Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

vaadili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = vaadivi|täi, -däjä, -däjät⁴ kontvõõras
.vaadri, -, -t³ = vaadõr|pass', -passi, -.passi³⁷ vaaderpass, vesilood
vaagahta|ma, -q, -⁸³ kraaksatama, korraks vaakuma
vaaga|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ kalduma, koolduma
.vaagna, -, -t³ > liud
vaagus, -(s)õ, -t¹¹ varjualune, vankrikuur
vaak, vaagu, .vaaku³⁷ peeruparred (lisaparred ahjusuu kohal)
.vaakma, .vaakuq, vaagu⁶⁴ kraaksuma, vaakuma
vaal, vaalu, .vaalu³⁷ (heina)vaal
.vaalama, vaaladaq, .vaala⁷⁷ = vaala|tama, -taq, -da⁸² vaalutama
vaalipuu, -, -d⁵⁰ allapaindunud v -painutatav puu; kar'apoiss' sõit vaalikõogaq karjapoiss sõidab allapaindunud kasega
.vaal'ma, .vaaliq, vaali⁶³ (maha v allapoole) kallutama, painutama lumi om kõoq kõvõrahe vaal'nuq lumi on kased kõverasse painutanud
.vaal'u rippu, kooldu
.vaal'uma, .vaal'udaq, vaal'u⁷⁹ (maha v allapoole) kalduma, painduma
vaal'u(h)n rippus, kooldus
vaap, vaaba, .vaapa³⁰ vaap, võõp; tsial om paks muavaap sälän seal on paks porivaap seljas
.vaapama, vaabadaq, .vaapa⁷⁷ võõpama, vaapama
.vaara, -, -t³ 1. = .vaara|piim, -piimä, .piimä³⁵ kohupiim; 2. mahlapära; kõnts
vaara|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ määrduma, paagatama; mustaq vaaratunuq anomaq mustad paagatanud nõud
vaat', vaadi, .vaati³⁷ vaat
va|ba I, -ba, -pa²⁸ vaba
va|ba II, -ba, -pa²⁷ = viba (õnge)ritv
vabahel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel täishäälik, vokaal
vabahus, -õ, -t⁹ vabadus
vabanda|ma, -q, -⁸³ > .andis .andma
vabandus, -õ, -t⁹ vabandus
vabandust .pallõma > .andis .pallõma
vaba|riik', -riigi, -.riiki³⁷ vabariik
vabarn, -a, -t⁴ = va(v)varn = vabõrn vaarikas; vabarnit om verevit ja valgit, kahruvabarn om must vaarikaid on punaseid ja valgeid, kitsemurakas on must (helekollane üldistatakse võru keeles sageli valgeks)
vabasta|ma, -q, -⁸³ vabastama; iks ärq vabastõdi meid inämbläisi käest meid ikkagi vabastati enamlaste käest
vabras, .vapra, vabrast²² tragi, virk; taa om jo ts'urakõnõ, taa om jo vabras koirust tegemä see on juba suur poiss, see on juba tragi koerust tegema
vabri|k, -gu, -kut¹³ vabrik, tehas
vabõrn, -a, -t⁴ = vabarn
vad'ala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = vadjalanõ vadjalane
vadila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõim kurivaim; joba om vadilasõl viinaputõl' lavva pääl juba on kurivaimul viinapudel laual
vadjala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = vad'alanõ
.vaelda|ma, -q, -⁸¹ = .vaihtama vahetama
.vaeldamiisi vaheldumisi
.vaeldu|ma, -daq, -⁸⁰ = .vaihtuma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema; teil ommaq kängäq ärq vaeldunuq teil on kingad vahetusse läinud
.vaeldus, -õ, -t⁹ = .vaihtus vahetus
.vaeldõ = .vaelihe = .vaelilõ vaheliti; mudikõnõ pand' käeq vaeldõ ja jäi opõtajalõ pääle vaht'ma mutike pani käed vaheliti ja jäi kirikuõpetajale otsa vahtima
.vae|nõ, -sõ, -st⁷ vaene
.vaenõlats', .vaesõlatsõ, vaestlast³⁹ vaeslaps
vaest = vas't < vist vahest, võib-olla; vist
.vaesus, -õ, -t⁹ vaesus
.vaesõhe = .vaesõlõ vaeselt
va|ga, -a, -ka²⁹ vaga; vaikne; süütu
va|g'a, -ja, -k'a²⁹ = vagja vai; kiil (kiilu); nagi, varn; puupulk; pakko oll' proomit vajagaq lahki ajjaq pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajada
vagahuisi = vaguhuisi vagusi
vaga|nõ, -dsõ, -st⁷ vagane, vaikne; vagur
vagatsõhe = vagatsõlõ vagaselt
vagi.vahtsõ|nõ, -, -t⁵ = vahi.vahtsõnõ uhiuus
va|gja, -ja, -kja²⁹ = vag'a
vagla|nõ = vaglo|nõ, -dsõ, -st⁷ ussitanud, usse täis; vaglanõ liha ussitanud liha; vaglonõ maa (vihma)usse täis maa
vaglo|tama, -taq, -da⁸² ussitama; vaglotõduq ubinaq ussitanud õunad
va|go, -o, -ko²⁷ vagu
vaguhuisi = vagahuisi
vagõl = vagyl', vagla, .vakla⁴⁵ = vakl tõuk, ussike, vagel
vah|a, -a, -ha²⁸ vaha; m vahaq meekärg; vahaq ommaq mett täüs' meekärg (v meekärjed) on mett täis
vahadsõli|k, -gu, -kku³⁸ vahaja-, kollakavõitu; timahavva ommaq kõoleheq jo hainakuun vahadsõliguq tänavu on kaselehed juba juulikuus kollakavõitu
vaha|nõ, -dsõ, -st⁷ vahast; vahane; kollane; imä küdsi vahadsõq koogiq ema küpsetas kollased koogid
vahaka|nõ = vahaka|s, -dsõ, -st⁵ vahakarva, kollakas; täl ommaq vahakadsõq vundsiq tal on kollakad vuntsid
vaha|tama, -taq, -da⁸² vahatama; kollendama
vahe|aig, -ao, -.aigo³⁶ vaheaeg
vahe|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ vahekord, suhe
vahelih|a, -a, -ha²⁸ vahelihas, diafragma
vaheli|k, -gu, -kku³⁸ 1. riisikas; vahelik (seen); 2. kanga lahk
vahelus, -õ, -t⁹ = vahjõlus = vaihõlus vaheldus
vahelõma, vaheldaq, vahelõ⁸⁵ = .vahjõlõma = .vaihõlõma vahelduma
vahema|nõ, -dsõ, -st⁵ = .vaihmanõ vahepealne, keskmine
vahe|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ keelikas, vankri rattapaare ühendav vahepuu
vahe(q)pääl = .vahjõpääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel
vaheq, .vaihõ e .vahjõ, vahet e vaiht¹⁹ < .vahjus vahe
vaher, .vahtrõ, vaherd²³ vaher
vahe|tama, -taq, -da⁸² = .vaihtama vahetama
vahe|tunn', -tunni, -.tunni³⁷ = tunnivaheq vahetund
vahi.vahtsõ|nõ, -, -t⁵ = vagi.vahtsõnõ
.vahjus, -õ, -t⁹ > vaheq
.vahjõl = .vaihõl vahel
vahjõlus, -õ, -t⁹ = vahelus = vaihõlus
.vahjõlõ = .vaihõlõ vahele
.vahjõlõma, vahjõldaq, .vahjõlõ⁸⁵ = vahelõma = .vaihõlõma
.vahjõpääl = vahe(q)pääl = .vaih(t)õpääl vahepeal; vahetevahel
vahmil, -a, -at⁴ = vammil perekond; suguvõsa; vahmila viga perekonna viga
vahn, vahna, .vahna³⁰ > vana
.vahnu, -, -t¹ = .vannu vanune; tä om muqvahnu ta on minuvanune
.vahnult = .vannult vanuselt
.vahnus, -õ, -t⁹ = .vannus vanus
vahr, vahru, .vahru³⁷ < armpant'† (käe)võru, rõngas
vaht', vahi, .vahti³⁶ vaht, valvur
.vaht'ma, .vahtiq, vahi⁶³ vahtima; valvama; kuul'meistre jovva-i ka kygõ kyiki latsi perrä vahtiq õpetaja ei jõua ka kogu aeg kõigi laste järele valvata
.vahtrõ|nõ, -dsõ, -st⁵ vahtrane, vahtrapuust; vahtrõdsõq rihapidimäq vahtrapuust rehapulgad
.vahtsõ.aastakuu, -, -d⁵⁰ < jaanuaar' jaanuar
.vahtsõ.aasta|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ uusaasta, 1. jaanuar
.vahtsõhe = .vahtsõlõ = .vahtsõst uuesti
vahtsõnda|ma*, -q, -⁸³ uuendama
vahtsõndus*, -õ, -t⁹ uuendus, innovatsioon
vahtsõndusli|nõ*, -dsõ, -st⁵ uuenduslik, innovatiivne
.vahtsõ|nõ, -, t⁶ uus
.vahtsõst = .vahtsõhe: vahtsõst luuma taastama; vahtsõst tegemä uuesti v ümber tegema
vaht|värk', -värgi, -.värki³⁷ ehituse sõrestik
vai või; ehk
vaia = vajja vaja, tarvis; joudu vaia jõudu tarvis
vaib, vaiba, .vaiba³⁰ = vaib, vaiva, .vaiba³² = vaiv [2.] terav, vahe; vaib väits' terav nuga
.vaiba teravalt
.vaibu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. haigeks, jõuetuks jääma, väsimusest tuimuma; 2. riknema, hapuks minema; supil om vaibunuq magu man supil on hapuks läinud maitse; 3. vaibuma
vaibõnda|ma, -q, -⁸³ tüli vaigistama, lepitama
.vaidõlõma, vaiõldaq, .vaidõlõ⁸⁵ = vaiõlõma vaidlema
vaigista|ma, -q, -⁸³ vaigistama
vaigu|nõ, -dsõ, -st⁷ vaigune
.vaihma|nõ, -dsõ, -st⁵ = vahemanõ vahepealne, keskmine
.vaihta|ma, -q, -⁸¹ = .vaeldama = vahetama vahetama
.vaihtu|ma, -daq, -⁸⁰ = .vaelduma vahetuma; vahelduma; (kogemata) vahetusse v segi minema
.vaihtus, -õ, -t⁹ = .vaeldus vahetus
.vaihtõ|(l)lõma*, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vahendama
.vaihõl = .vahjõl vahel
vaihõlus, -õ, -t⁹ = vahelus = vahjõlus vaheldus
.vaihõlõ = .vahjõlõ vahele; tii käänüs mõtsa vaihõlõ tee pöördub metsa vahele
.vaihõlõma, vaihõldaq, .vaihõlõ⁸⁵ = vahelõma = .vahjõlõma vahelduma
.vaih(t)õpääl = vahe(q)pääl = .vahjõpääl vahepeal; vahetevahel
vaik, vaigu, .vaiku³⁷ vaik
.vaik(i) = vakka vait, vakka
.vaikligult vaikselt
.vaikli|k, -gu, -kku³⁸ vaikne; vaiksevõitu; mul koton olõsiq vaikligumb elo mul oleks kodus vaiksem elu; ilm om vaiklik, saa ei häste viljä tuulõtaq ilm on vaiksevõitu, ei saa hästi vilja tuulata
.vaiku|ma, -daq, -⁸⁰ vaikseks jääma, vaikima, vait jääma
.vaikus, -õ, -t⁹ vaikus
vaim, vaimo, .vaimo³⁷ vaim ah sa vaim ku illos! oi kui ilus!
.vaimla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .vainlanõ vaenlane
.vaimli|nõ, -dsõ, -st⁵ vaimne
vaimoli|k, -gu, -kku³⁸ vaimulik
vain, vaino, .vaino³⁷ vaen
.vainla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .vaimlanõ
vaino|köüds', -köüdse, -köüst³⁹ vaenuköis, vaenusääse vaglarida
vaiv, vaiva, .vaiva³⁰ 1. vaev; piin, kannatus; vaivas võtma vaevuma; 2. = vaib terav, vahe
.vaivaja, -, -t³ luupainaja
vaiva|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ vaevakask
vaivali|nõ, -dsõ, -st⁵ vaevaline; piinarikas
vaivalt vaevalt
.vaivama, vaivadaq, .vaiva⁷⁷ vaevama; piinama
.vaivu|ma I, -daq, -⁸⁰ vaevuma; enesekoh vaevama, vaevatud saama; tä vaivu-s tennämägiq ta ei vaevunud tänamagi; tä vaivu taa tüügaq väega ärq see töö vaevas ta väga ära
.vaivuma II, .vaivudaq, vaivu⁷⁹ vajuma; vaivu maa alaq vajus maa alla
vaivussihe = vaivussilõ .jätmä, .jäämä vaevlema, virelema jätma, jääma; miä ma täst siiäq vaivussihe jätä mis ma tast siia vaevlema jätan
vaivussi(h)n olõma vaevlema, vaevas olema, virelema; piinlema
.vaivõlõma, vaivõldaq, .vaivõlõ⁸⁵ vaevlema; piinlema, kannatama
vaivõnda|ma, -q, -⁸³ teritama
vaiõlus, -õ, -t⁹ vaidlus
vaiõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = .vaidõlõma vaidlema
vajja = vaia vaja, tarvis
vakali|nõ, -dsõ, -st⁵ vakane
vakamaa, -, -d⁵⁰ = vakkala vakamaa (endisaegne pinnamõõt)
vaka|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ pulmade teine päev
vaka|rahvas, -.rahva, -rahvast²² pruudipoolsed pulmalised
vak|k, -a, -ka³⁰ vakk (vaka)
vakka = .vaiki vait, vakka
vakkal|a, -a, -la²⁸ = vakamaa
vakkuisi vakakaupa
vakl, vagla, .vakla⁴⁵ = vagõl tõuk, ussike, vagel
.vakma, vakkuq, vaku⁶⁴ (villa) vatkuma, kraasima
va|kon', -goni, -gonit⁴ vagun
.vaksal', -i, -it⁴ jaam, vaksal; tänit' vaksali iin ja sai kümme päivä röökis vaksali ees ja sai kümme päeva (aresti)
vaksi|k, -gu, -kut¹³ puunõu
.vakstu, -, -t¹ vakstu, vahariie
valah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ tihkeks, nätskeks muutuma (leib, maa); valahunuq leib nätske (korralikult kerkimata) leib
val|ama, -laq, -a⁵⁶ kastma; valama
valaskal|a, -a, -la²⁸ vaal
vald, valla, .valda³³ vald
valdas, .valta, valdast²² latt; kook, vinn; valtagaq kaiv kooguga kaev
.valgama, valgadaq, .valga⁷⁷ valgendama
.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ valgus; valgustus
valgusta|ma, -q, -⁸³ valgustama; annetama
.valgõ, -, -t³ valge; valgus
.valgõval|u, -u, -lu²⁶ valgevalu, päevavalgus
.valgõ.vin(d)lä|ne, -(d)se, -st⁵ valgevenelane
val|ima, -liq, -i⁵⁷ valima
vali|pill', -pilli, -.pilli³⁷ savist vilepill, okariin
valiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv valama
valitsus, -õ, -t⁹ valitsus; valdus; maja om esä valitsusõn maja on isa valduses
valitsõja, -, -t³ valitseja
valitsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv valitsõma
vali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. valitsema; 2. kastma, valama; 3. sorteerima
vali.valgõ, -, -t³ lumivalge
.valksama, valksadaq, .valksa⁷⁷ korraks valama
vall', valli, .valli³⁷ vall; murdekoht jääs, külmumata pragu
.valla > vallalõ
valla|du, -du, -tut¹ vallatu
vallali|nõ, -dsõ, -st⁵ lahtine; vallalinõ akõn, uss', kivi lahtine aken, uks, kivi; taa asi jääs parhillaq vallalidsõs see asi jääb praegu lahtiseks
vallalõ < .valla lahti; vallalõ päsemä lahti pääsema, vallanduma
vallama|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ vallamaja
vallatus, -õ, -t⁹ vallatus
vallatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vallatlema
vallavanõmb, -a, -at¹³ vallavanem
val|lij, -ija, -ijat⁴ valija
val|lim, -ima e -imõ, -imat e -imõt⁴ lehter
val|los, -osa, -osat⁴ valge; hele; selge; panõq laud aknõ alaq, sys saa valosamb pane laud akna alla, siis on valgem; vallos üü, ilm valge öö, ilm; vallos täht' hele täht; valosat verd heledat e valgetverd; valosa leemegaq supp' selge leemega supp
val|lus, -usa, -usat⁴ > hallus
vallõq, .vallõ, vallõt¹⁸ lahtine külmumata koht jääs
valmahu|tma, -taq, -da⁶² = valvahutma korraks vilistama
valmis, .valmi, valmist²² valmis
valmista|ma, -q, -⁸³ ette valmistama
valmistu|ma, -daq, -⁸⁴ (ette) valmistuma
valmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ vilistama
val|o, -o, -lo²⁶ 1. valgus; valgõvalo päevavalgus; 2. hoog; üte valogaq ühe valuga (ühe hooga)
valohõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ valendama, helendama
valosahe = valosalõ heledasti
valosta|ma, -q, -⁸³ valgendama; vas'kajuuk' tulõ piimägaq valostaq vasikajooki tuleb piimaga valgendada
.valsja|nõ = .valsja|s, -dsõ, -st⁵ = valss, valsu, .valssu³⁷ valkjas, hele; tõõnõ liiv om hahk, tõõnõ om valsumb üks liiv on hall, teine on valkjam
valss', valsi, .valssi³⁷ valss
val|u I, -u, -lu²⁶ 1. (metalli)valu; 2. > halu
valu II päris, täiesti, lausa; su jutt läts' valu rappa su jutt läks täitsa rappa
valusahe = valusalõ > halusahe
valu|tama, -taq, -da⁸² > halutama
valvahu|tma, -taq, -da⁶² = valmahutma
.valvma, .valvaq, valva⁶¹ haige v surnu juures vahti pidama; valvja haige v surnu juures vahipidaja; perrä valvma jälgima; luurama
valõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kahvatuma, koltuma, pleekima; linanõ kangas panti aia pääle valõhuma linane kangas asetati aiale pleekima
valõng, -u, -ut¹³ (vihma)valing; valamine, kastmiskord; üte valõngigaq jovva-i kyiki luumõ ärq vallaq ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kasta
valõq, .vallõ, valõt¹⁸ verivorst
valõ|tama, -taq, -da⁸² valendama; miä tan mõtsa veeren valõtas? mis seal metsa ääres valendab?
vamm', vammi, .vammi³⁷ käsn; majavamm
vam|mil, -ila, -ilat⁴ = vahmil perekond; suguvõsa
vammusk', -i, -it¹³ vammus
van|a, -a, -na²⁸ < vahn vana; vana inemine täiskasvanu; võiq vana! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vana.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = vana.ao|nõ, -dsõ, -st⁷ vanaaegne
vanaao.vällä.kaibja*, -, -t³ < a'rkeolu:ug' arheoloog
vanaao.vällä.kaibmi|nõ*, -sõ, -st⁵ < a'rkeoloogia arheoloogia
vanaesä, -, vannaessä²⁴ vanaisa
vanahalv, vanahalva, vanna.halva³⁰ = vanajuudas kurat; vanapagan
vanah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = vananõma
vanahus, -õ, -t⁹ vanadus
vanaim|ä, -ä, -mä²⁴ vanaema
vanainemine, vanainemise, vannainemist⁵ vanainimene, vanake
vanajuudas, vana.juuda, vannajuudast²² = vanakurat', vanakurdi, vannakuradit¹³ = vanakuri, vanakur'a, vanna.kurja⁴³ = vanahalv = vanatikõ kurat; vanapagan; vanaqjuudaq ollõv egä puul'päävä õdagu Vaidva jyy veeren mõssu mõsknuq kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnud
vanakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vanake, vanainimene; või vanakõnõ! ohoh!, oh sa poiss! (imestushüüatus)
vanalell, vanalellä, vanna.lellä³⁵ isapoolne vanaonu
vanali|k, -gu, -kku³⁸ vanaldane
vanameeli|ne, -dse, -st⁷ vanameelne; tagurlik
vanami:is', vanamehe, vannami:ist³⁹ vanamees
vanamooduli|nõ, -dsõ, -st⁵ vanamoeline, vanamoodne; vanapärane
vanamudi, -, vannamuti²⁶ vanaeit, vanamutt
vanamu:ur', vanamoori, vannamu:uri³⁷ vanamoor
vanana|anõ, -asõ, -ist⁸ ämmaemand
vananaasõ|puss, -pussu, -.pussu³⁷ ämmatoss, vana murumuna
vana|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = vanah(t)uma vananema; taa auto om jo ärq vananuq, taad saa-i inämb ärq müvväq see auto on juba vananenud, seda ei saa enam maha müüa
vanapakan', vanapagana, vannapaganat⁴ vanapagan
vanaperäli|ne, -dse, -st⁵ vanapärane; vanapoolne, vanaldane
vanapoiss', vanapoisi, vanna.poissi³⁷ = vanats'ura vanapoiss, poissmees
vanapooli|nõ, -dsõ, -st⁵ vanapoolne, vanavõitu
vanasitt, vanasita, vannasitta³⁰ > vanatikõ
vanast(õ) vanasti
vanasyna, -, vannasynna²⁸ vanasõna
vana.tihkus, -õ, vanna.tihkust⁹ = vana.tihkõ, -, vanna.tihkõt³ = vanatikõ, -, vannatikõt¹⁴ = vanajuudas = vanatunt' = vanatühi = vanavaim < vanasitt kurat; vanapagan
vanats'ura, -, vannats'urra²⁶ = vanapoiss' vanapoiss, poissmees
vanatunt', vanatundi, vanna.tunti³⁷ = vanatühi, vanatühä, vanna.tühjä⁴³ = vanatikõ
vana.tütrik, vana.tütrigu, vanna.tütrikku³⁸ vanatüdruk, vanapiiga
vanavaim, -o, vanna.vaimo³⁷ = vanatikõ kurat; vanapagan
vanavanõmb, -a, vannavanõmbat¹³ vanavanem
vanaäide, -, vannaäidet² = vanaäidi, -, vannaäidit² vanaema
vandõr', -i, -it⁴ hulgus
vandõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma
vang, vango, .vango³⁷ sang, vang, käepide; jyyvang jõekäär
vang', vangi, .vangi³⁷ vang (vangi)
vangima|ja, -ja, -jja e -ia³⁶ vangla
vangu|tama, -taq, -da⁸² vangutama
vani|k, -gu, -kut¹³ 1. vanik, pärg; 2. palgikord majal
va|nill', -nilli, -.nilli³⁷ vanill
va'nil|liin', -liini, -.liini³⁷ = va'nil|lin', -lini, -.linni³⁸ vanilliin
.vankri, -, -t¹ vanker
.vanma, .vannuq, vannu⁶⁴ vanduma
vann', vanni, .vanni³⁷ vann
vanna.jalga rase
vanna.viisi vanaviisi
vanni|tama, -taq, -da⁸² vannitama
.vannu, -, -t¹ = .vahnu = .vannunõ vanune; tä om muqkaq üttevannu ta on minuga ühevanune
vannugisyn|a, -a, -na²⁸ vande-, kirumis-, sõimusõna
vannu|k', -gi, -kit¹³ vandumine, kirumine, sõim; mynõl puul kuulõ-i muud ku vannukit mõnel pool ei kuule muud kui sõimu
.vannult = .vahnult vanuselt
.vannuma, .vannudaq, vannu⁷⁹ = vanõh(t)uma vanuma
.vannu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .vannu
.vannus, -õ, -t⁹ = .vahnus vanus
vannu|tama, -taq, -da⁸² 1. vanutama; 2. vannutama
vannõq, .vandõ, vannõt¹⁹ vanne, tõotus
vanõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .vannuma
vanõmb, -a, -at¹³ vanem
.vaoma, .vaodaq e vaioq, -⁶⁸ vajuma
.vaossihe = .vaossilõ vajutuse alla; kurgiq pandasõq vaossihe, ku hapatas hapendamisel pannakse kurgid vajutuse alla
.vaossi(h)n vajutuse all
.vaossist vajutuse alt
.vao|tama, -taq, -da⁸¹ vajutama
.vaotamiisi pikkamisi, raskelt
.vaotsahe = .vaotsalõ jõudsalt
.vaotus, -õ, -t⁹ vajutus; vajutis
.vaotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .vaotama
.vaova, -, -t³ vajuva pinnasega koht; üts' liitekotus om meil vaova, ku vähägiq vihma om, sys vaos üks leetekoht on meil vajuva pinnasega, kui vähegi vihma on, siis vajub
vap|p', -i, -pi³⁷ vapp
var|a, -a, -ra²⁸ vara, varandus
vara.hampa = .varrampa varem
varaha|nõ = varahi|nõ, -dsõ, -st⁵ varajane, varane; varahadsõq kardohkaq varajased kartulid
varandus, -õ, -t⁹ varandus
varas, .varga, varast²³ varas
varasta|ma, -q, -⁸³ varastama
varb, varba, .varba³¹ varb
varbas, .varba, varbast²² varvas
.varbla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ varblane
varbuli|nõ, -dsõ, -st⁵ varbadest
.vargil .käümä vargil käima
.vargilõ minemä vargile minema
.varguisi vargsi
.vargus, -õ, -t⁹ vargus
.varh(r)a > .varra
vari, var'o, .varjo⁴⁴ vari
va'ri|ant', -andi, -.anti³⁷ > tõ(õ)sõnd'
vari|k, -gu, -kut¹³ mets, laas; noorendik; metsatukk; haava-, kõovarik haava-, kasemets
varik|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ = arokõiv arukask
var|ima, -riq, -i⁵⁷ varjama; vältima, (kõrvale) hoidma; tä vari minno ta väldib mind; kass' sai pessä, noq vari minno kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvale; hopõn' vari umma haigõt jalga hobune hoiab oma haiget jalga
varis, -a, -at⁴ = var'os varjuline; tulõq siiäq, siin om varisamb tule siia, siin on varjulisem
varisti|k, -gu, -kku³⁸ vare
.varjama, var'adaq, .varja⁷⁷ varjama
varn, varna, .varna³⁰ varn
var'oalo|nõ, -dsõ, -st⁷ varjualune
var'o.kaeh(t)us, -õ, -t⁹ peegel
var'os, -a, -at⁴ = varis: hää var'os kotus hea varjuline koht
var'o|tama, -taq, -da⁸² varjutama
var'otus, -õ, -t⁹ varjutus
.varra < .varh(r)a vara
.varrampa = vara.hampa varem
varras, .varda, varrast²³ varras
varrisi|nõ, -dsõ, -st⁵ mullune; seo om mul varrisinõ hoonakõnõ see on mul mullune talleke
varrist saaniq ammu; mul käü poiss' jo varrist saaniq kos'an mul käib poiss juba ammust ajast kosjas
vars, varsa, .varsa³⁰ varss
vars', varrõ, vart⁴⁹ vars
varõm|õq, m -idõ, -it¹⁶ varemed
var(r)õq ammu, tükk aega tagasi; hiljuti; tuu ol' varrõq keväjält see oli ammu, juba kevadel; varrõq talvõl möödunud talvel; ma olli varrõq tõbinõ ma olin hiljuti tõbine; varõq ma käve sääl ammuks ma seal käisin
varõs, -(s)õ, -t¹¹ vares
varõs|jalg, -jala, -.jalga³³ = varõs((s)õ)lill'
varõs|laud, -lavva, -.lauda³³ õlgkatuse äärelaud
varõs((s)õ)|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = haragalill' [2.] = varõsjalg = varõs((s)õ)ninn' ülane
varõsmun|a, -a, -na²⁶ mädamuna
varõs((s)õ)|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = varõs((s)õ)lill'
vasi|k, -ga e -gõ, -kat e -kõt¹³ = vas'k(as) vasikas
vasi|nõ, -dsõ, -st⁷ vasest, vaskne
vas'k(as), .vas'ka, .vas'kat¹⁵ = vasik
vask', vasõ, .vaskõ³⁴ vask
.vask'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .vask'li|k, -gu, -kku³⁸ 1. herilane, vaablane, vapsik; 2. vaskuss; vask'lanõ om vasõkarva, vähämb siugu vaskuss on vasekarva, rästikust väiksem
.vas'ma, .vassiq, vassi⁶³ sassi ajama, vassima
.vas(k)n'a, -, -t³ leivaküna
va(s)s'o, -, -t² vasikake, vissi
vass, vassa, .vassa³⁰ vaks
vas|sar', -ara, -arat⁴ vasar, haamer
.vass'u|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema
vas't = vaest < vist vahest, võib-olla; vist
.vasta 1. vastu; vasta ajama vastu vaidlema; tõrkuma; 2. vastu, pihta; sai läügü vasta nynna sai löögi nina pihta e vastu nina; kas lasit vasta vai müüdä? kas lasid pihta või mööda?
vastali|nõ, -dsõ, -st⁵ vastane; tõrges
.vastama, vastadaq, .vasta⁷⁷ vastama; vastu ajama, ennast välja keerutama; myni mõist hindä iks ärq vastadaq mõni mõistab ennast ikka välja keerutada
.vastami:ilt vastumeelt, vastumeelne
.vastanakkami|nõ, -se, -st⁵ vastuhakk(amine)
.vasta.ossus, -õ, -t⁹ paradoks, vasturääkivus, vastuolu
.vasta.pandmaldaq vastupandamatu
.vastapidi|ne, -dse, -st⁷ vastupidine
.vastapite(h)n = .vastapäidi vastupidi
vastatsidõ vastamisi
vastatsikku vastastikku
.vastatulõli|k, -gu, -kku³⁸ vastutulelik
.vasta.võtli|k, -gu, -kku³⁸ külalislahke; tan majan om vastavõtlik rahvas siin majas on külalislahke rahvas
.vastla|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ vastlapäev
.vastu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ vastus
vastus, -(s)õ, -t¹¹ obadus (metallist aas)
vastu|tama, -taq, -da⁸² vastutama
vata|tama, -taq, -da⁸² vatrama
vati|kuht', -kuhti, -.kuhti⁸² = vatõrgas vattkuub
vatsk, vadsa, .vatska³³ karask, sepik; nisuvatsk sepik; kesvävatsk karask
vat|t, -u, -tu³⁷ vaht
vat|t', -i, -ti³⁷ vatt (materjal; üleriie; vaev; võimsusühik)
vatu|ku:ur', -koorõ, -ku:urt⁴⁰ = koorõvatt vahukoor
vatu|nõ, -dsõ, -st⁷ vahune
vatu|tama, -taq, -da⁸² vahutama
va|tõr', -dõri e -dõra, -dõrit e -dõrat⁴ vader
vatõrga|s, -, -t¹⁵ = vatikuht'
vaugahta|ma, -q, -⁸³ = vavvahtama
vaugahus, -õ, -t⁹ = vavvah(t)us
vaugar', -i, -t⁴ hädaldaja, vinguja
.vaugma, .vauguq, vaugu⁶⁴ = .vavvama: pini vaug, ku täl hallus om koer kiunub, kui tal on valus
.vaugna, -, -t³ vingumine; ulumine; kiunumine
.vaugõlõma, vaugõldaq, .vaugõlõ⁸⁵ = korduv .vaugma
va(v)varn, -a, -t⁴ = vabarn = va(v)võrn vaarikas
vavvahta|ma, -q, -⁸³ = vaugahtama < vavvahutma vingatama, kiunatama; kriuksatama
vavvah(t)us, -õ, -t⁹ = vaugah(t)us vingatus, kiunatus; kriuksatus
vavvahu|tma, -taq, -da⁶² > vavvahtama
.vavvama, vavvadaq, .vavva⁷⁷ = .vaugma vinguma, kiunuma; uluma; krigisema; pini sai jalagaq matsu ärq, sys läts' vavvatõn koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudes; rattaq vavvasõq vanker krigiseb
va(v)võrn, -a, -t⁴ = va(v)varn vaarikas
vedeli|k, -gu, -kku³⁸ vedelik; vedelavõitu; lõdvavõitu
vedelähe = vedeläle vedelalt; lõdvalt
vedelüisi laisalt, lohakalt
vedro|tama, -taq, -da⁸² vedrutama; vetruma
vedro.vankri, -, -t¹ vedruvanker, troska
vedyr', vedro, .vetro⁴⁷ = vetr vedru; vedruäke
veebru|aar', -aari, -.aari³⁷ = veebru|ar', -ari, -.arri³⁸ > radokuu
veere(h)n ääres; kaldal; saina veeren seina ääres; jyy veeren jõe ääres, jõe kaldal
veerest äärest; kaldalt
veeretasa ääretasa, ääreni täis; kruus' om veeretasa kruus on ääretasa täis
veeri|k, -gu, -kut¹³ (seeliku) äärispael
veerilde äärtpidi; krundiq putusõq veerilde kokko krundid puutuvad äärtpidi kokku
veeri|dseq, m -tside, -tsit⁷ = vi:ir'poolidseq [2.] kehvad viljaterad; kõlkad
veeri|ne, -dse, -st⁷ äärne
veeränd', -i, -it¹³ veerand
veerändi|k, -gu, -kku³⁸ veerandik
veerä|tämä, -täq, -dä⁸² = veerütämä veeretama
veerüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv veerütämä
veerü|tämä, -täq, -dä⁸² = veerätämä
veesala, -, -t³ vedel, vesine, lahja; supp' om väega veesala supp on väga vesine
veevel', veeveli, veevelit⁴ = vi:ibli väävel
.vehk'mä, .vehkiq, vehi⁶³ vehkima
.vehksämä, vehästäq, .vehksä⁷⁶ viipama
vehmer', .vehmre, vehmerd²² ais
.veht'mä, .vehtiq, vehi⁶³ kiiresti käima
vehver'|ku:uk', -koogi, -ku:uki³⁷ = pipõr'ku:uk' piparkook
vehver'|ments', -mendsi, -.mentsi³⁷ = vehver'|vents', -vendsi, -.ventsi³⁷ piparmünt
veidemb, -ä, -ät¹³ vähem
veidembüs, -e, -t⁹ vähemus
veid'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ > .veidükene
veid'oq, .veit'o, veid'ot, m omast .veit'oidõ, m osast .veit'oid¹⁸ > veidüq
veidüke|ne, -se, -ist⁸ hrl osast < veid'okõnõ, < .veit'kene natuke, veidike; puhksi veidükese puhkasin natuke
veidüq, .veitü, veidüt, m omast .veitüide, m osast .veitüid¹⁸ vähe; veidi, natuke; rahha om veidüq raha on vähe; saistaq veidüq kavvõmbahe! seisa veidi kaugemale!; vrd vähä
.veiga(q) > .väega
veim', veime, .veime³⁵ = veimeq, .veime, veimet¹⁸ = veimeq, .veimne, veimend¹⁷ = väim = väimeq väiv, loomatäi
vein', veini, .veini³⁷ vein
.veit'ke|ne, -se, -ist⁸ > veidükene
veits(e) veidi, natuke veits(e) ilda om joq on juba natuke hilja
.veitse.viisi = .veitsi.viisi = .veitsüisi = .veitsü.viisi vähehaaval
.veitü.perrä vähevõitu; rahha om kygõ veitüperrä raha on alati vähevõitu
vejelüs, -e, -t⁹ = videlüs vedelvorst, laiskvorst
vele|ts', -dsi, -tsit¹³ mehevend
veli, ve(l)le, .veljä e .velle⁴³ vend
veli|dseq, m -tside, -tsit⁷ vennad, vennaksed
ve(l)l'o, -, -t² vennake
.velskri, -, -t¹ velsker
.vepslä|ne, -(d)se, -st⁵ vepslane
.verbü|mä, -däq, -⁸⁰ = .verdümä 1. punaseks tõmbuma; verd täis valguma; 2. = verih(t)ümä harjuma
.verdel poolküps (vilja kohta); vili om viil verdel vili on alles poolküps
.verdü|mä, -däq, -⁸⁰ = .verbümä
verehtin, -ä, -nä³⁸ = .värtnä värten
verekäk|k', -i, -ki³⁷ = verevatsk verikäkk
verenudsija, -, -t³ = verenu|tsij, -dsija, -dsijat³ kaan; vereimeja; vampiir
vereq, .verde, veret¹⁹ virre, käärimata v käärima hakkav õlu
vere|su:un', -soonõ, -su:unt⁴⁰ veresoon (vt ka puhtaveresu:un', mustaveresu:un')
vere|tämä, -täq, -dä⁸² punetama
veretüs, -e, -t⁹ punetus, puna
verevallali|nõ, -dsõ, -st⁵ = verevalla|nõ, -dsõ, -st⁷ verevalum
vere|vatsk, -vadsa, -.vatska³³ = verekäkk' verikäkk
vereväli|k, -gu, -kku³⁸ punakas
verev|äq, m -ide, -it⁴ menstruatsioon
ver|i, -e, -d⁴¹ veri
veri|hain, -haina, -.haina³⁰ raudrohi
verih(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .verbümä [2.] harjuma; ärq verihtü syan tuud tapmist ja kykkõ, sys pelgägi es sõjas harjusin selle tapmise ja kõigega, siis ei kartnudki
veri|ne, -dse, -st⁷ verine
veri|paisõq, -.paisõ, -paisõt¹⁸ verivill
veripu|tsai, -dsaja, -dsajat⁴ verisulg
veristä|mä, -q, -⁸³ veristama
v(e)eriter|ä, -ä, -rä²⁴ teritamisel tera ühele poolele tekkiv vall; ku väist hikon ütelt puult pall'o saa, tymbas tõõsõlõ poolõ veriterä ette kui nuga ühelt poolt liiga palju teritada, tekib tera teisele poolele vall
veri.vahtsõ|nõ, -, t⁶ täiesti uus, tuttuus, verivärske
verivalla|nõ, -dsõ, -st⁷ verevalum
verivallaq: nägo om verivallaq näol on verevalum
.verkjä|ne = .verkjä|s = .verpjä|ne = .verpjä|s, -dse, -st⁵ punakas; verpjäs lehm punakas lehm
ver|rev, -evä, -evät⁴ punane
ver(s)so|k', -gi, -kit¹³ verssok (pikkusmõõt)
verst, verstä, .verstä³⁵ verst (pikkusmõõt)
vesi, vi:i, vett⁴² vesi
vesi|hain, -haina, -.haina³⁰ vesivirn, vesihein
vesi|kelmeq, -.kelme, -kelmet¹⁸ < kelmeq [2.] kae; silmäle tymmas' vesikelme pääle silmale tekkis kae
vesikiv|i, -i, -vi²⁶ = .ves'ki (vesi)veski
vesilde vett pidi; kuis sa tulliq, maildõ vai vesilde? kuidas sa tulid, maad või vett pidi?
vesi|ne, -dse, -st⁷ vesine
.ves'ki, -, -t¹ = vesikivi (vesi)veski
ves|süm, -ümä, -ümät⁴ künakirves
vest', vesti, .vesti³⁷ vest
vesäsni|k*, -gu, -kku³⁸ vesinik
vet eks, ju; vet mi no kae eks me vaata; vet tä sys koton om ju ta on siis kodus
ve|tel', -delä, -delät⁴ 1. vedel; lõtv; 2. vedel, paadi järel veetav lant; sul om sitt vetel', selle sa ei saaq kalla sul on kehv lant, sellepärast sa ei saa kala
vetel'|vorst', -vorsti, -.vorsti³⁷ = videlüs
vet'o, -, -t² lastek vesi
vetr, vedro, .vetro⁴⁷ = vedyr' vedru; vedruäke
vettü|mä, -däq, -⁸⁰ vettima, ligunema
vetü|tämä, -täq, -dä⁸² vetitama, leotama; süä vetütäs süda on vesine
via.unda visalt, vintskelt, pikkamisi; kevväi tulõ viaunda kevad tuleb visalt; sügüse vihmagaq kuios hain väegaq viaunda sügisel vihmaga kuivab hein väga aeglaselt
vi|ba, -ba, -pa²⁸ = vaba (õnge)ritv
vibaja|nõ, -dsõ, -st⁵ vibajas, vibalik
vibis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hibisemä = libisemä lehvima, heljuma, värisema
vi|bu, -bu, -pu²⁶ vibu
vibõ(hõ)he = vibõ(hõ)lõ vilkalt, kärmesti
videl|emä, -däq, -e⁸⁵ vedelema
videlüs, -e, -t⁹ = vejelüs = vetel'vorst = vidäsk' vedelvorst, laiskvorst
video, -, -t¹ video, vt pilt'
vi|do, -o, -to²⁷ vedu
vidoni|k, -gu, -kku³⁸ juht, pealik, eestvedaja; vedaja, talutaja; vt ka sandi-, sita-, ti:ividonik
vidäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kokku tõmbuma; püksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inäp jalga püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalga; siil' vidähtü kokko siil tõmbus kerra
vi|dämä, -täq, -ä⁵⁹ vedama
vidäsk', -i, -it¹³ = videlüs
vidävähe = vidäväle aeglaselt; (veo)jõuliselt; hopõn' nakas' taad tüüd vidävähe tegemä hobune hakkas seda tööd aeglaselt tegema; Jaak om külh väega pikä toimõgaq, tä kynõlõskiq nii vidävähe Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaselt
vi|ga, -a, -ka²⁹ viga
vigahu|ma, -daq, -⁸⁴ vigastuma, viga saama
vigahus, -õ, -t⁹ = vigandus viga(stus), haigus, rike, viperus
vigala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = viganõ vigane, haige inimene v loom
vigali|nõ, -dsõ, -st⁵ vigane, haige
vigandus, -õ, -t⁹ = vigahus
viga|nõ, -dsõ, -st⁷ = vigalinõ
vigapooli|nõ, -dsõ, -st⁷ haiglane
vigijä|s, -, -t¹⁵ vingerjas
vigis|emä, -täq, -e⁸⁷ vigisema
vi|guma, -kuq, -gu⁷⁰ = vigunõma = vigõhuma põdema, virelema; jäi kodo viguma jäi koju põdema
vigu|nõ, -dsõ, -st⁷ põdur
vigu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = viguma
vigurda|ma, -q, -⁸³ vigurdama
vigurdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv vigurdama
viguri|nõ, -dsõ, -st⁵ vigureid täis
vigurli|nõ, -dsõ, -st⁵ vigurlik
vigõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = viguma = vigõlõma põdema, virelema
vigõl, vigla, .vikla⁴⁵ = vigyl' = vikl hang, hark
vigõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = vigõhuma
vigyl', vigla, .vikla⁴⁵ = vigõl
vih|a, -a, -ha²⁸ viha
vihahuisi vihaga
vihah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = vihanõma: elo om halv, inemiseq ommaq ärq vihahunuq elu on halb, inimesed on kurjaks muutunud
vihahus, -õ, -t⁹ viha, vaen
vihala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ vihamees, vaenlane
vihalikku vihaselt
vihali|nõ, -dsõ, -st⁵ vihane; vihamees, vaenlane
viha|nõ, -dsõ, -st⁷ = vi(h)has vihane, tige
viha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = vihah(t)uma vihastuma, vihaseks, kurjaks saama; oll' ärq vihanuq oli vihane, ära vihastatud
vi(h)ha|s, -dsõ, -st⁷ = vihanõ: täl om vihhas velenaanõ tal on tige vennanaine
vihas|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ umbsõlm; köüt' koti vihassõlmõ sidus koti umbsõlme
vihasta|ma, -q, -⁸³ vihastama
vihastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = vihostõ(l)lõma vihane olema
vihatsõhe = vihatsõlõ vihaselt
vihk, viho, .vihko³⁷ vihk; vihik; vilävihk viljavihk; tüüvihk töövihik
.vihkama, vihadaq, .vihka⁷⁷ vihkama
vihm, vihma, .vihma³⁰ vihm
vihma|nõ, -dsõ, -st⁷ vihmane
vihma|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ peoleo
vihma|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ vihmauss
vihmaviu, -, -d² = viu hiireviu
vihossihe = vihossilõ pahuksisse, tülli; läts' ülembüsegaq vihossihe ni lasti tüü mant vallalõ läks ülemusega pahuksisse ja lasti töölt lahti
vihossi(h)n pahuksis, tülis
vihostõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = vihastõ(l)lõma
viht, viha, .vihta³³ (sauna)viht
.vihtma, .vihtuq, vihu⁶⁴ vihtlema
vihv, vihva, .vihva³⁰ = viuhk piug, piitsanöör v -rihm
vihvahu|tma, -taq, -da⁶² sähva(ta)ma
vihvu|tama, -taq, -da⁸² sähvima, vehkima
vi:i, -, -d⁵⁰ kangalõim
vi:ibli, -, -t¹ = veevel' väävel
.viibü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. hellaks muutuma (hammaste kohta); ku hapund kisselit vai ubinat süüt, sys hambaq viibüseq ärq kui haput kisselli või õuna sööd, siis muutuvad hambad hellaks; 2. jahtuma (ahju kohta)
viidi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ viidikas
viidi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ 15. juuni
viiegese = viie.keisi = viie.keiste = viie.keske viiekesi
viieli|ne, -dse, -st⁵ viieline
viie.meistre*, -, -t³ helilooja
viiendi|k, -gu, -kku³⁸ = viiesjago viiendik; viiesjago viljä om maaha pant viiendik viljast on lamandunud
viie|s, -ndä, -ndät⁴ viies
viie|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = viiendik
viigi|mari, -mar'a, -.marja⁴³ viigimari
viik', viigi, .viiki³⁷ 1. > juun' [3.], > pruhv'; 2. > tasa
vi:i|kasv, -kasvo, -.kasvo³⁷ veetaim; vetikas
viil', viili, .viili³⁷ viil (viili)
vi:il veel; tüü olõ-i viil pääle naanuq töö pole veel alanud; kas tahat viil leibä? kas tahad veel leiba?
vi:ilde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv vi:ildümä
vi:ildü|mä, -däq, -⁸⁰ viirastuma
.viil'mä, .viiliq, viili⁶³ viilima
vi:iluti|k, -ga, -kat¹³ veeputukas
vi:ilüs, -e, -t⁹ viirastus
vi:imä, viiäq, vi:i, kesks veenüq, min 1. ja 3. p .vei(e)⁵⁵ viima
viimä|ne, -dse, -st⁷ viimane; tä tull' viimätses inne viimäst ta tuli eelviimaseks
viimäte viimati; viimaks, äkki, võib-olla; viimäte tulõ meil ka minnäq äkki tuleb meil ka minna
viin, viina, .viina³⁰ viin
viina|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = viinaninn' naistepuna (rohttaim)
viina|mari, -mar'a, -.marja⁴³ viinamari
viina|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = viinalill'
viinavõtusyn|aq*, m -no, -no²⁸ toost
viiner', -i, -it⁴ viiner
viiol', -i, -it⁴ viiul
viipspuu, -, -d⁵⁰ põikpuu, sarika tugi
vi:ir', veere, vi:irt⁴⁰ 1. äär, serv, veer; 2. kallas, rand; viiviir' rand; järve-, mereviir' järve-, mererand
vi:irde äärde; kaldale, randa; ehit' sanna lumbi viirde ehitas sauna tiigi kaldale
vi:irdümä, vi:irdüdäq, veerü⁷⁹ = hü:ürdümä = vü:ürdümä veerema
.viirgus, -õ, -t⁹ = .virgus = virges vagu
vi:ir'mä|ne, -dse, -st⁵ äärmine
vi:ir'pooli|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. pops; manuline; 2. m vi·i·r'poolidsõq = veeridseq; kehvad viljaterad; kõlkad
viis, viiso, .viiso³⁷ viisk; viisa koetas niidsest viiske punutakse niinest
viis' I, viie, viit, m alaleü viijile⁴⁹ 1. (number) viis; 2. (laulu)viis; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline
viis' II, viisi, .viisi³⁷ viis, mood, komme; säänest viisigiq har'otagu-i hindäle külge sellist kommetki ära harjuta endale külge; kiräviis' kirjaviis
viisa, -, -t⁵ viisa
viisakahe = viisakalõ > .sündsähe
viisa|kas, -ga, -kat¹⁵ > .sündsä
viisakus, -õ, -t⁹ > .sündsüs
.viisi kaupa, viisi; moodi; katõviisi kahekaupa; kuiviisi kuidasmoodi
viis'kümmend, viie.kümne, viitkümmend¹⁷ viiskümmend
.viis'mä, .viisiq, viisi¹³ viitsima
viisor', -i, -it⁴ = te'leviisor' televiisor
viis'sada, viiesaa, viitsata²⁹ viissada
viis'tõist(kümme(nd)), viietõist(.kümne), viittõist(kümmend)¹⁷ viisteist
.viitmä, .viitäq, viidä⁶¹ viitma; viitku-i aigo! ära viida aega!
.viitü|mä, -däq, -⁸⁰ kuluma, raisku minema (aja kohta); aig viitüs kyik' ärq taa jama pääle kõik aeg kulub ära selle jama peale
vi:i|vi:ir', -veere, -vi:irt⁴⁰ < rand rand, kallas; suvõl ommaq viiveereq tsuklõjit täüs' suvel on rannad suplejaid täis
viiü|tämä, -täq, -dä⁸² (aega) viitma
vikaht', -i, -it¹³ = vikat' vikat
vikahti|last, -lastu, -.lastu³⁷ vikatiluisk
vikaht'|kaar' = vika|kaar', -kaarõ, -kaart⁴⁰ = vikat'kaar' vikerkaar
vika|t', -di, -tit¹³ = vikaht'
vikat'|kaar', -kaarõ, -kaart⁴⁰ = vikaht'kaar'
vikl, vigla, .vikla⁴⁵ = vigõl hang, hark
.vikli, -, -t¹ vikkel
viks', viksi, .viksi³⁷ 1. viks, virk, tubli, usin; 2. (saapa)viks, kingamääre
.viks'mä, .viksiq, viksi⁶³ 1. saapaid, kingi viksima; 2. ehtima, mukkima
vi|kur', -guri, -gurit⁴ vigur
.vilbõlõma, vilbõldaq, .vilbõlõ⁸⁵ = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
vilahta|ma, -q, -⁸³ vilksatama
vilask', -i, -it¹³ 1. kõrend, volask; 2. lake, lurr
vilda|k, -gu, -kut¹³ vildakas, viltune
vildi|k, -ga, -kat¹³ viltpliiats
vildi|ne, -dse, -st⁷ vildist; viltjas
vil|e, -e, -le²⁴ vile(pill)
vilehehe vilkalt, väledasti, kärmesti
vile|ts, -dsä, -tsät¹³ vilets
viletsähe = viletsäle viletsalt
vilgu|tama, -taq, -da⁸² vilgutama; eputama; lats'kõnõ tüküs rõividõgaq vilgutama tüdruk kipub riietega eputama
vilgutus, -õ, -t⁹ vilgutus; eputis
vilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv vilgutama
vilgõs, .vilkõ, vilgõst²² vilgas
vili, vi(l)lä e vi(l)l'a, .viljä e .vilja e .villä e .vill'a⁴³ vili
viliste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv vilistämä
vilistä|mä, -q, -⁸³ vilistama
vilksahta|ma, -q, -⁸³ vilksatama
vilksah(t)us, -õ, -t⁹ vilksatus
vilksahu|tma, -taq, -da⁶² > vilksahtama
.vilksma, .vilksuq, vilksu⁶⁴ vilk(s)uma
vilksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vilgutama, vilksutama
vill, villa, .villa³⁰ vill (villa)
vill', villi, .villi³⁷ vill (villi)
villa|k, -gu, -kut¹³ villane jalarätt
villan', -i, -it⁴ suurrätt
villa|nõ, -dsõ, -st⁷ villane; villadsõq sukaq villased sokid
ville, -, -t¹⁴ väle, kärmas
ville|ne, -dse, -st⁷ ville täis
villi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. ohatama, ville täis olema v ajama; 2. halvustama, ära põlgama; süüq ku süüt, naaku-iq jumalaannõt villitämä! söö kui sööd, ära hakka jumalaandi halvustama
villi|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ ohatama, ville täis minema
vill'kop|p, -a, -pa³¹ pika varrega nõu vedeliku tõstmiseks
vil|lui, -uja, -ujat⁴ = vilujanõ [2.] kehv (vilja kohta)
.villu|ma, -daq, -⁸⁰ = villõh(t)uma karvenduma, (kulumisest) karvaseks minema
villõ, -, -t¹⁴ 1. vinge, kõle, vilu; villõ tuul' vinge tuul; 2. vesine, lahja (supi v joogi kohta); hele (vere kohta); 3. hõre, kulunud; villõ püksiperseq hõre püksitagumik
villõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .villuma
villõ|tama, -taq, -da⁸² karvendama, (kulumisest) karvane olema
.vilpama, vilbadaq, .vilpa⁷⁷ silkama, jooksma
vilt', vildi, .vilti³⁷ vilt
.viltu viltu
vil|u, -u, -lu²⁶ 1. vilu, vari, (päikese)varjuline; puiõ vilun puude vilus; vilu kotus (päikese)varjuline koht; 2. vile, vilistamine; villu ajama vilistama
viluja|nõ, -dsõ, -st⁵ = vilu|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. (päikese)varjuline; 2. = villui kehv (vilja kohta)
vilu|tama, -taq, -da⁸² vilus olema; kuumagaq om hüä puu all vilutaq kuumaga on hea puu vilus olla
.vilva, -, -t³ villakas, villarohke; vilva lammas villakas lammas
viläli|ne, -dse, -st⁵ viljakas, viljakandev, viljarikas
viländ = vinäld villand, küllalt; mul saa jo viländ e mul lätt jo viländäs su juttu kullõldaq mul saab su jutu kuulamisest juba villand
viländäle = vinäldäle küllaldaselt, rikkalikult
viländüs, -e, -t⁹ = vinäldüs tüdimus, küllastus
vimp', vimbi, .vimpi³¹ latt, ritv
vin|a, -a, -na²⁸ vina, hais
vindi(h)n vintis, purjus
.vindsu|ma, -daq, -⁸⁰ = vindsõhuma vintskuma; vintsuma, vintsutada saama
vindsu|tama, -taq, -da⁸² vintsutama
.vindsõ, -, -t³ vintske; kitsi
.vindsõhe = .vindsõlõ vintskelt
vindsõhu|ma, -daq, -⁸⁴ = .vindsuma
.vindsõlõ = .vindsõhe
vineh, .vinne, vineht²⁰ = vineq I, .vinne, vinet¹⁸ suur paat, vene; lodi om ülemb vineht lodi on suurem, võimsam kui vene
vineq II, .vinne, vinet¹⁸ = vinetüs, -e, -t⁹ vine
ving, vingu, .vingu³⁷ 1. silmus; võru sea suu sulgemiseks (seatapmisel); võtaq mu auto vingu otsa! võta mu auto silmuse otsa (puksiiri)!; 2. > karm
vingahta|ma, -q, -⁸³ < vingahu|tma, -taq, -da⁶² vingatama
vinga|ts', -dsi, -tsit¹³ viriseja
.vingma, .vinguq, vingu⁶⁴ vinguma, kääksuma
vingu(h)n vingus, viril
vingu|nõ, -dsõ, -st⁷ viril, nutune
vingutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kiunutama, kääksutama; vingutagu-i pinni! ära koera kiunuta!
.vingõ, -, -t³ vinge
vingõrd', -i, -it¹³ käsipuur
vingõrda|ma, -q, -⁸³ vingerdama
vingõr'|puss', -pussi, -.pussi³⁷ vingerpuss
vingõrus, -õ, -t⁹ vingerdis
vingõr(di)-vangõr(di) vingerdades, vinka-vonka
vink, vingu, .vinku³⁷ kõverus, looge; lavvaveere pääle tettiq ilostusõs ts'algaq ja vinguq lauaäärele tehti kaunistuseks sälgud ja looked
.vinkli, -, -t¹ vinkel, täisnurk
.vinku-.vanku siksakiline
.vin(d)lä|ne, -(d)se, -st⁵ venelane
vinn, vinna, .vinna³⁰ vinn (vinna)
.vinnama, vinnadaq, .vinna³⁰ vinnama
vinna(h)n vinnas
vinnekoolussi(h)n surma v magamist teesklemas, teeseldud unes; repän' oll' vinnekoolussin, pett jahimeheq ärq rebane teeskles surnut, pettis kütid ära
vinne|ne, -dse, -st⁷ venepärane
vinni|k, -gu, -kut¹³ venelanna
.vinnü|mä, -däq, -⁸⁰ = vinümä venima
vint', vindi, .vinti³⁷ 1. vint (lind); 2. keere; viiuli keel
.vintü|s, -(se), -(s)t¹⁰ hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
vi(n)näh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ korraks venima
vi(n)nähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks venitama
vinäld = viländ villand, küllalt; anda-i vinäld viina juvvaq ei anta küllalt viina juua
vinäldäle = viläldäle küllaldaselt, rikkalikult
vinäldüs, -e, -t⁹ = viländüs tüdimus, küllastus
vinü|mä, -däq, -⁷⁰ = .vinnümä
vi(n)nüsk', -i, -it¹³ venivillem
vi(n)nüssihe = vinnüssile venitusse
vi(n)nüssi(h)n venituses
vi(n)nü|tämä, -täq, -dä⁸² venitama; taa tüügaq või ei inämb vinütäq selle tööga ei või enam venitada
vi(n)nütüs, -e, -t⁹ venitus
vipsahta|ma, -q, -⁸³ lipsatama
vipsahus, -õ, -t⁹ lipsatus
.vips'ma, .vipsiq, vipsi⁶³ vehkima, nähvima; lehm vips' hannagaq lehm vehib sabaga
.vips'na, -, -t³ vehkimine, nähvimine
vipu|tama, -taq, -da⁸² viibutama
vipõ, -, -t¹⁴ vilgas, kärmas
vipõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ äparduma
vipõrus, -õ, -t⁹ viperus, äpardus
virahta|ma, -q, -⁸³ suigatama, tukastama
virahuisi ripakil(e)
virah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ rippu vajuma; suikuma; joodiguq olliq pulmalavva alaq ärq virahunuq joodikud olid pulmalaua alla vajunud; hain oll' üle kuurmaveere virahunuq hein oli üle koormaveere rippu vajunud
virah(t)us, -õ, -t⁹ suigatus, tukastus
virahu|tma, -taq, -da⁶² korra viskama, virutama
vir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .virrama virisema
virand' = virask', -i, -it¹³ viriseja
virbi|tämä, -täq, -dä⁸² eksitama
virbi|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ viirastuma
virbitüs, -e, -t⁹ = virp' [1.] viirastus
virbivi|täi, -däjä, -däjät⁴ virvatuli, eksitaja
virbõ|tama, -taq, -da⁸² virvendama; näe ei häste, silmi iin virbõtas ei näe hästi, silme ees virvendab
virdsa|nõ, -dsõ, -st⁷ virtsane
virdsu|tama, -taq, -da⁸² virtsaga kastma
virgastõ = .virka kiiresti, ruttu; virgasti
virga|ts', -dsi, -tsit¹³ virgats, käskjalg
virges, .virkse, virgest¹¹ = .viirgus = .virgus vagu; aja kardohkavirksit sisse ajab kartulivagusid sisse
.virgu|ma, -daq, -⁸⁰ virguma, ärkama
.virgus, -õ, -t⁹ = .viirgus = virges
.virgõ, -, -t³ virge, ärkvel olev, ergas
virgõmbahe = virgõmbalõ kiiremini, virgemini
virilde = virilähe
virildü|mä, -däq, -⁸⁴ virilduma, kõverduma
virilähe = virilde = viriläle = virilüisi viltu, kiiva(s)
viri|pill' , -pilli, -.pilli⁸⁷ = iripill' = piripill' piripill, viriseja, iriseja
viris|emä, -täq, -e⁸⁷ virisema
virk, virga, .virka³⁰ virk, kiire; usin
.virka = virgastõ kiiresti, ruttu; virgasti; sa sõidat pall'o virka sa sõidad liiga kiiresti; käüq virka koton ärq käi ruttu kodus ära
.virkus, -õ, -t⁹ virkus
virmali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rahutu olend; kuradike
virmali|(d)sõq, m -i(d)si, -i(d)si⁵ virmalised
.virmama, virmadaq, .virma⁷⁷ 1. kaklema, virutama; ma sullõ virma! ma sulle virutan!; 2. mürama, lärmama; latsõq virmasõq hirmsahe lapsed lärmavad hirmsasti
virn, virna, .virna³⁰ = virnas, .virna, virnast²² = virn(as)|hain, -haina, -.haina³⁰ virn(hein), roomav madar
virokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = virola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ virulane
viro|tama, -taq, -da⁸² virutama; kihutama
virotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kihutama
viro.värt|eq, m -ide, -it¹⁸ pirdudest mänguasi (ehitis)
virp', virbi, .virpi³⁷ 1. = virbitüs viirastus; virp' tull' silmi ette viirastus tuli silme ette; 2. haspeldamisviga
.virpü|mä, -däq, -⁸⁰ sassi minema (hrl lõnga kohta)
virrakullaq lohakil
virrakullõ lohakile; jätt kyik' virrakullõ jätab kõik lohakile
.virrama, virradaq, .virra⁷⁷ = vira(ha)ma virisema
vir|ril, -ilä, -ilät⁴ 1. viril, kõver, nutune; 2. tuuleratas
vir|rin, -inä, -inät⁴ virin
vir|rui, -uja, -ujat⁴ 1. äbarik, pelgur; 2. mesilane
.virtin, -ä, -ät⁴ virtin, mõisa majapidajanna
virts, virdsa, .virtsa³⁰ virts
viru|nõ, -dsõ, -st⁷ viril
virus, -(s)õ, -t¹¹ ahjupealne
viruskik|as, -ka, -ast²² = kurukikas kilk (putukas)
virus.kundra, -, -t³ ahju peal elav vaim v tont (laste hirmutamiseks)
viruskur|u, -u, -ru²⁶ = virustsor|o, -o, -ro²⁶ ahjutagune
virvehüisi = virvessilläq
virvehü|mä, -däq, -⁸⁴ tukkuma jääma
virvehüs, -e, -t⁹ tukastus, kerge uni
virvessihe = virvessile kergesse unne, tukkuma; jäi kõrras virvessihe jäin korraks tukkuma
virvessilläq = virvessi(h)n kerges unes, poolärkvel
virve|tämä, -täq, -dä⁸² virvendama
virvetüs, -e, -t⁹ virvendus
vis|a, -a, -sa²⁸ = visanõ visa
.viskama, visadaq, .viska⁷⁷ viskama
visa|nõ, -dsõ, -st⁷ = visa
viska|ts', -dsi, -tsit¹³ palgitõstuk
.viskli = .viskri, -, -t¹ (viskamis-, ammutamis)kühvel, hauskar
.viskri|k, -gu, -kku³⁸ tuulispask, tromb
visla|mari, -mar'a, -.marja⁴³ = visnamari = vissel < kirss' kirss
visla.pui|nõ, -dsõ, -st⁷ kirsipuust, kirsipuine
visla|puu, -, -d⁵⁰ = visnapuu < kirsipuu kirsipuu
visna|mari, -mar'a, -.marja⁴³ = vislamari
visna|puu, -, -d⁵⁰ = vislapuu
vis|sel, -elä, -elät⁴ = vislamari
.visselemä, visseldäq, .vissele⁸⁵ = .vissi .laskma = vissi|tämä, -täq, -dä⁸² liugu laskma, uisutama
viss'|raud, -ravva, -.rauda³³ uisk; vanast tettiq viss'ravvaq vikahtisäläst vanasti tehti uisud vikatiseljast
vist > vaest, > vas't
vits, vitsa, .vitsa³⁰ vits
vitsi, -, -t² = vytsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vitsi|k, -gu, -kut¹³ 1. vitsik (väike puunõu); 2. = vitsistik
vitsiku|nõ, -dsõ, -st⁵ võsane
vitsisti|k, -gu, -kku³⁸ = vitsik [2.] võsastik
vitsu|nõ, -dsõ, -st⁷ vitstest
vitsu|tama, -taq, -da⁸² vitsutama
vitsõrda|ma, -q, -⁸³ vidistama
vit|t, -u, -tu³⁷ vulg vitt
vi|tur', -duri, -durit⁴ vedur
vi|täi, -däjä, -däjät⁴ pisuhänd, kratt; vedaja
vi|täv, -dävä, -dävät⁴ 1. aeglane; vidävä jutugaq miis' aeglase jutuga mees; 2. (veo)jõuline; taa om hää vitäv hopõn', vidä kuurma mäkke see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkke
viu, -, -d² = vihmaviu hiireviu
.viugna, -, -t³ vingumine, kiunumine
.viugõlõma, viugõldaq, .viugõlõ⁸⁵ vinguma, kiunuma
viuhk, viuha, .viuhka³² = vihv piug, piitsanöör v -rihm
.viuhkna, -, -t³ vihin
viunyn|a, -a, -na²⁸ viriseja, vinguja
vohka, -, -t² lora; keelepeksja
vohka|tama, -taq, -da⁸² lorama; keelt peksma
voho|nõ, -dsõ, -st⁷ kare (villa kohta)
voho|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = hu:upaads' = ohopaads' = paadsapuu = uhupaads' paakspuu
voho|vill, -villa, -.villa³⁰ kare vill
vok|k', -i, -ki³⁷ vokk
volahta|ma, -q, -⁸³ volksatama; solksatama, sulpsatama
volah(t)us, -õ, -t⁹ volksatus; solksatus, sulpsatus
volask', -i, -it¹³ = voldõrus = volgõrus, -õ, -t⁹ = vollõrus vooster, logard
vol|i, -i, -li²⁶ voli; ku lats' tege uma voli perrä miä taht, sys om pia pahandus takan kui laps teeb oma voli järgi kõike, mida tahab, on varsti pahandus käes; uma voligaq omavoliliselt; tuu vanamiis' elli vyyran majan uma voligaq too vanamees elas võõras majas omavoliliselt; volli andma volitama; ma anna uma voli timäle, sys timä lätt mu iist hellü andma ma volitan teda, siis tema läheb minu eest hääletama
voliko|go, -go, -ko²⁶ volikogu
volinallaq = holinallaq vulinal, sulinal
volis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = holisõma vulisema, sulisema
voli|tama, -taq, -da⁸² volitama
volitus, -õ, -t⁹ volitus
vol|lin, -ina, -inat⁴ = hollin vulin, sulin
vollõrus, -õ, -t⁹ = voldõrus
volt', voldi, .volti³⁷ volt (kurd; pingeühik)
.volt'ma, .voltiq, voldi⁶³ voltima
vonn', vonni, .vonni³⁷ mõisnik, parun
voods' = hoods' lehmade jooma kutsumise hüüd
voodõh†, vu:utõ, voodõht²⁰ = voodõq†, vu:utõ, voodõt¹⁸ = hoodõq† sag m voodi; hiidäs' vu·u·tihe heitis voodisse
voodõrda|ma, -q, -⁸³ vooderdama
voolahus, -õ, -t⁹ hoop
voolas, vu:ula, voolast²² = hoolas kiirevooluline
vooli|raud, -ravva, -.rauda³³ = vu:ul'raud liimeister, voolimisriist
vooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = hoolitsõma [2.] = vu:ul'ma voolima
voonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = hoonakõnõ talleke
voori|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = vu:ur'mann' voorimees
voosi|k, -gu, -kut¹³ malakas
vops, vopsu, .vopsu³⁷ vops
vopsahta|ma, -q, -⁸³ vopsatama
vopsah(t)us, -õ, -t⁹ vops, vopsatus
.vops'ma, .vopsiq, vopsi⁶³ vopsima
.vops'na, -, -t³ vopsimine
vor|i, -i, -ri²⁶ sasi, pahn, põhk; vorikorv' viljatuulamiskorv
vorm', vormi, .vormi³⁷ = horm' vorm
.vorm'ma, .vormiq, vormi⁶³ = .horm'ma vormima
.vorp'ma, .vorpiq, vorbi⁶³ vorpima
vorst', vorsti, .vorsti³⁷ vorst; verivorst
vos'ka, -, -t² koorem
vot > kaeq
vuhahta|ma, -q, -⁸³ korraks vuhisema
vuhah(t)us, -õ, -t⁹ puhang; tuulõvuhahus lei kao man pangiq ümbre tuulepuhang lõi kaevu juures ämbrid ümber
vuh|hin, -ina, -inat⁴ vuhin
vuhinallaq vuhinal
vuhis|õma, -taq, -sõ⁸⁷ vuhisema
vuhv', vuhvi, .vuhvi³⁷ = vunk' hoog, kiirus, vunk
vuhva, -, -t² vuhva, üleslöödud naisterahvas
vuhvahta|ma, -q, -⁸³ vuhvatama
vuhvah(t)us, -õ, -t⁹ vuhvatus
.vuhvli, -, -t¹ hoop
.vuhv'ma, .vuhviq, vuhvi⁶³ = vuhvõlda|ma, -q, -⁸³ peksma; vehkima; lehvitama; kikas vuhv' siibugaq kukk lehvitab tiibu
vunda|ment', -mendi, -.menti³⁷ > hundament'
vunk', vungi, .vunki³⁷ = vuhv' hoog, kiirus, vunk
vunn', vunni, .vunni³⁷ > hunn'
vunts', vundsi, .vuntsi³⁷ hrl m vunts
vupsahta|ma, -q, -⁸³ = hupsahtama lahvatama, vupsatama
.vupsama, vupsadaq, .vupsa⁷⁷ = .hupsama vupsama
vurahta|ma, -q, -⁸³ = hurahtama vuratama; auto vuraht' müüdä auto vuratas mööda
vurah(t)us, -õ, -t⁹ = hurah(t)us vuratus
vurista|ma, -q, -⁸³ = huristama vuristama
vuristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv vuristama
vuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = hurisõma vurisema; sumisema
vurl'o, -, -t² = hurl'o = hurlõt' vurle; logard, hulgus
vurr', vurri, .vurri³⁷ (mee)vurr
.vurtsama, vurdsadaq, .vurtsa⁷⁷ vurtsama
vusis|õma, -taq, -õ⁸⁷ > husisõma
.vussi vussi
.vussi(h)n vussis
.vuss'u|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema; nurjuma
vussõrda|ma, -q, -⁸³ vusserdama
vussõrus, -õ, -t⁹ vusserdis
vut|t', -i, -ti³⁷ vutt (lind)
vu:u, -, -d⁵² veehoovus (jões, järves)
vu:udri, -, -t¹ vooder
vu:ul, voolu, vu:ulu³⁷ vool (jõevool; elektrivool); voolukotus voolukoht; vuul läts' ärq vool läks ära
vu:ul'ma, vu:uliq, vooli⁶³ = hu:ul'ma [2.] = voolitsõma voolima
vu:ul'm|õq, m -idõ, -it¹⁶ voolimisriist (puunõude õõnestamiseks)
vu:ul'|raud, -ravva, -.rauda³³ = vooliraud liimeister, voolimisriist
vu:ulsa, -, -t³ kiire, nobe, ladus
vu:ulsahe = vu:ulsalõ = vu:ulvahe = vu:ulvalõ kiiresti, nobedasti, ladusalt; tüü laabus vuulsahe töö laabub ladusalt
vu:un, voona, vu:una³¹ (lamba)tall
vu:ur', voori, vu:uri³⁷ 1. kord, voor; seovoori seekord; 2. voor (voori)
vu:ur'ma, vu:uriq, voori⁶³ voorima
vu:ur'|mann', -manni, -.manni³⁷ = vu:ur'ni|k, -gu, -kku³⁸ = voorimi:is' voorimees
vu:us'ni|k, -gu, -kku³⁸ hobuseajaja (sõnnikuveol)
vu:ustri, -, -t¹ vooster
võhi|võõras, -vyyra, -võõrast²² võhivõõras
võhl, võhlu, .võhlu³⁷ < võhn 1. = võhr (ränd)rott; 2. kade, tige, halb inimene; 3. (kuri) nõid, võlur
võhland', -i, -it¹³ = võhla|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. ringihulkuja; 2. = võhl [2.]
võhli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. kadetsema, tigetsema; kurja tegema; käve võhlitsõmah, varast' puid tõsõ mehe mõtsast käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsast; 2. ringi hulkuma; võhlitsõs ilma piten hulgub ilma mööda
.võhlus, -õ, -t⁹ 1. õelus, tigedus; kadedus; 2. kuri nõidus, must maagia
võhn, võhnu, .võhnu³⁷ > võhl
võhr, võhru, .võhru³⁷ = võhl [1.]
või(q) oi, oh; võiq ku illos! oi kui ilus!
võiakõnõ: või-võiakõnõ ku hallus! oi-oi kui valus!
võia|tama, -taq, -da⁸² oietama, ohkima; oigama; hädaldama
võid, võiu, .võidu³⁶ = võisõq või
võid|leib, -leevä, -.leibä³⁴ = võiuleib võileib
võid|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = võidninn' = võiulill' võilill
.võidma, .võidaq, võia, min 1. p võiji⁶¹ võidma
võid|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = võidlill'
.võidu|ma, -daq, -⁸⁰ võiduma; määrduma
võidu|meheq, m -mi:ihi, -mi:ihi³⁹ teeleht
võidõlus, -õ, -t⁹ = .võitlus võitlus; võistlus
võigista|ma, -q, -⁸³ = .võistõlõma vaidlema; riidlema; niikavva naasõq võigistiq, ku tahtsõq tüllü minnäq niikaua naised vaidlesid, kuni oleksid tülli läinud
võigistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv võigistama
võigõlus*, -õ, -t⁹ = .võiklus* võistlus
võih võeh
võik, võigu, .võiku³⁷ võik, kollane (hobuse kohta)
.võiki = .võimuisi = .võitu võidu; latsõq juuskvaq võiki lapsed jooksevad võidu; ts'uraq rüük'väq üts'tõõsõ võiki poisikesed karjuvad üksteise võidu; võikijuuskminõ, -laulminõ võidujooks, -laulmine, lauluvõistlus
.võiklus*, -õ, -t⁹ = võigõlus*
.võikõlõma*, võigõldaq, .võikõlõ⁸⁵ võistlema
võim, võimu, .võimu³⁷ võim; võime; täl om võim inemiisi terves tetäq tal on võime inimesi terveks teha
.võima, .võidaq, või, min 1. ja 3. p .võidsõ e võisõ⁵⁵ võima
võima|du, -du, -tut¹ võimatu
võimali|k, -gu, -kku³⁸ võimalik
võimalus, -õ, -t⁹ võimalus
.võimli|k, -gu, -kku³⁸ võimukas, isekas
.võimuisi = võiki
võimus, -(s)õ, -t¹¹ võimus; võim; tä võtt' mu hindä võimussõhe ta võttis mu oma võimusse; kuningal om vägi ja võimus kuningal on vägi ja võim
võimusta|ma, -q, -⁸³ = võimu|tama, -taq, -da⁸² jonnima, kiuslema; viha pidama
võimutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv võimutama
võimõ|du, -du, -tut¹ võimetu, jõuetu
.võimõlõma, võimõldaq, .võimõlõ⁴³ võimutsema
või-ollaq võib-olla
.võismõ|li:im', -leeme, -li:imi³⁷ = võiuli:im'
.võismõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = .võismõ|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = võiulill' võilill
.võistõlõma, võistõldaq, .võistõlõ⁸⁵ = võigistama vaidlema; riidlema
võisõq, .võismõ, võisõnd¹⁶ = võid või
võit, võido, .võito³⁷ võit; kummalõ võit sai? kumb võitis?
.võitlus, -õ, -t⁹ = võidõlus võitlus; võistlus
.võitlõma, võidõldaq, .võitlõ⁷⁸ = .võitõlõma, võidõldaq, .võitõlõ⁸⁵ võitlema; võistlema
.võitma, .võitaq, võida⁶¹ võitma
.võitu = võiki võidu
võiu|hain, -haina, -.haina³⁰ = võiulill'
võiu|leib, -leevä, -.leibä³⁴ = võidleib võileib
võiu|li:im', -leeme, -li:imi³⁷ = .võismõli:im' = võiupiim võipiim, pett
võiu|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = võiu|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = võidlill' = .võismõlill' = võiuhain võilill
võiu|nõ, -dsõ, -st⁷ võine; võist
võiu|piim, -piimä, -.piimä³⁵ = võiuli:im'
võius, -(s)õ, -t¹¹ = võiõq võie, salv; vanal rahval oll' ynnõ kats' võiust: võid ja kuur' vanal rahval oli ainult kaks võiet: või ja koor
võiu.võtja, -, -t³ nimetissõrm, osutissõrm
võiõq, .võidõ, võiõt¹⁹ = võius
võiõtus, -õ, -t⁹ (piruka)täidis
võlg, võla, .võlga³³ võlg
.võlgla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .võlgni|k, -gu, -kku³⁸ = .võlglanõ võlglane
.võlgu võlgu
.võlksa, -, -t³ = .võrksa
võll', võlli, .võlli³⁷ 1. võll; 2. võlv; ahovõll' ahjukumm
võllas, .võlla, võllast²² võllas
.võl'ma, .võlliq, võlli⁶³ võlvima
.võls'kus, -õ, -t⁹ valskus
.võls'ma, .võlssiq, võlsi⁶³ valetama; võls'ku-iq! ära valeta!
.võls'ni|k, -gu, -kku³⁸ valetaja
võlss', võlsi, .võlssi³⁷ vale; võlss' jutt vale jutt; võlss' kotussõ pääl vales kohas
.võlssi valesti; sa tiit võlssi sa teed valesti
.võotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rahmeldama
võpisti|k, -gu, -kku³⁸ = võpisto, -, -t¹ võsastik
võr|a, -a, -ra²⁶ võre; trellid; aknõl om võra iin aknal on võre ees
.võrdõlõma, võrrõldaq, .võrdõlõ⁸⁵ võrdlema
võrgu|tama, -taq, -da⁸² ergutama, virgutama, toibutama
võrgõq, .võrkõ, võrgõt¹⁸ (taku)nöör; märknöör
võrk, võrgo, .võrko³⁷ võrk
.võrk'ma, .võrkiq, võrgi⁶⁴ masseerima, hõõruma, venitama; võimlema; elustama; uppunut võrgiti ja tä tull'giq ello uppunut elustati ja ta ärkaski ellu
võrkpall', -palli, -.palli³⁷ võrkpall
.võrksa, -, -t³ = .võlksa erk, virk, kõbus
.võrksahe = .võrksalõ erksalt, virgalt, kõbusalt
.võrku|ma, -daq, -⁸⁰ virguma, erksaks muutuma, toibuma
.võrkus, -õ, -t⁹ erksus, virkus, kõbusus
võrokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ võrulane, võroke
võrr', võrri, .võrri³⁷ mootorjalgratas, mopeed, võrr
võrrõq, .võrdõ, võrrõt¹⁹ keel võrre; alg-, kesk- ja ülivõrrõq alg-, kesk- ja ülivõrre
.võrsu|ma, -daq, -⁸⁰ võrsuma
võrõndi|k, -gu, -kku³⁸ = võrõng, -u, -ut¹³ = võrõsti|k, -gu, -kku³⁸ võrendik, hauakoht jões; kivistik
võs|o, -o, -so²⁶ võsa; võsu; poolõq nurmõq ommaq võsso kasunuq pooled põllud on võsastunud
võso|nõ, -dsõ, -st⁷ võsane; võsudega
võsovillem', -i, -it⁴ võsavillem, hunt
võs|sai, -aja, -ajat⁴ võsaraud
võss'a|tama, -taq, -da⁸² = võt'atama (koera) ässitama; võss'at' pini tõõsõ mehe lehmä pääle ässitas koera teise mehe lehma kallale
võssõlda|ma, -q, -⁸³ hulkuma
võt'a|tama, -taq, -da⁸² = võss'atama
võti, .võt'mõ, võtind¹⁶ võti
.võtma, võttaq, võta⁶¹ võtma; pääle võtma peale võtma; salvestama, lindistama (heli, pilti, andmeid); võti laulu (v filmi) linti lindistasin e salvestasin lindile laulu (v filmi); võti uma tüü tsõõri pääle salvestasin oma töö (faili) kettale
võts' hass, võta (hüüatus koera ässitamiseks)
võõgu|tama, -taq, -da⁸² õõtsutama, kiigutama
võõras, vyyra, võõrast²² võõras
võõrases|ä, -ä, -sä²⁴ võõrasisa
võõrasim|ä, -ä, -mä²⁴ võõrasema
võõrassyn|a*, -a, -na²⁸ keel võõrsõna
võõrastõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = võõriskõ|(l)lõma = vyyrdõlõma < võõris.kits'ma võõrastama, võõristama
võõrildõ võõriti
võõris|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi⁶³ > võõrastõ(l)lõma
võõriskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = võõrastõ(l)lõma
võõru|tama, -taq, -da⁸² võõrutama
vädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ puruks, sodiks, pehmeks minema; ploomiq vädsähüseq kotin ärq ploomid lähevad kotis puruks
vädsäle puruks, sodiks, pehmeks; upin om puu otsast sadamisõgaq vädsäle lännüq õun on puu otsast kukkumisega puruks läinud
vädsä|tämä, -täq, -dä⁸² mätsima
.väega(q) < .veiga(q) väga
.väeldä|mä, -q, -⁸³ iga hinna eest, kõvasti pingutama; ma iks väeldä taa tüü ärq tetäq ma ikka pingutan kõvasti, et see töö ära teha
.väele = .väelä = .väelüisi = vägehüisi
.väe|mä, -däq, -⁶⁸ rühkima, pingutama, püüdma; piät kõvva väemä, et tüü ärq saanuq peab kõvasti pingutama, et töö valmis saaks
.väe|ne, -dse, -st⁷ rasvane
väe|rind, -rinna, -.rinda = väe|rynd, -rynna, -.rynda³³ (võitlus)rinne; väerynd juusk' säält mõtsa takant rinne kulges sealt metsa tagant
.väe|tämä, -täq, -dä⁸¹ väetama
.väetüs, -e, -t⁹ väetis
väe.võimuisi = väe.västligaq = vägi.võimuisi väevõimuga, vägisi
vägehüisi = .väele = .väelä = .väelüisi = vägihüisi = vägühüisi = vägüselläq = vägüsi vägisi; väelä, vägüsi (vm variandid) võtma vägistama; tütrikku oll' väelä võet tüdruk(ut) oli vägistatud
vägevüs, -e, -t⁹ vägevus
vä|gi, -e, -ke²⁵ 1. vägi, jõud; sõjavägi; 2. < e'(e)nergiä energia; väke täüs' energiline; 3. rasv
vägi|hain, -haina, -.haina³⁰ vägihein (rohttaim)
vägihüisi = vägehüisi = vägühüisi
vägih(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ rasvuma, paksuks minema; võiduma; vägihünüq rõivaq võidunud riided
vägi|ne, -dse, -st⁷ rammus, rasvane
vägi.pesmi|ne, -se, -st⁵ toornaha töötlemine; vägipesset nahk töödeldud toornahk (parkimata)
vägi|pulk, -pulga, -.pulka³¹ vägikaigas
vägi.võimuisi = väe.võimuisi
vägühüisi = vägüselläq = vägüsi = vägehüisi = vägihüisi vägisi
väherde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv väherdäma: saa es und, väherdelli üü läbi ei saanud und, vähkresin öö läbi
väherdä|mä, -q, -⁸³ väherdama, vähkrema
väherüs, -e, -t⁹ väherdamise ase; hopõn' om rüä pääle üte väherüse pandnuq hobune on rukkisse ühe väherdamise aseme jätnud
vähk, vähä, .vähkä,³⁴ vähk (veeloom; haigus)
.vähkremä, väherdäq, .vähkre⁷⁸ vähkrema
.vähr|äq, -m ide, -it¹⁸ = .värräq kahepoolne värav
vähä natuke, veidi, pisut; vähä veidemb natuke vähem; oodaq vähä! oota veidi!; vrd veidüq
vähäke|ne, -se, -ist⁸ hrl osast väheke, natuke, veidi
vähäliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = vähälik
vähäli|k, -gu, -kku³⁸ väheldane
vähämb, -ä, -ät¹³ väiksem vähämb veli väiksem vend
vähämbält vähemalt
vähändä|mä, -q, -⁸³ väiksemaks tegema, vähendama
vähä|nemä, -nedäq e -däq⁸⁹ väiksemaks muutuma, vähenema
.väike|ne, -se, -ist⁵ = .väiko, -, -t¹ = .väiku väike
.väikogõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .väikugõnõ
.väiku, -, -t¹ = .väikene
.väikugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .väikogõnõ väikseke, väike; väikugõsõq latsõq väikesed lapsed
väim, väimä, .väimä³⁵ = väimeq, .väime, väimet¹⁸ = väimeq, .väimne, väimend¹⁷ = veim' = veimeq väiv, loomatäi; ku eläjäl ommaq väimneq sälän, sys tä jääs kõhnas kui loomal on täid seljas, siis ta jääb kõhnaks
väits', väidse, väist³⁹ nuga
vä|kev, -gevä, -gevät⁴ 1. vägev; 2. < pekk' [2.] rasvane; pekk; taal lihal ommaq laih ja väkev läbi kasunuq sellel lihal on tai ja pekk läbi kasvanud
välehehe väledasti, kärmesti
välgähtä|mä, -q, -⁸³ välgatama
välgäh(t)üs, -e, -t⁹ välgatus
välgäs, .välkä, välgäst²² väle, vilgas; noorõn olliq mul välkäq jalaq noorena olid mul väledad jalad
välgü|tämä, -täq, -dä⁸² välgutama
väli, väl(l)ä, .väljä e .vällä⁴³ väli
väli lausa, päris, puhas; väli võiugaq küdsi kuukõ puhta võiga küpsetas kooke; välivindläne puhas venelane
välimä|ne, -dse, -st⁵ välimine, väline
välk, välgü, .välkü³⁷ välk; välkü lüü välku lööb
.välkmä, .välküq, välgü⁶⁴ välkuma; läikima
välk|post'*, -posti, -.posti³⁷ elektronpost, e-post, meil
välkpostildõ* meilitsi, e-posti kaudu
välle, -, -t¹⁴ väle
.vällä 1. välja; õue; vällä löüdmä avastama; leiutama; vällä märgütämä välja mõtlema, konstrueerima; leiutama; vällä vaihtama välja vahetama, asendama; vällä ütlemä välja ütlema; hääldama; vällä trükmä printima; 2. ära; susi süübev suurõ nälägaq tõsõ soe vällä hunt söövat suure näljaga teise hundi ära; mul varastõdi kirvõs vällä mul varastati kirves ära; tä sattõ jõkkõ sisse ja uppu vällä ta kukkus jõkke sisse ja uppus ära
.vällä|annõq, -.andõ, -annõt¹⁹ väljaanne
.vällä.löüdjä, -, -t³ avastaja; leiutaja
.vällä.löüdü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .löüdüs avastus; leiutis
.vällämärgütäjä*, -, -t³ konstruktor; leiutaja
.vällämärgütüs*, -e, -t⁹ konstruktsioon; leiutis
.vällänägemi|ne, -se, -st⁵ välimus, väljanägemine
.vällä.näütämi|ne, -se, -st⁵ väljendus
.vällä.näütüs, -e, -t⁹ näitus
.välläpoolõ väljapoole
.vällä.ütlemi|ne, -se, -st⁵ hääldamine, hääldus; väljendus
välmeq, .välme, välmet¹⁸ lõngaviht
vä(l)lämaa, -, -d⁵⁰ välismaa
vä(l)lä(h)n väljas; õues; latsõq mäng'väq välän lapsed mängivad õues
välä(h)npu:ul väljaspool
vä(l)läst väljast
vä(l)lästpu:ult väljastpoolt
välä|uss', -ussõ, -ust³⁹ välisuks
vänderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama
vänderüs, -e, -t⁹ looder
vändsü|tämä, -täq, -dä⁸² väntsutama; vändsütägu-i kassi! ära kassi väntsuta!
.vänge, -, -t³ vänge
vänt, vändä, .väntä³⁵ 1. vänt; 2. keps
.väntsü|mä, -däq, -⁸⁰ väntsuma
.väntämä, vändädäq, .väntä⁷⁷ väntama
.värbli, -, -t¹ värvel; miis' tsusas' käe värbli vaihõlõ mees pistis käe värvli vahele
väreht', -i, -it¹³ = värräi värav
väris|emä, -täq, -e⁸⁷ värisema
väristä|mä, -q, -⁸³ väristama
.värj|äq, m -ide, -it¹⁸ = .värräq kahepoolne värav
värk', värgi, .värki³⁷ värk; Vinne värk' Vene värk
.värki värki, moodi, laadi
.värk'mä, .värkiq, värgi⁶³ kapja tasandama, värkima
värm', värmi, .värmi³⁷ = värv'
värmili|ne, -dse, -st⁵ = värviline
värmi|ts, -dsä, -tsät¹³ värnits
.värm'mä, .värmiq, värmi⁶³ = .värv'mä
.värmämä, värmädäq, .värmä⁷⁷ ihkama, ihaldama; tä värmäs umma poiga opõtajas ta ihkab, et tema pojast saaks kirikuõpetaja
vär|rin, -inä, -inät⁴ värin
vär|räi, -äjä, -äjät⁴ = väreht' värav; värräi om vallalõ värav on lahti
.värr|äq, m -ide, -it¹⁸ = .vähräq = .värjäq = .värteq kahepoolne värav; lask värteq vallalõ avab väravad
.värski, -, -t¹ värske
.värskilt värskelt
värss', värsi, .värssi³⁷ 1. värss, luulerida; 2. kord; tuu oll' minevä keväjä, ku tä edimäst värssi miiq poolõ tull' see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tuli; kats'-kolm värssi käü liinan, sys tulõ kodo käin kaks-kolm korda linnas, siis tulen koju
.värt|eq, m -ide, -it¹⁸ = .värräq
.värtnä, -, -t³ = verehtin värten
värv', värvi, .värvi³⁷ = värm' värv; värvitelek, -pleiäts' värviteleviisor, -pliiats
värvili|ne, -dse, -st⁵ = värmiline värviline
.värv'mä, .värviq, värvi⁶³ = .värm'mä värvima
.väs(t)li, -, -t¹ 1. agar, hakkaja, energiline, kärmas; tä om väega västli tüühü ta on väga kärmas tööd tegema; 2. maias, himukas; poiss' om väega västli tütrigide pääle poiss on väga maias tüdrukute järele; 3. kangekaelne, visa; tä om nii västli, egaq tä ei jätäq - timä tahtminõ piät saama ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta - tema tahtmine peab saama
.väs(t)lihe = .väs(t)lile 1. kärmelt, energiliselt; 2. himukalt; 3. kangekaelselt, visalt
.västri, -, -t¹ = västär', .västrä, västärd²² västar
väs|ümä, -süq, -ü⁷⁰ väsima
väsümäldäq väsimatu(lt)
väsümüs, -e, -t⁹ väsimus
väsü|ne, -dse, -st⁷ väsinud; väsüdseq silmäq väsinud silmad
väsü|tämä, -täq, -dä⁸² väsitama; tüütama
väsütäv, -ä, -ät³ väsitav; tüütu
vääde = väädetämiisi viltu; rattil ommaq tsõõriq vääde all vankril on rattad viltu all
väär, väärü, .väärü³⁷ = väärüs
.väärdlemä, vääreldäq, .väärdle⁷⁸ maadlema
.väärdmä, (.)väärdäq, väärä, kesks vääret⁶⁶ = .väärämä
väärnim|i, -e, -me²⁴ = priinimi perekonnanimi
väärt väärt
.väärtüs, -e, -t⁹ väärtus
väärähtü|mä, -däq, -⁸⁴ vääratama; käsi väärähtü ja väits' lõigas' sõrmõ käsi vääratas ja nuga lõikas sõrme
.väärämä, väärädäq, .väärä⁷⁷ = .väärdmä 1. võitma; maha murdma; tuu kohtomiis' vääräs kyik' ärq see kohtumees võidab kõiki; kõvõmb miis' vääräs tõõsõ ärq kõvem mees paneb teise maha; kass' vääräs' ärq hiire ja surmas' ärq kass murdis hiire maha ja tappis ära; 2. (pingutades) lõpetama; ärq väärssi mi suurõ nurmõ täämbä täna lõpetasime suure põllu ära
väärüli|ne, -dse, -st⁵ vääriline
väärüs, -e, -t⁹ = väär = vöörüs juhivits (vankri osa); kuhjavarda tugi; väärüsseq hoitvaq vehmrit õkva, sys rattaq ei lopõrdaq hobõsõ takan juhivitsad hoiavad aisu otse, siis vanker ei loperda hobuse taga
vääs, vääsä, .vääsä³⁵ kepp, roigas; relv
väü, vävvü, .vävvü³⁷ väi
väü|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = väü
väü|poig, -puja, -.poiga³² = väü
.väütämä, .väütäq, .väüdä⁸¹ = .väütämä, väüdädäq, .väütä⁷⁷ pingutama, (kõigest jõust) püüdma; vanamiis' väüdäs' kygõst jovvust tüüd ärq tetäq vanamees püüdis kõigest jõust tööd ära teha; ma väüdi koolin väega häste oppiq ma püüdsin koolis väga hästi õppida
vöödi|k, -gu, -kut¹³ vöödiline; vöödiline loom
vöörüs, -e, -t⁹ = väärüs
vöörü|tämä, -täq, -dä⁸² = höörütämä veeretama, keerutama; hööritama
vürdsi|ne, -dse, -st⁷ vürtsine
.vürhvli, -, -t¹ täring, vürfel
vürst', vürsti, .vürsti³⁷ vürst
vürts', vürdsi, .vürtsi³⁷ vürts
vü:ü, -, -d⁵¹ = hü:ü vöö; vööde
vü:ülde vööle; pand' vüü vüülde pani vöö vööle
vü:ülme, -, -t³ = vü:ülmü, -, -t¹ sedelgarihm
vü:ürdümä, vü:ürdüdäq, vöörü⁷⁹ = hü:ürdümä = vi:irdümä veerema
vü:ür|.mündri, -, -t¹ vöörmünder
vü:ürät|t, -i, -ti³⁷ vöörätt, lai vöö (hrl meeste kuue v kasuka peal kandmiseks)
vü:ürüs, -e, -t⁹ esik, eeskoda; tarrõ päses läbi vüürüse tuppa pääseb läbi esiku
vymmõlda|ma, -q, -⁸³ vemmeldama
vyngu|tama, -taq, -da⁸² võngutama
vyngõrda|ma, -q, -⁸³ vingerdama
vyngõrus, -õ, -t⁹ vingerdis; madu
.vynkama, vyngadaq, .vynka⁷⁷ jõnkslema; ku kõtar' om kats'ki, sys tsyyr' vynkas kui kodar on katki, siis ratas jõnksleb
vytsi, -, -t² = vitsi vissi (vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd)
vyyrdu|ma, -daq, -⁸⁰ võõrduma
vyyrdõlõma, võõrõldaq, vyyrdõlõ⁸⁵ = võõrastõ(l)lõma võõrastama, võõristama

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y