Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

ka(q) ka, samuti
kaabahta|ma, -q, -⁸³ < kaabahu|tma, -taq, -da⁶² korraks v kiiresti kaapima, kraapima
kaaba|tama, -taq, -da⁸² kaabitsema, kraapima
kaabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaabitsema, kraapima
.kaabli, -, -t¹ kaabel
kaabõq, .kaapõ, kaabõt¹⁸ < kaap' kaabe, kraabe (sag m)
kaabõrda|ma, -q, -⁸³ kaaberdama, lonkima
kaadsaq, m .kaadso, .kaadso³⁰ < kaldsaq (vanaaegsed) meeste püksid
kaadsa|tama, -taq, -da⁸² kädistama (haraka, ka inimese kohta)
kaadsipuu, -, -d⁵⁰ akaatsia
kaagahta|ma, -q, -⁸³ < kaagahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kaagutama
kaaga|tama, -taq, -da⁸² kaagutama
.kaaha kobarasse, üksteise kõrvale
kaak', kaagi, .kaaki³⁷ kaabakas; üleannetu
kaal I, kaala, .kaala³⁰ 1. kael; 2. eseme v kehaosa kitsam osa; 3. kitsas maa- v veeriba
kaal II, kaalu, .kaalu³⁷ 1. kaal, raskus; 2. kaal, kaalumisseade; 3. > kaoku:uk
kaal', kaali, .kaali³⁷ 1. kaalikas; 2. suur linane rätt v riie
kaala|dsiq, m -tsidõ, -tsiid¹³ kaelaehted
kaala.kandja, -, -t³ 1. laps, kes suudab juba ise pead tõsta; 2. töövõimeline inimene
kaala|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ kaelaehe
kaala.lõikaja, -, -t³ vihamees
kaala|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ 1. kurguauk; 2. (särgi vms) peaauk
kaala|rihm, -rihma, -.rihma³⁰ kaelarihm
kaalarät|t', -i, -ti³⁷ kaelarätt
kaala|su:un', -soonõ, -su:unt³⁹ kaelasoon
.kaalda|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaaltagonõ krae, kaelus, manisk; vanast oll' miihil triik'särgi asõmal kaaldanõ ynnõ kaalan vanasti oli meestel triiksärgi asemel ainult manisk kaelas
.kaaldu|ma, -daq, -⁸⁰ kalduma, painduma; puu oll' ärq kaaldunuq puu oli (pinge alla) paindunud
.kaalsa, -, -t³ (kaalult) raske
kaaltago|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kaaldanõ
kaalkirä|k, -gu, -kut¹³ = kaalkiräs, -(s)e, -t¹¹ kaelkirjak
.kaal(d)ma, .kaal(d)uq, kaalu⁶⁴ 1. kaaluma; 2. kangutama
kaalu|tulp, -tulba, -.tulpa³¹ kaevusammas
.kaamli, -, -t¹ = kaamõl', -i, -it⁴ kaamel
kaamõra, -, -t³ kaamera
kaanõ|tama, -taq, -da⁸² kaanetama, kaanega katma
kaap, kaabo, .kaapo³⁷ = kaapküpär' kaabu, kübar
kaap', kaabi, .kaapi³⁷ > kaabõq
kaapkü|pär', -bärä, -bärät⁴ = kaap
.kaap'ma, .kaapiq, kaabi⁶³ kaapima; kraapima
.kaapõlõma, kaabõldaq, .kaapõlõ⁸⁵ = korduv .kaap'ma
kaar, kaara, .kaara³⁰ kaer
kaar', kaari, .kaari³⁷ 1. kaar, kumerus; 2. (silla, ahju vms) kaar; 3. niiduesi; niidetud heina- v viljaviirg; 4. ilmakaar
kaara.kiisla, -, -t³ kaerakiisel, kaerakile
kaarater|ä, -ä, -rä²⁴ 1. kaeratera; 2. poisikese peenis
kaara|tsimm', -tsimmi, -.tsimmi³⁷ kaerajaan (tants)
kaar(d)as, .kaarda, kaarast²³ > kaar(d)õq
.kaardaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ > .kaartõalonõ
.kaari kaarjalt, kaardu; ringi; loodsigu külelavvaq ommaq kaari painutõduq paadi küljelauad on kaardu painutatud; latsõq muguq juuskvaq morro piten kaari lapsed muudkui jooksevad hoovi mööda ringi
kaari(h)n kaares, kaardu, kumer
kaari|tama, -taq, -da⁸² 1. kaagutama; kana kaaritas kana kaagutab; 2. kaarena kulgema; ringi käima
.kaarna, -, -t³ = kaarnas, .kaarna, kaarnast²² kaaren, ronk; ku kaarnas üle talo lindas ja rüük', sys om tallo kuuljat uutaq kui ronk üle talu lendab ja karjub, siis on tallu surijat oodata
.kaars'ma, .kaarsiq, kaarsi⁶³ = .kraas'ma (villa) kraasima
kaart', kaardi, .kaarti³⁷ kaart (mängu-, maa-, panga- jm)
.kaartõalo|nõ, -dsõ, -st⁷ < .kaardaalonõ räästaalune
.kaartõ.pandja, -, -t³ kaardimoor
.kaartõtil|a, -a, -la²⁶ = .kaartõ|tilk, -tilga, -.tilka³¹ jääpurikas
kaarus, -(s)õ, -t¹¹ ilupael; särgi pääl ommaq vereväq kaarusõq kuue peal on punased ilupaelad
kaar(d)õq, .kaartõ, kaarõt¹⁹ < kaar(d)as räästas; kaartõ(veere) all (v kaartõalotsõn) saisi vihmavar'on seisin räästa all vihmavarjus
kaas', kaasõ, kaast³⁹ kaas; käänetävä kaasõgaq purk' keeratava kaanega purk
kaasa, -, -t² (abi)kaasa
kaasi|k, -gu, -kut¹³ 1. = kaasitaja, -, -t³ pulmalaulik; 2. = järvekaasik = jyykaasik vesiroos
kaasi|tama, -taq, -da⁸² pulmalaule laulma
kaasitus, -õ, -t⁹ pulmalaul
kaasõtaja, -, -t³ (purgi)kaanetaja
kaba|k, -gu, -kut¹³ kõrts
kabi, kabja e kab'a, .kapja⁴³ kabi
kabista|ma, -q, -⁸³ (naisterahvast) kabistama, käperdama; sugutama
kablu|tama, -taq, -da⁸² (kariloomi) köide panema
ka|bo, -bo, -po²⁶ neiu, tütarlaps
kabõhi|nõ = kabõhõ|nõ, -(d)sõ, -st⁵ neiu, naisterahvas, tibi; tibu, kanapoeg
kabõl, kabla, .kapla⁴⁵ = kabyl' = kapl (jämedam) nöör; vas'kal om kabõl kaala ümbre vasikal on nöör kaela ümber; tsuvvakablaq pastlapaelad
kabõli|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed
kabõr†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabyr' = kapr metskits
kabyl', kabla, .kapla⁴⁵ = kabõl
kabyr'†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabõr
kadaja|nõ, -dsõ, -st⁵ kadakane, kadakapuust
kadaji|nõ, -dsõ, -st⁵ kadakane, kadakaid täis
kadajus, -õ, -t⁹ > kadasti|k, -gu, -kku³⁸ = kadasto, -, -t¹ kadastik, kadarik
ka|do, -o, -to²⁷ kadu, häving, hukk; võhluq tähendäseq kato, ku näid elotustõ pall'o sugõnõs rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugeneb
ka|dsa, -dsa, -tsa²⁸ (kirvõ)kadsa kirvetera nurk
kadõ, -(hõ), -(hõ)t¹⁴ kurja, õela silmaga; kade; armukade
kadõhuisi = kadõhõhe
kadõhus, -õ, -t⁹ kadedus
kadõhõhe = kadõhõlõ = kadõhuisi õeluse, kadeduse pärast; kadedalt; naabri tege kadõhuisi sullõ kaiho naaber teeb kadeduse pärast sulle kahju
kadõ|kops, -kopsu, -.kopsu³⁷ kadekops
kadõli|k, -gu, -kku³⁸ õela-, kadedavõitu
kadõrna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .katripäiv kadripäev, 25. november
kadõrna|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .katrisant' kadrisant
.kaehta|ma, -q, -⁸¹ < .kaehutma 1. korraks vaatama, silma peale viskama; 2. = kahetama
.kaeh(t)us, -õ, -t⁹ 1. pilk, (silma)vaade; 2. vaade, silmapiir; 3. = kahetus
.kaehu|tma, -taq, -da⁶² > .kaehtama
kaeja|ts', -dsi, -tsit¹³ sag m 1. katsik(ud); 2. esitlus, presentatsioon; raamadu kaejadsiq e kaejadsõq raamatu presentatsioon
.kaema, kaiaq, kae⁶⁷ vaatama
ka ka
kaeq < vot vaat(a); ennäe; kaeq nii om lugu vaat nii on lugu
.kaeskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .kaema silmitsema, vahtima
kag'a = kagja = kago(h)n
kagari|k, -gu, -kku³⁸ kidurakasvuline puu v põõsas; kammimata juuksed, pulstunud juuksetutt
kagja = kag'a = kagoh(n)
k'a|go, -o, -ko²⁷ = kägo kägu
kagoh(n) = kag'a = kagja = kagos(t) = kaeq kos(t) = kaeq koh(n) vaat kus; kagos om lugu! vaat kus lugu!
kah kah, ka
kahanda|ma, -q, -⁸³ 1. kahandama; 2. evakueerima; syaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq inimesed evakueeriti rindejoone eest
kaha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kahanema
kahe|tama, -taq, -da⁸² = .kaehtama [2.] = kahima kaetama, kurja pilguga ära nõiduma
kahetus, -õ, -t⁹ = .kaeh(t)us [3.] kaetus, (kurja pilgu) nõidus
kah|har', -ara, -arat⁴ kahar
kah|hin, -ina, -inat⁴ kahin
kahi, kah'a, .kahja⁴³ 1. = makõkahi piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver; 2. kaetus, (kurja pilgu) nõidus; kaetav; kahi silmägaq kurja (kaetava) silmaga
kah|ima, -hiq, -i⁵⁷ = kahetama
kahista|ma, -q, -⁸³ kahistama
kahis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kahisema
kahitsus, -õ, -t⁹ kahetsus
kahitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kahetsema
kahi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .kaihkõlõma kahetsema
.kahmama, kahmadaq, .kahma⁷⁷ kahmama, haarama
kahmista|ma, -q, -⁸³ = kahmustama väristama, võbistama, judistama
kahmistus, -õ, -t⁹ = kahmustus värin, võbin, judin
kahmistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kahmustõ(l)lõma värisema, võbisema, judisema
kahmusta|ma, -q, -⁸³ = kahmistama
kahmustus, -õ, -t⁹ = kahmistus
kahmustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kahmistõ(l)lõma
kahmõq, .kahmõ, kahmõt¹⁸ judin, värin, judin
kahmõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ ehmuma
ka|h'o, -h'o, -hh'o²⁶ 1. kahju, kurb; 2. = kaih kahju; kahjum
kah'oli|k, -gu, -kku³⁸ kahjulik(uvõitu)
kah'oli|nõ, -dsõ, -st⁵ kahjulik
kah'os kahjuks
kahr, kahru, .kahru³⁷ < karh karu
.kahr'ma, .kahriq, kahri⁶³ 1. kroovima; 2. noomima
kahru|kaar, -kaara, -.kaara³⁰ rukkiluste (umbrohi)
kahru|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² karuohakas
kahru|perseq, -.perse, -perset¹⁸ ungas
kahruvabarn = kahruva(v)varn, -a, -at⁴ = tsiavabarn kitsemurakas; kahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu mar'aq, kasusõq mõtsan pikä, pistülidse, terävide nõklogaq varrõ otsan kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsas
kahrõq, .kahrõ, kahrõt¹⁸ kare
.kahtla|nõ = .kahtliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kahtlane
.kahtlus, -õ, -t⁹ kahtlus
kahtlusta|ma, -q, -⁸³ kahtlustama
.kahtlõma, kaheldaq, .kahtlõ⁷⁸ kahtlema
kah|u, -u, -hu²⁶ kahu, külm
kahusk', -i, -it¹³ kohev karvakera, sasipundar; latsõl pää om niguq kahusk' otsan lapsel on pea otsas nagu sasipundar
kahuski|nõ, -dsõ, -st⁵ kohev, sassis, karvane
kahu|tama, -taq, -da⁸² kahutama, külmetama
kahv, kahva, .kahva³⁰ kahv
kahvahtu|ma, -daq, -⁸⁴ kahvatuma
.kahvli, -, -t¹ kahvel
.kaibama, kaivadaq, .kaiba⁷⁷ 1. (nt kohtusse) kaebama; (ära) kaebama; 2. kaebama, kurtma
.kaibli|k, -gu, -kku³⁸ kaeblik
.kaiblõma, kaivõldaq, .kaiblõ⁸⁵ kaeblema
.kaibma, .kaibaq, kaiba⁶¹ kaevama
.kaibus, -õ, -t⁹ kaebus
kaidsõq, .kaitsõ, kaidsõt¹⁸ 1. kaitse; kaitsetegevus; julgeolek; tõrje; õhukaidsõq õhutõrje; 2. kaitse (nt teleril)
kaigas, .kaika, kaigast²² kaigas, kepp, tokk
kaih, kaiho, .kaiho³⁷ = kah'o [2.] kahju; kahjum
.kaihkõlõma, kaihõldaq, .kaihkõlõ⁸⁶ = kahitsama kahetsema
.kaihtu|ma, -daq, -⁸⁴ vaibuma, lakkama; hajuma, laiali minema; kõlahus om ärq kaihtunuq kõlin (v kuulujutt) on vaibunud; kyik' külä om vaiki, rahvas om ärq kaihtunuq kogu küla on vakka, rahvas on laiali läinud
kainal, .kaindla, kainald²³ > kangal'
.kaitsja, -, -t³ kaitsja, advokaat
.kaitsma, kaitsaq, kaidsa⁶¹ kaitsma
.kaitsõ|liit, -liido, -.liito³⁷ kaitseliit
kaiv, ka(iv)o, .kaivo³⁷ kaev
kaiva|ts', -dsi, -tsit¹³ kaebaja, kaebupunn
ka|ja, -ja, -ia²⁸ kaja
kajo|t', -di, -tit¹³ kajut
kaka'o, -, -d² kakao
ka|kar', -gara, -garat⁴ kupar; linakagaraq ommaq siimnit täüs' linakuprad on seemneid täis
kak|k, -u, -ku³⁷ < ü:ükakk kakk, öökull
kak|kama, -adaq, -ka⁷⁷ katkuma
kakkõhel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel katkehäälik, kõrisulghäälik, larüngaalklusiil; kakkõhellü märk' täht' q kõrisulghäälikut märgib täht q
kak|kõlõma, -õldaq, -kõlõ⁸⁵ kaklema, kisklema
kak|kõma, -õdaq, -kõ⁷⁷ = kakõhuma katkema, rebestuma
.kakma, .kakkuq, kaku⁶⁴ katkuma, kitkuma; sikutama
.kaksama, kaksadaq, .kaksa⁷⁷ 1. kaksama, kiskuma; 2. (nt selga) ära venitama; katkestama
kakõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = kakkõma
kakõhus, -õ, -t⁹ katkestus
kakõlus, -õ, -t⁹ kaklus, kähmlus
kakõnu|q, -q, -t¹ rebestus
kak|õq, -kõ, -õt¹⁸ katke; katkend
kakõrus, -õ, -t⁹ kaltsakas
kal|a, -a, -la²⁸ kala
kala|kaur', -kauri, -.kauri³⁷ kajakas
kala|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ kalamees; kalur
.kaldama, kalladaq, .kalda⁷⁷ kallama, valama
.kaldli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kaldõnõ kallakune
kaldsaq, m .kaldso, .kaldso³⁷ > kaadsaq
.kaldu kaldu
.kalduma, .kaldudaq, kallu⁷⁹ = .kalluma 1. kalduma; 2. minema, suunduma; säält ma kaldu kodo poolõ sealt ma suundusin kodu poole
.kaldõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kaldli(g)anõ
kalg', kalõ, .kalgõ³⁷ kõva; kalk; tuim; tundetu
.kalg'us, -õ, -t⁹ kõvadus; kalkus; tuimus
kalgõndu|ma, -daq, -⁸⁴ kõvastuma; tuimestuma
ka'li(i)bri, -, -t¹ kaliiber
kalk', kalgi, .kalki³⁷ lubi
.kalkun', -i, -it⁴ > kul'u
kallahta|ma, -q, -⁸³ < kallahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kallama, kallutama
kallis, .kalli, kallist²² kallis
kalliskiv|i, -i, -vi²⁶ kalliskivi
kallista|ma, -q, -⁸³ kallistama
.kalluma, .kalludaq, kallu⁷⁹ = .kalduma
kalluskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõikuma
kallu|tama, -taq, -da⁸² kallutama
kallutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kallutama
kallõ, -, -t¹⁴ kale, karm, kalk; kõva
kallõh, .kaldõ, kallõht²¹ = kallõq kallak, kalle
ka'llõndri, -, -t¹ kalender
kallõq, .kaldõ, kallõt¹⁹ = kallõh
kallõr', -i, -it⁴ = kallõrdus kallerdis
kallõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ kallerduma, tarretuma
kallõrdus, -õ, -t⁹ = kallõr'
kallõs, .kaldõ, kallõst²³ 1. nõlv, kallak; 2. kallas
kal|lõv, -õvi e -õva, -õvit e -õvat⁴ kalev (riidesort)
kalm, kalmu, .kalmu³⁷ 1. kalm, hauaküngas; 2. kalmus
kalm(u)|aid, -aia, -.aida³³ kalmistu, surnuaed
kalmu|k†, -ga, -kat¹³ karusnahk
kalmuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. matuseline; 2. surnu; hauatagune olend (vrd ilmuline)
kalmus, -(s)õ, -t¹¹ kalmus (taim)
kalmõht, -u, -ut¹³ = kalmõq, .kalmõ, kalmõt¹⁸ = kalmõ|t, -du, -tut¹³ = kalmõ(h)t|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed
kalõhtu|ma, -daq, -⁸⁴ kalestuma, jäigastuma
kalõhõhe = kalõhõlõ kalgilt, karmilt
kam|a, -a, -ma²⁸ kama
kama|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ kamakas
ka(m)mandaja, -, -t³ < ku.raatri kamandaja, käsutaja; kuraator
ka(m)manda|ma, -q, -⁸³ 1. kamandama, käsutama; 2. toimetama, talitama
.kambri, -, -t¹ = .kambrõ, -, -t³ = kammõr' kamber
kamm', kammi, .kammi³⁷ kamm
.kam'ma, .kammiq, kammi⁶³ > sugima
kam|mar', -ara, -arat⁴ kamar
kammi|ts, -dsa, -tsat¹³ kammits
kammõli|k, -gu, -kku³⁸ kangekaelne; sõnakuulmatu; kinnine
kammõr', .kambrõ e .kambri, kammõrd²³ = .kambri
kamp, kamba, .kampa³¹ kamp
kamps', kampsi, .kampsi³⁷ = kamss', kamsi, .kamssi³⁷ kampsun
kan|a, -a, -na²⁸ kana
kana|arv, -arva, -.arva³⁰ = kanarv
kana|haugas, -.hauka, -haugast²² kanakull
kana|nahk, -naha, -.nahka³³ kananahk
kana|nõ, -dsõ, -st⁷ = kanas kanapoeg
kana.perse|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = kana.perse|loks', -loksi, -.loksi³⁷ härjasilm (lill)
kanari|k, -gu, -kku³⁸ = kanarv, -a, -at⁴ = kanaarv kanarbik; kanarbikunõmm
kanas, -(s)õ, -t¹¹ = kananõ
kand, kanno, .kando³⁶ känd
kandili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kant'liganõ kandiline
.kandliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kände täis; kandligadsõ lakõ pääl kände täis lagendikul
.kandma, .kandaq, kanna⁶⁶ kandma
kands, kandso, .kandso³⁷ konts (kontsu)
kandsõlei, -, -d,⁵³ kantselei
.kanduma, .kandudaq, kannu⁷⁹ välja kannatama, vastu pidama; kas taa auto kodonigiq kannus? kas see auto kodunigi vastu peab?
kan'e|p', -bi, -pit¹³ > kanõp'
kang', kangõ, .kangõ³⁵ kang; hoob
kangal', .kangla e .kangli, kangald²² < kainal kaenal
kangas, .kanga, kangast²² kangas
.kanglialo|nõ, -dsõ, -st⁷ kaenlaalune
.kangru, -, -t¹ kangur
kangu|tama, -taq, -da⁸² 1. kangutama; 2. aeglaselt, laisalt liigutama
.kangõ, -, -t¹ kange, jäik, kõva
.kangõhe = .kangõlõ 1. kangelt, jäigalt; 2. kangesti, väga
kangõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kangestuma
kangõh(t)us, -õ, -t⁹ kangestus
.kangõ|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ kangekaelne, isekas inimene
.kangõlõ = .kangõhe
kann', kanni, .kanni³⁷ kann (kannu)
kannahta|ma, -q, -⁸³ kannatama
kannahtamaldaq kannatamatu
kannahtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kannahtama
kannah(t)us, -õ, -t⁹ kannatus
kan|nal', -ali, -alit⁴ kanal
kannipuu, -, -d⁵⁰ hrl m kaelkoogud; kandepuud
kannisti|k, -gu, -kku³⁸ = kannisto, -, -t¹ = kannostik kännustik, raiesmik
kanno|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ kännuseen
kannosti|k, -gu, -kku³⁸ = kannistik
kannus, -(s)õ, -t¹¹ = kynnus kannus
kannõl', .kandlõ, kannõld²³ 1. kannel; 2. (korvi v pangi) vang; nüssikut nõstõtas kandlõst lüpsikut tõstetakse vangust
kant', kandi, .kanti³⁷ kant, nurk
.kant'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kandilinõ kandiline
.kant'ma, .kantiq, kandi⁶³ kantima, tahuma
kants', kandsi, .kantsi³⁷ kants, kindlus
.kantsli, -, -t¹ kantsel
kanõl', -i, -it⁴ kaneel
kanõ|p', -bi, -pit¹³ < kan'ep' kanep
kao|ku:uk, -koogu, -ku:uku³⁷ < kaal [II 3.] kaevuvinn
kaolt = .kaudu kaudu; lätsi Võrolt Põlva kaolt Tartohe läksin Võrust Põlva kaudu Tartusse
.kaoma, .kaodaq e katoq, kao⁶⁸ kaduma
.kaonugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ surnu, kadunu(ke)
.kao|tama, -taq, -da⁸¹ kaotama
.kaotsihe = .kaotsilõ kaotsi
.kaotsi(h)n kaotsis, kadunud
.kaotus, -õ, -t⁹ kaotus
ka|pin, -bina, -binat⁴ kabin; kabjakapin kabjaplagin
.kapjama, kabjadaq, .kapja⁷⁷ jooksma, lippama
kapl, kabla, .kapla⁴⁵ = (jämedam) nöör;
kap|p', -i, -pi³⁷ kapp
kapr†, kabra, .kapra⁴⁵ = kabõr metskits
.kapstapää, -, -d⁵⁰ kapsapea
kapstas, .kapsta, kapstast²² kapsas
kapst.maar'a|päiv = kapst.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ paastumaarjapäev, 25. märts
kapu|t, -da, -tat¹³ pikk villane sokk, kapukas
kaput|jalg, -jala, -.jalga³³ valgete jalaotstega (hobuse kohta)
ka|põl', -bõli, -bõlit⁴ kabel (ehitis)
kapõrda|ma, -q, -⁸³ kaperdama, tuikuma
kapõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kapõrdama
kar'a|kü:ük', -köögi, -kü:üki³⁷ karjaköök
kar'ala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ karjalane
kar'a.laskmisõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ karjalaskepäev, 1. aprill
kar'a|lats', -latsõ, -last³⁹ karjalaps
kar'amaa, -, -d⁵⁰ karjamaa
karask', -i, -it¹³ karask, odraleib
karasta|ma, -q, -⁸³ karastama
karastu|ma, -daq, -⁸⁴ karastuma
kara|vu:ut', -voodi, -vu:uti³⁷ ringmäng, mängulaul
kard, karra, .karda³³ 1. plekknõu, kard; 2. kard, ehe
(.)ka(a)rdin, -a, -at⁴ kardin
kardo(h)k|(as), -a, -at¹⁵ = kardol', -i, -it⁴ = .kartli = .kartol' kartul
kardõ|mon', -moni, -.monni³⁸ = kardõ|mu:un', -mooni, -mu:uni³⁷ kardemon
.kargaja, -, -t³ 1. hüppaja; *kavvus-, korgus-, saivaskargaja kaugus-, kõrgus-, teivashüppaja; 2. vurrkann
.kargama, karadaq, .karga⁷⁷ 1. < hüppämä hüppama, kargama; sööstma; 2. (kareldes) tantsima; 3. paaritama, sugutama
.kargami|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hüppamine; hüpe; *kavvus-, korgus-, saivaskargaminõ kaugus-, kõrgus-, teivashüpe
.kargus, -õ, -t⁹ kargus (tants)
kargu|tama, -taq, -da⁸² taga ajama, jooksutama; (hobusega) kihutama; pini kargutas vasikit aida piten takan koer ajab vasikaid aeda mööda taga
.kargõlõma, karõldaq, .kargõlõ⁸⁶ karglema
karh, karhu, .karhu > kahr
kari I, kar'a, .karja⁴³ kari
kar|i II, -i, -ri²⁶ 1. kord, distsipliin; karistus; tüü man om kõva kari pääl töö juures on range distsipliin; latsilõ vaia karri andaq lapsi on vaja karistada (v distsiplineerida); 2. = kariaiai
kari|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ koi; kariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq koid on riided läbi närinud
kari|hain, -haina, -.haina³⁰ vesikarikas (veetaim); karihain kasus jyy veeren, tsiaq sööväq tuud häste vesikarikas kasvab jõe ääres, sead söövad seda hästi
kari|k, -ga, -kat¹³ karikas
kari|kakar', -.kakra, -kakard²² karikakar
karista|ma, -q, -⁸³ 1. keelama; manitsema; hoiatama; imä karist' ärq latsil lumbi viirde minegi ema keelas lastel tiigi äärde mineku ära; ma sinno karisti, a saq es kullõq minno ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanud mind; 2. karistama
karistus, -õ, -t⁹ 1. keeld; manitsus; 2. karistus
kark, kargu, .karku³⁷ kark
karm, karmu, .karmu³⁷ < ving ving
.karman', -i, -it⁴ = ka'r|mann', -manni, -.manni³⁷ tasku; karmaniväits' taskunuga
karma'ndsi|k, -gu, -kut¹³ suli, kelm; võrukael; naaq ei olõq määntsegiq latsõq, naaq ommaq valmis karmandsiguq need ei ole mingid lapsed, need on valmis sulid
karmu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. vingune; 2. purjus; karmunõ miis' purjus mees
karp', karbi, .karpi³⁷ 1. karp; 2. karpkala
kars(s), karsa, .kars(s)a³¹ jäide
karsa|tama, -taq, -da⁸² jäätama
karsa|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ jäätuma; puuossaq olliq hummogus ärq karsatunuq puuoksad olid hommikuks jäätunud
.kartli, -, -t¹ = .kartol', -i, -(i)t⁴ = kardo(h)k(as) kartul
karts, kardso, .kartso³⁷ karts, vangla
kar'us, -(s)õ, -t¹¹ karjus, karjane
karv, karva, .karva³⁰ karv
karva|nõ, -dsõ, -st⁷ karvane
karva|plu:um'*, -ploomi, -plu:umi³⁷ < a'priku:us' aprikoos
karvapäält karvapealt, täpselt
karva|tama, -taq, -da⁸² pulstuma; karvu ajama; karva kasvama, habetuma; lõug ja kaal olliq täl väega ärq karvatõduq lõug ja kael olid tal väga habetunud
karvopooli pahupidi; karvopooli kask pahupidi kasukas
karvosta|ma, -q, -⁸³ tutistama, sakutama
kas kas
kasa|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ vallakorrapidaja; kasakas
kasatsk', -i, -it¹³ vene tants; kasatšokk
kas|ima, -siq, -i⁵⁷ kasima
kasinahe = kasinalõ kasinasti
kask, .kaska, .kaskat⁴⁸ = kasuk kasukas
kass', kassi, .kassi³⁷ kass
kasset|t', -i, -ti³⁷ kassett; helü-, pildikassett' heli-, videokassett
kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; õgaq ma viil maka es, olli ynnõ kassikoolussi(h)n ega ma veel ei maganud, olin vaid poolunes
kas|sin, -ina, -inat⁴ kasin
kassuvhädä, kasuvahädä, kasuvathätä²⁴ = kasuja [2.] kasvaja (haigus)
kast', kasti, .kasti³⁷ kast
.kas|tan', -tani, -.tanni³⁸ kastan; hobukastan
.kastma, .kastaq, kasta⁶¹ 1. tainast sõtkuma; 2. kastma, valama
.kastõ|hain, -haina, -.haina³⁷ kastehein
.kastõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kastene, kastemärg
kastõq, .kastõ, kastõt¹⁸ kaste (looduses)
kas|u, -u, -su²⁶ 1. kasu, tulu; 2. kasv, võrse; uibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq õunapuul tuleb vesivõsud ära lõigata
kasuja, -, -t³ 1. kasvav; kasuja lats' taht pall'o süvväq kasvav laps tahab palju süüa; 2. = kassuvhädä
kasu|k, -ga, -kat¹³ = kask
kasu|lats', -latsõ, -last³⁹ kasulaps
kasuli|k, -gu, -kku³⁸ > kasuli|nõ, -dsõ, -st⁵ kasulik
kas|uma, -suq, -u, min 1. ja 3. p .kasvi⁷¹ kasvama; sirguma; õkva näi, ku lina kasvi kohe nägin, kuidas lina kasvas (lina kiire kasvamise kohta)
kasu|tama, -taq, -da⁸² = kasvatama kasvatama; mis sa ilma aigo umma vihha kasutat mis sa ilma aegu oma viha kasvatad
kasuvasi|k, -ga, -kat¹³ kasvama jäetud vasikas; muguq juu ynnõ ilmast ilma nigu kasuvasik muudkui joob aga ilmast ilma nagu kasvama jäetud vasikas
kasv, kasvo, .kasvo³⁷ 1. kasv, kasvamine; 2.* taim; puuq, puhmaq ja hainaq ommaq kasvoq puud, põõsad ja rohttaimed on taimed
kasvandi|k, -gu, -kku³⁸ kasvandik
kasva|tama, -taq, -da⁸² = kasutama
kasvisto*, -, -t¹ taimestik
kasvosü:üjä*, -, -t³ taimetoitlane
kasvo|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ < botaaniga botaanika
kasvoõl|i*, -i, -li²⁶ taimeõli
ka|tai, -daja, -dajat⁴ kadakas
kata|laan', -laani, -.laani⁵ katalaan
kati|kask, -.kaska, -.kaskat⁴⁸ riidega kaetud (hrl lambanahkne) kasukas
.katla, -, -t³ = katõl' katel
.katma, kattaq, kata⁶¹ katma
.katri|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = kadõrnapäiv = .katrõpäiv kadripäev, 25. november
.katri|sant', -sandi, -.santi³⁷ = kadõrnasant'. = katrõsant' kadrisant
.katrõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .katripäiv
.katrõ|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .katrisant'
kat|s', -õ, -tõ³⁵ kaks
.katsa.geske = .katsa.gõisi = .katsa.gõistõ = .katsagõsõ kaheksakesi
.katsandi|k, -gu, -kku³⁸ = .katsasjago kaheksandik
.katsa|s, -nda, -ndat¹³ kaheksas
.katsa|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = .katsandik
katsa|tama, -taq, -da⁸² = katsõrdama = kätsätämä kädistama; miä taa harak tan katsatas? mis see harakas seal kädistab?
katsi kaksi, kahekesi; kas sa tullit ütsi vai katsi? kas sa tulid üksi või kahekesi?
katsi|k, -gu, -kut¹³ = katsikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hrl m kaksik; katsikõsõq sysaraq kaksikõed
katsildõ = katsiperi = katsipite((h)n) = katsipooli = katsipäidi kaksipidi, kahtepidi, kaheti
katsiratsakallaq = katsiratsakillaq = katsiratsakullaq = katsiratsi = katsiratsikallaq kaksiratsi
katsk, kadso, .katsko³⁶ katk; surm; muguq istut ja oodat kunas katsk perrä tulõ muudkui istud ja ootad kunas surm järgi tuleb
.kats'ki katki
.kats'ki|nõ, -dsõ, -st⁵ katkine
kats'kümmend, katõ.kümne, kattõkümmend¹⁷ kakskümmend
.katsmi|nõ, -sõ, -st⁵ eksam
kats'sada, katõsaa, kattõsata²⁹ kakssada
kats'tõist(kümme(nd)), katõtõist(.kümne), kattõtõist(kümmend)¹⁷ kaksteist
katsõrda|ma, -q, -⁸³ = katsatama
katus, -(s)õ, -t¹¹ katus
katõgese = katõ.keske = katõ.kõisi = katõ.kõistõ kahekesi
katõ.kõrd|nõ, -sõ, -sõt⁶ = katõkõrralinõ kahekordne
katõkõrra kahekorra
katõkõrrali|nõ, -dsõ, -st⁵ = katõ.kõrdnõ
katõl', .katla, katõld²³ = .katla katel
katõndi|k, -gu, -kku³⁸ kahendik
kat|õq, -tõ, -õt¹⁸ kate
katõs(s)a, .katsa, .katsat³ kaheksa
katõs(s)akümmend, .katsa.kümne, .katsatkümmend¹⁷ kaheksakümmend
katõs(s)asada, .katsasaa, .katsatsata²⁹ kaheksasada
katõ(s)satõist(kümme(nd)), .katsatõist(.kümne), .katsattõist(kümmend)¹⁷ kaheksateist
katõvõrra kahevõrra
kaudu = kaudõ
.kaudu = kaolt kaudu
kaudu|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaudõnõ
kaudõ = kaudu kaudselt; tä õkva vällä es ütle, a kaudõ tull' tuu asi vällä ta otse välja ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi välja
kaudõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = kaudunõ kaudne; kaudõnõ kynnõviis' keel kaudne kõneviis
.kauga = .kaugu = kavva kaua; külq pand kauga hinnäst rõivilõ küll paneb kaua ennast riidesse
kaugas, .kauka, kaugast²² tasku; rahakott, kukkur
.kaugu = .kauga
.kaugu(h)n = kavvõ(n)da(h)n kaugel
.kaugõ, -, -t³ = kavvõlinõ kauge
.kaugõhe = .kaugõlõ > .kavvõ
.kaugõl = .kaugõ(h)n > kavvõ(n)da(h)n
.kaugõmpa = kavvõmbahe
.kaugõ(h)n = .kaugõl > kavvõ(n)da(h)n
.k'auma, .k'avvuq, k'au, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ = .kjauma > .käümä
kaunis võrdlemisi, küllaltki; taa süük' sai kaunis soolanõ see söök sai küllaltki soolane
kaup, kauba, .kaupa³⁰ kaup; tehing; kokkulepe; ma tei timägaq kauba maaha ma tegin temaga kauba maha
.kauplõma, kaubõldaq, .kauplõ⁷⁸ kauplema
kaup|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ kaupmees; müüja
.kaur'ma, .kauriq, kauri⁶³ uuristama, urgitsema; nõstaq hindäle ilosahe ette, miä sa kaurit tõsta endale ilusasti ette, mis sa urgitsed
kauss', kausi, .kaussi³⁷ kauss
kaust, kausta, .kausta³⁰ 1. kaust; 2. suurem pargitud naha riba, tükk; 3. ree osa
kausti|k, -gu, -kut¹³ kaustik
kav|a, -a, -va²⁸ kava
kavalahe = kavalalõ = kavaluisi kavalalt; salakavalalt
kavalus, -õ, -t⁹ kavalus; salakavalus
kava|tsõma, -tsõdaq e -daq, -dsõ⁹⁰ märkama, tähele panema; ma kavatsõgi-s, ku tä ärq läts' ma ei märganudki, kui ta ära läks
kavva = .kaugu kaua
kav|val', -ala, -alat⁴ kaval
.kavvõ = kavvõ(n)dahe = kavvõ(n)dalõ = kavvõ(n)dõhe = kavvõ(n)dõlõ = .kavvõhe = kavvõhõhe = kavvõhõlõ = .kavvõlõ < .kaugõhe kaugele
kavvõ(n)dalt = kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dõst = kavvõhõlt = kavvõhõst = kavvõlt = kavvõst kaugelt
kavvõ(n)dalõ = .kavvõ
kavvõ(n)da(h)n = .kaugu(h)n = kavvõ(n)dõ(h)n = kavvõhõn = kavvõl = kavvõ(h)n < .kaugõl, < .kaugõ(h)n kaugel
kavvõ(n)dast = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõhe = .kavvõ = kavvõhõhe
kavvõ(n)dõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõ(n)dõlõ = .kavvõ
kavvõ(n)dõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõ(n)dõst = kavvõ(n)dalt
.kavvõhe = kavvõhõhe = .kavvõ
kavvõhõlt = kavvõ(n)dalt
kavvõhõlõ = .kavvõ
kavvõhõmbal = kavvõmbal
kavvõhõmbalt = kavvõmbalt
kavvõhõmba(h)n = kavvõmba(h)n
kavvõhõmbast = kavvõmbast
kavvõhõmpa = kavvõmbahe
kavvõhõn = kavvõ(n)da(h)n
kavvõhõst = kavvõ(n)dalt
kavvõl = kavvõ(n)da(h)n
kavvõli|k, -gu, -kku³⁸ kaugevõitu; kavvõlik kotus kaugevõitu koht
kavvõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kaugõ kauge
kavvõlt = kavvõ(n)dalt
.kavvõlõ = .kavvõ
kavvõmbahe = kavvõhõmpa = kavvõmbalõ < .kaugõmpa kaugemale
kavvõmbal = kavvõhõmbal = kavvõmba(h)n kaugemal
kavvõmbalt = kavvõhõmbalt = kavvõmbast kaugemalt
kavvõmbalõ = kavvõmbahe
kavvõmba(h)n = kavvõhõmba(h)n = kavvõmbal
kavvõmbast = kavvõhõmbast = kavvõmbalt
kavvõ(h)n = kavvõ(n)da(h)n
kavvõst = kavvõ(n)dalt
kebimä, kepiq, kebi⁵⁷ kebima, minema, liikuma
kedsendä|mä, -q, -⁸³ = kedsimä, ketsiq, kedsi⁵⁷ ronima; kedsiq siiäq parõmba kotusõ pääle roni siia paremale kohale
kedä vt kiä
kedägiq kedagi
kedäs keda (siis)
keebä|k, -gu, -kut¹³ lonkur, lombakas
keebä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. kerglane; 2. kõhn; sa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänud
keedi- = keedo-
keediq vt ki:id'
keedo- = keedü- = keedi- keedu-; keedoannom oll' lihha täüs' keedunõu oli liha täis; keedükardohkaq keedukartulid
keedüs, -(s)e, -t¹¹ keedus, keedetud toit
keele|dü, -dü, -tüt¹ keeletu, tumm
keeleoppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ keeleõpetus; grammatika
keele|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ keeleteadus, lingvistika
keeli|ne, -dse, -st⁷ < ki:il'ne keelne; võro-, seto-, eesti-, vinne-, inglüs(e)keeline võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelne
keemiä, -, -t³ keemia
keeri, ki:irdme, keerind¹⁶ keder (voki osa)
keerite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = keerotõ(l)lõma
keeroli|nõ, -dsõ, -st⁵ keeruline
keero(h)n keeruline
keero|tama, -taq, -da⁸² keerutama
keerotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = keerite(l)lemä = korduv keerotama
keerähtä|mä, -q, -⁸³ < keerähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks v äkki keerama, keerutama
keevü|tämä, -täq, -dä⁸² keevitama
kehv, kehvä, .kehvä³⁵ = kehvä, -, -t² kehv
kehvä|ne, -dse, -st⁷ kehvapoolne, kehvavõitu; teisejärguline; timahavva tull' kesv sääne kehväne tänavu tuli oder selline kehvapoolne
kehväste kehvasti
kehvä|ts', -dsi, -tsit¹³ kehvik
.kehvü|s, -(se), -(s)t¹⁰ kehvus
.keisri, -, -t¹ keiser
keka|ts', -dsi, -tsit¹³ = keko, -, -t² = .keksto kekats, kekutis, kergats
keks', keksi, .keksi³⁷ 1. kergats; 2. hooplemine; nakas' hirmsahe hinnäst kitmä - keks' tull' pääle hakkas hirmsasti ennast kiitma - muutus hooplevaks
keksiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .keks'mä
.keks'mä, .keksiq, keksi⁶³ keksima, hooplema
.keksto, -, -t¹ = kekats'
keldokal|a, -a, -la²⁸ = kelt [2.] kuivatatud kala
.keldre, -, -t³ = keller' kelder
kele|t', -di, -tit¹³ = killet' skelett
kell, kellä, .kellä³⁵ kell
keller', -i, -it⁴ = .keldre
.kellämä, kellädäq, .kellä⁷⁷ 1. (välja) lobisema, kuulutama; mingu-i taad külä pääle kellämä! ära mine seda küla peale kuulutama!; 2. sugutama, tallama; mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata
kelmeq, .kelme, kelmet¹⁸ < kile 1. kile; kelme; kelmekott*, -kaasõq* kilekott, -kaaned (vt ka kese); 2. > vesikelmeq
.kelmi|ne, -dse, -st⁵ kelmeline, kelmeid täis; kilest
.kelm'li|k, -gu, -kku³⁸ kelmikas; kelmivõitu
.kelmüs, -e, -t⁹ kelmus
kelp, kelbä, .kelpä³⁵ katuse viilualune ots, kelp
.kelpämä, kelbädäq, .kelpä⁷⁷ kelpa tegema
.kelpü|mä, -däq, -⁷⁹ kõhnuma
kelt, keldo, .kelto³⁷ 1. närb; 2. = keldokala
kelts, keldsä, .keltsä³¹ kelts; kaara külbetäs keldsä pääle kaera külvatakse keltsale
kep|p', -i, -pi³⁷ kepp
kerembähe = kerembäle = .kergembähe kergemini
kerendä|mä, -q, -⁸³ = kergendämä kergendama; soodustama
kereq, .kerre, keret¹⁸ kere; pargõ uma kerre täüs' parkisin oma kere täis
keres, -(s)e, -t¹¹ keris
kerga, -, -t² = kerga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kergo kergats, kergemeelne inimene
.kerge, -, -t³ kerge
.kergege|ne, -se, -ist⁸ kerglane
.kergehe = .kergele kergesti, kergelt
.kergembähe = .kergembäle = kerembähe kergemalt
kergendä|mä, -q, -⁸³ = kerendämä kergendama; soodustama
kergo, -, -t² = kerga
kergokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ (väike) pingike
kergo|tama, -taq, -da⁸² 1. kepslema, hüplema; 2. (setu) laulu kõrgust muutma, moduleerima
kergähtä|mä, -q, -⁸³ võpatama
.kergüisi kergelt, veidi, pisut
.kergüs, -e, -t⁹ kergus
kergü|tämä, -täq, -dä⁸² kergitama
ker|i, -i, -ri²⁶ kerilaud; panõq langaq keri pääle! pane lõngad kerilauale!
keriguopõtaja, -, -t³ = opõtaja kirikuõpetaja
keri|k, -gu, -kut¹³ = ker'k kirik
ker|imä, -riq, -i⁵⁷ kerima
kerk, kergo, .kerko³⁷ (väike) pink; taburet
ker'k, .ker'ko, .ker'kot⁴⁸ = kerik
.kerkü|mä, -däq, -⁸⁰ kerkima
.kerre|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ keretäis, nahatäis; kõhutäis
ker|ä, -ä, -rä²⁴ kera
kerä|hain, -haina, -.haina³⁰ kerahein (rohttaim)
kes|e, -e, -se²⁴ = kesi < kile kest; kile; kelme; huss' oll' ärq lännüq, kese oll' maaha jäänüq madu oli ära läinud, kest oli maha jäänud; kese- v kesi- v kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* kilemaja, -kott, -kaaned; mehel oll' kõtukesi kats'ki mehel oli kõhukelme katki (vt ka kelmeq)
kesev, kesvä, .kesvä³⁵ = kesv = kesyv' oder
kesi, ki:i, kett⁴² = kese kiihoonõq*, -kott'*, -kaasõq* vt kese
kesk = kest keset; kesk tiid keset teed
kesk|aig, -ao, -.aigo³⁶ keskaeg; keskao syaq keskaegsed sõjad
.keskehe = .keskele keskele
.keskelt = .keskest keskelt
.keske(h)n keskel
.keskest = .keskelt
keskkotus, -(s)õ, -t¹¹ = keskpaik keskkoht, keskpaik
.keskmä|ne, -dse, -st⁵ keskmine
kesk|paik, -paiga, -.paika³⁰ = keskkotus
kesk|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ keskpäev
kesksyn|a, -a, -na²⁸ keel kesksõna, partitsiip
keskü:ü, -, -d⁵¹ kesköö
kest = kesk: kest morro keset õue
kesv, kesvä, .kesvä³⁵ = kesev oder
kesväkarask', -i, -it¹³ odrakarask
kes|ä, -ä, -sä²⁴ kesa
kesähtü|mä, -däq, -⁸⁴ kesanema; taa maa kesähtüs sul kätte ärq see maa kesaneb sul kätte ära
kesyv', kesvä, .kesvä⁴⁶ = kesev oder
.keträmä, kedrädäq, .keträ⁷⁷ ketrama
ket|t', -i, -ti³⁷ kett, ahel
kev|väi, -äjä, -äjät⁴ kevad
keväjide kevaditi
keväjä kevadel; keväjä päseseq viiq juuskma kevadel pääsevad veed jooksma
keväjä|ne, -dse, -st⁵ kevadine
kiba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ kibelema
kibis|emä, -täq, -e⁸⁷ kipitama
ki'bitka, -, -t³ kattega saan v vanker; saani v vankri kate; kibitka tetti rii pääle, inemiseq magasiq sääl sisen reele tehti kate peale, inimesed magasid seal sees
kiblu|k', -gi, -kit¹³ = kipluk' = kiplus küüslauk
kibra(h)n kortsus, kipras; nägo om kibran nägu on kortsus
kibras, .kipra, kibrast²² 1. kipakas, kergesti ümberminev; järve pääle ei toheq kipra vinnegaq minnäq järvele ei tohi kipaka venega minna; 2. käre kange; kibras külm käre külm
ki|bu, -bu, -pu²⁶ kiirus, rutt; sul om kygõ kibu takan sul on kogu aeg kiire
kibõhi(h)n olõma kibelema; olli väega kibõhin, niguq hütsi pääl kibelesin väga, olin nagu süte peal
kibõhus, -õ, -t⁹ 1. kiirus; 2. kibedus
kibõhõhe = kibõhõlõ = kipõstõ 1. kiiresti; 2. kibedasti
kibõnda|ma, -q, -⁸³ 1. (vihma) tibutama; veidükese kibõndas välän veidi tibutab väljas; 2. kipitama
kibõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kibõndama
ki|d'o, -do, -t'o²⁶ lastek kits
ki|dsi, -dsi, -tsi²⁶ (hrl randme)liigesepõletik
kidsi|hain, -haina, -.haina³⁰ suur kukehari (rohttaim)
kidsis|emä, -täq, -e⁸⁷ = kädsisemä kägisema, kidisema; rattaq ommaq määr'mäldäq, kidsiseseq vanker on määrimata, kägiseb
kidsistä|mä, -q, -⁸³ = kädsistämä kidistama; sidistama; kädistama rotiq kidsistäseq tarõ pääl rotid kidistavad pööningul; pääsläseq kidsistäseq pääsukesed sidistavad
ki|dsu, -dsu, -tsu²⁶ käre, äge; kidsu vanamuur' käre vanamoor
kidsukanõ|p', -bi, -pit¹³ isakanep
kidsu|külm, -külmä, -.külmä³⁵ käre külm, kõva pakane
kidsõlm|aq = kidsõrm|aq, m -idõ, -it⁴ = .kitskmõq kitkutud umbrohi
kihis|emä, -täq, -e⁸⁷ kihisema
kih(l)|kund, -kunna, -.kunda³² kihelkond
kihl, kihla, .kihla³⁰: kihla vidämä kihla vedama
.kihlama, kihladaq, .kihla⁷⁷ kihlama
.kihljä|dseq e .kihljä|dsiq e kihlä|dseq e kihlä|dsiq, m -tside, -tsit e -tsiid¹³ kihlus
.kihmama, kihmadaq, .kihma⁷⁷ isukalt jooma, rüüpama; kihmas' ärq kroositävve hapundpiimä rüüpas ära kruusitäie hapupiima
kih|o, -o, -ho²⁶ kübeke, veidi(ke)
kihola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ < sääsik sääsk
kiho|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ tärkama; päält vihma vili silminäten kihosi pärast vihma tärkas vili silmnähtavalt
kiho|tama, -taq, -da⁸² (üles) kihutama, ässitama
kiht', kihi, .kihti³⁶ lade, kiht; latsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkuma
kih(v)t', kih(v)ti, .kih(v)ti³⁷ mürk
kih(v)ti|ne, -dse, -st⁷ mürgine; timahavva ommaq kiholasõq kihtidseq tänavu on sääsed mürgised
kih(v)ti|tämä, -täq, -dä⁸² mürgitama
kihv, kihva, .kihva³⁰ = kiuhk kihv
kihvahta|ma, -q, -⁸³ kiljatama; tütrik kihvahtas, ku hiitüs tüdruk kiljatab, kui ehmub
.kihvama, kihvadaq, .kihva⁷⁷ kihvaga torkama; teravalt ütlema
kih|ä, -ä, -hä²⁴ keha
kihä|plaan', -plaani, -.plaani³⁷ = ihoplaan' välimus, keha(kuju)
kiiba|k, -gu, -kut¹³ kiitsakas; kiitsakas inimene
kiibaku|nõ, -dsõ, -st⁵ kiitsakas; ebastabiilne
kiibõrda|ma, -q, -⁸³ nihelema
kiibõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiibõrdama
ki:id', keedi, ki:idi³⁷ hrl m kaelaehe; seto naisil ommaq vinne hõpõrahost keediq kaalah setu naistel on vene hõberahadest kaelaehted kaelas
kiidsahta|ma, -q, -⁸³ < kiidsahutma kriuksatama
kiidsah(t)us, -õ, -t⁹ kriuksatus; kostu üts' kiidsahus, ei tiiäq kas oll' aidauss' vai oll' tsiga kostis üks kriuksatus, ei tea kas oli aidauks või oli siga
kiidsahu|tma, -taq, -da⁶² > kiidsahtama
kiidsa|k, -gu, -kut¹³ 1. kiitsakas, kõhn; 2. püsimatu; 3. = kiidsakala
kiidsakal|a, -a, -la²⁸ = kiidsukala vingerjas
.kiidsma, .kiidsuq, kiidsu⁶⁴ kriiksuma
.kiidsna, -, -t³ kriiksumine
kiidsukal|a, -a, -la²⁸ = kiidsakala
kiidsu|tama, -taq, -da⁸² kriiksutama; kräunutama; kiidsutagu-i kassi! ära kräunuta kassi!
kiidsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiidsutama
kiiga, -, -t² = kiik
kiigar', -i, -it⁴ 1. keigar; 2. viiuldaja
kiil, kiilu, .kiilu³⁷ kiil (kiilu)
kiik, kiiga, .kiika³¹ = kiiga viiul
ki:il', keele, ki:ilt⁴⁰ keel; võro keeli e võro keele(h)n võru keeli e võru keeles; keeleoppus, -kõrraldus, -tiieq* grammatika, keelekorraldus, keeleteadus; kiil'kund keelkond
ki:ild, keelo, ki:ildo³⁶ keeld
ki:ildmä, keeldäq e ki:ildäq, keelä⁶⁶ keelama; taa om keelet see on keelatud
.kiilma, .kiiluq, kiilu⁶⁴ kiiluma
ki:il'|ne, -se, -set⁶ > keeline
kiimaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nihelema
ki:imä, kiiäq, ki:i⁶⁷ keema
kiin', kiini, .kiini³⁷ = .kiin'läne kiin
kiiniske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ kiini jooksma
.kiin'lä|ne, -(d)se, -st⁵ = kiin'
ki:ird, keero, ki:irdo³⁷ keerd
ki:irdlemä, keereldäq, ki:irdle⁷⁸ keerlema
ki:irdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ keerdus
ki:irdmä, keerdäq, keerä⁶¹ > .käändmä
ki:irdo (minemä) keerdu (minema)
ki:irdümä, ki:irdüdäq, keerü⁷⁹ keerduma
kiireq, m .kiiri, .kiiri⁴⁰ röntgen; arst' saat' timä kiiri alaq arst saatis tema röntgenisse
kiiru|tama, -taq, -da⁸² keerlema
.kiisla, -, -t³ (kaera)kiisel, (kaera)kile
.kiistm|õq, m -idõ, -it¹⁶ lööve
.kiistre, -, -t³ kananahk
ki:itmä, ki:itäq, keedä⁶¹ keetma
kiivende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kiivendämä
kiivendä|mä = kiivõnda|ma, -q, -⁸³ kibelema
kiivi, -, -t² kiivi
.kiivri, -, -t¹ kiiver
kiivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kiivõndama
kik|as, -ka, -ast²² kukk
kiki|tämä, -täq, -dä⁸² = hikitämä itsitama; eputama
kik|k, -u, -ku³⁷ leivaviiluke; ku muro poolõs tiit, saa kikukõnõ kui viilu pooleks teed, saab viiluke
kik|k', -i, -ki³⁷ uhke
kikka|kaadsaq, m -.kaadso, -.kaadso³⁰ = kikkapüksiq nurmenukk
kikka|mari, -mar'a, -.marja⁴³ kukemari; kikkamar'aq ommaq mustaq piinüq mar'aq, suun kasusõq kukemarjad on mustad väikesed marjad, kasvavad soos
kikka|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ = kikkakaadsaq
kikka|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ kukeseen
kiko, -, -t² lastek kukk
.kikstu, -, -t¹ hea väljanägemisega; prink, kikkis; uhke, esinduslik, soliidne; kapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq, täämbä ommaq jo kikstuq kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkis; sa näet täämbä väega kikstu vällä sa näed täna väga esinduslik välja
kilahta|ma, -q, -⁸³ < kilahu|tma, -taq, -da⁶² (heledasti) haugatama; kõlksatama
kile, -, -t² > kelmeq, > kese
kilda|mäng*, -mängo, -.mängo³⁷ < puslõ* mosaiikmäng, pusle
kilgas, .kilka, kilgast²² = kilgõs üle hapnenud; liiga hapu; kilgõs piim sünnü-i süvväq üle hapnenud piim ei kõlba söögiks; seokõrd om leib kilgas saanuq, kuigi saa ei süvväq seekord on leib liiga hapu saanud, kuidagi ei saa süüa
kilgu|tama, -taq, -da⁸² 1. haukuma, klähvima; piniq kilgutasõq koerad klähvivad; 2. kilkama
kilgõs, .kilkõ, kilgõst²² = kilgas
kille|t', -di, -tit¹³ = kelet' skelett
killõ, -, -t¹⁴ hele, kõrge, kile, (hääle kohta)
kil|o, -o, -lo²⁶ kilo
kilo|gramm', -grammi, -.grammi³⁷ kilogramm
kilo.metri, -, -t¹ = kilomi:itre, -, -t³ = kilomi:itri, -, -t¹ kilomeeter
kilst, kilstu, .kilstu³¹ = kilt, kilda, .kilta³¹ kild, tükk; laast; lei külmänüq liha külest kirvõgaq kiltu lõin külmunud liha küljest kirvega kilde; kor'as' moro päält puukiltu pliidi alaq korjas õuelt puukilde pliidi alla
kilt|pilt'*, -pildi, -.pilti³⁷ mosaiik
kil|u, -u, -lu²⁶ kilu
kilõhõhe = kilõhõlõ heledasti, kiledasti, kõrgelt (hääle kohta)
kimala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kimalane
kimarda|ma, -q, -⁸³ voltima
kimarus, -õ, -t⁹ volt
kimbu(h)n kimpus, hädas
kimbu|tama, -taq, -da⁸² kimbutama, kiusama
.kimli, -, -t¹ kimmel
kimmerg, -u, -ut¹³ käimla, kemmerg
.kimmähe = .kimmäle = .kin(d)mähe = .kin(d)mäle kindlasti; kindlalt, tugevasti, kõvasti
kimmäs, .kimmä, kimmäst²² = kin(d)mäs kindel; tugev; kimmäs kynnõviis' keel kindel kõneviis
kimmä|tämä, -täq, -dä⁸² tugevdama; kinnitama; *tagama
kimmä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ tugevnema, kinnituma
.kimmüs, -e, -t⁹ = .kin(d)müs kindlus, tugevus; kindlustunne; kindlameelsus
kimp, kimbu, .kimpu³⁷ kimp
.kimplõma, kimbõldaq, .kimplõ⁷⁸ 1. kemplema, vaidlema; 2. siplema, vehklema
.kind|ral', -rali, -.ralli³⁸ kindral
.kindre|ts'omp, -ts'ombo, -.ts'ompo³⁷ põlveõnnal
kingitüs, -e, -t⁹ kingitus, kink
kink I, kingo, .kinko³⁷ kink, küngas
kink II vt kiä
kink', kingi, .kinki³⁷ kints; (kintsu) sink; jalg mäe puult põlvõ om kink' jalg ülalpool põlve on kints; suidsukink' suitsusink
.kinkaq kellega
.kinkas kellega (siis)
.kinkli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ künklik
.kink'mä, .kinkiq, kingi⁶³ kinkima
.kin(d)mähe = .kin(d)mäle = .kimmähe
kin(d)mäs, .kin(d)mä, kin(d)mäst²² = kimmäs
.kin(d)müs, -e, -t⁹ = .kimmüs
kinnas, .kinda, kinnast²³ kinnas
kinner', .kindre, kinnerd²³ reie tagumine osa; esä küdsi vitsagaq kindrit piten isa andis vitsaga kintse mööda
kinnili|ne, -dse, -st⁵ = kinni|ne, -dse, -st⁷ kinnine
kinniq kinni
kinni|tämä, -täq, -dä⁸² väitama; lehm nakas' kinnitämä, pia tuu vasiga lehm hakkas väitama, varsti toob vasika
kinnitüs, -e, -t⁹ väitus
kinnäh(t)ü|mä, -däq, -⁸³ kõvaks tõmbuma; tarduma
kinnü|tämä, -täq, -dä⁸² kinnitama
kints, kindsu, .kintsu³⁷ kints
kin|ä, -ä, -nä²⁴ 1. ilus, kena, uhke; 2. kohtlane
kinähüs, -e, -t⁹ kenadus
kipi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = kipi|tämä, -täq, -dä⁸² = kiputama kipitama
kiplu|k', -gi, -kit¹³ = kiplus, -(s)õ, -t¹¹ = kibluk' < küüds'lauk küüslauk
kip|p', -i, -pi³⁷ kibu (puunõu); kipikesegaq viidi hapundpiimä süvväq hainaliisilõ ja visati sannan lõunat kibukesega viidi heinalistele hapupiima süüa ja visati saunas leili
kip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ 1. end edasi nihutama, nihkuma; kippaq veidüq sinnäqpoolõ! nihuta end veidi sinnapoole!; 2. kiirustama, kihutama, lippama; kohes sa nii hirmsahe kippadõq? kuhu sa nii koledasti kiirustad?
kipr, kibra, .kipra⁴⁵ = käpr korts, kiber, kurd
.kipra = .käprä kipra, kortsu, kurdu
kipu|tama, -taq, -da⁸² = kipitämä
ki|põ, -, -t¹⁴ 1. kiire; 2. kibe
kipõkü|tsäi*, -dsäjä, -dsäjät⁴ mikrolaineahi
kipõldõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kipitama
ki|põn', -bõna, -bõnat⁴ = tipõn' = tsipõn' säde; kübe; täpike; tulõkipõn' tulesäde
kipõstõ = kibõhõhe 1. kiiresti; 2. kibedasti
kirekäre|leht', -lehe, -.lehte³⁵ = kirekäre|lill', -lilli, -.lilli³⁷ maikelluke
kires, -(s)e, -t¹¹ = kiräs kirju lehm, kirjak
kire|tämä, -täq, -dä⁸² kirendama
kirg', kire, .kirge³⁴ säde
.kirgelemä, kireldäq, .kirgele⁸⁵ põlema
kirges, -(s)e, -t¹¹ prussakas
kirgile = .kirki kikki(s); pinil ommaq kõrvaq kirgile koeral on kõrvad kikkis
kirgi(h)n kikkis
kirgi|tämä, -täq, -dä⁸² kikitama
.kirgmä, .kirgeq, kire⁶³ kirema
.kirgämä, kirädäq, .kirgä⁷⁷ kiirgama
kiri, kirä e kir'a, .kirjä e .kirja⁴³ 1. kiri; liuhkakiri kald- e kursiivkiri; paks kiri poolpaks kiri; kiräliik' kirjaliik, kirjatüüp, font; kirjä pandma kirja panema; 2. muster
kiris|emä, -täq, -e⁸⁷ kirisema
.kirjämä, kirädäq, .kirjä⁷⁷ kirjama, tikkima; kirät hamõq tikitud särk; ärq kiräs' latsõ perse kirjas lapse tagumiku ära (andis vitsa)
.kirkelemä, kirgeldäq, .kirkele⁸⁵ kiitlema, uhkustama
.kirki = kirgile kikki(s); aja kõrvaq kirki ajab kõrvad kikki
.kirkvälläq kikkis
kirm', kirmi, .kirmi³⁷ plekkpõhjaga viljakuivati; vili pandas kirmi pääle kuioma vili pannakse kuivatisse kuivama
kirmahu|tma, -taq, -da⁶² (end) julgustama, kokku võtma; kirmahudi hindä ärq võtsin südame rindu, julgustasin end
kirmas, -(s)õ, -t¹¹ = kirmask', -i, -it¹³ külapidu, simman, kirmas
kirmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kirmistämä
kirmistä|mä, -q, -⁸³ suurustama, kiitlema
kirmi|tämä, -täq, -dä⁸² häiritult, kurjalt kõrvu lidutama (hobuse kohta)
kirmõq, .kirmõ, kirmõt¹⁸ kirme
kirn, kirnu, .kirnu³⁷ (koore-, või-)kirn, putk
kiro|mant', -mandi, -.manti³⁷ hiromant
kirotaja, -, -t³ kirjutaja; autor
kiro|tama, -taq, -da⁸² 1. kirjutama; 2. tikkima
kirotus, -õ, -t⁹ 1. kirjutis; artikkel; 2. tikand
kirotusmassin, -a, -at⁴ kirjutusmasin
kirp, kirbu, .kirpu³⁷ kirp
kirp|hain, -haina, -.haina³⁰ = lutikhain värihein (rohttaim)
kirpsilmäli|ne, -dse, -st⁵: kirpsilmäline mustri teatud mustriliik
kir|riv, -ivä, -ivät⁴ kirju; kirev
ki'rrurg', -i, -it¹³ kirurg
kirsa, -, -t² kirsa(saabas)
kirsahta|ma, -q, -⁸³ röögatama, karjatama
kirsah(t)us, -õ, -t⁹ röögatus, karjatus
kirsipuu, -, -d⁵⁰ > vislapuu
.kirsma, .kirsuq, kirsu⁶⁴ karjuma
kirss', kirsi, .kirssi³⁷ > vislamari
kirst, kirstu, .kirstu³⁷ kirst; puusärk
ki(r)rurg', -i, -it¹³ kirurg
kirvõs, .kirvõ, kirvõst²² kirves
kirähtä|mä, -q, -⁸³ korraks kirema
kirä|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ kirjakeel; eesti ja võro kiräkiil' eesti ja võru kirjakeel
kiräli|k, -gu, -kku³⁸ > kiräline [2.]
kiräli|ne, -dse, -st⁵ 1. mustriline; 2. < kirälik kirjalik
kirä|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ kirjanik, kirjamees
kirändüs, -e, -t⁹ kirjandus
kiräni|k, -gu, -kku³⁸ kirjanik
kiräs, -(s)e, -t¹¹ = kires kirju lehm, kirjak
kirästä|mä, -q, -⁸³ kirjastama
kirästüs, -e, -t⁹ kirjastus
kiräts'ur|a, -a, -ra²⁶ nalj ajakirjanik, leheneeger
kirä.vaihõ|märk', -märgi, -.märki³⁷ kirjavahemärk
kirä|viis', -viisi, -.viisi³⁷ kirjaviis
kis|a, -a, -sa²⁸ kisa, kisk, kida
kisa|k, -gu, -kut¹³ kisklik, kisadega
kisali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ tülinorija
kisa|nõ, -dsõ, -st⁷ tülinoriv
kisistä|mä, -q, -⁸³ sidistama, sädistama; tütriguq, jätkeq kisistämine perrä! tüdrukud, jätke sidistamine järgi!
.kiskja, -, -t³: hindä poolõ kiskja ahnitseja, omakasu püüdja
.kiskliga|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. lainelise süüga (okaspuu puidu kohta); 2. okslik
.kiskma, .kiskuq, kisu⁶⁴ kiskuma; tõmbama; pigistama; kisi pirdõ tõmbasin peerge; särk' kisk kangli alt pintsak pigistab kaenla alt
.kisku|ma, -daq, -⁸⁰ lõhastuma
.kiskõlõma, kisõldaq, .kiskõlõ⁸⁵ tõmblema; kisklema; käeq kiskõlõsõq käed tõmblevad
kissi(h)n kissis, vidukil
kis|sin, -ina, -inat⁴ kahin, sahin; kuulõ-i kisinat ei kõsinat ei kuule kahinat ega sahinat
kissi|tämä, -täq, -dä⁸² kissitama, vidutama
kista|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ kedervars
.kistra, -, -t³ erk, ergas, reibas
.kistu|ma, -daq, -⁸⁰ kustuma; hääbuma
.kistuma(l)daq väga
kistu|tama, -taq, -da⁸² kustutama
kitasni|k, -gu, -kku³⁸ (setu naiste) pihikseelik
.kitmä, kittäq, kitä⁶¹ 1. kiitma; olõ-i kittäq ei ole kiita; 2. ütlema; tä kitt' mullõ ta ütles mulle; kui sa kitiq? kuidas sa ütlesid?; 3. soovitama; reklaamima; kitäq Marta mullõ ärq! soovita mulle Martat!; nääq kitiq mullõ tuud arsti nad soovitasid mulle seda arsti; telekan kitväq tuud kaupa kygõ televiisoris reklaamivad seda kaupa kogu aeg
.kit'mä, kittiq, kiti⁶³ kittima
.kitra, -, -t³ kitarr
kits', kitsõ, .kitsõ³⁵ 1. kits; kodo-, mõtskits' kodu-, metskits; 2. vilja- v ilupuu metsik juurevõsu, omajuurne istik; ploomipuuq ommaq aia kitsi täüs' ajanuq ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanud; jaksi kitsõ pääle kultuur'sordi pookisin juurevõsule kultuursordi
.kitsahe = .kitsalõ = .kitsavallaq kitsalt; vaeselt
kitsas, .kitsa, kitsast²² kitsas; vaene; kitsas elo vaene elu
.kitsavallaq = .kitsahe
kitsi, -, -t² kitsi
kitsihüs, -e, -t⁹ kitsidus
ki|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kidin, kägin; võhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü rotid kisklevad aida lae peal nii et kidin ja kädin käib
.kitskma, .kitskuq, kidsu⁶⁴ kitkuma; rohima; tä kitsk põrk'napindrit ta rohib porgandipeenraid
.kitskm|õq, m -idõ, -it¹⁶ = kidsõlmaq = kidsõrmaq kitkutud umbrohi
.kitsus, -õ, -t⁹ kitsikus, vaesus
kitsõpuu, -, -d⁵⁰ = kitsõ|tu:um', -toomõ, -tu:umõ³⁵ = kitsõ.uibu, -, -t¹ paakspuu
kit|t', -i, -ti³⁷ kitt
kittus, -õ, -t⁹ = kittüs, -e, -t⁹ = kitus = kitüs 1. kiitus; 2. reklaam
kitukik|as, -ka, -ast²² kiitleja, kiidukukk
kitukiti, -, -t² pailaps; kiidukukk
ki|tur', -dura, -durat⁴ kidur
kitus, -(s)õ, -t¹¹ = kitüs, -(s)e, -t¹¹ = kittus = kittüs
kiud, kivvu, .kiudu³⁶ kiud
.kiudli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kiudsa, -, -t³ = kivvukanõ kiuline
kiudu|tama, -taq, -da⁸² küüditama
kiugahta|ma, -q, -⁸³ korraks kilkama; kiunatama
.kiugõlõma, kiugõldaq, .kiugõlõ⁸⁶ kiunuma
kiuhk, kiuha, kiuhka³² = kihv kihv
.kiuhkma, .kiuhkuq, kiuhu⁶⁴ kilkama
.kiuhkna, -, -t³ kilkamine
kius, kiusu, .kiusu³⁷ > kiust
kiusah(t)us, -õ, -t⁹ kiusatus
kiusa|k, -gu, -kut¹³ = .kiusliganõ kiusakas, kiuslik
.kiusama, kiusadaq, .kiusa⁷⁷ kiusama; jonnima, tujutsema
.kius(t)la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kiuslik inimene
.kiusliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kiusak
kiust, kius(t)u, .kiustu³⁷ < kius kius; jonn
kiustu|punn', -punni, -.punni³⁷ kiusupunn
.kiusus, -õ, -t⁹ kius; kiusujutt
kiut, kiudu, .kiutu³⁷ 1. küüt; ma paki tälle kiutu kodominekis pakkusin talle kojuminekuks küüti; 2. triip, küüt; kiutsälägaq hopõn' küütseljaga hobune; 3. lumekübe; lumõkiutu tulõ sajab lumekübemeid
.kiutma, .kiutuq, kiudu⁷³ küütima
kive|ne, -dse, -st⁷ = kivine kivine
kivesti|k, -gu, -kku³⁸ = kivestü, -, -t¹ = kivistik kivistik, kivine koht
kiv|i, -i, -vi²⁶ 1. kivi; 2. veski; vesikivi (vesi)veski; tuulõkivi tuulik, tuuleveski; läts' kivile viljä jauhma läks veskisse vilja jahvatama
kivihür|rül', -ülä, -ülät⁴ = hürrül' [2.] rünt (kala); kivihürrül' om väikene täpliganõ habõndõgaq kala rünt on väike täpiline habemega kala
kivijür|räi, -äjä, -äjät⁴ = kivijüräsk', -i, -it¹³ silm (kala); kivijürräi om hussi muudu kala, jyyn eläs silm on ussi moodi kala, elab jões
kivili|ne, -(d)se, -st⁵ veskiline; kivilidseq lääväq kivile veskilised lähevad veskisse
kivi|ne, -dse, -st⁷ = kivene
kivi|pu:ul', -poolõ, -pu:ult⁴⁰ veskikivi
kivisti|k, -gu, -kku³⁸ = kivestik
kivistü|mä, -däq, -⁸⁴ kivistuma
kivitsa|kai, -gaja, -gajat⁴ < kivitsakutaja, -, -t³ kivitäks
kivot, -da, -tat¹³ ikoonikapp
kivva|nõ, -dsõ, -st⁷ kiudpilvine
kivvuka|nõ, -dsõ, -st⁵ = .kiudlinõ kiuline; kõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal' kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikas
kivvutus, -õ, -t⁹ tulehakatis, süütis
kivõnda|ma, -q, -⁸³ sügelema
kivõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kivõndama: süttüv haav kivõndõlõs paranev haav sügeleb
kiä, kink, kedä e ketä kes
.kiäkiq keegi
.kjauma, .kjavvuq, kjau, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ = .k'auma > .käümä
klaar', klaari, .klaari³⁷ klaar, läbipaistev, selge
.klaar'ma, .klaariq, klaari⁶³ klaarima, selgitama, lahendama
.klaaru|ma, -daq, -⁸⁰ selginema, läbipaistvaks muutuma; taivas nakkas klaaruma taevas hakkab selginema
klaas', klaasi, .klaasi³⁷ klaas
klaasi|nõ, -dsõ, -st⁷ klaasine, klaasjas
klahv', klahvi, .klahvi³⁷ 1. pits viina; ängäq mullõ üts' klahv'! anna mulle üks pits viina!; 2. klahv (nt klaveril)
klama|k, -gu, -kut¹³ kamakas; ruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq kruusa sees on suured savikamakad
.klambri, -, -t¹ 1. < sulg [2.] sulg (kirjavahemärk); taa syna om klambridõ seen see sõna on sulgudes; 2. > nall'
klants', klandsi, .klantsi³⁷ klants, läige
.klants'ma, .klantsiq, klandsi⁶³ läikima, klantsima; püksiperseq klants' püksitagumik läigib
klapi|tama, -taq, -da⁸² sobitama; klapitas jupiq kokko sobitab osad kokku
.klap'ma, .klappiq, klapi⁶³ 1. sobima; 2. raha kokku panema (alkoholi ostmiseks); klapimiq (üte viina)! paneme (ühe viina jaoks) raha kokku!
.klap'mi|nõ, -sõ, -st⁵ = klapp' [2.] sobimine, sobivus, kooskõla, läbisaamine
klap|p', -i, -pi³⁷ 1. klapp; 2. = .klap'minõ; näil olõ-i hüvvä klappi nad ei sobi hästi, neil pole head läbisaamist
kla|põr', -bõri, -bõrit⁴ = klavvõr' klaver
klass', klassi, .klassi³⁷ klass
klassi|ga, -ga, -kat³ klassika
klassigali|nõ = klassikli|nõ, -dsõ, -st⁵ klassikaline; klassigalinõ e klassiklinõ muusiga klassikaline muusika
kl'au, -, -d² kõrvakiil
klav|võr', -õri, -õrit⁴ = klapõr'
kleit', kleidi, .kleiti³⁷ kleit
klii, -, -d⁵⁰ > liieq
kliim', kliimi, .kliimi³⁷ < liim' liim
klii.meistre, -, -t³ = lii.meistre liimeister (lõikeriist)
.kliim'mä, .kliimiq, kliimi⁶³ = .kliimämä, kliimädaq, .kliimä⁷⁷ < .liim'mä liimima
kli:ip'mä, kli:ipiq, kleebi⁶³ kleepima
.kliistri, -, -t¹ kliister
klimba, -, -t² = klymba = lymba lonkur
klimbõrda|ma, -q, -⁸³ = klymbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klimp, klimba, .klimpa³¹ = klymp = limp lonkav, vigane; lonkur; klimba jalagaq miis' vigase jalaga mees
klimp', klimbi, .klimpi³⁷ = klymp' < klints', < .klu:uts'ka klimp
.klimpama, klimbadaq, .klimpa⁷⁷ = .klympama = .limpama = .lympama lonkama
klints', klindsi, .klintsi³⁷ > klimp'
klips', klipsi, .klipsi³⁷ = kli|põr', -bõri, -bõrit⁴ pisidetail, vidin; ripats
.kloks'ma, .kloksiq, kloksi⁶³ = klukutama loksuma (kana häälitsemise kohta)
.kloks'na, -, -t³ loksumine (kana häälitsus)
klomm', klommi, .klommi³⁷ järvesopp
klopi|laud, -lavva, -.lauda³³ lokulaud
klopi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (kokku) klopsima, kokku seadma; klopitsõt siist ja säält, a asja kokko ei saaq klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saa
.klop'ma, kloppiq, klopi⁶³ kloppima
klop|p', -i, -pi³⁷ 1. lopp, mõlk; 2. krapp, (puust) karjakell
kloppi mõlki
.klops'ma, .klopsiq, klopsi⁶³ klopsima
.klops'na, -, -t³ klopsimine
klopõ|ts', -dsi, -tsit¹³ poisiklutt
klu|dima, -tiq, -di⁵⁷ peksma
.kluhv'ma, .kluhviq, kluhvi⁶³ peksma, klohmima, klobima
kluku|tama, -taq, -da⁸² = .kloks'ma: klukutaja kana olõ-i viil pesä pääle lännüq loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinud
klumm', klummi, .klummi³⁷ väike lahesopp, abajas
klunn', klunni, .klunni³⁷ = klynn' 1. pisidetail, vidin; 2. (poisi)klutt
klup|p', -i, -pi³⁷ (puu)klots; klupp' um vähämb ku plukk' klots on väiksem kui pakk
klu:ustri, -, -t¹ klooster
klu:uts'ka, -, -t³ > klimp
klõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ klõbisema
klõbõ|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ väike tarbetu ese, loks; naaq olõ-i määntsegiq tüüriistaq, naaq üteq klõbõnitsaq ommaq ynnõ need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed loksud
klõka|tama, -taq, -da⁸² lõgisema, logisema
klõka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. pisidetail, väike masinaosa, vidin; lõks (kinnitusvahend); klõkatsigaq pandas lehmä kett' päitside külge lõksuga pannakse lehma kett päitsete külge; 2. krapp, (puust) karjakell
klõ|kin, -gina, -ginat⁴ lõgin, login
klõks', klõksi, .klõksi³⁷ = lõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
klõksahta|ma, -q, -⁸³ klõksatama
klõksahus, -õ, -t⁹ klõksatus
.klõks'na, -, -t³ klõksumine; lõgin; luksumine
klõpa|tama, -taq, -da⁸² klõbisema
klõpa|ts', -dsi, -tsit¹³ jõmpsikas
klõ|pin, -bina, -binat⁴ klõbin
klõss', klõssi, .klõssi³⁷ lõss
klöts', klötsi, .klötsi³⁷ lootsik
klymahk, -u, -ut¹³ = klymm 1. sõõm, lõuatäis; 2. mürts
klymba, -, -t² = klimba = lymba lonkur
klymbõrda|ma, -q, -⁸³ = klimbõrdama 1. klimberdama; 2. lonkama
klymm', klymmi, .klymmi³⁷ = klymahk
klymp, klymba, .klympa³¹ = klimp = limp lonkav, vigane; lonkur
klymp', klymbi, .klympi³⁷ = klimp' klimp; imä, imä, klymbiq paah, ütel klymbil silmäq pääh! ema, ema, klimbid pajas, ühel klimbil silmad peas! (mõistatus, vastus: konn)
.klympama, klymbadaq, .klympa⁷⁷ = .klimpama = .limpama lonkama
.klymp'ma, .klympiq, klymbi⁶³ = .lymp'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
klympsahta|ma, -q, -⁸³ = lympsahtama neelatama
.klympsama, klympsadaq, .klympsa⁷⁷ = .lympsama neelama
.klymps'na, -, -t³ = .lymps'na lõnksumine; ahne neelamine
klynks', klynksi, .klynksi³⁷ = lynks' lonks
klynksahta|ma, -q, -⁸³ = lynksahtama < klynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
klynksah(t)us, -õ, -t⁹ = lynksah(t)us 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
klynksahu|tma, -taq, -da⁶² > klynksahtama
.klynksama, klynksadaq, .klynksa⁷⁷ = .lynksama lonksama; klynksaq seo piimätsilk ärq! lonksa see piimatilk ära!
klynn', klynni, .klynni³⁷ = klunn'
klyn'o|tama, -taq, -da⁸² jooma, purjutama; meheq puhma all klyn'otasõq mehed purjutavad põõsa all
kobahta|ma, -q, -⁸³ < kobahutma 1. mütsatama; 2. korraks kohendama, seadma; kobahtaq umaq as'aq kuumbalõ! kohenda oma asjad koomale!
kobah(t)us, -õ, -t⁹ mütsatus
kobahu|tma, -taq, -da⁶² > kobahtama
kobi|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn
ko|bima, -piq, -bi⁵⁷ kobama, kompama
kobista|ma, -q, -⁸³ 1. kohendama; parandama; koristama; tarõq tahtvaq kobistaq toad tahavad koristada; 2. kobistama
kobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kobistama
kobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kobisema; õiendama, vastu vaidlema; kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi? kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?; kagoh pois'kõsõtükk, kobisõs esäle vasta vaat kus halb poiss, vaidleb isale vastu
kobra|k, -gu, -kut¹³ = kobrik krobeline
kobras, -(s)õ, -t¹¹ e .kopra, kobrast²² kobras
kobri|k, -gu, -kut¹³ = kobrak
kobri|ts, -dsa, -tsat¹³ = koomits varjualune
kobri|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ paatuma; ku maa om kobritunuq, sys või tedä jo traktorigaq harriq kui maa on paatunud, siis võib teda juba traktoriga harida
kobõri|nõ = kobõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline, konarlik
kobõsk', -i, -it¹³ kõva, kobisev nahk; kasugakobõsk' kõva, kobisev kasukas
koda, kua, kota²⁷ koda
kodani|k, -gu, -kku³⁸ kodanik
kodapooli|nõ, -dsõ, -st⁷ allüürnik; kodakondne, majuline; pops
kodas, .kotka, kodast²³ = kodask', -i, -it¹³ kotkas
ko|do, -do, -to, sisseü kodo, seesü koto(h)n, seestü kotost²⁶ kodu; kodojänes küülik
kodoel|läi, -äjä, -äjät⁴ 1. koduloom; 2. kodus elaja, kodune; üts' poig om, kiä välän hulk', tõõnõ om kodoelläi üks poeg on (selline), kes väljas hulgub, teine on kodune
kodo.kaeja, -, -t³ pruudipoolne sugulane, kes pärast kosje läheb kosilase majapidamist vaatama
kodomail = kodomai(h)n kodumail, kodukandis
kodo.vaotus, -õ, -t⁹ = kodo|vä(v)ü, -vävvü, -.vävvü³⁷ koduväi
.koelmu, -, -t¹ konnakudu; koelmu
.koe|tama, -taq, -da⁸¹ proovima, püüdma, katsuma, pingutama; koedaq hindä innebmähe rõivihe! püüa ennast rutem riidesse saada!; ma koedi niipall'o, et sai tuu as'a kätte ma pingutasin niipalju, et sain selle asja kätte
kogahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kogelema
ko|go, -go, -ko²⁶ kogum, kogu, suurus; nurmõl kogo om suur', a saiaq olõ-i säält midägiq põllul on küll suurust, aga saada pole sealt midagi
kogohu|ma, -daq, -⁸⁴ = kogonõma kogunema
kogohus, -õ, -t⁹ kogudus
kogo(ha)ma, ku:udaq e kogodaq, koko e kogoha⁸⁸ 1. koguma; jutuq ommaq raamatuhe kuuduq jutud on raamatusse kogutud; 2. kogunema; siiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq siia on palju inimesi kokku kogunenud
kogona = kogoniq
kogondus, -õ, -t⁹ < ku:u(h)nolõk' koosolek
kogoniq = kogonistõ = kogona koguni; päris, täitsa, suisa, lausa; tä om kogoniq hukan ta on suisa hukas
kogonõma, .ku:udaq e kogo(nõ)daq, kogonõ⁸⁹ = kogohuma < kogovama
kogo.sampa koomale
kogovama, ku:udaq e kogo(nõ)daq, kogonõ⁸⁹ > kogonõma
kogõmaldaq kogemata
kogõr = kogyr', kogrõ, .kokrõ⁴⁶ = kokr koger
koh(n) = ko(h)n kus
kohahus, -õ, -t⁹ (äkiline) kohin
koha.mahtu salaja
kohe(s) kuhu
kohe > kohegiq kuhugi; tää om vaest kohe ärq lännüq ta on ehk kuhugi ära läinud
kohenda|ma, -q, -⁸³ kohendama
kohetus, -õ, -t⁹ (kerkimata) tainas; täämbä panni ärq leeväkohetusõ hapnõma, sys saa hummõn' ärq kütsäq täna panin leivataigna hapnema, siis saab homme ära küpsetada
koh|hil, -ila, -ilat⁴ kohev; kobe; pand siimneq hää kohila maa sisse paneb seemned heasse kobedasse mulda
koh|hin, -ina, -inat⁴ kohin
koh|i, -i, -hi²⁶ kohi
koh|ima, -hiq, -i⁵⁷ = kohitsõma kohitsema; taa miis' tulõ külh ärq kohhiq, saa-i muido rahhu see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahu
kohis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kohisema
kohi|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ⁹⁰ = kohima
kohivallaq kohevil
kohivallõ kohevile
.kohkiq = ko(h)ngiq kuskil
.kohkõlõma, kohõldaq, .kohkõlõ⁸⁶ kõhklema
kohkõrda|ma, -q, -⁸³ kohmitsema
kohkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kohmitsema
kohma, -, -t² kohmakas inimene, kohmerdis
kohmahus, -õ, -t⁹ hoop, löök; sai kohmahusõ vasta pääd sai hoobi vastu pead
.kohmama, kohmadaq, .kohma⁷⁷ taipama; kas sa taast as'ast midägiq kohmat? kas sa sellest asjast midagi taipad?
kohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kohmitsema
kohmi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = kohmõtuma kohmetuma
kohmõq, .kohmõ, kohmõt¹⁸ = koomõq kõõm
kohmõrda|ma, -q, -⁸³ kohmerdama
kohmõ|tama, -taq, -da⁸² = koomõtama kõõmama; vasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult pää poolõ kohmõtama vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt pea poole kõõmama
kohmõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = kohmituma
kohni|ts, -dsa, -tsat¹³ = koonits varjualune
koh|o, -o, -ho²⁶ vaht; kruus' olt täüs', koho kuh'as pääl kruus õlut täis, vaht kuhjaks peal
kohola|nõ†, -(d)sõ, -st⁵ vaenlane
kohonallaq = kohovallaq
kohonallõ = kohovallõ
koho|nõ, -dsõ, -st⁷ kohev
koho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ kohupiimaks minema; keedes kerkima; panni hapnõpiimä pliidi pääle kohonõma panin hapupiima pliidile kohupiimaks minema; piim kohosi üle piim kees üle
koho|piim, -piimä, -.piimä³⁷ kohupiim
koho|tama, -taq, -da⁸² kohupiima tegema; kohodi hapnõpiimä ärq tegin hapupiimast kohupiima
kohovallaq = kohonallaq = kohovillaq = kohruvallaq kohevil
kohovallõ = kohonallõ kohevile
kohovillaq = kohovallaq
kohrulõ kohevil(e)
kohru|tama, -taq, -da⁸² kohevile lööma; kohrutas hainaq üles lööb heinad kohevile (kuivama)
kohrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kohrutama
kohruvallaq = kohovallaq kohevil
.kohtu|herr, -herrä, -.herrä³⁵ = .kohtu|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ kohtunik, kohtumees, kohtuhärra; vallakohtun olliq vanast kohtumeheq, a liinan iks kohtuherräq vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtuhärrad
kohus, .kohtu, kohust²³ 1. kohus (asutus); 2. kohus(tus)
kohutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kohut käima, protsessima; nakka-i ma timägaq kohutõlõma ei hakka ma temaga kohut käima
kohv', kohvi, .kohvi³⁷ kohv
.kohvri, -, -t¹ kohver
koi, -, -d⁵³ koi
koib, koiva, .koiba³² koib
koida|k, -gu, -kut¹³ hulkur, hulgus; taa olõ-i miiq külä inemine, taa om määnegiq koidak see pole meie küla inimene, see on mingi hulgus
.koidra, -, -t³ kooner
koidõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma, kolama
.koika, -, -t³ koiku
koin', koini, .koini³⁷ vulg suguühe
.koin'ma, .koiniq, koini⁶³ vulg suguühtes olema, seksima
.koinõlõma, koinõldaq, .koinõlõ⁸⁵ = korduv koin'ma
koir, koira, .koira³⁷ 1. üleannetu; koir poiss' üleannetu poiss; 2. = koirapini
koirapin|i, -i, -ni²⁶ isane koer; kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini? kas sa ostsid endale isase või emase koera?
koirasti|k, -gu, -kku³⁸ koerustükk
.koirus, -õ, -t⁹ vallatus, koerus
kok|k, -a, -ka³¹ kokk
kokko kokku
kokkohel|ü*, -ü, -lü²⁶ riim
kokko.hoitva, -, -t³ kokkuhoidlik, säästlik
kokkokõl|a*, -a, -la²⁶ harmoonia; kooskõla
kokkolep|eq, -pe, -et¹⁸ kokkulepe
kokko .pandma kokku panema; koostama
kokko.pandja, -, -t³ kokkupanija; koostaja
kokko.putmi|nõ, -sõ, st⁵ kokkupuude, kontakt
kokkotulõ|k', -gi, -kit¹³ kokkutulek
kokkovõtus, -(s)õ, -t¹¹ = kokkovõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ kokkuvõte
ko|kos, -gosa, -gosat⁴ kogus, koomal olev, kokkukuuluv; üten om iks kogosamb elläq koos on ikka kogusam elada
ko|kos', -gosõ, -gost¹² kogus
kokr, kogrõ, .kokrõ⁴⁶ = kogõr = kogyr' koger
.koksama, koksadaq, .koksa⁷⁷ koksama
kokurg', -i, -it¹³ = kokõrd' küpsis, präänik
koku|tama, -taq, -da⁸² kogelema, kokutama
kokutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kokutama
kokõrd', -i, -it¹³ = kokurg'
kolahta|ma, -q, -⁸³ < kolahutma kolksatama
kolah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tilgastama; piim om peris ärq kolahtunuq piim on päris tilgastanud
kolah(t)us, -õ, -t⁹ kolksatus
kolahu|tma, -taq, -da⁶² > kolahtama
kolask', -i, -it¹³ volask, mürakas, suur olend
.koldi|nõ = .koldõ|nõ, -dsõ, -st⁵ auklik; koldinõ tii auklik tee
kolgi|ts, -dsa, -tsat¹³ lõuguti, tööriist linavarte murdmiseks
kolgõq I, .kolkmõ, kolgõnd¹⁶ kolge, ropsitud linapeo
kolgõq II, .kolkõ, kolgõt¹⁸ = kolõp' kolge, kõhn pikk inimene
kol|i, -i, -li²⁶ koli
kolista|ma, -q, -⁸³ kolistama
kolis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kolisema
kolk, kolga, .kolka³¹ nurk; maakoht, kant; kolgas
kolk', kolgi, .kolki³⁷ kolk, veoriista osa (trengide kinnitamiseks)
.kolk'ma, .kolkiq, kolgi⁶³ lina lõugutama; kolkima, peksma
kolksahta|ma, -q, -⁸³ kolksatama
kolksah(t)us, -õ, -t⁹ kolksatus
.kolksna, -, -t³ kolksumine, kolin
.kolku|ma, -daq, -⁸⁰ siledaks muutuma, kuluma; seo kolkunuq viiligaq olõ-i midägiq tetäq selle siledaks kulunud viiliga pole midagi teha
.kollama, kolladaq, .kolla⁷⁷ kolama; kolistama
kol|lin, -ina, -inat⁴ kolin
kollõ, -, -t¹⁴ kole; külh ma näi kollõt und küll ma nägin koledat und
kollõq, .koldõ, kollõt¹⁹ 1. kolle; ahjuvõlv; 2. (kaabu, kausi, heinakuhja) äär; leivakoorik, -kannikas; leeväkoldõgõnõ leivakooruke
kollõ|ts', -dsi, -tsit¹³ kolledž
kolm, kolmõ, .kolmõ³⁵ < kolq kolm
kolmahaava = kolmahalt = kolmaha(v)va vanasti
kolmaha(v)va|nõ, -dsõ, -st⁷ vanaaegne
kolmandi|k, -gu, -kku³⁸ = kolmasjago kolmandik
kolma|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kolmapäev
kolma|s, -nda, -ndat⁴ kolmas
kolma|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = kolmandik
kolmassõ|nõ†, -dsõ, -st⁵ kaheaastane
kolmi|k, -gu, -kut¹³ = kolmikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kolmik; kolmikõsõq veleq kolmikvennad
kolm|jalg, -jala, -.jalga³³ 1. kolme jalaga leivaküna; 2. kerilaua alus
kolmkümmend, kolmõ.kümne, .kolmõkümmend¹⁷ kolmkümmend
kolmsada, kolmõsaa, .kolmõsata²⁹ kolmsada
kolmtõist(kümme(nd)), kolmõtõist(.kümne), .kolmõtõist(kümmend)¹⁷ kolmteist
kolmõgese = kolmõ.keske = kolmõ.kõisi
kolmõkuninga|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kolmekuningapäev, 6. jaanuar
kolmõ.kõisi = kolmõ.kõistõ = kolmõgese = kolmõ.keske kolmekesi
ko|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ 1. kolu (nt veskil, kohvimasinal); rüäq lastasõq kivikoll'o rukkiterad lastakse veskikolusse; 2. kolju, pealuu; pea(kolu), peanupp; võtaq uma pääkol'o iist ärq, ma ei näeq kinno võta oma pea(kolu) eest ära, ma ei näe kino; 3. ijäkol'o kevadine veel sulamata jää, jääkohr
kolotka, -, -t³ 1. puuking; 2. puuklots
kolq, kolmõ, .kolmõ³⁵ > kolm
kolõ|p', -bi, -pit¹³ = kolgõq [II] kolge, kõhn pikk inimene
kombõrda|ma, -q, -⁸³ > pükerdämä, > tokõrdama, > tutõrdama
komikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = komila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ komi (komi rahvusest isik)
ko'mmandri, -, -t¹ komandör
ko'mmu|nism', -nismi, -.nismi³⁷ kommunism
ko'mmu|nist', -nisti, -.nisti³⁷ kommunist
ko'mmõn|taar', -taari, -.taari³⁷ kommentaar
ko'mmõn.taatri, -, -t¹ = ko'mmõnti:irjä, -, -t³ kommentaator
kommõq, .kombõ, kommõt¹⁹ = kummõq komme; tava, traditsioon
ko(h)n = koh(n) < konh, < konnõs, < kos kus
konar(l)iga|nõ, -dsõ, -st⁵ = konari|k, -gu, -kku³⁸ = kunar(l)iganõ konarlik
kond, konnu, .kondu³⁶ = kund kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; lats' läts' kar'agaq kondu laps läks karjaga jõeäärsele heinamaale
.ko(h)ngiq = .kohkiq < .koskiq kuskil
konh > ko(h)n
konks', konksi, .konksi³⁷ > ts'ank [1.]
konksi(h)n > ts'angu(h)n [1.]
konnõs > ko(h)n
kon'o|tama, -taq, -da⁸² konutama
ko'nstaabli, -, -t¹ konstaabel
ko'nt|roll', -rolli, -.rolli³⁷ kontroll
ko'nt|.rol'ma, -.rolliq, -rolli⁶³ kontrollima
ko'n|tsõrt', -tsõrdi, -.tsõrti³⁷ kontsert
ko'nvõ|rents', -rendsi, -.rentsi³⁷ konverents
koobakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. käblik (lind); 2. kartulikoobas
kooba|tama, -taq, -da⁸² katsuma, kobama
kooba|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ = .putkavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
koobi|ts, -dsa, -tsat¹³ tööriist vilja lükkamiseks
koobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kraapima; (vilja vms) lükkama; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed (jäänused) kokku
koobõrda|ma, -q, -⁸³ koperdama; hulkuma
koobõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv koobõrdama
koodi|tama, -taq, -da⁸² reht peksma
Koodi|täheq, m -.tähti, -.tähti³⁴ Orion (tähtkuju)
koodsi|päiv†, -päävä, -.päivä³⁵ jõululaupäev, 24. detsember
koogualo|nõ, -dsõ, -st⁷ = koogu|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = koogualonõ murispuu
koogu(h)n kookus
koogu|raud, -ravva, -.rauda³³ tööriist toornaha töötlemiseks; kooguravvagaq koogutõdas vägipestüt nahka k-ga töödeldakse toornahka
koogu|tama, -taq, -da⁸² toornahka töötlema
kooli|lats', -latsõ, -last³⁹ koolilaps, õpilane
koolili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ õpilane, koolilaps; leerilaps
koolima|ja, -ja, -ia²⁸ koolimaja
koolioppaja < kooliopõtaja, -, -t³ (kooli)õpetaja
kooli|tama, -taq, -da⁸² koolitama, harima
koolitar|õ, -õ, -rõ²⁴ klassiruum; koolimaja
koolitus, -õ, -t⁹ haridus; koolitus; alg-, põhi-, kesk-, korgõkoolitus alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidus
koolivaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht¹⁹ koolivaheaeg
kooluper|ä, -ä, -rä²⁴ (juurtega maast üleskistud puust) löögiriist, sõjanui
koolupiira|k, -gu, -kut¹³ surmahaiguse põdeja, surmale määratu, surmalaps
kool(n)uq, -, -t² = ku:ul(n)uq surnu
koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = kõtt'koolussi(h)n poolärkvel, poolunes
koolõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ hinge vaakuma, suremas olema
koolõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ langetõbe põdema
koolõ|tama, -taq, -da⁸² suretama
koomi|ts, -dsa, -tsat¹³ = kobrits = koonits varjualune; koomidsa all saisvaq riiq-rattaq varjualuses seisavad reed-vankrid
koomusk', -i, -it¹³ vigur
koomuskite|kij, -gijä, -gijät⁴ viguritegija; kloun
koomõq, ku:umõ, koomõt¹⁸ = kohmõq kõõm
koomõ|tama, -taq, -da⁸² = kohmõtama kõõmama
kooniq kuni
kooni|ts, -dsa, -tsat¹³ = kohnits = koomits
koon'o, -, -t² saamatu
koonõr', -i, -it⁴ kooner
koorahu|tma, -taq, -da⁶² korraks (rutuga) koorima; las maq ka koorahuda mynõ kardohka las ma koorin ka ruttu mõne kartuli
koori|k, -gu, -kut³⁸ koorik
koori|raud, -ravva, -.rauda³³ liimeister, koorimisraud
kooru|tama, -taq, -da⁸² kosutama, turgutama, põetama; sai vana hobõsõ, naksi tõist koorutama sain vana hobuse, hakkasin teist turgutama
koorõvat|t, -u, -tu³⁷ = vatuku:ur' vahukoor
koosa, -, -t² = koosõr' [1., 2.]
koosõr', -i, -it⁴ 1. kooserdaja; 2. nahatäis; 3. trump; käüq koosõr' vällä! käi trump välja!
koosõrus, -õ, -t⁹ = koosõr' [1., 2.]
koovikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väikekoovitaja
koovi|t, -di, -tit¹³ = koovitaja, -, -t³ koovitaja (lind)
kopahta|ma, -q, -⁸³ < kopahu|tma, -taq, -da⁶² korraks koputama
kopakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ joogi- v leilivee kulp v väike kopsik; sannan visatas lõunat kopakõsõgaq saunas visatakse leili kopsikuga
kopi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = kopkas kopikas
ko|pin, -bina, -binat⁴ kobin
kopi|tama, -taq, -da⁸² kopitama
kopi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ enesekoh kopitama
kopkas, .kopka, kopkast²² = kopik
.kopli, -, -t¹ koppel
kop|p, -a, -pa³¹ 1. kopp; kopsik; 2. kopp; ekskavaator
kop|p', -i, -pi³⁷ = lopp' mõlk
koppu|ma, -daq, -⁸⁰ kopitama; pangu-i ligõhit rõivit unikuhe, koppusõq ärq ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama
kops, kopsu, .kopsu³⁷ kops
kopsahta|ma, -q, -⁸³ kopsatama
kopsah(t)us, -õ, -st⁹ kopsatus
.kopsama, kopsadaq, .kopsa⁷⁷ kopsama
.kops'ma, .kopsiq, kopsi⁶³ kopsima
.kopsna, -, -t³ kopsimine
kopu|tama, -taq, -da⁸² koputama
koputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv koputama
kop|õq, -põ, -õt¹⁸ kopitus
kopõrda|ma, -q, -⁸³ koperdama
korahta|ma, -q, -⁸³ korraks korisema; kuulja koraht' ni oll'giq lännüq surija korises korra ja oligi läinud
kor|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = korisõma korisema
kor'an|t', -di, -tit¹³ = kor'a|ts', -dsi, -tsit¹³ peko-pidustus
korba|tama, -taq, -da⁸² korbatama
korba|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ enesekoh korbatama
kordsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kortsuline
korgiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korgistõ(l)lõma = .korkõlõma = korduv korgistama
korgista|ma, -q, -⁸³ ülbitsema; uhkendama, uhkustama
korgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korgiskõ(l)lõma
.korgu, -, -t¹ = .korgugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .korgu|nõ, -dsõ, -st⁵ = korunõ = ko(r)ruq kõrgune
.korgus, -õ, -t⁹ = korutus kõrgus; korgust võtma sirguma, kasvama
.korgõ, -, -t³ kõrge
.korgõhe = .korgõlõ = .korrõ(he) kõrgele
.korgõ|koolitus*, -koolitusõ, -tkoolitust⁹ kõrgem haridus, kõrgharidus
.korgõmbahe = .korgõmbalõ = .korgõmpa = korõmbahe = korõmbalõ kõrgemale
.korgõ(h)n = korõ(h)n kõrgel
koris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kora(ha)ma
.korjama, kor'adaq, .korja⁷⁷ korjama; koguma; kollektsioneerima
.korju|ma, -daq, -⁸⁰ korjuma
.korjus, -õ, -t⁹ 1. korje; kogu, kollektsioon; kogumine; mar'akorjus marjakorje; margikorjus margikogu, -kollektsioon, -kogumine; 2. varjualune; panõq hainaq maa pääle, neli tulpa pistü, katus pääle, saat hainakorjusõ pane heinad maha, neli posti püsti, katus peale, saad heinale varjualuse
kork', korgi, .korki³⁷ 1. kõrk, ülbe, uhke; korgi olõkigaq miis' kõrgi olekuga mees; 2. (pudeli)kork; (õnge)kork
.korkõlõma, korgõldaq, .korkõlõ⁸⁵ = korgiskõ(l)lõma
korm, kormu, .kormu³⁷ 1. kandam; puuk' lindas uma kormugaq kratt lendab oma kandamiga; 2. paadipära
kormi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kormõndama koguma
kormus, -(s)õ, -t¹¹ seljakott
kormõnda|ma, -q, -⁸³ = kormitsõma
koro|.nits'ma, -.nitsiq, -nitsi⁶³ paastu rikkuma; ärq koronidsi hindä sõin paastu ajal keelatud toitu
.korpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline
kor|rol', -oli, -olit⁴ ülemus; komandant; foogt
ko'rrup|ts'u:un', -ts'ooni, -.ts'u:uni³⁷ korruptsioon
korrõ, -, -t¹⁴ kore, kare
.korrõ(he) = .korgõhe
korrõk|tuur', -tuuri, -.tuuri³⁷ korrektuur
.korsna, -, -t³ korsten
.kortin, -a, -at⁴ = .kortna < .kortõr' korter
.kortli, -, -t¹ kortel
.kortna, -, -t³ = .kortin
korts, kordsu, .kortsu³⁷ korts
.kortõr', -i, -it⁴ > kortin
koru|nõ, -dsõ, -st⁷ = ko(r)ruq, .korru, korut¹⁸ = .korgu = .korgunõ
koru|t, -da, -tat¹³ (suur nelinurkne) noodaauk jääs
korutus, -õ, -t⁹ = .korgus
korv', korvi, .korvi³⁷ korv
korv'|pall', -palli, -.palli³⁷ korvpall
korõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ karedaks minema; ijä korõhus külmägaq jää läheb külmaga karedaks
korõl', -i, -it⁴ kõhn olend, vibalik; olõ-s söönüq miis', oll' üts' korõl' ei olnud turske mees, oli üks vibalik
korõmbahe = korõmbalõ = .korgõmbahe
korõ(h)n = .korgõ(h)n
kos > ko(h)n
kos'aes|ä, -ä, -sä²⁴ isamees
kos'a|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ peiupoiss
kos'aq, m .kosjo, .kosjo⁴³ kosjad
kosila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kosilane
kos|ima, -siq, -i⁵⁷ kosima
kosi|nõ, -dsõ, -st⁷ puukoorest; pois'kõsõl om kosinõ loodsikugõnõ poisil om puukoorest paadike
kosk', kosõ, .koskõ³⁴ (paks) puukoor
.koskiq > .ko(h)ngiq
.kosli, -, -t¹ = kossõlg märss
koslõ|p', -bi, -pit¹³ = kosma|k, -gu, -kut¹³ nahatäis; and' tälle üte kosmagu andis talle ühe nahatäie
ko|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ (seest tühi) kere; loks; ku autol motor' ja istmõq ärq varastõdasõq, jääs kos'o perrä kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järgi; seo autokos'ogaq ma sõidagiq selle autoloksiga ma sõidangi
koss', kossi, .kossi³⁷ võrgust natt
kossõlg, -a, -at¹³ = .kosli
kost < .kuatsõst kust
kost', kosti, .kosti³⁷ (küla)kost
kostar', .kostra, kostard²² rukkiluste (umbrohi)
kosti|tama, -taq, -da⁸² kostitama
.kostkiq < .kostõgiq kuskilt
.kostma, .kostaq, kosta⁶¹ = 1. kostma, kuulduma; 2. vastama
.kostu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. üles sulama (ilma kuju muutmata); külmänüq maa kostus päävä pääle külmunud maa sulab päeva jooksul üles; külmänüq mõsu vai kapstapää tuut tarrõ, kostusõq ärq külmunud pesu või kapsapea tood tuppa, sulavad üles; 2. = .kostma [1.]; su jutt kostu-iq siiäq su jutt ei kosta siia
kostu|tama, -taq, -da⁸² (üles) sulatama; niisutama
.kostõgiq > .kostkiq
koti|nõgõl = koti|nõgyl' = koti|nõkl, -nõgla, .nõkla⁴⁵ kotinõel
ko't|lett', -leti, -letti³⁷ = .ko'tlõ|t', -di, -tti³⁸ kotlett, pihv
koto(h)n kodus
kotost kodunt
.kotsal > .kotsil
.kotsalt > .kotsilt
.kotsalõ > .kotsilõ
.kotsil = kottal kohal
.kotsilt = kottalt kohalt
.kotsilõ = kottalõ kohale; kohta; pää kotsilõ pea kohale; taa käü suq kotsilõ see käib sinu kohta
kot|t, -a, -ta³¹ kott (kota)
kot|t', -i, -ti³⁷ kott (koti)
kottal = .kotsil
kottalt = .kotsilt
kottalõ = .kotsilõ
kotta(h)n kohas
kotus, -(s)õ, -t¹¹ koht, paik
kotu(s)si(l)dõ kohati, paiguti; kotussidõ satas räüssä ja lummõ kohati sajab rahet ja lund
kotu(s)sõnim|i, -e, -me²⁴ kohanimi
kougi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ koogitsema, koukima
kraabahta|ma, -q, -⁸³ < kraabahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kraapima
kraaba|tama, -taq, -da⁸² = kraabitsõma kaabitsema, kraapima
kraaba|ts', -dsi, -tsit¹³ = .kraapli
kraabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kraabatama
kraag', krae, .kraagi³⁶ < krae krae
kraam', kraami, .kraami³⁷ kraam
.kraam'ma, .kraamiq, kraami⁶³ koristama, kraamima
kraan', kraani, .kraani³⁷ kraan
kraap', kraabi, .kraapi³⁷ loomade sugemise hari
.kraapli, -, -t¹ = kraabats' (kartulivõtmise) kaabits; linahari; es saaq kostki traktorit, võti kraapligaq kyik kardohkaq ärq ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kaabitsaga kõik kartulid ära
.kraap'ma, .kraapiq, kraabi⁶³ kraapima, kaapima
kraapsahta|ma, -q, -⁸³ korraks kraapsama
.kraapsama, kraapsadaq, .kraapsa⁷⁷ kraapsama; lasku-i kassil näko kats'ki kraapsadaq! ära lase kassil nägu katki kraapsata!
.kraapõlõma, kraabõldaq, .kraapõlõ⁸⁵ = korduv .kraap'ma
.kraasli, -, -t¹ = .kratsli linapeo kupardamise vahend
.kraas'ma, .kraasiq, kraasi⁶³ = .kaars'ma (villa) kraasima
kraat', kraadi, .kraati³⁷ 1. kraad; 2. temperatuur
.kraat'ma, .kraatiq, kraadi⁶³ kraadima
kraav', kraavi, .kraavi³⁷ kraav
kraavi|nõ, -dsõ, -st⁷ kraave täis
krabista|ma, -q, -⁸³ krabistama
krabistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krabistama
krabis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krabisema
kr'a|bo, -o, -po²⁷ = kr'amo = kräbo puru
kr'abo|nõ, -dsõ, -st⁷ väike
krae, -, -d² > kraag'
krahv', krahvi, .krahvi³⁷ krahv
krall', kralli, .kralli³⁷ hrl m 1. helmes; pand kralliq kaala paneb helmed kaela; 2. küüs; kagos tihkõ naistõrahvas, lei kralliq sisse vaat kus tige naisterahvas, lõi küüned sisse
kramm', krammi, .krammi³⁷ kriimustus; kässi pääl olliq krammiq käte peal olid kriimustused
kr'am|o, -o, -mo²⁶ = kr'abo = kräbo
kramp', krambi, .krampi³⁷ 1. kramp; 2. kramp (sulgemisvahend)
kramp'|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ ülemine palgikord
.krampsama, krampsadaq, .krampsa⁷⁷ krahmama, kahmama
kra|n'a, -n'a, -nn'a²⁶ järeleandmatu
.kr'anglõma, kr'angõldaq, .kr'anglõ⁷⁸ kräunuma
.kran'ma, .kranniq, kranni⁶³ jonnima
krants', krandsi, .krantsi³⁷ 1. krants (koer); 2. pärg; jaanipäävä pantiq eläjile reboraigõst vai ossõst krandsiq kaala jaanipäeval pandi loomadele karukoldadest või okstest pärjad kaela
krants'|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ valge kaelus (hrl koeral); krants'kaalagaq pini valge kaelusega koer
krants'nuk|k, -a, -ka³¹ = krants'|nulk, -nulga, -.nulka³¹ ristnurk
krapa|ts, -dsi, -tsit¹³ = kratsak
kra|pin, -bina, -binat⁴ krabin
krap|p', -i, -pi³⁷ lehmakell
krapsahta|ma, -q, -⁸³ krapsatama
krapsah(t)us, -õ, -t⁹ krapsatus
.krapsama, krapsadaq, .krapsa⁷⁷ krapsama; läts' pidolõ tütrikkõ krapsama, ku nuka takan kätte sai, sys iks veidükese vändsüt' läks peole tüdrukuid krapsama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutas
krapõ, -, -t¹⁴ kräbe, kare
.kras'ma, .krassiq, krassi⁶³ kiusama, jonnima
krass', krassi, .krassi³⁷ tüli; jonn; tä om naabrigaq krassi pääl ta on naabriga tülis; tä aja v vidä muqka krassi ta jonnib minuga, ajab kiusu
krassa|k, -gu, -kut¹³ = krassimi:is'
krassa|t', -di, -tit¹³ lõbusõit
krassa|tama, -taq, -da⁸² taga ajama, hullama; latsõq krassatasõq lapsed hullavad
krassi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = krassak vihamees; tülinorija; lepüq uma krassimehegaq ärq! lepi oma vihamehega ära!
kratsa|k, -gu, -kut¹³ = krapats' kärmas
.kratsli, -, -t¹ = .kraasli = krats'o < kreevel' linapeo kupardamise vahend
.krats'ma, .kratsiq, kratsi⁶³ kratsima, sügama; nüüt hengväq inemiseq, perst krats'vaq kabõhidsõq nüüd inimesed hinge tõmbavad, neiud tagumikku kratsivad (paroodia kirikulaulu sõnadele)
krats'o, -, -t² = .krats'li
kreesa|tama, -taq, -da⁸² norima
kreevel', -i, -it⁴ > .kratsli
kreo, -, -d² = kräo > kryn'o
kridsistä|mä, -q, -⁸³ krigistama
krihv', krihvi, .krihvi³⁷ krihv (hobuseraual; kitarrikaelal)
krihva, -, -t² = .krihvli [2.] jonnakas; oll' üts' krihva vanamutt' oli üks jonnakas vanamutt
.krihvama, krihvadaq, .krihva⁷⁷ narrima
.krihvli, -, -t¹ 1. krihvel; 2. = krihva
kriidsu|tama, -taq, -da⁸² = kräädsütämä kriuksutama, krigistama
kri:ik', kreegi, kri:iki³⁷ = ri:ik' kreek, kreegipuu
kri:iklä|ne, -(d)se, -st⁵ kreeklane
kriim, kriimo, .kriimo³⁷ kriim; raas; panni kriimu võidu kah leevä pääle panin raasu võid ka leiva peale
.kriimama, kriimadaq, .kriima⁷⁷ kriimustama; kriimas' mõtsan seere ärq kriimustas metsas sääre ära
kriimi|k, -gu, -kut¹³ = .kriimliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kriimuline
kriimo, -, -t² kriim, määrdunud, must; tull' sannast kriimo näogaq tuli saunast musta näoga
kriips, kriipso, .kriipso³⁷ kriips
.kriipsama, kriipsadaq, .kriipsa⁷⁷ korraks kriimustama
.kriipsliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kriipse täis
.kriips'ma, .kriipsiq, kriipsi⁶³ kriimustama
kriis', kriisi, .kriisi³⁷ 1. = krill'; 2. kriis
kriit', kriidi, .kriiti³⁷ kriit
krill', krilli, .krilli³⁷ = kriis' [1.] = kryll' [2.] jonn, kius; krilli ajama kiusu ajama, jonnima
.krillõlõma, krillõldaq, .krillõlõ⁸⁵ = .kryllõlõma kiuslema
.kril'ma, .krilliq, krilli⁶³ = .kryl'ma jonnima, kiusama; vihane olema; kikas krill' ja korjas purukõisi, näüs kas taplõma ka tulõ kukk on vihane ja korjab purukesi, eks näe kas taplema ka tuleb
.krimpli, -, -t¹ krempel
krimpsu(h)n krimpsus, kortsus
kri|pin, -binä, -binät⁴ kribin
.krissi kissi; tymbas silmäq krissi tõmbab silmad kissi
krissi(h)n kissis
kristusõkal|a, -a, -la²⁸ lestakala
.kritsli, -, -t¹ puhastamisvarb
kriudsahta|ma, -q, -⁸³ kriuksatama
kriudsah(t)us, -õ, -t⁹ kriuksatus
kriuga|tama, -taq, -da⁸² = kriuhkatama riukaid tegema
kriuhk, kriuha, .kriuhka³² riugas
kriuhka, -, -t² riukaline
kriuhka|tama, -taq, -da⁸² = kriugatama
.kriutsma, .kriutsuq, kriudsu⁶⁴ kriuksuma; ku kuiv rattarumm kriuts, panõq kunn sisse! kui kuiv rattarumm kriuksub, pane konn sisse!
krobahtu|ma, -daq, -⁸⁴ käkra kuivama
kroba|k, -gu, -kut¹³ käkra kuivanud
kroba|nõ, -dsõ, -st⁷ krobeline, ebatasane
krobask', -i, -it¹³ = krobõsk' kõhn, kuivetu olend, kõrend
krobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krobisema, krabisema
krobõsk', -i, -it¹³ = krobask'
krogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krudisema
kromp, kromba, .krompa³¹ 1. sõim (sõime); kromp om hobõsõl ja lehmäl, kohe hain sisse pandas sõim on hobusel ja lehmal, kuhu hein sisse pannakse; 2. aganik
kronga|tama = krongo|tama, -taq, -da⁸² = .kronksma = kronksutama = krungitsõma ronga häälitsemise kohta
kronks, kronksu, .kronksu³⁷ ronk
.kronksma, .kronksuq, kronksu⁶⁴ = krongatama
.kronksu = .krunksi konksu, kõverasse
kronksu(h)n = krunksi(h)n konksus, kõveras
kronksu|tama, -taq, -da⁸² = krongatama
.kro|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = krun'o = kryn'o kronu
kron'o|tama, -taq, -da⁸² kehvaks jääma
krooba|tama, -taq, -da⁸² paatuma
krooba|ts', -dsi, -tsit¹³ voolimisriist
kroogo, -, -t² vigurimees
krooksahta|ma, -q, -⁸³ korraks krooksuma
krooksahus, -õ, -t⁹ krooksatus
kroomi|ts, -dsa, -tsat¹³ aganik
kroonu, -, -t¹ kroonu
kroosikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tass; tops; kruusike
kroosi|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kruusitäis; tassitäis
kro|pin, -bina, -binat⁴ krobin, krabin
kross', krossi, .krossi³⁷ kross (rahaühik)
krumbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ krõmpsutama, sööma; hopõn' krumbitsõs haina hobune krõmpsutab heina
krummu|tama, -taq, -da⁸² kerjama
krunds'u|tama, -taq, -da⁸² = kruts'utama = runds'utama kortsutama
krungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = krungu|tama, -taq, -da⁸² = .krunkama, krungadaq, .krunka⁷⁷ = krongatama ronga häälitsuse kohta
.krunko = .krunksi = .kronksu konksu, kõverasse
krunksi(h)n = kronksu(h)n konksus, kõveras
kru|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = kron'o = kryn'o kronu
krunts', krundsi, .kruntsi³⁷ = kruts' korts
.krunts'ma, .kruntsiq, krundsi⁶³ = krunds'utama = runds'utama = .runts'ma = ründsütämä kortsutama
.krunts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .kruts'uma = .runts'uma = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; prunts' um krunts'unuq seelik on kortsunud
kru|põn', -bõna, -bõnat⁴ kartuli-kruubi puder
kruts', krutsi, .krutsi³⁷ = krunts'
.kruts'ki, -, -t¹ vigur, riugas, krutski
.kruts'ki|nõ, -dsõ, -st⁵ riukaline
.kruts'ma, .krutsiq, krutsi⁶³ kiusama
.kruts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .krunts'uma
.kruts'u|tama, -taq, -da⁸² = krunds'utama
kruudili|nõ, = kruuduli|nõ = kruudõli|nõ, -dsõ, -st⁵ ruuduline
.kru:uksma, .kru:uksuq, krooksu⁶⁴ krooksuma
kru:um', kroomi, kru:umi³⁷ kroom
kru:un', krooni, .kru:uni³⁷ 1. pärg; kroon; (puu) võra; 2. kroon (rahaühik)
kru:un'ma, kru:uniq, krooni⁶³ kroonima
kruup, kruuba, .kruupa³¹ kruup
kru:us', kroosi, kru:usi³⁷ kruus; tass
kruus(s), kruusa, .kruu(s)sa³¹ = pruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu
kru:uskama, kroosadaq, kru:uska⁷⁷ norskama
.kruus(t)li, -, -t¹ = .ruus(t)li kanepitamp; kanõbisiimneq tambidiq ärq, tetti kruuslit, hää luidsagaq süümise värk' oll' kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampi, hea lusikaga söömise värk oli
kruut, kruudu, .kruutu³⁷ = kruut', kruudi, .kruuti³⁷ ruut
.kruut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ ruuduline
kru:uv'ma, kru:uviq, kroovi⁶³ kroovima; inne püüdli tegemist kroovitas vili ärq enne püüli tegemist kroovitakse vili ära
.kruv'ma, .kruvviq, kruvvi⁶³ kruvima
kruvv', kruvvi, .kruvvi³⁷ kruvi
krõbah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = krõbõh(t)uma krõbedaks muutuma, krõbestuma; kuivetuma; mõsu krõbahtus külmä käen ärq pesu muutub külma käes krõbedaks
krõ|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -baha e -pa⁸⁸ = krõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krõbisema
krõbista|ma, -q, -⁸³ krõbistama
krõbistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krõbistama
krõ|bu, -bu, -pu²⁶ puru
krõ(õ)busk, -a, -at¹³ kuivik
krõbõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = krõbah(t)uma
krõ|dsi, -dsi, -tsi²⁶ > kryn'o
krõhv', krõhvi, .krõhvi³⁷ kius
krõhva, -, -t² kõhn inetu naine, krõhva
krõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ sügama
krõim, krõima, .krõima³¹ 1. kius; 2. veski osa
krõima, -, -t² tigetseja, tülinorija
.krõimama, krõimadaq, .krõima⁷⁷ 1. tigetsema, tüli norima, kiusama; 2. kriimustama
krõima|nõ, -dsõ, -st⁷ kiuslik, tige
.krõimõlõma, krõimõldaq, .krõimõlõ⁸⁵ = korduv .krõimama
krõka|ts', -dsi, -tsit¹³ krigisev voodi
krõ|kin, -gina, -ginat⁴ krõgin
krõks', krõksi, .krõksi³⁷ > kryn'o
krõksah|(t)ama, -taq, -(t)a⁸³ krõksatama
.krõksma, .krõksuq, krõksu⁶⁴ krõksuma, prõksuma
.krõks'na, -, -t³ krõksumine, krõbin; sei niguq krõksna sõi nii et krõbises
krõpa|tama, -taq, -da⁸² krõbistama
krõ|pin, -bina, -binat⁴ krõbin
krõps', krõpsi, .krõpsi³⁷ 1. krõps; 2. suguühe, seks; tütrik oll' inneaigo krõpsi saanuq tüdruk oli enneaegu armatsenud
krõpsahta|ma, -q, -⁸³ krõpsatama
krõpsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ korraks krõpsuma
krõpsah(t)us, -õ, -t⁹ krõpsatus
krõpsi|tama, -taq, -da⁸² krõbistama
krõpsitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv krõpsitama
.krõps'ma, .krõpsiq, krõpsi⁶³ 1. suguühtes olema, armatsema, seksima; 2. krõbistama
krõpõ, -, -t¹⁴ krõbe
krõpõ|külm*, -külmä, -.külmä³⁵ sügavkülm
krõss', krõssi, .krõssi³⁷ = krõõba|ts', -dsi, -tsit¹³ = krynks'
krõõbi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaapima
krõõdsa|tama, -taq, -da⁸² (nüri saega) saagima
krõõn'o, -, -t² = kryn'o
krä|bo, -o, -po²⁷ = kräm|o, -o, -mo²⁶ = kr'amo = kr'abo puru
kräo, -, -d² = kreo > kryn'o
kräpästü, -, -t¹ kindlus
kräädsü|tämä, -täq, -dä, ⁸² = kriidsutama kriuksutama, krigistama
kröömeq, krü:üme, kröömet¹⁸ raas
krü'sän|tem', -temi, -.temmi³⁸ = krü'sän|ti:im', -teemi, -ti:imi³⁷ > märdiru:us'
krygista|ma, -q, -⁸³ krõgistama
krygis|õma, -taq, -õ⁸⁷ krõgisema
kryll', krylli, .krylli³⁷ 1. > kryn'o; 2. = krill' jonn, kius; krylli ajama kiusu ajama, jonnima
.kryllõlõma, kryllõldaq, .kryllõlõ⁸⁵ = .krillõlõma kiuslema
.kryl'ma, .krylliq, krylli⁶³ = .kril'ma jonnima, kiusama; vihane olema
krymm', krymmi, .krymmi³⁷ = krynks' [2.] kuivetu vana inimene v loom; kulunud terariist; vanamehekrymm' vanamehekrõbi; väidsekrymmikõnõ väike nüri nuga
krymmõ, -, -t¹⁴ käre, terav, äge
.krymps'ma, .krympsiq, krympsi⁶⁴ krõmpsutama
.kryngli, -, -t¹ kringel
.kryngli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ saialill
krynks', krynksi, .krynksi³⁷ = krõss' 1. kõverus; myni sort' tsiko om krynksi nynagaq mõni sort sigu on kõvera ninaga; 2. = krymm'
.krynksi kõverasse
krynksi(h)n kõveras
kry|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = krynts', kryndsi, .kryntsi³⁷ = kron'o = krun'o = krõõn'o = kryyn' < kreo, < krõdsi, < krõks', < kräo, < kryll' [1.], < kõll' kronu
.kry's|tal', -tali, -.talli³⁸ kristall
kryygama, krõõadaq, kryyga⁷⁷ rögisema
kryyksma, kryyksuq, krõõksu⁶⁴ kõõksuma
kryyn', krõõni, kryyni³⁷ = kryn'o
kryys', krõõsi, kryysi³⁷ kalapüügivahend; krõõsiq pantiq ujja havvõ püüdäq k-d pandi ojja hauepüüdmiseks
kryytsa, -, -t³ kena, nägus; egaq hätä ei olõq, õigõq kryytsa tütrik pole viga, päris kena tüdruk
ku(q) kui
kua(s), kumma e kuvva, .kumba kes; kumb; üts' võtt' väidse, tõõnõ kirvõ, näüs, kuas kuvva ärq tapp üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapab
.kuagiq keegi, kumbki
.kuandus*, -õ, -t⁹ < tü:üstüs tööstus; kerge-, rassõ-, juusto-, metallikuandus kerge-, raske-, juustu-, metallitööstus
.kuatsõst > kost
kuba|k, -gu, -kut¹³ tuust
kubija|s, -, -st¹⁵ kubjas
kubinallaq kubinal; tarõ om kubinallaq kärbläisi täüs' tuba on kubinal kärbseid täis
kubis|õma, -taq, -õ⁸⁷ 1. kubisema; 2. tasa, sosinal rääkima; kuuli külh, et nääq kubisiq sääl, es tiiäq, et nääq minno kynõliq kuulsin küll, et nad seal tasakesi rääkisid, ei teadnud, et nad minust rääkisid
kubli|k, -gu, -kut¹³ 1. kuupsüld; puid mõõdõti kublikugaq, kublik om säidse jalga kyigipäidi puid mõõdeti kublikuga, kublik on seitse jalga igat pidi; 2. > kupõts'
ku|bo I, -bo, -po²⁶ pugu
kubo II, ku:u, kupo²⁷ kubu
kubra|leht', -lehe, -.lehte³⁴ kobruleht
kubõhi|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kubõq
kubõl, kubla, .kupla⁴⁷ = kubyl' = kupl kubel
kubõlliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubylliganõ = .kupliganõ kuplas
kubõ|q, -mõ, -nd¹⁶ = kubõhinõ = kubõrm = kupõ = kupõm' kube
kubõrda|ma, -q, -⁸³ krookima
kubõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ krobeline
kubõrli|k, -gu, -kku³⁸ krobelisevõitu
kubõrm, -a, -at¹³ = kubõq
kubõruisi köötsus
kubyl', kubla, .kupla⁴⁷ = kubõl
kubylliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubõlliganõ
ku|dama, -taq, -a⁵⁹ kuduma
kudima, kutiq, kudi⁵⁷ peksma
kudista|ma, -q, -⁸³ = kudis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kudistama, kudrutama
kudrika|nõ, -dsõ, -st⁵ = kudõrliganõ krobeline
kudri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ siblima
kudu, koe, kutu²⁷ kudemine, kude
kuduhu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma
kudõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = kudõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kudema
kudõrliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kudrikanõ krobeline
kugra|ts', -dsi, -tsit¹³ küürakas
kugõri|k, -gu, -kku³⁸ kägar, kägarik
kuh'a(h)n kuhjas
kuhi, kuh'a, .kuhja⁴⁴ kuhi
kuhi|k, -gu, -kut¹³ kuhik, mühk
kuhili|k, -gu, -kku³⁸ kuhi, kuhelik
.kuhmuisi salaja; pois'kõsõn proovõ kuhmuisi laulõ kirotaq poisikesena proovisin salaja luuletusi kirjutada
kuht', kuhti, .kuhti³⁷ jakk; jope
.kuhts|õq, m -idõ, -it¹⁸ nimmed
kukar', .kukra, kukard²³ kupar
kukõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ kukkuma
kui(s) kuidas
kuiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kuigõs pikk kõhn inimene, volask
.kuigiq = .kuikiq 1. kuigi; 2. kuidagi
.kuigimu:udu = .kuikimu:udu kuidagimoodi
.kuigõlõma, kuigõldaq, .kuigõlõ⁸⁵ halama
kuigõs, -(s)õ, -t¹¹ = kuigats' pikk kõhn inimene, volask
.kuikiq = .kuigiq
.kuikimu:udu = .kuigimu:udu
.kuikipall'o kuigipalju
.kuikivõrd kuigivõrd
kui(s)mu:udu kuidasmoodi
kuio|ma, -daq, -⁷¹ kuivama
kuiv, kuiva, .kuiva³⁵ kuiv; kuivus
kuivali|k, -gu, -kku³⁸ = kuivõlik kuivavõitu
kuivalt kuivalt
.kuivama, kuivadaq, .kuiva⁷⁷ kuivatama
.kuivja|nõ = .kuivja|s, -dsõ, -st⁵ kõhn, kuivetu
.kuivus, -õ, -t⁹ kuivati; vei vilä kuivustõ viisin vilja kuivatisse
kuivõli|k, -gu, -kku³⁸ = kuivalik
ku|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ kuju; skulptuur
kujora|koi*, -goja, -gojat⁴ = kujotekij* kujur, skulptor
kujo|tama, -taq, -da⁸² kujutama
kujote|kij*, -gijä, -gijät⁴ = kujorakoi*
kuka, -, -t² lombakas
kukah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ ümber minema
kuka|nõ, -dsõ, -st⁷ = kukõnõ käbirikas
kuka|ts', -dsi, -tsit¹³ vigane pink v laud, laua- v pingiloks; veegeq seo kukats' vällä ja ots'kõq tõõnõ laud! viige see laualoks välja ja otsige teine laud!
kukil kukil
kukilõ kukile
kuk|k, -u, -ku³⁷ < kunn' [4.] käbi; kuusõ-, pedäjäkukk kuuse-, männikäbi
kuk|k', -i, -ki³⁷ vagu
kuk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. (ümber) lükkama; miä sa naist puiõst ütsi nõstat, kukkaq no regi ümbre! mis sa neist puudest ühekaupa tõstad, lükka regi ümber!; 2. lonkama
kuk|kõlõma, -õldaq, -kõlõ⁸⁵ hüpeldes liikuma
.kukla|nõ, -(d)sõ, -st⁷ sipelgas
.kukli, -, -t¹ = .kukli|k, -gu, -kku³⁸ = kukõlik kukkel
.kukma, kukkuq, kuku⁶⁴ = kukutama [2.] = .kuukma kukkuma (käo kohta); kägo kukk kägu kukub
.kukro, -, -t¹ kukal
kuksin, -a, -at⁴ kann
kukukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hellitl kullake, (kuku)paike
kukumun|a, -a, -na²⁸ pesamuna; hellik
kuku|nõ, -dsõ, -st⁷ hea, pai, kuku
kuku|tama, -taq, -da⁸² 1. kavatsema, lubama; kukutas liina minekit kavatseb, lubab linna minna; 2. = .kukma; 3. hellitama
kukutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hüpitama
kukutätä, -, -t² taevaisa, ilmataat, jumal; äike; kukutätä tümistäs äike müristab
kukõli|k, -gu, -kku³⁸ = .kuklik
kukõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = kukanõ
kukõrda|ma, -q, -⁸³ veeretama
kukõr|pauds', -paudsi, -.paudsi³⁷ = kukõr|paun, -pauna, -.pauna³⁰ = kukõrpää, -, -d⁵⁰ = kukõr|tauds', -taudsi, -.taudsi³⁷ = kukõr|till', -tilli, -.tilli³⁷ = kukõr|tuuds', -tuudsi, -.tuudsi³⁷ = ukõrpauds' = ukõrtauds' kukerpall
kukõrus, -õ, -t⁹ pööre; tsyyr' tekk' üte kukõrusõ ratas tegi ühe pöörde
kukõ.sälgä kukile
kukõsä(l)lä(h)n kukil
kula|k, -gu, -kut¹³ rusikas
kul'assillaq pikali, lamamas
kul'assillõ pikali, lamama
kul'a|tama, -taq, -da⁸² 1. lõbutsema; 2. lamama, lebama, puhkama; viisi ei tüüd tetäq, kul'atas pääle sängün ei viitsi tööd teha, muudkui lebab voodis
kulatsk', -i, -it¹³ suhkrusai
kuld, kulla, .kulda³² kuld
.kuldama, kulladaq, .kulda⁷⁷ = kullatama kuldama
kuldi|tama, -taq, -da⁸² (siga) paaritama; liiderdama; läts', kuradi rõibõq, kulditama jälkiq läks, kuradi raisk, liiderdama jälle
kuldnok|k, -a, -ka³¹ kuldnokk
.kuld|nõ, -sõ, -sõt⁶ = kullanõ
kulla.kandja, -, -t³ nimetissõrmest lugedes kolmas sõrm, nimetu sõrm, nimetamats
kullakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kullake, kallis, armas
kulla|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kuldnõ kuldne
kulla|tama, -taq, -da⁸² = .kuldama kuldama
kull'a|tama, -taq, -da⁸² (liialt) hellitama
kulliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kullõskõ(l)lõma korduv kuulama; järele kuulama
kull'us, -(s)õ, -t¹¹ kuljus
kull'ussi(h)n ärkvel
.kullõma, kullõldaq, .kullõ⁷⁸ kuulama
kullõr'kuk|k < kullõskuk|k, -u, -ku³⁷ kullerkupp
kullõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kulliskõ(l)lõma: naabrimutil olõ-i midägiq tetäq, sys kullõskõlõs, miä miiq puul tetäs et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehakse
kulm, kulmu, .kulmu³⁷ kulm
kulp', kulbi, .kulpi³⁷ kulp
kult', kuldi, .kulti³⁷ kult
ku'lti.vaatri, -, -t¹ kultivaator
ku'lti|vi:ir'mä, -vi:iriq, -veeri⁶³ kultiveerima
kul|tuur', -tuuri, -.tuuri³⁷ kultuur
kul|u, -u, -lu²⁶ 1. kulu, mullune rohi; 2. kulu, kulutus
ku|l'u, -l'u, -ll'u²⁶ < kalkun' kalkun
kul|uma, -luq, -u⁷⁰ = kulunõma kuluma
kulu|nõ, -dsõ, -st⁷ kulune
kulu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = kuluma < kuluvama
kulupää, -, -d⁵⁰ hallpea
kul'upää, -, -d⁵⁰ kiilaspea
kulu|tama, -taq, -da⁸² kulutama
kulu|vama, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ > kulunõma
kuluv|aq, m -idõ, -it⁴ teksad
kulõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ luituma, koltuma; kuluma
kulõja|nõ, -dsõ, -st⁵ luitunud, koltunud
kulõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kuluma
kulõ|tama, -taq, -da⁸² kolletama
kumahtu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama
kuma|k, -gu, -kut¹³ 1. hoop; 2. puuvillane (hrl punane) märkniit rõivaste ja linikute väljaõmblemiseks
kum|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ 1. kumama; 2. kajama
kumamiisi ähmaselt; ma kumamiisi mälehtä ma mäletan ähmaselt; mul lei jo kumamiisi mul lõi juba ähmaseks, st hakkan juba pisut purju jääma
kumarda|ma, -q, -⁸³ kummardama
kumardõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kummardama; koogutama
kumarihe = kumarillõ
kumarillaq kummargil
kumarillõ = kumarihe = kumaruisi kummargil(e)
kumar(d)us, -õ, -t⁹ kummardus
kumaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kumastõ(l)lõma korduv komistama
kumastu|ma, -daq, -⁸³ komistama; korgõ lävi om, kaeq, et sa ei kumastuq! kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!
kumastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = kumaskõ(l)lõma
kuma|tama, -taq, -da⁸² kumisema
kumb, kumma, .kumba, m omast ja osast .kumbi, m sisseü .kumbi(he), m alaleü kummilõ³² kumb
kumbahta|ma, -q, -⁸³ < kumbahu|tma, -taq, -da⁶² korraks kompama, kobama; kumbahudi pluumõ ossa pääl kobasin korraks oksal ploome
.ku'm|ba(i)n', -ba(i)ni, -.banni e -.baini³⁸ kombain; kumba(i)nimiis' kombainer
kumba|tama, -taq, -da⁸² = .kumpama kompama, kobama
.kumbkiq kumbki
kumista|ma, -q, -⁸³ kuminat tekitama; kõmistama; pikne tulõ, joba kumistas äike tuleb, juba kõmistab
kumis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kumisema
kumm', kummi, .kummi³⁷ 1. kumm; 2. võlv (nt kirikus, keldris, ahjul); 3. suur kumeraseinaline puunõu
.kum'ma, .kummiq, kummi⁶³ kummi tõmbuma; üts' pütülaud om vällä kum'nuq üks pütilaud on kummi tõmbunud
kummali = kummal(d)õ kummuli
kummildõ kuidas; kumba moodi, kumbapidi
kummi(h)n kummis, kaardus
kum|min, -ina, -inat⁴ kumin
kummo|t', -di, -tit¹³ kummut
.kummu kummi, kumeraks
kummu|tama, -taq, -da⁸² 1. kummutama, tühjendama; 2. pesuõmblusega palistama; 3. koolutama
kummutus, -õ, -t⁹ pesuõmblus
kummutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kummutama
kummõ, -, -t¹⁴ 1. kume; 2.* keel taga-, tagapoolne; tagavokaalne; teräväq ja kummõq vabahelüq, synaq ees- ja tagavokaalid, ees- ja tagavokaalsed sõnad
kummõl', -i, -it⁴ (apteegi)kummel
kummõq, .kumbõ, kummõt¹⁹ = kommõq komme; tava, traditsioon
kum|mõr', -õra, -õrat⁴ = kumõrik kumer
kum|o, -o, -mo²⁶ 1. kaja; kumin; laulukumo laulukumin; 2. kühm; 3. ahjukumm
.kumpama, kumbadaq, .kumpa⁷⁷ = kumbatama kompama, kobama
ku'mpanii, -, -d⁵⁰ kompanii
ku'm|pass', -passi, -.passi³⁷ kompass
.kump'ma, .kumpiq, kumbi⁶³ kompima, kobama; käperdama; kump'ku-i minno, ma nakka rüük'mä! ära mind käperda, ma hakkan karjuma!
.kumpve|k', -gi, -kki³⁸ = kumpvek|k', -i, -ki³⁷ kompvek, komm
kumõhõhe = kumõhõlõ kumedalt
kumõrahe = kumõralõ kumeralt
kumõri|k, -gu, -kku³⁸ = kummõr': kuu um taivan kumõrik kuu on taevas kumer
kumõta|ma, -taq, -⁸³ hõõguma
kuna(s) millal, kunas
kunagiq kunagi
kunar(l)iga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kunari|k, -gu, -kku³⁸ = konar(l)iganõ konarlik
kund, kunnu, .kundu³¹ = kond kehv maa; kõnd; jõeäärne heinamaa; taast kunnust joht määnestkiq saaki saa-iq sellelt kehvalt maalt küll mingit saaki ei saa; nääq ummaq kunnuh niitmäh nad on jõeäärsel heinamaal niitmas
kundipukõ|t', -di, -tit¹³ kondibukett, luukere
.kundri|k, -gu, -kku³⁸ kõhn loom
kunds, kundsa, .kundsa³¹ konts; kand
kundsa|ull', -ulli, -.ulli³⁷ väga loll, päris loll; sa olõt viil ullimb ku kundsaull' sa oled veel lollim kui päris loll
.kundu|ma, .kundudaq, kunnu⁷⁹ 1. kehvaks jääma; 2. kustuma, seisma (lubi) lubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustuma
kundõ|nõ, -dsõ, -st⁷ > .kunt'liganõ
kungahta|ma, -q, -⁸³ korraks kõigutama; kummuli keerama
kungah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ komistama, libisema
kungah(t)us, -õ, -t⁹ sületäis; kõigutus
kungar', -i, -it⁴ = kungats' = kunka lonkur, lombakas
kunga|tama, -taq, -da⁸² kõigutama
kunga|ts', -dsi, -tsit¹³ = kungar'
kungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ taaruma, kõikuma, koperdama, tuigerdama; aastagavannu lats' jo kungitsõs aastavanune laps juba koperdab
.kungu|ma, -daq, -⁸⁰ maha kalduma
kungus, -(s)õ, -t¹¹ varn
kungu|tama, -taq, -da⁸² kallutama, kummardama, küürutama
.kungõlõma, kungõldaq, .kungõlõ⁸⁵ kõikuma
kuning, -a, -at¹³ kuningas
kuningaimänd, -ä, -ät¹³ = kuningana|anõ, -asõ, -ist⁸ kuninganna
kuninga|poig, -puja e -poja, -.poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² kuningapoeg, prints
kuninga|tütär', -.tütre, -tütärd²² kuningatütar, printsess
kuning|kund*, -kunna, -.kunda³² = kuning(a)riik'
kuningli|nõ, -dsõ, -st⁵ kuninglik
kuning(a)|riik', -riigi, -.riiki³⁷ = kuningkund* kuningriik
kunka, -, -t² = kungar' lonkur, lombakas
.kunkama, kungadaq, .kunka⁷⁷ lonkama
kunn, kunna, .kunna³¹ konn
kunn', kunni, .kunni³⁷ 1. väiksem küngas; 2. tomp, tükk; sula lumõgaq jääseq hobõsõlõ kunniq jalgo alaq, hopõn' saa-i kyndiq sula lumega jäävad hobusele (lume)tombud jalgade alla, hobune ei saa kõndida; 3. kurnimäng; 4. > kukk
kunna|kapstas, -.kapsta, -kapstast²² varsakabi (taim)
kunna|karp', -karbi, -.karpi³⁷ järvekarp
kunna|osi, -os'a, -.osja⁴³ konnaosi (taim)
kunna|silm, -silmä, -.silmä³⁵ konnasilm
kunnu|tama, -taq, -da⁸² lahjutama
kunst', kunsti, .kunsti³⁷ kunst
kunst'.kargami|nõ, -sõ, -st⁵ nalj taidlus, isetegevus (hrl (rahva)tants)
kunt', kundi, .kunti³⁷ 1. kont, luu; 2. küngas
kunt'jalali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kunt'jala|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = kunt'|jalg, -jala, -.jalga³³ kontvõõras, lapuline
.kunt'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ < kundõnõ künklik; konarlik
.kunt'ma, .kuntiq, kundi⁶³ lapuliseks olema, lapul käima
kunts', kundsi, .kuntsi³⁷ nõidus; ebausk
.kunts'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ ebausklik
kupall'o kuipalju
kupa|tama, -taq, -da⁸² kihutama; kupatagu-iq! ära kihuta!
kupa|ts', -dsi, -tsit¹³ = kupõts'
kupl, kubla, .kupla⁴⁷ = kubõl kubel
kup(s')li, -, -t¹ kuppel; pürstihannagaq lei lambikups'li purus lõin harjavarrega lambikupli puruks
.kupliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kubõlliganõ kuplas
kup|p, -u, -pu³⁷ kupp
kupõ, -, -t¹⁴ = ku|põm', -bõmõ, -bõnd⁴ = kubõq kube
kupõrda|ma, -q, -⁸³ hullama
kupõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ komistama
kupõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ taarudes käima
kupõr'.killi = kupõr'.paudsi
kupõr'.naatri, -, -t³ kuberner
kupõr'.paudsi = kupõr'.tilli = kupõr'.killi uperpalli
kupõ|ts', -dsi, -tsit¹³ = kupats' < kublik [2.] kupits, piiritähis
kur|a, -a, -ra²⁶ vasak; käänäq kuralõ! keera vasakule!
ku|raas', -raasi, -.raasi³⁷ kuraas; temperament; kuraasi täüs' temperamentne
ku.raatri, -, -t¹ > ka(m)mandaja
kuradili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ paharet; kurivaim, kuramus
kurahta|ma, -q, -⁸³ tukastama; ma lää kurahta veidükese aigo ma lähen tukastan veidike aega
kura.käeli|ne, -dse, -st⁵ vasakukäeline
kur'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pahategija; kurivaim, kuramus; pini, kur'alinõ, om pindreq kyik' segi käändnüq koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranud
kurapoodi pahupidi; ai kaska kurapoodi sälgä ajas kasuka pahupidi selga
kura|t', -di, -dit¹³ kurat
kur'ate|kij, -gijä, -gijät⁴ kurjategija
kur'atü:ü, -, -d⁵² = kuritüü
kurb, kurva, .kurba³² kurb
.kurbli, -, -t³ vänt (masinaosana)
.kurbliga|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. vaoline; 2. = .kurbli|k, -gu, -kku³⁸ kurblik, kurvavõitu
.kurbu|ma, -daq, -⁸⁰ kurvaks muutuma
.kurb(t)us, -õ, -t⁹ kurbus, nukrus; kohe minnäq, midä tetäq, kurbtustõ tulõ kooldaq kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra (katke rahvalaulust)
kurg', kurõ, .kurgõ³⁴ kurg
kurg'|jalg, -jala, -.jalga³³ laste mängukark, kõmp
kurgu|tama, -taq, -da⁸² suud ammuli ajama
kuri, kur'a, .kurja⁴³ 1. kuri; karm, range; kurjus; 2. süä om kuri süda on paha, süda läigib
kuri|k, -ga, -kat¹³ kurikas
kurist*, -a, -at¹³ kuristik
kurista|ma, -q, -⁸³ kuristama (häälitsema); kurku loputama
kuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kuristama
kuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ kurisema
kuritü:ü, - e kur'atü:ü, -d e .kurjatü:üd⁵² = kur'atüü kuritegu, kuritöö
kurivaim, kur'avaimo, .kurja.vaimo³⁷ sõim kurivaim, kurat; kur'avaimo pois'kõsõrõibõq! kuradi poisiraisk!
.kurjus, -õ, -t⁹ kurjus
kurk, kurgu, .kurku³⁷ kurk (kurgu)
kurk', kurgi, .kurki³⁷ kurk (kurgi)
kurm, kurmu, .kurmu³⁷ metsa- v maanurk
kurn I, kurna, .kurna³¹ kurn, munade kogum; pesakond
kurn II, kurnu, .kurnu³⁷ (piima)kurn
.kurnama, kurnadaq, .kurna⁷⁷ 1. kurnama; 2. nurru lööma
kurni|k, -gu, -kut¹³ munakook
.kurnli|nõ, -dsõ, -st⁵ künklik
kurrakätt vasakul(e); tuu om kurrakätt see on vasakul; käänäq kurrakätt! keera vasakule!
kur|rin, -ina, -inat⁴ kuljus
kurru|tama, -taq, -da⁸² nurruma
kurskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ pudistades kõnelema
kurst', kursti, .kursti³⁷ tuust; nuustik; paklakurst' topitas mulgu ette takutuust topitakse augu ette
.kurst'ma, .kurstiq, kursti⁶³ annetusi koguma
.kurstõl annetusi palumas
.kurstõli|nõ, -dsõ, -st⁵ annetuste paluja
kurt', kurdi, .kurti³⁷ 1. vöö; 2. kurt, kuulmatu
kur|u, -u, -ru²⁶ kitsas koht; katusealune; viruskuru ahjutagune
kurukik|as, -ka, -ast²² = viruskikas kilk (putukas)
kurus|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ küüslauk
kurussillaq = kurussi(h)n poolärkvel, poolunes
kuru|tama, -taq, -da⁸² norutama; lää es inämb süük' es juuk', kurut' ynnõ kaska pääl ei läinud enam söök ega jook, norutas ainult kasuka peal
kurvah(t)us, -õ, -t⁹ uinak
kurvali|nõ, -dsõ, -st⁵ kurb, nukker
kurvasta|ma, -q, -⁸³ kurvastama
kurvastus, -õ, -t⁹ kurvastus
kurvastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv kurvastama, nukrutsema
kurvi|ts, -dsa, -tsat¹³ kurvits (lind)
kurõ.katla, -, -t³ kellukas, kurekatel (lill)
kurõ|käng, -kängä, -.kängä³⁵ = kurõsaabas hrl m kuresaabas, paljajalu käimisel pragunenud nahk
kurõ|mari, -mar'a, -.marja⁴³ jõhvikas
kurõ|põlv', -põlvõ, -.põlvõ³⁵ kirburohi (rohttaim)
kurõpääli|ne, -dse, -st⁷ pahempidine
kurõ|saabas, -.saapa, -saabast²² = kurõkäng
kurõ.varbil(õ) kikivarvul(e)
kus|i, -õ, -t⁴¹ kusi
kusi|k, -gu, -kut¹³ 1. allakuseja; 2. kärsitu inimene
kusikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = kusi.kukla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ < kusi|kukõl', -.kuklõ, -kukõld²³ < kusiraudsi|k, -gu, -kut¹³ < raudsik punane sipelgas
kusiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kusõma
kusk', kusõ, .kuskõ³⁴ = kusõkala kiisk; kusõq patta, vesi pääle kiisad patta, vesi peale
kuslapuu, -, -d⁵⁰ kuslapuu
kus|sal', -ala, -alat⁴ pettetaru; kussal' pandas puu otsa, et vyyrit sülemit kinniq püüdäq pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüda
kuss'o|tama, -taq, -da⁸² kussutama
kuss'otõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kuss'otama
kus|sõ(r)m, -õ(r)ma, -õ(r)mat⁴ põis
kusõkal|a, -a, -la²⁸ = kusk' kiisk
kusõ|li:im', -leeme, -li:imi³⁷ kiisaleem, kiiskadest keedetud kalasupp
kusõma, kustaq, kusõ⁷² urineerima, kusema, pissima; lats' läts' poti pääle kusõlõ laps läks poti peale pissile
kusõ(r)ma|nõ, -dsõ, -st⁵ põiest valmistatud
kusõ|nõ, -dsõ, -st⁷ kusene, pissine
kusõ|tama, -taq, -da⁸² kusetama, pissitama
kut'a|tama, -taq, -da⁸² hellitama
ku|tin, -dina, -dinat⁴ tasane kõne, kudin
.kutja, -, -t³ rituaaltoit matustel: meeleemes herned
kuts'a, -, -t² kutsu, koer
kuts'ar', -i, -it⁴ kutsar
kutsi|k, -ga, -kat¹³ kutsikas
.kutsma, .kutsuq, kutsu⁶⁴ kutsuma
kutsõq, .kutsõ, kutsõt¹⁸ kutse
kuu, -, -d⁵⁰ kuu
ku:ud', koodi, ku:udi³⁷ kood
kuugahta|ma, -q, -⁸³ korra kukkuma (käo häälitsemise kohta)
kuugah(t)us, -õ, -t⁹ käo kukkumine (üks kord)
kuugaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .kuukma
kuugu|tama, -taq, -da⁸² kiigutama
.kuugõlõma, kuugõldaq, .kuugõlõ⁸⁵ korduv kõikuma, kiikuma
ku:uk, koogu, ku:uku³⁷ kook (koogu); toornaha töötlemise riist
ku:uk', koogi, ku:uki³⁷ kook (koogi)
.kuukma, .kuukuq, kuugu⁶⁴ = .kukma kukkuma (käo kohta); kägo kuuk kuusõ otsan kägu kukub kuuse otsas
kuuku kuku (käo häälitsus)
ku:ul, koolu, ku:ulu³⁷ surm; saq läät kooli poolõ, a maq lää jo koolu poolõ sina lähed kooli poole, aga mina lähen juba surma poole
kuul', kuuli, .kuuli³⁷ kuul
ku:ul', kooli, ku:uli³⁷ kool
.kuuldma, kuuldaq, kuulõ⁶⁵ kuulma
.kuuldmi|nõ, -sõ, -st⁵ kuulmine
.kuuldsa, -, -t³ kuuldav
.kuuldu|ma, -daq, -⁷⁹ kuulduma, kostma
.kuuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ kuupalgaline
ku:ulja, -, -t³ surija; surnu
ku:uljaluu, -, -d⁵⁰ kooljaluu (kõva moodustis käel v jalal)
ku:ulja|pütsk', -püdse, -.pütske³⁵ surmaputk; naat
ku:ulma, kooldaq, koolõ⁷⁴ surema
ku:ulma|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² suririie
kuulmas, .kuulma, kuulmast²² sisekõrv
ku:ul'.meistre, -, -t³ (kooli)õpetaja
.kuulsa, -, -t³ kuulus
.kuulsus, -õ, -t⁹ kuulsus
ku:ul(n)uq, -, -t¹ = kool(n)uq surnu
kuulu|tama, -taq, -da⁸² kuulutama; ekä asja massa-i kah külä pääl kuulutaq iga asja ka ei maksa küla peal kuulutada; ilma kuulutama ilma ennustama
kuulutus, -õ, -t⁹ kuulutus; (ette)kuulutus ennustus; ilmakuulutus ilmaennustus
kuum, kuuma, .kuuma³¹ kuum
kuumahä|dä, -dä, -tä²⁴ palavik
.kuumama, kuumadaq, .kuuma⁷⁷ õhetama; kuumama; tütär'latsõl nägo kuumas tütarlapsel nägu õhetab; pääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe päikesest põlenud selg kuumab hirmsasti
kuumastõ kuumasti
.ku:umbahe = ku:umbalõ koomale
.kuumus, -õ, -t⁹ kuumus; palavik
kuumõ|tama, -taq, -da⁸² kuumama, õhetama, hõõguma; päiv om nii kuum, et päälagi nakkas jo kuumõtama päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumama; hüdseq kuumõtasõq ahon söed hõõguvad ahjus
kuumõtus, -õ, -t⁹ põletik; palavik
ku:u(h)n koos
ku:u(h)nolõ|k', -gi, -kit¹³ > kogondus
ku:up, kooba, ku:upa³¹ koobas; kartulikelder; maa-alune panipaik
kuu|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ kuupäev
kuur', kuuri, kuuri³⁷ kuur
ku:ur', koorõ, ku:urt³⁹ 1. koor, koorik; 2. (piima) koor
kuurd, kuuru, .kuurdu³⁷ üleliigne keerd (hrl lõngas); ku lang iskin pall'o kiirdo saa, sys lööväq kuuruq sisse kui lõng korrutades liiga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisse
.kuurdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = kuurunõ üleliigselt keerdus; telehvonijuheq om kuurdliganõ telefonijuhe on üleliigselt keerdus
.kuurdu üleliigselt keerdu(s)
ku:urdu|ma, -daq, -⁸⁰ koorduma; kestendama
kuuri|ts, -dsa, -tsat¹³ kuurits (kalapüügiriist)
ku:urma, -, -t³ koorem
ku:ur'ma, ku:uriq, koori⁶³ koorima
kuur(d)mas, .kuur(d)ma, kuur(d)mast²² = kuurõq 1. lehtede hargnemise koht, nt kapsal; kapstaq nakkasõq kuurdmahe käändmä kapsad hakkavad pead looma; 2. kuulmenahk (kõrvas)
kuuru(h)n üleliigselt keerdus
kuuru|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kuurdliganõ
kuu.rõiv|aq, -idõ, -it²² < kuutõbi [2.] menstruatsioon
kuurõq, .kuurmõ, kuurõnd¹⁶ = kuurmas
kuus' I, kuusõ, kuust³⁹ kuusk
kuus' II, kuvvõ, kuut⁴⁹ kuus
kuusi kuuekaupa
kuusik|hain, -haina, -.haina³⁰ soo-osi
kuusi|nõ, -dsõ, -st⁷ kuusepuine, kuusepuust
kuusisti|k, -gu, -kku³⁸ = kuusisto, -, -t¹ = .kuustik kuusik
kuus'kümmend, kuvvõ.kümne, kuutkümmend¹⁷ kuuskümmend
kuus'sada, kuvvõsaa, kuutsata²⁹ kuussada
ku:ust koost; meil elon om kats' atra, üts' läts' kuust, tõõnõ püsüs viil kuun meil on talus kaks atra, üks lagunes koost, teine püsib veel koos
kuus'tõist(kümme(nd)), kuvvõtõist(.kümne), kuuttõist(kümmend)¹⁷ kuusteist
.kuusti|k, -gu, -kku³⁸ = kuusistik
kuusõ|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ kuuseriisikas
kuut', kuudi, .kuuti³⁷ kuut, putka
ku:ut', koodi, ku:uti³⁷ koot
ku:ut'ma, ku:utiq, koodi⁶³ reht peksma
ku:utsa, -, -t³ kooshoidev
ku:utsli, -, -t¹ koonal
ku:utspenni|k', -gi, -kit¹³ käsiraha
kuutõ|bi, -võ, -põ²⁵ 1. kuutõbi; 2. > kuu.rõivaq
kuvvas, .kuuda, kuvvast²³ kirvevars
kuvvildõ kuidas; kumbapidi (vrd nivvildõ); kuvvildõ taa käü, hüvilde vai paheldõ? kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?
kuvvõgese = kuvvõ.keske = kuvvõ.kõisi = kuvvõ.kõistõ kuuekesi
kuvvõndi|k, -gu, -kku³⁸ = kuvvõsjago kuuendik
kuvvõ|s, -nda, -ndat⁴ kuues
kuvvõ|sjago, -ndajao, -ndatjako²⁷ = kuvvõndik
kuvõr', -i, -it⁴ ümbrik
kuvõrra kuivõrd
kõbahus, -õ, -t⁹ kõbin
kõbasta|ma, -q, -⁸³ = kõbistama [2.] (veidi) teritama
kõbista|ma, -q, -⁸³ 1. (veidi) parandama; 2. = kõbastama; 3. kõbistama
kõbis|õma, -taq, -õ⁸⁷ kõbisema
kõblas, .kõpla, kõblast²² = kõpl kõblas
kõbli, -, -t² = kõbu uurits; lusikanuga
kõbli|ma, -daq, -⁸⁸ = kõbli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kõplama
kõ|bu, -bu, -pu²⁶ = kõbli
kõdr(ik)a|nõ, -dsõ, -st⁵ = kõdyrva kaunarikas
kõdri|ma, -daq, -⁸⁸ > kõdri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kaunu avama ja ube v herneid välja võtma
kõ|dsa(ha)ma, -tsaq e -dsadaq, -tsa e -dsaha⁸⁸ sahisema
kõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ vilets hein; taad kõts'o massa-i niitägiq seda viletsat heina ei maksa niitagi
kõds'o|tama, -taq, -da⁸² aeglaselt sõitma; inne kõds'otaq, ku kümme kõrda kraavin kävvüq pigem sõita aeglaselt, kui kümme korda kraavis käia
kõdõr = kõdyr', kõdra, .kõtra⁴⁵ = kõtr kaun
kõdyrva, -, -t³ = kõdr(ik)anõ kaunarikas
kõhahus, -õ, -t⁹ lühike kõbin v kahin
kõhe|du, -du, -tut¹ 1. kõhetu; 2. külm, kõhe
kõhikõv|a, -a, -va²⁸ väga kõva
kõhka|tama, -taq, -da⁸² kratsima, kõhvitsema
kõhku|tama, -taq, -da⁸² kohmitsema
kõhma, -, -t² laisk inimene
kõhn, kõhna, .kõhna³⁰ = kõhna, -, -t² kõhn
kõhnali|k, -gu, -kku³⁸ kõhnavõitu
kõhnastõ kehvasti
kõhr', kõhri, .kõhri³⁵ turi
kõhri|k, -gu, -kut¹³ turjakas
kõht†, kõha, .kõhta³² jõud, jaks; suutlikkus
.kõhtama†, kõhadaq, .kõhta⁷⁷ suutma; jõudma, jaksama
.kõhtsa†, -, -t³ tugev; vastupidav; suutlik
kõhvahta|ma, -q, -⁸³ < kõhvahu|tma, -taq, -da⁶² korraks sügama, kratsima
kõhvi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ sügama, kratsima
.kõhvõlõma, kõhvõldaq, .kõhvõlõ⁸⁵ 1. nihelema; 2. kohmitsema
kõigus, -(s)õ, -t¹¹ kuhjavarda tugi
kõigu|tama, -taq, -da⁸² kõigutama
.kõikma, .kõikuq, kõigu⁷³ kõikuma
kõiv, kõ(iv)o, .kõivo³⁷ kask
kõivisti|k, -gu, -kku³⁸ = kõivisto, -, -t¹ = .kõostik kaasik
kõivo|nõ, -dsõ, -st⁷ = .kõonõ kasepuine, kasepuust
kõlah(t)us, -õ, -t⁹ äkiline v hetkeline heli(n), kõlin; kuulujutt
kõlahta|ma, -q, -⁸³ kõlatama, korraks kõlama
kõl|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ kõlama
.kõlbama, kõlvadaq, .kõlba⁷⁷ kõlbama
.kõlbma(l)daq kõlbmatu
kõlgas, .kõlka, kõlgast²² agan
kõlga|ts', -dsi, -tsit¹³ karjakell, krapp
kõlgus, -(s)õ, -t¹¹ aganik, õlgede panipaik
kõlinallaq kõlinal
kõlista|ma, -q, -⁸³ 1. kõlistama, helistama; 2. helistama, telefoneerima
.kõlks'ma, .kõlksiq, kõlksi⁶³ 1. kõlksuma; 2. sirama, sätendama
kõll', kõlli, .kõlli³⁷ > kron'o
kõllaka|nõ = kõllaka|s, -dsõ, -st⁵ kollakas
kõlla|nõ, -dsõ, -st⁷ kollane
kõllastu|ma, -daq, -⁸³ kollaseks muutuma
kõllatõ|bi, -võ, -põ²⁵ kollatõbi
kõl|lin, -ina, -inat⁴ kõlin, helin; kuulujutt; kõllin käve läbi külä kuulujutt käis läbi küla
kõllõ, -, -t¹⁴ kõle
kõlva|du, -du, -tut¹ kõlvatu; taa um üts' kõlvadu inemiseluum see on üks kõlvatu inimeseloom
kõlvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ kõlblik
.kõo|nõ, -dsõ, -st⁷ = kõivonõ kasepuine, kasepuust
kõo|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ kaseriisikas
.kõosti|k, -gu, -kku³⁸ = kõivistik
kõotat|t', -i, -ti³⁷ kasepuravik
kõ|pin, -bina, -binat⁴ kõbin
kõpi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ nokitsema; vihmadsõ ilmagaq kõpidsõ niisama koton vihmase ilmaga nokitsen niisama kodus
kõpl, kõbla, .kõpla⁴⁵ = kõblas kõblas
kõpsahta|ma, -q, -⁸³ kõpsatama, kopsatama
kõpsah(t)us, -õ, -t⁹ kõpsatus, kopsatus
.kõpsama, kõpsadaq, .kõpsa⁷⁷ kõpsama, kopsama
.kõps'na, -, -t³ kõpsumine, kopsumine, kopsimine; tüü tett niguq kõps'na töö tehtud nagu naks
.kõps'nahe = .kõps'nalõ kergelt, ruttu
kõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ krõbedaks muutuma
kõrah(t)us, -õ, -t⁹ = kõ(r)rõq hetkeline krabin, krõbin; korin
kõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = kõrisõma = .kõrrama krõbisema, kõrisema; korisema
kõrb', kõrvi, .kõrbi³⁶ kõrb, punakaspruun
.kõrbama, kõrbadaq e kõrvadaq, .kõrba⁷⁷ kõrvetama
.kõrbõ, -, -t³ kõrb (kuiv maa)
.kõrbõma, kõrbõdaq e kõrvõdaq, .kõrbõ⁷⁷ kõrbema; perrä kõrbõma põhja kõrbema
kõrd, kõrra, .kõrda³³ 1. kord; süsteem; kõrra(h)n korras; 2. < järg' järg; järjekord; kohe meil kõrd jäi? kuhu meil järg jäi; 3. korrus; kiht, kord; tõõsõ kõrra pääl teisel korrusel; keväjäne lumi om niguq kõrd sitta maa pääl kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut maa peal
.kõrdama, kõrradaq, .kõrda⁷⁷ kordama
.kõrdapite(h)n korralikult; sai kõrdapiten süüdüs sai korralikult söödüd
kõrd-kõrrast kord-korralt, järk-järgult
.kõrdliga|nõ, -dsõ, -st⁵ kihiline
kõrdma|go, -o, -ko²⁷ kiidekas, mäletsejate eesmao osa
kõrdsi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ kõrtsmik
kõrgah(t)us, -õ, -t⁹ = kõrgas, -(s)õ, -t¹¹ = kõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ valge riisikas; kõrgahtus om kygõ parõmb siin', kasus kõivõ all, suur', valgõ, kipõ, piimäne valge riisikas on kõige parem seen, kasvab kaskede all, suur, valge, kibe, piimane
kõr|i, -i, -ri²⁶ kõri
kõri|k, -gu, -kut¹³ sõba, suurrätik
kõrista|ma, -q, -⁸³ kõristama
kõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kõra(ha)ma
kõrk, kõrgu, .kõrku³⁷ kõhr, krõmpsluu; kõrgugaq tüküst kiis hää sült' kõhrega tükist keeb hea sült
.kõrksa, -, -t³ krõbe
kõrnõq, .kõrnõ, kõrnõt¹⁸ kõrne
kõrra (ühe) korra
kõrragaq korraga, äkki
kõrralagõhus, -õ, -t⁹ korralagedus; *entroopia
kõrralda|ma, -q, -⁸³ korraldama
kõrraldaq korratu
kõrraldõ korralikult
kõrraligult rahuldavalt; korralikult
kõrrali|k, -gu, -kku³⁸ rahuldav; korralik
kõrrali|nõ, -dsõ, -st⁵ korralik
kõrralt otse; kohe
.kõrrama, kõrradaq, .kõrra⁷⁷ = kõra(ha)ma
kõrraperäst jaopärast, piiratud koguses; leibä om ynnõ kõrraperäst, olõ-i vyyrilõ andaq leiba on ainult jaopärast, ei ole võõrastele anda
kõrrapäält korrapealt, kohe
kõrras korraks
kõrrast < järest järjest; jätku-iq vaihõlõ, võtkõq kõrrast! ärge jätke vahele, võtke järjest!
kõr|rin, -ina, -inat⁴ 1. kõrin; korin; 2. kuljus
kõrru|tama, -taq, -da⁸² 1. kihilist leiba v pirukat tegema; 2. krookima (õmblema)
kõrrutus, -õ, -t⁹ 1. kihiline leib v pirukas (ka selle sisu); 2. krooge
kõrrõ, -, -t¹⁴ habras; sale
kõrs', kõrrõ, kõrt⁴⁹ kõrs
kõrts', kõrdsi, .kõrtsi³⁷ kõrts
.kõrts'ni|k, -gu, -kku³⁸ kõrtsmik
kõru|i(j)ä, -i(j)ä, -ijjä e -iiä²⁴ õhuke jää
kõrv, kõrva, .kõrva³⁰ 1. kõrv; 2. sang (nt tassil v potil)
kõrval kõrval
kõrvali|nõ, -dsõ, -st⁵ kõrvaline; kõrvalolev; kõrval-; naaber; kuts' kõrvaliidsi kohtuhe tunnistajis kutsus naabreid kohtusse tunnistajaks
kõrvalt kõrvalt
kõrvalõ kõrvale
kõrvitsi(kku) = kõrvitsillaq = .kõrvu(isi) = kõrvutsi(kku) = kõrvutsillaq kõrvuti; kõrvu(isi) säädmä, pandma võrdlema, kõrvutama; ku Eesti ja Soomõ kõrvuisi säädäq, sys... kui võrrelda Eestit ja Soomet, siis...
kõrõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ krõbedaks muutuma
kõrõh(t)us, -õ, -t⁹ = kõrõstik (jää)kirme
kõ(r)rõq, .kõrrõ, kõ(r)rõt¹⁸ = kõrah(t)us hetkeline krabin, krõbin; korin
kõrõsti|k, -gu, -kku³⁸ = kõrõh(t)us
kõs'ahta|ma, -q, -⁸³ korraks sahistama
kõsah(t)us, -õ, -t⁹ hetkeline sahin; olõ es õigõt pauku, ynnõ üts' kõs'ahus käve ei olnud õiget pauku, ainult üks sahin käis
kõ|s'a(ha)ma, -ss'aq e -s'adaq, -ss'a e -s'aha⁸⁸ = kõsisõma sahisema
kõsista|ma, -q, -⁸³ sahistama
kõsistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõsistama
kõsis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = kõs'a(ha)ma: hainaq ommaq häste kuionuq, kõsisõsõq joq heinad on hästi kuivanud, sahisevad juba
.kõsli, -, -t¹ kõlutera
kõs|sin, -ina, -inat⁴ sahin
kõssi|tama, -taq, -da⁸² 1. (loomade peletamiseks) "kõss!" hüüdma; 2. sahistama
kõs|u, -u, -su²⁶ kuiv (vilja)puru, praht, kõlu, sõklad; tühi vili om kõsu tühi vili on kõlu
kõ|tar', -dara, -darat⁴ kodar
kõtr, kõdra, .kõtra⁴⁵ = kõdõr kaun
kõtsi kõtt (hüüatus kassi v teiste loomade peletamiseks)
kõtsi|tama, -taq, -da⁸² kõtsi! hüüdma
kõt|t, -u, -tu³⁷ kõht
kõtt'koolussi(h)n = kassikoolussi(h)n = koolussi(h)n poolärkvel, poolunes; olli ynnõ kõtt'koolussin, es makaq peris olin vaid poolunes, ei maganud päriselt
kõtuhal|u, -u, -lu²⁶ kõhuvalu
kõtukallaq = kõtul(d)õ kõhuli
kõtu|tama, -taq, -da⁸² kõhuli lamama, kõhutama
kõtutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõhuli lamasklema
kõtu|täüdeq, -.täüte, -täüdet¹⁸ kõhutäide
kõtu|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kõhutäis
kõur, kõuri, .kõuri³⁷ suur, kõver, okslik puu
kõv|a, -a, -va²⁸ kõva; vali; range, karm; kange; kõva kõrd range kord; kõva miis' kange mees; kõva viin kange viin; kõva tahtminõ kange tahtmine
kõvah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kõvastuma
kõvahus, -õ, -t⁹ kõvadus; valjus
kõvask', -i, -it¹³ luisk
kõvastõ = .kõvva < kõvastõlõ kõvasti
kõva|tsyyr'*, -tsõõri, -tsyyri³⁷ kõvaketas (arvutis)
.kõvva = kõvastõ kõvasti
.kõvvu, -, -t¹ = .kõvvu|nõ, -dsõ, -st⁷ kõvadune; kangune; ravvakõvvu rauakõvadune
.kõvvu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ < kõvvutus, -õ, -t⁹ kõvadus; kangus; viinal piät iks kõvvut olõma viinal peab ikka kangust olema
kõv|võr', -õra, -õrat⁴ kõver
kõvõmbahe = kõvõmbalõ = kõvõmbidõ = kõvõmbihe = kõvõmbilõ = kõvõmbuisi kõvemini
kõvõrahe = kõvõralõ = kõvõridõ = kõvõrihe = kõvõrilõ = kõvõruisi kõveralt, kõverdi, kõõrdi, viltu; kõverasse; kaes kõvõruisi vaatab kõõrdi v viltu
kõvõrus, -õ, -t⁹ kõverus
kõõbõrda|ma = kõõbõnda|ma, -q, -⁸³ vaevaliselt töötama
kõõds'a, -, -t² 1. vanake, kõbi; 2. kõbus; tuu om viil kõõds'a vanamiis' see on veel kõbus vanamees
kõõksah(t)us, -õ, -t⁹ kõõksatus
kõõland', -i, -it¹³ laisk inimene
kõõlask', -i, -it¹³ = kõõlusk' kõhn inimene, kõrend
kõõlus, -(s)õ, -t¹¹ kõõlus
kõõlusk', -i, -it¹³ = kõõlask'
kõõni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kynnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kõõri|k, -gu, -kut¹³ kõõrdis; kõõriguq silmäq kõõrdis silmad
kõõrildõ = kyyrdu kõõrdi
kõõrista|ma, -q, -⁸³ = kõõri|tama, -taq, -da⁸² 1. kõõritama; 2. = kõõrutama
kõõri(s)tõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõõri(s)tama
kõõru|tama, -taq, -da⁸² = kõõristama = kõõritama [2.] kõõrutama (hrl kana häälitsuse kohta)
kõõrutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv kõõrutama
käbehehe = käbehele käbedasti, kärmelt
käbrä(h)n = köbrä(h)n kortsus, kipras
käbrä|ne, -dse, -st⁷ kortsuline, kurruline
käbärdü|mä, -däq, -⁸³ kortsuma
käbärüs, -e, -t⁹ = käpr korts, kiber, kurd
kädsis|emä, -täq, -e⁸⁷ = kidsisemä kägisema, kidisema
käe.kump'miisi käsikaudu
käekõvõra(h)n käe alt kinni
käe|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ käendaja
käe(h)n käes
käeperi käepärast
käe.perrä käekõrvale
käeperäli|ne, -dse, -st⁵ = käeperäne käepärane
käeperä(h)n käekõrval; enda järel; vidä hobõst käeperän veab hobust enda järel
käeperä|ne, -dse, -st⁷ = käeperäline
käepühüs, -(s)e, -t¹¹ käterätt, kätepühkimislapp
käetsimmi käsikäes; kääväq iks viil käetsimmi, esiq jo mitu aastakka paarin käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abielus
.käetühe lohakalt
käetü:ü, -, -d⁵² käsitöö; kätetöö
käe.valdja|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ käsiraha (kosjas)
käe.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = käe.valgõ, -, -t³ tasu; jootraha
käe|vang, -vango, -.vango³⁷ käepide
käevango(h)n käevangus
kägis|emä, -täq, -se⁸⁷ kägisema
kä|go, -o, -ko²⁷ = k'ago kägu
kägräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kõhnaks v kiduraks jääma
kägrä|ts', -dsi, -tsit¹³ krimpsus, kidur, äbarik inimene v taim
kägrätsi|ne, -dse, -st⁵ = kägäräne krimpsus, kidur, äbarik
kägärä|ne, dse, -st⁵ = kägrätsine
.kähko kähku, ruttu
kähr, kähri, .kähri³⁷ mäger
kähri|k, -gu, -kut¹³ kährik(koer)
käkerüs, -e, -t⁹ käkerdis
käki(h)n kadunud
käkistä|mä, -q, -⁸³ kägistama; pigistama
käk|k', -i, -ki³⁷ käkk
käk|kelema, -eldäq, -kele⁸⁵ = käküske(l)lemä peitust mängima; korduv peitma
.kä|k'mä, -kkiq, -ki⁶³ peitma
käkäs.kaala uperkuuti; auto käve käkäskaala perve alaq üle katussõ auto käis uperkuuti perve alla üle katuse
käküs, -(s)e, -t¹¹ peidukoht; peitus (mäng)
käküske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = käkkelemä
käküssehe = käküssele = käküssihe = käküssile peitu
käküssi(h)n peidus
käl|ü, -ü, -lü²⁶ mehe vennanaine
kälü|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = kälüsk', -i, -it¹³ naise õemees, kälimees
kälüs|kidseq, m -.kiidsi, -.kiidsi⁵ õeste abikaasad
kämbä|k, -gu, -kut¹³ koorem
kämm, kämmo, .kämmo³⁷ = kämmä|k, -gu, -kut¹³ = kämmüs heinahunnik
kämmäl, .kämblä, kämmäld²³ kämmal, labakäsi, käelaba
kämmüs, -(s)e, -t¹¹ = kämm
kändsä|k, -gu, -kut¹³ käntsakas
käng, kängä, .kängä³⁵ king; kängäldäq kingadeta, paljajalu
kängi|ne, -dse, -st⁷ = kängi|ts, -dsä, -tsät¹³ jalats, jalanõu
kängi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .käng'mä, .kängiq, kängi⁶³ jalga panema, kängitsema
kängsep|p, -ä, -pä³⁵ kingsepp
kängäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = ängäh(t)ümä känguma
käo|kirg', -kire, -.kirge³⁴ = käo|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ = käokiräs, -(s)e, -t¹¹ = käo|lehm, -lehmä, -.lehmä³⁵ lepatriinu
käolin|a, -a, -na²⁸ = käorü|gä, -ä, -kä²⁵ karusammal; käolina kasus kuiva kotusõ pääl: matal', peenükeseq varrõq ja valgõ kukukõnõ otsan karusammal kasvab kuival kohal: madal, peened varred ja valge nupuke otsas
käopet|eq, -te, -et¹⁸ = tsirgujüvä kerge varahommikune eine, linnupete
kä|pe, -pe e -behe, -pet e -behet¹⁴ käbe; usin
käperde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ 1. käpuli käima; lats' käperdelles põrmando pääl laps käib põrandal käpuli; 2. = korduv käperdämä
käperdä|mä, -q, -⁸³ = käpistämä käperdama
käpikilläq = käpil(d)e = käpäkilläq käpuli
käpiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käpistämä
käpistä|mä, -q, -⁸³ = käpi|tämä, -täq, -dä⁸² = käpi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = käperdämä käperdama
käp|p, -ä, -pä³⁵ käpp
käpr, käbrä, .käprä⁴⁶ = kipr = käbärüs = köpr korts, kiber, kurd
.käprä = .kipra kipra, kortsu, kurdu
.käpsämä, käpsädäq, .käpsä⁷⁷ näpsama; näpistama
käpäkilläq = käpikilläq
kärbi|k, -gu, -kut¹³ = kärp kärbis
kärbili|ne, -dse, -st⁵ krobeline
.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ < kärbäne kärbes
.kärbläse|si:in', -seene, -si:int³⁹ kärbseseen
kärbäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärdsäh(t)üs
kärbä|ne, -dse, -st⁷ > .kärbläne
kärbä|tämä, -täq, -dä⁸² kokku kuivama
kärd, kärdä, .kärdä³⁵ kõrbehais; küük' om kärdä täüs' köök on kärsahaisu täis
kärdso(h)n = kärdsä(h)n kortsus
kärdsähtä|mä, -q, -⁸³ kärgatama; pikne kärdsäht' pikne kärgatas
kärdsäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärbäh(t)üs = kärgäh(t)üs kärgatus, kõmakas; hoop
kärdsä(h)n = kärdso(h)n
kärehehe = kärehele käredasti
käre|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ maikelluke
kärg', käre, .kärge³⁴ 1. kärg; 2. musträhn
kärgäh(t)üs, -e, -t⁹ = kärdsäh(t)üs
kärgänd', -i, -it¹³ = käräk kuiv (hrl kivine v savine) küngas põllul
kärgä|ne, -dse, -st⁷ künklik
käris|emä, -täq, -e⁸⁷ kärisema
käriste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käristämä
käristä|mä, -q, -⁸³ käristama
kärk, kärgä, .kärkä³⁵ küngas
.kärkelemä, kärgeldäq, .kärkele⁸⁵ korduv kärkima, sõimlema
.kärk'mä, .kärkiq, kärgi⁶³ kärkima, sõimama; müristama (pikse kohta)
.kärk'nä, -, -t³ kärkimine; piksemürin
.kärkvilläq = .kärkvälläq elevil
kärmendä|mä, -q, -⁸³ ergutama
.kärmähe = .kärmäle kärmesti
kärmäs, .kärmä, kärmäst²² kärmas, kärme
.kärmüs, -e, -t⁹ kärmus
kärn, kärnä, .kärnä³⁵ 1. kärn; 2. kärn (tööriist)
kärn', kärni, .kärni³⁷ koorekirn
kärn|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn
kärnä|ne, -dse, -st⁷ kärnane
kär|o, -o, -ro²⁶ 1. käru; 2. käristi; käre naisterahvas, tulehark; käredus; no taa naanõ om üts' käro külh no see naine on üks tulehark küll; 3. rutt, kiirus; and kärro takast kiirustab tagant; lisab kiirust; auto kupatas hirmsa kärogaq müüdä auto kihutab hirmsa kiirusega mööda
käro|tama, -taq, -da⁸² 1. kärutama; 2. käristama
kärp, kärbä, .kärpä³⁷ = kärbik kärbis
.kärp'mä, .kärpiq, kärbi⁶³ 1. kärpima; 2. terariista õhendama
.kärpsä, -, -t³ ere, terav
kärre, -, -t¹⁴ käre
kär|rin, -ina, -inat⁴ kärin
.kärrämä, kärrädäq, .kärrä⁷⁷ = kärä(hä)mä kärama, käratsema
kärs, kärsä, .kärsä³⁵ kärss
kärsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kärsitämä
kärsi|tämä, -täq, -dä⁸² kärsitu olema; närvitsema
.kärs'mä, .kärsiq, kärsi⁶³ kärsima, läbema, maldama
.kärs'mäldäq kärsitu, läbematu; närviline
.kärtso = .kärtsä kortsu
kär|ä, -ä, -rä²⁴ kära
kärähtä|mä, -q, -⁸³ < kärähütmä käratama, kärgatama
käräh(t)üs, -e, -t⁹ käratus, kärgatus
kärähü|tmä, -täq, -dä⁶² > kärähtämä
kärä|k, -gu, -kut¹³ = kärgänd': ärq kuionuq savikäräk kuivanud saviküngas (põllul)
käräkoori|nõ, -dsõ, -st⁵ krobelise koorega
kär|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = kärä|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .kärrämä kärama, käratsema
kä|si, -e, -tt⁴² käsi; kätt nõstma hääletama (ka autosid); tii veeren oll' käenõstjit tee ääres oli hääletajaid
käsi|k, -gu, -kut¹³ = käs'k kibu, kapp; oluq om käs'ko sisehn õlu on kapas
käsikiv|i, -i, -vi²⁶ käsikivi
käsil käsil
käsilde käsitsi
käsile har'otama taltsutama; taa elläi om jo väikust käsile har'otõt, lask ilestäq see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada
käsile .võtma käsile võtma
käsini|k, -gu, -kku³⁸ käendaja
käsipõsikallaq käsipõsakil
käsipõsikallõ käsipõsakile
käsipõsildõ käsipõsakil(e)
käsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv käsitämä
käsi|tämä, -täq, -dä⁸² kä(t)ega katsuma, kompima
käsitü:ü, -, -d⁵² käsitöö
käsk, käsü, .käskü³⁷ käsk
käs'k, .käs'ko, .käs'kot¹⁵ = käsik
käsk|jalg, -jala, -.jalga³³ käskjalg
.käskmä, .käskeq, käse⁶⁵ käskima; käskjä kynnõviis' keel käskiv kõneviis
käsn, käsnä, .käsnä³⁵ käsn
käsnäpur|rõi†, -õja, -õjat⁴ rohutirts
käsü|tämä, -täq, -dä⁸² käsutama
käterät|t', -i, -ti³⁷ käterätt
kät'o, -, -t² lastek käsi, kätu
kä|tsin, -dsinä, -dsinät⁴ kädin
kätsä|tämä, -täq, -dä⁸² = katsatama kädistama
kätte|mass, -massu, -.massu³⁷ kättemaks
kättpite(h)n kättpidi
.kääbli|k, -gu, -kku³⁸ närb, isutu; jõuetu
.kää(m)bre, -, -t³ = .ämbri suur oherdi
kääbäs, .kääpä, kääbäst²² kääbas
kääbä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1.* kääbus; kääbik; kääbäts'puu kääbuspuu; 2.† kronu
.käädre|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ 17. märts
käädsähtä|mä, -q, -⁸³ kääksatama
käädsäh(t)üs, -e, -t⁹ kääksatus
käädsä(h)n kängus
käädsü|tämä, -täq, -dä⁸² kääksutama; käädsütäs pääle jõrgapilli, mängiq mõista-i kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oska
.käändelemä, kääneldäq, .käändele⁸⁵ käänlema
.käändjä|ne, -dse, -st⁵ = .käändle|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = käänüpäiv pööripäev
.käändliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = käänäkine käänuline
.käändmä, (.)käändäq, käänä⁶⁶ < ki:irdmä keerama, pöörama, käänama
.käändü|mä, -däq, -⁸⁴ käänduma, pöörduma
käänähtä|mä, -q, -⁸³ korraks käänama, pöörama
käänäh(t)üs, -e, -t⁹ = käänäk'
käänähü|tmä, -täq, -dä⁶² > käänähtämä
käänä|k', -gi, -kit¹³ = käänäh(t)üs = käänäng käänak, pööre
käänäki|ne, -dse, -st⁵ = .käändliganõ käänuline
käänäng, -u, -ut¹³ = käänäk'
käänü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .käändjäne
käänüs, -(s)e, -t¹¹ 1. käänis, reväär, eseme ära käänatud osa; kuvvõkäänüs kuue reväär; 2. keel kääne; pööre; (nimisyna)käänüs kääne; (tegosyna)käänüs pööre
käänüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ käänlema
käänüspää, -, -d⁵² käänüspäägaq väits' e käänüspääväits' kokkupandav nuga
käärd, kääro, .käärdo³⁶ = kääräh(t)üs (leiva)käär
kääriq, m .kääre, .kääre³⁷ käärid
.käär'mä, .kääriq, kääri⁶³ käärima (kangast, rõivast)
käär'|puuq, m -puiõ, -puid⁵⁰ käärpuud (kanga loomiseks)
kääräh(t)üs, -e, -t⁹ = käärd
.käärü|mä, -däq, -⁷⁹ käärima
.käätsmä, .käätsüq, käädsü⁷³ kääksuma
.käätsä kängu
käük', käügi, .käüki³⁷ käik; tunnel; viie käügigaq auto viiekäiguline auto; maa-alonõ käük' maa-alune käik
.käül|emä, -däq, -e⁸⁵ jalutama; korduv käima
.käümä, .kävvüq, käü, min 1. ja 3. p käve⁵⁴ < .k'auma, < .kjauma käima
käüs|(s), -(s)e, -t¹¹ käis, varrukas
.käüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ edasi-tagasi v korduvalt kõndima, käima; käüskeles tarrõ piten kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi); käüskele muguq ammõt'nikkõ piten käin muudkui ametnikke mööda
.käü|tämä, -täq, -dä⁸¹ kõnnitama
kö|bimä, -piq, -bi⁵⁷ kobima
köbrä(h)n = käbrä(h)n kortsus, kipras
köh|imä, -hiq, -i⁵⁷ = köhkätämä köhima
köhkerdä|mä, -q, -⁸³ ukerdama
köhkä|tämä, -täq, -dä⁸² = köhimä
.köhvli, -, -t¹ = .kühvli kühvel
köh|ä, -ä, -hä²⁴ = kühä köha
köhähtä|mä, -q, -⁸³ < köhähütmä köhatama
köhäh(t)üs, -e, -t⁹ köhatus
köhähü|tmä, -täq, -dä⁶² > köhähtämä
köks', köksi, .köksi³⁷ > ts'oks' [2.]
.köngä kängu; kõverasse, kössi
köngä|ts', -dsi, -tsit¹³ kängunu
köpr, köbrä, .köprä⁴⁶ = käpr korts, kiber, kurd
körbähtä|mä, -q, -⁸³ korraks rüüpama
.körp'mä, .körpiq, körbi⁶³ = .kürp'mä lürpima, rüüpima
.körpämä, körbädäq, .körpä⁷⁷ rüüpama; körpäq üle kausiveere! rüüpa üle kausiääre!
körss', körsi, .körssi³⁷ reheahju võlv
kört', kördi, .körti³⁷ 1. kört, vedel puder; 2. krooge
.kört'mä, .körtiq, kördi⁶³ krookima
.köstre, -, -t³ köster
kööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ komberdama
köödsä(h)n = köörä(h)n küürus, kühmus
köödsä|tämä, -täq, -dä⁸² küürutama; kössitama
köömeq, kü:ümne, köömend¹⁷ sag m köömen; kööme
köörä|k, -gu, -kut¹³ = kööräts' küürakas
köörä(h)n = köödsä(h)n: vanainemine om ärq harinuq köörän käümä vanainimene on harjunud küürus käima
köörä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kööräk
köörä|tämä, -täq, -dä⁸² küürutama
köörüssihe keerdu
köörüssi(h)n keerus
köüdeq, .köüte, köüdet¹⁸ köidik; (raamatu) köide
köüds', köüdse, köüst³⁹ = köüds', kövve, köüt⁴⁹ köis
köüdüs, -(s)e, -t¹¹ 1. köidik; side; 2.* seos
köüdüssyn|a*, -a, -na²⁸ = sõlm'syna* keel sidesõna
.köühkelemi|ne, -se, -st⁵ langetõbi
.köütmä, .köütäq, köüdä⁶¹ 1. köitma, siduma; 2.* seostama
.köütü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. kokku jääma; 2.* seostuma
kü|dsämä I, -tsäq, -dsä, 3. p -dsäs⁶⁹ küpsema; leib küdsäs ahon leib küpseb ahjus
kü|dsämä II, -tsäq, -dsä, 3. p -dsä⁵⁶ küpsetama; imä küdsä leibä ema küpsetab leiba
küdsüs, -(s)e, -t¹¹ küpsetis; praad; küpsis
kügel|emä, -däq, -e⁸⁵ = kügähe(l)lemä kössitama, konutama
kügrä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kühmäts' < küüräts'
kügähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = kügelemä
kügä|.rits'mä, -.ritsiq, -ritsi⁶³ vaevaliselt käima
kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäroodsu(h)n küürus; kössis, kõveras
kügäru:utsu = künäru:utsu küüru; kössi, kõverasse
kügäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ nihelema; saa ei taast kongiq olõjat, nakkas egäl puul kügäskellemä ei saa sellest kuskil olejat, hakkab igal pool nihelema
kühk, kühü, .kühkü³⁷ = kühm
kühkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kühmäts'
.kühkü = .kühmä
kühm, kühmä, .kühmä³⁵ = kühk = kükr küür, kühm
kühmi|k, -gu, -kut¹³ = kühmäts'
.kühmä = .kühkü küüru, kühmu
kühmä|k, -gu, -kut¹³ = kühmä|ts', -dsi, -tsit¹³ = kügräts' = kühkäts' = kühmik küürakas; kühmus, kössis inimene
kühmä(h)n = kühä(h)n küürus, kühmus
.kühvli, -, -t¹ = .köhvli kühvel
küh|ä, -ä, -hä²⁴ = köhä köha
kühä(h)n = kühmä(h)n
kük|k, -ü, -kü³⁷ kükk
kük|kämä, -ädäq, -kä⁷⁷ 1. (maha) kükitama, kükakile laskuma; 2. istutama; kükkäs kapstaluumõ istutab kapsataimi
kükr, kügrä, .kükrä³⁵ = kühm < küür
kükähtä|mä, -q, -⁸³ < kükähütmä korraks kükitama
kükähüisi = kükäkilläq
kükähü|tmä, -täq, -dä⁶² > kükähtämä
kükäkilläq = kükähüisi = kükäkälläq = kükässilläq kükakil
kükäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv (maha) kükitama
kükässilläq = kükükilläq = küküssilläq = kükäkilläq
küküte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv kükütämä
kükü|tämä, -täq, -dä⁸² kükitama
külb', külbi, .külbi³⁷ = külb', külvi, .külbi³⁶ külv
.külbmä, .külbäq, külbä e külvä⁶¹ külvama
kül(l)e(h)n küljes
kül(l)est küljest; võta-i tükkü külest ei võta tükki küljest
külg', kül(l)e, .külge³⁴ külg
.külge külge; pihta; kallale; läts' külge läks pihta; läks kallale
.külg'mä|ne, -dse, -st⁵ külgmine
külh = külq küll; om külh on küll
küllükilläq = küllül(d)e külili; vana ruun oll' sällüle, rattaq kraavin küllüle vana ruun oli selili, vanker kraavis külili
kül|lüm, -ümä, -ümät⁴ külvivakk
küllüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv küllütämä
küllü|tämä, -täq, -dä⁸² külitama
külm, külmä, .külmä³⁵ külm
külme|tämä, -täq, -dä⁸² = külmätämä külmetama
külmetüs, -e, -t⁹ 1. külmetus; 2. = külmäkapp'
külmähtä|mä, -q, -⁸³ äkki v korraks külmetama; Tsiberin om talvõl mynõn paigan nii külm, et niguq kinda käest võtat, nii sõrmõq ärq külmähtäs Siberis on talvel mõnes kohas nii külm, et nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed ära
külmäkahmustus, -õ, -t⁹ külmavärin
külmäkap|p', -i, -pi³⁷ = külmetüs [2.] külmkapp, külmik
külmä|mä, -däq, -⁶⁹ külmuma; külmetama; sääne külm oll', et tsirguq lindamise päält ärq külmiq ni alla sattõq selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid alla; mul käeq külmäseq mul käed külmetavad
külmä|tämä, -täq, -dä⁸² = külmetämä
külq = külh
kül|ä, -ä, -lä²⁴ küla
küläli|ne, -(d)se, -st⁵ külaline
küländ küllalt
küländkiq küllaltki
küländäle küllaldaselt, rikkalikult
külümüt|t, -ü, -tü³⁷ külimit; külümütütävve viljä külbi külvasin külimitutäie vilja
kümme, .kümne, kümmend¹⁷ kümme
.kümnendi|k, -gu, -kku³⁸ = .kümnesjago kümnendik
.kümne|s, -ndä, -ndät³ kümnes
.kümne|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .kümnendik
künd, künnü, .kündü³⁷ künd
.kündle|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ küünlapäev, 2. veebruar
.kündmä, (.)kündäq, künnä⁶⁶ kündma
küng, küngä, .küngä³⁵ puujuurte kobar (koos mullakamaraga); maru om puuq kygõ küngigaq küllüle käändnüq maru on puud koos juurtega maha murdnud
künnel', .kündle, künneld²³ = künnäl' küünal
künnerüs, -e, -t⁹ = kynõrus ristluu; harkadra osa
künnäl', .kündle, künnäld²³ = künnel'
künnä(r(t))puu, -, -d⁵⁰ künnapuu
künnär', .kündre, künnärd²³ küünar
künnär'nut|t', -i, -ti³⁷ > künnär'pää
künnär'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² < künnär'nutt' küünarnukk
künäroodsu(h)n = kügäroodsakallaq = kügäroodsu(h)n = künäräädsi(h)n küürus; kössis, kõveras
künäru:utsu = kügäru:utsu = künä.räätsi küüru; kössi, kõverasse
künäräädsi(h)n = künäroodsu(h)n
künä.räätsi = künäru:utsu
kü|pär', -bärä, -bärät⁴ kübar; kaabu
.kürp'mä, .kürpiq, kürbi⁶³ = .körp'mä lürpima, rüüpima
kürvi|ts, -dsä, -tsät¹³ kõrvits
küsümi|ne, -se, -st⁵ küsimus
küsümis(e)|märk', -märgi, -.märki³⁷ = küsümüsmärk' küsimärk
küs|ümä, -süq, -ü, min 1. ja 3. p .küsse⁴ küsima
küsümüs, -e, -t⁹ küsimus, probleem
küsümüs|märk', -märgi, -.märki³⁷ = küsümis(e)märk'
küsüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ küsitlema
küt|eq, -te, -et¹⁸ küte; kütus
.kütmä, küttäq, kütä⁶¹ kütma
kütse, -, -t¹⁴ küps, valmis; kütseq mar'aq küpsed marjad
küttü|mä, -däq, -⁸⁰ küdema
kütä|k, -gu, -kut¹³ kütmine, kütmisaeg; üts' kütäk puid ühe kütmise jagu puid
kütüs, -(s)e, -t¹¹ 1. kütis; 2. kütus
küüds', küüdse, küüst³⁹ 1. küüs; 2. kae
küüdse|lill', -lilli, -.lilli³⁷ saialill
küüdsi|ne, -dse, -st⁷ küüntest; küüdsine küpär' küüntest kübar (rahvalaulust)
küüdsi|tämä, -täq, -dä⁸² = .küüds'mä küünistama
küüds'|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ > kipluk
.küüds'mä, .küüdsiq, küüdsi⁶³ = küüdsitämä
küüds'.varbil(õ) kikivarvul(e)
kü:ük', köögi, kü:üki, ³⁷ köök
küün, küünü, .küünü³⁷ küün
.küündümä, .küündüdäq, küünü⁷⁹ küündima, ulatuma; sirutuma
küünähtä|mä, -q, -⁸³ < küünähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks küünitama
küünü|tämä, -täq, -dä⁸² küünitama
küür, küürä, .küürä³⁵ > kükr
küürä|ts', -dsi, -tsit¹³ > kügräts'
kü:ütsä küüru, kühmu
küüvi|ts, -dsä, -tsät¹³ küüvits
ky|di, -di, -ti²⁶ kõdi
kyd(s)is|õma, -taq, -õ⁸⁷ sosistama, sosisema
kydi|tama, -taq, -da⁸² kõditama, kõdistama
kygõ = kyy kogu aeg, pidevalt, alati; suqkaq om kygõ üts' hädä sinuga on pidevalt üks häda; kygõ om nii olnuq, et... alati on nii olnud, et...
kygõko|go*, -go, -ko²⁶ universum, kõiksus
kygõpäält kõigepealt
kygõst kõigest, ainult
kygõsuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = kygõsugu|nõ, -dsõ, -st⁷ kõiksugune, igasugune
kyigildõ kõigiti, igati
kyigi(h)n = kyigipoodi = kyigipooli kõikjal, igal pool; kyigipooli otsiti timmä takan kõikjal otsiti teda taga; võismõlille kasus kyigin võililli kasvab kõikjal
kyigipäidi igapidi
kyigist kõikjalt, igalt poolt; sinnäq tull' ostjit Riiast ja kyigist sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjalt; tää lätt üle purdist ja palgõst ja kyigist ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalt
ky|ik', -gõ, -kkõ³⁵ kõik; kyik' aig kogu aeg
.kyiki kõikjale, igale poole; kiblukit pandas kyiki söögi sisse küüslauku pannakse kõikjale söögi sisse
kymahta|ma, -q, -⁸³ kõmatama, paugatama
kymah(t)us, -õ, -t⁹ kõmakas, pauk
kymba|k, -gu, -kut¹³ lombakas
kym|min, -ina, -inat⁴ kõmin
kymmõlda|ma, -q, -⁸³ asjata aega viitma, logelema
.kymps'ma, .kõmpsiq, kõmpsi⁶³ kõmpsima; kõmps' kodo poolõ kõmpsib kodu poole
.kynd'ma, .kyndiq, kynni⁶³ kõndima
kynn'†, kynni, .kynni³⁷ jonn
kynning, -u, -ut¹³ = kynni|k, -gu, -kut¹³ kõnnak
kynni|tama, -taq, -da⁸² kõnnitama
kynni|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = kõõnitsõma alemaad põlemata jäänud puurisust puhastama
kynnus, -(s)õ, -t¹¹ = kannus kannus
.kynnõ|viis', -viisi, -.viisi³⁷ keel kõneviis; kimmäs, tinkõlõja, kaudõnõ, käskjä ja kaudõnõ käskjä (tunnistaja) kynnõviis' kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja kaudne käskiv (möönev) kõneviis
.kyntsama, kyndsadaq, .kyntsa⁷⁷ komberdama; Kuis elät? Kyntsa iks. Kuidas elad? Ikka komberdan.
kynur', -i, -it⁴ = kynuri|k, -gu, -kku³⁸ (puu)võru seeliku alaääres; tuu kynur' oll' uhkusõ peräst: sis sais ündrik lajalõ ümbre perse see võru oli uhkuse pärast: siis seisab seelik ümber tagumiku laiali
kynõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ rääkima, kõnelema
kynõq, .kynnõ, kynõt¹⁸ kõne; ettekanne
kynõrus, -õ, -t⁹ = künnerüs ristluu; harkadra osa
kyy = kygõ
kyykama, kõõgadaq, kyyka⁷⁷ kõõksuma
kyyksa, -, -t³ paindlik, painduv, sitke; hällünõdõrm piät olõma häste kyyksa hällivibu peab olema hästi painduv, sitke
kyymõlõma, kõõmõldaq, kyymõlõ⁸⁵ laisklema
kyyrd|silm, -silmä, -.silmä³⁵ kõõrdsilm
kyyrdu = kõõrildõ: kaes kyyrdu vaatab kõõrdi
kyyvama, kõõvadaq, kyyva⁷⁷ lõõmama

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y