Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

.naabri, -, -t¹ naaber
n'aaga, -, -t² näägutaja
n'aagu|tama, -taq, -da⁸² näägutama
n'aagutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv näägutama
na|anõ, -asõ, -ist⁸ naine
naaq, naidõ, naid need (hrl lähiümbruses asuva kohta); neoq as'aq ommaq muq käen, naaq suq ja nuuq timä käen need asjad siin on minu käes, need sinu ja nood tema käes
naar, naaru, .naaru³⁷ naer
naarahta|ma, -q, -⁸³ naeratama
naarah(t)us, -õ, -t⁹ naeratus
naaraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = naariskõ(l)lõma korduv naerma; tütriguq naaraskõllõsõq tüdrukud naeravad kogu aeg
naaratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv naeratama, naeratlema; ullikõnõ naaratõllõs lollike naeratab kogu aeg
naaris, .naari, naarist²² > .nakri
naaris|kõiv, -kõ(iv)o, -.kõivo³⁶ vaevakask; naariskõiv kasus põlvõkorgus vaevakask kasvab põlvekõrguseks
naariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = naaraskõ(l)lõma
naari|ts, -dsa, -tsat¹³ naarits
.naar(d)ma, naardaq, naara⁶⁶ naerma
naarukillaq naerukil
naarukillõ naerukile; suu vidähü naarukillõ suu tõmbus naerukile
naaruli|nõ, -dsõ, -st⁵ = naaru|nõ, -dsõ, -st⁷ naerune
naarus, -(s)õ, -t¹¹ naerualune; tä om rahva naarus ta on rahva naerualune
naaru|tama, -taq, -da⁸² naerutama
naarutus, -õ, -st⁹ naerutamine; naasõq tahtvaq naarutust naised tahavad naerutamist
naarutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv naarutama
.naaskli, -, -t¹ naaskel
naasõli|k, -gu, -kku³⁸ naiselik; tuu miis' om väega naasõlik too mees on väga naiselik
naasõli|nõ, -dsõ, -st⁵ abielus; naasõlinõ miis' e naasõmiis' naisemees, abielumees
na|ba, -ba, -pa²⁸ naba; seo ilma aigo tütriguq riputasõq nappa ryngit nüüdsel ajal tüdrukud riputavad nabasse rõngaid
naba|hain, -haina, .haina³⁰ tedremaran (taim)
naba|pulk, -pulga, -.pulka³¹ adra, voki osa
naba|vars', -varrõ, -vart⁴⁹ nabaväät
na|do, -o, -to²⁷ meheõde
nagahama, .naadaq, naka e nagaha⁸⁸ = nakkama hakkama; naasõq nakasõq e nagahasõq tüüle naised hakkavad tööle
nagis|õma, -taq, -õ⁸⁷ nagisema
naglali|nõ, -dsõ, -st⁵ = nagla|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. naelane; 2. naelu täis; kõva (nt herne kohta); naglalidsõq lavvaq naelu täis lauad
naglo|tama, -taq, -da⁸² naelutama
n'a|go, -o, -ko²⁷ = nägo nägu; väljanägemine, välimus
nagõl = nagyl', nagla, .nakla⁴⁵ = nakl nael (kinnitusvahend; massi- ja rahaühik)
naha|nõ, -dsõ, -st⁷ nahkne
naha|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ nahatäis; sai nahatävve pessä sain nahatäie peksa
nah|hin, -ina, -inat⁴ nahin
nahis|õma, -taq, -õ⁸⁷ nahisema
nahk, naha, .nahka³³ nahk
nahk|hiir', -hiire, -hiirt⁴⁰ nahkhiir
.nahkri, -, -t¹ nöörija, nülgija
.nahku|ma, -q, -⁸³: süük' (supp', pudõr, kiisla) om ärq nahkunuq söögile (supile, pudrule, kaerakilele) on nahk peale tekkinud
.nahkõlõma, naheldaq, .nahkõlõ⁸⁵ taplema, kaklõma
nahu|tama, -taq, -da⁸² nahutama
nahvt, nahvta, .nahvta³¹ nafta
naistõpuna|hain, -haina, -.haina³⁰ naistepuna (rohttaim)
naistõ|rahvas, -.rahva, -rahvast²² naisterahvas
nakah(t)aja, -, -t³ = nakkaja 1. nakkus, nakataja, nakkav; nakahtaja tõbi nakkushaigus; 2. ettevõtlik, hakkaja, algatusvõimeline; tä om väega (pääle)nakkaja inemine ta on väga hakkaja inimene
nakahta|ma, -q, -⁸² nakkama; külge hakkama
nakah(t)us, -õ, -t⁹ = nakkus 1. hakatus; alustus; 2. ettevõtlikkus, algatusvõime; 3. nakkus
nakah(t)usluu, -, -d⁵⁰ linaluu
nak'as, nakk'a, nak'ast²² = nakjas, .nakja, nakjast²² = takjas takjas; nakjaq nagahasõq rõividõ külge takjad hakkavad riiete külge
nakaskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kokutama, kogelema
nakatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nakahtama
na|kin, -gina, -ginat⁴ nagin
nakkaja, -, -t¹ = nakah(t)aja
nakkama, nakadaq e .naadaq, nakka⁷⁷ = nagahama hakkama; pühiq nakkasõq pääle hummõn' pühad algavad homme
nakkus, -õ, -t⁹ = nakah(t)us
nakl, nagla, .nakla⁴⁵ = nagõl
.naklama, nagladaq, .nakla⁷⁷ naelama (rautamisel naela liha sisse lööma)
.nakri, -, -t¹ = nakõr' < naaris naeris
naksah(t)us, -õ, -t⁹ naksatus
nakõr', .nakrõ, nakõrd²² = .nakri
na(l)l'a|kas, -ga, -kat¹⁵ = na(l)l'anõ imelik; naljakas; no taa asi nakkas tan külh jo väega nal'akas kiskma no see asi hakkab siin küll juba väga imelikuks muutuma; sa olõt nii nal'akas, sinno õkva naarat sa oled nii naljakas (v ka imelik), et ajad päris naerma
na(l)l'ali|nõ, -dsõ, -st⁵ lõbus; tä om üts' nal'alinõ ja naarulinõ näiokõnõ ta on üks lõbus ja naerune neiuke
na(l)l'alt naljalt, lihtsalt
na(l)l'a|nõ, -dsõ, -st⁷ = na(l)l'akas: oll' sääne nal'anõ jutt oli selline imelik jutt
na(l)l'a|tama, -taq, -da⁸² naljatama
na(l)l'atõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ naljatlema
nali, na(l)l'a, .nalja e .nall'a⁴³ nali; naljajutt; anekdoot; imelik juhus; kynõlõq tuud nalja! räägi seda nalja v anekdooti!; säänest nall'a olõ-i joht inne olnuq sellist imelikku asja pole küll enne juhtunud
nall', nalli, .nalli³⁷ < .klambri [2.] klamber; nalliq hoitvaq paprit kuun (kirja)klambrid hoiavad pabereid koos; (hiussõ)nall' juukseklamber
napistõ = n'apostõ = näpostõ napilt, kasinasti; rõivast om n'apostõ, ei tiiäq, kas saa püksele riiet on napilt, ei tea, kas püksteks jätkub
nap|p', -i, -pi³⁷ (toidu)karp
n'ap|p, -o, -po³⁷ = näpp näpp, sõrm
naps', napsi, .napsi³⁷ naps, pits viina
.napsama, napsadaq, .napsa⁷⁷ = .näpsämä napsama, näpsama
napuq, m nappõ, nappõ³⁷ pikad rukkiõled; timahavva om kehv rügä, taast nappõ ei saaq tänavu on kehv rukis, sellest pikki õlgi ei saa
n'ara|k, -gu, -kut¹³ närakas
n'araku|nõ, -dsõ, -st⁵ närune, vilets, hukas
n'ardsa|k, -gu, -kut¹³ narts; närakas; närune; tä om n'ardsagu loomugaq ta on näruse iseloomuga
n'ardsa|nõ = n'ardso|nõ, -dsõ, -st⁷ närune
n'ardso|tama, -taq, -da⁸² = nördsütämä = nürdsütämä kortsutama
n'ardsõnda|ma, -q, -⁸³ = n'ardsõ|tama, -taq, -da⁸² = narmõndama = narmõtama narmendama, hilbendama, lipendama; hammõl käüseotsaq n'ardsõtasõq särgil varrukaotsad narmendavad
n'ardsõtuhe = n'ardsõtulõ näruselt; pidi hinnäst n'ardsõtuhe üllen käitus näruselt
nari|ts, -dsa, -tsat¹³ udarahaigus
.nar'ma, .narriq, narri⁶³ narrima
narmas, .narma, narmast²² narmas
narmi|nõ, -dsõ, -st⁷ narmane
.narmliga|nõ, -dsõ, -st⁵ narmaline
narmõnda|ma, -q, -⁸³ = narmõ|tama, -taq, -da⁸² = n'ardsõtama
n'ar|o, -o, -ro²⁶ näru
n'aro|nõ, -dsõ, -st⁷ närune
n'aro|tama, -taq, -da⁸² aega viitma, lorutama; meheq n'arotasõq poodi man mehed lorutavad kaupluse juures
n'arotsõhe = n'arotsõlõ näruselt
n'aro|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ narmendama
narr', narri, .narri³⁷ narr, rumal
narri|tama, -taq, -da⁸² narritama; narritagu-i pinni! ära narrita koera!
n'arts, n'ardso, .n'artso³⁷ = närts narts; lapp
na'r|tsiss', -tsissi, -.tsissi³⁷ nartsiss
.n'artsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nörtsümä = .nürtsümä kortsuma; n'artsunuq ündrik kortsunud seelik
n'as|a, -a, -sa²⁶ näsa
nassõlda|ma, -q, -⁸³ nuuskima
nasti|k, -gu, -kut¹³ = nasting, -u, -ut¹³ nastik
naud', naudi, .naudi³⁷ raha, vara(ndus), nodi; timä massassiq külh, a täl olõ-i nii pall'ond naudi ta maksaks küll, aga tal ei ole nii palju raha
n'augahta|ma, -q, -⁸³ näugatama
n'augah(t)us, -õ, -t⁹ näugatus
n'auga|ts', -dsi, -tsit¹³ viriseja; naanõ om täl egävene n'augats' naine on tal igavene viriseja
.n'augma, .n'auguq, n'avvu⁶⁴ näuguma
n'augu|tama, -taq, -da⁸³ näugutama; miä sa last n'augutat, anna tälle asi kätte! mis sa last näugutad, anna talle asi kätte!
.n'augõlõma, n'avvõldaq, .n'augõlõ⁸⁵ korduv näuguma; virisema
.n'auhti näuhti
needilde niimoodi; needilde passis parõmbahe niimoodi sobib paremini
neelähtä|mä, -q, -⁸³ < neelähütmä neelatama
neeläh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ jahtuma; jahenema; pankõq noq taa ruga ka viil, nika ruug ka neelähüs! pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!
neeläh(t)üs, -e, -t⁹ neelatus
neelähü|tmä, -täq, -dä⁶² > neelähtämä
neeländ' = neeläsk'= neelünd' = neelüng' = neelüsk', -i, -it¹³ õgard; ahnepäits
neelüske|(l)lema, -lläq, -(l)le⁸⁶ kugistama; ahnitsema
neelü|täma, -täq, -dä³⁷ jahutama; neelüdäq no vähä ahjo, inne ku koogi sisse panõt! jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!
neevel', -i, -it⁴ sõim kurivaim, pagan; ah sa neevel'! ah sa kurivaim!
neh jah
neio, -, -t² = näio neiu
.neitsü, -, -t¹ = .näütsi neitsi
.nek'mä, .nekkiq, neki⁶³ nöökama, narrima
.nekru|t', -di, -tit¹³ nekrut
nektär', -i, -it⁴ nektar
nektä|riin', -riini, -.riini³⁷ = nektä|rin', -rini, -.rinni³⁸ nektariin
ne(l)li, ne(l)lä, .neljä e .nellä⁴³ neli
ne(l)likümmend, ne(l)lä.kümne, .neljäkümmend e .nelläkümmend¹⁷ nelikümmend
ne(l)lisada, ne(l)läsaa, .neljäsata²⁹ nelisada
ne(l)litõist(kümme(nd)), ne(l)lätõist(kümne), .neljätõist(kümmend) e .nellätõist(kümmend)¹⁷ neliteist
.neljä = .neljüisi = .nell'ä nelja, galoppi; hopõn' aja neljä hobune jookseb nelja
nelk', nelgi, .nelki³⁷ 1. nelk (lill); 2. > rist'naglakõsõq
.nell'ä = .neljä
ne(l)lägese = ne(l)lä.keisi = ne(l)lä.keske neljakesi
ne(l)läkäpäkille neljakäpukile
ne(l)läkäpäkilläq neljakäpukil
ne(l)läli|ne, -dse, -st⁵ neljane
ne(l)ländi|k, -gu, -kku³⁸ = ne(l)läsjago neljandik
ne(l)läpäiv, -päävä, -.päivä³⁵ neljapäev
ne(l)lä|s, -ndä, -ndät⁴ neljas
ne(l)lä|sjago, -ndäjao, -ndätjako²⁷ = ne(l)ländik
neoq, neide, neid < njooq need (hrl otse enda juures asuva kohta, vrd naaq)
nep|p', -i, -pi³⁷ metskurvits (lind); vanast s'aksaq käveq nepijahin vanasti saksad käisid metskurvitsajahil
.nes'mä, .nessiq, nessi⁶³ = nessitämä tassima
nesse, -, -t⁶⁴ niiske, märjavõitu; hain om nesse rohi on märjavõitu
nesseq, .nesse, nesset¹⁸ niiskus; vedelik; vesi olõ-i tahhe, tä om nesseq vesi ei ole tahke, ta on vedelik; papõr' tymbas nesset sisse paber imab niiskust v vedelikku
nessi|tämä, -täq, -dä⁸² = .nes'mä
.nessümä, .nessüdäq, nessü⁷⁹ = .nestümä niiskuma
nessü|tämä, -täq, -dä⁸² = nestütämä niisutama; nestütäs huuli niisutab huuli
.nestü|mä, -däq, -⁸⁰ = .nessümä
nestü|tämä, -täq, -dä⁸² = nessütämä
ni ja, ning
ni|bimä, -piq, -bi⁵⁷ imema; näksima
nibri|ts, -dsä, -tsät¹³ nähvits; tütrigunibrits tüdrukunähvits
ni|bu, -bu, -pu²⁶ = nipp nibu
ni(i)ganiq > niikavvaniq
nigis|emä, -täq, -e⁸⁷ nagisema, ägisema
ni|go, -o, -ko²⁷ luksumine
nigoh(t)us, -õ, -t⁹ luksatus
nigo(ha)ma, nikoq e .niodaq, niko e nigoha⁵⁹ luksuma
nigri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ nokitsema
nigula|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = nikul' < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
ni(i)gunii niikuinii, nagunii
ni(i)guq nagu, niikui
nihka|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. ihnuskoi; 2. nihkkaliiber, nihik (mõõteriist)
.nihku|ma, -daq, -⁸⁰ nihkuma
nih|uq, m -hõ, -hõ²⁶ niuded
nihu|tama, -taq, -da⁸² nihutama
.nihvama, nihvadaq, .nihva⁷⁷ = .nähvämä [2.] näppama
nihva|ts', -dsi, -tsit¹³ näppaja
nihvõl|dama, -daq, -da⁸³ nüpeldama, peksma
nii < .niida nii, nõnda
niids', niidse, niist³⁹ niin; pähnäniidsest koeti päternit pärnaniinest punuti viiske
niidsahta|ma, -q, -⁸³ niutsatama; pini niidsaht' koer niuksatas
.niids'mä, .niidsiq, niidsi⁶³ kalu nöörile ajama
.niigiq niigi
ni:igri, -, -t¹ neeger
niikavva = niikavvaniq < ni(i)ganiq, < nika, < nikaniq niikaua; las lats' ollaq mu man, niikavvaniq ku saq tüü man olõt las laps olla minu juures, niikaua kui sina tööl oled
ni:ildmä, neeldäq e ni:ildäq, neelä⁶⁶ neelama; õgima, kugistama; külh niild, niguq kolm päivä söömäldäq olnuq küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnud
ni:ildü|mä, -däq, -⁸⁰ jahtuma; sepp pand ravva niildümä sepp paneb raua jahtuma
niimu:udu niimoodi
niipall'o niipalju
niipia niipea
ni:ir, neero, ni:iro³⁷ > rahu [I 2.], > rauh
nii.saandõ = nii.saatõ = niisamatõ
niisama niisama
niisamatõ = nii.saandõ niisamuti; niisama
niisk, niisa, .niiska³¹ 1. niisk; 2. kõhetu inimene
.niisku|ma, -daq, -⁸⁰ niiskuma
.niiskus, -õ, -t⁹ niiskus
.niiskõ, -, -t³ niiske
niisu|tama, -taq, -da⁸² niisutama
nii|sääne, -.sääntse e -.säändse e -.sändse, -säänest⁷ niisugune, seesugune; niisääne ull' lugu juhtu, et... seesugune rumal lugu juhtus, et...
niit, niidü, .niitü³⁷ niit (niidu)
niit', niidi, .niiti³⁷ niit (niidi)
ni:it', needi, ni:iti³⁷ neet
.niitmä, .niitäq, niidä⁶¹ niitma
ni:it'mä, ni:itiq, needi⁶³ neetima
nii.viisi niiviisi
niivõrd = niivõrra niivõrd, sedavõrd
niivõrrakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ hrl osast nii vähe; niivõrrakõsõ taad sys oll'giq nii vähe seda siis oligi
nika = nikaniq > niikavva
nikagu(q) niikaua kui
nikahta|ma, -q, -⁸³ = niksahtama nikastama; ärq nikahti jala nikastasin jala
nikah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = niksah(t)uma nikastuma
nikah(t)us, -õ, -t⁹ = niksah(t)us nikastus
nikaniq = nika > niikavva
nika|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. halvasti tehtud asi, logu; oll' üts' nikats' valmis tett oli üks logu valmis tehtud; 2. kerimisniks
niki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ näkitsema
nik|k, -u, -ku³⁷ vulg nikk, suguühe
.nikma, .nikkuq, niku⁶⁴ 1. vulg nikkuma, suguühtes olema; 2. nõtkuma
niks', niksi, .niksi³⁷ kerimisniks
niksahta|ma, -q, -⁸³ = nikahtama nikastama
niksah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = nikah(t)uma nikastuma
niksah(t)us, -õ, -t⁹ = nikah(t)us nikastus
.niks'ma, .niksiq, niksi⁶³ = .hõks'ma luksuma
ni|kul', -gula, -gulat⁴ = nigulapäiv < mikul', < migulapäiv nigulapäev, 9. mai, 6. detsember
niku|tama, -taq, -da⁸² 1. noogutama; 2. vulg seemendama, paaritama
nikõrda|ma, -q, -⁸³ nikerdama, nokitsema
.nilbu|ma, -daq, -⁸⁰ libisema
.nilbus, -õ, -t⁹ libedus
.nilbõ, -, -t³ libe
.nilbõ|nõ, -dsõ, -st⁷ libe, libedavõitu
nilbõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = nilvõstuma libastuma
.nilgma, .nilguq, nilu⁶⁴ nülgima
.nilgnõma, nilõdaq, .nilgnõ⁷⁵ = .nilgõma marraskile minema, marrastuma; künnär'pää päält oll' nahk ärq nilõnuq küünarnukil oli nahk marraskil
.nilgu|ma, -daq, -⁸⁰ kooruma (naha kohta); ku hää nilgja om, külh sys nahk ka häste nilgus kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koorub
.nilgõ marraskile; põlvõ päält om nahk nilgõ lännüq põlve peal on nahk marraskile läinud
.nilgõma, nilõdaq, .nilgõ⁷⁵ = .nilgnõma
.nilksama, nilksadaq, .nilksa⁷⁶ ruttu ära nülgima; nilksaq sa taa jänes ärq! nüli sa ruttu see jänes ära!
.nilplõma, nilbõldaq, .nilplõ⁷⁸ ripnema
.nilp'ma, .nilpiq, nilbi⁶³ = nilpsa|hama, -daq, - e -ha⁸⁸ = .nilps'ma limpsima
nilpsahta|ma, -q, -⁸³ korraks limpsama
nilpsah(t)us, -õ, -t⁹ limpsatus
.nilpsama, nilpsadaq, .nilpsa⁷⁷ limpsama
.nilps'ma, .nilpsiq, nilpsi⁶³ = .nilp'ma
nilvõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ libisema; auto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma auto kipub jäisel teel libisema
nilvõstu|ma, -daq, -⁸⁴ = nilbõstuma libastuma
nilä|ne, -dse, -st⁷ abitu, väeti; saamatu; niläne niguq sündünüq vas'k abitu (v saamatu) nagu vastsündinud vasikas
nimekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < nimes.ütlejä* nimetav (kääne), nominatiiv
nimelt = .nimme nimelt, meelega
nimes, -(s)e, -t¹¹ = nimmeq hrl m nimme (ristluu ja rindkere vaheline osa seljast)
nimesti|k, -gu, -kku³⁸ = nimistü nimestik, nimekiri
nimes.ütlejä*, -, -t³ > nimekäänüs*
nime|tämä, -täq, -dä⁸² 1. mainima; ma olõ tälle tuud nimetänüq olen talle seda maininud; 2. nimetama
nim|i, -e, -me²⁴ nimi
nimi|leht'*, -lehe, -.lehte³⁴ tiitelleht; nimilehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiri
nimistü, -, -t¹ = nimestik nimestik, nimekiri
nimisyn|a, -a, -na²⁸ noomen; nimisõna; perisnimisyna nimisõna, substantiiv
nimi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = nimi|tämä, -täq, -dä⁸² nimetama; tuud, ku tüüd viisi ei tetäq, nimitsedäs laiskusõs seda, kui tööd ei viitsi teha, nimetatakse laiskuseks
nimitüs, -e, -t⁹ nimetus
.nimmama, nimmadaq, .nimma⁷⁷ korra mainima, vihjama; ma tälle tuud nimssi, a tä om tuu ärq unõhtanuq ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanud
.nimme = nimelt nimelt, meelega
nimmeq, .nimme, nimmet¹⁸ = nimes
nimmi|k, -gu, -kut¹³ nimekaim
nimmite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv sõimama, sajatama
nimäq, näide, näid = niäq = nä(äq) nemad
ninn', ninni, .ninni³⁷ = lill' lill
ninne|tämä, -täq, -dä⁸² õilmitsema, õitsema
ninni, -, -t² lastek nina
ni|pin, -binä, -binät⁴ väike ese, vidin
nipi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nipõrdama näperdama
.nip'ma, nippiq, nipi⁶³ näppima
nip|p, -u, -pu³⁷ = nibu nibu; nipp oll' kärnän, lats' saa es nissa nibu oli kärnas, laps ei saanud rinda
nip|p', -i, -pi³⁷ 1. nips (nipsu); trääs (pöidla ots läbi sõrmede); Eedu kuts' minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et süüdä-i muq käeq kah suq tüü peräst, innembä maka Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et ei sügele minu käed ka sinu töö pärast, parem juba magan; 2. teatud õmblus varrukaotste ilustamiseks ja tugevdamiseks
nip|pama, -adaq, -pa⁷⁷ veidi näppama, napsama, haarama
.nipri, -, -t¹ näppaja
.nipsama, nipsadaq, .nipsa⁷⁷ = .tipsämä napsama
.nips'ma, .nipsiq, nipsi⁶³ näppama, napsama, haarama; latsõq nips'vaq lavva päält präänikit lapsed näppavad laualt küpsiseid
nipõrda|ma, -q, -⁸³ = nipitsõma
nir|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ nurisema
nirbi|k, -gu, -kut¹³ närb
nirdsõnda|ma, -q, -⁸³ narmendama; lipendama
nirga|ts', -dsi, -tsit¹³ närb
nirgiske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .nirkelemä närvalt sööma
nirgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nihelema
nir|i, -i, -ri²⁶ viriseja
niris|emä, -täq, -e⁸⁷ nirisema
nirk, nirga, nirka³⁰ = nirp närb, isutu
nirk', nirgi, .nirki³⁷ > las(n)its
.nirkelemä, nirgeldäq, .nirkele⁸⁵ = nirgiske(l)lemä
.nirkus, -õ, -t⁹ ristluu
nirmas, .nirma, nirmast²² narmas
nirmõnda|ma, -q, -⁸³ = nirmõtama narmendama
nirmõndus, -õ, -t⁹ kaltsakas
nirmõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nirmõndama
nirmõ|tama, -taq, -da⁸² = nirmõndama narmendama
nirp, nirba, .nirpa³⁷ = nirk
nir|rin, -inä, -inät⁴ nirin
nirs, nirsa, nirsa³¹: halg tymbas nirsa sisse; halg läheb vales suunas lõhki (kirvega puid lõhkudes)
nirss', nirsi, .nirssi³⁷ narr, tola, veiderdaja, lollike; vana nirss', olõ-i õigõt toll'o pään, tege ynnõ ulli nalja vana tola, pole õiget aru peas, teeb muudkui lolli nalja
nirvõndus, -õ, -t⁹ hrl m (hrl liha lõikamisel v raiumisel tekkivad) narmad, ribad; kakuq ärq lihal külest naaq rasvanirvõndusõq! tõmba liha küljest need ripnevad rasvaribad ära!
nirõl', -i, -it⁴ räbal
nis|a, -a, -sa²⁸ rind; nisa; pallidõ nissogaq naanõ paljaste rindadega naine; imä and latsõlõ nissa ema annab lapsele rinda
nisali|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. nisalinõ (lats') rinnalaps, imik, tita; nisalinõ (elläi) imeja noorloom; 2. rinnakas, suurte rindadega
nisapi|täi*, -däjä, -däjät⁴ = nisavest'
nisa|tama, -taq, -da⁸² imetama, rinda andma
nisa|vest', -vesti, -.vesti³⁷ = nisapitäi* rinnahoidja
nis|u, -u, -su²⁶ nisu
nisõlda|ma, -q, -⁸³ = nisõrdama nikastama
nisõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = nisõrduma nikastuma; sadamisegaq nisõldu mul jalg ärq kukkumisega nikastus mul jalg ära
nisõldus, -õ, -t⁹ = nisõrdus nikastus
nisõrda|ma, -q, -⁸³ = nisõldama
nisõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ = nisõlduma
nisõrdus, -õ, -t⁹ = nisõldus
nisõldus|hain, -haina, -.haina³⁰ linnurohi (rohttaim)
nitseq, .nitse, nitset¹⁸ hrl m niis (kangaspuudel)
.nitse|varb, -varba, -.varba³⁰ niievarb
.nits'mä, .nitsiq, nitsi⁶³ niietama, niide panema
nit|t', -i, -ti³⁷ lõige, šabloon
.niuksma, .niuksuq, niuksu⁶⁴ niuksuma
nivvildõ = noidildõ = .noildõ niiviisi, niimoodi; niipidi; kuvvildõ mõisti, noidildõ ütli; nagu oskasin, nii ütlesin
.niäle ikka(gi), ometi(gi); lüngeli, lüngeli ni ärq iks kui niäle lüngeli üle läve komberdasin ja vaarusin ning kuidagi ikkagi üle läve ära komberdasin; avidaq no minno kui niäle! no aita mind ometi kuidagi!; saadaq no kiä niäle liina! no saada ometi keegi linna!
niäq, näide, näid = nimäq nemad
njooq, neide, neid > neoq
no(q) 1. < nüüd nüüd; noq om jo pall'o ilda nüüd on juba liiga hilja; kas noq vai ei kunagiq kas nüüd või mitte kunagi; mineq noq! mine nüüd!; oodaq noq! oota nüüd!; 2. no; no midäs sa viil oodat no mis sa veel ootad
no|bima, -piq, -bi⁵⁷ korjama
noblu, -, -t² küüslauk
nobri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nokitsõma nokitsema
nobõhus, -õ, -t⁹ nobedus
nobõhõhe = nobõhõlõ nobedasti
no|ds'o, -ds'o, -ts'o² = nosi = nos'o (1.( piibunosu
n'o|gima, -kiq, -gi⁵⁷ = nögimä 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
no|go, -go, -ko²⁶ = n'oko
noh noh
noh|hin, -ina, -inat⁴ nohin
nohi|k, -gu, -kut¹³ = nohka = nohkats' = nohko nohik
nohista|ma, -q, -⁸³ = nohkatama nohistama
nohis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = nuhisõma nohisema
nohka, -, -t² = nohik
nohka|tama, -taq, -da⁸² = nohistama
nohka|ts', -dsi, -tsit¹³ = nohik
nohki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nokitsõma
nohko, -, -t² = nohik
noh|o, -o, -ho²⁶ = nuho nohu
noho|nõ, -dsõ, -st⁷ = nuhonõ nohune
.nohvama, nohvadaq, .nohva⁷⁷ napsama, näppama; nohvas' mul ubina nyna alt ärq napsas mul õuna nina alt ära
nohvõlda|ma, -q, -⁸³ näppama
noidildõ = nivvildõ
noijah = nojjah nojah
.noildõ = nivvildõ
nojjah = noijah
noka|ts', -dsi, -tsit¹³ nokats, nokkmüts
nokista|ma, -q, -⁸³ (ära) näpistama
noki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = nobritsõma = nohkitsõma nokitsema
nok|k, -a, -ka³¹ nokk
n'oko, -, -t² = nogo 1. notsu; 2. möku
n'oko|tama, -taq, -da⁸² 1. siga kutsuma, notsutama; 2. mökutama
n'oks', n'oksi, .n'oksi³⁷ väike heinasaad; vistrik
.n'oksama, n'oksadaq, .n'oksa⁷⁷ = .nöksämä nöökama
noku|tama = n'oku|tama, -taq, -da⁸² kergelt noogutama
noogu(h)n: pää noogun pea norgus
n'oogus, -(s)õ, -t¹¹ liiges; ku iks kyik' päiv ärq kungutat, sys võtt noogusõq haigõs külq kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küll
noogu|tama, -taq, -da⁸² noogutama
noomitus, -õ, -t⁹ noomimine, noomitus
noori|k, -gu, -kut¹³ noorik; pruut; noorepoolne naisterahvas
nooru|tama, -taq, -da⁸² 1. uuendama, noorendama, värskendama; noorema vastu välja vahetama; Manni oll' hindä ärq noorutanuq, tunnõ es inämb ärkiq Manni oli ennast noorendanud, ei tundnud enam äragi; ma noorudi hobõsõ ümbre vahetasin hobuse noorema vastu välja; 2. kuuma ja niiskuse abil pehmendama; anomavitso ja hobõsõ luuka, saagi ja kirvit noorutõdas pehmendatakse anumavitsu ja hobuse looka, saage ja kirveid
noorõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ noorenema
noorõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ nooruke
noorõli|k, -gu, -kku³⁸ = nu:urjanõ = nu:urjas noorevõitu
noorõnda|ma, -q, -⁸³ = noorõstama noorendama
noorõpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = noorõpu:ul|nõ, -sõ, -sõt⁶ noorepoolne
noorõsta|ma, -q, -⁸³ = noorõndama
noosõlda|ma, -q, -⁸³ nuhkima
nop|pama, -adaq, -pa⁷⁷ (läbi) sorteerima; ma noppa neoq kardohkaq läbi ma sorteerin need kartulid läbi
.nopri, -, -t¹ = nopõ, -, -t¹⁴ nobe, kärme, väle
norahta|ma, -q, -⁸³ norsatama
norah(t)us, -õ, -t⁹ norsatus
nordsu|tama, -taq, -da⁸² = nurdsutama = nördsütämä kortsutama
.norgo = .norro = .nurgu norgu
nor|ima, -riq, -i⁵⁷ norima
norista|ma, -q, -⁸³ noristama
noris|õma, -taq, -õ⁸⁷ norisema
norm', normi, .normi³⁷ norm
noroli|nõ, -dsõ, -st⁵ = noro(h)n = nos'o(h)n = nuro(h)n norgus, tusane; miä sa käüt nyna nos'on, esiq tahat viil naist võttaq! mis sa käid nina norus, ise tahad veel naist võtta!
noro|tama, -taq, -da⁸² norutama, tusatsema
norrala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ norralane
nor|rin, -ina, -inat⁴ norin
.norro = .norgo = .nurra norgu
.norskama, norsadaq, .norska⁷⁷ norskama
.nortsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nurtsuma kortsuma
no(q)sama < nüüdsama nüüdsama
nos|i, -i, -si²⁶1. = nods'o = nos'o (1.( (piibu)nosu; 2. nohik
nos|ima, -siq, -i⁵⁷ = nos'ka|tama, -taq, -da⁸² nosima; nokitsema
no|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ = noss' 1. = nods'o = nosi piibunosu; 2. nohik
nos'o(h)n = noro(h)n = nuro(h)n norus
nos'o|tama, -taq, -da⁸² norutama; omaette nohisema
noss', nossi, .nossi³⁷ = nos'o
nossõlga|s, -, -t¹⁵ kanderaam
notsi = nots'o, -, -t² = nugr'o = nuts'a = nuts'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
no'(v)vembri, -, -t¹ > märdikuu
nua|laiv, -laiva, -.laiva³⁰ eriline piklik üle taeva ulatuv pilvekogum
nubla|k, -gu, -kut¹³ nupp; kubel; nibu (vt nudsahtama)
nu|di, -di, -ti²⁶ nudi
nu|dima, -tiq, -di⁵⁷ = nudi|tama, -taq, -da⁸² nudistama, nudiks tegema; pois'kõsõl om pää ärq nudit poisil on pea nudiks tehtud
nudrõ|ts', -dsi, -tsit¹³ peitmunandiga täkk
nudsahta|ma, -q, -⁸³ < nudsahu|tma, -taq, -da⁶² korraks imema; rüüpama; lats' võtt' nisanublagu suuhtõ, nudsaht' ja lask' vallalõ laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahti
nu|dsima, -tsiq, -dsi⁵⁷ = nüdsimä < rudsima imema; lutsima; latsilõ miildüs mahla läbi kõrrõ nutsiq lastele meeldib mahla läbi kõrre imeda
nuds'o, -, -t² = nuts lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk; lats' nudsi nuts'o laps imeb lutti
nugr'o, -, -t² = nots'o notsu (sea v põrsa meelitusnimetus ja kutsumishüüd)
n'ugõr = n'ugyr', n'ugra, .n'ukra³⁵ = n'ukr = nügyr' = mügyr' mutt (loom)
nuhahta|ma, -q, -⁸³ < nuhahutma korraks nuusutama
nuhah(t)us, -õ, -t⁹ nuusutus; nuuskamine
nuhahu|tma, -taq, -da⁶² > nuhahtama
nuha|tama, -taq, -da⁸² = nuhutama
nuhel.päähä minemä ülekäte minema
nuheq, .nuhkõ, nuhet¹⁹ lõhn; ma nuhuda, mis nuheq taal lillil om ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel on
nuhe|tama, -taq, -da⁸² lõhnastama; mynõq tüküseq hindä ülearvo ärq nuhetama mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastama
nuh|hin, -ina, -inat⁴ nohin; kohin
nuhi|k, -gu, -kut¹³ = .nuhjus = nuhkats' nuuskur, nuhk
nuhis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = nohisõma nohisema
.nuhjus, -õ, -t⁹ = nuhik: käü ja kullõs kykkõ niguq vana nuhjus käib ja kuulab kõike nagu vana nuuskur
nuhk, nuhu, .nuhku³⁶ lõhn; tuulepuhang; tiiä-i kost sai jo inne tõisi nuhu nynna ei tea kust sai juba enne teisi haisu ninna (sai teada)
n'uhka|tama, -taq, -da⁸² = nühkätämä nühkima
nuhka|ts', -dsi, -tsit¹³ = nuhik
.nuhklus, -õ, -t⁹ nuhtlus
.nuhklõma, nuheldaq, .nuhklõ⁷⁸ < .nuhtlõma nuhtlema
.nuhk'ma, .nuhkiq, nuhi⁶³ nuhkima; nuuskima
.n'uhku = .nühkü libisedes; nühakil
.n'uhku|ma, -daq, -⁸⁰ = .nühkümä kuluma
nuh|o, -o, -ho²⁶ = noho nohu
nuho|nõ, -dsõ, -st⁷ = nohonõ nohune
.nuhtlõma, nuheldaq, .nuhtlõ⁷⁸ > .nuhklõma
nuhu|tama, -taq, -da⁸² = nuhatama nuusutama
nuhutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nuhutama: ma kygõ nuhutõlõ siin naid häitsit ma nuusutan siin pidevalt neid õisi
n'uhva, -, -t² Newfoundlandi koer
nui, nuia, .nuia³¹ nui
nuiaka|nõ = nuiaka|s, -dsõ, -st⁵ = nuia|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim
.nuiama, nuiadaq, .nuia⁷⁷ = nuiotama
nuio, -, -t² nuruja, manguja, nuiaja
nuio|tama, -taq, -da⁸² = .nuiama = nutitama nuruma, manguma, nuiama
nukahta|ma, -q, -⁸³ tukkuma jääma, suigatama; ku ma kerikun nukahta, sys tüünäq minno! kui ma kirikus suigatan, siis müksa mind!
nukana|anõ, -asõ, -ist⁸ > nulganaanõ
nu|kis', -gis(s)õ, -gist¹² = nukus' nugis
.nukliga|nõ, -dsõ, -st⁵ > .nulkliganõ
nukõli|nõ, -dsõ, -st⁵ > nulgõlinõ
nuk|k I, -a, -ka³¹ > nulk
nuk|k II, -u, -ku³⁷ uig (rätik pruudi näo katmiseks pulmasõidul)
.nukma|nõ, -dsõ, -st⁵ > .nulkmanõ
n'ukr, n'ugra, .n'ukra³⁵ = n'ugõr
nu|kus', -gus(s)õ, -gust¹² = nukis'
nukõldõ > nulgõldõ
nulgana|anõ, -asõ, -ist⁸ < nukanaanõ, < ohonaanõ lapsevoodis olev naine, nurganaine
nulgatamiisi = nulgõldõ
nulga|voodõh†, -vu:utõ, -voodõht²⁰ lapsevoodi, nurgavoodi
nulgõldõ = nulgatamiisi = nulgõldõmistõ < nukõldõ nurgeti
nulgõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .nulkliganõ < nukõlinõ
nulk, nulga, .nulka³¹ < nukk [I] nurk
.nulkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = nulgõlinõ < .nukliganõ nurgeline
.nulkma|nõ, -dsõ, -st⁵ < .nukmanõ nurkmine
null', nulli, .nulli³⁷ null
nummõr', .numbri, nummõrd²³ number
nummõrda|ma, -q, -⁸³ nummerdama
nunn, nunna, .nunna³¹ nunn
nunn'o, -, -t² hellitl väike armas olend v asi, nunnu
nunn'o|tama, -taq, -da⁸² hellitama
nupili|nõ, -dsõ, -st⁵ tombuline, krobeline, nupuline
nup|p, -u, -pu³⁷ > nup|p', -i, -pi³⁷ nupp
nur|a, -a, -ra²⁶ vana, kulunud, nüri ese v olend; väidsenura vana kulunud nuga; vanamehenura vanamehenäss
nur'a|du, -du, -tut¹ närune, inetu; norus; nur'adu olõkigaq norus olekuga; hõhv oll' nur'adu vällänägemisegaq mullikas oli näruse välimusega
nurah(t)us, -õ, -t⁹ kassi häälitsus, korraks nurrumine
nur|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = nuratama = .nurrama 1. nurisema; virisema; 2. nurruma; 3. nuruma
nura(h)n norgus
nurask', -i, -it¹³ nüri tööriist; taa nuraskigaq joht rakoq saa eiq selle nüri riistaga küll raiuda ei saa
nura|tama, -taq, -da⁸² = nura(ha)ma
nur'atuhe = nur'atulõ inetult, näruselt
nur'atus, -õ, -t⁹ nurja läinud asi
nuratõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv nuratama
nurdso(h)n pahane, solvunud; kortsunud
nurdso|tama, -taq, -da⁸² = nordsutama kortsutama
.nurgama, nurgadaq, .nurga⁷⁷ = nurisõma
nurgi|ts, -dsa, -tsat¹³ = nurgus
nurgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .nurk'ma nuhkima
.nurgu = .norgo norgu
nurgus, -(s)õ, -t¹¹ = nurgits = nurgõs nuhkija
.nurgõlõma, nurõldaq, .nurgõlõ⁸⁵ korduv 1. nurisema; virisema; nuruma; 2. nurruma; 3. eesmärgitult olelema, lorutama; joodiguq nurgõlõsõq ümbre poodi joodikud lorutavad ümber kaupluse
nurgõs, -(s)õ, -t¹¹ = nurgus
nuri, nur'a, .nurja⁴³ äpardus
nuris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = .nurgama 1. = nürisemä nurisema; 2. nurruma
.nurja minemä nurja minema, ebaõnnestuma
.nurk'ma, .nurkiq, nurgi⁶³ = nurgitsõma nuhkima; kyik' kotusõq ommaq latsil läbi nurgiduq kõik kohad on lastel läbi nuhitud
.nurkõlõma, nurgõldaq, .nurkõlõ⁴³ = korduv .nurk'ma
nurm', nurmõ, .nurmõ³⁵ põld, nurm, väli
nurmi|k, -gu, -kut¹³ (puust) kaanega toidunõu
nurm'kan|a, -a, -na²⁸ = nurm'püv|i, -e, -ve²⁴ põldpüü
.nurra = .norro norgu
.nurra|ma, nurradaq, .nurra⁷⁷ = nura(ha)ma
nur|rin, -ina, -inat⁴ nurin, nurisemine
nuro(h)n = noro(h)n = nos'o(h)n norgus
.nurro lü:ümä, .laskma nurru lööma
nursta|k, -gu, -kut¹³ näru, räbal
.nurtso .jäämä pahanema, solvuma; kortsu jääma
.nurtsu|ma, -daq, -⁸⁰ = .nortsuma kortsuma
nuru|tama, -taq, -da⁸² nuruma, manguma, kerjama; lats' nurutas nikagu tälle koorigugõnõ saa laps nurub niikaua kui saab koorukese; saq nurutat siin santõ puul, mineq nurudaq saq ka sääl, kost midägiq saiaq om! sa kerjad siin kerjuste pool, mine kerja sina ka seal, kust midagi saada on!
.nus'ma, .nussiq, nussi⁶³ vulg nussima, suguühtes olema
nusmi|k, -gu, -kut¹³ = nuusnik käimla
nuss', nussi, .nussi³⁷ vulg nuss, suguühe
nussõldõ halvasti, kehvasti; taa asi om külh nussõldõ tett see asi on küll kehvasti tehtud; mul elo lätt nussõldõ mul läheb elu kehvasti
.nussõlõma, nussõldaq, .nussõlõ⁸⁵ = korduv .nus'ma
nuti|k, -ga, -kat¹³ nutikas, teravmeelne
nutili|nõ, -dsõ, -st⁵ = .nut'liganõ nupuline, konarlik
nuti|tama, -taq, -da⁸² = nuiotama nuruma, manguma, nuiama
.nut'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = nutilinõ
.nut'ma, nuttiq, nuti⁶³ 1. nuruma; 2. peksma
nuts, nutso, .nutso³⁷ = nuds'o lutt; lapsele imeda antud (nartsu sisse mähitud) leivatükk
nuts'a, -, -t² = nots'o notsu
nutsa|k, -gu, -kut¹³ komps; nutsakas
nu|tsin, -dsina, -dsinat⁴ ludin
nuts'o, -, -t² = nots'o
nutsu|tama, -taq, -da⁸² = nütsütämä 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
nut|t, -u, -tu³⁷ = lutt 1. lutt; 2. huulik keelpillil
nut|t', -i, -ti³⁷ 1. nutt (nuti), nupp; 2. = nuut' nuut
nuudi|k, -gu, -kut¹³ = nuut' nuut
nuudi|tama, -taq, -da⁸² nuudiga peksma, nuutima
nuudsahta|ma, -q, -⁸³ nuuksatama; iitsatama
nu:uk: miis' oll' nuuk nynagaq mees oli kongus ninaga
nu:uksama, nooksadaq, nu:uksa⁷⁷ nokutama
nu:uku norgu; pää om nuuku vaonuq pea on norgu vajunud
nu:ul', noolõ, nu:ult⁴⁰ nool
nuum, nuuma, .nuuma³¹ nuum
.nuumama, nuumadaq, .nuuma⁷⁷ nuumama
nu:um'ma, nu:umiq, noomi⁶³ noomima
nu:uq, noidõ, noid nood, need (hrl endast kaugemal asuva kohta, vrd naaq)
nu:ur', noorõ, nu:urt⁴⁰ noor
nu:urdu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. uuenema, noorenema, värskenema; 2. pehmenema (nt puidu või terariista kohta)
nu:ur'herr, noorõherrä, nu:urt.herrä³⁵ noorhärra
nu:urja|nõ = nu:urja|s, -dsõ, -st⁵ = noorõlik noorevõitu
nu:ur'mi:is', noorõmehe, nu:urtmi:ist³⁹ noormees
nu:ur'paar', noorõpaari, nu:urt.paari³⁷ noorpaar
nu:urskama, noorsadaq, nu:urska⁷⁷ korskama, norskama (hobuse kohta)
nu:uru, -, -t¹ = nu:uru|nõ, -dsõ, -st⁵ sama noor, ühevanune; nääq ommaq ütenuuruq nad on sama noored, ühevanused; tä om mu vele nuuru ta on sama noor kui mu vend
nu:urus, -õ, -t⁹ noorus
nuus, nuusu, .nuusu³⁷ lõhn; hais
nu:us', noosi, nu:usi³⁷ saak, noos
nuusahta|ma, -q, -⁸³ korraks nuuskama
.nuuskama, nuusadaq, .nuuska⁷⁷ nuuskama
.nuuskõlõma, nuusõldaq, .nuuskõlõ⁸⁶ = korduv nuuskama
.nuusli, -, -t¹ = .nuustri nuhkija, nuuskija
.nuusna, -, -t³ = nuusni|k, -gu, -kut¹³ = nusmik käimla
nuust', nuusti, .nuusti³⁷ (kokkukeeratud) kimbuke, nuust, tuust; hainanuust' heinatuust
nuusta|k, -gu, -kut¹³ tuust, nutsak
.nuustri, -, -t¹ = .nuusli nuhkija, nuuskija
nuusõlda|ma, -q, -⁸³ askeldama
nuut', nuudi, nuuti³⁷ = nutt' [2.] = nuudik nuut
nu:ut, nooda, nu:uta³¹ noot (nooda)
nu:ut', noodi, nu:uti³⁷ noot (noodi)
.nuutri, -, -t¹ < .paatri nuuter (taime, hrl kapsa juurehaigus)
.nuutsk'ma, .nuutskiq, nuudsi⁶³ nuuksuma
.nuutsk'na, -, -t³ nuuksumine
.nuutskõlõma, nuudsõldaq, .nuutskõlõ⁸⁵ = korduv .nuutsk'ma: ikk oll' jo üle lännüq, a jutu seen tükke iks nuutskõlõma nutt oli juba üle läinud, kuid jutu sees kippus ikka nuuksuma
nõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ = nõtsk nõgu; nõgus; nõds'o kotus nõgus koht
nõds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ nõgusid täis; nõgus
nõdsõrmus, -õ, -t⁹ vajuv, vetruv pinnas, mudane koht
nõdõr, nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdyr' = nõtr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõdõrm, -u, -t⁴ = nõdõrmu, -, -t¹ = nõdõrmus, -õ, -t⁹ kätkivibu
nõdyr', nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdõr
nõgi, nyy, nõkõ²⁵ nõgi
nõgih(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = nyytuma nõetuma
nõgikik|as, -ka, -ast²² musträhn; määrdunud inimene
nõgi|nõ, -dsõ, -st⁷ = nyynõ nõgine
nõgi|tama, -taq, -da⁸² = nyytama [1.] nõetama
nõglandus, -õ, -t⁹ = nõglats'
nõglapuu, -, -d⁵⁰ okaspuu; nõgla(puu)mõts okas(puu)mets
nõgla|ts', -dsi, -tsit¹³ = nõglandus nõelatäis; nõglats' niiti nõelatäis niiti
nõgli|k, -gu, -kut¹³ nõelik (käsitöövahend)
nõgluma, .nõkluq, nõglu, min 1. ja 3. p nõgli⁷¹ nõeluma; nõgli sukkõ nõelusin sokke; latsõq nõglusõq tarrõ piten lapsed nõeluvad tuba mööda (käivad edasi-tagasi)
nõglu|nõ, -dsõ, -st⁷ okkaline
nõglu|tama, -taq, -da⁸² pistma (valutama); kipitama; joosi läbi nõgõssidõ, jalaq nõglutasõq jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavad
nõgõl, nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgyl' = nõkl nõel; okas; heegeldüs-, koti-, nöps'-, plett'-, pritsi-, suka-, ummõlus-, ummõlusmassinanõgõl heegeldus-, koti-, nööp-, haak-, süstla-, suka-, õmblus-, õmblusmasinanõel;
nõgõl|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² karuohakas
nõgõl.trükli*, -, -t¹ maatriksprinter
nõgõsti|k, -gu, -kku³⁸ = nõgõsto, -, -t¹ nõgestik
nõgyl', nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgõl
nõia|kõld, -kõlla, -.kõlda³² ungrukold (taim); nõiakõllaq ommaq reboraikõ muudu ungrukollad on karukoldade moodi
nõid, nõia, .nõida³³ nõid; ravitseja; šamaan; võlur, maag
.nõidla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ halb inimene
.nõidli|k, -gu, -kku³⁸ nõialik, nõiataoline
.nõidma, .nõiduq, nõiu⁶⁴ nõiduma
.nõidus, -õ, -t⁹ nõidus
nõkl, nõgla, .nõkla⁴⁵ = nõgõl
.nõklama, nõgladaq, .nõkla⁷⁷ nõelama
nõks, nõksu, .nõksu³⁷ nõks
nõksahta|ma, -q, -⁸³ nõksatama
nõksah(t)us, -õ, -t⁹ nõksatus
nõ|kõn', -gõna, -gõnat⁴ = nõ|kõn' = nõ|kõs', -gõs(s)õ, -gõst¹² nõges
nõlg', nõlõ, .nõlgõ³⁴ tatt
.nõlgama, nõladaq, .nõlga⁷⁷ = nõlõtama tatistama; oll' uma rynnaedidse ärq nõlanuq oli oma rinnaesise ära tatistanud
nõlgutõ|bi, -võ, -põ²⁵ > nõlõtõbi
nõli|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõlõnõ tatine; latsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq lapsed on tal tatised, kuid muidu prisked
nõlv, nõlva, .nõlva³⁰ nõlv
nõlva|k, -gu, -kut¹³ nõlvak, kallak
.nõlvi kaldu; pangu-i pudõlit nõlvi saisma, lätt ümbre! ära pane pudelit kaldu seisma, läheb ümber!
nõlvikallaq = nõlvikullaq kallakil
nõlvil(d)õ kallakile
nõlõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõline tatine
nõlõ|tama, -taq, -da⁸² = .nõlgama tatistama
nõlõtõ|bi, -võ, -põ²⁵ < nõlgutõbi nõletõbi (hobuste nakkushaigus)
nõrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ nõrguma; lähädi seeneq ärq ni panni nõrahuma kupatasin seened ära ja panin nõrguma
nõr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ nõrisema
nõrg, nõrõ, .nõrgõ³⁴ renn
nõrgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ minestama; nõrkema
nõrgah(t)us, -õ, -t⁹ 1. minestus; 2. = .nõrkus [1.] nõrkus
nõrgameeleli|ne, -dse, -st⁵ nõdrameelne
nõrgastõ = .nõrka
.nõrgu|ma, -daq, -⁸⁰ nõrguma
nõrgu|tama, -taq, -da⁸² 1. noogutama; painutama; sirutama; lausu-s synnagiq, nõrgut' ynnõ nynna ei lausunud sõnagi, noogutas ainult; jalg om nii haigõ, et põlvõst või ei nõrgutaq sukugiq jalg on nii haige, et põlvest ei või üldse painutada; külänt istut, lää jalgo nõrgutama küllalt istutud, lähen jalgu sirutama; 2. kohupiimale koort hulka segama; pandas vaarat kaussi ja valõtas hapundkuurt pääle pannakse kaussi kohupiima ja valatakse hapukoort peale
nõrgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ noogutama, kõlgutama; käü tan alasi umma nynna nõrgutõllõn käib siin alati oma pead kõlgutades
nõrgõmbahe = nõrgõmbalõ nõrgemalt; lahjemalt
nõrgõq, .nõrkmõ, nõrgõnd¹⁶ sag m vedru; sängünõrkmõq voodivedrud
nõrista|ma, -q, -⁸³ nõristama
nõris|õma, -taq, -õ⁸⁷ nõrisema
nõrk, nõrga, .nõrka³¹ nõrk
.nõrka = nõrgastõ lõdvalt, nõrgalt; kotiq ommaq nõrka köüdedüq kotid on nõrgalt (kinni) seotud
.nõrkja|nõ = .nõrkja|s, -dsõ, -st⁵ nõrgavõitu
.nõrkmõq vt nõrgõq
.nõrku|ma, -daq, -⁸⁰ nõtkuma, vetruma
.nõrkus, -õ, -t⁹ 1. = nõrgah(t)us [2.] nõrkus; 2. nõtkus, vetruvus
nõrõq, .nõrrõ, nõrõt¹⁸ nire, nõre
nõrõ|tama, -taq, -da⁸² nõretama
nõsar|aq, m -idõ, -it¹² kraam, träni, vt nõu [2.]
nõsta|k', -gi, -kit¹³ = nõstang, -u, -ut¹³ kandam; panõq uma puunõstak' aho ette! pane oma puukandam ahju ette!
nõstatus, -õ, -t⁹ juuretis; (ree)jalase kumerus
nõstiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁵ = .nõstõlõma korduv tõstma; pidevalt sülle võtma; nii külm om, et hopõn' nakkas jalgo nõstiskõlõma nii külm on, et hobune hakkab jalgu tõstma; tä om latsõ väega ärq tillitänüq, nõstiskõlõs pääle ta on lapse väga ära hellitanud, kogu aeg võtab aga sülle
.nõstma, .nõstaq, nõsta⁶¹ tõstma
nõstu|k', -gi, -kit¹³ tõstuk
.nõstv|aq, m -idõ, -it³ rõuged
.nõstõlõma, nõstõldaq, .nõstõlõ⁸⁵ = nõstiskõ(l)lõma: ku pall'o om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel alles
nõsõ|k', -gi, -kit¹³ = nõsõng
nõs|õma, -taq, -õ⁷² tõusma
nõsõng, -u, -ut¹³ = nõsõk' tõus, tõusmine; päävänõsõng päikesetõus; ida
nõsõ|tama, -taq, -da⁸² kergitama; sepp nõsõtas tahast pärm kergitab tainast
nõtr, nõdra, .nõtra⁴⁵ = nõdõr 1. painduv, vetruv; 2. kätkivibu
nõtsk, nõdso, .nõtsko³⁶ = nõds'o nõgu; nõgus; seol hobõsõl om sälg pall'o nõtsk sellel hobusel on selg liiga nõgus
.nõtsko nõtku; vaos nõtsko vajub nõtku
.nõts(k)liga|nõ, -dsõ, -st⁵ lohklik, nõgusid täis; asõq om nõtsliganõ (magamis)ase on lohklik
nõu, nõvvo, (.)nõvvo³⁷ = nõvv 1. nõu, nõuanne; nõuhtõ jäämä nõustuma; nõu(h)n olõma nõus olema; 2. m riist, vahend, abinõu; ese, asi, osa; hobõsõnõvvoq hobuseriistad; seo ilma aigo om egäsugumaidsi tegüsit nõvvõ olõman tänapäeval on olemas igasuguseid efektiivseid vahendeid; võtaq umaq nõ(vv)oq ja nõsaraq ja käüq kodo! korja oma asjad kokku ja käi koju!
.nõudli|k, -gu, -kku³⁸ nõudlik
.nõudma, .nõudaq e nõudaq, nõvva⁶⁶ nõudma
.nõudmi|nõ, -sõ, -st⁵ nõudmine, tingimus; tä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ ta nõustus tingimustega
nõ'uroloogia, -, -t³ neuroloogia
nõ'uro|lu:ug', -loogi, -lu:ugi³⁷ neuroloog
nõut.raal|nõ, -sõ, -sõt⁶ neutraalne
nõ'utrali|si:ir'mä, -si:iriq, -seeri⁶³ neutraliseerima
nõvv, nõvvo, (.)nõvvo³⁷ = nõu
nõvvatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ küsitlema; sääl minno nõvvatõldi seal mind küsitleti
nõvvo|tama, -taq, -da⁸² nõustama, nõu andma
nõvvotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ nõutama, hankima, muretsema; nõvvotõlli külä päält sada kruuni hankis küla pealt sada krooni
nä(äq), näide, näid = nimäq nemad
nädsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = näselemä = jäselemä hullama; purelema, kisklema
nädselm, -ä, -ät⁴ = nädselmä|hain, -haina, -.haina³⁰ = nädserm, -ä, -ät⁴ = nädsermä|hain, -haina, -.haina³⁰ vesihein (umbrohi)
nädsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ nätskeks muutuma; ku sai ärq jahtu, sys nädsähü ärq kui sai ära jahtus, siis läks nätskeks
nädäli(l)de nädaliti, iga nädal; käü nädälide koton käib iga nädal kodus
nädälihüisi nädalate kaupa; istus nädälihüisi koton istub nädalate kaupa kodus
nädäli|ne, -dse, -st⁵ nädalane; mitmõnädäline mitmenädalane
nägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema
nägelüs, -e, -t⁹ nägelus
nägemi|ne, -se, -st⁵ 1. nägemine; hüvvä e hääd nägemist! nägemist!, nägemiseni!; 2. nägemus, hallutsinatsioon, kummitus, viirastus; näge nägemiisi näeb nägemusi
nä|gemä, -täq, -e⁶⁰ nägema; taa tüü tulõ nätäq mul esiq ärq tetäq see töö tuleb nähtavasti mul endal ära teha
nägemä|dü, -dü, -tüt¹ nähtamatu; tä muutus nägemätüs ta muutub nähtamatuks
nägemäldäq nähtamatu; õhk om nägemäldäq õhk on nähtamatu
nä|go, -o, -ko²⁷ = n'ago nägu; väljanägemine, välimus; ei teko ei näko ei tegu ega nägu
nägünemä, .näüdäq e nägünedäq, nägüne⁸⁹ paistma; kodo jo kavvõst nägünes kodu paistab juba kaugelt
.nähkri, -, -t¹ = nähkä, -, -t² = nähkär', -i, -it⁴ = nähkäts' = nähro ihnuskoi, kitsipung
nähkäri|ne, -dse, -st⁵ ihne, kitsi; tä om sääne nähkärine ja kygõ hindäkasu pääl välän ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljas
nähkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = .nähkri
nähr, nährä, .nährä³⁵ ihne
nährikä|ne, -dse, -st⁵ vintske
nähro, -, -t² = .nähkri
nähv', nähvi, .nähvi³⁷ nähv
nähvi|ts, -dsä, -tsät¹³ nähvits
nähvähtä|mä, -q, -⁸³ korraks nähvama
nähvä|k, -gu, -kut¹³ nähvakas
.nähvämä, nähvädäq, .nähvä⁷⁷ 1. nähvama; 2. = .nihvama näppama
.näibelemä, näibeldäq, .näibele⁸⁵ = .nälbelemä
näio, -, -t² = neio neiu
näkinäio, -, -t² = näkk'
näki|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ näkitsema
näk|k', -i, -ki³⁷ = näkinäio = näks' näkk, näkineiu
näkkümä, .näüdäq, näü⁷⁹ paistma, näima, tunduma; asi näkküs tõisildõ ollõv asi näib teisiti olevat
näks', näksi, .näksi³⁷ = näkk'
.näkselemä, näkseldäq, .näksele⁸⁵ = korduv .näks'mä
.näks'mä, .näksiq, näksi⁶³ näksima
.näksämä, näksädäq, .näksä⁷⁷ näksama
nä|küs, -güsä, -güsät⁴ < .näokas nägus
.nälbelemiisi närvalt, isutult
.nälbelemä, nälbeldäq, .nälbele⁸⁵ = .näibelemä = .närbelemä kiduma, närvalt, isutult sööma
nälg, nä(l)lä, .nälgä³⁴ nälg
.nälgelemä, nä(l)leldäq, .nälgele⁸⁵ = korduv .nälgümä
nälg|hain, -haina, -.haina³⁰ nälghein (umbrohi)
nälgsü|tämä, -täq, -dä⁸² = nä(l)lütämä näljutama
.nälgü|mä, -däq, -⁸⁰ nälgima
nä(l)lä|k, -gu, -kut¹³ näljane; vilets, vaene
nä(l)läkoi, -, -d⁵³ ihnuskoi
nä(l)lä|ne, -dse, -st⁷ näljane
nä(l)lätsehe = nä(l)lätsele näljaselt
nä(l)lü|tämä, -täq, -dä⁸² = nälgsütämä
nänn, nännä, .nännä³⁵ lastek tiss (rind; nisa)
nännä, -, -t² lastek ema, emme; tätä ja nännä ommaq takantarõn ja es lupaq sekäq issi ja emme on tagatoas ja ei lubanud (ennast) segada
nännäli|ne, -dse, -st⁵ imev (laps), imik; sul om lats' viil nännäline sul on laps alles imik; suurõnännäline suuretissiline
nännä|tämä, -täq, -dä⁸² imetama
nännüsk', -i, -it¹³ riidehilp; ku saq üts'kõrd ärq koolõt, sys annaq naaq nännüskiq mullõ kui sa ükskord sured, siis anna need riidehilbud mulle
.näo|du, -du, -tut¹ näotu, inetu
.näoka|s, -dsõ, -st⁵ > näküs
näo|pilt', -pildi, -.pilti³⁷ portree
.näotuhe = .näotulõ näotult, inetult
näpeldä|mä, -q, -⁸³ = näperdä|mä, -q, -⁸³ = näpitsemä = näpotama näperdama, näppima, sõrmitsema
näpiq, m .näppe, .näppe³⁷ näpitstangid
näpistä|mä, -q, -⁸³ näpistama
näpistüs, -e, -t⁹ näpistus
näpi|ts, -dsä, -tsät¹³ näpits; pesupulk
näpi|tsemä, -tsäq e däq, -dse⁹⁰ = näpi|tämä, -täq, -dä⁸² = .näp'|mä, -piq, -i⁶³ = näpeldämä
näposni|k, -gu, -kku³⁸ varas
näpostõ = n'apostõ napilt, kasinasti; mul om aigo väega näpostõ mul on aega väga napilt
näpo|tama, -taq, -da⁸² = näpeldämä
näpotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv näpotama
näpo|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ näputäis
näp|p, -o, -po³⁷ = n'app näpp, sõrm
näp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ näppama
.näps'mä, .näpsiq, näpsi⁶³ näpsima, näksima
.näpsämä, näpsädäq, .näpsä⁷⁷ = .napsama näpsama, napsama
närb, närvä, .närbä³⁴ = .närbe, -, -t³ = närvädü = närväs närb (isutu; jõuetu)
.närbelemä, närveldäq, .närbele⁸⁵ = .nälbelemä = närbüske(l)lemä kiduma, närvalt, isutult sööma
närbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = närväh(t)ümä närtsima
.närbüs, -e, -t⁹ isutus; jõuetus
närbüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .närbelemä
närel|emä, -däq, -e⁸⁵ riidlema
näre|tämä†, -täq, -dä⁸² mäletsema
när|i, -i, -ri²⁶ nuriseja
när|imä, -riq, -i⁵⁷ = näris|emä, -täq, -e⁸⁷ irisema, nurisema
när|rin', -inä, -inät⁴ nurin; riid; urin
.närrämä, närrädäq, .närrä⁷⁷ = närä(hä)mä
närss', närsi, .närssi³⁷ = näss' 1. näss; 2. kitsipung
närts, närdso, .närtso³⁷ = n'arts narts; lapp
närv', närvi, .närvi³⁷ närv; närvi(h)n olõma närvis olema
närvili|ne, -dse, -st⁵ närviline
närvi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ närvitsema
närvä|dü, -dü, -tüt¹ = närb
närvähtä|mä, -q, -⁸³ närtsitama
närväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = närbäh(t)ümä 1. närbuma; tohletama; 2. minestama
närväh(t)üs, -e, -t⁹ 1. isutus; jõuetus; 2. minestus
närväs, .närbä, närväst²² = närb
närähtä|mä, -däq, -⁸³ < närähütmä uratama
näräh(t)üs, -e, -t⁹ urin; nurin
närähü|tmä, -täq, -dä⁶² > närähtämä
näräl', -i, -it⁴ kalts, räbal
när|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ = .närrämä urisema; nurisema; närähäs niguq pini uriseb nagu koer; närrä ja närrä, jovva-i kullõldaq tuud närinät nuriseb ja nuriseb, ei jaksa kuulata seda nurinat
närä|p', -bi, -pit¹³ vintske, okslik puu(pakk); naaq näräbiq lää eiq sukugiq lahki need vintsked puud ei lähe üldse lõhki
näräsk', -i, -it¹³ nuriseja
näsel|emä, -däq, -e⁸⁵ = jäselemä = nädselemä hullama; purelema, kisklema
näsimä, nässiq, näsi⁵⁷ näsima
näss', nässi, .nässi³⁷ = närss' 1. näss; 2. kitsipung
nässi|ne, -dse, -st⁷ kitsi
näts, nätsü, .nätsü³⁷ närimiskumm
nätsk, nädsä, .nätskä³⁴ nätske
nätsü|tämä, -täq, -dä⁸² nätsutama
nättäv, -ä, -ät⁴ nähtav
nättävähe = nättäväle nähtavale
nättäväl(e) nähtaval(e)
nä|täl', -däli, -dälit⁴ nädal
nätäq vt nägemä
nätüs, -se, -t⁹ nähtus
nääreq, .näärme, nääret¹⁸ nääre
näüdeq, .näüte, näüdet¹⁸ näide
näüdsi|k, -gu, -kut¹³ näitsik, teenijatüdruk
näüdüs, -(s)e, -t¹¹ eeskuju; näidis, mudel; näüdüst võtma eeskuju võtma
näüs(s) eks näeb, eks paistab, eks me näe; näüs noh, miä taast as'ast saa eks näeb, mis sellest asjast saab
.näütelemä, näüdeldäq, .näütele⁸⁵ näitlema
.näüte|mäng, -mängo, -.mängo³⁷ näitemäng
.näüt(e)lejä, -, -t³ näitleja
.näütsi, -, -t¹ = .neitsü neitsi
.näütämä, näüdädäq, .näütä e .näüdä⁷⁷ 1. näitama; 2. paistma, tunduma; asi näütäs halv ollõv asi paistab halv olevat
.näütüs, -e, -t⁹ 1. näitus; näitamine; 2. näide; näütüses või tuvvaq... näiteks võib tuua...
nö|gimä, -kiq, -gi⁵⁷ = n'ogima 1. tögama; 2. midagi aeglaselt tegema
.nöksämä, nöksädäq, .nöksä⁷⁷ = .n'oksama nöökama
nöps', nöpsi, .nöpsi³⁷ = nüps' nööp
nöps'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla⁴⁵ nööpnõel
nördsü|tämä, -täq, -dä⁸² = n'ardsotama = nordsutama = nürdsütämä kortsutama
nörts, nördsü, .nörtsü³⁷ korts
.nörtsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'artsuma = .nürtsümä kortsuma
nööbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ nüpeldama, peksma
nööri|tämä, -täq, -dä⁸² = nü:ür'mä (2.( nööriga märkima
nööserdä|mä, -q, -⁸³ endale ahnitsema; nööserdäs kyik' hindäle, jätä-i tõisilõ midägiq ahnitseb kõik endale, ei jäta teistele midagi
nööverdä|mä, -q, -⁸³ manööverdama
nübli|k, -gu, -kut¹³ malk
nü|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ = nudsima imema; lutsima
nü|gä, -ä, -kä²⁵ vetikad seisval veekogul, roheline kiht veel
nügä|ne, -dse, -st⁷ nüüdne, nüüdisaegne; nügätsel aol nüüdisajal, nüüdsel ajal; nügädse ao massinaq nüüdisaegsed masinad
nügyr', nügrä, .nükrä³⁵ = mügyr' = n'ugyr' = nükr mutt (loom)
nühikallaq = nühikilläq = nühäkilläq
.nühk'mä, .nühkiq, nühi⁶³ nühkima
.nühksähtä|mä, -q, -⁸³ müksama
nühksäh(t)üs, -e, -t⁹ müks
.nühksämä, nühästäq, .nühksä⁷⁶ pisut (kergelt) nühkima; autoklaasi päält tulõ mustus ärq nühästäq autoklaasilt tuleb mustus ära nühkida
nühkä, -, -t² nohik; ihnur
.nühkä vidämä lohistama; hainaq veeti nühkä kodo manoq heinad veeti koju lohistades
nühkäkilläq = nühäkilläq
nühkä|tämä, -täq, -dä⁸² = n'uhkatama nühkima
.nühkü = .n'uhku libisedes; nühakil
.nühkü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'uhkuma kuluma
nühr, nührü, .nührü³⁷ = nührä, -, -t² = nührü nüri; nühr väits' tulõ vaibas hikoq nüri nuga tuleb teravaks ihuda; nühr vikaht' tsaetas teräväs nüri vikat pinnitakse teravaks
nühräsk', -i, -it¹³ nüri terariist
nühräski|ne, -dse, -st⁵ nüri
nührü, -, -t² = nührä
.nührümä, .nührüdäq, nührü⁷⁹ nürinema
.nührüs, -e, -t⁹ nüridus
nührü|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ > nührü|tämä, -täq, -dä⁸² nüriks tegema (teravat asja)
nühähtä|mä, -q, -⁸³ < nühähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks kergelt nühkima
nühäkilläq = nühikallaq = nühikilläq = nühkäkilläq = nühäkullaq = nühäl = nühä(h)n = nühüssilläq nühakil, lohistades; tsika oll' hää tükk maad veet maad piten nühän siga oli hea tükk maad veetud maad pidi lohistades
nükr, nügrä, .nükrä³⁵ = nügyr'
.nüks'mä, .nüksiq, nüksi⁶³ nöökama
nüle|p', -bi, -pit¹³ väga üleannetu inimene v loom, käitumishälvik; erikoolin opis hirmsit nülepiid erikoolis õpib hirmsaid käitumishälvikuid
nülü|nemä = nülü|vämä†, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ kuluma
nüpeldä|ma, -q, -⁸³ nüpeldama
.nüpli, -, -t¹ piits
nüps', nüpsi, .nüpsi³⁷ = nöps' nööp
nürdsä|k, -gu, -kut¹³ kortsunud ese
nürdsü|tämä, -täq, -dä⁸² = n'ardsotama = nordsutama = nördsütämä kortsutama
nüris|emä, -täq, -e⁸⁷ = nurisõma [1.] nurisema
nürss', nürsi, .nürssi³⁷: habõnanürss' lühike habe
.nürtsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .n'artsuma = .nörtsümä kortsuma
nür|ä(hä)mä, -räq e -ädäq, -rä e -ähä⁸⁸ 1. nurruma; 2. nurisema
nüräsk', -i, -it¹³ nuriseja
.nüsmä, .nüssäq, nüssä⁶¹ lüpsma
nüss, nüssü, .nüssü³⁷ lüps
nüssi|k, -gu, -kut¹³ lüpsik
nüssä|k, -gu, -kut¹³ = nüssäng, -u, -ut¹³ lüps, lüpsiaeg
nütsü|tämä, -täq, -dä⁸² = nutsutama 1. imema, lutsutama; 2. = mütsütämä [1.] kägardama, nutsakusse keerama
.nüä|ne, -dse, -st⁷ vetikaid täis kasvanud (seisva veekogu kohta)
.nü:übli, -, -t³ kimbatus; ma sattõ nüüblihe sattusin kimbatusse
nüüd > noq (1.(
nüüdsama > no(q)sama
nü:ür', nööri, nü:üri³⁷ nöör
nü:ür'mä, nü:üriq, nööri⁶³ 1. nöörima, tüssama; 2. = nööritämä nööriga märkima
nü:ürämä, nöörädäq, nü:ürä⁷⁷ kandma, tassima
nüüsterdä|mä, -q, -⁸³ = tüüsterdämä määrima, mustaks tegema; kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt? kus sa oma riided nii ära oled määrinud?
.nüüstmä, .nüüstäq, nüüstä⁶¹ hõõruma
.nyakallaq = .nyakillõ najakil, nõjakil
.nyakallõ najakile, nõjakile
.nyakillaq = .nyakallaq
.nyakillõ = .nyakallõ
nyal najal
nyalt najalt
.nyalõ najale
.nya|tama, -taq, -da⁸¹ najatama, nõjatama
.nya|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ najatuma, nõjatuma, toetuma
.nyatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .nyatama
nyn|a, -a, -na²⁸ nina; neem; vaist; mul nyna ütles vaist ütleb mulle; nyna perrä vaistlikult; nynna nõrgutama v nõrgutõ(l)lõma pead noogutama, kõlgutama (vt ka nõrgutama ja nõrgutõ(l)lõma)
nynaka|nõ = nynaka|s, -dsõ, -st⁵ nupukas, arukas; hea vaistuga; mulgiq olliq väega nynakadsõq meheq, ostiq meil kygõ parõmbaq kotusõq hinele mulgid olid väga nupukad mehed, ostsid meil kõige paremad (talu)kohad endale; väega nynakanõ miis', õkva tund, ku kost midä saa väga hea vaistuga mees, kohe tunneb, kui kuskilt midagi saab
nynakillõ = nynol(d)õ ninuli, ninali
nyna|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ = nynask'
nyna|pääli|ne, -dse, -st⁷ neemepealne
nynarät|t', -i, -ti³⁷ taskurätt
nynask', -i, -it⁴ = nynami:is' ninamees, eestvedaja
nyna|tark, -targa, -.tarka³⁰ ninatark
nynatsikku ninapidi (koos)
nynnapite(h)n vidämä ninapidi vedama
nynol(d)õ = nynakillõ
nyy! nõõ! (hüüd hobusele)
nyyku kummargile; lasõq hinnäst nyyku lase ennast kummargile
nyyl, nõõlu, nyylu³⁷ vokinöör
nyy|nõ, -dsõ, -st⁷ = nõginõ nõgine
nyytama, nyytaq, nõõda⁸¹ 1. = nõgitama nõetama; 2. nõõtama (hobust)
nyy|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = nõgih(t)uma nõetuma; pada om ärq nyytunuq pada on nõetunud

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y