Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

sa(q), su(q), sinno sina, sa
saa-.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = .aasta(ga)sada = sada-.aastak sajand, aastasada
saabas, .saapa, saabast²² saabas
.saabri, -, -t¹ 1. laaberdaja; 2. paralleeljoone tõmbamise vahend
saabõrda|ma, -q, -⁸³ laaberdama
saadan', -a e -i, -at e -it⁴ = .saadlanõ saatan, paharet
saadanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saatan, paharet; *satanist
saadi|k, -gu, -kut¹³ saadik
.saadla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = saadan'
saadus, -(s)õ, -t¹¹ saatus; ettemääratus
saadõq, .saatõ, saadõt¹⁸ saade
saag', sae, .saagõ³⁴ saag
saagõlda|ma, -q, -⁸³ sagima
.saahuisi sajakaupa
.saajakäänüs*, -(s)e, saajatkäänüst¹¹ < saanus.ütlejä* saav (kääne), translatiiv
saak', saagi, .saaki³⁷ saak
.saak'sa, -, -t³ saagirohke
saal', saali, .saali³⁷ saal
.saali|nõ, -dsõ, -st⁵ sajaline
.saama, saiaq, saa⁵⁵ saama
.saamla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saam, laplane
saamõ|tama†, -taq, -da⁸² (pulmas) ande koguma
saan', saani, .saani³⁷ saan
.saandõ = saaniq
.saandõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv hankima, (vaevaga) muretsema; püüdlema; midägiq olõ es saiaq, kykkõ pidi saandõlõma midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsema
saaniq = .saandõ saadik; hummogust saaniq hommikust saadik; tuustsaaniq sestsaadik, sestpeale
saanus.ütlejä*, -, -t³ > .saajakäänüs*
.saapa|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ = .saapasula(ha)|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saabaste jalast tõmbamise pingike
saar', saarõ, saart⁴⁰ 1. saar; metsatukk, salu; vihmasagar; 2. > saarnõq
saari|k, -gu, -kut¹³ laiguline lehm
saarildõ laiguti
saari|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. saarerikas; 2. > .saarnõ(i)nõ
saaris.päilde: saarispäilde tull' vihma hookaupa sadas vihma
saarispää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² vihmahoog
saaristo, -, -t¹ saarestik
.saarla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = saarõkõnõ [2.] saarlane
saarnõh, .saarnõ, saarnõht²⁰ = saarnõq
.saarnõ(i)|nõ, -dsõ, -st⁵ < saarinõ [2.] saarepuust
saarnõq, .saarnõ, saarnõt¹⁸ = saarnõs, .saarnõ, saarnõst²² = saarnõh < saar' [2.] saar, saarepuu
.saarva, -, -t³ = saarvas, .saarva, saarvast²² = savvõrn saarmas
saarõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. saareke, laid; 2. = .saarlanõ saarlane
saarõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = saharipäiv 17. september
saas, saaso, .saaso³⁷ (looma)kints, käntsakas kintsuliha; küläliseq tõiq saaso lihha külalised tõid käntsaka kintsuliha
.saatma, .saataq, saada⁶¹ saatma
saavõli|nahk, -naha, -.nahka³³ saatananahk
sabi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = sapatama [2.] = savitsõma siblima
sabra|k, -gu, -kut¹³ = sabrusk', i, -it¹³ tagumik; sai vitsagaq sabrakut piten sai vitsaga vastu tagumikku
sa|da, -a, -ta²⁹ sada
sada-.aasta|k, -ga, -kka³⁸ e -gat¹³ = saa-.aastak sajand, aastasada
sadahuisi = sadakillaq kukkumas, varisemas; ripakil
sadakillõ ripakile
sa|dama, -taq, -ta, min 1. ja 3. p .sattõ⁶⁹ kukkuma; sadama; varisema; maja satas kokko maja variseb kokku
sadami|k, -gu, -kku³⁸ kosk, juga
sadang, -u, -ut¹³ 1. varing; 2. = sadamik
sa|do, -o, -to²⁷ 1. sadu; sademed; 2. mädanenud puu; laisk inimene
sadoja|nõ, -dsõ, -st⁵ = sadoliganõ = sadonõ = .saonõ [2.] sajune
sadolda|ma, -q, -⁸³ saduldama
sadoliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = sadojanõ
sado(va)ma†, satoq e .saodaq, sato e sadova⁸⁸ pehkima
sado|nõ, -dsõ, -st⁷ = sadojanõ
sadõm|õq, m -idõ, -it¹⁶ kuu- v päikesesapp (halonähtusena Kuu v Päikese kõrval paistev hele laik); kuusadõmõq tähendäseq külmä, pääväsadõmõq tuisku kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuisku
sae.kaatri, -, -t³ saekaater
-sagama|nõ, -dsõ, -st⁵ = -saga|nõ, -dsõ, -st⁷ > -sugunõ, > -sugumanõ
sa|go, -o, -ko²⁷ sete, (kohvi- vms) paks, sagu
sagonahe = sagonallaq rohkesti; kubinal; paksult, tihedalt; vesi oll' sagonallaq kalamaimõ täüs' vesi oli kubinal kalamaime täis; supp' om sagonallaq hernit täüs' supp on paksult herneid täis
sagõhe = sagõhõhe
sagõhus, -õ, -t⁹ tihedus; sagedus
sagõhõhe = sagõhõlõ = sagõhe sageli, tihti, sagedasti
sagõhõmpa sagedamini
sahari|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = saarõpäiv 17. september
.sahkri, -, -t¹ kaubitseja, sahkerdaja; osti sahkrieide käest olt ostsin kaubitsejaeide käest õlut
sahkõrda|ma, -q, -⁸³ sahkerdama
sahvran', -, -it⁴ safran
.sahvri, -, -t¹ sahver
sahvt', sahvti, .sahvti³⁷ moos
sahvti|nõ, -dsõ, -st⁷ moosine
sai, saia, .saia³⁰ sai
saibas, .saiba, saibast²² = saivas teivas
sain, saina, .saina³⁰ sein
sainahyyrja, -, -t³ kontvõõras; poiss, kes peol ei tantsi
saina|papõr', -.paprõ, -papõrd²² 1. tapeet; 2. plakat
sain|vi:ir', -veere, -vi:irt⁴⁰ seinaäär; istus vaiki niguq vag'a sainveeren istub vait nagu puupulk seinaääres
sais, saiso, .saiso³⁷ seis; olukord
saisahta|ma, -q, -⁸³ = saisahu|tma, -taq, -da⁶² seisatama
saisa|k', -gi, -kit¹³ = saisang, -u, -ut¹³ seisak; rüht
saisatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = .saistõlõma korduv püsti tõusma; korduv seisatama; laisk hopõn' tüküs saisatõllõma laisk hobune kipub kogu aeg seisatama
.saisma, (.)saistaq, saisa⁶⁶ seisma
.saiso .jätmä: ma jäti taa saiso jätsin selle tagavaraks seisma
saisoli|nõ, -dsõ, -st⁵ püstine
saisoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv seisatama; hopõn' viisi ei vitäq, tüküs saisoskõllõma hobune ei viitsi vedada, kipub seisatama
saiso|tama, -taq, -da⁸² 1. seisutama, seista laskma; 2.* < .park'ma [3.] parkima; auto sais sääl, kohe tä om saisotõt auto seisab seal, kuhu ta on pargitud
saisotus*, -õ, -t⁹ parkimine; saisotus(kotus, -plats', -paik) parkla, parkimisplats, -koht; välänpuul saisotus(kotus)t om saisotus keelet väljaspool parklat on parkimine keelatud
saistahu|tma, -taq, -da⁶² (äkki) püsti tõusma
.saista|ma, -q, -⁸¹ püsti tõusma; seisatama
.saistu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. settima, selgima; 2. lahtuma; 3. säilima; lilliq saistusõq külmän parõmbahe lilled säilivad külmas paremini; 4. seiskuma; tarduma; motor' saistu mootor seiskus; 5. hanguma, kallerduma, tarretuma; süldiliim' saistus külmä käen kalõhõs süldileem hangub külma käes kõvaks
.saistus, -õ, -t⁹ peatus, seisatus
.saistõlõma, saistõldaq, .saistõlõ⁸⁶ = saisatõ(l)lõma
.saisu|ma, -daq, -⁸⁰ seisma, säilima; myni upin saisus suvõniq mõni õun säilib suveni
.saisus, -õ, -t⁹ seisus
saivas, .saiba, saivast²³ = saibas teivas
sa(a)jali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pulmaline
sa(a)jaq, m .saajo, .saajo³⁰ < pulm [1.] pulmad, saajad
sa(a)ja|rahvas, -.rahva, -rahvast²² pulmalised, pulmarahvas
sa|kar', -gara, -garat⁴ (puust) uksehing
sakista|ma, -q, -⁸³ kabistama; kikas sakistas kanna kukk kabistab kana
s'aks, s'aksa, .s'aksa³⁰ saks
s'aksa|nõ, -dsõ, -st⁷ saksik; oll' sääne s'aksanõ, käve vestigaq oli selline saksik, käis vestiga
s'aksa|tama, -taq, -da⁸² saksa mängima
s'aksa|tu:um', -toomõ, -tu:umõ³⁴ toompihlakas
.s'aksla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sakslane
sa|kul', -guli, -gulit⁴ mõrdadest ja neid ühendavast võrgulinast kalapüünis
sakusk', -i, -it¹³ suupiste (hrl alkoholi kõrvale)
sakõ, -, -t¹⁴ tihe, paks; sagu; kas tahat sakõt vai vedelät (suppi)? kas tahad paksu või vedelat (suppi)?; sakõq kardohkaq kartuli-kruubi puder; sakõ vaos põh'a pääle sagu vajub põhja
sakõr|mann', -manni, -.manni³⁷ kurivaim, mait; ah sa pois'kõsõsakõrmann'! ah sa poisimait!
sakõrus, -õ, -t⁹ sasipea
sal|a, -a, -la²⁸ = sallai 1. salalik, salakaval; sala pini purõ sälä takast salalik koer hammustab selja tagant; 2. nuhk, salakuulaja, spioon; varas; tuu mäntligaq miis' om sala see mantliga mees on nuhk
salaha|nõ, -dsõ, -st⁵ salajane; salalik
salahuisi salaja
salahus, -õ, -t⁹ = salandus saladus
salal|õma, -daq, -õ⁸⁵ salgama
sala.mahtu salamahti
salandus, -õ, -t⁹ = salahus
sala|nõ, -dsõ, -st⁷ salalik
salasit|t, -a, -ta³⁰ = salatsoss' kõnek puss, vaikne peer
salastõlõ salakavalalt, valelikult
sala|t', -di, -tit¹³ salat
sala|ts', -dsi, -tsit¹³ salakaval inimene
sala|tsoss', -tsossi, -.tsossi³⁷ = salasitt
.sald'ma, .salliq, salli⁷³ = .sal'ma sallima; armastama, meeldima; nääq sallisõq üts'tõist väega nad armastavad üksteist väga; ma väega sallõ taad papi lugõmist mulle meeldis väga see preestri jutlus
.sal'dus, -õ, -t⁹ sallivus; armastus; näil om vasta üts'tõist sal'dus ja tahtminõ neil on üksteise vastu armastus ja tahtmine
.salgama, saladaq, .salga⁷⁷ salgama; lahti ütlema
.salguisi salaja; saladusse; asi jäi salguisi asi jäi saladusse
.salgus, -õ, -t⁹ salgamine; saladus; asi piät salgustõ jäämä asi peab saladuseks jääma
sali|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. lükkima; 2. = savitsõma siblima
sall', salli, .salli³⁷ sall
sal|lai, -aja, -ajat⁴ = sala
salm', salmi, .salmi³⁷ salm
.sal'ma, .salliq, salli⁷³ = .sald'ma
salpi:itre, -, -t³ salpeeter
salussihe = salussilõ saladusse, saladuseks; las taa jääs salussihe las see jääb saladusse
salussi(h)n saladuses
salv' I, salvi, .salvi³⁷ salv (salvi)
salv' II, salvõ, .salvõ³⁵ salv (salve); sag m kaevurake
.salvama, salvadaq, .salva⁷⁷ 1. salvama, hammustama; 2. solvama; 3. palkseina ehitama
.salvami|nõ, -sõ, -st⁵ 1. hammustus; 2. solvang
sam|a, -a, -ma²⁸ sama; sama hää võrdne; nääq ommaq sama hääq nad on võrdsed; sama olõma võrduma
.samblõ|nõ, -dsõ, -st⁵ samblane; samblast
.samblõsu:u, -, -d⁵² raba
sambra|k, -gu, -kut¹³ = sapak pehkinud puu(halg)
sambõrda|ma, -q, -⁸³ paterdama; sumama
samm, sammu, .sammu³⁷ samm
sammas, .samba, sammast²³ sammas; ausammas
sammas|pu:ul', -poolõ, -pu:ult⁴⁰ sammaspool
sammõl', .samblõ, sammõld²³ sammal; samblik
sammõl'du|ma, -daq, -⁸⁴ sammalduma
sammõ|t', -di, -tit¹³ samet
sammõti|nõ, -dsõ, -st⁵ sametine
.samps'ma, .sampsiq, sampsi⁶³ sumama, sumpama; jahmerdama
.sampus, -õ, -t⁹ šampanja
sam|pu:un', -pooni, -pu:uni³⁷ šampoon
sandi|nõ, -dsõ, -st⁷ sant, vigane (omadussõna), vilets; sandinõ lugu sant lugu; sandidsõq rõivaq viletsad riided
sandividoni|k, -gu, -kku³⁸ sanditalutaja
sandsav|i, -i, -vi²⁶ mullasegune savi; sandsavist saa ei ahjo tetäq mullasegusest savist ei saa ahju teha
sann, sanna, .sanna³⁰ saun
sannali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ saunaline
sanna|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ saunik, pops, saunamees
sannu|tama, -taq, -da⁸² saunatama
sant', sandi, .santi³⁷ 1. sant, vigane; 2. kerjus
.sant'ma, .santiq, sandi⁶³ kerjama
.sao|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. settene, (kohvi- vms)paksune, saone; 2. = sadojanõ sajune
sapa|k, -gu, -kut¹³ = sambrak = sapask' pehkinud puu(halg); naidõ sapakidõgaq saa-i joht sanna küttäq nende pehkinud puudega ei saa küll sauna kütta
sapaku|nõ, -dsõ, -st⁵ pehkinud
sapask', -i, -it¹³ = sapak
sapa|tama, -taq, -da⁸² 1. pehastama; 2. = sabitsõma siblima
sapa|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ pehkima
sapatus, -õ, -t⁹ pehkinud v poolvedel mass
sap|p', -i, -pi³⁷ sapp
saps, sapsu, .sapsu³⁷ saps, looma eesjala ülaosa v kaenlaalune
.sapsõlõma, sapsõldaq, .sapsõlõ⁸⁵ sumama
sapõrka, -, -t³ klatšija
sarapisto, -, -t¹ sarapik
sarapuu, -, -d⁵⁰ sarapuu
saras, .sarda, sarast²³ = sarrai sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarbo, -, -t² lobiseja
sarbo|tama, -taq, -da⁸² lobisema
sard, sarra, .sarda³³ sard
sari, sar'a, .sarja⁴³ sari, tuulamissõel
sari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .sarjama, sar'adaq, .sarja⁷⁷ sarjama
sarlaq, m .sarlu, .sarlu³⁰ sarlakid; ütel imäl kuuli sarlu neli last ühel emal suri sarlakitesse neli last
sarn, sarna, .sarna³⁰ sarn, põsenukk
sarna|nõ, -dsõ, -st⁷ sarnane
sar|rai, -aja, -ajat⁴ = saras sara, kerge varikatus heina hoidmiseks
sarru|tama, -taq, -da⁸² sarda panema
sarv', sarvõ, .sarvõ³⁵ sarv
sarvi|k, -gu, -kut¹³ (sarviline) veis
sarvili|nõ, -dsõ, -st⁵ sarviline
sarvõ|nõ, -dsõ, -st⁷ sarvest; sarvõnõ väidsepää sarvest noapea
sataitõ|bi, -võ, -põ²⁵ = satavhädä langetõbi
sa|tam, -dama, -damat⁴ 1. sadam; 2. kosk
sataskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = satatõ(l)lõma taaruma; korduvalt maha kukkuma; joodik satatõllõs kodotii pääl joodik taarub koduteel
sata|tama, -taq, -da⁸² kõikuma; ahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas kitsa ahtriga paat kõigub väga
satatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = sataskõ(l)lõma
satavhä|dä, -dä, -tä²⁴ = sataitõbi
sa|tol', -dola, -dolat⁴ sadul
satol'sep|p, -ä, -pä³⁵ sadulsepp
sau, savvu, .savvu³⁷ < suits [2.] suits
sauda|k, -gu, -kut¹³ vettinud ront
.sau|nõ, -dsõ, -st⁷ = savvunõ suitsune
sau|sann, -sanna, -.sanna³⁰ = savvusann
sautar|õ, -õ, -rõ²⁴ suitsutare
sav|i, -i, -vi²⁶ savi
savi|k, -gu, -kut¹³ vaskuss
savika|nõ, -dsõ, -st⁵ savikas
savi.karva savikarva
savikiv|i, -i, -vi²⁶ (savist) telliskivi, punane tellis
savi|nõ, -dsõ, -st⁷ savine
saviritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ kilk
savi|tama, -taq, -da⁸² savitama; saina savitõdi, ku vaenõ ollit ja krohvi jovva es tetäq seina savitati, kui vaene olid ja krohvi ei jaksanud teha
savitska, -, -t³ telliskivide valmistaja
savi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = sabitsõma = salitsõma [2.] siblima
.savvama, savvadaq, .savva⁷⁷ < .suitsama suitsema; korsnaq savvasõq korstnad suitsevad
.savvu|ma, -daq, -⁸⁰ suitsuma; liha om pant sanna savvuma liha on pandud sauna suitsuma
savvu|nõ, -dsõ, -st⁷ = .saunõ suitsune
savvu|sann, -sanna, -.sanna³⁰ = sausann suitsusaun
savvu|tama, -taq, -da⁸² suitsutama
sav|võrn, -õrna, -õrnat⁴ = .saarva saarmas
sebi|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ sebavits (reeparda osa)
sedelg = sederg, -ä, -ät¹³ sedelgas
sedämaid sedamaid
seebikiv|i, -i, -vi²⁶ seebikivi, naatriumhüdroksiid
seebi|ne, -dse, -st⁷ seebine
seebiper|ä, -ä, -rä²⁴ soop, seebi(keedu)pära
seebi|tämä, -täq, -dä⁸² = seebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ seebitama
seemen, si:imne, seemend¹⁷ = seemeq seeme
seemendä|mä, -q, -⁸³ seemendama
seemeq, si:imne, seemend¹⁷ = seemen
seemüski|ne, -dse, -st⁵ seemisnahkne
seemüs|nahk, -naha, -.nahka³³ seemisnahk
see(h)n = sise(h)n < sehen sees
seeneli|ne, -(d)se, -st⁵ seeneline
seeni|ne I, -dse, -st⁵ = seenits = sendseq rehealuse eeskoda
seeni|ne II, -dse, -st⁵ senine
seeni(ni)q seni(ni)
seeniq.aoniq seniajani, senini
seeniqkavva(niq) senikaua(ks), niikaua(ks)
seeniqmaaniq = seoniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seeni|ts, -dsä, -tsät¹³ = seenine [I]
see(h)nkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < see(h)n.ütlejä*, -, -t³ seesütlev (kääne), inessiiv
seeri|k, -gu, -kut¹³ = seerik|saabas, -.saapa, -saabast²² säärik, säärsaabas
seest = sisest seest
seestkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < seest.ütlejä*, -, -t³ seestütlev (kääne), elatiiv
segende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ 1. sebima, askeldama; timä segendelles ümbre tüü, ütte võtt, tõist pand, tüü vidähü eiq ta sebib ümber töö, üht võtab, teist paneb, töö ei lähe edasi; 2. = segähe(l)lemä vahelduma; ilm olõ-iq selge, segendelles, kuis sa tiit sääntsegaq haina ilm ei ole selge, vaheldub, kuidas sa teed sellisega heina
segi segi, segamini
se|go, -go, -ko²⁶ segu
segähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = segende(l)lemä [2.] vahelduma; ilm täämbä väega segähelles ilm väga vaheldub täna
segähtä|mä, -q, -⁸³ < segähütmä korraks segama; mul om supp' tulõ pääl, lää segähtä ka tuud vahepääl mul on supp tulel, lähen segan seda ka vahepeal
segähü|mä, -däq, -⁸⁴ segunema
segähüs, -e, -t⁹ segadus
segähü|tmä, -täq, -dä⁶² > segähtämä
segä(hä)mä, sekäq e .siädäq, sekä e segähä⁸⁸ segama
segämä|ne, -dse, -st⁵ segane, sega-; segämäne vili segavili; tää om puul'tartlanõ, kynõlõs segämäst kiilt ta on pooltartlane, räägib segakeelt; taa asi om kyik' segämäne, olõ-i ärq seletet see asi on kõik segane, ei ole ära seletatud
segände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ segast juttu ajama; vassima, moonutama; miä sa segändelet uma jutugaq mis sa vassid oma jutuga
segä|ne, -dse, -st⁷ segane
seh säh
sehen > see(h)n
sehveldä|mä = sehverdä|mä, -q, -⁸³ sekeldama, sehkendama, õiendama; sääl tä sehveld' ammõdimiihigaq, tiiä eiq, midä asja tä ai seal ta õiendas ametimeestega, ei tea, mis asja ta ajas; vana meherõibõq, kyiki naisigaq tä sehverdäs vana meheraisk, kõigi naistega ta sehkendab
sehvt', sehvti, .sehvti³⁷ sehvt (äri; kurameerimine)
seib', seibi, .seibi³⁷ seib
seim', seime, .seime³⁵ (looma)sõim
sekkä sekka
se'kre|tär', -täri, -.tärri³⁸ = se'kre|täär', -tääri, -.tääri³⁷ sekretär
sekund', -i, -it¹³ sekund
se|käi, -gäjä, -gäjät⁴ segisti, mikser; segaja
seldsi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ seltsimees
seldsi(h)n seltsis (üheskoos; hulgas, seas)
seleh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = seletümä
sele|tämä, -täq, -dä⁸² = se(l)lätämä seletama
sele|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ = seleh(t)ümä = se(l)lätümä selgi(ne)ma; las vesi selehtüs las vesi selgineb
seletüs, -e, -t⁹ = se(l)lätüs seletus
.selge, -, -t³ selge
.selgehe = .selgele selgesti, selgelt
.selgü|mä, -däq, -⁸⁰ selguma
.selgüs, -e, -t⁹ 1. selgus; 2. = .sälgüs sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn; perremiis' poi hindä küünü selgüse külge ärq peremees poos enda küüni penni külge
sell', selli, .selli³⁷ sell
selle sest; sellepärast; ma lää, selle et ma taha minnäq ma lähen, sest ma tahan minna; selle ma tulligiq sellepärast ma tulingi
selts', seldsi, .seltsi³⁷ selts; seltskond
.seltsi seltsi, hulka, sekka
selts'|kund, -kunna, -.kunda³² seltskond
.selts'mä, .seltsiq, seldsi⁶³ seltsima, läbi käima
se(l)lä|tämä, -täq, -dä⁸² = seletämä
se(l)lä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ = seletümä
se(l)lätüs, -e, -t⁹ = seletüs
se'(m)mestri, -, -t¹ semester
se(m)mi|när', -näri, -.närri³⁸ = se(m)mi|näär', -nääri, -.nääri³⁷ seminar
semmeldä|mä, -q, -⁸³ (villa) vatkuma
semmipuu, -, -d⁵⁰ riist villade vatkumiseks
.semmä küüru, kõverasse
semmä(h)n küürus, kõveras
send'o, -, -t² kronu
sendseq, .sendse, sendset¹⁸ = seenine [I] rehealuse eeskoda
seo, -, -d, sisseü .seoho e .seohu e .seohtõ < sjoo, < s'oo see (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd taa)
seoilma.aoli|nõ, -dsõ, -st⁵ tänapäevane; nüüdisaegne
seokõrd seekord
seoniqmaaniq = seeniqmaaniq senimaani, senini, siiani
seosuguma|nõ, -dsõ, -st⁵ seesugune
sepi|koda, -kua, -kota²⁷ sepapaja, sepikoda
sep|p, -ä, -pä³⁵ 1. sepp; 2. pärm; sai küdsetäs sepägaq, muido tä ei nõsõq sai küpsetatakse pärmiga, muidu ta ei kerki
se'ptembri, -, -t¹ > süküskuu
sepäli|ne, -dse, -st⁵ 1. sepiline; 2. pärmiga küpsetatu; ma ei võiq midägiq sepälist süvväq ma ei või midagi süüa, mis pärmiga on küpsetatud
sepä|ne, -dse, -st⁷ pärmine; oluq sai sepäne, seod ei võiq juvvakiq õlu sai pärmine, seda ei või juuagi
serb, serbä, .serbä³⁵ = serv serv, äär; lavvaserb lauaserv
.serblä|ne, -(d)se, -st⁵ serblane
serbähtä|mä, -q, -⁸³ = servähtämä < serbähütmä korra rüüpama, lonksama
serbäh(t)üs, -e, -t⁹ = serväh(t)üs jook, rüübe; sõõm, lonks
serbähü|tmä, -täq, -dä⁶² > serbähtämä
.serbämä, servädäq e serbädäq, .serbä⁷⁷ rüüpama
serbä|ts', -dsi, -tsit¹³ joodik; kiä serbäseq pall'o, ommaq serbädsiq kes rüüpavad palju, on joodikud
.serkämä, sergädäq, .serkä⁷⁷ sagima; segi ajama
.serp'mä, .serpiq, serbi¹³ rüüpima
serv, servä, .servä³⁵ = serb
servikallaq = servilde serviti
servähtä|mä, -q, -⁸³ = serbähtämä
serväh(t)üs, -e, -t⁹ = serbäh(t)üs
.servämä, servädäq, .servä⁷⁷ servama, kantima
sessende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv sessendämä
sessendä|mä, -q, -⁸³ sagima, sebima, askeldama, sehkendama; miä sa tan nii kavva sessendät, ku magama saa eiq! mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!
se|tel', -deli, -delit⁴ sedel
seto, -, -t² = setokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ setu
seto|nõ, -dsõ, -st⁷ setulik
setokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = seto
si|ba, -ba, -pa²⁶ (põllu, riide) riba, äär; taa nurmõsiba om külh halv kündäq see põlluriba on küll halb künda; lõikaq taa siba ärq, sis saa rõivas tasanõ! lõika see äär ära, siis saab riie tasane!
si|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = sippama sibama
si|bi, -bi, -pi²⁶ sibi
sibivi|täi, -däjä, -däjät⁴ sibivedaja
sibustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ siputama
sidim|eq, m -ide, -it⁴ hobuseriistade (vask)kaunistused
si|dõ, -dõ, -tõ²⁴ side (postiasutus, ühendus); ma lää sittõ ma lähen sidesse (postkontorisse)
siginemä, sikiq e .siidäq, sigine⁸⁹ sigima, siginema
.sihkri, -, -t¹ kooner
siib, siiva, .siiba³³ tiib
.siibri, -, -t¹ siiber
si:ibü|mä, -däq, -⁸⁰ hõõguma; pangu-i sannaahjo viil kinniq, lasõq hüdseq viil siibüseq ära pane saunaahju veel kinni, las söed veel hõõguvad
siid', siidi, .siidi³⁷ siid
.siide puruks, ribadeks (tõmmatud); jupka oll' siide seelik oli ribadeks
siidi|ne, -dse, -st⁷ siidist; siidine
si:idü|mä, -däq, -⁸⁰ vettima; miä ti naist puist vette olõt pandnuq, naaq ommaq noq ärq siidünüq mis te nendest puudest vette olete pannud, need on nüüd läbi vettinud
siig, siia, .siiga³² > ehes, > ihes
si:ik, seegä, si:ikä³⁵ viljamõõt
siil, siilo, .siilo³⁷ siil (siilu)
siil', siili, .siili³⁷ siil (siili)
si:im|nits, -nitsä, -.nitsä³⁵ seemnetaim; kolm põrk'nast tsusati pindreotsa tõõsõs aastagas siimnitsäs kolm porgandit pisteti peenraotsa teiseks aastaks seemnetaimeks
sii(h)n siin
si:in', seene, si:int⁴⁰ seen
sii(h)nsama(h)n siinsamas
si:ip', seebi, si:ipi³⁷ seep
si:ir', seere, si:irt⁴⁰ säär; ajaq püksiq siirde! aja püksid jalga!
siiro|p', -bi, -pit¹³ = tsiirop' siirup
siisen', -i, -it⁴ viiner
siist siit
siistsamast siitsamast
si:it'mä, si:itiq, seedi⁶³ seedima
siivoli|nõ, -dsõ, -st⁵ tiivuline
siivo|tama, -taq, -da⁸² kurameerima, tiiba ripsutama; jalus tolknema
siivotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv siivotama
siiäq siia
siiäqmaaniq siiamaani, siiani
sikistä|mä, -q, -⁸³ vastu panema, punnima, vastupanu osutama; miä sa sikistät ilma as'andaq, egaq sa kohegiq päse eiq mis sa ilma asjata vastu punnid, ega sa kuhugi ei pääse
sik|k, -a, -ka³¹ sikk, sokk
sik|kama, -adaq, -ka⁷⁷ (hobusega) savi sõtkuma, reht peksma
sikkuisi kitsilt; kehvasti
sikkus, -õ, -t⁹ sitkus; ihnsus, kitsidus
sikkõ, -, -t³ sitke; ihne, kitsi
sikusk, -a, -at¹³ sikuti, tirk
siku|tama, -taq, -da⁸² sikutama, tõmbama
sild, silla, .silda³³ sild
silestä|mä, -q, -⁸³ = sili|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .sillämä > ilestämä
silk', silgi, .silki³⁷ silk, (soola)räim
sille, -, -t¹⁴ < sil|lev, -evä, -evät⁴ sile; sirge ja sillev, illos puu sirge ja sile, ilus puu
.sillämä, sillädäq, .sillä⁷⁷ = silestämä > ilestämä
silm, silmä, .silmä³⁵ silm (silma); silminiq täüs' pilgeni täis; purupurjus; kruus' om silminiq täüs' kruus on pilgeni täis
silmikä|ne = silmikä|s, -dse, -st⁵ 1. silmiline; tahtsõ kartolt väega ohkõsõlt kuuriq, et sis saavaq hääq murrõq, a saiq silmikädseq, nii et es tihkaq lavva pääle pandagiq tahtsin kartuleid väga õhukeselt koorida, et siis saavad head muredad, aga said silmilised, nii et ei tihanud laua peale pannagi; 2. terava silmaga, tähelepanelik; tä om silmikäs vanamiis', külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgi
silmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv silmitsema, uurima
silmi|tämä, -täq, -dä⁸² silmitsema
silmnäolt = silm.tsihti = silmält joonelt, otse(joones)
silmus, -(s)õ, -t¹¹ silmus
.silmäjä*, -, -t³ skanner, optiline sisendseade
silmä|karv, -karva, -.karva³⁰ ripse
silmäkiv|i, -i, -vi²⁶ = sinikivi vaskvitriol
silmälak|k, -a, -ka³¹ silmalaug
silmält = silmnäolt
silmä.lumja, -, -t³ silmamoondaja
silmämun|a, -a, -na²⁶ silmamuna
.silmämä, silmädäq, .silmä⁷⁷ 1. silmitsema, uurima; ma piät naid paprit veidükese silmämä ma pean neid pabereid veidi uurima; 2.* skannima, skanneri abil sisestama
silmä|piir', -piiri, -.piiri³⁷ silmapiir
silmä|pilk, -pilgu, -.pilku³⁷ silmapilk
silmäter|ä, -ä, -rä²⁴ silmatera
silmätühe = silmätüle järelevalveta; naid latsi saa ei sukugiq jättäq silmätühe neid lapsi ei saa sugugi jätta järelevalveta
silmä.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ silmanägemine
.silmüisi selgesti, ilmselgelt; tuu miis' oll' silmüisi nätäq varas see mees oli ilmselgelt varas
.silmü|mä, -däq, -⁸⁰ kohanema, harjuma; edimält om pümme, a ku ärq silmüt, sys nakkat nägemä esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägema; las tä no kipõn' silmüs vahtsõ kotusõgaq, sys kaet, miä saa las ta nüüd kübeke harjub uue kohaga, siis vaatad, mis saab
silt', sildi, .silti³⁷ silt; (tee)viit
simman', -i, -it⁴ simman
sim|mun, -una, -unat⁴ = simunapäiv simunapäev, 28. oktoober
simss', simsi, .simssi³⁷ simss
simuna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = simmun
sina sina
.sindli, -, -t¹ sindel
.sindri, -, -t¹ sinder
sine, -, -t² = sinistüs pesusine
sine|p', -bi, -pit¹³ = tsinep' sinep
sinestü|mä, -däq, -⁸⁴ = sinistümä siniseks muutuma; puu sinestüs ja habrastus koorõ all ärq puu pehkib koore all ja muutub siniseks
sine|tämä, -täq, -dä⁸² sinetama
sinevällä|ne, -dse, -st⁷ = sinivälläne sinine, sinetav
sinevälläq = sinivälläq sini-ne, sinetamas; taivas om sinivälläq taevas sinetab
singah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ pingule tõmbuma; kärvama
.singu = singulõ pingul(e)
.singus*, -õ, -t⁹ pinge; pinevus
singu|tama, -taq, -da⁸² = tsingutama sikutama, tõmbama, pingutama, venitama
.singõ*, -, -t³ pingeline; pinev
sinika|nõ = sinika|s, -dsõ, -st⁵ sinakas
sinikiv|i, -i, -vi²⁶ = silmäkivi vaskvitriol
sini|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = sinininn' rukkilill
sini|ne, -dse, -st⁷ sinine
sini|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = sinilill'
sinistä|mä, -q, -⁸³ siniseks muutma
sinistü|mä, -däq, -⁸⁴ = sinestümä siniseks muutuma; ma tulli ussõst, külmänüq ja äräq sinistünüq niguq vana n'arts ma tulin väljast, külmunud ja siniseks muu-tunud nagu vana kalts
sinistüs, -e, -t⁹ = sine pesusine
sini.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sinitihane
sinivällä|ne, -dse, -st⁷ = sinevälläne
sinivälläq = sinevälläq
.sinkama, singadaq, .sinka³⁰ lööma, virutama; lehm singas' mullõ jalagaq, tahtsõ elo mant lüvväq lehm virutas mulle jalaga, tahtis surnuks lüüa
.sinkli, -, -t¹ obadus, metallist aas; ussõpiida külen om haagi sinkli uksepiida küljes on haagi aas
.sink'mä, .sinkiq, singi⁶³ kannatama ilma söömata v joomata; ku lats' lavva man süü eiq ja jonni aja, sys las sinkiq, ku taht kui laps laua ääres ei söö ja jonnib, siis las olla söömata, kui tahab
sin|nel', -eli, -elit⁴ sinel
sinnäq sinna
sip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ = siba(ha)ma sibama
si|pul', -bula, -bulat⁴ sibul
sipul'|upin, -ubina, -ubinat⁴ sibulõun
sipu|tama, -taq, -da⁸² siputama; raputama, puistama; sipudaq söögile suula pääle! raputa söögile soola peale!
siputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv siputama
sipõrla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sipelgas
sirah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .sirguma sirgeks minema; ma lää ussõ, vaest sys sirahusõq jalaq ma lähen välja, vast lähevad siis jalad sirgeks
sirah(t)us, -õ, -t⁹ sirutus
sirakillaq = siraku(h)n sirakil
sirakillõ sirakile
siraku(h)n = sirakillaq
.sirdus, -õ, -t⁹ lina- v kanepikimp nööri tegemiseks, nöörikeerd; kapla tetäs katõ sirdusõgaq, köüst kolmõgaq, näpo vaihõl keerotõdasõq nuuq sirdusõq kablas nööri tehakse kahe kimbuga, köit kolmega, näpu vahel keerutatakse need kimbud nööriks
.sirgu sirgu
.sirgu|ma, -daq, -⁸⁰ = sirah(t)uma
.sirgõ, -, -t³ > õgõv
.sirgõhe = .sirgõlõ > .õkva [2.]
sirm', sirmi, .sirmi³⁷ sirm, vihmavari
siro|tama, -taq, -da⁸² sirutama
sirotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv sirotama
sirovallaq sirgu
sis = sys siis
sisali|k, -gu, -kku³⁸ = sysalik sisalik
sisas', .siska, sisast²² = sisask', -i, -it¹³ ööbik; sisask' ja piho tulõvaq sys, ku urb nakkas lahki minemä ja leht' puuhtõ tulõma ööbik ja peoleo tulevad siis, kui pungad hakkavad puhkema ja puud lehte minema
sise|kund, -kunna, -.kunda³⁷ = sisemä|dseq, m -idsi, -idsi⁵ sisikond
sisemä|ne, -dse, -st⁵ sisemine
sise(h)n = see(h)n sees
sisest = seest seest
.siskiq = .syskiq siiski
.sis'mä, .sissiq, sissi¹³ röövima, riisuma; pääle sya käveq sissiq rahvast sis'män pärast sõda käisid röövlid rahvast riisumas
siss', sissi, .sissi³⁷ siss, röövel; õel inimene
.sisse sisse; sisse pandma sisse panema; sisestama; sisse säädmä sisse seadma; sisustama; sisse minemä v tulõma sisenema
.sissekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < .sisse.ütlejä*, -, -t³ sisseütlev (kääne), illatiiv
sissi|ne, -dse, -st⁷ salalik, salakaval
siss'o, -, -t² lühinägelik; Miinal jo peris siss'oq silmäq, kuis tä viil kangast saa kutaq Miinal ju päris lühinägelikud silmad, kuidas ta veel kangast saab kududa
sis|u, -u, -su²⁶ sisu
sisus, -(s)õ, -t¹¹ sisemus; sisukord
sita.kärblä|ne, -(d)se, -st⁵ väike kollane kärbes, elab loomade väljaheidetel
sitali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõnnikuveotalguline
sitama|ja, -ja, -ia²⁸ väljakäik, kemmerg, käimla
sita|nõ, -dsõ, -st⁷ sitane; sõnnikune; määrdunud
sita|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ mittesöödav seen
sitasiti|k, -ga, -kat¹³ sitasitikas
sitastõ halvasti, sitasti
sita|tama, -taq, -da⁸² määrima
sitavidoni|k, -gu, -kku³⁸ = sitavi|täi, -däjä, -däjät⁴ = sita.vuusni|k, -gu, -kku³⁸ sõnnikuvedaja
siti|k, -ga e -gä e -ge, -kat e -kät e -ket¹³ = sit'kas, .sit'ka, sit'kast²² 1. must sõstar; 2. sitikas
sitik|pihl*, -pihlõ e -pihla, -.pihlõ e -.pihla³¹ < aroonia aroonia
.sitma, sittuq, situ⁷³ roojama; sittuma; seto sittõ silla pääle, ts'uhkna pühke panni pääle setu sittus sillale, eestlane pühkis pannile (pilkesalm)
sit|t, -a, -ta³⁰ 1. sõnnik; väljaheide; sitt; hobõsõ-, lehmä- tsia-, tsirgusitt hobuse-, veise-, sea-, linnusõnnik v -väljaheide; 2. vilets, kehv, sitt
sitträbä|k, -gu, -kut¹³ viimane põllult kojutulija sõnnikuveotalgul
si|tur', -duri, -durit⁴ > haarus
situ|tama, -taq, -da⁸² roojama panema, roojata laskma, potitama; mul lats' taht situtaq mul on vaja laps ära potitada
sitõmbahe = sitõmbalõ halvemini, sitemini
siug, sivvu, .siugu³⁶ madu; rästik
.siuhkõ, -, -t³ sihvakas, sirge
.siuhkõhe = .siuhkõlõ sirgelt
si(vv)utõ|bi, -võ, -põ²⁵ rasedast peast mao ehmumisest saadud imikuhaigus; om latsõl siutõbi, sis värises täl pää ja piliseseq silmäq ku sivvul on lapsel siutõbi, siis väriseb tal pea ja pilguvad silmad kui maol
siä(h)n seas
.siä|ne, -dse, -st⁷ sega-; siäne vili segavili
siäst seast
sjoo, -, -d > seo
skaal, skaala, .skaala³¹ skaala
slovak|k', -i, -ki³⁷ slovakk
slo|vi:in', -veeni, -vi:ini³⁷ sloveen
.smürgli, -, -t¹ = .mürgli smirgel
.snepri, -, -t¹ snepper
sobija, -, -t³ = sopij nõid, posija
so|bima, -piq, -bi⁵⁷ nõiduma, posima
sobinallaq 1. sosinal, posinal; 2. lumesodi täis; sulagaq ommaq tiiq kyik' sobinallaq sulaga on kõik teed lumesodi täis
sobista|ma, -q, -⁸³ sulistama, lobistama
sobistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv sobistama
sobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ posisema; posima
soe|hammas, -.hamba, -hammast²³ tungaltera; kangaviga
soe|haud, -havva, -.hauda³³ hundiauk (püünis)
soe.julguisi = soejuluhna areldi, kartlikult
soend', -i, -it¹³ libahunt
soeng, -u, -ut¹³ soeng
soe|pütsk', -püdse, -.pütske³⁴ koerputk
.soe|tama, -taq, -da⁸¹ soetama; soet' hindäle kraami soetas endale kraami; tuld soetama tuld alustama
.soetus, -õ, -t⁹ tulehakatus
soe|tõlv, -tõlva, -.tõlva³⁰ hundinui
soe|täht', -tähe, -.tähte³⁴ sünnimärk
sogõ, -, -t² soni
sohk', sohi, .sohki³⁷ sohk
sohva, -, -t² < diivan' diivan, sohva
.sohvri, -, -t¹ autojuht
soima, -, -t² suur paat
.soi|nõ, -dsõ, -st⁷ = su:unõ soine
sok|k, -a, -ka³¹ kuivanud soo- v rannahein, kulu, sammal; kalameheq pandvaq tubinitsõ sisse sokaq, nuuq andvaq lämmind kalamehed panevad kinnastesse kuivanud rannaheina, see annab sooja
sokka minemä raisku minema
soko|laat', -laadi, -.laati³⁷ šokolaad
soku|tama, -taq, -da⁸² sokutama
.soldan', -i, -it⁴ sõdur
.solk'na|hain, -haina, -.haina³⁰ = .solk'navarrõq soolikarohi (rohttaim)
solk'nas, .solk'na, solk'nast²² solge
.solk'na|varrõq, m -.varsi, -.varsi⁴⁹ = .solk'nahain
s'oo, -, -d > seo
sooda, -, -t² sooda
soodsi|k, -gu, -kut¹³ vabe, võrgu kuivatamise puu
soola|kints, -kindsu, -.kintsu³⁷ = soolalap|õq, -põ, -õt¹⁸ (soola)sink
soola|.maitsja, -, -t³ nimetissõrm, osutissõrm
soola|nõ, -dsõ, -st⁷ soolane
sooli|k, -gu, -kut¹³ sool, soolikas
soomi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ soomuseid kraapima, rappima, rookima; peksma, nuhtlema; tõrelema; ma hio väist kala soomidaq ma ihun nuga kala rookimiseks; taa iist tahi ma sinno soomitsaq selle eest tahtsin ma sind tõrelda (v nuhelda)
soomus, -(s)õ, -t¹¹ = soomõq soomus
soomõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = su:umlanõ soomlane
soomõ|nõ, -dsõ, -st⁷ soomuseline; kestendav, ketendav
soomõq, su:umõ, soomõt¹⁸ = soomus soomus
soomõ|tama, -taq, -da⁸² kestendama, ketendama
soonatus, -õ, -t⁹ soonetis, allikane, raskesti ligipääsetav koht
sooru|tama, -taq, -da⁸² 1. raiskama, hävitama, rikkuma; sai külh suurõ varandusõ, a ärq soorut' kyik' sai küll suure varanduse, aga raiskas kõik ära; soorut' ärq naasõ peräst uma elo rikkus naise pärast oma elu ära; 2. kaotama; ärq tä soorut' mu vahtsõ räti ära ta kaotas mu uue räti; 3. peitma; tiiä eiq, kohe ti ärq olõt väidse soorutanuq, lövvä-i kostkiq ei tea, kuhu te olete noa peitnud, ei leia kuskilt
.soots'ka, -, -t³ Seto Kuningriigi juht (Peko asemik maa peal); külavanem
so|pij, -bija, -bijat⁴ = sobija nõid, posija
sopsahta|ma, -q, -⁸³ sopsatama
sopsah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. sopsatama; 2. tusanema; purju jääma
sopsah(t)us, -õ, -t⁹ sops; vihmahoog
.sops'ma, .sopsiq, sopsi⁶³ sopsima; võltsima, kinni mätsima
.sops'na, -, -t³ sopsumine
sopu|tama, -taq, -da⁸² soputama, vihtlema; kanaq sopudiq hinnäst tuha seen kanad vihtlesid tuhas
sopõrda|ma, -q, -⁸³ soperdama
sopõrus, -õ, -t⁹ soperdus; soperdis
sor|a I, -a, -ra²⁶ 1. = tsora munakollane, munarebu; 2. sorapärl (väga väike pärl)
sora II sorinal, libedalt
sorga, -, -t² = sork
sorgu|tama, -taq, -da⁸² > horgutama
sor|i, -i, -ri²⁶ laim; loba
sori|k, -gu, -kut¹³ laimaja, klatšija
sor|ima, -riq, -i⁵⁷ = sori|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ laimama, klatšima; norima
sork, sorga, .sorka³¹ = sorga rott
sor|o, -o, -ro²⁶ soru, veerandtoobine pudel viina
sorokas|veet, -veedi, -.veeti³⁷ setu rahvakalendri tähtpäev, 22. märts
soro|p', -bi, -pit¹³ keretäis; vihmasagar, vihmahoog; hää sorop' vihma tull' hea sagar vihma tuli
sorp', sorbi, .sorpi³⁷ nõid
.sorp'ma, .sorpiq, sorbi⁶³ nõiduma
.sorpu|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema
sorrõ, -, -t¹⁴ sõre; sorav; sorrõ jutt sorav jutt
sorrõ|hand, -hanna, -.handa³³ rebane
sorrõjut|t, -u, -tu³⁷ lobajutt
sors'o, -, -t² korratu inimene
sort', sordi, .sorti³⁷ sort
.sort'ma, .sortiq, sordi⁶³ sortima, sorteerima
.sot'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ šotlane
so'tsiaal|nõ, -sõ, -sõt⁶ > ütis.kundlinõ
so'tsia|lism', -lismi, -.lismi³⁷ sotsialism
so'tsia|list', -listi, -.listi³⁷ sotsialist
so'tsioloogia, -, -t³ > ütiskunnatiieq*
soum', soumi, .soumi³⁷ vaht, vahukoor, mannavaht
sport', spordi, .sporti³⁷ sport; spordimiis', -naanõ, -ts'ura jne sportlane
.sport'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sportlane
sua|laat', -laadi, -.laati³⁷ soalaad
suda|k, -gu, -kut¹³ koha (kala)
su|ga, -a, -ka²⁷ suga (vahend kanga koelõngade kinnilöömiseks; jäme hari v kamm)
sugarda|ma, -q, -⁸³ < suga|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ lõmmupakke lõhkuma (peergude tõmbamiseks)
su|gima, -kiq, -i, min 1. p soi, min 3. p -gi, kesks -it⁵⁹ < .kam'ma kammima, sugema
su|gu, -u, -ku²⁶ sugu
sugula|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sugulane
suguli|nõ, -dsõ, -st⁵ sigiv; sugulinõ elläi om, kiä pall'o poigõ tuu, inemise kottalõ või kah tuud üteldäq sigiv loom on, kes palju poegi toob, inimese kohta võib ka seda öelda
-suguma|nõ, -dsõ, -st⁵ = -sugu|nõ, -dsõ, -st⁷ < -sagamanõ, < -saganõ -sugune; mu(q)-, su(q)-, timäsugu(ma)nõ minu-, sinu-, temasugune
sugu|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ sigima
suguperäst natuke
sugõnõma, .soedaq e sugõnõdaq, sugõnõ⁸⁹ sugenema, tekkima
suhkar', -i, -it⁴ kuivik
su'hvlaadi|k, -gu, -kut¹³ = su'hv|laat', -laadi, -.laati³⁷ = su'hv|latt', -lati, -latti³⁷ > .suhvli, -, -t¹ sahtel
suidsu|tama, -taq, -da⁸² suitsutama; suitsetama
.sui|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ suitsed
suigahta|ma, -q, -⁸³ < suigahutma suigatama, tukastama
suigah(t)us, -õ, -t⁹ suigatus, tukastus
suigahu|tma, -taq, -da⁶² > suigahtama
suigu|nui, -nuia, -.nuia³¹ unimüts
suigu|nõ, -dsõ, -st⁷ sombune; unesegane, uimane; tull' vasta, suigunõ nägo pään tuli vastu uimane nägu peas
suik, suigu, .suiku³⁷ suigatus
.suika|nõ, -dsõ, -st⁵: suikadsõq paklaq peenemad takud
.suikma, .suikuq, suigu⁶⁴ suikuma
.suiku soiku
suits, suidsu, .suitsu³⁷ 1. sigarett; 2. > sau
.suitsama, suidsadaq, .suitsa⁷⁷ > .savvama
suka|püksiq, m -.pükse, -.pükse³⁷ sukkpüksid
su|kar', -gara, -garat⁴ peerupakust lõhutud särme, lõmmupuu (peergude tõmbamiseks)
suka|tama, -taq, -da⁸² = sukkama 1. ära ajama, taga ajama, otsima; pini sukatas kirpõ koer otsib (kraabib) kirpe; 2. sokutama, kaela määrima; ma sukada taa tüü sullõ ma sokutan selle töö sulle
suk|k, -a, -ka³¹ sukk; sokk; villadsõq sukaq villased sokid; miihi sukaq meestesokid
suk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ = sukatama
.sukman', -i, -it⁴ setu seelik
s'uko, -, -t² = ts'uko 1. lastek suu; musi; 2. suksu
s'uko|tama, -taq, -da⁸² = ts'ukotama 1. lastek musitama; 2. suksutama
sukugiq = sukuginaq sugugi
sul|a, -a, -la²⁶ sula
sulaha|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = sulanõ sulane
sul|ama, -laq, -a¹⁹ sulama
sula|nõ, -dsõ, -st⁷ = sulahanõ
sula|tama, -taq, -da⁸² sulatama
sulbatus, -õ, -t⁹ lumelörts
sulg, sul(l)u, .sulgu³⁶ 1. sulg (aedik; tõke, takistus; pais, tamm); tsiasulg seasulg; jyyl om sulq iin jõel on pais ees; tii pääl om sulg iin teel on tõke v takistus; 2. > .klambri [1.]
sulg', sulõ, .sulgõ³⁴ sulg (sule)
.sulgma, .sulguq, sulu⁶⁴ tõkestama, üles paisutama; sulgema; kopraq ommaq uja kinniq sulgnuq koprad on oja üles paisutanud
suli|k, -gu, -kut¹³ suli
suli|nõ, -dsõ, -st⁷ sulgedest, sulgne; suline
sulõndo, -, -t¹ = sulõng, -u, -ut¹³ pais, tamm, tõke
sulõpää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² sulepea; pastapliiats, pastakas
sumbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .sundõnõ sombune; udune; ilm om sumbõnõ, pilven ja niguq undsõnõ ja päiv ka ei paistuq ilm on sombune, pilves ja nagu udune ja päike ka ei paista
sumbõq, .sumpõ, sumbõt¹⁸ = sump linaligu
sumbõrda|ma, -q, -⁸³ sumama
summ, summa, .summa³¹ summ, hulk
.summa 1. nurja, hukka; seo asi lätt summa see asi läheb nurja; 2. sekka, hulka
summa(h)n 1. nurjas, hukas; elo om summan elu on hukas; 2. seas, hulgas
sump, sumba, .sumpa³¹ = sumbõq
.sump'ma, .sumpiq, sumbi⁶³ segama; vassima; nõiduma
sund', sunni, .sundi³⁶ sund, sundimine
.sund'ma, .sundiq, sunni⁶³ sundima
.sund'us, -õ, -t⁹ sundus
.sundõ(h)n = sunnu(h)n sompus; udune
.sundõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .sumbõnõ = sunnunõ sombune; udune
sung, sunga, .sunga³¹ kaheharuline kotinurk, õmmeldakse kotile selleks, et see paremini püsti püsiks
sun|ima, -niq, -i⁵⁷ sonima
sunni|k, -gu, -kut¹³ = sunning, -u, -ut¹³ sunnik
sunnu(h)n = .sundõ(h)n sompus; udune; taivas om sunnun, ei olõq selget kotust, kyik' om viikarva hahk taevas on sombune, ei ole selget kohta, kõik on veekarva hall
sunnu|nõ, -dsõ, -st⁷ = .sundõnõ
su|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ rumal inimene
supatus, -õ, -t⁹ pori
.sup'ma, suppiq, supi⁶³ puruks tampima
sup|p', -i, -pi³⁷ supp
surbi|nui, -nuia, -.nuia³¹ = surbipuu, -, -d⁵⁰ uhmrinui
.surbma, .surbuq, surbu⁶⁴ suruma
surbter|äq, m -ri, -ri²⁴ uhmris tehtud kruubid
surm, surma, .surma³¹ surm
.surmama, surmadaq, .surma⁷⁷ surmama
.surmli|k, -gu, -kku³⁸ surelik
susi, soe, sutt⁴² hunt
susi|hand, -hanna, -.handa³³ vankri esimest ja tagumist telge ühendav vehepuu
su|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ lastek hunt; täi
sussõrda|ma, -q, -⁸³ vusserdama
.sutma, suttaq, suta⁶¹ 1. viitsima; suta-i ma täämbä kohegiq minnäq ma ei viitsi täna kuhugi minna; 2. jaksama, suutma; kyik' tüü om muq tetäq, ma olõ vana, ma ei sutaq inämb kõik töö on minu teha, ma olen vana, ma ei jaksa enam
suu, -, -d⁵⁰ suu; suue; suud andma suudlema; suud mõskma hrl: nägu (suud ja silmi) pesema; jyysuu jõesuu, jõesuue
su:u, -, -d⁵² soo; raba; suus minemä soostuma
suu.andmi|nõ, -sõ, -st⁵ suudlus; suudlemine
suuha|go, -o, -ko²⁷ lobamokk
su:ukanari|k, -gu, -kku³⁸ = su:ukik|as, -ka, -ast²² sookail (puhmastaim)
su:u|kurg', -kurõ, -.kurgõ³⁴ sookurg
su:u|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁷ sookask
su:ul, soola, su:ula³¹ sool
su:ulama, sooladaq, su:ula⁷⁷ soolama
su:uldu|ma, -daq, -⁸⁰ soolduma
su:ul|li:im', -leeme, -li:imi³⁷ = su:ul|vesi, -vi:i, -vett⁴² soolvesi
su:umla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = soomõkõnõ soomlane
suumõsu|kauss', -kausi, -.kaussi³⁷ näopesu-, silmapesukauss
su:un', soonõ, su:unt⁴⁰ soon
su:u|nõ, -dsõ, -st⁷ = .soinõ soine
suupühüs, -(s)e, -t¹¹ salvätt
suur', suurõ, suurt⁴⁰ suur; suur' inemine täiskasvanu
su:urduma, su:urdudaq, sooru⁷⁹ raisku v kaduma minema; tsia jago seemend om ärq suurdunuq niipalju seemet on raisku läinud, kui oleks kulunud sea söötmiseks
suur'koolili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = üliopilanõ üliõpilane
suur'ku:ul', suurõkooli, suurtku:uli³⁷ = üliku:ul' ülikool
.suurma|li:im', -leeme, -li:imi³⁷ tangusupp
.suurma|nõ, -dsõ, -st⁵ tangune, tangudest; suurmanõ pudõr tangupuder
.suurma|pudõr, -pudro, -.putro⁴⁷ tangupuder
suurmas, .suurma, suurmast²² hrl m tang (tangu)
.suurma|vorst', -vorsti, -.vorsti³⁷ tanguvorst
suur'mer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri⁴¹ = ilmameri ookean, maailmameri
suur'rätt', suurõräti, suurträtti³⁷ suurrätik
suur'särk', suurõsärgi, suurt.särki³⁷ = pikksärk' pikk-kuub
suur'ti:i, - e suurõti:i, -d e suurtti:id⁵¹ maantee
suur'tükk, suurõtükü, suurttükkü³⁷ suurtükk, kahur
.suuru, -, -t¹ = .suuru|nõ, -dsõ, -st⁵ suurune
.suurus, -õ, -t⁹ suurus
suurusta|ma, -q, -⁸³ suurustama
suurustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv suurustama
suurõli|nõ, -dsõ, -st⁵ suureline, ennast täis
suurõnda|ma, -q, -⁸³ suurendama
suus(s), suusa, .suu(s)sa³¹ suusk
suusa|tama, -taq, -da⁸² suusatama
su:ust', soosti, su:usti³⁷ soust, kaste
su:ut', soodi, su:uti³⁷ < tiik' tiik; sookael, vesine koht teel
su:u.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sootihane
.suutumas sootumaks
suu|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ suutäis
su:uv', soovi, su:uvi³⁷ soov (kellelegi teisele)
su:uvitsi|k, -gu, -kut¹³ sookail (puhmastaim)
su:uv'ma, su:uviq, soovi⁶³ (kellelegi teisele midagi) soovima; ma soovi sullõ hüvvä tervü(s)t ma soovin sulle head tervist
suv|i, -õ, -võ²⁴ suvi
suvildõ suviti
suvili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ suviline
suvi|nõ, -dsõ, -st⁷ suvine
suvistõ|pühiq, m -pühhi, -pühhi²⁴ nelipühad, suvisted
suvi|tama, -taq, -da⁸² suvitama
suvõma|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ suvila
sõ|ba, -ba, -pa²⁶ sõba, suurrätt
sõbrali|k, -gu, -kku³⁸ üsna sõbralik
sõbra|nõ, -dsõ, -st⁷ sõbralik
sõbroldõ sõpruse poolest; tekk' mullõ sõbroldõ taa tüü ärq tegi mulle selle töö sõpruse poolest ära
sõbruska, -, -t³ halv kavaler
sõbrustõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ sõbrustama
sõbõr = sõbyr', sõbra, .sõpra⁴⁵ = sõpr sõber
sõda, sya, sõta²⁹ sõda
sõ|dima, -tiq, -di⁵⁷ sõdima; tülitsema; hullama
sõgluma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli⁷¹ = sõgõlma sõeluma; sõgli sõglagaq liiva sõelusin sõelaga liiva
sõgõhuisi pimesi; ma tiiä taa tii sõgõhuisi ka ärq ma tean seda teed ka pimesi
sõgõhus, -õ, -t⁹ pimedus; sõgedus
sõgõl, sõgla, .sõkla⁴⁵ = sõgyl' = sõkl sõel
sõgõlma, .sõkluq, sõglu, min 1. ja 3. p sõgli⁷¹ = sõgluma
sõgyl', sõgla, .sõkla⁴⁵ = sõgõl
sõidu|tama, -taq, -da⁸² sõidutama; pragama, sõimama; pernaanõ egäpäivi sõidutas minno perenaine sõimab mind iga päev
.sõimama, sõimadaq, .sõima⁷⁷ sõimama
.sõimamiisi sõimates
.sõimõlõma, sõimõldaq, .sõimõlõ⁸⁶ sõimlema
sõir, sõira, .sõira³⁰ sõir
sõirapeesütüs, -e, -t⁹ praetud sõir; sõiramuroq lõigadiq ja küdsediq panni pääl, sys vinnüq niguq kabyl' lõigati sõiratükid ja praeti pannil, siis venisid nagu nöör
sõit, sõidu, .sõitu³⁷ sõit; sõiduriist liiklusvahend, sõi-duriist
.sõitma, .sõitaq, sõida⁶¹ sõitma
.sõitõlõma, sõidõldaq, .sõitõlõ⁸⁵ korduv sõitma; mitte paigal püsima
sõkiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv sõtkuma, tallama
sõk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ 1. tallama; lehmile om haina pall'o pant, sõkkasõq kyik' ärq lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära; vokki sõkkama vokki tallama; 2. sugutama, tallama (hrl kuke kohta); kikas sõkkas kanna kukk tallab kana
sõkl, sõgla, .sõkla⁴⁵ = sõgõl
.sõkli|nõ, -dsõ, -st⁵ sõklane
.sõkma, sõkkuq, sõku⁶⁴ sõtkuma, tallama; pini sõkk lille, ajaq ärq! koer tallab lilli, aja ära!
.sõksama, sõksadaq, .sõksa⁷⁷ korraks sõtkuma, jalaga vajutama
sõkõ, -, -t¹⁴ pime; sõge; mul ommaq sõkõq silmäq, näe ei niiti nõgla perrä aiaq mul on pimedad silmad, ei näe niiti nõela järele ajada; tohoh sõkõ seh, kohes sa tulõt! tohoh pime, kuhu sa tuled!; kiä sinno sõkõt tan tiid kes sind sõgedat teab
sõkõl', .sõklõ, sõkõld²² hrl m sõkal, viljatera kest
sõkõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. pime v sõge inimene v loom; tohoh sõkõlanõ, kaeq, kohe astut! tohoh pime, vaata, kuhu astud!; 2. vaskuss
sõkõsik|k, -a, -ka³¹ = pümmesikk pimesikk; sõkõsikku aeti nii, et latsõq aiq üts'tõist sõgõhuisi takan, silmäq rätigaq kinniq köüdedüq pimesikku mängiti nii, et lapsed ajasid üksteist pimesi taga, silmad rätiga kinni seotud
sõlg', sõlõ, .sõlgõ³⁴ sõlg
.sõlgama, sõladaq, .sõlga⁷⁷ sõlega kinnitama
sõlg'puu, -, -d⁵⁰ = .sälgüspuu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
sõlm', sõlmõ, .sõlmõ³⁵ sõlm
.sõlmama, sõlmadaq, .sõlma⁷⁷ sõlmama, korraks sõlmima
.sõlm'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ sõlmiline
.sõlm'ma, .sõlmiq, sõlmi⁶³ sõlmima
sõlm'syn|a*, -a, -na²⁸ = köüdüssyna* keel sidesõna
sõm|mõr', -õra, -õrat⁴ sõmer
sõmmõr'|hain, -haina, -.haina³⁰ kaderohi (rohttaim)
sõmõri|nõ, -dsõ, -st⁵ sõmeraline
sõpr, sõbra, .sõpra⁴⁵ = sõbõr sõber
.sõprus, -õ, -t⁹ sõprus
sõratõ|bi, -võ, -põ²⁵ (suu- ja) sõrataud
sõrg, sõra, .sõrga³³ sõrg
sõrm', sõrmõ, .sõrmõ³⁵ sõrm; vt päss e pudroki:itjä, soola.maitsja e võiu.võtja e poti.lahkja, pikkpi:itre, kulla.kandja, tikandiirikene e tikatiirits e tsill'o.nakritsiirokõnõ
sõrmi|tama, -taq, -da⁸² = sõrmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .sõrmõlõma sõrmitsema
sõrmit(s)õ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv sõrmitsõma
sõrm'|kinnas, -.kinda, -kinnast²³ sõrmik, sõrmkinnas
sõrm'|laud, -lavva, -.lauda³³ klaviatuur, klahvistik (arvutil, klahvpillil); sõrmlaud (keelpillil)
sõrmuli|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. sõrm-, sõrmedega; sõrmulinõ kinnas sõrmik, sõrmkinnas; 2. pilli klahvid, nupud v sõrmeavad; vanast oll' kats' ripa sõrmuliidsi härmoonikul, noq om jo kolm vanasti oli lõõtspillil kaks riba nuppe, nüüd on juba kolm
sõrmus, -(s)õ, -t¹¹ = sõrm'|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ sõrmus
.sõrmõlõma, sõrmõldaq, .sõrmõlõ⁸⁵ = sõrmitama
.sõudma, (.)sõudaq, sõvva⁶⁶ sõudma
sõõmu|tama, -taq, -da⁸² jooma, rüüpama
sõõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ sõõrduma
sõõra|tama, -taq, -da⁸² = syyrdma 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; latsõq sõõratasõq jalon lapsed sõeluvad jalus
sõõrmas, syyrma, sõõrmast²³ = sõõrmõs, syyrmõ, sõõrmõst²³ = sõõrõq, syyrmõ, sõõrõnd¹⁶ sõõre; soon; tärge; nynasõõrõq ninasõõre
säedüs*, -(s)e, -t¹¹ 1. seade (seade); lilli-, muusigasäedüs lille-, muusikaseade; 2. seade (seadme); eelektri-, külmetüssäedüs elektri-, külmutusseade
sä|gä, -gä, -kä²⁴ säga
säidse, .säitsme, säidsend¹⁶ seitse
säidsekümmend, .säitsme.kümne, säidsendkümmend¹⁷ seitsekümmend
säidsesada, .säitsmesaa, säidsendsata²⁹ seitsesada
säidsetõist(kümme(nd)), .säitsmetõist(.kümne), säidsendtõist(kümmend)¹⁷ seitseteist
.säitsmegese = .säitsme.geisi = .säitsme.geiste = .säitsme.geske seitsmekesi
.säitsmemagajidõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ seitsmemagajapäev, 27. juuni
.säitsmendi|k, -gu, -kku³⁸ = .säitsmesjago seitsmendik
.säitsme|s, -ndä, -ndät⁴ seitsmes
.säitsme|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = .säitsmendik
.säitsmeveliste|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ seitmevennapäev, 10. juuli
sälg, sä(l)lä, .sälgä³⁴ selg; hamõq om sälän särk on seljas; sälä pääl(e) selili; pand' tõõsõ sälä pääle pani teise selili; makas sälä pääl magab selili
sälg|ru:uds, -roodsu, -ru:udsu³⁷ = sä(l)läru:uds selgroog
.sälgüs, -e, -t⁹ = .sälgüspuu, -, -d⁵⁰ = .selgüs [2.] = sõlg'puu sõlgpuu, paare ühendav põikpuu, penn
sä(l)lä|ru:uds, -roodsu, -ru:udsu³⁷ = sälgru:uds
sä(l)lül(d)e selili
sä(l)lüs, -(s)e, -t¹¹ seljarihm leidel (hobuserakmete osa)
sä(l)lüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ selili lamasklema
sä(l)lü|tämä, -täq, -dä⁸² selili lamama
.sämblä|ne, -(d)se, -st⁵ = .tsämbläne kihulane
säng, sängü, .sängü³⁷ voodi
sän|i, -i, -ni²⁶ = tsäni [2.] (teatud liiki) tont
särg', säre, .särge³⁴ särg
särk', särgi, .särki³⁷ < pindsak [2.] kuub, pintsak; ku liinamehel särk (eesti keelen hamõh) säläst võttaq, jääs alastõ, a ku võrokõsõl särk' säläst võtta, jääs hamõh sälgä kui linnamehel särk seljast võtta, jääb alasti, aga kui võrokesel särk' (võru keeles pintsak) seljast võtta, jääb särk selga
säs|ü, -ü, -sü²⁶ = tsädsü säsi; üdi; tuum; säsüfüüsiga* tuumafüüsika; säsüpomm'* tuumapomm; säsüvägi* tuumaenergia
.säädelemä, säädeldäq, .säädele⁸⁵ 1. teesklema; ärq säädelguq! ära teeskle!; 2. korduv seadma; mukkima; säädeles piigli iin seab (mukib) ennast peegli ees
.säädelüs, -e, -t⁹ teesklus; seadmine; mukkimine
.säädmä, säädäq, sää e säe, kesks säet, min 1. p säi⁶⁶ seadma
.säädü|mä, -däq, -⁸⁰ korda saama, lahenema, laabuma
.säädü|s, -(se), -(s)t¹⁰ seadus; reegel
.säädüsli|k, -gu, -kku³⁸ seaduslik
.säädüsli|ne, -dse, -st⁵ seaduslik; reeglipärane; seaduspärane
sääl seal
säälsama(h)n sealsamas
säält sealt
.säände|ne, -dse, -st⁵ = sääne, .sääntse e .säändse e .sändse, säänest⁷ = säänedä|ne, -dse, -st⁵ < .säärdene, < sääre selline, niisugune, säärane
säänesama, .sääntsesama, säänestsamma²⁸ samasugune
.säärde|ne, -dse, -st⁵ = sääre, .säärtse, säärest⁷ > sääne
sääs(s), sääsä, .sääs(s)ä³⁵ sääs (seadeldis kalapüügiks)
sääsi|guq, m -kide, -kit¹³ metskõrkjas (rohttaim)
sääsi|k, -gu, -kut¹³ > kiholanõ
säü, -, -d⁵³ natuuratasu (sepale); sepäq tegeväq tüüd säü pääle sepad teevad tööd natuuratasu eest
säünäs, .säünä, säünäst²² säinas
.söeldä|mä, -q, -⁸³ > .söendämä
.söende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = süvende(l)lemä = korduv .söendämä [1.]
.söendä|mä, -q, -⁸³ < .söeldämä 1. = süvendämä (külmast) kirvendama, kipitama; 2. julgema, söandama; pümmegaq söendä es inämb vällä minnäq pimedaga ei julgenud enam välja minna
söödi|k, -gu, -kut¹³ söödik
söödü(h)n söötis
söögikotus, -(s)õ, -t¹¹ söögikoht, toitlustusasutus
söögi|kraam', -kraami, -.kraami³⁷ toiduaine(d)
söögi|maja, -maja, -maia²⁸ söökla
söögipooli|nõ, -dsõ, -st⁷ toidupoolis
söögi|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht¹⁹ söögivaheaeg, -vahetund
sü|di, -di, -ti²⁶ südi, virk; tä om egä tüü man südi, täl tüü muguq lindas käen ta on iga töö juures südi, tal töö muudkui lendab käes
sügävähe = sügäväle = .süvvä sügavalt; sügavale
sügüse sügisel
sügüselt = sügüside
sügüse|ne, -dse, -st⁵ sügisene
sügüside = sügüselt sügiseti; sügüside lätväq latsõq kuuli, leheq kiriväs ja tsirguq lõunõmaalõ sügiseti lähevad lapsed kooli, lehed kirjuks ja linnud lõunamaale
sü|käv, -gävä, -gävät⁴ = süvä sügav; sügavik
sü|küs, -güse, -küst¹² sügis
süküskuu, -, -d⁵⁰ < se'ptembri september
sülg', sü(l)le, .sülge³⁴ sülg
.sülge|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .sülgämä
.sülgämä, sü(l)lädäq, .sülgä⁷⁷ sülgama, sülitama
sül|i, -e, -d⁴¹ süld (pikkusmõõt)
sül|lem, -emä e -eme, -emät e -emet⁴ (mesilas)sülem
sült', süldi, .sülti³⁷ sült; peenükene sült' hakksült
.sümmä küüru, kõverasse
sümmä(h)n küürus, kõveras; taa vanaimäkene om nii sümmän, et nyna vasta maad see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maad
.sündjä|dseq = .sündjä|dsiq, m -tside, -tsiid⁷ sünnitus, lapse sündimine; sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas oll' poig vai tütär' seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar
.sündli|k, -gu, -kku³⁸ sünnis; leplik
.sündsä, -, -t³ < viisakas kena, meeldiv, tore, mõnus, viisakas; sünnis
.sündsähe = .sündsäle < viisakahe kenasti, meeldivalt, toredalt, mõnusalt, viisakalt; sündsalt
.sündsüs, -e, -t⁹ < viisakus meeldivus, mõnusus, viisakus; sündsus
.sündümis(e)|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .sündüspäiv = sünnüpäiv sünnipäev
.sündümä, .sündüdäq, sünnü⁷⁹ 1. sündima; 2. sobima; sünnis olema; kuis neoq kängäq mullõ sünnüseq? kuidas need kingad mulle sobivad?; sääne asi sünnü ei joht selline asi ei sobi mitte; 3. toimuma; miä sääl sünnüs? mis seal toimub?
.sündümä|dü, -dü, -tüt¹ = .sündümäldäq 1. rahulolematu; vastutulematu; 2. sobimatu; sündsusetu
.sündüs|päiv = sünnü|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .sündümis(e)päiv
sünnü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. sünnitama; 2. sobitama; ku sünnü-iq, sys tulõ sünnütäq kui ei sobi, siis tuleb sobitada
sünnütüs, -e, -t⁹ sünnitus
.sü's|tem', -temi, -.temmi³⁸ süsteem
süt|tümä, -tüdäq, -ü⁷⁹ 1. paranema; käsi oll' kats'ki, a noq om ärq süttünüq käsi oli katki, aga nüüd on ära paranenud; 2. süttima
sütüs, -(s)e, -t¹¹ tulehakatis, süütis
sütü|tämä, -täq, -dä⁸² arstima, parandama
süvende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .söende(l)lemä = korduv süvendämä
süvendä|mä, -q, -⁸³ = .söendämä [1.] (külmast) kirvendama, kipitama
.süvvä = sügävähe sügavalt; sügavale; kündku-iq nii süvvä! ära künna nii sügavalt!
.süvvü sügavune; miitri süvvü vesi meetrisügavune vesi
.süvvü|mä, -däq, -⁸⁰ = süvähümä süvenema, süüvima; tä om tüühü süvvünüq ta on töösse süvenenud
.süvvü|s, -(se), -(s)t¹⁰ = süvähüs
süv|ä, -ä, -vä²⁴ = sükäv sügav; sügavik
süvähü|mä, -däq, -⁸⁴ = .süvvümä
süvähüs, -e, -t⁹ = .süvvüs = süvütüs sügavus
süvändä|mä, -q, -⁸³ süvendama
süväste sügavalt
süvütüs, -e, -t⁹ = süvähüs
süä, .süäme, süänd¹⁶ süda; süänd võtma söandama; süä om ts'alga(h)n süda on rahul; süä jääs ts'alka süda jääb rahule
.süäkä|ne = .süäkä|s, -dse, -st⁵ südi, söakas
.süämni|k, -gu, -kku³⁸ kuri, vihane inimene
.süändü|mä, -däq, -⁸⁴ pahanema, vihastama
süäü:ü, -, -d⁵¹ südaöö
süäü:üel|läi, -äjä, -äjät⁴ (süda)öise eluviisiga inimene, loom v tont, vaim
süü, -, -⁵⁰ 1. süü, süüdiolek; süüdü pandma süüdistama; 2. < .põhjus [1.] põhjus
süüdi|k, -gu e -ge, -kut e -ket¹³ hrl m = süüt sügelised
süüdiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sügama
.süüdlä|ne, -(d)se, -st⁵ süüdlane
sü:üdäv, -ä, -ät⁴ = sü:üpsä
.süüdü süüdi
sü:üdü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. söömisega kuluma (hammaste kohta); hobõsõl olliq süüdünüq hambaq hobusel olid kulunud hambad; 2. sööbima
sü:üjä, -, -t³ hea, suure isuga; tä om süüjä väega, tä peris õkva suurõ suugaq süü ta on väga hea isuga, ta sööb kohe päris suure suuga; taa om süüjät jako inemine, selle tä om nii rammun see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammus
sü:ük', söögi, sü:üki³⁷ söök, toit
(.)süüldäq süütu
sü:üm(ä)|aig, -ao, -.aigo³⁶ ennelõunane tugev söömaaeg
sü:ümä, süvväq, sü:ü, min 1. ja 3. p .sei(e)⁵⁴ sööma
sü:üpsä, -, -t³ = sü:üdäv söödav
süüt, süüdü, .süütü³⁷ hrl m = süüdik sügelised; latsõl ommaq süüdüq sälän lapsel on sügelised kallal
sü:üt, söödü, sü:ütü³⁷ sööt, söötis põld
.süütmä I, .süütäq, süüdä⁷³ sügelema; kel sälg süüdäs, tuu sanna kütt kel selg sügeleb, see kütab sauna
.süütmä II, .süütäq, süüdä⁶¹ sügama; tä süüt sälgä ta sügab selga
sü:ütmä, sü:ütäq, söödä⁶¹ söötma; tä süüt tsiko ta söödab sigu
.süü|tämä, -täq, -dä⁸¹ süüdistama; ti süütägu-i minno! ärge mind süüdistage!
sya|herr, -herrä, -.herrä³⁵ sõjapealik; komandant, garnisoniülem
sya|liin', -liini, -.liini³⁷ (võitlus)rinne
.syali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõdalane, sõjamees
sya|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ sõjamees, sõdur, sõjaväelane
sya|riist, -riista, -.riista³⁰ relv, sõjariist
syasula|nõ, -(d)sõ, -st⁷ sõdur
syatar|õ, -õ, -rõ²⁴ varjend
syavä|gi, -e, -ke²⁵ sõjavägi, armee
syaülemb, -ä, -ät¹³ väepealik
syn|a, -a, -na²⁸ sõna; timä synno perrä oll' asi nii tema sõnul oli asi nii; synna andma teatama, teada andma; annaq mullõ synna, ku midägiq sünnüs teata mulle, kui midagi toimub; synna viimä, tuuma sõna viima, tooma; nimisyna nimisõna; noomen; tegosyna tegusõna; tähüssyna märksõna
syna.andja, -, -t³ = synatu:uja teataja, sõnumitooja; käskjalg, kuller
synahuisi sõnahaaval
syna|jalg, -jala, -.jalga³³ sõnajalg
synaka|nõ = synaka|s, -dsõ, -st⁵ sõnakas
syna.kullõmaldaq sõnakuulmatu
synali|nõ, -dsõ, -st⁵ sõnakuulelik; hää synalinõ lats', niguq nimmat, nii õkva lätt ku välk hea sõnakuulelik laps, nagu mainid, nii kohe läheb nagu välk; taa om synalinõ hopõn', taad käänäq kohe taht see on sõnakuulelik hobune, seda pööra kuhu tahad
syna.mõistuisi mõistu
synaraama|t, -du, -tut¹³ sõnaraamat
synatu:uja, -, -t³ = syna.andja
syna|vaheq, -.vaihõ e -.vahjõ, -vahet e -vaiht¹⁹ sõnavahetus, tüli; synavahet ka oll', a lasi halva syna läbi kõrvu sõnavahetust ka oli, aga lasin halva sõna kõrvust mööda
syna.võtja, -, -t³ = syna.võtli|k, -gu, -kku³⁸ kuulekas, sõnakuulelik; taa lats' om väega synavõtlik see laps on väga sõnakuulelik
synn', synni, .synni³⁷ oinas, jäär
syn|nom', -oma, -omat⁴ sõnum, teade
syno .ikma itkema, itku laulma
synoja, -, -t³ sõnuja, lausuja, posija
synoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ 1. rahvalaulik, rahvalaulu eeslaulja; 2. sõnakas
syn|oma, -noq, -o⁵⁷ = syno|tama, -taq, -da⁸² sõnuma, lausuma, sajatama, needma; posima
synotus, -õ, -t⁹ sõnumine, sajatus, needus
synotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ sõnelema; pahandama, tõrelema
sys = sis siis
sysali|k, -gu, -kku³⁸ = sisalik sisalik
sysa|r', -ra e -rõ, -rd¹² õde
sysa|ridsõq, m -.riidsi, -.riidsi⁵ õeksed
sysari|k, -gu, -kku³⁸ kangakudumisviga; ku kats' langa saa ütte nitsehe, sys tuu om sysarik kui kaks lõnga satub ühte niide, siis see on kudumisviga
.syskiq = .siskiq siiski
syym, sõõmu, syymu³⁷ sõõm, lonks, suutäis
syyrd, sõõru, syyrdu³⁶ ale; syyrdu palotama alet põletama
syyrdma, syyrduq, sõõru⁶⁴ = sõõratama 1. sõõrutama; 2. (jalus) sõeluma, keerlema; kass' syyrd jalon kass keerleb jalus
syyrdu|ma, -daq, -⁸⁰ sõõrduma

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y