Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

laaba|k, -gu, -kut¹³ = laaband', -i, -it¹³ = laaba|ts', -dsi, -tsit¹³ lohakas, lodev inimene; lohmakas ese
laabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (rohmakalt) silitama, paitama; nühkima; käperdama; laabitsõgu-iq, ilestäq ilosahe! ära nühi ja käperda, silita ilusti!
.laabsa, -, -t³ jõudus, laabuv; sorav
.laabsahe = .laabsalõ jõudsalt; soravalt, ladusasti
.laabu|ma, -daq, -⁸⁰ laabuma, edenema
laabõr', -i, -it⁴ = laabõrjann' laaberdaja
laabõrda|ma, -q, -⁸³ = jaabõrdama laaberdama
laabõr|jann', -janni, -.janni³⁷ = laabõr'
laadan, -a, -at⁴ = laadon viiruk; kerikust tuudi laadanat, tuuga savvutõdi kirikust toodi viirukit, sellega suitsutati
laadi|k, -gu, -kut¹³ karp; laegas; vallal om rahalaadik vallal on rahalaegas
laadon, -a, -at⁴ = laadan
laado|tama, -taq, -da⁸² priiskama
.laagri, -, -t¹ laager
laagõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vahelduma (hrl ilma, ilmastikunähtuste kohta); keväjä ilm väega laagõskõllõs kevadel on väga vahelduv ilm; täämbä pilveq laagõskõllõsõq täna on vahelduv pilvitus
laamõ|ts', -dsi, -tsit¹³ plaanvanker, suur veovanker
laan', laanõ, laant³⁵ laas
laanõkik|as, -ka, -ast²² metsis; musträhn
laanõ|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = mudaparts' = mõtsparts' piilpart; laanõpardsiq ommaq vähämbäq ku tsigapardsiq piilpardid on väiksemad kui sinikael-pardid
.laap'ma, .laapiq, laabi⁶³ pühkima, üle tõmbama
.laapsama, laapsadaq, .laapsa⁷⁷ korraks üle tõmbama, pühkima
laar', laari, .laari³⁷ laar
laasi|k, -ga, -kat¹³ takk
laasika|nõ, -dsõ, -st⁵ takune; laasikadsõq paklaq jämedamad takud
.laasja|nõ, -dsõ, -st⁵ laasunud, väheoksine, siledatüveline
.laas'ma, .laasiq, laasi⁶³ laasima
.laas'u|ma, -daq, -⁸⁰ laasuma
laat, laadu, .laatu³⁷ laat; läämiq laatu lähme laadale; ku laadu(h)n om, sys laadust osta kui laadal on, siis laadalt ostan
.laatka, -, -t³ 1. savinõu; 2. ree osa
.laat'ma, .laatiq, laadi⁶³ laadima
laava|ts', -dsi, -tsit¹³ (kaherattaline) järelkäru, treiler
laavi|ts, -dsa, -tsat¹³ ree- v vankriraam
la|ba, -ba, -pa²⁸ 1. laba; koonlalaud; 2. (sauna)lava; meheq võtvaq laba pääl lõunat mehed võtavad laval leili
laba|jalg, -jala, -.jalga³³ labajalg
labaluu, -, -d⁵⁰ abaluu
la|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ lobisema; naasõq labahasõq naised lobisevad
laba|nõ, -dsõ, -st⁷ labane (labasekoeline); kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ? kas see riie on toimne või labane?
labista|ma, -q, -⁸³ ladistama; vihma labistas vihma ladistab
labra, -, -t² = labra|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja
labõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁷ = labõritsa|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ lauritsapäev, 10. august
la|dima, -tiq, -di⁵⁷ liduma, lippama
ladina kiil', täheq ladina keel, tähed
la|do, -o, -to²⁷ 1. lade, kiht; üts' lado haino üks kiht heinu; 2. ladu
ladra|tama, -taq, -da⁸² latrama
ladsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = lädsäh(t)ümä kokku vajuma; nätskuma; päält nädälit aigo vihma olliq ruaq ärq ladsahunuq pärast nädalaajalist vihmasadu olid saod kokku vajunud
ladusahe = ladusalõ ladusalt
ladvuldõ latvupidi; kõoq olliq ladvuldõ kokko pulmavärtes köüdedüq kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotud
ladõv = ladyv', ladva, .latva⁴⁵ = latv latv
la|g'a, -ja, -k'a²⁹ = lagja lai
lag'ahus, -õ, -t⁹ = lagjahus = .laius = .laidus = .lakjus laius
la|gi, -e, -kõ²⁵ lagi
lagipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² lagipea
la|gja, -ja, -kja²⁹ = lag'a
lagjahus, -õ, -t⁹ = lag'ahus
la|go, -o, -ko²⁷ rehepealne; pööning
lagonõma, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ⁸⁹ < lagovama lagunema; kõdunema, murenema; savimaa om häste ärq laonud savimaa on hästi murenenud
lagovallaq laiali
lagovama, .laodaq e lago(nõ)daq, lagonõ⁸⁹ > lagonõma
lagõhus, -õ, -t⁹ lagendik; lagedus
la|h'a, -h'a, -hh'a²⁸ = laih lahja
lah'ali|k, -gu, -kku³⁸ lahjavõitu
lahas|pu:ul', -poolõ, -pu:ult⁴⁰ lõhandik, pooleks löödud puupakk, palk vms
lahasta|ma, -q, -⁸³ lõhestama
lahasti|k, -gu, -kku³⁸ suurem lõhe, lõhang, lõhandik
lahenda|ma, -q, -⁸³ harutama (nt kalavõrku)
lahendi|k, -gu, -kku³⁸ > laheng, -u, -ut¹³ lahing
lahe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ lõhenema
laheq, .lahkõ, lahet¹⁹ lõhe, pragu
lahhe, -, -t¹⁴ selge; nuuskpiiretüs lüü pää lahhes nuuskpiiritus lööb pea selgeks
lahi|ts, -dsa, -tsat¹³ = las(n)its nirk
.lahkama, lahadaq, .lahka⁷⁷ 1. kõvasti tööd tegema, rühmama; 2. kiiresti jooksma; voolama, tulvama; vesi lahkas üle veere vesi tulvab üle ääre
.lahki lõhki
.lahki|nõ, -dsõ, -st⁵ lõhkine
.lahkma, .lahkuq, lahu⁶⁴ lõhkuma
.lahko lahku
.lahksama, lahastaq, .lahksa⁷⁶ 1. lõhkuma, lõhki tõmbama, rebima; lahkama; 2. virutama
.lahku|ma, -daq, -⁸⁰ katki, lõhki minema; kruus' satas maaha, lahkus ärq kruus kukub maha, läheb katki; sei nii pall'o, et ärq taha lahkudaq sõin nii palju, hakkan lõhki minema
.lahkus, -õ, -t⁹ = .lõhkus = lyyhkus lahkus
.lahkõ, -, -t³ = .lõhkõ = lyyhkõ lahke
.lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ = lyyhkõhe lahkelt
.lahkõma, lahedaq, .lahkõ, min 3. p lahõs'⁷⁷ lõhenema, pragunema; lõhkema; puhkema; lahenuq sain pragunenud sein; urvaq lahkõsõq ja leheq tulõvaq vällä pungad puhkevad ja lehed tulevad välja
lahma|k, -gu, -kut¹³ lahmakas
.lahmama, lahmadaq, .lahma⁷⁷ tulvama; loodsikuhe lahmas vett paati tulvab vett
laho|tama, -taq, -da⁸² lahutama
laht', lahe, lahtõ³⁴ laht
.lahtri, -, -t¹ latter (tallis); lahter
lahv', lahvi, .lahvi³⁷ hoop, laks; annaq lehmäle üts' lahv'! anna lehmale üks laks!
lahva, -, -t² jutukas; lahva miis' jutukas mees
laid, laiu, .laidu³⁶ laid, siil (nt kangal)
.laida moodi; määnest laida missugune; ütte laida ühte moodi
laidung', -i, -it¹³ akna v ukse äärelaud
laidus, -(s)õ, -t¹¹ laitus
.laidus, -õ, -t⁹ = lag'ahus = .laius
laigas, .laika, laigast²² lauguga lehm
laih, laiha, .laiha³⁰ = lah'a lahja; laih liha tailiha; taha-i ma laiha lihha, ma taha vägevät ma ei taha tailiha, ma tahan pekki
.laihtu|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma, kõhnaks jääma
laik, laigu, .laiku³⁷ lauk
lain, lainu, .lainu³⁷ laen
.lainallaq = .lainõllaq lainetamas, lainetes; kesvänurm' om lainallaq ku järvekene odrapõld lainetab nagu järveke
.lainama, lainadaq, .laina⁷⁷ laenama
.lainillõ 1. järv' läts' lainillõ järv hakkas lainetama; 2. juurde, lähedale, ligi; tä lasõ-s minno lainillõ ta ei lasknud mind ligi
lainõh, .lainõ, lainõht²⁰ = lainõq laine
.lainõli|nõ, -dsõ, -st⁵ laineline
.lainõllaq = .lainallaq
.lainõlõma, lainõldaq, .lainõlõ⁸⁶ = korduv lainõtama
lainõq, .lainõ, lainõt¹⁸ = lainõh
lainõ|tama, -taq, -da⁸² lainetama
laisastõ = .laiska laisalt
laisk, laisa, .laiska³³ laisk
.laiska = laisastõ
.laiskus, -õ, -t⁹ laiskus; *inerts
.laiskõlõma, laisõldaq, .laiskõlõ⁸⁵ laisklema
.laita = laiuta
.laitma, .laitaq, laida⁶¹ laitma
.laiu = .lakju laiune
.laiult laiuselt
.laiu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakjunõ = .lakk'unõ laiune
.laius, -õ, -t⁹ = lag'ahus = .laidus = .lakjus laius
laiuta = .laita laiuti
laiv, laiva, .laiva³⁰ laev
laiõh, .laidõ, laiõht²¹ = laiõq, .laidõ, laiõt¹⁹ aiaauk (läbi käimiseks)
lajali|k, -gu, -kku³⁸ laiavõitu
lajali|nõ, -dsõ, -st⁵ raiskav, priiskav, kerglane; laialdane
lajalt laialt
lajalõ = .lakja
laja(h)n laiali
laja|nõ, -dsõ, -st⁷ laialdane
lakahta|ma, -q, -⁸³ limpsama
lakah(t)us, -õ, -t⁹ limpsimine, lakkumine; lake
laka|tama, -taq, -da⁸² limpsima, lakkuma
laka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. = lakõs' joodik; 2. nokkmüts
lakiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .lakma
.lakja = lajalõ = lakk'a laiali; lahti; jätt' ussõ peräniq lakja jättis ukse pärani lahti
.lakju = .laiu = lakk'u laiune
.lakju|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakju = .laiunõ = .lakk'unõ
.lakjus, -õ, -t⁹ = lag'ahus = lagjahus = .laius = lakk'us laius
lak|k, -a, -ka³⁰ 1. kaerapööris; noor õhuke kaun; hernel ommaq jo lakakõsõq külen hernel on juba noored õhukesed kaunakesed küljes; 2. (silma)laug; 3. mütsisirm
lak|k', -i, -ki³⁷ lakk (laki)
lakk'a = .lakja
lakk'u = .lakju
lakk'u|nõ, -dsõ, -st⁵ = .lakjunõ
lakk'us, -õ, -t⁹ = .lakjus
.lakma, lakkuq, laku⁶⁴ lakkuma; (viina) jooma
.laksama, laksadaq, .laksa⁷⁷ limpsama, korraks lakkuma; pini laksas' keelegaq üle näo koer limpsas keelega üle näo
laku|tama, -taq, -da⁸² (purju) jootma
lakõ, -, -t¹⁴ lage; lage maa; lagendik; kest mõtsa sai üte lakõ pääle keset metsa sattusin ühele lagendikule
lakõmaa, -, -d⁵⁰ stepp, rohtla, preeria; poolkõrb
lakõ|s', -s(s)õ, -st¹¹ = lakats' [1.]
lall'o, -, -t² lastek jalg, lallu
lamaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = lamuskõ(l)lõma = lamõskõ(l)lõma lamama, lamasklema
.lambahänilä|ne, -se, -st⁵ lambahänilane, kollane linavästrik
.lambatat|t', -i, -ti³⁷ lambatatt (seen)
.lamba|tsirk, -tsirgu, -.tsirku³⁷ linavästrik
lambikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ taskulamp; lambike
lammas, .lamba, lammast²³ lammas
.lammõma, lammõdaq, .lammõ⁷⁷ pikali heitma; lamama
lamp', lambi, .lampi³⁷ lamp
lampsahta|ma, -q, -⁸³ plartsatama
.lamps'ma, .lampsiq, lampsi⁶³ lonkima, lodevalt käima
lam|u, -u, -mu²⁶ = lämü 1. soga veepinnal; 2.* adru
lamuskõ|(l)lõma = lamõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = lamaskõ(l)lõma
land, lannu, .landu³⁷ = lannõq väike (tihti kinnikasvanud) järv
lang I, langa, .langa³⁰ 1. lõng; 2. krundist eraldi (kitsas) maatükk, põlluriba
lang II, langu, .langu³⁷ lang, (abielu kaudu) sugulane; söögeq languq, joogõq languq, ärq ti languq puuhu panguq! sööge langud, jooge langud, ärge te langud põue pange! (rahvalaulukatke)
langa|rist', -risti, -.risti³⁷ haspel, riist lõnga vihtikerimiseks
langlih|a, -a, -ha²⁸ kõõlus
.langma, .languq, langu⁶⁴ lükkima
lang(a)rat|as, -ta, -ast²² vokk
lannõq, .landõ, lannõt¹⁹ = land
.laokallaq = .laokillaq laokil
.laokillõ laokile
laopääli|ne, -dse, -st⁷ pööning, lakk, (heina)kihipealne
laos, -(s)õ, -t¹¹ = loomalaos taimelava; lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma lähen aganiku taha taimelava juurde taimi kastma (pritsima)
.laosklus*, -õ, -t⁹ seiklus
.laoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rändlema; seiklema
.lao|tama, -taq, -da⁸¹ laotama; lammutama, lõhkuma
.laotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ 1. = korduv .laotama; 2. laiutama
lapahta|ma, -q, -⁸³ < lapahutma loksutama
lapah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ (üle ääre) loksuma v kukkuma
lapahu|tma, -taq, -da⁶² > lapahtama
lapard', -i, -it¹³ 1. endisagne äke (vedruäkke eelkäija); 2. labajalg
lapa|t', -di, -tit¹³ = lapats' lapats; kärbläselapats' kärbsepiits
lapa|tama, -taq, -da⁸² = lopatama lobisema
lapa|ts', -dsi, -tsit¹³ = lapat'
lapi|k, -gu, -kut¹³ lapik
lapildõ lapiti; tükati
la|pin, -bina, -binat⁴ lobin; ladin
lapi|ts, -dsa, -tsat¹³ puuliist
.lapjo, -, -t¹ labidas
.lapla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. laplane, saam; 2. = lapulinõ
.lapliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline
lap|p', -i, -pi³⁷ lapp
lap|puma, -pudaq, -u⁷⁹ loksuma
laps, lapsu, .lapsu³⁷ laks, löök
lapsahta|ma, -q, -⁸³ laksatama
lapsah(t)us, -õ, -t⁹ laksatus, löök
.lapsama, lapsadaq, .lapsa⁷⁷ laksama, lööma
.lapsma, .lapsuq, lapsu⁶⁴ laksuma, loksuma
.laps'ma, .lapsiq, lapsi⁶³ patsutama
.lapsna, -, -t³ laksumine, loksumine
lapsu|tama, -taq, -da⁸² laksutama, patsutama
.lapsõlõma, lapsõldaq, .lapsõlõ⁸⁶ korduv sulpsuma
lapuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .laplanõ [2.] lapuline, kontvõõras
lapu|tama, -taq, -da⁸² (üle ääre) loksutama, raputama; laputas piimä maaha loksutab piima maha; laputagu-iq loodsikut ära raputa paati
lapõ, -, -t¹⁴ ladus
lap|õh, -põ, -õht²⁰ = lap|õq, -põ, -õt¹⁸ lape, (hrl sea)külg
lapõrda|ma, -q, -⁸³ laperdama; laterdama
lapõrus, -õ, -t⁹ lohakas inimene; laterdis
larba|tama, -taq, -da⁸² = largatama latrama, lobisema
larba|ts', -dsi, -tsit¹³ = larga laterdis, lobiseja
lardsahta|ma, -q, -⁸³ lartsatama
lardsah(t)us, -õ, -t⁹ lartsatus
larga, -, -t² = larbats'
larga|tama, -taq, -da⁸² = larbatama
larista|ma, -q, -⁸³ laristama
larm, larmi, .larmi³⁷ lärm
.larmama, larmadaq, .larma⁷⁷ lärmama
larmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ lärmitsema
.larp'ma, .larpiq, larbi⁶³ larpima
larusk', -i, -it¹³ lobiseja
las(n)i|ts, -dsa, -tsat¹³ = lahits < nirk nirk
.laskma, .laskõq e .laskaq, lasõ⁶⁵ laskma
.lasku|ma, -daq, -⁸⁰ = lasõh(t)uma normaalsesse olekusse tõmbuma (külma saanud taimede kohta); niiskuma; hummogu kai, et maas'kaq ommaq ärq külmänüq, lätsi kõrra ao peräst kaema, olliq tagasi laskunuq hommikul vaatasin, et maasikad on ära külmunud, läksin natukese aja pärast vaatama, olid tagasi tõmbunud
last, lastu, .lastu³⁷ 1. laast; 2. luisk
lasõh(t)u|ma, -daq, -⁸³ = .laskuma: hain lasõhus tagasi, ku õigõl aol üles ei võtaq (maha niidetud) hein niiskub, kui õigel ajal üles ei võta
lasõng', -i, -it¹³ (välja)laskmine
lasõr', -i, -it⁴ laser
lasõr'(plaadi).mängjä, -, -t³ laserplaadimängija
lasõr'|plaat', -plaadi, -.plaati³⁷ laserplaat; laserketas
lasõr'.trükli*, -, -t¹ laserprinter
lata|k, -gu, -kut¹³ latakas
lati|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = lat'kas, .lat'ka, lat'kast¹⁵ latikas
.latrama, ladradaq, .latra⁷⁷ latrama
lats', latsõ, last³⁹ laps
latsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ kokku vajuma (nt taina v heinasao kohta)
.latsi|aid, -aia, -.aida³³ lasteaed
.latsiko|do, -do, -to²⁶ lastekodu
.lats'kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tüdruk
latsu|tama, -taq, -da⁸² latsutama
latsõ.hoitja, -, -t³ lapsehoidja
latsõhus, -õ, -t⁹ lapselikkus
latsõ|igä, -iä, -ikä²⁵ lapsepõlv
latsõ|koda, -kua, -kota²⁷ emakas
latsõ|lats', -latsõ, -last³⁹ lapselaps
latsõli|k, -gu, -kku³⁸ lapselik; lapsik
latsõli|nõ, -dsõ, -st⁷ last v lapsi omav, lastega, -lapseline; latsõlinõ pereq lastega pere
latsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. lapseohtu; lapselik; muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu; 2. rase
lat|t', -i, -ti³⁷ 1. latt; ritv; yngõlatt' õngeritv; 2. lapatud kangas; kangas pandas latti kangas lapatakse; 3. lahas; lambal panti jalg latti lambal pandi jalg lahasesse
latti lapiti; lavvaq ommaq latti pantuq lauad on lapiti pandud
la|tus, -dusa, -dusat⁴ ladus
latu|tama, -taq, -da⁸² lapikuks tegema
latv, ladva, .latva⁴⁵ = ladõv = ladyv' latv
la|tõm', -dõmõ, -dõnd¹⁶ lade
latõrn|(as), -a, -at¹⁵ latern
laud, lavva, .lauda³⁰ laud (saematerjal; mööbliese)
.laudu, -, -t¹ (ühest lauast) seinariiul
.laugu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ ahtelaug (rehetoas)
.laugõ, -, -t³ lauge
.laugõhe = .laugõlõ laugelt; libamisi
.laugõlõma, lavvõldaq, .laugõlõ⁸⁶ lauglema, liuglema, heljuma; kodas laugõlõs korgõn taivan kotkas laugleb kõrgel taevas
.lauh(t)u|ma, -daq, -³⁵ selginema; taivas lauhu taevas selgines
.lauh(k)õ, -, -t³ lahe (hrl villa, lina v juuste kohta); pikk lauhõ vill v lina pikk lahe vill v lina
lauk', laugi, .lauki³⁷ lauk (looma otsaesisel)
laul, laulu, .laulu³⁷ laul; luuletus
laula|tama, -taq, -da⁸² laulatama
laulatus, -õ, -t⁹ laulatus
lauli|k, -gu, -kut¹³ 1. laulik, laulja; 2. < luulõtaja luuletaja; 2. laulik, lauluraamat
lauliskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv laulma
.laulja, -, -t³ laulja
.laulma, (.)lauldaq, laula⁶¹ laulma
lauluim|ä, -ä, -mä²⁴ lauluema, kuulus rahvalaulik
laululi|nõ, -dsõ, -st⁵ palju laulev, lauluhimuline; meil ommaq laululidseq latsõq meil on lauluhimulised lapsed
laulus, -(s)õ, -t¹¹ < luulõtus luuletus; laul
laulõq*, .laulõ, laulõt¹⁸ < luulõq luule
lausi|k, -gu, -kut¹³ lauge, lame
lausikuhe = lausikulõ laugjalt
.lausma, .lausuq, lausu⁶⁴ ütlema, lausuma
lausõq, .lausõ, lausõt¹⁸ lause
laut, lauda, .lauta³⁰ laut
.lautsi, -, -t¹ surnulava
lava|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. (magamis)lavats; 2. surnulava
lavvu|nõ, -dsõ, -st⁷ laudne, laudadest
ledevälläq lõdvalt, loiult
leebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ (kaua, hoolikalt) pesema
leedeq, li:ite, leedet¹⁸ leede
leedula|nõ, -(d)sõ, -st⁵ leedulane
leehi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ leesikas
leelo, -, -t² (regi)laul, leelo
leelo|tama, -taq, -da⁸² (regilaulu) laulma, leelotama
leemehius|(s), -(s)õ, -t¹¹ (lapse) esimene juus
leeme|tämä, -täq, -dä⁸² leemendama, leemetama
leemetüs, -e, -t⁹ vesine koht; märg põletikuline haav
leemi|k, -gu, -kut¹³ tallevill
leemüsk', -i, -it¹³ lurr (supi kohta)
leenü|tämä, -täq, -dä⁸² rahustama (vt ka li:indümä)
lehekuu, -, -d⁵⁰ < mai mai
lehe|külg', -kü(l)le, -.külge³⁴ lehekülg
lehe|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ ajakirjanik, lehemees
lehepuu, -, -d⁵⁰ lehtpuu
leheq, m .lehti, .lehti³⁴ teatud ehted
lehes, -(s)e, -t¹¹ lehis (lehtedega murtud v raiutud oks v puu)
lehm, lehmä, .lehmä³⁵ lehm
lehmilde: Maas'o tull' lehmilde nüsmä Maas'o tuli lehmana lüpsma (mitte enam mullikana, st mitte enne kui kolmandal aastal)
lehmo, -, -t² halv laisk, lohakas, saamatu inimene, möku
.lehmämä, lehmädäq, .lehmä⁷⁷ = lehmä|tämä, -täq, -dä⁸² laisklema
leht', lehe, .lehte³⁴ 1. leht; 2. = liht' [1.] hobuselakk; leht' täl pilvile libisi lakk tal lehvis pilvedeni (rahvalaulurida)
leht'|adõr, -adra, -.atra⁴⁵ hõlmader
leht'|kuus', -kuusõ, -kuust³⁹ lehis (puu)
lehvü|tämä, -täq, -dä⁸² lehvitama
lehähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ uhkeldama
leib, leevä, .leibä³⁴ leib
leidüng', -i, -it¹³ piirdelaud (nt aknal)
leier', -i, -it⁴ loor
leigas, .leika, leigast²² = .leika lehter
leihv', leihvi, .leihvi³⁷ lehv
.leika, -, -t³ = leigas
.leiko, -, -t¹ väike lehter
.leilämä, leilädäq, .leilä⁷⁷ hõõguma; hüdseq leiläseq söed hõõguvad
lein, leinä, .leinä³⁵ lein
leinäli|ne, -dse, -st⁵ kurb
.leinämä, leinädäq, .leinä⁷⁷ leinama
leka, -, -t² kull (mäng)
leker', -i, -it⁴ vallatus, vigur; teatud rahvamäng; lekerit lüümä vigurdama, vallatust tegema
lell, lellä, .lellä³⁵ onu (isa vend)
lemmi|geq, m -kide, -kit¹³ takud
lenk', lengi, .lenki³⁷ leng, piit
leo|part', -pardi, -.parti³⁵ leopard
lep|eq, -pe, -et¹⁸ = leppene pehme (ilma kohta); leebe
lepisti|k, -gu, -kku³⁸ = lepistü, -, -t¹ lepik
.lepliga|nõ, -dsõ, -st⁵ leplik
.lepmä, leppüq, lepü⁷³ leppima
.lepmäldäq leppimatu; sääntse lepmäldäq inemisegaq um rassõ asjo aiaq sellise leppimatu inimesega on raske asju ajada
lep|p, -ä, -pä³⁵ lepp
leppe|ne, -dse, -st⁵ = lepeq
lepp|maim, -maimo, -.maimo³⁷ = lepämaim lepamaim (kala)
leppü|mä, -däq, -⁸⁰ pehmenema (ilma kohta); leebuma
lepä|maim, -maimo, -.maimo³⁷ = leppmaim
lepä|ne, -dse, -st⁷ lepapuine, lepane, lepapuust
lepä|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ lepariisikas
lepü|tämä, -täq, -dä⁸² lepitama
le|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ soemüüri pingi- v lavatsitaoline osa (istumiseks v lamamiseks, magamiseks)
le(e)sä|tämä, -täq, -dä⁸² lesima
leto, -, -t² = .liitva halljänes
.leüdmä, (.)leüdäq, levvä⁶⁶ > .löüdmä
.leüge, -, -t³ > .löüge
.leühelemä, leüheldäq, .leühele⁸⁵ lehvima
.leühkelemä, leüheldäq, .leühkele⁸⁶ helkima
.leüh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁰ riknema, halvaks (hapuks v imalaks) minema; supil om leühtünüq magu man supil on riknenud maitse
li|ba, -ba, -pa²⁶ lonkur, lombak
libahuisi = .liuhka libamisi, kaldu, viltu
libis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hibisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema; ohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen õhuke valge kasetoht lehvib tuules
libli|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ = lipkas liblikas
liblõq, .liplõ, liblõt¹⁸ = lipõn' = lipõr' lible
lidsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ (kokku) vajuma; eeläne kohopiim om ärq lidsahunuq eilne kohupiim on kokku vajunud
ligembähe = ligembäle lähemale
ligembä(h)n lähemal
ligembä|ne, -dse, -st⁵ = ligimäne 1. lähem; ligembädsel aol lähemal ajal; 2. ligimene, kaasinimene
ligi ligi; lähedal
ligimä|ne, -dse, -st⁵ = ligembäne
ligitside = ligitsikku ligistikku, lähestikku
liglõ|tama, -taq, -da⁸² värisema, võbisema; nii hiitü ärq, et ihogiq nakas' sälän liglõtama ehmusin nii, et nahkki hakkas seljas värisema
li|go, -o, -ko²⁷ (lina)ligu, (lina)leotustiik
ligonõma < ligovama, .liodaq e ligo(nõ)daq, ligonõ⁸⁹ ligunema
lih|a, -a, -ha²⁸ liha; lihas
liha|hiideh, -.hiite, -hiideht²⁰ = liha|hiideq, -.hiite, -hiidet¹⁸ vastlapäev
liha|hinneq, -.hinde, -hinnet¹⁹ lihaskiud
lihahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv himustama
liha|li:im', -leeme, -li:imi³⁷ lihaleem; puljong
lihali|nõ, -dsõ, -st⁵ lihav, rammus, lihakas
liha|nõ, -dsõ, -st⁷ lihane; lihast
lihavõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ < liha|võõdõh, -vyytõ, -võõdõht²⁰ lihavõtted, ülestõusmispühad
lih|hav, -ava, -avat⁴ lihav, lopsakas
lihka|tama, -taq, -da⁸² nihutama
lihoni|k, -gu, -kku³⁸ lihunik
liho|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ juurde võtma, lihavamaks, paksuks minema, rasvuma
liht', lihi, .lihti³⁶ 1. = leht' [2.] hobuselakk; 2. liik, sort, mast; taa olõ-i miiq lihti miis' see pole meie masti mees
.liht'mä, .lihtiq, lihi⁶³ tasaseks, sirgeks ajama, rihtima; puuriit tulõ ilosahe ärq lihtiq puuriit tuleb ilusti sirgeks ajada
.lihtsä, -, -t³ lihtne
lihva|k, -gu, -kut¹³ kallak
lihvaldõ = lihvõldõ = .liuhka libamisi (kulgev), kaldu(ne), viltu(ne); regi püsü-i lihvaldõ tii pääl regi ei püsi libamisi kulgeval teel
liias|silm, -silmä, -.silmä³⁵ veskitammi ülevool (kust üleliigne vesi väljaspool vesiratast üle tammi voolab)
liibõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ lendlema
liibõrus, -õ, -t⁹ edvistaja
liieq, .liie, liiet, m osast .liijide¹⁸ < klii klii
liig, liia, .liiga³² liig; võlts, kunst; liiaq habõnaq võltshabe; liiaq hiu(s)sõq parukas
liigahta|ma, -q, -⁸³ < liigahutma liigatama, korraks liigutama
liigah(t)us, -õ, -t⁹ liigatus
liigahu|tma, -taq, -da⁶² > liigahtama
liiguskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv liikuma
liigu|tama, -taq, -da⁸² liigutama
liigutus, -õ, -t⁹ liigutus
liigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv liigutama; liikumist harrastama, võimlema, (tervise)sporti tegema vms; piät iks liigutõlõma, ku terveq tahat püssüq peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsida
liigõq, .liikmõ, liigõnd¹⁶ liige
liik, liigu, .liiku³⁷ hrl m liik (liigu)
.liikma, .liikuq, liigu⁷³ liikuma
.liikmi|nõ, -sõ, -st⁵ liikumine; liiklus; liikmismärk' liiklusmärk; liikmissäädüs liikluseeskiri
.liikva, -, -t³ eetri ja piirituse (v puskari) segu, eeterpiiritus; ku hans'alõ valõtas eederit pääle, saa liikva kui puskarile valatakse eetrit peale, saab eeterpiirituse
.liikvallaq liikvel
liim', liimi, .liimi³⁷ > kliim'
li:im', leeme, li:imi³⁷ leem
lii.meistre, -, -t³ = klii.meistre liimeister (lõikeriist)
liimi|k, -gu, -kut¹³ = liivik
.liim'mä, .liimiq, liimi⁶³ = .liimämä > .kliim'mä
liimä, -, -t² vasika hellitusnimetus ja kutsumishüüd
.liimämä, liimädaq, .liimä⁷⁷ = .liim'mä
liin, liina, .liina³⁰ linn
liin', liini, .liini³⁷ liin; joon; rida; rinne; soldaniq saadõdiq liini pääle sõdurid saadeti rindele
liinali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ linnaskäija; liinalidsõq tulliq tagasi linnaskäijad tulid tagasi
liinapää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² linnapea
li:indü|mä, -däq, -⁸⁰ rahunema, vaibuma; jahtuma; leenüdäq tedä, et täl viha veidükese liindünüq rahusta teda, et tal viha natuke vaibuks
liini|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ joonlaud
li:ir', leeri, .li:iri³⁷ > pääku:ul'
li:ir'mä, li:iriq, leeri⁶³ luusima, ringi käima
liisk, liisu, .liisku³⁶ liisk
liit, liido, .liito³⁷ liit, ühendus; liide; liit piä es vasta liide ei pidanud vastu
li:ite|ne, -dse, -st⁵ = li:itine leetene
li:iti|ne, -dse, -st⁵ = li:itene
.liitri, -, -t¹ liiter
.liitva, -, -t³ = leto halljänes; liitva om krants'kaalagaq hahk jänes, hannaots kah valgõ halljänes on valge kaelusega hall jänes, sabaots ka valge
liiv, liiva, .liiva³⁰ 1. liiv; 2. ploom; meil om aian valgit ja mustõ liivõ meil on aias valgeid ja musti ploome (tumesinine ja helekollane on võru keeles tihti üldistatud mustaks ja valgeks)
liiv', liivi, .liivi³⁷ liiv (kalapüügiriist)
liiva|haud, -havva, -.hauda³³ liivaauk
liivahuska|ts', -dsi, -tsit¹³ kehv liivamaa; tan liivahuskadsi pääl kasu-i midägiq siin kehva liivamaa peal ei kasva midagi
liiva|k, -gu, -kut¹³ liivak, liivane koht
liivakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = liiva|mari, -mar'a, -.marja⁴³ ploom (vili)
liivapuu, -, -d⁵⁰ ploomipuu
liivi|k, -gu, -kut¹³ = liivikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = liimik vihmauss
.liivla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ liivlane
lika|tama, -taq, -da⁸² = likkama lonkama
lika|ts', -dsi, -tsit¹³ voki osa (tallalauda ja rattavänta ühendav varb); (kella)pendel
lik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ = likatama
.liks'mä, .liksiq, liksi⁶³ logisema
likõ, -, -t¹⁴ märg
likõ|nõ, -dsõ, -st⁷ niiske, märjavõitu
likõrda|ma, -q, -⁸³ logisema
lill', lilli, .lilli, m omast ja osast .lille³⁷ = ninn' lill; tütrik korjas lille tüdruk korjab lilli
lilla, -, -t² lilla
lillili|ne, -dse, -st⁵ lilleline
lim|a, -a, -ma²⁸ > limo
limba|jalg, -jala, -.jalga³³ = limba|k, -gu, -kut = limbats' = lööbäk lonkur, lombakas
limbaku|nõ, -dsõ, -st⁵ lonkav; ebastabiilne
limbakus*, -õ, -t⁹ lonkavus; ebastabiilsus; riigivõimu limbakus riigivõimu ebastabiilsus
limba|ts', -dsi, -tsit¹³ = limbak
li(m)mi|t', -di, -tit¹³ limiit
lim|o, -o, -mo²⁶ < lima lima; kala limo vinüs kala lima venib
limolõ: kardohkaq ommaq limolõ keededüq kartulid on sodiks keedetud
li(m)mo|naat', -naadi, -.naati³⁷ limonaad
limp, limba, .limpa³¹ = klimp = klymp lonkav, vigane; lonkur; limp hopõn' lonkav hobune
.limpama, limbadaq, .limpa⁷⁷ = .klimpama = .klympama = .linkama = lü:üpämä = .lympama lonkama
.limpamiisi longates
.limpsämä, limpsädäq, .limpsä⁷⁷ limpsama
lin|a, -a, -na²⁸ lina
linahius, -(s)õ, -t¹¹ linalakk, blond
lina.hällä|ne = linahänilä|ne, -se, -st⁵ linavästrik
lina|nõ, -dsõ, -st⁷ linane
lind, linno, .lindo³⁶ lend
.lindaja, -, -t⁴ 1. lendur; 2. = .lindva
.lindama, linnadaq, .linda⁷⁷ lendama
lindsiq, m .lintse, .lintse³⁷ leid (hobuserakmete osa)
.lindva, -, -t³ = .lindaja [2.] lendva (rabandus; äkiline seljavalu)
.lindõlõma, linnõldaq, .lindõlõ⁸⁵ lendlema
ling, lingu, .lingu³⁷ ling
lingu|tama, -taq, -da⁸² (hobust) nööri otsas jooksutama
lini|k, -gu, -kut¹³ linik
link', lingi, .linki³⁷ link (uksel; arvuti alal)
.linkama, lingadaq, .linka⁷⁷ = .limpama
linnahta|ma, -q, -⁸³ korraks lendama
linnas, .linna, linnast²² linask
linnas|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ kalapüügiriist; linnaskeelegaq om hää lõmmulehti vaihõlt haugi püüdäq l-ga on hea vesikupulehtede vahelt hauge püüda
linnas|(s)õq, m -side, -sit¹¹ linnased
linno|k', -gi, -kit¹³ lennuk
linno|tama, -taq, -da⁸² lennutama
li(n)nohk, -a, -at¹³ = li(n)no|k, -ga, -kat¹³ = lint'kas lillakas (mari)
linoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ annetustekoguja
lino|tama, -taq, -da⁸² 1. annetusi koguma; 2. tanutama
lint', lindi, .linti³⁷ lint; lint'(traktor') linttraktor; lindimiis' linttraktorijuht
lint'kas, .lint'ka, lint'kast¹⁵ = li(n)nohk
.lio|tama, -taq, -da⁸¹ leotama
.liotus, -õ, -t⁹ leotus; (lina)leo tiik, (lina)ligu
lipa|ts', -dsi, -tsit¹³ liistuke, pilpake
lipeli|ne, -dse, -st⁵ = lipe|ne, -dse, -st⁷ lippidest
lipi|ts, -dsä, -tsät¹³ lipits, liistuke
lipkas, .lipka, lipkast²² = liblik liblikas
lip|p, -u, -pu³⁷ lipp (lipu)
lip|p', -i, -pi³⁷ lipp (lipi)
lips, lipsu, .lipsu³⁷ lips, kaelaside
lips', lipsi, .lipsi³⁷ lõik, liistak
lipõ, -, -t¹⁴ 1. leelis, tuhaleheline; 2. lipitsev; lipõ pini tiiras jalgo ümbre lipitsev koer keerleb ümber jalgade
li|põn', -bõna, -bõnat⁴ = li|põr', -bõri, -bõrit⁴ = liblõq lible
lipõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ lipendama; rõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen riided lipendavad tuules
lirba|k, -gu, -kut¹³ edvistaja
lir|i, -i, -ri²⁶ lurr, lake
.lirtsma, .lirtsuq, lirdsu⁶⁴ lirtsuma
lirusk', -i, -it¹³ kerge õhuke riietusese
liruski|nõ, -dsõ, -st⁵ kerge, õhuke (riietuseseme kohta)
lirva, -, -t² lirva
lis|a, -a, -sa²⁸ lisa
.li(i)sna, -, -t³ liigne
list, listu, .listu³⁷ liist
lita, -, -t² emane koer
lita|nõ, -dsõ, -st⁷ emane (koera kohta)
lits', litsi, .litsi³⁷ lits, hoor
litsahta|ma, -q, -⁸³ < litsahu|tma, -taq, -da⁶² korraks litsuma
litsi|ne, -dse, -st⁷ himur, tiirane, lõtvade elukommetega, lits; litsine tütrik lits tüdruk
.litsma, .litsuq, litsu⁶⁴ litsuma
.litsu|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh litsuma, litsuda saama; buss' oll' nii täüs', et miiq olõ peris ärq litsunuq buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutud
lit|t', -i, -ti³⁷ = lytt' hoop, löök
liud, livva, .liuda³³ < .vaagna liud, vaagen
.liugõlõma, livvõldaq, .liugõlõ⁸⁵ liuglema, liugu laskma
.liuhka = .liuhkahe = .liuhkalõ = .liuhkamiisi = libahuisi = lihvaldõ libamisi, kaldu, viltu
.liuhkus, -õ, -t⁹ kaldpind
livvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ taldrik
lobahta|ma, -q, -⁸³ < lobahu|tma, -taq, -da⁶² plartsatama, lopsatusega kukkuma
lo|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = lobista|ma, -q, -⁸³ solistama
lobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ solisema
l'o|bo, -bo, -po²⁶ tola, lontrus
lobotka, -, -t³ lobudik, loks (maja, regi, voodi vms); ree v vankri laiendusraam
lobõhõhe = lobõhõlõ = lobõvallaq lõdvalt; lahedasti; lopsakalt; taa mahus lobõvallaq ärq see mahub lahedasti ära; hain kasus lobõvallaq rohi kasvab lopsakalt
lod'akal|a, -a, -la²⁸ = lodi [2.] võldas (kala)
lod'apuu -, -d⁵⁰ = lodjapuu lodjapuu
lodi, lod'a e lodja, .lotja⁴³ 1. lodi, praam, pargas; 2. = lod'akala
lodjakal|a, -a, -la²⁸ = lod'akala
lodjapuu, -, -d⁵⁰ = lod'apuu
lods'ah(t)us, -õ, -t⁹ = lods'a|k, -gu, -kut¹³ lobjakas, lörts
lodõvallaq = logõvallaq lõdvalt, lodevil
lodõvallõ = logõvallõ lõdvaks, lodevile
loeng, -u, -ut¹³ loeng
.loe|tama, -taq, -da⁸² lugeda laskma, loetama; latsi loetõdas, et kaiaq, kas mõistvaq lastel lastakse lugeda, et vaadata, kas oskavad
logahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = logõlõma logelema
logis|õma, -taq, -õ⁸⁷ logisema
logõl|õma, -daq, -õ⁴³ = logahõ(l)lõma
logõvallaq = lodõvallaq
logõvallõ = lodõvallõ
loha lohistades
loha|k, -gu, -kut¹³ = lohvak lohakas
lohakallaq = lohvakallaq lohakil, lohakalt
lohastõ lopsakalt
lohe|tama, -taq, -da⁸² lokkama
lohk, loho, .lohko³⁶ lohk, nõgu
.lohkja|nõ, -dsõ, -st⁵ nõgus, lohkus
.lohkli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = loho|nõ, -dsõ, -st⁷ lohklik
lohv', lohvi, .lohvi³⁷ voolik
lohva|k, -gu, -kut¹³ = lohak = löhväk
lohvakallaq = lohakallaq
loid, loiu, .loidu³⁶ loid; lõtv; lang om loid lõng on lõtv
.loidu|ma, -daq, -⁸⁰ lõtvuma
loigõq, .loikõ, loigõt¹⁸ = .loikam', -i, -t⁴ loikam
.loissu longu
loisu(h)n longus
loiu|tama, -taq, -da⁸² loiuks tegema
lokah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ longu vajuma
lokakillaq longus, sorakil
lokakillõ longu, sorakile
loka|ts', -dsi, -tsit¹³ logu, loks
lokialo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lokualonõ = lokus katusealune
lokikallaq = lokuskallaq ripakil, lohakil
lokikallõ = lokilõ = lokussillõ ripakile, lohakile
lo|kin, -gina, -ginat⁴ login
loki|tama, -taq, -da⁸² 1. väljapoole kaardu olema (nt seinalaud v katuseplekk); 2. losutama (hrl kana kohta)
lok|k', -i, -ki³⁷ 1. mütsilodu; 2. ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; 3. kohtlane, tasase ja nüri loomuga mees
l'oko|tama, -taq, -da⁸² = lökütämä = t'okotama aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima; hopõn' aigopiten l'okot' hobune sörkis aeglaselt
loks', loksi, .loksi³⁷ loks, logu
.loks'ma, .loksiq, loksi⁶³ loksuma (kana häälitsemise kohta)
.loks'na, -, -t³ (kana) loksumine
lokualo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lokus, -(s)õ, -t¹¹ = lokialonõ katusealune
lokuskallaq = lokussillaq = lokikallaq
lokussillõ = lokikallõ
lokõnda|ma, -q, -⁸³ lokkama
lokõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv lokkama
lokõrda|ma, -q, -⁸³ lonkima, lohakalt käima
lokõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ logelema
lokõrus, -õ, -t⁹ logard
loll'o|tama, -taq, -da⁸² logelema
londs'a|k, -gu, -kut¹³ 1. = londsik; 2. lahmakas
londs'i|k, -gu, -kut¹³ (mudase põhjaga v kinnikasvanud) tiik
longõrda|ma, -q, -⁸³ vänderdama, logisema
longõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vänderdama, logisema; sihitult lonkima, ringi kolama
lont', londi, .lonti³⁷ loik
loobõrda|ma, -q, -⁸³ lööberdama
loobõrus, -õ, -t⁹ lööberdis, logard
loodi|k, -gu, -kut¹³ = loodõq [2.] = lu:utus [2.] pesamuna
loodsi|k, -gu, -kut¹³ paat
loodus, -(s)õ, -t¹¹ = lu:utus 1. lootus; 2. = loodik
loodussõhe: kana lätt loodussõhe kana läheb munele
loodõq, lu:utõ, loodõt¹⁸ 1. loode; 2. = loodik
loodõr', -i, -it⁴ = loodõrus looder
loodõrda|ma, -q, -⁸³ looderdama
loodõrus, -õ, -t⁹ = loodõr'
looga.hiitjä, -, -t³ = loogalü:üjä = looga.viskaja sääsevastne
looga|küüds', -küüdse, -küüst³⁹ sisselõige looga otsal; käve nyna loogaküüdsen käis nina norgus
loogalü:üjä, -, -t³ = looga.hiitjä
looga(h)n lookas
loogand', -i, -it¹³ = loogõrd' = loogõrus logard
looga.viskaja, -, -t³ = looga.hiitjä
loogus, -(s)õ, -t¹¹ 1. viljavikati juurde kuuluv loogakujuline varb; 2. loikam
loogus|(s)õq, m -side, -sit¹¹ 1. kaelkoogud; 2. = loogutus
loogutus, -õ, -t⁹ põhu- v heinakandmise võrk
loogõrd', -i, -it¹³ = loogand'
loogõrda|ma, -q, -⁸³ logelema
loogõrus, -õ, -t⁹ = loogand'
looma|aid, -aia, -.aida³³ taime-, istikuaed; käve mõtsamajandi loomaaian sõrmõpikku kuusõluumõ kitskman käis metsamajandi istikuaias sõrmepikkuseid kuusetaimi rohimas
loomalaos, -(s)õ, -t¹¹ = laos taimelava
loomuligult loomulikult
loomuli|k, -gu, -kku³⁸ loomulik
loomus, -(s)õ, -t¹¹ 1. iseloom; 2. kalaloomus (kalasaak, kalapüüdmine); kalapüügikoht
loona|tark, -targa, -.tarka³⁰ loodus-, metsatark
loosah(t)us, -õ, -t⁹ laugas
loosi|k, -gu, -kut¹³ veeloik, madal vesine koht
lopahta|ma, -q, -⁸³ < lopahu|tma, -taq, -da⁶² korraks loputama, uhtma
l'opa|k, -gu, -kut¹³ = l'opp
lopakillaq lohakil
l'opa|nõ, -dsõ, -st⁷ lobjakane, lörtsine
lopa|tama, -taq, -da⁸² = lapatama lobisema
lopi(h)n mõlkis
lo|pin, -bina, -binat⁴ (vee) lobin
l'op|p, -a, -pa³¹ = l'opak lobjakas, lörts
lop|p', -i, -pi³⁷ = kopp' mõlk
lopsahta|ma, -q, -⁸³ < lopsahutma lopsatama
lopsah(t)us, -õ, -t⁹ lopsatus
lopsahu|tma, -taq, -da⁶² > lopsahtama
.lopsna, -, -t³ lopsumine
lopu|tama, -taq, -da⁸² loputama
lopõ, -, -t¹⁴ lobe, lai, lahe
lopõrda|ma, -q, -⁸³ loperdama, laperdama
lopõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ loperdama, laperdama; sihitult lonkima, ringi kolama
lorask', -i, -it¹³ lobiseja
lorbask', -i, -it¹³ loru
lor|i, -i, -ri²⁶ lori, lora
loro|p', -bi, -pit¹³ loru
lor'o|tama, -taq, -da⁸² lorutama
.lorrama, lorradaq, .lorra⁷⁷ lorama, lorijuttu ajama
l'orts', l'ordsi, .l'ortsi³⁷ = lörts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik
loss', lossi, .lossi³⁷ 1. lobudik; loks; vana majaloss' vana majalobudik; vana kapiloss' vana kapiloks; 2. loss, palee; suur uhke elumaja
lot'o, -, -t² kohtlane
lotsu|tama, -taq, -da⁸² solgutama, (pealiskaudselt) pesema, lobistama
.lotsõ|nõ, -dsõ, -st⁷ porine
lu|ba, -a, -pa²⁷ luba
lubahus, -õ, -t⁹ lubadus
lu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ lubama
lubi, lubja e lub'a, .lupja⁴³ lubi
lubi|raig, -raia, -.raiga³² lubiraig (nahahaigus)
lu|ga, -a, -ka²⁷ luga (taim)
lugija, -, -t³ (usulahu) jutlustaja; lugija kuulut' häste jumalasynna, pand' naasõq ikma jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutma
lu|gu, -u, -ku²⁷ lugu; luku pidämä lugu pidama
luguhus, -õ, -t⁹ (pilli)lugu, muusikapala; lasõq kitragaq üts' illos luguhus! lase kitarriga üks ilus lugu!
lugõma, lukõq, loe⁵⁹ lugema; tähti pite(h)n lugõma veerima
lugõmi|k, -gu, -kku³⁸ = lugõmisõraama|t, -du, -tut¹³ lugemik
luhi|ts, -dsa, -tsat¹³ = luits
luht, luha, .luhta³² luht
luht', luhti, .luhti³⁷ õhk
luibõrda|ma, -q, -⁸³ hulkuma
luidsas, .luitsa, luidsast¹⁵ = luits
luigu|tama, -taq, -da⁸² lingutama
.luih(t)u|ma, -daq, -⁸⁰ kõhnuma
luik, luiga, .luika, m omast ja osast .luikõ³¹ luik
.luimõlõma, luimõldaq, .luimõlõ⁸⁶ = .luiskõlõma laisklema
.lui|nõ, -dsõ, -st⁷ luine, kondine
.luisku hooletusse
.luiskõlõma, luisõldaq, .luiskõlõ⁸⁶ = .luimõlõma
luisu(h)n hooletusse jäetud
lui|ts, -dsa, -tsat¹³ = luhits = luidsas lusikas; visas' luidsa lavva alaq suri ära
luk|k, -u, -ku³⁷ lukk
luku(h)n lukus
lukõq, .lukmõ, lukõnd¹⁶ sälk või põikpulk (hrl tööriista varre otsas); tiiq hanna otsa lukõq, sys püsüs lapjo parõmbahe käen tee varre otsa põikpulk (v sälk), siis püsib labidas paremini käes
lumbi|kunn, -kunna, -.kunna³⁷ roheline konn
lumbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ lompe täis
lum|i, -õ, -mõ²⁴ lumi
lumi|nõ, -dsõ, -st⁷ lumine
lumi|tama, -taq, -da⁸² lumega katma
lumi|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ lumega kattuma
l'um|o, -o, -mo²⁶ = lümü sodi, löga
l'umolõ = lümüle sodiks, lödiks, pudruks; kardohkaq ommaq l'umolõ keededüq kartulid on pudruks keedetud
l'umo|nõ, -dsõ, -st⁷ = lümüne sodine, lödine, pudrune
lump', lumbi, .lumpi³⁷ < tiik' tiik; lomp
lumõ|härm, -härmä, -.härmä³⁵ härmatis
lumõ|kell, -kellä, -.kellä³⁵ = lumõlill' lumikelluke
lumõla|go, -o, -ko²⁷ lumelagunemine, lumesulamine; sulalumi, lopp
lumõ|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = lumõkell
lunasta|ma, -q, -⁸³ lunastama
lund'a, -, -t² = lund'o
lundi(h)n lontis
lundi|tama, -taq, -da⁸² norutama
lund'o, -, -t² = lund'a = lundõrus = lunts'mann' = lut'o lontrus, tolvan; lõtv, laisk inimene
lund'o|tama, -taq, -da⁸² logelema; lund'ot' uma ao maaha logeles oma aja maha
lundõrus, -õ, -t⁹ = lund'o
lunga, -, -t² lonkur
lunk', lungi, .lunki³⁷ ahjukumm, ahjusuu ees olev võlv; lunk' oll' ahosuul iin, et tuli lakkõ es lännüq kumm oli ahjusuul ees, et tuli lakke ei läheks
lungi(h)n lingus (kõrvade kohta)
lungi|tama, -taq, -da⁸² (kõrvu) lingutama
.lunk'ma, .lunkiq, lungi⁶³ lonkima
lunt', lundi, .lunti³⁷ 1. = lunt'küpär'; 2. lont; lott; 3. lontrus
.lunti lonti
lunt'kü|pär', -bärä, -bärät⁴ = lunt' [1.] läkiläki, kõrvadega karvamüts
lunts'|mann', -manni, -.manni³⁷ = lund'o
lupard', -i, -it¹³ = lupa|t', -di, -tit¹³ 1. kalts, narts; 2. lontrus, lupard
.lupjama, lubjadaq e lub'adaq, .lupja⁷⁷ lupjama
lust', lusti, .lusti³⁷ lõbu, lust
lustili|nõ, -dsõ, -st⁵ lustlik
.lust'us, -õ, -t⁹ (töö)lust, (töö)tahe, tahtmine, viitsimine
lutask', -, -it¹³ loks, logu; püssä-, väidselutask' püssi-, noaloks
luti|k, -ga, -kat¹³ = lut'kas lutikas
lutik|hain, -haina, -.haina³⁰ = kirphain värihein (rohttaim)
lut'kas, .lut'ka, lut'kast¹⁵ = lutik
lut'o, -, -t² = lund'o
luts, lutsu, .lutsu³⁷ luts
lut|t, -u, -tu³⁷ = nutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
lutu|sarv', -sarvõ, -.sarvõ³⁵ karjasarv
lutu|tama, -taq, -da⁸² 1. imema; 2. sarve puhuma
lut|õq, -tõ, -õt¹⁸ maksalutikas
luu, -, -d⁵⁰ luu
luud, luvva, .luuda³² luud
luudsah(t)us, -õ, -t⁹ = .luutsk'na laugas; lomp
lu:udu(s(õ))|kaidsõq, -.kaitsõ, -kaidsõt¹⁸ looduskaitse
lu:udu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = lu:und loodus
lu:udu(s(õ))tsäpändäjä*, -, -t³ < füüsik füüsik
lu:udu(s(õ))tsäpändämi|ne*, -se, -st⁵ = lu:udu(s(õ))tsäpändüs*, -e, -t⁹ < füüsiga füüsika
lu:uja, -, -t³ looja
lu:uk, looga, lu:uka³¹ (hobuse) look
lu:uk', loogi, lu:uki³⁷ munemisjärk; ku üts' luuk' luud kanal, sys pidä vahet, ni sys nakkas jälq luuma kui kanal üks munemisjärk loodud, siis peab vahet, ja siis hakkab jälle munema
luuk', luugi, .luuki³⁷ luuk
luulõq, .luulõ, luulõt¹⁸ > laulõq*
luulõtaja, -, -t³ > laulik [2.]
luulõtus, -õ, -t⁹ > laulus
lu:um I, looma, lu:uma³¹ (köögivilja, lille vms) istik, taim
lu:um II, loomu, lu:umu³¹ iseloom, loom, loomus
lu:uma, luvvaq, lu:u, min 1. ja 3. p .lõi(õ)⁵⁴ 1. looma; alustama, rajama; 2. < munõma munema; kana lõi muna kana munes muna
lu:und†, loona, lu:unda⁸⁶ = lu:udus
lu:undõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hullama, vallatlema; amelema; nihelema; jändama; latsõq luundõlõsõq lapsed hullavad
.luu|nõ, -dsõ, -st⁷ luust
luu|pain, -painu, -.painu³⁷ = luu.pain(a)ja, -, -t³ luupainaja
.luupama, luubadaq, .luupa⁷⁷ lonkama
luur', luuri, .luuri³⁷: luuri vidämä kaela taga rihma vedama (rahvalik võistlus)
.luurama, luuradaq, .luura⁷⁷ luurama
lu:urbri, -, -t¹ loorber
.luur'ma, .luuriq, luuri⁶³ ringi luusima
lu:us, loosu, lu:usu³⁷ madal vesine koht (põllul v karjamaal); luhakarjamaa
lu:us', loosi, lu:usi³⁷ loos
lu:uskõlõma, loosõldaq, lu:uskõlõ⁸⁶ 1. vedelema, logelema; 2. visklema, väänlema; ku und olõ-i, sys luuskõlõt sängün kui und ei ole, siis viskled voodis
.luus'ma, .luusiq, luusi⁶³ luusima
lu:us'ma, lu:usiq, loosi⁶³ loosima
lu:ut', loodi, lu:uti³⁷ 1. (püssi)kuul; 2. (vertikaaltaseme) lood
lu:utma, lu:utaq, looda⁶¹ lootma
lu:ut'ma, lu:utiq, loodi⁶³ loodima
lu:ut(õ)mun|a, -a, -na²⁶ = lu:utus pesamuna
.luutsk'na = .luuts'na, -, -t³ = luudsah(t)us laugas; lomp
.luutsõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ luutsinapäev, 13. detsember
lu:utus, -õ, -t⁹ = loodus 1. lootus; 2. = loodik = lu:ut(õ)muna
lõbahta|ma, -q, -⁸³ = lymbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lõbask', -i, -it¹³ lobiseja
lõ|bima, -piq, -bi⁵⁷ õgima
lõ|bu, -bu, -pu²⁶ lõbu
lõdis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõdisema
lõdva, -, -t² = lõdõv = lõdyv', lõdva, .lõtva⁴⁵ = lõtv lõtv; tä om lõdva ta on kergete elukommetega (naisterahva kohta)
lõgim|õq, m -idõ, -it⁴ lõuad; sai vasta lõgimit sai vastu lõugu
lõgista|ma, -q, -⁸³ lõgistama
lõgistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõgistama
lõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ lõgisema
.lõhkus, -õ, -t⁹ = .lahkus = lyyhkus lahkus
.lõhkõ, -, -t³ = .lahkõ = lyyhkõ lahke
.lõhkõhe = .lõhkõlõ = .lahkõhe = lyyhkõhe lahkelt
lõhmus, -(s)õ, -t¹¹ pärn
lõhmus|niids', -niidse, -niist³⁹ pärnaniin
lõhmussõ|nõ, -dsõ, -st⁵ pärnapuine, pärnast
lõhn, lõhna, .lõhna³⁰ 1. õhk; kerge tuul; kuumus; külm lõhn lei väläst vasta külm õhk lõi väljast vastu; tulõlõhn tulekuumus; 2. lõsn, rehetoa tala
.lõhnama, lõhnadaq, .lõhna⁷⁷ 1. = lõhnutama sõimama, siunama, põhjama; laimama; külh tä lõhnas' tuud inemist küll ta põhjas seda inimest; 2. lõõskama, leegitsema; ahon tuli väega lõhnas ahjus tuli väga lõõskab; 3. ruttama, kiirustama; miä sa tuu tüügaq nii väega lõhnat mis sa selle tööga nii väga kiirustad
lõhnu|tama, -taq, -da⁸² = .lõhnama [1.]
lõhva, -, -t² lobiseja; lobisemishimuline
lõhvõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ hatuseks kuluma
lõhvõl hatune
lõhvõlõ hatuseks; rõivas om lõhvõlõ kulunuq riie on hatuseks kulunud
lõhvõnda|ma, -q, -⁸³ = lõhvõ|tama, -taq, -da⁸² hatutama
lõhvõrd', -i, -it¹³ lõhvard, lobiseja
lõhvõrda|ma, -q, -⁸³ lõhverdama, lobisema
lõigahta|ma, -q, -⁸³ < lõigahutma korraks lõikama
lõigah(t)us, -õ, -t⁹ lõige, lõikamine
lõigahu|tma, -taq, -da⁶² > lõigahtama
lõigus, -(s)õ, -t¹¹ (setu) karjuselaul
lõigõq I, .lõikõ, lõigõt¹⁸ 1. lõige, lõikamine; 2. lõige, šabloon
lõigõq II, .lõikmõ, lõigõnd¹⁶ lõik, tükk; lõik (tekstiosa)
.lõikama, lõigadaq, .lõika⁷⁷ lõikama
lõik|hain, -haina, -.haina³⁰ lõikhein
.lõikma, .lõikuq, lõigu⁶⁴ lõikuma
.lõikus, -õ, -t⁹ lõikus
lõik|väits, -väidse, -väist³⁹ mättanuga
lõim', lõimõ, .lõimõ³⁵ lõim (kanga põhikude, lõimelõngad); haspel (riist lõnga vihtikerimiseks)
lõiv, lõõvo, .lõivo³⁷ = .lõokõnõ = lõõvokõnõ lõoke
lõka, -, -t² = lõkats' lobiseja, latraja
lõka|tama, -taq, -da⁸² lobisema, latrama
lõka|ts', -dsi, -tsit¹³ = lõka
lõ|kim, -gimõ, -gimõt⁴ lõge, pehme luustumata koht imiku koljul
lõ|kin, -gina, -ginat⁴ lõgin
lõks', lõksi, .lõksi³⁷ = klõks' 1. lõks (kinnitusvahend; püünis); 2. luksumine
.lõks'ma, .lõksiq, lõksi⁶³ = .hõks'ma = .jõks'ma luksuma
.lõks'na, -, -t³ 1. = .hõks'na luksumine; 2. lõgin, lärm
lõksualo|nõ, -dsõ, -st⁷ katusealune
lõkõrda|ma, -q, -⁸³ lõkerdama
lõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõkõrdama
.lõokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = lõiv = lõõvokõnõ
.lõpma, lõppõq, lõpõ⁷⁴ lõppema; surema (looma kohta)
.lõpmaldaq väga, lõpmata
lõp|p, -u, -pu³⁷ lõpp
lõps', lõpsi, .lõpsi³⁷ lobiseja
lõpung', -i, -it¹³ = lõpõtus
lõpus I, -(s)õ, -t¹¹ lõpus; lokuti
lõ|pus II, -busa, -busat⁴ > ilolinõ
lõpõrda|ma, -q, -⁸³ lobisema
lõpõ|tama, -taq, -da⁸² lõpetama
lõpõtus, -õ, -t⁹ = lõpung' lõpetus
.lõrvama, lõrvadaq, .lõrva⁷⁷ röökides nutma
lõssa|tama = lõssõ|tama, -taq, -da⁸² närima, sööma; rotiq ommaq vilä ärq lõssatanuq rotid on vilja ära närinud
lõst, lõsta, .lõsta⁷⁷ 1. õngekork; 2. lest (kala)
lõsta|k, -gu, -kut¹³ võrgukäba
lõs|u, -u, -su²⁶ hiirte v rottide näritud vili, rämps; rotiq lõssadiq vilä ärq, ynnõ lõsu jäi perrä rotid sõid vilja ära, ainult rämps jäi järgi
lõtus, -(s)õ, -t¹¹ lott; lihakanol olõki eiq õigõt harja ei lõtussit lihakanadel ei olegi õiget harja ega lotti
lõtv, lõdva, .lõtva⁴⁵ = lõdva lõtv
lõug, lõvva, .lõuga³³ lõug
.lõugama, lõvvadaq, .lõuga⁷⁷ lõugama
lõuga|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja
lõugõq, .lõukõ, lõugõt¹⁸ kolle, lõugas
lõugtõ|bi, -võ, -põ²⁵ = lõvvatõbi nõlg
.lõugõlõma, lõugõldaq, .lõugõlõ⁸⁶ lobisema
lõuhka, -, -t² lobiseja
lõun, lõunu, .lõunu³⁷ = lõunaq [2.]
.lõuna|aig, -ao, -.aigu³⁶ lõunaaeg
.lõunahummo|k*, -gu, -kut¹³ kagu; Lõunahummogu-Eesti Kagu-Eesti
lõuna|k, -gu, -kut¹³ > lõunaq [1.]
lõunaq, .lõuna, lõunat¹⁸ = lõunõq = lõõnõq 1. < lõunak lõuna (ilmakaar; lõunaaeg); 2. = lõun leil
.lõuna|vaheq, -.vaih(t)õ, -vahet¹⁸ lõunaaeg, lõunavaheaeg; läts' lõuna(s)vaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.lõunaõda|k*, -gu, -kut¹³ edel; Valga om Võromaa lõunaõdagunulgan Valga on Võrumaa edelanurgas
lõunu|tama, -taq, -da⁸² leili viskama, leilitama
lõunõq, .lõunõ, lõunõt¹⁸ = lõunaq
lõust', lõusti, .lõusti³⁷ (vulgaarne) lobamokk, käratseja
lõusti|nõ, -dsõ, -st⁷ lobisemishimuline, vulgaarne, käratsev
.lõust'ma, .lõustiq, lõusti⁶³ lobisema, ebakohast nalja viskama, käratsema
lõv|i, -i, -vi²⁶ lõvi
lõvvand', -i, -it¹³ = lõvvõnd' lobiseja
lõvvatõ|bi, -võ, -põ²⁵ = lõugtõbi
lõvva|vili, -vi(l)lä e -vi(l)l'a, -.viljä e -.vilja⁴³ loba
lõvvõnd', -i, -it¹³ = lõvvand'
lõõbõrda|ma, -q, -⁸³ = lõõgõrdama kisendama, röökima; lehm lõõbõrdas, ku kodo taht lehm kisendab, kui koju tahab
lõõdsu|tama, -taq, -da⁸² lõõtsutama, hingeldama
lõõgõr', -i, -it⁴ = lõõgõrus kisakõri
lõõgõrda|ma, -q, -⁸³ = lõõbõrdama
lõõgõrus, -õ, -t⁹ = lõõgõr'
lõõnõq, .lõunõ, lõõnõt¹⁸ = lõunaq
lõõri|tama, -taq, -da⁸² = lyyr'ma lõõritama
lõõritõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lõõritama
.lõõvokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = .lõiv = .lõokõnõ lõoke
lõõvõrda|ma, -q, -⁸³ kisendama, töinama
lä|be(he)mä, -peq e -bedäq, -pe e -behe⁸⁸ läbema, kärsima, maldama
läbemäldäq läbematu, kärsimatu
läbi läbi; läbi käümä suhtlema; läbikäümine suhtlemine, suhtlus; läbikäük' läbikäik; ühendus; läbikäügitii ühendustee; läbilikõ läbimärg; läbimyyt läbimõõt
läbi.paistva = läbi.näüvä, -, -t³ läbipaistev, läbinähtav
lä|dsä, -dsä, -tsä²⁴ = lödsä pehme, lödi; maa om lädsä, saa ei pääle maa on pehme, ei saa peale (põldu harima)
lädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = ladsah(t)uma kokku vajuma; nätskuma
lädsäle = lödsäle: üleküdsänüq tomat' lätt lädsäle üleküpsenud tomat läheb pehmeks, lödiks
lädsäli|k, -gu, -kku³⁸ = lödsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu
lädsä|ne, -dse, -st⁷ = lödsäne lödine; mudane, porine
lä|gä, -gä, -kä²⁴ läga, löga; konnakudu
lägäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. puruks, lödiks minema; 2. läppuma, lägaseks minema; lägähünüq lump' läppunud v lägaseks läinud tiik
lägü|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ = .läügümä (tasapisi) süttima, tuld võtma; naaq puuq lätväq palama külh, a nääq väega tassakõistõ lägüneseq need puud lähevad põlema küll, aga nad sütivad väga aeglaselt
läheli|k, -gu, -kku³⁸ lähedavõitu
läheli|ne, -dse, -st⁵ = .lähkene
lähk, lähä, .lähkä³⁴ õel, tige inimene
.lähkehe = .läh.keiste = .lähkele = .lähkühe = .lähküle = lähü.keiste < .lähkohe lähedale
.lähke(h)n = .lähkese(h)n = .lähkü(h)n < .lähko(h)n lähedal
.lähke|ne, -(d)se, -ist⁸ = läheline = .lähkü = lähükene lähedane
.lähkese(h)n = .lähke(h)n = lähükese(h)n
.lähkesest = .lähkest = .lähküst = lähükesest < .lähkost lähedalt
.lähko > .lähkü
.lähkohe = .lähko.kõistõ > .lähkehe
.lähkokõsõ(h)n = .lähko(h)n > .lähke(h)n
.lähkost > .lähkesest
.lähkri, -, -t¹ lähker
.lähkü, -, -t¹ = .lähkene < .lähko
.lähkühe = .lähküle = .lähkehe lähedale
.lähkü(h)n = .lähke(h)n
.lähküs, -e, -t⁹ 1. lähedus; 2. tigedus, õelus
lähküst = .lähkesest lähedalt
lähä|tämä, -täq, -dä⁸² 1. kupatama; 2. saatma, lähetama
lähä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ kuppama, keema
lähätüs, -e, -t⁹ 1. kupatamine; 2. saatmine; saadetis
lähü.keiste = .läh.keiste
lähüke|ne, -se, -ist⁸ = .lähkene
lähükese(h)n = .lähkese(h)n
lähükesest = .lähkesest
lähükõrral lähiajal, varsti; lähükõrral võtamiq taa as'a ette lähiajal võtame selle asja ette
lähü|nemä, -nedäq e -däq, -ne⁸⁹ lähenema
läkeq lähme, mingem, läki; läkeq ärq kodo! lähme ära koju!
läk|kelemä, -eldäq, -kele⁸⁵ = läkäske|(l)lemä = läkäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = lökkelemä öökima, oksele hakkama
lällä|tämä, -täq, -dä⁸² lällutama; lällama
lämberdä|mä, -q, -⁸³ komberdama
lämberüs, -e, -t⁹ komberdis
lämmi, .lämmä, lämmind¹⁶ 1. soe; 2. = .lämmüs soojus
lämmindä|mä, -q, -⁸³ soojustama
lämmindüs, -e, -t⁹ soojustus; lämmindüses pandas saina vaihõlõ linaluid, sinnäq lüüq ei hiireq sisse soojustuseks pannakse seina vahele linaluid, sinna ei lähe hiired sisse
lämmistäjä, -, -t³ küttekeha, kütteseade (radiaator, konvektor, puhur)
lämmistä|mä, -q, -⁸³ = lämmitämä soojendama
lämmistüs, -e, -t⁹ soojendus
lämmi|tämä, -täq, -dä⁸² = lämmistämä
.lämmähe = .lämmäle = .lämmält soojalt
.lämmäoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ termodünaamika
.lämmüs, -e, -t⁹ = lämmi [2.]
.lämpü|mä, -däq, -⁸⁰ = .läühtümä liisuma
läm|ü, -ü, -mü²⁶ = lamu 1. soga veepinnal; linaliol om lämü pääl linaleol on soga peal; 2.* adru
lämü|ne, -dse, -st⁷ sogane
.länge, -, -t³ lääge, läila, imal
lä(n)ni|k, -gu, -kut¹³ länik, mannerg
läp|eq, -pe, -et¹⁸ = läp|p, -ü, -pü³⁷ (linaleotamise) lomp; jääauk
läpähtä|mä, -q, -⁸³ < läpähütmä (äkki v korraks) lämmatama
läpäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ lämbuma
läpäh(t)üs, -e, -t⁹ mülgas, mudaauk; raske lämmatav õhk; tarrõ tulõ tuulutaq, sääne läpähtüs om seen tuba tuleb tuulutada, selline lämmatav õhk on sees
läpähü|tmä, -täq, -dä⁶² > läpähtämä
läpäsni|k*, -gu, -kku³⁸ lämmastik
läpästi|k, -gu, -kku³⁸ mülkane v allikane maa
läpä|tämä, -täq, -dä⁸² lämmatama
lärbä, -, -t² lobiseja, latatara
läsk', läsä, .läskä³⁴ 1. lesk; isamesilane; 2. puupahk
lät|eq, -te, -et¹⁸ allikas; lättevesi allikavesi; (kirotusõ) lätteq artikli allikmaterjal, kasutatud kirjandus
läti|k, -gu, -kut¹³ lätlanna
.lätlä|ne, -(d)se, -st⁵ lätlane
lätte.näütämi|ne*, -se, -st⁵ viide; viitamine
lätti|ne, -dse, -st⁷ allikane
läv|i, -e, -ve²⁴ lävi
läädsäq, m .läätsi, .läätsi³⁹ leetrid
.lää|ne, -dse, -st⁷ lägane, lögane
lääts, läädse, lääst³⁹ lääts (kaunvili)
läüdüs, -(s)e, -t¹¹ tulehakatis, läide
läügeq, .läüke, läüget¹⁸ läige
läügähtä|mä, -q, -⁸³ < läügähütmä äkki, kiirelt lööma
läügäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁰ järsku süttima
läügäh(t)üs, -e, -t⁹ = läük
läügähü|tmä, -täq, -dä⁶² > läügähtämä
.läügü|mä, -däq, -³⁵ = lägünemä (tasapisi) süttima, tuld võtma
.läühtü|mä, -däq, -³⁵ = .lämpümä liisuma
läük, läügü, .läükü³⁷ = läügäh(t)üs (kiire) hoop, löök; mats; e(e)lektriläük elektrilöök; sai läügü, sys jäi vaiki sai matsu, siis jäi vait
.läük'mä, .läükiq, läügi⁶³ läikima
.läükvä, -, -t³ läikiv
.läükämä, läügädäq, .läükä⁷⁷ helkima, särama; päiv läükäs nii, et silmist võtt pümmes päike särab silmipimestavalt
läülä, -, -t² = läülä, .läülme, läülend¹⁶ tiine; rase
.läütämä, läüdädäq, .läütä⁷⁷ läitma
.läütüs, -e, -t⁹ läide, tulehakatis
lö|dsä, -dsä, -tsä²⁴ = lädsä pehme, lödi
lödsäle = lädsäle pehmeks, lödiks
lödsäli|k, -gu, -kku³⁸ = lädsälik pehme-, lödi-, mudase- v porisevõitu
lödsä|ne, -dse, -st⁷ = lädsäne lödine; mudane, porine
löhka, -, -t² 1. lurr; 2. laisk inimene
.löhtre, -, -t³ lehter
löhvä|k, -gu, -kut¹³ = lohvak lohakas
lökerdä|mä, -q, -⁸³ looderdama
lök|kelemä, -eldäq, -kele⁸⁵ = läkkelemä öökima, oksele hakkama; miä sa lökkelet, ossõndaq hinnäst tühäs! mis sa öögid, oksenda ennast tühjaks!
lökä|ts', -dsi, -tsit¹³ laisk loom v inimene
löküssilläq töllakil
lökü|tämä, -täq, -dä⁸² = l'okotama = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lörts', lördsi, .lörtsi³⁷ = l'orts' 1. lörts; 2. küljelt lahtine seelik
lövvüs, -e, -t⁹ leiutasu; löüdjä saa hüä lövvüse leidja saab korraliku leiutasu
lööbä|k, -gu, -kut¹³ > limbak
löövi|ts, -dsä, -tsät¹³ < telk' onn, hurtsik; telk
.löüdmä, (.)löüdäq, lövvä⁶⁶ < .leüdmä leidma
.löüdümä, .löüdüdäq, lövvü⁷⁹ leiduma
.löüdü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = .vällä.löüdüs avastus; leiutis
.löüge, -, -t³ < .leüge leige
löügäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .löügü|mä, -däq, -⁸⁰ leigenema
lüheli|k, -gu, -kku³⁸ lüheldane
lühendä|mä, -q, -⁸³ lühendama
.lüh(ü)ke|ne, -se, -ist⁸ = .lühkü = .lühkügene = lühüq = lühüt lühike
.lühkogõ|nõ, -sõ, -ist⁸ > .lühkükene
.lühkü, -, -t¹ = .lüh(ü)kene: lühkü leemegaq kapstaq vähese leemega keedetud kapsad
.lühkü.geiste = .lühkühe
.lühküge|ne, -se, -ist⁸ = .lüh(ü)kene < .lühkogõnõ
.lühkühe = .lühküle = .lühkü.geiste lühidalt
.lühküs, -e, -t⁹ lühidus
lüht', lühi, .lühti³⁷ küünlajalg
.lühtri, -, -t¹ lühter
lühüq, .lühkü, lühüt¹⁹ = lühüt, .lühtü, lühüt¹⁹ = .lüh(ü)kene
lükü|tämä, -täq, -dä⁸² = lökütämä = lütütämä aeglaselt sõitma; sörkima, lonkima
lüll, lüllü, .lüllü³⁷ 1. lüdi, pähkli v tõru (kausjas) tupp; 2. võllas
.lülmä, .lüllüq, lüllü¹³ = lüllü|tämä, -täq, -dä⁸² (pähkleid) lüdima, tuppedest vabastama
lümbähtü|mä, -däq, -⁸⁴ maha kukkuma, prantsatama
lümmükilläq (pool)viltu; imäsaibas oll' kats'ki ja kuhi oll' lümmükilläq kuhjavarras oli katki ja kuhi oli (pool)viltu
lüm|ü, -ü, -mü²⁶ = l'umo sodi, löga
lümüle = l'umolõ sodiks, lödiks, pudruks
lümü|ne, -dse, -st⁷ = l'umonõ sodine, lödine, pudrune
.lüngelemä, lüngeldäq, .lüngele⁸⁵ = .lünkelemä kõikuma, vaaruma, komberdama; ärq iks kui niäle lüngeli üle läve kuidagi ikkagi komberdasin üle läve
lüngäkille = .lünkä längu; murõh oll' mehel olaq lüngäkille vidänüq mure oli mehel õlad längu vajutanud
lüngäkilläq = lüngä(h)n längus
.lünkelemä, lüngeldäq, .lünkele⁸⁵ = .lüngelemä
.lünkä = lüngäkille
lünnäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ vääratama; käsi lünnähtü käsi vääratas
lürbä(h)tüs, -e, -t⁹ lurr
lütse|üm', -ümi, -.ümmi³⁸ lütseum
lütsikä|ne, -dse, -st⁵ klimpis
lütsk', lüdse, .lütske³⁴ klimp (supis)
lütü|tämä, -täq, -dä⁸² = lükütämä aeglaselt sõitma; sörkima
lü:übü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. ennast ära lööma; sattõ maalõ, lüübü ärq kukkusin maha, lõin enda ära; 2. tihedalt kokku minema, liibuma (nt lõngad kangas); 3. turgatama; lüübü miilde turgatas meelde
lüüderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama
.lüügelemä, lüügeldäq, .lüügele⁸⁶ rabelema, nihelema (hrl looma kohta)
lü:ük', löögi, lü:üki³⁷ löök
lü:ümä, lüvväq, lü:ü, min 1. ja 3. p .lei(e)⁵⁴ lööma
lü:üpsä, -, -t³ tõhus, mõjus; hoogne; igati tubli; lüüpsä tüüriist tõhus tööriist; lätt lüüpsä sammugaq läheb hoogsal sammul; lüüpsä lats'kõnõ igati tubli tüdruk
lü:üpämä, lööbädäq, lü:üpä⁷⁷ = .limpama lonkama
lüür, lüürä, .lüürä³⁵ lüüra
lüüs', lüüsi, .lüüsi³⁷ tamm, pais
.lüütnä, -, -t³ lauto
lü:üv', löövi, lü:üvi³⁷ 1. lööv; koda, püstkoda; 2. vikati vars
lyig, lyia, .lyiga³² lõõg
lymba, -, -t² = klymba lonkur
lymbahta|ma, -q, -⁸³ = lõbahtama (korraga) ära õgima, neelama
lymbõq, .lympõ, lymbõt¹⁸ = lyndsõq = lynts' lurr, lake
lymm, lymmu, .lymmu³⁷ lõmm, puuhalg (hrl peergude kiskumiseks)
lymmuleht', -lehe, -.lehte³⁴ vesiroosi v vesikupu leht
.lympama, lymbadaq, .lympa⁷⁷ = .klimpama = .limpama lonkama
.lymp'ma, .lympiq, lymbi⁶³ = .klymp'ma = .lymps'ma lõmpima, lõmpsima, larpima
lympsahta|ma, -q, -⁸³ = klympsahtama neelatama
lympsah(t)us, -õ, -t⁹ neelatus
.lympsama, lympsadaq, .lympsa⁷⁷ = .klympsama neelama
.lymps'ma, .lympsiq, lympsi⁶³ = .hõps'ma = .hymps'ma = .lymp'ma
.lymps'na, -, -t³ = .klymps'na lõnksumine; ahne neelamine
.lympsõlõma, lympsõldaq, .lympsõlõ⁸⁶ = korduv .lymps'ma
lyndsõq, .lyntsõ, lyndsõt¹⁸ = lymbõq = lynts' lurr, lake
lyngah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ lõtvuma
lyngus, -(s)õ, -t¹¹ lõngus
lyngu|tama, -taq, -da⁸² loksutama; pois'kõnõ lyngut' aiatulba maa seest vällä poiss loksutas aiaposti maa seest välja
lyngutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv lyngutama
lyngõs, -(s)õ, -t¹¹ lõdva kehahoiuga inimene
lynk, lyngu, .lynku³⁷ ling
.lynk'ma, .lynkiq, lyngi⁶⁴ lonkima, lõnkuma
lynks', lynksi, .lynksi³⁷ = klynks' = lynksah(t)us
lynksahta|ma, -q, -⁸³ = klynksahtama < lynksahutma (korraks v äkki) lonksama, neelatama
lynksah(t)us, -õ, -t⁹ = klynksah(t)us = lynks' 1. lonks, neelatus; 2. lõksatus
lynksahu|tma, -taq, -da⁶² > lynksahtama
.lynksama, lynksadaq, .lynksa⁷⁷ = .klynksama lonksama
.lynkõlõma, lyngõldaq, .lynkõlõ⁸⁵ = korduv .lynk'ma = lyyndõlõma
lynts', lyndsi, .lyntsi³⁷ = lymbõq = lyndsõq lurr, lake
lytar', -i, -it⁴ laisklemine; lytarit lüümä laisklema
lyt|t', -i, -ti³⁷ = litt' hoop, löök; ku lyti kirjä saat, sys õkva hauda läät kui hoobi saad, siis kohe hauda lähed (nalj)
lytti lü:ümä = tirilitti lü:ümä lulli lööma, logelema
lyyhkus, -õ, -t⁹ = .lahkus = .lõhkus lahkus
lyyhkõ, -, -t³ = .lahkõ = .lõhkõ lahke
lyyhkõhe = lyyhkõlõ = .lahkõhe = .lahkõlõ = .lõhkõhe = .lõhkõlõ lahkelt
lyyksa, -, -t³ (parasjagu) avar
lyyndõlõma, lõõnõldaq, lyyndõlõ⁸⁵ = .lynkõlõma
lyyr', lõõri, lyyri³⁷ lõõr; kõri
lyyr'ma, lyyriq, lõõri⁶³ = lõõritama lõõritama
lyyts, lõõdsa, lyytsa³⁰ 1. lõõts; 2. = lyytsmoonik = lyytspill' lõõtspill
lyytsma, lyytsuq, lõõdsu⁶⁴ lõõtsuma
lyytsmooni|k, -gu, -kut¹³ = lyyts|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = lyyts [2.]

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y