Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

ühiütsindä ihuüksi
üle üle; üle kaema üle vaatama
üleannõ|du, -du, -tut¹ üleannetu
ülearvo ülearu
ülearvoli|nõ, -dsõ, -st⁵ ülearune, üleliigne
üle-eelä|ne, -dse, -st⁷ = üle-eeläski|ne, -dse, -st⁵ üleeilne; üle-eeläskine leht' üleeilne (aja)leht
üle-eeläq üleeile
ülehummõn' ülehomme
ülehummõni|nõ, -dsõ, -st⁵ ülehomne
üleilmali|nõ, -dse, -st⁵ ülemaailmne; üleilmalinõ ilma lämmämbäsminek' ülemaailmne kliima soojenemine
ülejala kiiruga, hooletult, ülepeakaela; taa tüü om sul ülejala tett see töö on sul hooletult tehtud
üle.kaehus*, -õ, -t⁹ ülevaade; ülekaehus võro keele aoluust ülevaade võru keele ajaloost
üle.kohtuli|nõ, -dsõ, -st⁵ ülekohtune
üle|kohus, -.kohtu, -kohu(s)t²³ ülekohus
ülekäe ülekäte
ülemb, -ä, -ät¹³ 1. ülem, ülemus; 2. suurem, võimsam; lodi om ülemb vineht lodi on venest suurem, võimsam
ülembähe = ülembäle kõrgemale, ülespoole
ülembäl = ülembä(h)n kõrgemal, ülevalpool
ülembäle = ülembähe
ülembä(h)n = ülembäl: Mäetarõ om Alatarõst ülembän Mäetare on Alatarest ülevalpool
ülembüs, -e, -t⁹ ülemus
ülemeeli|k, -gu, -kut¹³ üleannetu, vallatu
ülemä|ne, -dse, -st⁵ ülemine; ülemäne ja alomanõ puul' ülemine ja alumine pool
ülendä|mä, -q, -⁸³ ülendama; kiitma; tä jovva-i hinnäst kuiki ärq ülendäq ta ei jõua ennast kuidagi ära kiita
ülendüs, -e, -t⁹ ülendus
üle|ne*, -dse, -st⁷ üldine, -üld; üleüldine; üledseq ainõq üldained; ülene keeletiieq üldkeeleteadus; kynõlõq ületsempä, kynõlgu-i nii pikält ja täpsähe! räägi üldisemalt, ära räägi nii pikalt ja täpselt!
ülepäivi = ülepäivilde ülepäeviti
ülepää 1. üldse; ja ülepää om tuu asi nii, et... ja üldse on see asi nii, et...; 2. üleni; tä sai ülepää muatsõs ta sai üleni poriseks
ülepääkaala ülepeakaela
üle|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² pealisrõivas
üles < ülest üles; üles sulgma (veekogu) paisutama
ületsehe* = ületsele* üldiselt, üld-; üleüldiselt; ületsehe tunnistõt üldiselt tunnustatud e üldtunnustatud
ülevä(h)n = ülle(h)n üleval
üleväst = üllest ülevalt; sattõ üllest katussõ päält alla kukkus ülevalt katuselt alla
ülevästpu:ult = üllestpu:ult ülevaltpoolt
ülijak|k', -i, -ki³⁷ naiste pintsak, jakk
üli|kund, -kunna, -.kunda³² ülikond
üli|ku:ul', -kooli, -ku:uli³⁷ = suur'ku:ul' ülikool
üliopila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = üli.op'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = suur'koolilinõ üliõpilane
üliüsigiq üldse, üleüldse; tuud ma ei süüq üliüsigiq seda ma üldse ei söö; ei olõq meil leibä ei jahhu, ei olõq üliüsigiq midägiq pole meil leiba ega jahu, ei ole üleüldse mitte midagi; ja üliüsigiq oll' tuu üts' jama jutt ja üldse oli see üks jama jutt
ülle(h)n = ülevä(h)n
üllest = üleväst
üllestpu:ult = ülevästpu:ult
ül|ä, -ä, -lä²⁴ abielumees, abikaasa (mees)
.ümbre ümber; ümbre pandma tõlkima; taa raamat om eesti keelest võro kiilde (e võro keele pääle) ümbre pant see raamat on eesti keelest võru keelde tõlgitud
.ümbre.kao|nõ, -dsõ, -st⁵ = .ümbre.kaot|nõ, -sõ, -sõt⁶ ümberkaudne
.ümbre.kaotõ ümberkaudu
.ümbre|kund, -kunna, -.kunda³² ümbruskond
.ümbrel olõma ümber olema
.ümbrele .pandma, .võtma ümber panema, võtma
.ümbrelt .võtma ümbert võtma; võtt ümbrelt kinniq võtab ümbert kinni
.ümbrepannus*, -(s)õ, -t¹¹ tõlge
.ümbretsyyri ümberringi
.ümbri|k, -gu, -kku³⁸ > .ündrik
ümäri|k, -gu, -kku³⁸ ümmargune, ümarik
ünderdä|mä, -q, -⁸³ vänderdama
.ündri|k, -gu, -kku³⁸ < .undruk, < .ümbrik seelik
üsigiq = .üskiq
üsk, üsä, .üskä³⁴ süli; võtt latsõ üskä võtab lapse sülle
.üskiq = üsigiq vähegi; iganes; joosõq niguq üskiq jovvat! jookse nagu vähegi jõuad!; võtt' kykkõ üten, miä üskiq majan oll' võttis kõik kaasa, mis vähegi majas oli; ku rahha om, võit minnäq kohe üski tahat kui raha on, võid minna kuhu iganes tahad
üsä|dseq, m -tside, -tsit⁷ üsked, pekstud tuulamata vili
üsäli|ne, -dse, -st⁵ süle-; üsäline lats' sülelaps
üsä.puutri*, -, -t¹ sülearvuti
üsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv üsätämä
üsä|tämä, -täq, -dä⁸² sülelema, kaisutama
üsä|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ sületäis
ütehüisi = ütelii(d)si
ütehüs, -e, -t⁹ 1. üksmeel; ühtsus; 2.* ühendus, kontakt; ütehüs om kakõnuq ühendus on katkenud; 3.* ühing; ühendus
üte.kaupa ühekaupa
üte.korgu, -, -t¹ = üte.korgu|nõ, -dsõ, -st⁵ = üts'.korgu ühekõrgune
üte.kõrd|nõ, -dsõ, -st⁶ ühekordne
ütekõrra = üts'kõrd = ütevoori ükskord, kunagi; ku ma ütekõrra liinan käve kui ma ükskord linnas käisin
ütekõrragaq ühekorraga
ütelidselt ühtlaselt
ütelii(d)si = ütehüisi ühtlasi; ku arsti manoq läät, sys käüq üteliidsi poodin kah ärq kui arsti juurde lähed, siis käi ühtlasi ka poes
üteli|ne, -dse, -st⁵ ühtlane; üheline; vili kuios ütelidsen kihin vili kuivab ühtlase kihina
üteliste ühtlaselt; ühtlasi
ütelüs, -e, -t⁹ = .ütlemine ütlus; väljend
ütemeeleli|ne, -dse, -st⁵ üksmeelne
üte(h)n koos; kaasa(s); tulõq üten! tule kaasa! kas raha om sul üten? kas raha on sul kaasas?
üte(h)nku:u(h)n üheskoos
üte(h)nkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < üte(h)n.ütlejä*, -, -t³ kaasaütlev (kääne), komitatiiv
ütest koost, lahti; rattaq lätsiq ütest vallalõ vanker lagunes koost
ütesttüküst vahetpidamata, kogu aeg
ütesuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = ütesugu|nõ, -dsõ, -st⁷ ühesugune
üte.suuru, -, -t¹ = üte.suuru|nõ, -dsõ, -st⁵ = üts'.suuru ühesuurune
üte(s)sä, .ütsä, .ütsät³ üheksa
ütes(s)äkümmend, .ütsä.kümne, .ütsätkümmend¹⁷ üheksakümmend
ütes(s)äsada, .ütsäsaa, .ütsätsata²⁹ üheksasada
üte(s)sätõist(kümme(nd)), .ütsätõist(.kümne), .ütsättõist(kümmend)¹⁷ üheksateist
ütesynagaq ühesõnaga
üte.vaihõ = üts'vaheq üksvahe
üte.vannu, -, -t¹ = ütevannu|nõ, -dsõ, -st⁵ ühevanune
üteviisili|ne, -dse, -st⁵ ühesugune, ühetaoline
ütevoori = ütekõrra ükskord, kunagi
ütevõrd = ütevõrra = üts'võrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju
üteülbäli|ne, -dse, -st⁵ ühekülgne; ühejämedune, samajämedune; ilosaq üteülbälidseq värtetulbaq ilusad ühejämedused väravapostid
üti|k, -ga, e -gu, -kat e -kut¹³ ühiselamu, kõnek ühikas
üti|ne, -dse, -st⁷ 1. ühine; 2. (külä)ütine (küla)kogukonna maa
ütis|kund, -kunna, -.kunda³² ühiskond
ütis.kundli|nõ, -dsõ, -st⁵ < so'tsiaalnõ ühiskondlik, sotsiaalne
ütiskunna|tiieq*, -.tiide, -tiiet¹⁹ < so'tsioloogia sotsioloogia
ütistä|mä*, -q, -⁸³ ühendama; ühistama
ütistüs*, -e, -t⁹ ühendus; kontakt
ütisüs*, -e, -t⁹ 1. ühtsus; üksmeel; 2. ühistu, ühing
.ütlemi|ne, -se, -st⁵ = ütelüs ütlus; väljend
.ütlemä, üteldäq e (.)üldäq, .ütle⁷⁸ ütlema; nimetama; kuust, pedäjät ja kadajat üteldäs nõglapuis kuuske, mändi ja kadakat nimetatakse okaspuudeks
.ütlemäldäq ütlemata, väga
üts', üte, ütte, m omast ja osast .ütsi, m alaleü ütsile³⁵ üks
üts'.ainugõnõ, üte.ainugõsõ, ütte.ainugõist⁸ üksainuke
üts'ainus, üte.ainu, ütteainust²² üksainus
ütsi üksi; ühekaupa; tulkõq ütsi sisse! sisenege ühekaupa!
ütsijäli joonelt, otse
ütsi|k, -gu, -kut¹³ üksik; vallaline; õgaq ütsik olõ-i läsk' ega vallaline pole lesk
ütsikuhe = ütsikulõ üksikult
ütsilde üksikult; ühekaupa; ühtviisi
ütsildä|ne, -dse, -st⁵ üksildane
ütsimeeli üksmeelselt, ühel meelel
ütsindä üksinda, üksi
ütsiotsõ järjest; vahetpidamata, pidevalt, kogu aeg; rassõ om ütsiotsõ kõvva tüüd tetäq raske on vahetpidamata kõvasti töötada; ütsiotsõ oll' siin, es lääq ärkiq kogu aeg oli siin, ei läinudki ära
ütsiperi = ütsipite(h)n üht(e)pidi, üksipidi
ütsi.pui|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. ühest puust; ütsipuinõ tõrdo, loo-dsik, ruih ühest puust (õõnestatud) tõrs, paat, küna; 2. kangekaelne, visa, järeleandmatu
ütsipulgõ üksipulgi
ütsipäidi üksipidi
ütsisilmi üksisilmi
ütsisynno = ütsisynoisi üksisõnu
ütsitämiisi ükshaaval
ütsi|tämä, -täq, -dä⁸² kangast sukka panema
üts'jago üksjagu
.üts'kiq ükski
üts'.korgu, -, -t¹ = üte.korgu ühekõrgune; pini om üts'korgu istu ku saisu koer on istudes ja seistes ühekõrgune
üts'kõrd = ütekõrra ükskord, kunagi
üts'kõrd|üts', -üte, -ütte³⁵ korrutustabel, ükskordüks
üts'kyik' ükskõik
üts.kyik|nõ, -sõ, -sõt⁶ ükskõikne
üts'|silm, -silmä, -.silmä³⁵ ükssilm, kükloop
üts'.suuru, -, -t¹ = üte.suuru ühesuurune
üts'tõist(kümme(nd)), ütetõist(.kümne), üttetõist(kümmend)¹⁷ üksteist
üts'tõ(õ)sõ alaq kordamööda
üts'täspuha ükspuha
üts'vaheq = üte.vaihõ üksvahe
üts'võrra = ütevõrra ühevõrra, võrdselt, ühepalju; kyigilõ anti üts'võrra kõigile anti ühepalju
üts'võrra|nõ*, -(d)sõ, -st⁷ võrdne
üts'võrrasus*, -õ, -t ⁹ võrdsus; üts'võrrasusmärk' võrdusmärk
.ütsägese = .ütsä.geisi = .ütsä.geiste = .ütsä.geske üheksakesi
.ütsändi|k, -gu, -kku³⁸ = .ütsäsjago üheksandik
.ütsä|s, -ndä, -ndät¹³ üheksas
.ütsä|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .ütsändik
.ütsüs, -e, -t⁹ 1.* keel ainsus; ütsüse edimäne käänüs ainsuse esimene pööre; 2. üksus
ütte kokku, ühte; nä jäiq ütte nad jäid kokku; ütte minemä (kokku) sobima; taa mutri lää ei tuu poldigaq ütte see mutter ei sobi selle poldiga kokku
üttealasi alatasa, pidevalt
ütte.heidä järjest, vahetpidamata; vihma om sadanuq jo kats' nädälit ütteheidä vihma on sadanud juba kaks nädalat järjest
ütteluku ühtelugu
üttemaid sedamaid
üttemu:udu üht(e)moodi
ütte.puhku = ütte.rehki ühtepuhku, pidevalt
ütte.viisi ühtviisi
ütte.väljä = ütte.vällä ühiselt; ühtlane, ühesugune, ühtlaselt; üttevällä sai kyik tettüs ühiselt sai kõik tehtud; tan om kyik üttevällä tasanõ maa seal on kõik ühesugune tasane maa
ü:ü, -, -d,⁵¹ öö
ü:üel|läi, -äjä, -äjät⁴ öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
ü:ükak|k, -u, -ku³⁷ > kakk
ü:ükan|a, -a, -na²⁸ väga hiline magamamineja (vrd aokana)
ü:ü|külm, -külmä, -.külmä³⁵ öökülm
ü:üma|ja, -ja, -ia²⁸ öömaja
ü:ü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ööpäev
üür', üüri, .üüri³⁷ üür; and üüri pääle üürib välja; võtt üüri pääle võtab üürile
üürili|ne, -(d)se, -st⁵ = .üürnik üüriline, üürnik
.üür'mä, .üüriq, üüri⁶³ üürima
.üürni|k, -gu, -kku³⁸ = üüriline
ü:üse öösel; üüse om pümme öösel on pime
ü:üse|ne, -dse, -st⁵ öine; miä sa röögit üüsedsel aol mis sa röögid öisel ajal
ü:ü|sisas', -.siska, -sisast²³ = ü:ü|sisask', -i, -it¹³ nahkhiir
ü:üts', öödsi, ü:ütsi³⁷ = öüts' õitsil olemine, õitsituli
ü:ü|vaht', -vahi, -.vahti³⁷ öövaht

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y