Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

ma(q), mu(q), minno mina, ma
maa, -, -d⁵⁰ maa; muld; hää kohhil maa hea kobe muld
maa-alo|nõ, -dsõ, -st⁷ maa-alune
.maadam', -i, -it⁹ madam, proua
.maadja|nõ = .maadja|s, -dsõ, -st⁵ madal, maadligi
.maadlus, -õ, -t⁹ maadlus
.maadlõma, maadõldaq, .maadlõ⁷⁸ maadlema; maas püherdama
maagõ|lang, -langa, -.langa³⁰ (punane) tikkimislõng
maagõlda|ma, -q, -⁸³ tikkima
.maaha = mahaq < maalõ maha; maaha arvama lahutama; maaha pandma lamandama; hain, vili pandas maaha hein, vili lamandub (personaalne passiiv)
maaha.arvami|nõ, -sõ, -st⁵ lahutamine
.maahapant = mahaqpant lamandunud
maaho|põn', -bõsõ, -bõst¹² Eesti maatõugu hobune
maahä|dä, -dä, -tä²⁴ (naha)haigus; maast tulnud haigus; ku külmä maa pääl istut, lätt maahädä sisse kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisse
maa|ilm, -ilma, -.ilma⁸² = ilmamaa maailm; ma(a)ilm! piisab!, küllalt! (nt leili viskamisel)
maaim|ä, -ä, -mä²⁴ maaema
maak', maagõ, .maakõ³⁵ = makun' moon (mooni)
maa|kari, -kar'a, -.karja⁴³ Eesti maatõugu kari
maaker|ä, -ä, -rä²⁴ maakera
maa|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ maakeel
maakiv|i, -i, -vi²⁶ raudkivi, maakivi
maa|kund, -kunna, -.kunda³² maakond
maal 1. maal, maakohas; 2. > maa(h)n
maal', maali, .maali³⁷ maal (maali)
.maala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ eestlane
.maali|nõ, -dsõ, -st⁵ maadligi (hoiduv); vesihain om maalinõ hain vesihein on maadligi (hoiduv) hein; om maalinõ ja pistüline herneh on olemas maadligi ja püstine hernes
.maal'ma, .maaliq, maali⁶³ maalima; värvima
.maalri, -, -t¹ maaler
maalt 1. maalt; 2. > maast
maalõ 1. maale; 2. > maaha
maa(h)n < maal [2.] maas
maanasyn|aq, m -no, -no²⁸ nõidumissõnad
maana|tark, -targa, -.tarka³⁰ manatark, nõid
maapõrmand, -o, -ot¹³ muldpõrand
.maarja|hain, -haina, -.haina³⁰ nõmm-liivatee (rohttaim)
.maarja|i(j)ä, -i(j)ä, -iiä²⁵ maarjajää
.maarja|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁶ maarjakask
.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ maarjapäev
.maarjasyna|jalg, -jala, -.jalga³³ maarjasõnajalg
maasi|k, -ga, -kat¹³ = maas'k(as), .maas'ka, maas'kast¹⁵ maasikas
maast < maalt [2.] maast
maat', maadi, .maati³⁷ lõige, šabloon
.maa|tama, -taq, -da⁸¹ magatama
maa|tiieq*, -.tiide, -tiiet⁹ geograafia
maatü:ü, -, -d⁵² maatöö; põllumajandus
maau|pin, -bina, -binat⁴ < upin [2.] kartul
maa|usk, -uso, -.usko³⁶ maausk
maa|vagõl, -vagla, -.vakla⁴⁵ vihmauss
maavih|a, -a, -ha²⁸ maa külmus; maaviha tege maahätä maa külmus tekitab haigust (vt maahädä)
maa|väits', -väidse, -väist³⁹ (eesti) talupojanuga
madalahe = madalalõ = madalast = madaluisi madalalt
madali|k, -gu, -kku³⁸ madalavõitu; lüheldane; madalik hürske naistõrahvas lüheldane tüse naisterahvas
madi(s)sõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ madisepäev, 21. september
ma|do, -o, -to²⁷ > huss'
madra|ts', -dsi, -tsit¹³ madrats
ma|ds'a, -ds'a, -ts'a²⁴ = meds'e paks naine
madsahta|ma, -q, -⁸³ matsatama; sattõ maaha niguq madsahti kukkus matsatusega maha
madsahus, -õ, -t⁹ matsatus
madsis|õma, -taq, -õ⁸⁷ müdisema
mag'ah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = magjah(t)uma maiaks muutuma, maiustuste v hea toiduga harjuma; latsõq ommaq ärq mag'ahunuq lapsed on väga maiaks läinud (v hea toiduga harjunud)
magah(t)us, -õ, -t⁹ lühike magamine, uinak; magamiskoht; puhma all olliq mõtstsia magahusõq põõsa all olid metssea magamiskohad
mag'ahus, -õ, -t⁹ = magjahus = .makjus maius, maiustus; himostas mag'ahuisi himustab maiustusi; mag'ahust ajama maiustama
magahustar|õ, -õ, -rõ²⁴ = magamistarõ magamistuba
mag'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = magjahõ(l)lõma = majaskõllõma korduv maiustama
magalõ minemä magama minema
maga(ha)ma, .maadaq, maka⁸⁸ magama
magamistar|õ, -õ, -rõ²⁴ = magahustarõ magamistuba
magjahu|ma, -daq, -⁸⁴ = mag'ahuma
magjahus, -õ, -t⁹ = mag'ahus
magjahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mag'ahõ(l)lõma
ma|go, -o, -ko²⁷ magu
mago|nahk, -naha, -.nahka³³ Pedäspää inimeste pilkenimetus (vrd pegonahk)
ma|gu, -o, -ku²⁷ maik, maitse
magusahe = magusalõ magusasti
magõhus, -õ, -t⁹ magusus; magedus
magõhõhe = magõhõlõ magusasti; magedalt
mahaq = maaha maha
mahaqpant = .maahapant lamandunud
maheli|k, -gu, -kku³⁸ magedavõitu; supp' om veidükese mahelik, toogõq suula! supp on veidi magedavõitu, tooge soola!
mahhe, -, -t¹⁴ mahe; vanaltsõdsõl om kygõ mahhe nägo vanatädil on kogu aeg mahe nägu; pehmegene mahhe tuul' õrn mahe tuul
mahl, mahla, .mahla³⁰ mahl
mahlakuu, -, -d⁵⁰ < .april' aprill
mahla|nõ, -dsõ, -st⁷ mahlane
.mahtuma, .mahtudaq, mahu⁷⁹ mahtuma
mahu|tama, -taq, -da⁸² mahutama
mahva|k, -gu, -kut¹³ (suitsu)mahv
mai, -, -d⁵³ > lehekuu
ma|iai, -jaja, -jajat⁴ = majajas = majjai kobras
maidsahta|ma, -q, -⁸³ korraks maitsma
maidsu|päts', -pätsi, -.pätsi³⁷ katsekakk
maidsõq, .maitsõ, maidsõt¹⁸ maitse
maik, maigu, .maiku³⁷ maitse, maik
mai|kell, -kellä, -.kellä³⁵ maikelluke
.maildõ maitsi, maad mööda
mai|lill', -lilli, -.lilli³⁷ sinilill
maim, maimo, .maimo³⁷ (kala)maim
maimi|k, -gu, -kut¹³ peenesilmaline võrk
maini|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = manitsõma nimetama, mainima
.mai|nõ, -dsõ, -st⁷: mainõ maa mineraalmaa; viljakas maa
maior', -i, -it⁴ = majjor' major
mais', maisi, .maisi³⁷ mais
.maisõmaa, -, -d⁵⁰ kuiv maa (mitte soo); mineraalmaa; olõ ei meil suud, meil om kyik' maisõmaa meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maa; liivamaa, savimaa, ruusamaa, mullamaa - kyik' om maisõmaa liivamaa, savimaa, kruusamaa, mullamaa - kõik on mineraalmaa
mait, maida, .maita³⁰ sõim mait, raisk, sunnik
.maitsma, .maitsaq, maidsa⁶¹ maitsma
ma|ja, -ja, -ia²⁸ maja
majaja|s, -, (s)t¹⁵ = maiai = majas [II] = majjai kobras
majali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ majaelanik; ku latsõq kodo tulõvaq, sys om majaliidsi hulga kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke palju
majandus, -õ, -t⁹ majandus
majapidämi|ne, -se, -st⁵ majapidamine
majas I, makk'a e .makja, majast²³ = mak'as
majas II, -(s)õ, -t¹¹ = majas, .majja, majast²² = majajas
majaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mag'ahõllõma korduv maiustama; jäi ütsindä lavva manoq majaskõllõma jäi üksinda laua juurde maiustama
maj|jai, -aja, -ajat⁴ = maiai = majajas kobras
majjor', -i, -it⁴ = maior' major
ma'jo|ni:is', -neesi, -ni:isi³⁷ majonees
maka|ron', -roni, -.ronni³⁸ = maka|ru:un', -rooni, -ru:uni³⁷ makaron
ma|k'as, -kk'a, -k'ast²² = makjas, .makja, makjast ²² = majas [I] maias
.makjus, -õ, -t⁹ = mag'ahus = makk'us maius, maiustus
mak|k', -i, -ki³⁷ magnetofon
makk'us, -õ, -t⁹ = .makjus
.ma'k|rõl', -rõli, -.rõlli³⁸ makrell
ma|kun', -guna, -gunat⁴ = maak' moon
ma|kus, -gusa, -gusat⁴ = makõ [1.]
makõ, -, -t¹⁴ 1. magus; magusus; ullimakõ liiga magus; 2. mage; magedus
ma'kõdu:un'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ makedoonlane
makõ|kahi, -kah'a, -.kahja⁴³ = makõkop|p, -a, -pa³¹ = kahi [1.] piimast (v sõiraraasukestest) ja õllest valmistatud magus pulmajook; joogiohver
makõkürvi|ts, -dsä, -tsät¹³ < arbuus' arbuus
makõli|k, -gu, -kku³⁸ 1. magusavõitu; 2. magedavõitu
makõ.meitra, -, -t³ maiasmokk; meelitaja
makõ|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ pilvik
makõ|tama, -taq, -da⁸² meelitama; külh tä makõt', a minno tä ärq es kynõlõq küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanud
maldsa|k, -gu, -kut¹³ nuustik, matsalka
malgu|tama, -taq, -da⁸² malgaga peksma; (katuse)malku panema
malk, malga, .malka³⁰ malk, malakas
mallõ|du, -du, -tut¹ jõuetu; tä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ ta on sünnist saati selline jõuetu
malm', malmi, .malmi³⁷ > tsikun'
malts, maldsa, .maltsa³⁰ 1. malts (umbrohi); 2. maltspuit (tüve puidu heledam väline osa)
malv'†, malvi, .malvi³⁷ malev
malõ, -, -t² male
mamm, mamma, .mamma³⁰ lastek jook; lats' taht mamma laps tahab juua
mamma, -, -t² 1. mamma, (vana)ema; 2. = mamm
.mammama, mammadaq, .mamma⁷⁷ lastek jooma
man juures
man'ahta|ma, -q, -⁸³ < man'ahu|tma, -taq, -da⁶² korraks mainima
manda|riin', -riini, -.riini³⁷ = manda|rin', -rini, -.rinni³⁸ mandariin
.mandli, -, -t¹ mandel
mani|kör', -köri, -.körri³⁸ = mani|kü:ür', -kööri, -kü:üri³⁸ maniküür
man|ima, -niq, -i⁵⁷ > manitsõma
mani|ts, -dsa, -tsat¹³ narmas; taal rätil ommaq ilosaq pikäq manidsaq veeren sellel rätil on ilusad pikad narmad ääres
mani|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = mainitsõma < manima nimetama, mainima
mannõrg, -u e -a, -ut e -at¹³ mannerg
mano(q) juurde; manoq arvama liitma; manoq tegemä juurde tegema, paljundama
mano(q).arvami|nõ, -sõ, -st⁵ liitmine
mano(q)|kiri*, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ kaaskiri
mano(q).kiskmi|nõ*, -sõ, -st⁵ külgetõmme; gravitatsioon
mano(q).kiskmisvä|gi*, -e, -ke²⁵ külgetõmbejõud; gravitatsioonijõud
mano(q)massin*, -a, -at⁴ = manotusmassin* paljundusmasin
mano|tama*, -taq, -da⁸² paljundama, kopeerima
manotus*, -õ, -t⁹ paljundis, koopia; paljundus
manotusmassin*, -a, -at⁴ = mano(q)massin*
mano(q).võtmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. (kaalus) juurdevõtmine; 2. leivakõrvane; sakusment
mano(q).ütlejä*, -, -t³ > päälekäänüs*
mant juurest
mants', mandsi, .mantsi³⁷ lastek mari, mamm
mant.ütlejä*, -, -t³ > päältkäänüs*
man.ütlejä*, -, -t³ > päälkäänüs*
mao|aiai e -ajjai, -ajaja, -ajajat⁴ teismeline poiss
.mao|du, -du, -tut¹ maitsetu
.maoka|nõ = .maoka|s, -dsõ, -st⁵ kõhukas
-.maoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = -.mao|nõ, -dsõ, -st⁷ -maitseline; makõmaolinõ magusamaitseline
mar'ali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ marjuline
mar'a(h)n marjul
mar'ast marjult
mar'asti|k, -gu, -kku³⁸ = maristik = maristo marjamaa, marjakoht
mar'a|ts'auk, -ts'auga, -.ts'auka³⁰ marjakobar
mardi|k, -ga, -kat¹³ = mard'kas, .mard'ka, mard'kast²² tõuk, vagel, ussike; mardikas; mardigaq ommaq kapstaleheq kyik' vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq ynnõ tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänüd
.mardla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnakuulmatu, ulakas (lapse kohta); sõnakuulmatu, ulakas laps, marakratt; mardladsõq latsõq sõnakuulmatud lapsed
ma'rga|riin', -riini, -.riini³⁷ margariin
margun', -i, -it¹³ väga mõru v kibe asi; taa viin om jo igävene margun', a iks juvvas ynnõ see viin on ju väga kibe asi, aga ikka muudkui juuakse
mari, mar'a, .marja⁴³ mari
mari|hapu, -.hapnõ, -hapund¹⁷ magushapu
marila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mari (rahvus); mäe- ja niidümarilasõq mäe- ja niidumarid
mari|naat', -naadi, -.naati³⁷ marinaad
ma'ri|ni:ir'mä, -ni:iriq, -neeri⁶³ marineerima
maristi|k, -gu, -kku³⁸ = maristo, -, -t¹ = mar'astik
.marja marjule; läkeq marja! lähme marjule!
mark, marga, .marka³⁰ mark (rahaühik)
mark', margi, .marki³⁷ 1. postmark; 2. (kauba) sort, liik
marmõ|laat', -laadi, -.laati³⁷ marmelaad
mar|ran', -ana, -anat⁴ 1. maran (taim); 2. väike punane sipelgas, raudsipelgas; ku marran' purõ, om väega hallus kui väike punane sipelgas hammustab, on väga valus
.marru marru; marutaudi; pini läts' marru koer jäi marutaudi
mars'ma, .marssiq, marsi⁶³ marssima
marss', marsi, .marssi³⁷ marss
mar|u, -u, -ru²⁶ 1. maru; 2. väga, tohutu(lt); maru hulga väga palju
maru|du, -du, -tut¹ tohutu
maru|hain, -haina, -.haina³⁰ koerapöörirohi; ku piniq maruhaina sööväq, sys lääväq marru kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseks
maru.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ porikärbes
maru(h)n marus; marutõbine
marund', -i, -it¹³ sõim kuramus, kurivaim
maru|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. marune, tormine; 2. maruline; 3. marutõbine
maru|tama, -taq, -da⁸² märatsema, marutsema
marutuhe = marutulõ tohutult
marutõ|bi, -võ, -põ²⁵ marutaud
mask', maski, .maski³⁷ mask
.masla|nõ, -dsõ, -st⁷ väike sääsk, kihulane
.masma, .massaq, massa⁹ maksma
mass I, massa, .massa³⁰ maks (maksa)
mass II, massu, .massu³⁷ maks (maksu)
massa|hain, -haina, -.haina³⁰ = massa|lill', -lilli, -.lilli³⁷ sinilill; keväjä om mõtsaalonõ massahainahäitsmist sinevälläq kevadel metsaalune sinetab sinililleõitest
massang', -i, -it¹³ = massung' makse, maksmine
massin, -a, -at⁴ 1. masin; 2. auto; väikenemassin sõiduauto; viomassin veoauto
massinakirotaja, -, -t³ masinakirjutaja
massinda|ma, -q, -⁸³ masindama
massuldaq tasuta; massuldaq leht', süük', koolitus tasuta (aja)leht, söök, haridus
massuli|nõ, -dsõ, -st⁵ tasuline; massulinõ korgõkoolitus tasuline kõrgharidus
massung', -i, -it¹³ = massang'
mast', masti, .masti³⁷ 1. kaardimast; 2. laevamast; 3. õlgmatt; 4. metsatükk; ajujahil sissepiiratav ala; mõts oll' kyik' masti kaupa vällä mõõdõt ja tsihiq olliq sisse raoduq kogu mets oli tüki kaupa välja mõõdetud ja sihid olid sisse raiutud
masuuri|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ masuurikas, suli
ma|tal', -dala, -dalat⁴ madal
mati|dsõq, -tsidõ, -tsit¹³ = .matja|dsiq e -dsõq, m -tsidõ, -tsiid¹³ matused
.matja|rahvas, -.rahva, -rahvast²² matuselised; matjarahvalõ pakutas matusaian viina matuselistele pakutakse surnuaial viina
.matma, mattaq, mata⁶¹ matma
mats, matsu, .matsu³⁷ 1. mats (matsu); 2. kull (mäng); latsõq mängväq matsu lapsed mängivad kulli; 3. tükk, käntsakas; mats leibä, lihha, savvi käntsakas leiba, liha, savi
ma|tsin, -dsina, -dsinat⁴ madin, müdin
mats'ka, -, -t² = muts'ka vanaeit, -mutt
.matskma, .matskuq, madsu⁶⁴ matsuma
.matskna, -, -t³ matsumine
matsu|tama, -taq, -da⁸² matsutama
mat|t', -i, -ti³⁷ matt (mahumõõt; mativili; jalamatt; tuhm)
mattu|ma, -daq, -⁸⁰ mattuma; sumbuma
matus, -(s)õ, -t¹¹ haud; matus; matusõ pääl kasusõq lilliq haual kasvavad lilled
matus|aid, -aia, -.aida³³ surnuaed
matutaja*, -, -t³ summuti (autol, püstolil jm)
matu|tama, -taq, -da⁸² summutama
ma'tõmaatiga, -, -t³ matemaatika
ma'tõmaati|k, -gu, -kut¹³ matemaatik
ma'tõmaatili|nõ, -dsõ, -st⁵ matemaatiline
matõr|jaal', -jaali, -.jaali³⁷ = matõr|jal', -jali, -.jalli³⁸ materjal
.m'augri, -, -t¹ sõim viriseja, vinguja
mauk, mauga, .mauka³⁰ vaal (vaalu); hainaq ja olõq riibutasõq mauka heinad ja õled riisutakse vaalu
medi|k, -gu, -kut¹³ meedik
me'di|tsiin', -tsiini, -.tsiini³⁷ = me'di|tsin', -tsini, -.tsinni³⁸ meditsiin
me|ds'e, -ds'e, -ts'e²⁴ = mads'a paks naine
meele|dü, -dü, -tüt¹ meeletu, tohutu
meelekotus, -(s)õ, -t¹¹ meelekoht, oim
meeleldäq meelemärkuseta, teadvusetu
meeleli|ne, -dse, -st⁵ = meeleperäline meelepärane; kygõ meelelidsemb süük', värv', tegemine, aoviidüs lemmiksöök, -värv, -tegevus, -ajaviide
meeleperi = meeleperrä meeltmööda
meeleperäli|ne, -dse, -st⁵ = meeleline
meelevalla|du, -du, -tut¹ = meeleval|lus, -usa, -usat⁴ vallatu; üleannetu
meeli(s).kaudu mälu järgi; meeltmööda
meelikä|s, -dse, -st⁵ meeldiv
meeliske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv meelitsemä < meelis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi⁶³
meeli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ meenutama; järele mõtlema
meelüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv meelitsemä
meelü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. meelitama; veetlema; 2. lohutama
meelütäv, -ä, -ät⁴ meelitav; veetlev
meelütüs, -e, -t⁹ 1. meelitus; 2. lohutus
meeniq kuni, selle aja sees; milleni; meeniq ma sinnäq lätsi, seeniq oll' tä jo ärkiq lännüq kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinud; näütäq mullõ tuu kotus, meeniq ma minemä piät näita mulle see koht, milleni ma minema pean
meeraka|nõ = meerakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Meerapalu elanik
meerikla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = ameeriklanõ ameeriklane
meeste|rahvas, -.rahva, -rahvast²² mees, meesterahvas
mehehüs, -e, -t⁹ mehisus
meheke|ne, -se, -ist⁸ meheke; mehike
meheli|k, -gu, -kku³⁸ mehelik
meheli|ne, -dse, -st⁵ abielus, mehel; meheline naanõ abielunaine
mehena|anõ, -asõ, -ist⁸ abielunaine
mehe|ne, -dse, -st⁷ mehine
meheste tublisti, palju
mehidse|aid, -aia, -.aida³³ mesila
mehikua|nõ, -dsõ, -st⁷ kärjekirja muster (kudumitel)
mehilä|ne, -(d)se, -st⁵ = mehi|ne, -dse, -st⁷ mesilane
mehka, -, -t² Mõniste valla meeste hüüdnimi
mehkeldä|mä, -q, -⁸³ mehkeldama
meier', -i, -it⁴ meier
.meisli, -, -t¹ meisel
meisterdä|mä, -q, -⁸³ meisterdama
meistre, -, -t³ meister
mekel|müts, -mütsü, -.mütsü³⁷ lastehirmutis
mek|k', -i, -ki³⁷ maitse
.mek'mä, mekkiq, meki⁶³ maitsema
.meksä, -, -t³ maitsev
.meksämä, meksädäq, .meksä³⁰ korraks maitsema
meldsas, .meltsa, meldsast²² rohe- ja hallrähn
melon', -i, -it⁴ > mesikürvits*
memm', memme, .memme³⁵ memm, (vana)ema
menüü, -, -d⁵⁰ menüü
merehü|dsi, -dse, -st⁴¹ kivisüsi
mere|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ meremees
mere|ru:uds, -roodsu, -ru:udsu³⁷ pilliroog
meres, -(s)e, -t¹¹ tihedasilmaline noodakujuline tõmbevõrk (nt viidikate püüdmiseks)
meri, mere, merd⁴¹ meri
merilde meritsi, merd mööda; Suumõ saa merilde rutõmb ku maildõ Soome saab meritsi rutem kui maitsi
merni|k, -gu, -kut¹³ mõõdunõu
mesi, mi:i, mett⁴² mesi
mesikäp|p, -ä, -pä³⁵ mesikäpp, karu
mesikürvi|ts*, -dsä, -tsät¹³ < melon' melon
mesi|leib, -leevä, -.leibä³⁴ õietolm
mesi|ne, -dse, -st⁷ mesine, mesimagus
mesini|k, -gu, -kku³⁸ mesinik
mesipak|k, -o, -ko³⁷ = mesi|puu, -, -d⁵⁰ taru
mess', messi, .messi³⁷ = mõss' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
me|tall', -talli, -.talli³⁷ metall
metod', -i, -it¹³ meetod
.metri, -, -t³ = mi:itre = mi:itri meeter
me|täl', -däli, -dälit⁴ medal
mi, mi, meid = mi:iq me
midä vt miä
midäs mida (siis); midäs ma tii? mida ma (siis) teen?
migula|päiv, -päävä, .päivä³⁵ = mikul' > nigulapäiv
.mihkli|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ mihklipäev, 29. september
mi:i|kärg', -käre, -.kärge³⁴ meekärg
mi:il', meele, mi:ilt⁴⁰ meel; teadvus; mõistus; miilde tulõma meenuma, meelde tulema; miilde tulõtama meenutama, meelde tuletama; tä om ilma meeleldäq e täl om miil' mant ärq ta on teadvuseta; täl om niguq miil' pääst ärq ta on nagu meeletu
.miildü|mä, -däq, -⁸⁰ vaibuma, rahunema
mi:ildü|mä, -däq, -⁸⁰ = mi:ildümä, mi:ildüdäq, meelü⁷⁹ meeldima; mullõ taa miildüs e meelüs mulle see meeldib
mi:iltpite(h)n meeltmööda
miin', miini, .miini³⁷ miin
miini.hiitjä, -, -t³ miinipilduja
mi:iq, mi:iq, meid = mi meie
mi:is', mehe, mi:ist, m omast mi:ihi, m alaleü mehile³⁹ mees
mi:itre, -, -t³ = mi:itri, -, -t¹ =.metri meeter
.mikri, -, -t¹ mikrofon
mi|kul', -gula, -gulat⁴ = migulapäiv > nikul'
mill'ard', -i, -it¹³ miljard
mille miks; a mille? aga miks?
milles miks (siis); milles sa nii tiit? miks sa (siis) nii teed?
milli.liitri, -, -t¹ milliliiter
milli.metri, -, -t¹ = millimi:itre, -, -t³ = millimi:itri, -, -t¹ millimeeter
.mill'on, -a, -at⁴ miljon
min|a, -o, -no mina; kas ti minno kynõlõt? kas te räägite minust?
minehtä|mä, -q, -⁸³ = mineh(t)ümä [1.] = minestämä minestama
minehtüs, -e, -t⁹ = minestüs minestus
mineh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. = minehtämä = minestümä; 2. korda minema, edenema; täl tüü minehüs tal töö edeneb
mine|k', -gi, -kit¹³ = mineng minek; pääväminek' päikeseloojang
minemä, minnäq, lää, kesks lännüq, kesks mint, 3. p lätt, min 1. p lätsi, min 3. p läts'⁵⁵ minema; tä lätt mu mant minemä ta läheb mu juurest minema
mineng, -u, -ut¹³ = minek'
minestä|mä, -q, -⁸³ = minestü|mä, -däq, -⁸⁴ = minehtämä = mineh(t)ümä [1.]
minestüs, -e, -t⁹ = minehtüs
minev(ä).aasta(ga) < mullu möödunud aasta(l), mullu
minev(ä).aastaga|nõ, -dsõ, -st⁵ = minev(ä).aasta|nõ, -dsõ, -st⁷ < mullunõ möödunudaastane, mullune
minevi|k, -gu, -kku³⁸ = minnevaig* minevik
minevä|ne, -dse, -st⁵ möödunud, eelmine; minevädsel kõrral möödunud e eelmisel korral
mi'nistri, -, -t¹ minister
mink vt miä
.minkaq millega
.minkas millega (siis)
.mink'mä, .minkiq, mingi⁶³ minkima
minkperäst mispärast, millepärast, miks
mink.tarbis milleks, mistarvis, mille jaoks
min|nev, -evä, -evät⁴ 1. möödunud, eelmine; minevä kõrd e mineväl kõrral möödunud e eelmisel korral; 2. minev, menukas
minnevaig*, minev(ä)ao e minnevao, minevät.aigo e minnev.aigo³⁶ = minevik minevik; liht-, täüs'-, inneminnevaig liht-, täis-, enneminevik
min|nij, -ijä, -ijät⁴ minia
minnä|k, -gu, -kut¹³ kadunuke; ma ikõ umma minnäkut ma nutan oma kadunukest taga
min|o, -o, -no²⁶ minek, menu; kulu, väljaminek; kaubal oll' laadun hää mino kaubal oli laadal hea minek; Mannil om minno Mannil on menu; täl om raha mino suur', pereht om pall'o tal on suured väljaminekud, pere on suur
mino|t', -di, -tit¹³ minut
mir|rul', -uli, -ulit⁴ = mir|run', -uni, -unit⁴ mürgel; rotiq tegeväq tarõ pääl mirulit rotid mürgeldavad pööningul
mirulda|ma, -q, -⁸³ mürgeldama
mis missugune, mis (ainult umbmäärases siduvas tähenduses); kaemiq, mis näo tä tege vaatame, mis näo ta teeb; ei tulõq miilde, mis päiv oll' ei tule meelde, mis päev oli
.mitmus, -õ, -t⁹ mitmus
.mitmõgese = .mitmõ.keske((h)n) = .mitmõ.kõisi = .mitmõ.kõistõ mitmekesi
.mitmõ|s, -nda, -ndat⁴ mitmes
.mitmõviisili|ne, -dse, -st⁵ mitmesugune
.mit'mä, .mittiq, miti⁶³ mettima, lõnga metiga immutama, vanutama
mit|t', -i, -ti³⁷ mett, linaseemnetest keedetud kleepuv vedelik lõimelõngade immutamiseks, ka loomade ravimiseks
mitte > joht
mitu, .mitmõ, mitund¹⁶ mitu
miä, mink, midä e mitä mis; miä seo om? mis see on?; tuu, miä ma ütli see, mis ma ütlesin
.miäkiq, .minkagiq, midägiq miski
moki|tama, -taq, -da⁸² muigutama
mokitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv mokitama
mok|k, -a, -ka³¹ mokk; asi moka(h)n asi mokas
moko, -, -t² suur, rumal, uhke, võimukas inimene v valitsus; no tuu maavanõmb oll' üts' moko külh no too maavanem oli küll üks täispuhutud lollpea
moks', moksi, .moksi³⁷ = mukk noor, väike loom; nolk; härä-, ahunamoks' väike härg, ahvenanolk
moksala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mokša
mold', moldi, .moldi³⁷ > ruih
moldovla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ moldovlane
molista|ma, -q, -⁸³ = mulistama mulistama
molis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = mulisõma mulisema
mo|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ rumal, loll, tobu
molohk, -a, -at¹³ = murahk = murak murakas
mol'o|nõ, -dsõ, -st⁷ rumal, loll; tuu oll' sääne mol'onõ pois'kõnõ see oli selline rumal poiss
mol'o|tama, -taq, -da⁸² rumalusi tegema; mõttetult, tegevusetult vahtima
moodor', -i, -it⁴ = mo(o)tor'
moods'a, -, -t² vanaeit, vanamoor
mooduli|nõ, -dsõ, -st⁵ -moeline; moodne; vanamoodulinõ vanamoeline; moodulidsõq rõivaq moodsad riided
mooduoppu|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ vormiõpetus, morfoloogia
moodu|tama, -taq, -da⁸² moodustama; kujundama; vormistama; vormima
moodutus, -õ, -t⁹ moodustus; kujundus; vormistus; vormimine
mooga|tama, -taq, -da⁸² vigurdama, teesklema
moonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = moona|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ moonakas
.moos'ka, -, -t³ sõbralik, mõnus, lahe; tä om väega moos'ka miis' ta on väga lahe mees
mo|raal', -raali, -.raali³⁷ = moral', -i, -it⁴ moraal
.mordvala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mordvalane
mor|o, -o, -ro²⁶ = muro [1.] muru; õu; ajaq auto moro pääle! aja auto õuele!; moro om muanõ ja aidaedüne asonõ õu on porine ja aidaesine prahine
morsi(h)n mossis
morss', morsi, .morssi³⁷ mossis inimene
mo(o)tor', -i, -it⁴ = moodor' mootor
mo|tsil, -dsila, -dsilat⁴ linaligu; auk, lomp
.mua|nõ, -dsõ, -st⁷ porine; mudane
.mua|tama, -taq, -da⁸¹ poriseks v mudaseks tegema
.muatus, -õ, -t⁹ porine v mudane koht; mülgas
mu|da, -a, -ta²⁷ pori; muda
mudakurvi|ts, -dsa, -tsat¹³ koovitaja
mudala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ väike sääsk, kihulane
muda|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = laanõparts' = mõtsparts' piilpart
mudas|kund, -kunna, -.kunda³² lodu, lodumets, soine võserik
mu|di, -di, -ti²⁶ eit, (vana)mutt
mudila|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mudilane
mudsahta|ma, -q, -⁸³ musi andma, korra musutama
mudsah(t)us, -õ, -t⁹ musu
mu|dsu, -dsu, -tsu²⁶ mõistus, aru
mudsu|kas, -ga, -kat¹⁵ arukas
muguq = muudku(q) muudkui
mugõl = mugyl', mugla, .mukla⁴⁷ = mukl seebipära, seebikeetmise sete
muhahõ|(l)lõma = muhaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = muhel|õma, -daq, -õ⁸⁵ muhelema
muhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ kohedaks, tahedaks, muhedaks muutuma; ku maa nakkas muhenõma, sys või jo viljä naadaq tegemä kui muld hakkab kohedaks muutuma, siis võib juba hakata vilja külvama
muhe|tama, -taq, -da³⁷ 1. haljendama, rohetama; muro ja mõts muhetas õu ja mets haljendab; 2. õhetama, punetama; punastama; tä om nii häüläs, muguq muhetas ynnõ ta on nii häbelik, muudkui aina punastab
muhk, muhu, .muhku³⁶ muhk
.muhkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ muhklik
muial = mujjal mujal
muialt = mujjalt mujalt
muialõ = mujjalõ mujale
muido muidu
muidokiq = muidokinaq muidugi
mujjal = muial
mujjalt = muialt
mujjalõ = muialõ
mu|kav, -gava, -gavat⁴ mugav
muki|tama, -taq, -da⁸² 1. mukkima; mukitas ja säädeles var'okaehtusõ iih mukib ja seab end peegli ees; 2. pudistama, pudikeelt rääkima
mukitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ suurustama
muk|k, -u, -ku³⁷ = moks' noor, väike loom; nolk; tan järven muud olõ-iq ku ahunamukuq siin järves muud ei ole kui ahvenanolgid
mukl, mugla, .mukla⁴⁷ = mugõl
mukõlda|ma, -q, -⁸³ sagima; sekeldama
mukõlus, -õ, -t⁹ sagin; sekeldus
mukõrda|ma, -q, -⁸³ > ukõrdama [1.]
mukõrus, -õ, -t⁹ ukerdaja; kai, et üts' väikene mukõrus paistus, tull' lähkembähe: uma lats' oll' vaatasin, et üks väikene ukerdaja paistab, tuli lähemale: oma laps oli
mul'ahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama
mul'ah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus
mu|l'a(ha)ma, -ll'aq e -l'adaq, -ll'a e -l'aha⁸⁸ mulisema
muld, mulla, .mulda³² 1. muld; 2. rauk, muldvana inimene
.muldama, mulladaq, .mulda³⁰ muldama
muld|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ hoone alumine palk (nurgast tapitud palkide all)
.muldre, -, -t³ = .muldri|k, -gu, -kku³⁸ mulder, vundamendi väljaulatuv muldäär
mulga|tama, -taq, -da⁸² mulksuma, mulisema; lobisema
mulga|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja
mulgu|tama, -taq, -da⁸² augustama; pilutama (pilutikandiga kaunistama)
mulgõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .mulkliganõ
mulista|ma, -q, -⁸³ = molistama mulistama
mulis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = molisõma mulisema
mulk, mulgu, .mulku³⁷ auk; mulk, avaus; hamba seen om mulk hambas on auk; aknõmulk aknaava
mulk', mulgi, .mulki³⁷ mulk, Mulgimaa elanik
.mulkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = mulgõlinõ auklik, mulguline; mulkliganõ tii, rõivas auklik tee, riie
mulksahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama
mulksah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus
.mulksma, .mulksuq, mulksu⁶⁴ mulksuma
.mulksna, -, -t³ mulksumine
.mul'kus, -õ, -t⁹ molkus
mull', mulli, .mulli³⁷ mull
mullakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vanake, rauk
mulla|nõ, -dsõ, -st⁷ mullane
mul|lin, -ina, -inat⁴ mulin
mullitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = munitõ(l)lõma toitu sorima, valima, isutult, närvalt sööma; miä sa tan mullitõlõt, süüq nobõhõlõ! mis sa siin sorid, söö ruttu!
mullu > minev(ä).aasta(ga)
mullu|nõ, -dsõ, -st⁷ > minev(ä).aastaganõ
multi|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ lastek multikas, multifilm
mun|a, -a, -na²⁶ muna
muna|k, -gu, -kut¹³ šarniir, liigend
munakot|t', -i, -ti³⁷ munandikott
muna|ku:uk', -koogi, -ku:uki³⁷ tort
munakõlla|nõ, -dsõ, -st⁷ = munasor|a, -a, -ra²⁶ munakollane, (muna)rebu
muna|tama, -taq, -da⁸² hellitama; taa lats' om pall'o ärq munatõt see laps on liialt hellitatud
muna.valgõ, -, -t³ munavalge
munaveerütüs, -e, -t⁹ munaveeretamismäng
.mundri, -, -t¹ munder
munitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mullitõ(l)lõma
munk, munga, .munka³¹ munk
munn', munni, .munni³⁷ vulg munn, peenis
munn'mägär', -i, -it⁴ kohitseja
munnõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ ülestõusmispüha, lihavõttepüha
mun|õma, -nõq, -õ, min 1. ja 3. p .munni⁶⁹ > lu:uma [2.]
murahk, -a, -at¹³ = mura|k, -ga, -kat¹³ = molohk murakas
.murdama, murradaq, .murda³⁰ = .murdsama korra murdma
.murdja, -, -t³ murdja, kiskja; susi ja kahr ommaq murdjaq hunt ja karu on kiskjad
.murdma, (.)murdaq, murra⁶⁶ murdma
.murdsama, murrastaq, .murdsa⁷⁶ = .murdama korra murdma; taa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq selle peene pulga võid niisama pooleks murda
.murdu = murru(h)n murdu
.murduma, .murdudaq, murru⁷⁹ murduma
.murdõlõma, murrõldaq, .murdõlõ⁸⁵ maadlema, taplema, kaklema; pingutades midagi tegema; purssima; ku häbendeles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs kiräkiilt kui häbeneb võru keelt rääkida, siis pursib kirjakeelt
muris|õma, -taq, -õ⁴⁸ torisema; surisema
mur|o, -o, -ro²⁶ 1. = moro muru; õu; 2. (leiva)viil
muro.kaap|õq, m -idõ, -it¹⁸ kevadised villad
muromun|a, -a, -na²⁶ murumuna (seen)
muro(s)pes|ä, -ä, -sä²⁴ sipelgapesa
murrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ äkki murduma
murrahu|tma, -taq, -da⁶² korra murdma
murra|k, -gu, -kut¹³ (keele)murrak
mur|rin, -ina, -inat⁴ torin; surin
murru(h)n = .murdu murdu; rahvast oll' murru(h)n rahvast oli murdu
.murrõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = murõhinõ
murrõq, .murdõ, murrõt¹⁹ (keele)murre, dialekt
murs'a, -, -t² räpane inimene v loom
murs'a|tama, -taq, -da⁸² = mursõnda|ma, -q, -⁸³ ennast ära määrima
.murtu|süä, -.süäme, -süänd¹⁶ murtudsüda (lill)
murõh, .murrõ, murõht²⁰ = murõq
murõhi|nõ, -dsõ, -st⁵ = .murrõlinõ = murõlinõ murelik
murõhta|ma, -q, -⁸³ = murõtama muretsema
murõl', -i, -it⁴ murel
murõli|k, -gu, -kku³⁸ murelikuvõitu; nukker
murõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = murõhinõ
murõq, .murrõ, murõt¹⁸ = murõh mure; hool
murõ|tama, -taq, -da⁸² = murõhtama
muska|t', -di, -tit¹³ muskaat; muskat'pähkmäs, -vein muskaatpähkel, -vein
.muskli, -, -t¹ muskel
.mu's|lim', -limi, -.limmi³⁸ moslem, islamiusuline, muhamedlane
mu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ musi
mus'o|tama, -taq, -da⁸² musitama
must, musta, .musta³¹ must (värv); must, määrdunud
.mustama, mustadaq, .musta⁷⁷ mustama (mustendama; laimama); mustaks värvima; mineq kaeq, miä tuu mustas sääl tii pääl, kas myni maka vai om ärq koolnuq? mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?; saq mustaku-i tõist, mõtlõq perrä, egaq sa esikiq targõmb olõ-iq! sa ära musta teist, mõtle järgi, ega sa isegi targem ei ole!; ma nakka rõivast mustama hakkan riiet mustaks värvima
mustaq.hambaq, m .mustõ.hambidõ, .mustõ.hambit²³ tungalterad
musta|tama, -taq, -da⁸² mustaks tegema, ära määrima; mustigaq mustatasõq suu ärq mustikad teevad suu mustaks
mustavereli|ne, -dse, -st⁵ mustaverd, mustavereline
mustavere|su:un'*, -soonõ, -su:unt⁴⁰ veen
musti|k, -ga, -kat¹³ = must'k(as) mustikas
mu(i)sti|nõ, -dsõ, -st⁷ = .mu(i)stõhavvanõ 1. muistne; 2. < põlinõ põline, väga ammune; miiq olõ siin mustidsõq eläjäq v olõjaq me oleme siin põlised elanikud
.mustja|nõ = .mustja|s, -dsõ, -st⁵ mustjas
must'k(as), .must'ka, must'kast¹⁵ = mustik
.mustla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ mustlane
.mustnõma, mustõdaq, .mustnõ⁷⁵ määrduma; mustõnuq rõivaq määrdunud riided
must'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ väike must sipelgas
.mustri, -, -t¹ muster
.mustrili|nõ, -dsõ, -st⁵ mustriline
musträ(ä)stäs, musta.rä(ä)stä, .mustarä(ä)stäst²² musträstas
musttuhat, mustatuhandõ, .mustatuhandõt¹³ musttuhat
.mustu|ma, -daq, -⁸⁰ mustaks minema, mustuma
.mustus, -õ, -t⁹ mustus
.mu(i)stõ = .mu(i)stõhavva = .mu(i)stõl.aiga = muuhavva (enne)muiste, väga ammu, palju aega tagasi; tuu oll' mustõlaiga, kiä tuud inämb mälehtäs see oli väga ammu, kes seda enam mäletab
.mu(i)stõhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = mu(i)stinõ = muuhavvanõ 1. muistnõ; 2. põline, väga ammune
.mu(i)stõl.aiga = .mu(i)stõ
mustõlda|ma = mustõrda|ma, -q, -³⁸ manguma, lunima, nuruma; pealetükkivalt pakkuma, reklaamima; mustõldas man seeniq, ku piät tälle andma mangub su juures seni, kui pead talle andma; telekan mustõrdõdas nii kavva, ku ostatkiq ärq televiisoris reklaamitakse nii kaua, kui ostadki ära
mustõ|tama, -taq, -da⁸² mustendama; mustikit om nii et maa mustõtas mustikaid on nii et maa mustendab; lumi om ärq sulanuq, maa jo mustõtas lumi on sulanud, maa juba mustendab
muti|k, -ga, -kat¹³ putukas; suvõl om kyik' maa ja ilm kygõsugumaidsi mutikit täüs' suvel on kõik maa ja ilm kõiksuguseid putukaid täis
muti(h)n rikkis; auto om mutin auto on rikkis
muting, -u, -t¹³ viga; rike
muti|tama, -taq, -da⁸² 1. korrastama, korda seadma; kiä taad morro mutitas ja purru kokko pühksäs kes seda õue korda seab ja puru kokku pühib; 2. = mut'utama
.mutri, -, -t¹ mutter
muts, mutsu, .mutsu³⁷ = .muts'ka vanaeit, -mutt
mutsa|k, -gu, -kut¹³ = mütsäk komps; nutsakas; hunnik
muts'ka, -, -t² = mats'ka = muts
mutt'ama, mut'adaq, mutt'a⁷⁷ jäljendama, matkima
mutti rikki; saq olõt mu raadio mutti käändnüq sa oled mu raadio rikki ajanud
mutt'u|ma, -daq, -⁸⁰ ebaõnnestuma; taa tüü mul mutt'u see töö mul ebaõnnestus
mu|tur', -dura, -durat⁴ rattarumm
mut'u|tama, -taq, -da⁸² = mutitama [2.] segama, häirima; rikkuma; mut'utagu-i minno! ära mind sega!; minno tuu ei mut'udaq mind see ei häiri; sa olõt mu tüü ärq mut'utanuq sa oled mu töö ära rikkunud
muu, -, -d⁵⁰ muu
mu:u, -, -d⁵² (koristatud) põld; kanaq kääväq olismuu pääl terri ots'man kanad käivad koristatud kõrrepõllult teri otsimas; kardohkamuu pääle om sitt ärq veet koristatud kartulimaale on sõnnik veetud
mu:ud, moodu, mu:udu³⁷ mood; vorm; laad; moodu perrä rõivin moodsalt riides; synamuud* keel sõnavorm
muudatus, -õ, -t⁹ muudatus
muudku(q) = mugu(q) muudkui
mu:udu moodi; tä om väega muq muudu ta on väga minu moodi
muudus, -(s)õ, -t¹¹ = .muutus muutus
muuhavva = .mu(i)stõhavva: muuhavva, ku nimäq viil olliq latsõdsõq palju aega tagasi, kui nad olid veel lapseohtu
muuhavva|nõ, -dsõ, -st⁷ = .mu(i)stõhavva|nõ
muuk|raud, -ravva, -.rauda³³ muukraud
mu:un, moona, mu:una³¹ moon (moona)
mu:un', mooni, mu:uni³⁷ moon (mooni)
mu:ur', moori, mu:uri³⁷ moor, eit
muusiga, -, -t³ = .muus'ka, -, -t³ muusika
muusõ|um', -umi, -.ummi³⁸ muuseum
.muu|tama, -taq, -da⁸¹ moondama; nõid muutas mehe kunnas nõid moondab mehe konnaks
.muutma, .muutaq, muuda⁶¹ muutma
mu:uts', moodsi, mu:utsi³⁷ ämmaemand
mu:utsa, -, -t³ kena; nägus; mul vanamiis' presse iks püksele pruhviq ka sisse, sis oll' nigu muutsamb vällä minnäq mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minna; Juula om õigõq muutsa näogaq tütrigugõnõ, õkva muutsa pääle kaiaq Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadata
.muutu|ma, -daq, -⁸⁰ muutuma
.muutus, -õ, -t⁹ = muudus
mõ|du, -du, -tu²⁶ mõdu
mõgli|ma, -daq, -⁸⁸ = mõiõldama peksma, nüpeldama
mõheriibatus, -õ, -t⁹ kaapekakk
mõhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = mymisõma mõmisema
mõhk, mõhe, .mõhkõ⁷⁹ leivaküna
mõhn, mõhna, .mõhna³¹ kühm; pässä-, jalamõhn pöidla-, jalapäkk
.mõikama, mõigadaq, .mõika⁷⁷ = .mõrkama [2.] mõikama, mõjuma
.mõisa, -, -t³ mõis
.mõisa|herr, -herrä, -.herrä³⁵ mõisnik, mõisahärra
.mõisaprovva, -, -t² mõisaproua
.mõisavalitsõja, -, -t³ mõisavalitseja
.mõisni|k, -gu, -kut¹³ mõisnik
mõista, -, -t² = mõistali|nõ, -dsõ, -st⁵ arukas, mõistlik; tiä um mõista inemine, tuugaq ajat hüä meelegaq juttu, kiä mõista um ta on mõistlik inimene, sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik on
mõista|tama, -taq, -da⁸² = mõistutama mõistatama
mõistatus, -õ, -t⁹ mõistatus
mõistatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõistutõ(l)lõma = korduv mõistatama
.mõistli|k, -gu, -kku³⁸ mõistlik
.mõistma, .mõistaq, mõista⁶¹ 1. oskama; 2. mõistatama
.mõistmaldaq mõistmatu
.mõistus, -õ, -t⁹ mõistus
mõistu|tama, -taq, -da⁸² = mõistatama mõistatama
mõistutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõistatõ(l)lõma korduv = mõistatama
mõ|ius, -jusa, -jusat⁴ = mõjjus
mõiõlda|ma, -q, -⁸³ = mõglima peksma, nüpeldama
mõj|jus, -usa, -usat⁴ = mõ|ius mõjus, mõjuv
mõjo, mõo, mõjjo e mõio²⁷ mõju
mõl|a, -a, -la²⁸ aer; mõla
mõlk'ma, .mõlkiq, mõlgi⁶³ mõlkima; peksma
mõlõmb|aq, m -idõ, -it¹³ mõlemad
.mõoka|s, -, -t¹⁵ mõjukas
.mõo|ma, -daq, -⁶⁸ mõjuma
.mõo|tama, -taq, -da⁸¹ mõjutama
.mõotus, -õ, -t⁹ mõjutus, mõju
mõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. = mõrih(t)uma; 2. mõruks muutuma
mõraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõroskõ(l)lõma
mõrd, mõrra, .mõrda³³ mõrd
mõrdsu|k, -ga, -kat¹³ mõrtsukas
mõr|i, -i, -ri²⁶ = mõrrõq
mõrih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrah(t)uma [1.] = mõristuma = mõrõnõma = mõrõstuma mõranema
mõrimõr|rõv, -õva, -õvat⁴ väga mõru
mõristu|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrih(t)uma
mõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ möirgama, mörisema
.mõrkama, mõrgadaq, .mõrka⁷⁷ 1. mõru v kibe olema, mõrult v kibedalt maitsema; kiisla mõrkas, selle et jahuq ommaq vanaq kaerakilel on mõru maitse, sest jahu on vana; süük' oll' nii soolanõ, et parlaq viil mõrkas suuhn vasta söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suus; 2. = .mõikama mõikama, mõjuma; mõrka-iq toolõ poisilõ üts'kiq ütlemine ei mõju sellele poisile ükski ütlemine
.mõrkja|nõ = .mõrkja|s, -dsõ, -st⁵ = .mõrksa, -, -t³ = mõrolik mõrkjas
mõr|o, -o, -ro²⁶ 1. mõru; 2. = mõrohus mõrudus
mõro|hain, -haina, -.haina³⁰ kirburohi (rohttaim)
mõrohus, -õ, -t⁹ = mõro [2.] mõrudus
mõroli|k, -gu, -kku³⁸ = .mõrkjanõ
mõro|ritk, -rida, -.ritka³² mädarõigas
mõroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = mõraskõ(l)õma pahutsema, vihane olema
mõrosta|ma, -q, -⁸³ kurjustama
mõrrõq, .mõrdõ, mõrrõt¹⁹ = mõri mõra
mõr|rõv, -õva, -õvat⁴ mõru
.mõrsja, -, -t³ < pruut' pruut; kallim
.mõrsja.and|õq, m -idõ, -it¹⁹ veimed, veimevakk, mõrsja kingid pulmalistele; kaasavara
mõrõ|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = mõrõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = mõrih(t)uma mõranema
mõsiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .mõskma
mõsk, mõsu, .mõsku³⁶ = mõsu: kas mõsk om ärq mõst? kas pesu on pestud?
.mõskma, .mõskõq, mõsõ⁶⁵ pesema
.mõskm|õq, m -idõ, -it¹⁶ pesuvesi; sulp
.mõsku|ma, -daq, -³⁵ enesekoh pesema, pestud saama, puhtaks minema; auto mõskus vihmagaq puhtas auto läheb vihmaga puhtaks; ma käü poodin niikavva ku mõsu massinan mõskus ma käin poes niikaua kui masin pesu peseb
mõss', mõssi, .mõssi³⁷ = mess' meski (leotis õlle v viina tegemiseks)
mõs|u, -u, -su²⁶ = mõsk pesu; mõsunäpp' pesupulk
mõtiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ mõtisklema
.mõtli|k, -gu, -kku³⁸ mõtlik
.mõtlõma, mõtõldaq, .mõtlõ⁷⁸ mõtlema
mõts, mõtsa, .mõtsa³⁰ mets
mõtsali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ metsaline, koletis
mõtsa|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ metsamees, metsas töötaja; metsavend
mõtsa|nõ, -dsõ, -st⁷ metsane
mõtsapüv|i, -e, -ve²⁴ laanepüü (lind)
mõtsa|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ metsavaht
mõtsa|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle⁴³ metsavend
mõts(a)el|läi, -äjä, -äjät⁴ metsloom
mõts|härg, -härä, -.härgä³⁴ ürgveis, tarvas
mõtsi|k, -gu, -kut¹³ metsik
mõts|kits', -kitsõ, -.kitsõ³⁵ metskits
mõts|kund, -kunna, -.kunda³² metskond
.mõtsli|k, -gu, -kku³⁸ metsikuvõitu; taa om maahajätet ja mõtslik kotus see on mahajäetud ja metsikuvõitu koht
mõts(a)maasi|k, -ga, -kat¹³ metsmaasikas
mõts(a)mehi|ne, -dse, -st⁷ metsmesilane
.mõtsni|k, -gu, -kku³⁸ metsnik
mõts|pahr, -pahru, -.pahru³⁷ metskult
mõts|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = laanõparts' = mudaparts' piilpart
mõts(a)tsi|ga, -a, -ka²⁹ metssiga
mõtus, -(s)õ, -t¹¹ metsis
mõtõlus, -õ, -t⁹ mõtlus, mõtisklus, meditatsioon, kontemplatsioon
mõtõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ mõtisklema, mediteerima
mõt|õq, -tõ, -õt¹⁸ mõte
mõtõssi(h)n mõtetes, mõttes; tä om nii mõtõssin, et ei kuulõq ei näeq ta on nii mõtetes, et ei kuule ega näe
mõurahta|ma, -q, -⁸³ möiratama
.mõurama, mõuradaq, .mõura⁷⁷ = .mäürämä = .möürämä lõugama; möirgama
mädsäri|k, -gu, -kku³⁸ lühike tüse olevus, paksuke
mä|dä, -ä, -tä²⁵ mäda
mädähüs, -e, -t⁹ mädanemine, mädanik
mädäli|k, -gu, -kku³⁸ mädavõitu
mädänemä, .määdäq, mädäne, kesks .määnüq⁸⁹ mädanema
mädäni|k, -gu, -kku³⁸ mädanik
.mäe(l)mä|ne, -dse, -st⁵ ülemine, mäel asetsev
.mäe|ne, -dse, -st⁷ = mägine mägine; mäedse maa pääl om rassõ põldo arriq mägisel maal on raske põldu harida
mägesti|k, -gu, -kku³⁸ = mägistik
mä|gi, -e, -ke²⁵ mägi
mägi|ne, -dse, -st⁷ = .mäene
mägisti|k, -gu, -kku³⁸ = mägistü, -, -t¹ = mägestik mäestik
mäheq, .mähk'me, mähend¹⁶ mähe, side
.mähkelemä, mäheldäq, .mähkele⁸⁵ = mähähe(l)lemä = mähälemä = .mühkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mähk'mä, .mähkiq, mähi¹³ mähkima
.mähksämä, mähästäq, .mähksä⁷⁶ ruttu kergelt mähkima; mähksäq mul sõrm' kinniq! mähi mul ruttu sõrm kinni!
mähkä, -, -t² nätske; mähkä leib nätske leib
.mähkü|mä, -däq, -⁸⁰ mähkuma
mähähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = mähäl|emä, -däq, -e⁸⁵ = .mähkelemä
mähüs, -(s)e, -t¹¹ side, mähis
mäih, mäihä, .mäihä³⁵ mähk
mäkerdä|mä, -q, -⁸³ määrima, mäkerdama
mäkä|tämä, -täq, -dä⁸² = mökätäma mökitama
mälehtä|mä, -q, -⁸³ 1. mäletama; 2. mälestama; 3. mäletsema
mälehtäväst = mälehtümäst mäletamisest saati; mäletamist mööda; muq mälehtäväst niipalju e niikaua kui mina mäletan
mäleh(t)üs, -e, -t⁹ 1. mälestus; 2. mäletamine, mälu; 3. mäletsetav toit
mäl|o, -o, -lo²⁶ mälu
.mäl(d)sä, -, -t³ lääge, läila, imal; taa kissel' sai väega mälsä see kissell sai väga lääge
mälv', mälvi, .mälvi³⁷ linnu rind, mälv
mämm', mämmi, .mämmi³⁷ nätske leib
mämmä|tämä, -täq, -dä⁸² = mäm|ä(hä)mä, -mäq e -ädäq, -mä e -ähä⁸⁸ ebaselgelt rääkima, mõmisema; midäs sa mämähät, kynõlõq selgehe! mis sa mõmised, räägi selgesti!
mäng, mängo, .mängo³⁷ mäng
.mäng'mä, .mängiq, mängi⁶³ mängima
mängä|tämä, -täq, -dä⁸² mängitama
.mäntli, -, -t¹ mantel
märdikuu, -, -d⁵⁰ = .märtekuu < no'(v)vembri november
märdi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .märtepäiv = .märtnäpäiv mardipäev, 10. november
märdi|ru:us', -roosi, -ru:usi³⁷ < krü'säntem' krüsanteem
märdi|sant', -sandi, -.santi³⁷ = .märtnäsant' mardisant
märgüs, -(s)e, -t¹¹ märguanne, vihje; märkus
märgü|tämä, -täq, -dä⁸² mõtlema, aru pidama
.märhämä, märhädäq, .märhä⁷⁷ mürama
märi|kahr, -kahru, -.kahru³⁷ toriseja; rämeda häälega inimene; miä sa tah märiset nigu vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai? mis sa siin torised nagu vana toriseja, oled pahane või?
märis|emä, -täq, -e⁴⁸ mõmisema
märk, märgo, .märko³⁷ mõistus; märko andma märku andma
märk', märgi, .märki³⁷ märk, tähis
.märk'mä, .märkiq, märgi⁶³ 1. mõtlema; kavatsema; mi märge sanna küttäq mõtlesime sauna kütta; taad asja piät märk'mä selle asja üle tuleb mõelda; 2. märkima
.märksä, -, -t³ arukas, nutikas, tark
.märrämä, märrädäq, .märrä³⁰ = märähämä
märss', märsi, .märssi³⁷ märss
.märte|kuu, -, -d⁵⁰ = märdikuu november
.märte|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .märtnä|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = märdipäiv mardipäev, 10. november
.märtnä|sant', -sandi, -.santi³⁷ = märdisant' mardisant
märts', märdsi, .märtsi³⁷ > paastukuu
mär|ä, -ä, -rä²⁴ mära
mär|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .märrämä hullama, mürama; latsõq märähäseq kyik aig, püsü-i paigan sukugiq lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigal
mäss, mässo, .mässo³⁷ mäss, ülestõus
.mässelemä, mässeldäq, .mässele⁸⁵ hullama; mäslema
.mässämä, mässädäq, .mässä⁷⁷ mässama
mässätüs, -e, -t⁹ riistapuu, vidin, vigur; mänguasi
mätisti|k, -gu, -kku³⁸ = mätistü, -, -t¹ = mätästik = mätästü mätastik
.mätliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = mättine = mättäne mätlik, mättaline
mätsä|k, -gu, -kut¹³ nätske, paks
mätti|ne = mättä|ne, -dse, -st⁷ = .mätliganõ
mättä.räpsäjä, -, -t³ tühikargaja; taa olõ-i õigõ miis', taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä see pole õige mees, see on rohkem selline tühikargaja
mät|äs, -tä, -äst²² mätas
mätästi|k, -gu, -kku³⁸ = mätästü, -, -t¹ = mätistik = mätistü
määds, määdsä, .määdsä³⁵ (lume)pall; käkk; pois'kõsõq pilvaq lumõmäädsi poisid loobivad lumepalle
.määg'mä, .määgiq, määgi⁶³ määgima
määgähtä|mä, -q, -⁸³ määgatama
määgäh(t)üs, -e, -t⁹ määgatus
.mäände|ne, -dse, -st⁷ = määne [1.]
.mää|ne, -dse, -st⁷ mädane
määne, .määntse e .mändse, määnest²³ 1. = .määndene < määre(s), < määräne milline, missugune; määne(s) tuu om? milline see (siis) on?; 2. mingi(sugune); taa no määne mehe jutt kas see nüüd mingi mehe jutt on
määnegiq mingi(sugune)
.määnü|q, -q, -t¹: sõim pääst määnüq loll, totakas; kohes sa vana määnüq tüküt! kuhu sa vana loll kipud!
määr', määri, .määri³⁷ määre; saapa-, vankrimäär' saapa-, vankrimääre
määre(s), .määrtse e .märdse, määrest²³ > määne [1.]
määr|kass', -kassi, -.kassi³⁷ ahv; määrkass' ollõv inemise muudu ahv olevat inimese moodi; määrkass' tege kyik' viguriq takan, miä inemine iin tege ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teeb; mäüräs ku vana määrkass' lõugab nagu vana ahv
.määr'mä, .määriq, määri⁶³ määrima
.määrämä, määrädäq, .määrä³⁰ määrama; koolõ-i kiäkiq inne aigo, egäl ütel om aig määrät ei sure keegi enneaegselt, igal ühel on aeg määratud
määrä|ne, -dse, -st⁷ > määne [1.]
.mää|tämä, -täq, -dä⁸¹ mädandama
.määtüs, -e, -t⁹ mädanema pandud v mäda asi; siumäätüs piirituses rästik (ravimiks)
.mäürämä, mäürädäq, .mäürä⁷⁷ = .mõurama = .möürämä lõugama; möirgama
mögis|emä, -täq, -e⁸⁷ mögisema
mökä|tämä, -täq, -dä⁸² = mäkätämä mökitama
.möldre, -, -t³ mölder
.möl'mä, .mölliq, mölli⁶³ kõvasti segama, kloppima; seo tahas taha ei möl'mist, seod piät tassa segähämä see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segama
möögähtä|mä, -q, -⁸³ = müvvähtämä < möögähütmä möögatama
möögäh(t)üs, -e, -t⁹ = müvväh(t)üs möögatus
möögähü|tmä, -täq, -dä⁶² > möögähtämä
.möürämä, möürädäq, .möürä⁷⁷ = .mõurama = .mäürämä
müdis|emä, -täq, -e⁸⁷ = mügisemä müdisema
müdistä|mä, -q, -⁸³ = mügistämä müdistama
müdsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = .mütskelemä hullama, tõuklema, rüselema; pois'kõsõq tüküseq vahetunni aigo müdselemä poisid kipuvad vahetunnil rüselema
müdsäri|k, -gu, -kku³⁸ kobar; mütsak
mügis|emä, -täq, -e⁸⁷ = müdisemä
mügistä|mä, -q, -⁸³ = müdistämä
mügrämüt|eq, -te, -et¹⁸ = mügrämüterüs, -e, -t⁹ = mügrämüt|t, -ä, -tä³⁵ e -ü, -tü³⁷ = mütüs mutimullahunnik
mügyr', mügrä, .mükrä⁴⁶ = mükr = mütt [2.] = n'ugyr' = nügyr' mutt (loom)
müh|hin, -inä, -inät⁴ mühin
mühis|emä, -täq, -e⁸⁷ mühisema
mühk, mühü, .mühkü³⁷ (pirru)kubu
.mühkelemä, müheldäq, .mühkele⁸⁵ = .mähkelemä hullama; tõuklema, rabelema
.mühksämä, mühästäq, .mühksä⁷⁶ ühmama, kohmama; mühäs' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
mühkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = mühüs mühakas, mühkam
mühä|k, -gu, -kut¹³ 1. mütsak; 2. = mühkäts'
mühüs, -(s)e, -t¹¹ = mühkäts'
mü|kin, -ginä, -ginät⁴ = mütin müdin
mükr, mügrä, .mükrä⁴⁶ = mügyr' mutt (loom)
mükähü|tmä, -täq, -dä⁶² mühatama
müküke|ne, -se, -ist⁸ kokutaja
mükü|tämä, -täq, -dä⁸² kokutama
mülgeq, .mülke, mülget¹⁸ = mülgätüs, -e, -t⁹ mülgas; porine v mudane koht
mülgüssi(h)n ummuksis, umbselt
mülgü|tämä, -täq, -dä⁸² kustutama; ku ärq läät, mülgüdäq tuli kah ärq! kui ära lähed, kustuta tuli ka ära!
.mülkü|mä, -däq, -⁸⁰ ummistuma
müll, müllü, .müllü³⁷ möll
müll', mülli, .mülli³⁷ poolvedel toit
.müllämä, müllädäq, .müllä⁷⁷ möllama, hullama
.mülmä, .mülläq, müllä⁶¹ segama (toitu)
.mültü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. ummuksis kustuma; tuli mültüs ärq, ku õhku saa-iq tuli kustub, kui ei saa õhku; 2. riknema
münt', mündi, .münti³⁷ = münt, mündä, .müntä³⁵ = münt, mündü, .müntü³⁷ laad, kuju; ilosat müntü hopõn' ilusa kujuga hobune; ütte müntä rõivaq ühte laadi rõivad
mürdsähtä|mä, -q, -⁸³ mürtsatama
.mürgli, -, -t¹ = .smürgli smirgel; vikahti teritäq om kygõ parõmb mürglilast vikati teritamiseks on parim smirgliluisk
mürgü|ne, -dse, -st⁷ terasene, terasest
müris|emä, -täq, -e⁸⁷ mürisema
müristä|mä, -q, -⁸³ müristama
mürk, mürgü, .mürkü³⁷ 1. teras; 2. = .mürkläne
mürk|hain, -haina, -.haina³⁰ mürkputk (rohttaim)
.mürklä|ne, -se, -st⁵ = mürk [2.] sõnakehv inimene
.mürmelemä, mürmeldäq, .mürmele⁸⁵ = mürmüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ kuri olema; kurjustama; su hopõn' vyyralõ mürmüskelles su hobune on võõrale kuri
mürre, -, -t¹⁴ tilgastanud; taa piim joht juvvaq sünnü-i, taa om mürre see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanud
mür|rin, -inä, -inät⁴ mürin
.mürrämä, mürrädäq, .mürrä⁷⁷ mürama; ts'uraq mürräseq takantarõn poisikesed müravad tagatoas
.mürtsknä, -, -t³ mürtsumine
mür|ä, -ä, -rä²⁴ müra
mürähtä|mä, -q, -⁸³ kärgatama, mürtsatama
mür|ähämä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ mürisema; möirgama
müräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ tilgastama
müräh(t)üs, -e, -t⁹ kärgatus, mürtsatus
mürä|k, -gu, -kut¹³ 1. suur, mürakas; sääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq sellise müraka mehega ma taplema ei lähe; 2. mürts; kõva müräk käve käis kõva mürts
müs|imä, -siq, -i⁵⁷ pusima; külh sul tahtos tan man müssiq on sul aga tahtmist selle kallal pusida
.müssü kobarasse, punti
müssü(h)n kobaras, pundis
mü|tin, -dinä, -dinät⁴ = mükin müdin
.mütliga|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline
.mütmä, müttäq, mütä⁶¹ 1. peksma, kloppima; kalu toikaga võrku hirmutama; 2. mulda üles ajama (mutt)
müts, mütsü, .mütsü³⁷ müts
.mütskelemä, müdseldäq, .mütskele⁸⁵ = müdselemä hullama, tõuklema, rüselema
.mütskmä, .mütsküq, mütsü⁶⁴ mütsuma
.mütsknä, -, -t³ mütsumine
mütsähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks kägardama, nutsakusse keerama
mütsä|k, -gu, -kut¹³ = mutsak komps; nutsakas; hunnik
mütsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = nutsutama [2.] = nütsütämä [2.] kägardama, nutsakusse keerama; 2. (isuga) sööma, mugima; lehm mütsütäs hainu lehm mugib heinu
müt|t, -ä, -tä³⁵ 1. mütt (nui v toigas kalade võrku hirmutamiseks); 2. = mügyr' mutt (loom)
mütüs, -(s)e, -t¹¹ = mügrämüteq mutimullahunnik
müvvähtä|mä, -q, -⁸³ = möögähtämä möögatama
müvväh(t)üs, -e, -t⁹ = möögäh(t)üs möögatus
mü:üdä mööda
mü:üg'mä, mü:ügiq, möögi⁶³ ammuma, möögima
.müüjä, -, -t³ müüja
müük', müügi, .müüki³⁷ müük, müümine;
mü:ümä, müvväq, mü:ü, min 1. ja 3. p .möi(e), kesks möönüq⁵⁴ müüma; turustama
müür, müürü, .müürü³⁷ 1. müür; 2. = müürmägi
.müür'mä, .müüriq, müüri⁶³ = .müürämä müürima
müürmä|gi, -e, -ke²⁵ = müür [2.] järsk kõrge paljanduv (liiva)kivikallas
müürsep|p, -ä, -pä³⁵ müürsepp
.müürämä, müürädäq, .müürä⁷⁷ = .müür'mä
mü:üske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv kauplema, kaubitsema, äritsema; lehest loi, et ts'uraq müüskeleseq koolin hoimastiid lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitega
.müüsri, -, -t¹ mortiir
müüsterdä|mä, -q, -⁸³ askeldama
müüt', müüdi, müüti³⁷ müüt
.müütlä|ne, -(d)se, -st⁵ = .müütni|k, -gu, -kku³⁸ mühkam, jõhkard, sõnakehv, vihane, tuim inimene; taa vana müütläne, tiit tälle tüü ärq, a tä tennägi eiq sinno see vana mühkam, teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sind
mym|a(ha)ma, -maq e -adaq, -ma e -aha⁸⁸ = mymis|õma, -taq, -sõ⁸⁷ = mõhisõma mõmisema
mym|min, -ina, -inat⁴ mõmin
myndvu:uri = mynikõrd
myni, mynõ, .mynda e mynt⁴¹ mõni
mynikõrd = myndvu:uri mõnikord
myni|tama, -taq, -da⁸² mõnitama
mynitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv mynitama
myn|o, -o, -no²⁶ mõnu
myydu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. edenema; tüü nakkas jo myyduma töö hakkab juba edenema; 2. sobima; taa asi myydus tälle see asi sobib talle
myyk, mõõga, myyka³⁰ mõõk
myyt, mõõdu, myytu³⁷ = myyt', mõõdi, myyti³⁷ mõõt; mõõtühik, ühik; miitre om pikkus-, gramm' rasõhus- ja kruun' rahamyyt meeter on pikkus-, gramm massi- ja kroon rahaühik; ümbremyyt ümbermõõt
myytma, myytaq, mõõda⁶¹ mõõtma

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y