus
kõrru|tama, -taq, -da82 1. kihilist leiba v pirukat tegema; 2. krookima (õmblema)
kõrrutus, -õ, -t9 1. kihiline leib v pirukas (ka selle sisu); 2. krooge
kõrrõ, -, -t14 habras; sale
kõrs', kõrrõ, kõrt49 kõrs
kõrts', kõrdsi, .kõrtsi37 kõrts
.kõrts'ni|k, -gu, -kku38 kõrtsmik
kõru|i(j)ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä24 õhuke jää
kõrv, kõrva, .kõrva30 1. kõrv; 2. sang (nt tassil v potil)
kõrval kõrval
kõrvali|nõ, -dsõ, -st5 kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber; kuts' kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks
kõrvalt kõrvalt
kõrvalõ kõrvale
kõrvitsi(kku) = kõrvitsillaq = .kõrvu(isi) = kõrvutsi(kku) = kõrvutsillaq kõrvuti; kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama; ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...
kõrõh(t)u|ma, -daq, -84 krõbedaks muutuma
kõrõh(t)us, -õ, -t9 = kõrõstik (jää)kirme
(r)rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt18 = kõrah(t)us hetkeline krabin, krõbin; korin
kõrõsti|k, -gu, -kku38 = kõrõh(t)us
kõs'ahta|ma, -q, -83 korraks sahistama
kõsah(t)us, -õ, -t9 hetkeline sahin; olõ es õigõt pauku, ynnõ üts' kõs'ahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis
|s'a(ha)ma, -ss'aq e -s'adaq, -ss'a e -s'aha88 = kõsisõma sahisema
kõsista|ma, -q, -83 sahistama
kõsistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõsistama
kõsis|õma, -taq, -õ87 = kõs'a(ha)ma: hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba
.kõsli, -, -t1 kõlutera
kõs|sin, -ina, -inat4 sahin
kõssi|tama, -taq, -da82 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma; 2. sahistama
kõs|u, -u, -su26 kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad; tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu
|tar', -dara, -darat4 kodar
kõtr, kõdra, .kõtra45 = kõdõr kaun
kõtsi kõtt (hüüatus kassi v teiste loomade peletamiseks)
kõtsi|tama, -taq, -da82 kõtsi! hüüdma
kõt|t, -u, -tu37 kõht
kõtt'koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; olli ynnõ kõtt'koolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt
kõtuhal|u, -u, -lu26 kõhuvalu
kõtukallaq = kõtul(d)õ kõhuli
kõtu|tama, -taq, -da82 kõhuli lamama, kõhutama
kõtutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 kõhuli lamasklema
kõtu|täüdeq, -.täüte, -täüdet18 kõhutäide
kõtu|täüs', -tävve, -täüt49 kõhutäis
kõur, kõuri, .kõuri37 suur, kõver, okslik puu
kõv|a, -a, -va28 kõva; vali; range, karm; kange; kõva kõrd range kord; kõva miis' kange mees; kõva viin kange viin; kõva tahtminõ kange tahtmine
kõvah(t)u|ma, -daq, -84 kõvastuma
kõvahus, -õ, -t9 kõvadus; valjus
kõvask', -i, -it13 luisk
kõvastõ = .kõvva < kõvastõlõ kõvasti
kõva|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri37 kõvaketas (arvutis)
.kõvva = kõvastõ kõvasti
.kõvvu, -, -t1 = .kõvvu|nõ, -dsõ, -st7 kõvadune; kangune; ravvakõvvu rauakõvadune
.kõvvu|s, -(sõ), -(s)t10 < kõvvutus, -õ, -t9 kõvadus; kangus; viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema
kõv|võr', -õra, -õrat4 kõver
kõvõmbahe = kõvõmbalõ = kõvõmbidõ = kõvõmbihe = kõvõmbilõ = kõvõmbuisi kõvemini
kõvõrahe = kõvõralõ = kõvõridõ = kõvõrihe = kõvõrilõ = kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse; kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi v viltu
kõvõrus, -õ, -t9 kõverus
kõõbõrda|ma = kõõbõnda|ma, -q, -83 vaevaliselt töötama
kõõds'a, -, -t2 1. vanake, kõbi; 2. kõbus; tuu om viil kõõds'a vanamiis' see on veel kõbus vanamees
kõõksah(t)us, -õ, -t9 kõõksatus
kõõland', -i, -it13 laisk inimene
kõõlask', -i, -it13 = kõõlusk' kõhn inimene, kõrend
kõõlus, -(s)õ, -t11 kõõlus
kõõlusk', -i, -it13 = kõõlask'
kõõni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kõõri|k, -gu, -kut13 kõõrdis; kõõriguq silmäq kõõrdis silmad
kõõrildõ = kyyrdu kõõrdi
kõõrista|ma, -q, -83 = kõõri|tama, -taq, -da82 1. kõõritama; 2. = kõõrutama
kõõri(s)|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõõri(s)tama
kõõru|tama, -taq, -da82 = kõõristama = kõõritama [2.] kõõrutama (hrl kana häälitsuse kohta)
kõõrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv kõõrutama
käbehehe = käbehele käbedasti, kärmelt
käbrä(h)n = köbrä(h)n kortsus, kipras
käbrä|ne, -dse, -st7 kortsuline, kurruline
käbärdü|mä, -däq, -83 kortsuma
käbärüs, -e, -t9 = käpr korts, kiber, kurd
kädsis|emä, -täq, -e87 = kidsisemä kägisema, kidisema
käe.kump'miisi käsikaudu
käekõvõra(h)n käe alt kinni
käe|mi:is', -mehe, -mi:ist39 käendaja
käe(h)n käes
käeperi käepärast
käe.perrä käekõrvale
käeperäli|ne, -dse, -st5 = käeperäne käepärane
käeperä(h)n käekõrval; enda järel; vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel
käeperä|ne, -dse, -st7 = käeperäline
käepühüs, -(s)e, -t11 käterätt, kätepühkimislapp
käetsimmi käsikäes; kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus
.käetühe lohakalt
käetü:ü, -, -d52 käsitöö; kätetöö
käe.valdja|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 käsiraha (kosjas)
käe.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 = käe.valgõ, -, -t3 tasu; jootraha
käe|vang, -vango, -.vango37 käepide
käevango(h)n käevangus
kägis|emä, -täq, -se87 kägisema
|go, -o, -ko27 = k'ago kägu
kägräh(t)ü|mä, -däq, -84 kõhnaks v kiduraks jääma
kägrä|ts', -dsi, -tsit13 krimpsus, kidur, äbarik inimene v taim
kägrätsi|ne, -dse, -st5 = kägäräne krimpsus, kidur, äbarik
kägärä|ne, dse, -st5 = kägrätsine
.kähko kähku, ruttu
kähr, kähri, .kähri37 mäger
kähri|k, -gu, -kut13 kährik(koer)
käkerüs, -e, -t9 käkerdis
käki(h)n kadunud
käkistä|mä, -q, -83 kägistama; pigistama
käk|k', -i, -ki37 käkk
käk|kelema, -eldäq, -kele85 = käküske(l)lemä peitust mängima; korduv peitma
.|k'mä, -kkiq, -ki63 peitma
käkäs.kaala uperkuuti; auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse
käküs, -(s)e, -t11 peidukoht; peitus (mäng)
käküske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = käkkelemä
käküssehe = käküssele = käküssihe = käküssile peitu
käküssi(h)n peidus
käl|ü, -ü, -lü26 mehe vennanaine
kälü|mi:is', -mehe, -mi:ist39 = kälüsk', -i, -it13 naise õemees, kälimees
kälüs|kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi5 õeste abikaasad
kämbä|k, -gu, -kut13 koorem
kämm, kämmo, .kämmo37 = kämmä|k, -gu, -kut13 = kämmüs heinahunnik
kämmäl, .kämblä, kämmäld23 kämmal, labakäsi, käelaba
kämmüs, -(s)e, -t11 = kämm
kändsä|k, -gu, -kut13 käntsakas
käng, kängä, .kängä35 king; kängäldäq kingadeta, paljajalu
kängi|ne, -dse, -st7 = kängi|ts, -dsä, -tsät13 jalats, jalanõu
kängi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .käng'mä, .kängiq, kängi63 jalga panema, kängitsema
kängsep|p, -ä, -pä35 kingsepp
kängäh(t)ü|mä, -däq, -84 = ängäh(t)ümä känguma
käo|kirg', -kire, -.kirge34 = käo|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja43 = käokiräs, -(s)e, -t11 = käo|lehm, -lehmä, -.lehmä35 lepatriinu
käolin|a, -a, -na28 = käorü|gä, -ä, -kä25 karusammal; käolina kasus kuiva kotusõ pääl: matal', peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas
käopet|eq, -te, -et18 = tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete
|pe, -pe e -behe, -pet e -behet14 käbe; usin
käperde|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 1. käpuli käima; lats' käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli; 2. = korduv käperdämä
käperdä|mä, -q, -83 = käpistämä käperdama
käpikilläq = käpil(d)e = käpäkilläq käpuli
käpiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käpistämä
käpistä|mä, -q, -83 = käpi|tämä, -täq, -dä82 = käpi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = käperdämä käperdama
käp|p, -ä, -pä35 käpp
käpr, käbrä, .käprä46 = kipr = käbärüs = köpr korts, kiber, kurd
.käprä = .kipra kipra, kortsu, kurdu
.käpsämä, käpsädäq, .käpsä77 näpsama; näpistama
käpäkilläq = käpikilläq
kärbi|k, -gu, -kut13 = kärp kärbis
kärbili|ne, -dse, -st5 krobeline
.kärblä|ne, -(d)se, -st5 < kärbäne kärbes
.kärbläse|si:in', -seene, -si:int39 kärbseseen
kärbäh(t)üs, -e, -t9 = kärdsäh(t)üs
kärbä|ne, -dse, -st7 > .kärbläne
kärbä|tämä, -täq, -dä82 kokku kuivama
kärd, kärdä, .kärdä35 kõrbehais; küük' om kärdä täüs' köök on kärsahaisu täis
kärdso(h)n = kärdsä(h)n kortsus
kärdsähtä|mä, -q, -83 kärgatama; pikne kärdsäht' pikne kärgatas
kärdsäh(t)üs, -e, -t9 = kärbäh(t)üs = kärgäh(t)üs kärgatus, kõmakas; hoop
kärdsä(h)n = kärdso(h)n
kärehehe = kärehele käredasti
käre|ki:il', -keele, -ki:ilt40 maikelluke
kärg', käre, .kärge34 1. kärg; 2. musträhn
kärgäh(t)üs, -e, -t9 = kärdsäh(t)üs
kärgänd', -i, -it13 = käräk kuiv (hrl kivine v savine) küngas põllul
kärgä|ne, -dse, -st7 künklik
käris|emä, -täq, -e87 kärisema
käriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käristämä
käristä|mä, -q, -83 käristama
kärk, kärgä, .kärkä35 küngas
.kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele85 korduv kärkima, sõimlema
.kärk'mä, .kärkiq, kärgi63 kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)
.kärk'nä, -, -t3 kärkimine; piksemürin
.kärkvilläq = .kärkvälläq elevil
kärmendä|mä, -q, -83 ergutama
.kärmähe = .kärmäle kärmesti
kärmäs, .kärmä, kärmäst22 kärmas, kärme
.kärmüs, -e, -t9 kärmus
kärn, kärnä, .kärnä35 1. kärn; 2. kärn (tööriist)
kärn', kärni, .kärni37 koorekirn
kärn|kunn, -kunna, -.kunna31 kärnkonn
kärnä|ne, -dse, -st7 kärnane
kär|o, -o, -ro26 1. käru; 2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus; no taa naanõ om üts' käro külh no see naine on üks tulehark küll; 3. rutt, kiirus; and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust; auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda
käro|tama, -taq, -da82 1. kärutama; 2. käristama
kärp, kärbä, .kärpä37 = kärbik kärbis
.kärp'mä, .kärpiq, kärbi63 1. kärpima; 2. terariista õhendama
.kärpsä, -, -t3 ere, terav
kärre, -, -t14 käre
kär|rin, -ina, -inat4 kärin
.kärrämä, kärrädäq, .kärrä77 = kärä() kärama, käratsema
kärs, kärsä, .kärsä35 kärss
kärsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kärsitämä
kärsi|tämä, -täq, -dä82 kärsitu olema; närvitsema
.kärs'mä, .kärsiq, kärsi63 kärsima, läbema, maldama
.kärs'mäldäq kärsitu, läbematu; närviline
.kärtso = .kärtsä kortsu
kär|ä, -ä, -rä24 kära
kärähtä|mä, -q, -83 < kärähütmä käratama, kärgatama
käräh(t)üs, -e, -t9 käratus, kärgatus
kärähü|tmä, -täq, -dä62 > kärähtämä
kärä|k, -gu, -kut13 = kärgänd': ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)
käräkoori|nõ, -dsõ, -st5 krobelise koorega
kär|ä()mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä88 = kärä|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .kärrämä kärama, käratsema
|si, -e, -tt42 käsi; kätt nõstma hääletama (ka autosid); tii veeren oll' käenõstjit tee ääres oli hääletajaid
käsi|k, -gu, -kut13 = käs'k kibu, kapp; oluq om käs'ko sisehn õlu on kapas
käsikiv|i, -i, -vi26 käsikivi
käsil käsil
käsilde käsitsi
käsile har'otama taltsutama; taa elläi om jo väikust käsile har'otõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada
käsile .võtma käsile võtma
käsini|k, -gu, -kku38 käendaja
käsipõsikallaq käsipõsakil
käsipõsikallõ käsipõsakile
käsipõsildõ käsipõsakil(e)
käsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv käsitämä
käsi|tämä, -täq, -dä82 kä(t)ega katsuma, kompima
käsitü:ü, -, -d52 käsitöö
käsk, käsü, .käskü37 käsk
käs'k, .käs'ko, .käs'kot15 = käsik
käsk|jalg, -jala, -.jalga33 käskjalg
.käskmä, .käskeq, käse65 käskima; käskjä kynnõviis' keel käskiv kõneviis
käsn, käsnä, .käsnä35 käsn
käsnäpur|rõi†, -õja, -õjat4 rohutirts
käsü|tämä, -täq, -dä82 käsutama
käterät|t', -i, -ti37 käterätt
kät'o, -, -t2 lastek käsi, kätu
|tsin, -dsinä, -dsinät4 kädin
kätsä|tämä, -täq, -dä82 = katsatama kädistama
kätte|mass, -massu, -.massu37 kättemaks
kättpite(h)n kättpidi
.kääbli|k, -gu, -kku38 närb, isutu; jõuetu
.kää(m)bre, -, -t3 = .ämbri suur oherdi
kääbäs, .kääpä, kääbäst22 kääbas
kääbä|ts', -dsi, -tsit13 1.* kääbus; kääbik; kääbäts'puu kääbuspuu; 2.† kronu
.käädre|päiv, -päävä, -.päivä35 17. märts
käädsähtä|mä, -q, -83 kääksatama
käädsäh(t)üs, -e, -t9 kääksatus
käädsä(h)n kängus
käädsü|tämä, -täq, -dä82 kääksutama; käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska
.käändelemä, kääneldäq, .käändele85 käänlema
.käändjä|ne, -dse, -st5 = .käändle|päiv, -päävä, -.päivä35 = käänüpäiv pööripäev
.käändliga|nõ, -dsõ, -st5 = käänäkine käänuline
.käändmä, (.)käändäq, käänä66 < ki:irdmä keerama, pöörama, käänama
.käändü|mä, -däq, -84 käänduma, pöörduma
käänähtä|mä, -q, -83 korraks käänama, pöörama
käänäh(t)üs, -e, -t9 = käänäk'
käänähü|tmä, -täq, -dä62 > käänähtämä
käänä|k', -gi, -kit13 = käänäh(t)üs = käänäng käänak, pööre
käänäki|ne, -dse, -st5 = .käändliganõ käänuline
käänäng, -u, -ut13 = käänäk'
käänü|päiv, -päävä, -.päivä35 = .käändjäne
käänüs, -(s)e, -t11 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa; kuvvõkäänüs kuue reväär; 2. keel kääne; pööre; (nimisyna)käänüs kääne; (tegosyna)käänüs pööre
käänüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 käänlema
käänüspää, -, -d52 käänüspäägaq väits' e käänüspääväits' kokkupandav nuga
käärd, kääro, .käärdo36 = kääräh(t)üs (leiva)käär
kääriq, m .kääre, .kääre37 käärid
.käär'mä, .kääriq, kääri63 käärima (kangast, rõivast)
käär'|puuq, m -puiõ, -puid50 käärpuud (kanga loomiseks)
kääräh(t)üs, -e, -t9 = käärd
.käärü|mä, -däq, -79 käärima
.käätsmä, .käätsüq, käädsü73 kääksuma
.käätsä kängu
käük', käügi, .käüki37 käik; tunnel; viie käügigaq auto viiekäiguline auto; maa-alonõ käük' maa-alune käik
.käül|emä, -däq, -e85 jalutama; korduv käima
.käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve54 < .k'auma, < .kjauma käima
käüs|(s), -(s)e, -t11 käis, varrukas
.käüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 edasi-tagasi v korduvalt kõndima, käima; käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi); käüskele muguq ammõt'nikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda
.käü|tämä, -täq, -dä81 kõnnitama
|bimä, -piq, -bi57 kobima
köbrä(h)n = käbrä(h)n kortsus, kipras
köh|imä, -hiq, -i57 = köhkätämä köhima
köhkerdä|mä, -q, -83 ukerdama
köhkä|tämä, -täq, -dä82 = köhimä
.köhvli, -, -t1 = .kühvli kühvel
köh|ä, -ä, -hä24 = kühä köha
köhähtä|mä, -q, -83 < köhähütmä köhatama
köhäh(t)üs, -e, -t9 köhatus
köhähü|tmä, -täq, -dä62 > köhähtämä
köks', köksi, .köksi37 > ts'oks' [2.]
.köngä kängu; kõverasse, kössi
köngä|ts', -dsi, -tsit13 kängunu
köpr, köbrä, .köprä46 = käpr korts, kiber, kurd
körbähtä|mä, -q, -83 korraks rüüpama
.körp'mä, .körpiq, körbi63 = .kürp'mä lürpima, rüüpima
.körpämä, körbädäq, .körpä77 rüüpama; körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!
körss', körsi, .körssi37 reheahju võlv
kört', kördi, .körti37 1. kört, vedel puder; 2. krooge
.kört'mä, .körtiq, kördi63 krookima
.köstre, -, -t3 köster
kööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 komberdama
köödsä(h)n = köörä(h)n küürus, kühmus
köödsä|tämä, -täq, -dä82 küürutama; kössitama
köömeq, kü:ümne, köömend17 sag m köömen; kööme
köörä|k, -gu, -kut13 = kööräts' küürakas
köörä(h)n = köödsä(h)n: vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima
köörä|ts', -dsi, -tsit13 = kööräk
köörä|tämä, -täq, -dä82 küürutama
köörüssihe keerdu
köörüssi(h)n keerus
köüdeq, .köüte, köüdet18 köidik; (raamatu) köide
köüds', köüdse, köüst39 = köüds', kövve, köüt49 köis
köüdüs, -(s)e, -t11 1. köidik; side; 2.* seos
köüdüssyn|a*, -a, -na28 = sõlm'syna* keel sidesõna
.köühkelemi|ne, -se, -st5 langetõbi
.köütmä, .köütäq, köüdä61 1. köitma, siduma; 2.* seostama
.köütü|mä, -däq, -80 1. kokku jääma; 2.* seostuma
|dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs69 küpsema; leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus
|dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä56 küpsetama; imä küdsä leibä ema küpsetab leiba
küdsüs, -(s)e, -t11 küpsetis; praad; küpsis
kügel|emä, -däq, -e85 = kügähe(l)lemä kössitama, konutama
kügrä|ts', -dsi, -tsit13 = kühmäts' < küüräts'
kügähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = kügelemä
kügä|.rits'mä, -.ritsiq, -ritsi63 vaevaliselt käima
kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäroodsu(h)n küürus; kössis, kõveras
kügäru:utsu = künäru:utsu küüru; kössi, kõverasse
kügäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 nihelema; saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema
kühk, kühü, .kühkü37 = kühm
kühkä|ts', -dsi, -tsit13 = kühmäts'
.kühkü = .kühmä
kühm, kühmä, .kühmä35 = kühk = kükr küür, kühm
kühmi|k, -gu, -kut13 = kühmäts'
.kühmä = .kühkü küüru, kühmu
kühmä|k, -gu, -kut13 = kühmä|ts', -dsi, -tsit13 = kügräts' = kühkäts' = kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene
kühmä(h)n = kühä(h)n küürus, kühmus
.kühvli, -, -t1 = .köhvli kühvel
küh|ä, -ä, -hä24 = köhä köha
kühä(h)n = kühmä(h)n
kük|k, -ü, -kü37 kükk
kük|kämä, -ädäq, -kä77 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma; 2. istutama; kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi
kükr, kügrä, .kükrä35 = kühm < küür
kükähtä|mä, -q, -83 < kükähütmä korraks kükitama
kükähüisi = kükäkilläq
kükähü|tmä, -täq, -dä62 > kükähtämä
kükäkilläq = kükähüisi = kükäkälläq = kükässilläq kükakil
kükäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv (maha) kükitama
kükässilläq = kükükilläq = küküssilläq = kükäkilläq
küküte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv kükütämä
kükü|tämä, -täq, -dä82 kükitama
külb', külbi, .külbi37 = külb', külvi, .külbi36 külv
.külbmä, .külbäq, külbä e külvä61 külvama
kül(l)e(h)n küljes
kül(l)est küljest; võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest
külg', kül(l)e, .külge34 külg
.külge külge; pihta; kallale; läts' külge läks pihta; läks kallale
.külg'mä|ne, -dse, -st5 külgmine
külh = külq küll; om külh on küll
küllükilläq = küllül(d)e külili; vana ruun oll' sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili
kül|lüm, -ümä, -ümät4 külvivakk
küllüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv küllütämä
küllü|tämä, -täq, -dä82 külitama
külm, külmä, .külmä35 külm
külme|tämä, -täq, -dä82 = külmätämä külmetama
külmetüs, -e, -t9 1. külmetus; 2. = külmäkapp'
külmähtä|mä, -q, -83 äkki v korraks külmetama; Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära
külmäkahmustus, -õ, -t9 külmavärin
külmäkap|p', -i, -pi37 = külmetüs [2.] külmkapp, külmik
külmä|mä, -däq, -69 külmuma; külmetama; sääne külm oll', et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla; mul käeq külmäseq mul käed külmetavad
külmä|tämä, -täq, -dä82 = külmetämä
külq = külh
kül|ä, -ä, -lä24 küla
küläli|ne, -(d)se, -st5 külaline
küländ küllalt
küländkiq küllaltki
küländäle küllaldaselt, rikkalikult
külümüt|t, -ü, -tü37 külimit; külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja
kümme, .kümne, kümmend17 kümme
.kümnendi|k, -gu, -kku38 = .kümnesjago kümnendik
.kümne|s, -ndä, -ndät3 kümnes
.kümne|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .kümnendik
künd, künnü, .kündü37 künd
.kündle|päiv, -päävä, -.päivä35 küünlapäev, 2. veebruar
.kündmä, (.)kündäq, künnä66 kündma
küng, küngä, .küngä35 puujuurte kobar (koos mullakamaraga); maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud
künnel', .kündle, künneld23 = künnäl' küünal
künnerüs, -e, -t9 = kynõrus ristluu; harkadra osa
künnäl', .kündle, künnäld23 = künnel'
künnä(r(t))puu, -, -d50 künnapuu
künnär', .kündre, künnärd23 küünar
künnär'nut|t', -i, -ti37 > künnär'pää
künnär'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 < künnär'nutt' küünarnukk
künäroodsu(h)n = kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäräädsi(h)n küürus; kössis, kõveras
künäru:utsu = kügäru:utsu = künä.räätsi küüru; kössi, kõverasse
künäräädsi(h)n = künäroodsu(h)n
künä.räätsi = künäru:utsu
|pär', -bärä, -bärät4 kübar; kaabu
.kürp'mä, .kürpiq, kürbi63 = .körp'mä lürpima, rüüpima
kürvi|ts, -dsä, -tsät13 kõrvits
küsümi|ne, -se, -st5 küsimus
küsümis(e)|märk', -märgi, -.märki37 = küsümüsmärk' küsimärk
küs|ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse4 küsima
küsümüs, -e, -t9 küsimus, probleem
küsümüs|märk', -märgi, -.märki37 = küsümis(e)märk'
küsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 küsitlema
küt|eq, -te, -et18 küte; kütus
.kütmä, küttäq, kütä61 kütma
kütse, -, -t14 küps, valmis; kütseq mar'aq küpsed marjad
küttü|mä, -däq, -80 küdema
kütä|k, -gu, -kut13 kütmine, kütmisaeg; üts' kütäk puid ühe kütmise jagu puid
kütüs, -(s)e, -t11 1. kütis; 2. kütus
küüds', küüdse, küüst39 1. küüs; 2. kae
küüdse|lill', -lilli, -.lilli37 saialill
küüdsi|ne, -dse, -st7 küüntest; küüdsine küpär' küüntest kübar (rahvalaulust)
küüdsi|tämä, -täq, -dä82 = .küüds'mä küünistama
küüds'|lauk, -laugu, -.lauku37 > kipluk
.küüds'mä, .küüdsiq, küüdsi63 = küüdsitämä
küüds'.varbil(õ) kikivarvul(e)
kü:ük', köögi, kü:üki, 37 köök
küün, küünü, .küünü37 küün
.küündümä, .küündüdäq, küünü79 küündima, ulatuma; sirutuma
küünähtä|mä, -q, -83 < küünähü|tmä, -täq, -dä62 korraks küünitama
küünü|tämä, -täq, -dä82 küünitama
küür, küürä, .küürä35 > kükr
küürä|ts', -dsi, -tsit13 > kügräts'
kü:ütsä küüru, kühmu
küüvi|ts, -dsä, -tsät13 küüvits
ky|di, -di, -ti26 kõdi
kyd(s)is|õma, -taq, -õ87 sosistama, sosisema
kydi|tama, -taq, -da82 kõditama, kõdistama
kygõ = kyy kogu aeg, pidevalt, alati; suqkaq om kygõ üts' hädä sinuga on pidevalt üks häda; kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...
kygõko|go*, -go, -ko26 universum, kõiksus
kygõpäält kõigepealt
kygõst kõigest, ainult
kygõsuguma|nõ, -dsõ, -st5 = kygõsugu|nõ, -dsõ, -st7 kõiksugune, igasugune
kyigildõ kõigiti, igati
kyigi(h)n = kyigipoodi = kyigipooli kõikjal, igal pool; kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga; võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal
kyigipäidi igapidi
kyigist kõikjalt, igalt poolt; sinnäq tull' ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt; tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt
ky|ik', -gõ, -kkõ35 kõik; kyik' aig kogu aeg
.kyiki kõikjale, igale poole; kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse
kymahta|ma, -q, -83 kõmatama, paugatama
kymah(t)us, -õ, -t9 kõmakas, pauk
kymba|k, -gu, -kut13 lombakas
kym|min, -ina, -inat4 kõmin
kymmõlda|ma, -q, -83 asjata aega viitma, logelema
.kymps'ma, .kõmpsiq, kõmpsi63 kõmpsima; kõmps' kodo poolõ kõmpsib kodu poole
.kynd'ma, .kyndiq, kynni63 kõndima
kynn'†, kynni, .kynni37 jonn
kynning, -u, -ut13 = kynni|k, -gu, -kut13 kõnnak
kynni|tama, -taq, -da82 kõnnitama
kynni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kynnus, -(s)õ, -t11 = kannus kannus
.kynnõ|viis', -viisi, -.viisi37 keel kõneviis; kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviis' kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis
.kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa77 komberdama; Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.
kynur', -i, -it4 = kynuri|k, -gu, -kku38 (puu)võru seeliku alaääres; tuu kynur' oll' uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali
kynõl|õma, -daq, -õ85 rääkima, kõnelema
kynõq, .kynnõ, kynõt18 kõne; ettekanne
kynõrus, -õ, -t9 = künnerüs ristluu; harkadra osa
kyy = kygõ
kyykama, kõõgadaq, kyyka77 kõõksuma
kyyksa, -, -t3 paindlik, painduv, sitke; hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke
kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ85 laisklema
kyyrd|silm, -silmä, -.silmä35 kõõrdsilm
kyyrdu = kõõrildõ: kaes kyyrdu vaatab kõõrdi
kyyvama, kõõvadaq, kyyva77 lõõmama

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y