Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

oda, oda, ota²⁶ oda
odavahe = odavalõ odavalt
odavambast = odav.ampa odavamalt; rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq rongiga sai linna odavamalt kui bussiga
odu|rits, -ritsa, -.ritsa³¹ jääl käimise kepp
.oekallaq lohakil, laokil
ogima, okiq, ogi⁵⁷ oigama
ohahta|ma, -q, -⁸³ korra ohkama
ohah(t)us, -õ, -t⁹ lühike ohe
ohahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .ohk'ma
oheli|k, -gu, -kku³⁸ õhukesevõitu, õheldane
oherd', -i, -it¹³ oherdi (puurimisriist)
ohi|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = orihirs' kiigevõll
ohi|k, -gu, -kut¹³ = ohkats' paistekakk; õhuke küpsetis
ohk, oho, .ohko³⁶ häda; ohkamine
.ohkama, ohadaq, .ohka⁷⁷ ohkama
ohka|ts', -dsi, -tsit¹³ = ohik
.ohk'ma, .ohkiq, ohi⁶³ ohkima
ohk'mas, .ohk'ma, ohk'mast²² = ohtjas
.ohku, -, -t³ = .ohkugõnõ = .oh(ku)kõnõ = ohukõnõ = ohuq õhuke
.ohku.gõistõ = .oh(ku).kõistõ = ohu.kõistõ õhukeselt
.ohkugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .ohku
.ohkus, -õ, -t⁹ 1. ohe; 2. (vähene) paksus; edimädse ijä ohkus esimese jää (vähene) paksus; paprõ ohkus oll' 0,1 mm paberi paksus oli 0,1 mm
.oh(ku).kõistõ = .ohku.gõistõ
.ohkõlõma, oheldaq, .ohkõlõ⁸⁵ = korduv .ohk'ma
.oh(ku)kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .ohku
oholi|nõ, -dsõ, -st⁵ vilets, kehv; minevaasta oll' oholinõ aastaig mullu oli kehv aasta; ma olõ väega oholist ello nännüq ma olen väga viletsat elu näinud
ohona|anõ†, -asõ, -ist⁸ > nulganaanõ
oho|paads', -paadsi, -.paadsi³⁰ = vohopaads' paakspuu
oht, oho, .ohto³⁷ häda, viletsus; oht; mul om elon pall'o ohto olnuq mul on elus palju viletsust olnud; täl om oht oho pääle tal on üks häda teise otsa
ohtjas, .ohtja, ohtjast²² = ohk'mas = oht'kas = oht'mas = uhtjas ohakas; pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid
.ohtja|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ ohakalind
oht'kas, .oht'ka, oht'kast²² = ohtjas
.ohtli|k, -gu, -kku³⁸ 1. kehva-, viletsavõitu; 2. ohtlik
oht'mas, .oht'ma, oht'mast²² = ohtjas
ohu.kõistõ = .ohku.gõistõ
ohukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ohuq, .ohku, ohut¹⁹ = .ohku = ohut õhuke; tä lõikas ohut lauda ta lõikab õhukest lauda
ohut, .ohku, .ohut¹⁹ = ohuq: mul taa hüä ohut tekikene see (on) mul hea õhuke tekike
.ohvri, -, -t¹ > annõq
.ohvrikotus, -(s)õ, -t¹¹ ohverdamiskoht
ohvri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = ohvõrda|ma, -q, -⁸³ > andit andma v tuuma (vt annõq)
oid, oiu, .oidu³⁶ ujumis- v ujutamiskoht; oiun mi oidu ja ujodi lambit uju(ta)miskohas me ujusime ja ujutasime lambaid
.oidma, .oiduq, oiu⁶⁴ = .oiduma, .oidudaq, oiu⁷⁹ = ojoma = ujoma ujuma; triivima; ts'uraq oiusõq üle jyy poisid ujuvad üle jõe; palgiq oidvaq jõkõ piten palgid triivivad jõge mööda
oigah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .oiguma = oigõnõma leigenema, jahtuma; lämmi vesi om ärq oigahunuq soe vesi on leigenenud
.oigama, ojadaq, .oiga⁷⁷ oigama; latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiates
.oigla|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. leigevõitu; 2. pikaldane, aeglasevõitu
.oigu, -, -t¹ = .oigõ
.oigu|ma, -daq, -⁸⁰ = oigah(t)uma
oigu|tama, -taq, -da⁸² leigendama
.oigõ, -, -t³ = .oigu 1. leige, jahedavõitu; ahi om oigõ, leeväq küdsä-i häste ärq ahi on leige, leivad ei küpse hästi ära; olõ-i külm, sääne oigõ ilm om ei ole külm, selline jahedavõitu ilm on; 2. aeglane, pikaldane; Jaan om iks üttemuudu oigõ, palaguq vai maja Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või maja; 3. taltsas, tasane; seo om oigõ põrss, lask hindä üskä võttaq see on taltsas põrsas, laseb enda sülle võtta
oigõnõma, ojõdaq e oigõ(nõ)daq, oigõnõ⁸⁹ = oigah(t)uma
.oihk'ma, .oihkiq, oihi⁶³ ohkima, oigama
.oihkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv ohkima, oigama
oinas, .oina, oinast²² oinas
ois'o, -, -t² = oss'o = uis'o = uss'o oinastall
oja, oja, ojja e oia²⁶ = uja oja
ojahta|ma, -q, -⁸³ = ujahtama oiatama
ojah(t)us, -õ, -t⁹ = ujah(t)us oie
ojoma, ojjoq e oioq, ojo⁷⁰ = .oidma = .oiduma = ujoma
ojo|tama, -taq, -da⁸² = ujotama ujutama; parvetama; palkõ ojotõdi palke parvetati
o'kto(o)bri, -, -t¹ > rehekuu
olalat|t', -i, -ti³⁷ < olgrihm õlalapp
olg, ola, .olga³² õlg (õla)
olg', olõ, .olgõ³⁴ õlg (õle)
olg|rihm, -rihma, -.rihma³⁰ > olalatt'
oli|nõ, -dsõ, -st⁷ õlgedest
olismu:u, -, -d⁵² kõrrepõld
ollus, -(s)õ, -t¹¹ ollus, aine; veevel' om vahanõ ollus väävel on kollane aine; vinnüv vetel' ollus veniv vedel ollus
ollõv|aig*, olõv(a)ao e ollõvao, olõvat.aigo e ollõv.aigo³⁶ = olõvik olevik
olnus.ütlejä*, -, -t³ > olõjakäänüs*
oluq, ollõ, olt⁴⁹ õlu
olõjakäänüs*, -(s)e, olõjatkäänüst¹¹ < olnus.ütlejä* olev (kääne), essiiv
olõ|k', -gi, -kit¹³ olek; olemus
olõma, ollaq, olõ, 3. p om e um, m 3. p ommaq e ummaq⁵⁸ olema; eksisteerima; (kunagiq) olõma toimuma; kuna tuu pido om? millal see pidu toimub?
olõmi|nõ, -sõ, -st⁵ olek, iseloom; oleng
olõ|tama, -taq, -da⁸² saatma; ma olõda pujalõ paki ma saadan pojale paki; tä tulõ sinno olõtama ta tuleb sind saatma
olõtuspüh|ä, -ä, -hä²⁴ pühapäev pärast lihavõtteid
olõvi|k, -gu, -kku³⁸ = ollõvaig*
om = um vt olõma
ooda|tama, -taq, -da⁸² ähvardama
oodus, -(s)õ, -t¹¹ ootus; oode, kerge eine
oodussillaq = oodussi(h)n = oodussõ(h)n ootel
oodõq, .u:utõ, oodõt¹⁸ oode, kerge eine
ooni|nõ, -dsõ, -st⁷ = oosinõ = u:un'liganõ
oon'o, -, -t² oinastall
oormas, u:urma, oormast²² = uarm lumehang
oosika|nõ = oosika|s, -dsõ, -st⁵ õõnes; mahukas; oosikanõ puutüvi õõnes puutüvi; oosikanõ annom mahukas nõu
oosi|nõ, -dsõ, -st⁷ = ooninõ = u:us'liganõ urge täis, õõneline
oosi|tama, -taq, -da⁸² õõnestama
opila|nõ = opili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .op'lanõ õpilane
opiraama|t, -du, -tut¹³ õpik
opi|tsõma†, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ õppima, studeerima
opi|tu:ul', -tooli, -.tu:uli³⁷ õppetool
.op'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = opilanõ
.op'ma, oppiq, opi⁶³ õppima; olõ ma tuud kiilt külh op'nuq, a iks olõ-iq ärq op'nuq olen ma küll seda keelt õppinud, aga ikka pole ära õppinud
.op|mann', -manni, -.manni³⁷ opman, mõisa ülemkubjas
oppaja, -, -t³ õpetaja
op|pama, -adaq, -pa⁷⁷ õpetama
oppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ õppus, koolitus; leer
op|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁵ osatama, matkima, ahvima
o(o)põr', -i, -it⁴ ooper
o'(o)põre|t', -di, -tti³⁸ = o'(o)põret|t', -i, -ti³⁷ operett
opõtaja, -, -t³ = keriguopõtaja kirikuõpetaja
or|a, -a, -ra²⁶ 1. ora; 2.† = ura oja; kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja kohanimi Veriora tähendab tegelikult verioja
or'ali|k, -gu, -kku³⁸ = or'ali|nõ, -dsõ, -st⁵ orjalik
ora'nts', ora'ndsi, o.ra'ntsi³⁷ > pihlõnõ [1.]
or'apuu, -, -d⁵⁰ = or'avits
oras, -(s)õ, -t¹¹ oras
oras|hain, -haina, -.haina³⁰ orashein
orasta|ma, -q, -⁸³: nurm' nakkas orastama põllul hakkab oras tärkama
or'a|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ = or'apuu kibuvits; or'avitsamari kibuvitsamari
org, oro, .orgo³⁶ org
or|ga'sm', -ga'smi, -.ga'smi³⁷ orgasm
.orgliga|nõ = .orgli|nõ, -dsõ, -st⁵ = oronõ = orõnõ orglik
ori, or'a, .orja⁴³ ori; teenija; palgaline; ma pei orjo, tei orjogaq tüü ma pidasin palgalisi, tegin töö palgalistega
ori|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ = ohihirs' kiigevõll
ori|k, -gu, -kut¹³ orikas
oripuu, -, -d⁵⁰ tala, murispuu
.orjama, or'adaq, .orja⁷⁷ orjama
.orjus, -õ, -t⁹ orjus
o'rkidi:i, -, -d⁵⁰ orhidee
o'rkõstri, -, -t¹ orkester
o'rnokki lü:ümä üles lööma, mukkima; kaeq kost sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq vaat kus sa oled ka enda üles löönud
or'o, -, -t² lastek orika meelitusnimetus ja kutsumishüüd
oro|nõ, -dsõ, -st⁷ = .orgliganõ
orosti|k, -gu, -kku³⁸ orustik
or|rav, -ava, -avat⁴ orav
ors', orrõ, ort⁴⁹ õrs; kuhjavarras, koormapuu
orsika|s = orsika|nõ, -dsõ, -st⁵ sihvakas
or'õhtõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv oigama
orõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .orgliganõ
os|a, -a, -sa²⁶ osa, jagu
osahta|ma, -q, -⁸³ < osahutma 1. nikastama; osahti käe ärq nikastasin käe ära; 2. haiget kohta uuesti vigastama; sa võit taad haigõt kotust kergehe ärq osahtaq sa võid seda haiget kohta kergesti vigastada
osah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. nikastuma; 2. haigele kohale viga saama; ku haigõ jalg ärq osahus, sys saa maru hallus kui haige jalg viga saab, siis on väga valus
osah(t)us, -õ, -t⁹ nikastus
osahu|tma, -taq, -da⁶² > osahtama
osaja|go, -o, -ko²⁷ pärandusosa
osa|kund, -kunna, -.kunda³² osakond
osakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < osas.ütlejä* osastav (kääne), partitiiv
osali|k, -gu, -kku³⁸ = osali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ osavõtja, osasaaja, osaline
osani|k, -gu, -kku³⁸ osanik
osas.ütlejä*, -, -t³ > osakäänüs*
osa.täütjä, -, -t³ tegelane, osatäitja
osi, os'a, .osja⁴³ osi
.osli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = ossõnõ okslik
oss, ossa, .ossa³¹ oks
os|sav, -ava, -avat⁴ osav
oss'o, -, -t² = ois'o = uis'o = uss'o oinastall
ossõnda|ma, -q, -⁸³ oksendama
ossõndus, -õ, -t⁹ oksendus; lohakas töö, soperdus; teiq valmis üte ossõndusõ tegid valmis ühe soperduse
ossõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .osli(ga)nõ
.ossõ|nõ, -dsõ, -st⁷ oksene
ossõq, .ossõ, ossõt¹⁸ okse
.ostma, .ostaq, osta⁶¹ ostma
ostus, -(s)õ, -t¹¹ ost; ostmine
ostussihe = ostussilõ: lätt ostussihe läheb ostma, sisseoste tegema
ostussi(h)n ostmas, sisseoste tegemas
ostussist ostmast, sisseoste tegemast
otav, odava, odavat⁴ odav
otavli|k, -gu, -kku³⁸ odvavõitu
ots, otsa, .otsa³¹ 1. ots; lõpp; 2. = otsaedine laup, otsaesine
ots'†, otõ, ottõ, m omast ja osast .otsi, m alaleü otsilõ³⁵ karu
.otsa .jäämä, .lõpma, .saama otsa jääma, lõppema, saama
otsaedi|ne, -dse, -st⁷ = ots [2.] laup, otsaesine
otsakõrral otsakorral
otsaldaq otsatu(lt), tohutu(lt), väga; otsaldaq rikas tohutult rikas
.otsama, otsadaq, .otsa⁷⁷ = otsatama
otsa(h)n otsas
otsani(st) väga, päris; täiesti; otsani vanast päris vanasti
.otsapite(h(n)) otsapidi
otsa|tama, -taq, -da⁸² = .otsama (looma) tapma; pühis otsatõdas tsiko pühadeks tapetakse sigu
otsatamiisi otsakuti
otsika|nõ, -dsõ, -st⁵: kindit tetäs labatsit ja otsikaidsi kindaid tehakse labase koega ja sisse kootud silmustega
otsik|pakal', -.pakla, -pakald²² hrl m jäme takk
.ots'ma, .otsiq, otsi⁶³ 1. otsima; 2. tooma v viima, järele tulema; otsiq uma auto ärq! tule (v mine) oma autole järele!; 3. indlema; lehm ots' lehm indleb
.otsma|nõ, -dsõ, -st⁵ otsmine
otspa|ja, -ja, -ia²⁸ leitseauk (rehetarest suitsu väljajuhtimiseks)
otsus, -(s)õ, -t, m osast -ssit¹¹ = .otsus, -õ, -t, m osast .otsuisi⁹ otsus
otsusta|ma, -q, -⁸³ otsustama
otsõldõ = otsõldõmistõ otseti

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y