Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

sa(q), su(q), sinno sina, sa
saa-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = .aasta(ga)sada = sada-.aastak sajand, aastasada
saabas, .saapa, saabast22 saabas
.saabri, -, -t1 1. laaberdaja; 2. paralleeljoone tõmbamise vahend
saabõrda|ma, -q, -83 laaberdama
saadan', -a e -i, -at e -it4 = .saadlanõ saatan, paharet
saadanla|nõ, -(d)sõ, -st5 saatan, paharet; *satanist
saadi|k, -gu, -kut13 saadik
.saadla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saadan'
saadus, -(s)õ, -t11 saatus; ettemääratus
saadõq, .saatõ, saadõt18 saade
saag', sae, .saagõ34 saag
saagõlda|ma, -q, -83 sagima
.saahuisi sajakaupa
.saajakäänüs*, -(s)e, saajatkäänüst11 < saanus.ütlejä* saav (kääne), translatiiv
saak', saagi, .saaki37 saak
.saak'sa, -, -t3 saagirohke
saal', saali, .saali37 saal
.saali|nõ, -dsõ, -st5 sajaline
.saama, saiaq, saa55 saama
.saamla|nõ, -(d)sõ, -st5 saam, laplane
saamõ|tama†, -taq, -da82 (pulmas) ande koguma
saan', saani, .saani37 saan
.saandõ = saaniq
.saandõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv hankima, (vaevaga) muretsema; püüdlema; midägiq olõ es saiaq, kykkõ pidi saandõlõma midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsema
saaniq = .saandõ saadik; hummogust saaniq hommikust saadik; tuustsaaniq sestsaadik, sestpeale
saanus.ütlejä*, -, -t3 > .saajakäänüs*
.saapa|poiss', -poisi, -.poissi37 = .saapasula(ha)|nõ, -(d)sõ, -st5 saabaste jalast tõmbamise pingike
saar', saarõ, saart40 1. saar; metsatukk, salu; vihmasagar; 2. > saarnõq
saari|k, -gu, -kut13 laiguline lehm
saarildõ laiguti
saari|nõ, -dsõ, -st7 1. saarerikas; 2. > .saarnõ(i)
saaris.päilde: saarispäilde tull' vihma hookaupa sadas vihma
saarispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 vihmahoog
saaristo, -, -t1 saarestik
.saarla|nõ, -(d)sõ, -st5 = saarõkõnõ [2.] saarlane
saarnõh, .saarnõ, saarnõht20 = saarnõq
.saarnõ(i)|nõ, -dsõ, -st5 < saarinõ [2.] saarepuust
saarnõq, .saarnõ, saarnõt18 = saarnõs, .saarnõ, saarnõst22 = saarnõh < saar' [2.] saar, saarepuu
.saarva, -, -t3 = saarvas, .saarva, saarvast22 = savvõrn saarmas
saarõkõ|nõ, -sõ, -ist8 1. saareke, laid; 2. = .saarlanõ saarlane
saarõ|päiv, -päävä, -.päivä35 = saharipäiv 17. september
saas, saaso, .saaso37 (looma)kints, käntsakas kintsuliha; küläliseq tõiq saaso lihha külalised tõid käntsaka kintsuliha
.saatma, .saataq, saada61 saatma
saavõli|nahk, -naha, -.nahka33 saatananahk
sabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = sapatama [2.] = savitsõma siblima
sabra|k, -gu, -kut13 = sabrusk', i, -it13 tagumik; sai vitsagaq sabrakut piten sai vitsaga vastu tagumikku
sa|da, -a, -ta29 sada
sada-.aasta|k, -ga, -kka38 e -gat13 = saa-.aastak sajand, aastasada
sadahuisi = sadakillaq kukkumas, varisemas; ripakil
sadakillõ ripakile
sa|dama, -taq, -ta, min 1. ja 3. p .sattõ69 kukkuma; sadama; varisema; maja satas kokko maja variseb kokku
sadami|k, -gu, -kku38 kosk, juga
sadang, -u, -ut13 1. varing; 2. = sadamik
sa|do, -o, -to27 1. sadu; sademed; 2. mädanenud puu; laisk inimene
sadoja|nõ, -dsõ, -st5 = sadoliganõ = sadonõ = .saonõ [2.] sajune
sadolda|ma, -q, -83 saduldama
sadoliga|nõ, -dsõ, -st5 = sadojanõ
sado(va)ma†, satoq e .saodaq, sato e sadova88 pehkima
sado|nõ, -dsõ, -st7 = sadojanõ
sadõm|õq, m -idõ, -it16 kuu- v päikesesapp (halonähtusena Kuu v Päikese kõrval paistev hele laik); kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku
sae.kaatri, -, -t3 saekaater
-sagama|nõ, -dsõ, -st5 = -saga|nõ, -dsõ, -st7 > -sugunõ, > -sugumanõ
sa|go, -o, -ko27 sete, (kohvi- vms) paks, sagu
sagonahe = sagonallaq rohkesti; kubinal; paksult, tihedalt; vesi oll' sagonallaq kalamaimõ täüs' vesi oli kubinal kalamaime täis; supp' om sagonallaq hernit täüs' supp on paksult herneid täis
sagõhe = sagõhõhe
sagõhus, -õ, -t9 tihedus; sagedus
sagõhõhe = sagõhõlõ = sagõhe sageli, tihti, sagedasti
sagõhõmpa sagedamini
sahari|päiv, -päävä, -.päivä35 = saarõpäiv 17. september
.sahkri, -, -t1 kaubitseja, sahkerdaja; osti sahkrieide käest olt ostsin kaubitsejaeide käest õlut
sahkõrda|ma, -q, -83 sahkerdama
sahvran', -, -it4 safran
.sahvri, -, -t1 sahver
sahvt', sahvti, .sahvti37 moos
sahvti|nõ, -dsõ, -st7 moosine
sai, saia, .saia30 sai
saibas, .saiba, saibast22 = saivas teivas
sain, saina, .saina30 sein
sainahyyrja, -, -t3 kontvõõras; poiss, kes peol ei tantsi
saina|papõr', -.paprõ, -papõrd22 1. tapeet; 2. plakat
sain|vi:ir', -veere, -vi:irt40 seinaäär; istus vaiki niguq vag'a sainveeren istub vait nagu puupulk seinaääres
sais, saiso, .saiso37 seis; olukord
saisahta|ma, -q, -83 = saisahu|tma, -taq, -da62 seisatama
saisa|k', -gi, -kit13 = saisang, -u, -ut13 seisak; rüht
saisatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = .saistõlõma korduv püsti tõusma; korduv seisatama; laisk hopõn' tüküs saisatõllõma laisk hobune kipub kogu aeg seisatama
.saisma, (.)saistaq, saisa66 seisma
.saiso .jätmä: ma jäti taa saiso jätsin selle tagavaraks seisma
saisoli|nõ, -dsõ, -st5 püstine
saisoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv seisatama; hopõn' viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma hobune ei viitsi vedada, kipub seisatama
saiso|tama, -taq, -da82 1. seisutama, seista laskma; 2.* < .park'ma [3.] parkima; auto sais sääl, kohe tä om saisotõt auto seisab seal, kuhu ta on pargitud
saisotus*, -õ, -t9 parkimine; saisotus(kotus, -plats', -paik) parkla, parkimisplats, -koht; välänpuul saisotus(kotus)t om saisotus keelet väljaspool parklat on parkimine keelatud
saistahu|tma, -taq, -da62 (äkki) püsti tõusma
.saista|ma, -q, -81 püsti tõusma; seisatama
.saistu|ma, -daq, -80 1. settima, selgima; 2. lahtuma; 3. säilima; lilliq saistusõq külmän parõmbahe lilled säilivad külmas paremini; 4. seiskuma; tarduma; motor' saistu mootor seiskus; 5. hanguma, kallerduma, tarretuma; süldiliim' saistus külmä käen kalõhõs süldileem hangub külma käes kõvaks
.saistus, -õ, -t9 peatus, seisatus
.saistõlõma, saistõldaq, .saistõlõ86 = saisatõ(l)lõma
.saisu|ma, -daq, -80 seisma, säilima; myni upin saisus suvõniq mõni õun säilib suveni
.saisus, -õ, -t9 seisus
saivas, .saiba, saivast23 = saibas teivas
sa(a)jali|nõ, -(d)sõ, -st5 pulmaline
sa(a)jaq, m .saajo, .saajo30 < pulm [1.] pulmad, saajad
sa(a)ja|rahvas, -.rahva, -rahvast22 pulmalised, pulmarahvas
sa|kar', -gara, -garat4 (puust) uksehing
sakista|ma, -q, -83 kabistama; kikas sakistas kanna kukk kabistab kana
s'aks, s'aksa, .s'aksa30 saks
s'aksa|nõ, -dsõ, -st7 saksik; oll' sääne s'aksanõ, käve vestigaq oli selline saksik, käis vestiga
s'aksa|tama, -taq, -da82 saksa mängima
s'aksa|tu:um', -toomõ, -tu:umõ34 toompihlakas
.s'aksla|nõ, -(d)sõ, -st5 sakslane
sa|kul', -guli, -gulit4 mõrdadest ja neid ühendavast võrgulinast kalapüünis
sakusk', -i, -it13 suupiste (hrl alkoholi kõrvale)
sakõ, -, -t14 tihe, paks; sagu; kas tahat sakõt vai vedelät (suppi)? kas tahad paksu või vedelat (suppi)?; sakõq kardohkaq kartuli-kruubi puder; sakõ vaos põh'a pääle sagu vajub põhja
sakõr|mann', -manni, -.manni37 kurivaim, mait; ah sa pois'kõsõsakõrmann'! ah sa poisimait!
sakõrus, -õ, -t9 sasipea
sal|a, -a, -la28 = sallai 1. salalik, salakaval; sala pini purõ sälä takast salalik koer hammustab selja tagant; 2. nuhk, salakuulaja, spioon; varas; tuu mäntligaq miis' om sala see mantliga mees on nuhk
salaha|nõ, -dsõ, -st5 salajane; salalik
salahuisi salaja
salahus, -õ, -t9 = salandus saladus
salal|õma, -daq, -õ85 salgama
sala.mahtu salamahti
salandus, -õ, -t9 = salahus
sala|nõ, -dsõ, -st7 salalik
salasit|t, -a, -ta30 = salatsoss' kõnek puss, vaikne peer
salastõlõ salakavalalt, valelikult
sala|t', -di, -tit13 salat
sala|ts', -dsi, -tsit13 salakaval inimene
sala|tsoss', -tsossi, -.tsossi37 = salasitt
.sald'ma, .salliq, salli73 = .sal'ma sallima; armastama, meeldima; nääq sallisõq üts'tõist väega nad armastavad üksteist väga; ma väega sallõ taad papi lugõmist mulle meeldis väga see preestri jutlus
.sal'dus, -õ, -t9 sallivus; armastus; näil om vasta üts'tõist sal'dus ja tahtminõ neil on üksteise vastu armastus ja tahtmine
.salgama, saladaq, .salga77 salgama; lahti ütlema
.salguisi salaja; saladusse; asi jäi salguisi asi jäi saladusse
.salgus, -õ, -t9 salgamine; saladus; asi piät salgustõ jäämä asi peab saladuseks jääma
sali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 1. lükkima; 2. = savitsõma siblima
sall', salli, .salli37 sall
sal|lai, -aja, -ajat4 = sala
salm', salmi, .salmi37 salm
.sal'ma, .salliq, salli73 = .sald'ma
salpi:itre, -, -t3 salpeeter
salussihe = salussilõ saladusse, saladuseks; las taa jääs salussihe las see jääb saladusse
salussi(h)n saladuses
salv' I, salvi, .salvi37 salv (salvi)
salv' II, salvõ, .salvõ35 salv (salve); sag m kaevurake
.salvama, salvadaq, .salva77 1. salvama, hammustama; 2. solvama; 3. palkseina ehitama
.salvami|nõ, -sõ, -st5 1. hammustus; 2. solvang
sam|a, -a, -ma28 sama; sama hää võrdne; nääq ommaq sama hääq nad on võrdsed; sama olõma võrduma
.samblõ|nõ, -dsõ, -st5 samblane; samblast
.samblõsu:u, -, -d52 raba
sambra|k, -gu, -kut13 = sapak pehkinud puu(halg)
sambõrda|ma, -q, -83 paterdama; sumama
samm, sammu, .sammu37 samm
sammas, .samba, sammast23 sammas; ausammas
sammas|pu:ul', -poolõ, -pu:ult40 sammaspool
sammõl', .samblõ, sammõld23 sammal; samblik
sammõl'du|ma, -daq, -84 sammalduma
sammõ|t', -di, -tit13 samet
sammõti|nõ, -dsõ, -st5 sametine
.samps'ma, .sampsiq, sampsi63 sumama, sumpama; jahmerdama
.sampus, -õ, -t9 šampanja
sam|pu:un', -pooni, -pu:uni37 šampoon
sandi|nõ, -dsõ, -st7 sant, vigane (omadussõna), vilets; sandinõ lugu sant lugu; sandidsõq rõivaq viletsad riided
sandividoni|k, -gu, -kku38 sanditalutaja
sandsav|i, -i, -vi26 mullasegune savi; sandsavist saa ei ahjo tetäq mullasegusest savist ei saa ahju teha
sann, sanna, .sanna30 saun
sannali|nõ, -(d)sõ, -st5 saunaline
sanna|mi:is', -mehe, -mi:ist39 saunik, pops, saunamees
sannu|tama, -taq, -da82 saunatama
sant', sandi, .santi37 1. sant, vigane; 2. kerjus
.sant'ma, .santiq, sandi63 kerjama
.sao|nõ, -dsõ, -st7 1. settene, (kohvi- vms)paksune, saone; 2. = sadojanõ sajune
sapa|k, -gu, -kut13 = sambrak = sapask' pehkinud puu(halg); naidõ sapakidõgaq saa-i joht sanna küttäq nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta
sapaku|nõ, -dsõ, -st5 pehkinud
sapask', -i, -it13 = sapak
sapa|tama, -taq, -da82 1. pehastama; 2. = sabitsõma siblima
sapa|tuma, -tudaq, -du84 pehkima
sapatus, -õ, -t9 pehkinud v poolvedel mass
sap|p', -i, -pi37 sapp
saps, sapsu, .sapsu37 saps, looma eesjala ülaosa v kaenlaalune
.sapsõlõma, sapsõldaq, .sapsõlõ85 sumama
sapõrka, -, -t3 klatšija
sarapisto, -, -t1 sarapik
sarapuu, -, -d50 sarapuu
saras, .sarda, sarast23 = sarrai sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarbo, -, -t2 lobiseja
sarbo|tama, -taq, -da82 lobisema
sard, sarra, .sarda33 sard
sari, sar'a, .sarja43 sari, tuulamissõel
sari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .sarjama, sar'adaq, .sarja77 sarjama
sarlaq, m .sarlu, .sarlu30 sarlakid; ütel imäl kuuli sarlu neli last ühel emal suri sarlakitesse neli last
sarn, sarna, .sarna30 sarn, põsenukk
sarna|nõ, -dsõ, -st7 sarnane
sar|rai, -aja, -ajat4 = saras sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarru|tama, -taq, -da82 sarda panema
sarv', sarvõ, .sarvõ35 sarv
sarvi|k, -gu, -kut13 (sarviline) veis
sarvili|nõ, -dsõ, -st5 sarviline
sarvõ|nõ, -dsõ, -st7 sarvest; sarvõnõ väidsepää sarvest noapea
sataitõ|bi, -võ, -põ25 = satavhädä langetõbi
sa|tam, -dama, -damat4 1. sadam; 2. kosk
sataskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = satatõ(l)lõma taaruma; korduvalt maha kukkuma; joodik satatõllõs kodotii pääl joodik taarub koduteel
sata|tama, -taq, -da82 kõikuma; ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas kitsa ahtriga paat kõigub väga
satatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = sataskõ(l)lõma
satavhä|dä, -dä, -tä24 = sataitõbi
sa|tol', -dola, -dolat4 sadul
satol'sep|p, -ä, -pä35 sadulsepp
sau, savvu, .savvu37 < suits [2.] suits
sauda|k, -gu, -kut13 vettinud ront
.sau|nõ, -dsõ, -st7 = savvunõ suitsune
sau|sann, -sanna, -.sanna30 = savvusann
sautar|õ, -õ, -rõ24 suitsutare
sav|i, -i, -vi26 savi
savi|k, -gu, -kut13 vaskuss
savika|nõ, -dsõ, -st5 savikas
savi.karva savikarva
savikiv|i, -i, -vi26 (savist) telliskivi, punane tellis
savi|nõ, -dsõ, -st7 savine
saviritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät13 kilk
savi|tama, -taq, -da82 savitama; saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha
savitska, -, -t3 telliskivide valmistaja
savi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = sabitsõma = salitsõma [2.] siblima
.savvama, savvadaq, .savva77 < .suitsama suitsema; korsnaq savvasõq korstnad suitsevad
.savvu|ma, -daq, -80 suitsuma; liha om pant sanna savvuma liha on pandud sauna suitsuma
savvu|nõ, -dsõ, -st7 = .saunõ suitsune
savvu|sann, -sanna, -.sanna30 = sausann suitsusaun
savvu|tama, -taq, -da82 suitsutama
sav|võrn, -õrna, -õrnat4 = .saarva saarmas
sebi|vits, -vitsa, -.vitsa30 sebavits (reeparda osa)
sedelg = sederg, -ä, -ät13 sedelgas
sedämaid sedamaid
seebikiv|i, -i, -vi26 seebikivi, naatriumhüdroksiid
seebi|ne, -dse, -st7 seebine
seebiper|ä, -ä, -rä24 soop, seebi(keedu)pära
seebi|tämä, -täq, -dä82 = seebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 seebitama
seemen, si:imne, seemend17 = seemeq seeme
seemendä|mä, -q, -83 seemendama
seemeq, si:imne, seemend17 = seemen
seemüski|ne, -dse, -st5 seemisnahkne
seemüs|nahk, -naha, -.nahka33 seemisnahk
see(h)n = sise(h)n < sehen sees
seeneli|ne, -(d)se, -st5 seeneline
seeni|ne I, -dse, -st5 = seenits = sendseq rehealuse eeskoda
seeni|ne II, -dse, -st5 senine
seeni(ni)q seni(ni)
seeniq.aoniq seniajani, senini
seeniqkavva(niq) senikaua(ks), niikaua(ks)
seeniqmaaniq = seoniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seeni|ts, -dsä, -tsät13 = seenine [I]
see(h)nkäänüs*, -(s)e, -t11 < see(h)n.ütlejä*, -, -t3 seesütlev (kääne), inessiiv
seeri|k, -gu, -kut13 = seerik|saabas, -.saapa, -saabast22 säärik, säärsaabas
seest = sisest seest
seestkäänüs*, -(s)e, -t11 < seest.ütlejä*, -, -t3 seestütlev (kääne), elatiiv
segende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 1. sebima, askeldama; timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi; 2. = segähe(l)lemä vahelduma; ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina
segi segi, segamini
se|go, -go, -ko26 segu
segähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = segende(l)lemä [2.] vahelduma; ilm täämbä väega segähelles ilm väga vaheldub täna
segähtä|mä, -q, -83 < segähütmä korraks segama; mul om supp' tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vahepääl mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal
segähü|mä, -däq, -84 segunema
segähüs, -e, -t9 segadus
segähü|tmä, -täq, -dä62 > segähtämä
segä()mä, sekäq e .siädäq, sekä e segähä88 segama
segämä|ne, -dse, -st5 segane, sega-; segämäne vili segavili; tää om puul'tartlanõ, kynõlõs segämäst kiilt ta on pooltartlane, räägib segakeelt; taa asi om kyik' segämäne, olõ-i ärq seletet see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud
segände|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 segast juttu ajama; vassima, moonutama; miä sa segändelet uma jutugaq mis sa vassid oma jutuga
segä|ne, -dse, -st7 segane
seh säh
sehen > see(h)n
sehveldä|= sehverdä|mä, -q, -83 sekeldama, sehkendama, õiendama; sääl tä sehveld' ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas; vana meherõibõq, kyiki naisigaq tä sehverdäs vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab
sehvt', sehvti, .sehvti37 sehvt (äri; kurameerimine)
seib', seibi, .seibi37 seib
seim', seime, .seime35 (looma)sõim
sekkä sekka
se'kre|tär', -täri, -.tärri38 = se'kre|täär', -tääri, -.tääri37 sekretär
sekund', -i, -it13 sekund
se|käi, -gäjä, -gäjät4 segisti, mikser; segaja
seldsi|mi:is', -mehe, -mi:ist39 seltsimees
seldsi(h)n seltsis (üheskoos; hulgas, seas)
seleh(t)ü|mä, -däq, -84 = seletümä
sele|tämä, -täq, -dä82 = se(l)lätämä seletama
sele|tümä, -tüdäq, -dü84 = seleh(t)ümä = se(l)lätümä selgi(ne)ma; las vesi selehtüs las vesi selgineb
seletüs, -e, -t9 = se(l)lätüs seletus
.selge, -, -t3 selge
.selgehe = .selgele selgesti, selgelt
.selgü|mä, -däq, -80 selguma
.selgüs, -e, -t9 1. selgus; 2. = .sälgüs sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn; perremiis' poi hindä küünü selgüse külge ärq peremees poos enda küüni penni külge
sell', selli, .selli37 sell
selle sest; sellepärast; ma lää, selle et ma taha minnäq ma lähen, sest ma tahan minna; selle ma tulligiq sellepärast ma tulingi
selts', seldsi, .seltsi37 selts; seltskond
.seltsi seltsi, hulka, sekka
selts'|kund, -kunna, -.kunda32 seltskond
.selts'mä, .seltsiq, seldsi63 seltsima, läbi käima
se(l)|tämä, -täq, -dä82 = seletämä
se(l)|tümä, -tüdäq, -dü84 = seletümä
se(l)lätüs, -e, -t9 = seletüs
se'(m)mestri, -, -t1 semester
se(m)mi|när', -näri, -.närri38 = se(m)mi|näär', -nääri, -.nääri37 seminar
semmeldä|mä, -q, -83 (villa) vatkuma
semmipuu, -, -d50 riist villade vatkumiseks
.semmä küüru, kõverasse
semmä(h)n küürus, kõveras
send'o, -, -t2 kronu
sendseq, .sendse, sendset18 = seenine [I] rehealuse eeskoda
seo, -, -d, sisseü .seoho e .seohu e .seohtõ < sjoo, < s'oo see (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd taa)
seoilma.aoli|nõ, -dsõ, -st5 tänapäevane; nüüdisaegne
seokõrd seekord
seoniqmaaniq = seeniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seosuguma|nõ, -dsõ, -st5 seesugune
sepi|koda, -kua, -kota27 sepapaja, sepikoda
sep|p, -ä, -pä35 1. sepp; 2. pärm; sai küdsetäs sepägaq, muido tä ei nõsõq sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerki
se'ptembri, -, -t1 > süküskuu
sepäli|ne, -dse, -st5 1. sepiline; 2. pärmiga küpsetatu; ma ei võiq midägiq sepälist süvväq ma ei või midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud
sepä|ne, -dse, -st7 pärmine; oluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq õlu sai pärmine, seda ei või juuagi
serb, serbä, .serbä35 = serv serv, äär; lavvaserb lauaserv
.serblä|ne, -(d)se, -st5 serblane
serbähtä|mä, -q, -83 = servähtämä < serbähütmä korra rüüpama, lonksama
serbäh(t)üs, -e, -t9 = serväh(t)üs jook, rüübe; sõõm, lonks
serbähü|tmä, -täq, -dä62 > serbähtämä
.serbämä, servädäq e serbädäq, .serbä77 rüüpama
serbä|ts', -dsi, -tsit13 joodik; kiä serbäseq pall'o, ommaq serbädsiq kes rüüpavad palju, on joodikud
.serkämä, sergädäq, .serkä77 sagima; segi ajama
.serp'mä, .serpiq, serbi13 rüüpima
serv, servä, .servä35 = serb
servikallaq = servilde serviti
servähtä|mä, -q, -83 = serbähtämä
serväh(t)üs, -e, -t9 = serbäh(t)üs
.servämä, servädäq, .servä77 servama, kantima
sessende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv sessendämä
sessendä|mä, -q, -83 sagima, sebima, askeldama, sehkendama; miä sa tan nii kavva sessendät, ku magama saa eiq! mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!
se|tel', -deli, -delit4 sedel
seto, -, -t2 = setokõ|nõ, -sõ, -ist8 setu
seto|nõ, -dsõ, -st7 setulik
setokõ|nõ, -sõ, -ist8 = seto
si|ba, -ba, -pa26 (põllu, riide) riba, äär; taa nurmõsiba om külh halv kündäq see põlluriba on küll halb künda; lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ! lõika see äär ära, siis saab riie tasane!
si|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha88 = sippama sibama
si|bi, -bi, -pi26 sibi
sibivi|täi, -däjä, -däjät4 sibivedaja
sibustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 siputama
sidim|eq, m -ide, -it4 hobuseriistade (vask)kaunistused
si|dõ, -dõ, -tõ24 side (postiasutus, ühendus); ma lää sittõ ma lähen sidesse (postkontorisse)
siginemä, sikiq e .siidäq, sigine89 sigima, siginema
.sihkri, -, -t1 kooner
siib, siiva, .siiba33 tiib
.siibri, -, -t1 siiber
si:ibü|mä, -däq, -80 hõõguma; pangu-i sannaahjo viil kinniq, lasõq hüdseq viil siibüseq ära pane saunaahju veel kinni, las söed veel hõõguvad
siid', siidi, .siidi37 siid
.siide puruks, ribadeks (tõmmatud); jupka oll' siide seelik oli ribadeks
siidi|ne, -dse, -st7 siidist; siidine
si:idü|mä, -däq, -80 vettima; miä ti naist puist vette olõt pandnuq, naaq ommaq noq ärq siidünüq mis te nendest puudest vette olete pannud, need on nüüd läbi vettinud
siig, siia, .siiga32 > ehes, > ihes
si:ik, seegä, si:ikä35 viljamõõt
siil, siilo, .siilo37 siil (siilu)
siil', siili, .siili37 siil (siili)
si:im|nits, -nitsä, -.nitsä35 seemnetaim; kolm põrk'nast tsusati pindreotsa tõõsõs aastagas siimnitsäs kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks
sii(h)n siin
si:in', seene, si:int40 seen
sii(h)nsama(h)n siinsamas
si:ip', seebi, si:ipi37 seep
si:ir', seere, si:irt40 säär; ajaq püksiq siirde! aja püksid jalga!
siiro|p', -bi, -pit13 = tsiirop' siirup
siisen', -i, -it4 viiner
siist siit
siistsamast siitsamast
si:it'mä, si:itiq, seedi63 seedima
siivoli|nõ, -dsõ, -st5 tiivuline
siivo|tama, -taq, -da82 kurameerima, tiiba ripsutama; jalus tolknema
siivotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siivotama
siiäq siia
siiäqmaaniq siiamaani, siiani
sikistä|mä, -q, -83 vastu panema, punnima, vastupanu osutama; miä sa sikistät ilma as'andaq, egaq sa kohegiq päse eiq mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse
sik|k, -a, -ka31 sikk, sokk
sik|kama, -adaq, -ka77 (hobusega) savi sõtkuma, reht peksma
sikkuisi kitsilt; kehvasti
sikkus, -õ, -t9 sitkus; ihnsus, kitsidus
sikkõ, -, -t3 sitke; ihne, kitsi
sikusk, -a, -at13 sikuti, tirk
siku|tama, -taq, -da82 sikutama, tõmbama
sild, silla, .silda33 sild
silestä|mä, -q, -83 = sili|tsemä, -tsäq e -däq, -dse90 = .sillämä > ilestämä
silk', silgi, .silki37 silk, (soola)räim
sille, -, -t14 < sil|lev, -evä, -evät4 sile; sirge ja sillev, illos puu sirge ja sile, ilus puu
.sillämä, sillädäq, .sillä77 = silestämä > ilestämä
silm, silmä, .silmä35 silm (silma); silminiq täüs' pilgeni täis; purupurjus; kruus' om silminiq täüs' kruus on pilgeni täis
silmikä|ne = silmikä|s, -dse, -st5 1. silmiline; tahtsõ kartolt väega ohkõsõlt kuuriq, et sis saavaq hääq murrõq, a saiq silmikädseq, nii et es tihkaq lavva pääle pandagiq tahtsin kartuleid väga õhukeselt koorida, et siis saavad head muredad, aga said silmilised, nii et ei tihanud laua peale pannagi; 2. terava silmaga, tähelepanelik; tä om silmikäs vanamiis', külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi
silmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv silmitsema, uurima
silmi|tämä, -täq, -dä82 silmitsema
silmnäolt = silm.tsihti = silmält joonelt, otse(joones)
silmus, -(s)õ, -t11 silmus
.silmäjä*, -, -t3 skanner, optiline sisendseade
silmä|karv, -karva, -.karva30 ripse
silmäkiv|i, -i, -vi26 = sinikivi vaskvitriol
silmälak|k, -a, -ka31 silmalaug
silmält = silmnäolt
silmä.lumja, -, -t3 silmamoondaja
silmämun|a, -a, -na26 silmamuna
.silmämä, silmädäq, .silmä77 1. silmitsema, uurima; ma piät naid paprit veidükese silmämä ma pean neid pabereid veidi uurima; 2.* skannima, skanneri abil sisestama
silmä|piir', -piiri, -.piiri37 silmapiir
silmä|pilk, -pilgu, -.pilku37 silmapilk
silmäter|ä, -ä, -rä24 silmatera
silmätühe = silmätüle järelevalveta; naid latsi saa ei sukugiq jättäq silmätühe neid lapsi ei saa sugugi jätta järelevalveta
silmä.valgu|s, -(sõ), -(s)t10 silmanägemine
.silmüisi selgesti, ilmselgelt; tuu miis' oll' silmüisi nätäq varas see mees oli ilmselgelt varas
.silmü|mä, -däq, -80 kohanema, harjuma; edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sys nakkat nägemä esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema; las tä no kipõn' silmüs vahtsõ kotusõgaq, sys kaet, miä saa las ta nüüd kübeke harjub uue kohaga, siis vaatad, mis saab
silt', sildi, .silti37 silt; (tee)viit
simman', -i, -it4 simman
sim|mun, -una, -unat4 = simunapäiv simunapäev, 28. oktoober
simss', simsi, .simssi37 simss
simuna|päiv, -päävä, -.päivä35 = simmun
sina sina
.sindli, -, -t1 sindel
.sindri, -, -t1 sinder
sine, -, -t2 = sinistüs pesusine
sine|p', -bi, -pit13 = tsinep' sinep
sinestü|mä, -däq, -84 = sinistümä siniseks muutuma; puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq puu pehkib koore all ja muutub siniseks
sine|tämä, -täq, -dä82 sinetama
sinevällä|ne, -dse, -st7 = sinivälläne sinine, sinetav
sinevälläq = sinivälläq sini-ne, sinetamas; taivas om sinivälläq taevas sinetab
singah(t)u|ma, -daq, -84 pingule tõmbuma; kärvama
.singu = singulõ pingul(e)
.singus*, -õ, -t9 pinge; pinevus
singu|tama, -taq, -da82 = tsingutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama
.singõ*, -, -t3 pingeline; pinev
sinika|= sinika|s, -dsõ, -st5 sinakas
sinikiv|i, -i, -vi26 = silmäkivi vaskvitriol
sini|lill', -lilli, -.lilli37 = sinininn' rukkilill
sini|ne, -dse, -st7 sinine
sini|ninn', -ninni, -.ninni37 = sinilill'
sinistä|mä, -q, -83 siniseks muutma
sinistü|mä, -däq, -84 = sinestümä siniseks muutuma; ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana n'arts ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muu-tunud nagu vana kalts
sinistüs, -e, -t9 = sine pesusine
sini.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sinitihane
sinivällä|ne, -dse, -st7 = sinevälläne
sinivälläq = sinevälläq
.sinkama, singadaq, .sinka30 lööma, virutama; lehm singas' mullõ jalagaq, tahtsõ elo mant lüvväq lehm virutas mulle jalaga, tahtis surnuks lüüa
.sinkli, -, -t1 obadus, metallist aas; ussõpiida külen om haagi sinkli uksepiida küljes on haagi aas
.sink'mä, .sinkiq, singi63 kannatama ilma söömata v joomata; ku lats' lavva man süü eiq ja jonni aja, sys las sinkiq, ku taht kui laps laua ääres ei söö ja jonnib, siis las olla söömata, kui tahab
sin|nel', -eli, -elit4 sinel
sinnäq sinna
sip|pama, -adaq, -pa77 = siba(ha)ma sibama
si|pul', -bula, -bulat4 sibul
sipul'|upin, -ubina, -ubinat4 sibulõun
sipu|tama, -taq, -da82 siputama; raputama, puistama; sipudaq söögile suula pääle! raputa söögile soola peale!
siputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv siputama
sipõrla|nõ, -(d)sõ, -st5 sipelgas
sirah(t)u|ma, -daq, -84 = .sirguma sirgeks minema; ma lää ussõ, vaest sys sirahusõq jalaq ma lähen välja, vast lähevad siis jalad sirgeks
sirah(t)us, -õ, -t9 sirutus
sirakillaq = siraku(h)n sirakil
sirakillõ sirakile
siraku(h)n = sirakillaq
.sirdus, -õ, -t9 lina- v kanepikimp nööri tegemiseks, nöörikeerd; kapla tetäs katõ sirdusõgaq, köüst kolmõgaq, näpo vaihõl keerotõdasõq nuuq sirdusõq kablas nööri tehakse kahe kimbuga, köit kolmega, näpu vahel keerutatakse need kimbud nööriks
.sirgu sirgu
.sirgu|ma, -daq, -80 = sirah(t)uma
.sirgõ, -, -t3 > õgõv
.sirgõhe = .sirgõlõ > .õkva [2.]
sirm', sirmi, .sirmi37 sirm, vihmavari
siro|tama, -taq, -da82 sirutama
sirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sirotama
sirovallaq sirgu
sis = sys siis
sisali|k, -gu, -kku38 = sysalik sisalik
sisas', .siska, sisast22 = sisask', -i, -it13 ööbik; sisask' ja piho tulõvaq sys, ku urb nakkas lahki minemä ja leht' puuhtõ tulõma ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema
sise|kund, -kunna, -.kunda37 = sisemä|dseq, m -idsi, -idsi5 sisikond
sisemä|ne, -dse, -st5 sisemine
sise(h)n = see(h)n sees
sisest = seest seest
.siskiq = .syskiq siiski
.sis'mä, .sissiq, sissi13 röövima, riisuma; pääle sya käveq sissiq rahvast sis'män pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas
siss', sissi, .sissi37 siss, röövel; õel inimene
.sisse sisse; sisse pandma sisse panema; sisestama; sisse säädmä sisse seadma; sisustama; sisse minemä v tulõma sisenema
.sissekäänüs*, -(s)e, -t11 < .sisse.ütlejä*, -, -t3 sisseütlev (kääne), illatiiv
sissi|ne, -dse, -st7 salalik, salakaval
siss'o, -, -t2 lühinägelik; Miinal jo peris siss'oq silmäq, kuis tä viil kangast saa kutaq Miinal ju päris lühinägelikud silmad, kuidas ta veel kangast saab kududa
sis|u, -u, -su26 sisu
sisus, -(s)õ, -t11 sisemus; sisukord
sita.kärblä|ne, -(d)se, -st5 väike kollane kärbes, elab loomade väljaheidetel
sitali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõnnikuveotalguline
sitama|ja, -ja, -ia28 väljakäik, kemmerg, käimla
sita|nõ, -dsõ, -st7 sitane; sõnnikune; määrdunud
sita|si:in', -seene, -si:int40 mittesöödav seen
sitasiti|k, -ga, -kat13 sitasitikas
sitastõ halvasti, sitasti
sita|tama, -taq, -da82 määrima
sitavidoni|k, -gu, -kku38 = sitavi|täi, -däjä, -däjät4 = sita.vuusni|k, -gu, -kku38 sõnnikuvedaja
siti|k, -ga e -gä e -ge, -kat e -kät e -ket13 = sit'kas, .sit'ka, sit'kast22 1. must sõstar; 2. sitikas
sitik|pihl*, -pihlõ e -pihla, -.pihlõ e -.pihla31 < aroonia aroonia
.sitma, sittuq, situ73 roojama; sittuma; seto sittõ silla pääle, ts'uhkna pühke panni pääle setu sittus sillale, eestlane pühkis pannile (pilkesalm)
sit|t, -a, -ta30 1. sõnnik; väljaheide; sitt; hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik v -väljaheide; 2. vilets, kehv, sitt
sitträbä|k, -gu, -kut13 viimane põllult kojutulija sõnnikuveotalgul
si|tur', -duri, -durit4 > haarus
situ|tama, -taq, -da82 roojama panema, roojata laskma, potitama; mul lats' taht situtaq mul on vaja laps ära potitada
sitõmbahe = sitõmbalõ halvemini, sitemini
siug, sivvu, .siugu36 madu; rästik
.siuhkõ, -, -t3 sihvakas, sirge
.siuhkõhe = .siuhkõlõ sirgelt
si(vv)utõ|bi, -võ, -põ25 rasedast peast mao ehmumisest saadud imikuhaigus; om latsõl siutõbi, sis värises täl pää ja piliseseq silmäq ku sivvul on lapsel siutõbi, siis väriseb tal pea ja pilguvad silmad kui maol
siä(h)n seas
.siä|ne, -dse, -st7 sega-; siäne vili segavili
siäst seast
sjoo, -, -d > seo
skaal, skaala, .skaala31 skaala
slovak|k', -i, -ki37 slovakk
slo|vi:in', -veeni, -vi:ini37 sloveen
.smürgli, -, -t1 = .mürgli smirgel
.snepri, -, -t1 snepper
sobija, -, -t3 = sopij nõid, posija
so|bima, -piq, -bi57 nõiduma, posima
sobinallaq 1. sosinal, posinal; 2. lumesodi täis; sulagaq ommaq tiiq kyik' sobinallaq sulaga on kõik teed lumesodi täis
sobista|ma, -q, -83 sulistama, lobistama
sobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sobistama
sobis|õma, -taq, -õ87 posisema; posima
soe|hammas, -.hamba, -hammast23 tungaltera; kangaviga
soe|haud, -havva, -.hauda33 hundiauk (püünis)
soe.julguisi = soejuluhna areldi, kartlikult
soend', -i, -it13 libahunt
soeng, -u, -ut13 soeng
soe|pütsk', -püdse, -.pütske34 koerputk
.soe|tama, -taq, -da81 soetama; soet' hindäle kraami soetas endale kraami; tuld soetama tuld alustama
.soetus, -õ, -t9 tulehakatus
soe|tõlv, -tõlva, -.tõlva30 hundinui
soe|täht', -tähe, -.tähte34 sünnimärk
sogõ, -, -t2 soni
sohk', sohi, .sohki37 sohk
sohva, -, -t2 < diivan' diivan, sohva
.sohvri, -, -t1 autojuht
soima, -, -t2 suur paat
.soi|nõ, -dsõ, -st7 = su:unõ soine
sok|k, -a, -ka31 kuivanud soo- v rannahein, kulu, sammal; kalameheq pandvaq tubinitsõ sisse sokaq, nuuq andvaq lämmind kalamehed panevad kinnastesse kuivanud rannaheina, see annab sooja
sokka minemä raisku minema
soko|laat', -laadi, -.laati37 šokolaad
soku|tama, -taq, -da82 sokutama
.soldan', -i, -it4 sõdur
.solk'na|hain, -haina, -.haina30 = .solk'navarrõq soolikarohi (rohttaim)
solk'nas, .solk'na, solk'nast22 solge
.solk'na|varrõq, m -.varsi, -.varsi49 = .solk'nahain
s'oo, -, -d > seo
sooda, -, -t2 sooda
soodsi|k, -gu, -kut13 vabe, võrgu kuivatamise puu
soola|kints, -kindsu, -.kintsu37 = soolalap|õq, -põ, -õt18 (soola)sink
soola|.maitsja, -, -t3 nimetissõrm, osutissõrm
soola|nõ, -dsõ, -st7 soolane
sooli|k, -gu, -kut13 sool, soolikas
soomi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 soomuseid kraapima, rappima, rookima; peksma, nuhtlema; tõrelema; ma hio väist kala soomidaq ma ihun nuga kala rookimiseks; taa iist tahi ma sinno soomitsaq selle eest tahtsin ma sind tõrelda (v nuhelda)
soomus, -(s)õ, -t11 = soomõq soomus
soomõkõ|nõ, -sõ, -ist8 = su:umlanõ soomlane
soomõ|nõ, -dsõ, -st7 soomuseline; kestendav, ketendav
soomõq, su:umõ, soomõt18 = soomus soomus
soomõ|tama, -taq, -da82 kestendama, ketendama
soonatus, -õ, -t9 soonetis, allikane, raskesti ligipääsetav koht
sooru|tama, -taq, -da82 1. raiskama, hävitama, rikkuma; sai külh suurõ varandusõ, a ärq soorut' kyik' sai küll suure varanduse, aga raiskas kõik ära; soorut' ärq naasõ peräst uma elo rikkus naise pärast oma elu ära; 2. kaotama; ärq tä soorut' mu vahtsõ räti ära ta kaotas mu uue räti; 3. peitma; tiiä eiq, kohe ti ärq olõt väidse soorutanuq, lövvä-i kostkiq ei tea, kuhu te olete noa peitnud, ei leia kuskilt
.soots'ka, -, -t3 Seto Kuningriigi juht (Peko asemik maa peal); külavanem
so|pij, -bija, -bijat4 = sobija nõid, posija
sopsahta|ma, -q, -83 sopsatama
sopsah(t)u|ma, -daq, -84 1. sopsatama; 2. tusanema; purju jääma
sopsah(t)us, -õ, -t9 sops; vihmahoog
.sops'ma, .sopsiq, sopsi63 sopsima; võltsima, kinni mätsima
.sops'na, -, -t3 sopsumine
sopu|tama, -taq, -da82 soputama, vihtlema; kanaq sopudiq hinnäst tuha seen kanad vihtlesid tuhas
sopõrda|ma, -q, -83 soperdama
sopõrus, -õ, -t9 soperdus; soperdis
sor|a I, -a, -ra26 1. = tsora munakollane, munarebu; 2. sorapärl (väga väike pärl)
sora II sorinal, libedalt
sorga, -, -t2 = sork
sorgu|tama, -taq, -da82 > horgutama
sor|i, -i, -ri26 laim; loba
sori|k, -gu, -kut13 laimaja, klatšija
sor|ima, -riq, -i57 = sori|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 laimama, klatšima; norima
sork, sorga, .sorka31 = sorga rott
sor|o, -o, -ro26 soru, veerandtoobine pudel viina
sorokas|veet, -veedi, -.veeti37 setu rahvakalendri tähtpäev, 22. märts
soro|p', -bi, -pit13 keretäis; vihmasagar, vihmahoog; hää sorop' vihma tull' hea sagar vihma tuli
sorp', sorbi, .sorpi37 nõid
.sorp'ma, .sorpiq, sorbi63 nõiduma
.sorpu|ma, -daq, -80 sassi minema
sorrõ, -, -t14 sõre; sorav; sorrõ jutt sorav jutt
sorrõ|hand, -hanna, -.handa33 rebane
sorrõjut|t, -u, -tu37 lobajutt
sors'o, -, -t2 korratu inimene
sort', sordi, .sorti37 sort
.sort'ma, .sortiq, sordi63 sortima, sorteerima
.sot'la|nõ, -(d)sõ, -st5 šotlane
so'tsiaal|nõ, -sõ, -sõt6 > ütis.kundlinõ
so'tsia|lism', -lismi, -.lismi37 sotsialism
so'tsia|list', -listi, -.listi37 sotsialist
so'tsioloogia, -, -t3 > ütiskunnatiieq*
soum', soumi, .soumi37 vaht, vahukoor, mannavaht
sport', spordi, .sporti37 sport; spordimiis', -naanõ, -ts'ura jne sportlane
.sport'la|nõ, -(d)sõ, -st5 sportlane
sua|laat', -laadi, -.laati37 soalaad
suda|k, -gu, -kut13 koha (kala)
su|ga, -a, -ka27 suga (vahend kanga koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari v kamm)
sugarda|ma, -q, -83 < suga|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi63 lõmmupakke lõhkuma (peergude tõmbamiseks)
su|gima, -kiq, -i, min 1. p soi, min 3. p -gi, kesks -it59 < .kam'ma kammima, sugema
su|gu, -u, -ku26 sugu
sugula|nõ, -(d)sõ, -st5 sugulane
suguli|nõ, -dsõ, -st5 sigiv; sugulinõ elläi om, kiä pall'o poigõ tuu, inemise kottalõ või kah tuud üteldäq sigiv loom on, kes palju poegi toob, inimese kohta võib ka seda öelda
-suguma|nõ, -dsõ, -st5 = -sugu|nõ, -dsõ, -st7 < -sagamanõ, < -saganõ -sugune; mu(q)-, su(q)-, timäsugu(ma)nõ minu-, sinu-, temasugune
sugu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ89 sigima
suguperäst natuke
sugõnõma, .soedaq e sugõnõdaq, sugõnõ89 sugenema, tekkima
suhkar', -i, -it4 kuivik
su'hvlaadi|k, -gu, -kut13 = su'hv|laat', -laadi, -.laati37 = su'hv|latt', -lati, -latti37 > .suhvli, -, -t1 sahtel
suidsu|tama, -taq, -da82 suitsutama; suitsetama
.sui|dsõq, m -tsidõ, -tsit7 suitsed
suigahta|ma, -q, -83 < suigahutma suigatama, tukastama
suigah(t)us, -õ, -t9 suigatus, tukastus
suigahu|tma, -taq, -da62 > suigahtama
suigu|nui, -nuia, -.nuia31 unimüts
suigu|nõ, -dsõ, -st7 sombune; unesegane, uimane; tull' vasta, suigunõ nägo pään tuli vastu uimane nägu peas
suik, suigu, .suiku37 suigatus
.suika|nõ, -dsõ, -st5: suikadsõq paklaq peenemad takud
.suikma, .suikuq, suigu64 suikuma
.suiku soiku
suits, suidsu, .suitsu37 1. sigarett; 2. > sau
.suitsama, suidsadaq, .suitsa77 > .savvama
suka|püksiq, m -.pükse, -.pükse37 sukkpüksid
su|kar', -gara, -garat4 peerupakust lõhutud särme, lõmmupuu (peergude tõmbamiseks)
suka|tama, -taq, -da82 = sukkama 1. ära ajama, taga ajama, otsima; pini sukatas kirpõ koer otsib (kraabib) kirpe; 2. sokutama, kaela määrima; ma sukada taa tüü sullõ ma sokutan selle töö sulle
suk|k, -a, -ka31 sukk; sokk; villadsõq sukaq villased sokid; miihi sukaq meestesokid
suk|kama, -adaq, -ka77 = sukatama
.sukman', -i, -it4 setu seelik
s'uko, -, -t2 = ts'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
s'uko|tama, -taq, -da82 = ts'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
sukugiq = sukuginaq sugugi
sul|a, -a, -la26 sula
sulaha|nõ, -(d)sõ, -st5 = sulanõ sulane
sul|ama, -laq, -a19 sulama
sula|nõ, -dsõ, -st7 = sulahanõ
sula|tama, -taq, -da82 sulatama
sulbatus, -õ, -t9 lumelörts
sulg, sul(l)u, .sulgu36 1. sulg (aedik; tõke, takistus; pais, tamm); tsiasulg seasulg; jyyl om sulq iin jõel on pais ees; tii pääl om sulg iin teel on tõke v takistus; 2. > .klambri [1.]
sulg', sulõ, .sulgõ34 sulg (sule)
.sulgma, .sulguq, sulu64 tõkestama, üles paisutama; sulgema; kopraq ommaq uja kinniq sulgnuq koprad on oja üles paisutanud
suli|k, -gu, -kut13 suli
suli|nõ, -dsõ, -st7 sulgedest, sulgne; suline
sulõndo, -, -t1 = sulõng, -u, -ut13 pais, tamm, tõke
sulõpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq52 sulepea; pastapliiats, pastakas
sumbõ|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ sombune; udune; ilm om sumbõnõ, pilven ja niguq undsõnõ ja päiv ka ei paistuq ilm on sombune, pilves ja nagu udune ja päike ka ei paista
sumbõq, .sumpõ, sumbõt18 = sump linaligu
sumbõrda|ma, -q, -83 sumama
summ, summa, .summa31 summ, hulk
.summa 1. nurja, hukka; seo asi lätt summa see asi läheb nurja; 2. sekka, hulka
summa(h)n 1. nurjas, hukas; elo om summan elu on hukas; 2. seas, hulgas
sump, sumba, .sumpa31 = sumbõq
.sump'ma, .sumpiq, sumbi63 segama; vassima; nõiduma
sund', sunni, .sundi36 sund, sundimine
.sund'ma, .sundiq, sunni63 sundima
.sund'us, -õ, -t9 sundus
.sundõ(h)n = sunnu(h)n sompus; udune
.sundõ|nõ, -dsõ, -st5 = .sumbõnõ = sunnunõ sombune; udune
sung, sunga, .sunga31 kaheharuline kotinurk, õmmeldakse kotile selleks, et see paremini püsti püsiks
sun|ima, -niq, -i57 sonima
sunni|k, -gu, -kut13 = sunning, -u, -ut13 sunnik
sunnu(h)n = .sundõ(h)n sompus; udune; taivas om sunnun, ei olõq selget kotust, kyik' om viikarva hahk taevas on sombune, ei ole selget kohta, kõik on veekarva hall
sunnu|nõ, -dsõ, -st7 = .sundõnõ
su|n'o, -n'o, -nn'o26 rumal inimene
supatus, -õ, -t9 pori
.sup'ma, suppiq, supi63 puruks tampima
sup|p', -i, -pi37 supp
surbi|nui, -nuia, -.nuia31 = surbipuu, -, -d50 uhmrinui
.surbma, .surbuq, surbu64 suruma
surbter|äq, m -ri, -ri24 uhmris tehtud kruubid
surm, surma, .surma31 surm
.surmama, surmadaq, .surma77 surmama
.surmli|k, -gu, -kku38 surelik
susi, soe, sutt42 hunt
susi|hand, -hanna, -.handa33 vankri esimest ja tagumist telge ühendav vehepuu
su|s'o, -s'o, -ss'o26 lastek hunt; täi
sussõrda|ma, -q, -83 vusserdama
.sutma, suttaq, suta61 1. viitsima; suta-i ma täämbä kohegiq minnäq ma ei viitsi täna kuhugi minna; 2. jaksama, suutma; kyik' tüü om muq tetäq, ma olõ vana, ma ei sutaq inämb kõik töö on minu teha, ma olen vana, ma ei jaksa enam
suu, -, -d50 suu; suue; suud andma suudlema; suud mõskma hrl: nägu (suud ja silmi) pesema; jyysuu jõesuu, jõesuue
su:u, -, -d52 soo; raba; suus minemä soostuma
suu.andmi|nõ, -sõ, -st5 suudlus; suudlemine
suuha|go, -o, -ko27 lobamokk
su:ukanari|k, -gu, -kku38 = su:ukik|as, -ka, -ast22 sookail (puhmastaim)
su:u|kurg', -kurõ, -.kurgõ34 sookurg
su:u|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo37 sookask
su:ul, soola, su:ula31 sool
su:ulama, sooladaq, su:ula77 soolama
su:uldu|ma, -daq, -80 soolduma
su:ul|li:im', -leeme, -li:imi37 = su:ul|vesi, -vi:i, -vett42 soolvesi
su:umla|nõ, -(d)sõ, -st5 = soomõkõnõ soomlane
suumõsu|kauss', -kausi, -.kaussi37 näopesu-, silmapesukauss
su:un', soonõ, su:unt40 soon
su:u|nõ, -dsõ, -st7 = .soinõ soine
suupühüs, -(s)e, -t11 salvätt
suur', suurõ, suurt40 suur; suur' inemine täiskasvanu
su:urduma, su:urdudaq, sooru79 raisku v kaduma minema; tsia jago seemend om ärq suurdunuq niipalju seemet on raisku läinud, kui oleks kulunud sea söötmiseks
suur'koolili|nõ, -(d)sõ, -st5 = üliopilanõ üliõpilane
suur'ku:ul', suurõkooli, suurtku:uli37 = üliku:ul' ülikool
.suurma|li:im', -leeme, -li:imi37 tangusupp
.suurma|nõ, -dsõ, -st5 tangune, tangudest; suurmanõ pudõr tangupuder
.suurma|pudõr, -pudro, -.putro47 tangupuder
suurmas, .suurma, suurmast22 hrl m tang (tangu)
.suurma|vorst', -vorsti, -.vorsti37 tanguvorst
suur'mer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri41 = ilmameri ookean, maailmameri
suur'rätt', suurõräti, suurträtti37 suurrätik
suur'särk', suurõsärgi, suurt.särki37 = pikksärk' pikk-kuub
suur'ti:i, - e suurõti:i, -d e suurtti:id51 maantee
suur'tükk, suurõtükü, suurttükkü37 suurtükk, kahur
.suuru, -, -t1 = .suuru|nõ, -dsõ, -st5 suurune
.suurus, -õ, -t9 suurus
suurusta|ma, -q, -83 suurustama
suurustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv suurustama
suurõli|nõ, -dsõ, -st5 suureline, ennast täis
suurõnda|ma, -q, -83 suurendama
suus(s), suusa, .suu(s)sa31 suusk
suusa|tama, -taq, -da82 suusatama
su:ust', soosti, su:usti37 soust, kaste
su:ut', soodi, su:uti37 < tiik' tiik; sookael, vesine koht teel
su:u.tiala|nõ, -(d)sõ, -st5 sootihane
.suutumas sootumaks
suu|täüs', -tävve, -täüt49 suutäis
su:uv', soovi, su:uvi37 soov (kellelegi teisele)
su:uvitsi|k, -gu, -kut13 sookail (puhmastaim)
su:uv'ma, su:uviq, soovi63 (kellelegi teisele midagi) soovima; ma soovi sullõ hüvvä tervü(s)t ma soovin sulle head tervist
suv|i, -õ, -võ24 suvi
suvildõ suviti
suvili|nõ, -(d)sõ, -st5 suviline
suvi|nõ, -dsõ, -st7 suvine
suvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi24 nelipühad, suvisted
suvi|tama, -taq, -da82 suvitama
suvõma|ja, -ja, -jja e -ia28 suvila
|ba, -ba, -pa26 sõba, suurrätt
sõbrali|k, -gu, -kku38 üsna sõbralik
sõbra|nõ, -dsõ, -st7 sõbralik
sõbroldõ sõpruse poolest; tekk' mullõ sõbroldõ taa tüü ärq tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära
sõbruska, -, -t3 halv kavaler
sõbrustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõbrustama
sõbõr = sõbyr', sõbra, .sõpra45 = sõpr sõber
sõda, sya, sõta29 sõda
|dima, -tiq, -di57 sõdima; tülitsema; hullama
sõgluma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgõlma sõeluma; sõgli sõglagaq liiva sõelusin sõelaga liiva
sõgõhuisi pimesi; ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq ma tean seda teed ka pimesi
sõgõhus, -õ, -t9 pimedus; sõgedus
sõgõl, sõgla, .sõkla45 = sõgyl' = sõkl sõel
sõgõlma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli71 = sõgluma
sõgyl', sõgla, .sõkla45 = sõgõl
sõidu|tama, -taq, -da82 sõidutama; pragama, sõimama; pernaanõ egäpäivi sõidutas minno perenaine sõimab mind iga päev
.sõimama, sõimadaq, .sõima77 sõimama
.sõimamiisi sõimates
.sõimõlõma, sõimõldaq, .sõimõlõ86 sõimlema
sõir, sõira, .sõira30 sõir
sõirapeesütüs, -e, -t9 praetud sõir; sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sys vinnüq niguq kabyl' lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis venisid nagu nöör
sõit, sõidu, .sõitu37 sõit; sõiduriist liiklusvahend, sõi-duriist
.sõitma, .sõitaq, sõida61 sõitma
.sõitõlõma, sõidõldaq, .sõitõlõ85 korduv sõitma; mitte paigal püsima
sõkiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 korduv sõtkuma, tallama
sõk|kama, -adaq, -ka77 1. tallama; lehmile om haina pall'o pant, sõkkasõq kyik' ärq lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära; vokki sõkkama vokki tallama; 2. sugutama, tallama (hrl kuke kohta); kikas sõkkas kanna kukk tallab kana
sõkl, sõgla, .sõkla45 = sõgõl
.sõkli|nõ, -dsõ, -st5 sõklane
.sõkma, sõkkuq, sõku64 sõtkuma, tallama; pini sõkk lille, ajaq ärq! koer tallab lilli, aja ära!
.sõksama, sõksadaq, .sõksa77 korraks sõtkuma, jalaga vajutama
sõkõ, -, -t14 pime; sõge; mul ommaq sõkõq silmäq, näe ei niiti nõgla perrä aiaq mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajada; tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt! tohoh pime, kuhu sa tuled!; kiä sinno sõkõt tan tiid kes sind sõgedat teab
sõkõl', .sõklõ, sõkõld22 hrl m sõkal, viljatera kest
sõkõla|nõ, -(d)sõ, -st5 1. pime v sõge inimene v loom; tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut! tohoh pime, vaata, kuhu astud!; 2. vaskuss
sõkõsik|k, -a, -ka31 = pümmesikk pimesikk; sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq üts'tõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud
sõlg', sõlõ, .sõlgõ34 sõlg
.sõlgama, sõladaq, .sõlga77 sõlega kinnitama
sõlg'puu, -, -d50 = .sälgüspuu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
sõlm', sõlmõ, .sõlmõ35 sõlm
.sõlmama, sõlmadaq, .sõlma77 sõlmama, korraks sõlmima
.sõlm'liga|nõ, -dsõ, -st5 sõlmiline
.sõlm'ma, .sõlmiq, sõlmi63 sõlmima
sõlm'syn|a*, -a, -na28 = köüdüssyna* keel sidesõna
sõm|mõr', -õra, -õrat4 sõmer
sõmmõr'|hain, -haina, -.haina30 kaderohi (rohttaim)
sõmõri|nõ, -dsõ, -st5 sõmeraline
sõpr, sõbra, .sõpra45 = sõbõr sõber
.sõprus, -õ, -t9 sõprus
sõratõ|bi, -võ, -põ25 (suu- ja) sõrataud
sõrg, sõra, .sõrga33 sõrg
sõrm', sõrmõ, .sõrmõ35 sõrm; vt päss e pudroki:itjä, soola.maitsja e võiu.võtja e poti.lahkja, pikkpi:itre, kulla.kandja, tikandiirikene e tikatiirits e tsill'o.nakritsiirokõnõ
sõrmi|tama, -taq, -da82 = sõrmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ90 = .sõrmõlõma sõrmitsema
sõrmit(s)õ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 = korduv sõrmitsõma
sõrm'|kinnas, -.kinda, -kinnast23 sõrmik, sõrmkinnas
sõrm'|laud, -lavva, -.lauda33 klaviatuur, klahvistik (arvutil, klahvpillil); sõrmlaud (keelpillil)
sõrmuli|nõ, -dsõ, -st5 1. sõrm-, sõrmedega; sõrmulinõ kinnas sõrmik, sõrmkinnas; 2. pilli klahvid, nupud v sõrmeavad; vanast oll' kats' ripa sõrmuliidsi härmoonikul, noq om jo kolm vanasti oli lõõtspillil kaks riba nuppe, nüüd on juba kolm
sõrmus, -(s)õ, -t11 = sõrm'|vits, -vitsa, -.vitsa30 sõrmus
.sõrmõlõma, sõrmõldaq, .sõrmõlõ85 = sõrmitama
.sõudma, (.)sõudaq, sõvva66 sõudma
sõõmu|tama, -taq, -da82 jooma, rüüpama
sõõrah(t)u|ma, -daq, -84 sõõrduma
sõõra|tama, -taq, -da82 = syyrdma 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; latsõq sõõratasõq jalon lapsed sõeluvad jalus
sõõrmas, syyrma, sõõrmast23 = sõõrmõs, syyrmõ, sõõrmõst23 = sõõrõq, syyrmõ, sõõrõnd16 sõõre; soon; tärge; nynasõõrõq ninasõõre
säedüs*, -(s)e, -t11 1. seade (seade); lilli-, muusigasäedüs lille-, muusikaseade; 2. seade (seadme); eelektri-, külmetüssäedüs elektri-, külmutusseade
|gä, -gä, -kä24 säga
säidse, .säitsme, säidsend16 seitse
säidsekümmend, .säitsme.kümne, säidsendkümmend17 seitsekümmend
säidsesada, .säitsmesaa, säidsendsata29 seitsesada
säidsetõist(kümme(nd)), .säitsmetõist(.kümne), säidsendtõist(kümmend)17 seitseteist
.säitsmegese = .säitsme.geisi = .säitsme.geiste = .säitsme.geske seitsmekesi
.säitsmemagajidõ|päiv, -päävä, -.päivä35 seitsmemagajapäev, 27. juuni
.säitsmendi|k, -gu, -kku38 = .säitsmesjago seitsmendik
.säitsme|s, -ndä, -ndät4 seitsmes
.säitsme|sjago, -ndäjao, -ndätjako27 = .säitsmendik
.säitsmeveliste|päiv, -päävä, -.päivä35 seitmevennapäev, 10. juuli
sälg, sä(l)lä, .sälgä34 selg; hamõq om sälän särk on seljas; sälä pääl(e) selili; pand' tõõsõ sälä pääle pani teise selili; makas sälä pääl magab selili
sälg|ru:uds, -roodsu, -ru:udsu37 =(l)läru:uds selgroog
.sälgüs, -e, -t9 = .sälgüspuu, -, -d50 = .selgüs [2.] = sõlg'puu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
(l)|ru:uds, -roodsu, -ru:udsu37 = sälgru:uds
(l)lül(d)e selili
(l)lüs, -(s)e, -t11 seljarihm leidel (hobuserakmete osa)
(l)lüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 selili lamasklema
(l)|tämä, -täq, -dä82 selili lamama
.sämblä|ne, -(d)se, -st5 = .tsämbläne kihulane
säng, sängü, .sängü37 voodi
sän|i, -i, -ni26 = tsäni [2.] (teatud liiki) tont
särg', säre, .särge34 särg
särk', särgi, .särki37 < pindsak [2.] kuub, pintsak; ku liinamehel särk (eesti keelen hamõh) säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särk' säläst võtta, jääs hamõh sälgä kui linnamehel särk seljast võtta, jääb alasti, aga kui võrokesel särk' (võru keeles pintsak) seljast võtta, jääb särk selga
säs|ü, -ü, -sü26 = tsädsü säsi; üdi; tuum; säsüfüüsiga* tuumafüüsika; säsüpomm'* tuumapomm; säsüvägi* tuumaenergia
.säädelemä, säädeldäq, .säädele85 1. teesklema; ärq säädelguq! ära teeskle!; 2. korduv seadma; mukkima; säädeles piigli iin seab (mukib) ennast peegli ees
.säädelüs, -e, -t9 teesklus; seadmine; mukkimine
.säädmä, säädäq, sää e säe, kesks säet, min 1. p säi66 seadma
.säädü|mä, -däq, -80 korda saama, lahenema, laabuma
.säädü|s, -(se), -(s)t10 seadus; reegel
.säädüsli|k, -gu, -kku38 seaduslik
.säädüsli|ne, -dse, -st5 seaduslik; reeglipärane; seaduspärane
sääl seal
säälsama(h)n sealsamas
säält sealt
.säände|ne, -dse, -st5 = sääne, .sääntse e .säändse e .sändse, säänest7 = säänedä|ne, -dse, -st5 < .säärdene, < sääre selline, niisugune, säärane
säänesama, .sääntsesama, säänestsamma28 samasugune
.säärde|ne, -dse, -st5 = sääre, .säärtse, säärest7 > sääne
sääs(s), sääsä, .sääs(s)ä35 sääs (seadeldis kalapüügiks)
sääsi|guq, m -kide, -kit13 metskõrkjas (rohttaim)
sääsi|k, -gu, -kut13 > kiholanõ
säü, -, -d53 natuuratasu (sepale); sepäq tegeväq tüüd säü pääle sepad teevad tööd natuuratasu eest
säünäs, .säünä, säünäst22 säinas
.söeldä|mä, -q, -83 > .söendämä
.söende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = süvende(l)lemä = korduv .söendämä [1.]
.söendä|mä, -q, -83 < .söeldämä 1. = süvendämä (külmast) kirvendama, kipitama; 2. julgema, söandama; pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq pimedaga ei julgenud enam välja minna
söödi|k, -gu, -kut13 söödik
söödü(h)n söötis
söögikotus, -(s)õ, -t11 söögikoht, toitlustusasutus
söögi|kraam', -kraami, -.kraami37 toiduaine(d)
söögi|maja, -maja, -maia28 söökla
söögipooli|nõ, -dsõ, -st7 toidupoolis
söögi|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 söögivaheaeg, -vahetund
|di, -di, -ti26 südi, virk; tä om egä tüü man südi, täl tüü muguq lindas käen ta on iga töö juures südi, tal töö muudkui lendab käes
sügävähe = sügäväle = .süvvä sügavalt; sügavale
sügüse sügisel
sügüselt = sügüside
sügüse|ne, -dse, -st5 sügisene
sügüside = sügüselt sügiseti; sügüside lätväq latsõq kuuli, leheq kiriväs ja tsirguq lõunõmaalõ sügiseti lähevad lapsed kooli, lehed kirjuks ja linnud lõunamaale
|käv, -gävä, -gävät4 = süvä sügav; sügavik
|küs, -güse, -küst12 sügis
süküskuu, -, -d50 < se'ptembri september
sülg', sü(l)le, .sülge34 sülg
.sülge|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = korduv .sülgämä
.sülgämä, sü(l)lädäq, .sülgä77 sülgama, sülitama
sül|i, -e, -d41 süld (pikkusmõõt)
sül|lem, -emä e -eme, -emät e -emet4 (mesilas)sülem
sült', süldi, .sülti37 sült; peenükene sült' hakksült
.sümmä küüru, kõverasse
sümmä(h)n küürus, kõveras; taa vanaimäkene om nii sümmän, et nyna vasta maad see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maad
.sündjä|dseq = .sündjä|dsiq, m -tside, -tsiid7 sünnitus, lapse sündimine; sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas oll' poig vai tütär' seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar
.sündli|k, -gu, -kku38 sünnis; leplik
.sündsä, -, -t3 < viisakas kena, meeldiv, tore, mõnus, viisakas; sünnis
.sündsähe = .sündsäle < viisakahe kenasti, meeldivalt, toredalt, mõnusalt, viisakalt; sündsalt
.sündsüs, -e, -t9 < viisakus meeldivus, mõnusus, viisakus; sündsus
.sündümis(e)|päiv, -päävä, -.päivä35 = .sündüspäiv = sünnüpäiv sünnipäev
.sündümä, .sündüdäq, sünnü79 1. sündima; 2. sobima; sünnis olema; kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq? kuidas need kingad mulle sobivad?; sääne asi sünnü ei joht selline asi ei sobi mitte; 3. toimuma; miä sääl sünnüs? mis seal toimub?
.sündümä|dü, -dü, -tüt1 = .sündümäldäq 1. rahulolematu; vastutulematu; 2. sobimatu; sündsusetu
.sündüs|päiv = sünnü|päiv, -päävä, -.päivä35 = .sündümis(e)päiv
sünnü|tämä, -täq, -dä82 1. sünnitama; 2. sobitama; ku sünnü-iq, sys tulõ sünnütäq kui ei sobi, siis tuleb sobitada
sünnütüs, -e, -t9 sünnitus
.sü's|tem', -temi, -.temmi38 süsteem
süt|tümä, -tüdäq, -ü79 1. paranema; käsi oll' kats'ki, a noq om ärq süttünüq käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud; 2. süttima
sütüs, -(s)e, -t11 tulehakatis, süütis
sütü|tämä, -täq, -dä82 arstima, parandama
süvende|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 = .söende(l)lemä = korduv süvendämä
süvendä|mä, -q, -83 = .söendämä [1.] (külmast) kirvendama, kipitama
.süvvä = sügävähe sügavalt; sügavale; kündku-iq nii süvvä! ära künna nii sügavalt!
.süvvü sügavune; miitri süvvü vesi meetrisügavune vesi
.süvvü|mä, -däq, -80 = süvähümä süvenema, süüvima; tä om tüühü süvvünüq ta on töösse süvenenud
.süvvü|s, -(se), -(s)t10 = süvähüs
süv|ä, -ä, -vä24 = sükäv sügav; sügavik
süvähü|mä, -däq, -84 = .süvvümä
süvähüs, -e, -t9 = .süvvüs = süvütüs sügavus
süvändä|mä, -q, -83 süvendama
süväste sügavalt
süvütüs, -e, -t9 = süvähüs
süä, .süäme, süänd16 süda; süänd võtma söandama; süä om ts'alga(h)n süda on rahul; süä jääs ts'alka süda jääb rahule
.süäkä|ne = .süäkä|s, -dse, -st5 südi, söakas
.süämni|k, -gu, -kku38 kuri, vihane inimene
.süändü|mä, -däq, -84 pahanema, vihastama
süäü:ü, -, -d51 südaöö
süäü:üel|läi, -äjä, -äjät4 (süda)öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
süü, -, -50 1. süü, süüdiolek; süüdü pandma süüdistama; 2. < .põhjus [1.] põhjus
süüdi|k, -gu e -ge, -kut e -ket13 hrl m = süüt sügelised
süüdiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le86 korduv sügama
.süüdlä|ne, -(d)se, -st5 süüdlane
sü:üdäv, -ä, -ät4 = sü:üpsä
.süüdü süüdi
sü:üdü|mä, -däq, -80 1. söömisega kuluma (hammaste kohta); hobõsõl olliq süüdünüq hambaq hobusel olid kulunud hambad; 2. sööbima
sü:üjä, -, -t3 hea, suure isuga; tä om süüjä väega, tä peris õkva suurõ suugaq süü ta on väga hea isuga, ta sööb kohe päris suure suuga; taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus
sü:ük', söögi, sü:üki37 söök, toit
(.)süüldäq süütu
sü:üm(ä)|aig, -ao, -.aigo36 ennelõunane tugev söömaaeg
sü:ümä, süvväq, sü:ü, min 1. ja 3. p .sei(e)54 sööma
sü:üpsä, -, -t3 = sü:üdäv söödav
süüt, süüdü, .süütü37 hrl m = süüdik sügelised; latsõl ommaq süüdüq sälän lapsel on sügelised kallal
sü:üt, söödü, sü:ütü37 sööt, söötis põld
.süütmä I, .süütäq, süüdä73 sügelema; kel sälg süüdäs, tuu sanna kütt kel selg sügeleb, see kütab sauna
.süütmä II, .süütäq, süüdä61 sügama; tä süüt sälgä ta sügab selga
sü:ütmä, sü:ütäq, söödä61 söötma; tä süüt tsiko ta söödab sigu
.süü|tämä, -täq, -dä81 süüdistama; ti süütägu-i minno! ärge mind süüdistage!
sya|herr, -herrä, -.herrä35 sõjapealik; komandant, garnisoniülem
sya|liin', -liini, -.liini37 (võitlus)rinne
.syali|nõ, -(d)sõ, -st5 sõdalane, sõjamees
sya|mi:is', -mehe, -mi:ist39 sõjamees, sõdur, sõjaväelane
sya|riist, -riista, -.riista30 relv, sõjariist
syasula|nõ, -(d)sõ, -st7 sõdur
syatar|õ, -õ, -rõ24 varjend
syavä|gi, -e, -ke25 sõjavägi, armee
syaülemb, -ä, -ät13 väepealik
syn|a, -a, -na28 sõna; timä synno perrä oll' asi nii tema sõnul oli asi nii; synna andma teatama, teada andma; annaq mullõ synna, ku midägiq sünnüs teata mulle, kui midagi toimub; synna viimä, tuuma sõna viima, tooma; nimisyna nimisõna; noomen; tegosyna tegusõna; tähüssyna märksõna
syna.andja, -, -t3 = synatu:uja teataja, sõnumitooja; käskjalg, kuller
synahuisi sõnahaaval
syna|jalg, -jala, -.jalga33 sõnajalg
synaka|= synaka|s, -dsõ, -st5 sõnakas
syna.kullõmaldaq sõnakuulmatu
synali|nõ, -dsõ, -st5 sõnakuulelik; hää synalinõ lats', niguq nimmat, nii õkva lätt ku välk hea sõnakuulelik laps, nagu mainid, nii kohe läheb nagu välk; taa om synalinõ hopõn', taad käänäq kohe taht see on sõnakuulelik hobune, seda pööra kuhu tahad
syna.mõistuisi mõistu
synaraama|t, -du, -tut13 sõnaraamat
synatu:uja, -, -t3 = syna.andja
syna|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht19 sõnavahetus, tüli; synavahet ka oll', a lasi halva syna läbi kõrvu sõnavahetust ka oli, aga lasin halva sõna kõrvust mööda
syna.võtja, -, -t3 = syna.võtli|k, -gu, -kku38 kuulekas, sõnakuulelik; taa lats' om väega synavõtlik see laps on väga sõnakuulelik
synn', synni, .synni37 oinas, jäär
syn|nom', -oma, -omat4 sõnum, teade
syno .ikma itkema, itku laulma
synoja, -, -t3 sõnuja, lausuja, posija
synoli|nõ, -(d)sõ, -st5 1. rahvalaulik, rahvalaulu eeslaulja; 2. sõnakas
syn|oma, -noq, -o57 = syno|tama, -taq, -da82 sõnuma, lausuma, sajatama, needma; posima
synotus, -õ, -t9 sõnumine, sajatus, needus
synotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ86 sõnelema; pahandama, tõrelema
sys = sis siis
sysali|k, -gu, -kku38 = sisalik sisalik
sysa|r', -ra e -rõ, -rd12 õde
sysa|ridsõq, m -.riidsi, -.riidsi5 õeksed
sysari|k, -gu, -kku38 kangakudumisviga; ku kats' langa saa ütte nitsehe, sys tuu om sysarik kui kaks lõnga satub ühte niide, siis see on kudumisviga
.syskiq = .siskiq siiski
syym, sõõmu, syymu37 sõõm, lonks, suutäis
syyrd, sõõru, syyrdu36 ale; syyrdu palotama alet põletama
syyrdma, syyrduq, sõõru64 = sõõratama 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; kass' syyrd jalon kass keerleb jalus
syyrdu|ma, -daq, -80 sõõrduma

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y