Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

.haabja|nõ = .haabja|s, -dsõ, -st⁵ haabjas, haavakoore värvi, hallikas
.haag'ama, haag'adaq, .haag'a⁷⁷ taga rääkima; ette heitma; laimama
haah', hahe, haaht³⁹ > hani
haaju, -, -t² narr, kergemeelne
haak', haagi, .haaki³⁷ haak; haaki minemä tülli minema
.haakri, -, -t¹ pootshaak
.haakõlõma, haagõldaq, .haakõlõ⁸⁵ 1. (joostes) haake tegema; 2. tüli norima
.haal'ma, .haaliq, haali⁶³ 1. haarama; ahnitsema; õgima; tööd rabama; 2. kahlama, sumpama
.haanigõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Haani (Haanja) elanik
haani|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ õlu, taar (hrl luulekeeles)
.haani|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ meessoost Haani (Haanja) elanik
haar', haari, .haari³⁷ tiib, laba (tuulikul, vesiveskil, masinail)
haarahta|ma, -q, -⁸³ < haarahu|tma, -taq, -da⁶² < habahutma korraks v kiiresti haarama, krahmama
haaras|.kits'ma, -.kitsiq, -kitsi⁶³ > haariskõ(l)lõma
.haardma, haardaq, haara⁶⁶ haarama, kahmama
.haarduma, .haardudaq, haaru⁷⁹ 1. ulatuma, küündima; jätkuma, piisama; 2. sattuma, juhtuma; 3. nakkuma, sidurduma
haariskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ < haaras.kits'ma (siit-sealt) haarama, midagi hookaupa tegema
haarus, -(s)õ, -t¹¹ < situr' sidur
haav, haava, .haava³⁰ 1. haab; 2. haav, vigastatud koht
.haavama, haavadaq, .haava⁷⁷ haavama, vigastama
haava|nõ, -dsõ, -st⁷ = haavinõ haavapuine, haavapuust
haavaporovi|k = haavapuravi|k, -gu, -kku³⁸ = haavatatt' haavapuravik, punapuravik
haava|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ haavariisikas
haavatat|t', -i, -ti³⁷ = haavaporovik
haavi|nõ, -dsõ, -st⁷ = haavanõ
haavisti|k, -gu, -kku³⁸ = haavisto, -, -t¹ haavik
.haavli, -, -t¹ haavel
habahu|tma, -taq, -da⁶² > haarahtama
habahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = habal|õma, -daq, -õ⁸⁵ = habõhõ(l)lõma < haba|.rits'ma 1. kiiruga, rabeldes, uisapäisa tegutsema; 2. siit-sealt haarama; ahnitsema; jagelema, sõnelema
haba|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi⁶³ > habahõ(l)lõma
habask', -i, -it¹³ 1. kergats, lobiseja; 2. lai rõivas, ürp
ha|bima, -piq, -bi⁵⁷ haarama; ahnitsema; suur' kala habi suurt süütä suur kala haarab suurt sööta
habinahe = habinallaq = habinalõ kiiresti, häälekalt (hrl söömise kohta)
habis|õma, -taq, -õ⁸⁷ 1. vabisema, värisema; kahisema, kohisema; nohisema; 2. lobisema; vastu rääkima
habras, .hapra, habrast²² habras, kergesti murduv, pude, rabe; mäda, pehkinud
habrasta|ma, -q, -⁸³ hapraks muutma; pehastama
habrastu|ma, -daq, -⁸⁴ = hubrastuma hapraks muutuma; pehkima
habõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = habõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = habahõ(l)lõma
habõn|aq, m -idõ, -it⁴ < hapõn' habe; habõnit ajama habet ajama
habõna|raud, -ravva, -.rauda³³ > habõna|väits', -väidse, -väist³⁹ habemenuga
habõndu|ma, -daq, -⁸⁴ habetuma, habemesse kasvama
habõni|k, -gu, -kku³⁸ habemik
had'a|k, -gu, -kut¹³ kergats (hrl naine)
had'ra = had're, -, -t² kerglane, edev inimene
ha|go, -o, -ko²⁷ hagu, oks, vits
hagras, .hakra, hagrast²² hapu; tilgastanud
ha|gõma, -kõq, -e⁵⁹ 1. (hunti) hurjutama; hurjutama, keelama (hrl last); 2. haarama, ahnitsema; koguma, korjama;
haheq, .hahkõ, hahet¹⁹ = hahetus
hahe|tama, -taq, -da⁸² 1. = .hahkama [1.] valgenema hakkama, koitma; 2. halli(ka)ks muutuma
hahetus, -õ, -t⁹ = haheq nõrk valgus, eha-, koidukuma
hah|hil, -ila, -ilat⁴ = ahhil ahel
hahk, haha, .hahka³³ < ahk 1. (valkjas)hall, tuhkjas; hallikas; 2. nõrk valgus, koidukuma; 3. tühi jutt, loba
.hahkama, hahadaq, .hahka⁷⁷ 1. = hahetama [1.] valgenema hakkama, koitma; hahkama nakkas joq koitma hakkab juba; 2. tühja juttu ajama, luiskama; 3. halli(ka)ks muutma
hahka|tama, -taq, -da⁸² = hähkätämä lõõtsutama, hingeldama
hahka|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja, tühja jutu rääkija
.hahkja|nõ = .hahkja|s, -dsõ, -t⁵ hallikas
hahmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = jahmah(t)uma jahmuma, ehmuma
hahmah(t)us, -õ, -t⁹ = jahmah(t)us jahmatus, ehmatus
haiba, -, -t² = haiba|k, -gu, -kut¹³ = haibats' kergemeelne, edev inimene (hrl tüdruku kohta)
haiba|tama, -taq, -da⁸² edvistama; vigurdama; hullama
haiba|ts', -dsi, -tsit¹³ = haiba
haida|k, -gu, -kut¹³ kergemeelne; kergats
.haigla|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haigõnõ
.haigus, -õ, -t⁹ haigus, tõbi
haigu|tama, -taq, -da⁸² haigutama
haigutus, -õ, -t⁹ = haik [1.] haigutus; mullõ tüküs haik pääle mind ajab haigutama
haigutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haigutama
.haigõ, -, -t³ haige, tõbine; valus
.haigõma|ja, -ja, -ia²⁸ haigla
.haigõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haigõpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = .haiglanõ haiglane, haigevõitu, haigepoolne
.haigõtallitaja, -, -t³ põetaja
.haihkõlõma, haihõldaq, .haihkõlõ⁸⁵ < .haikõlõma, < .harkõlõma [2.] kahtlema, kõhklema; viivitama, aega raiskama
haik, haigu, .haiku³⁷ 1. = haigutus haigutus; 2. kerglane; lapsik; saamatu
.haikama, haigadaq, .haika⁷⁷ halvaks minema; haisema, lehkama; kala piät suula pandma, muido lätt haikama kala peab soola panema, muidu läheb haisema; liha om haiganuq hyngugaq liha on halvaks läinud haisuga
.haiklõma, haigõldaq, .haiklõ⁷⁸ (rumalalt) vigurdama, edvistama, alpima
.hai(h)klõmiisi kaheldes, kõheldes
.haikõlõma, haigõldaq, .haiklõ⁸⁵ > .haihkõlõma
hain, haina, .haina³⁷ hein; rohi; umbrohi
haina|k, -gu, -kut¹³ = hainang heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|kaar', -kaari, -.kaari³⁷ heinakaar
haina|kands, -kandsu, -.kandsu³⁷ rohutüügas; niidetud heinamaa
hainaka(d)sa|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ = hainaritsik
hainakuu, -, -d⁵⁰ < juuli juuli
hainali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ heinaline
hain-alo|nõ, -dsõ, -st⁷ madu; rästik
hainamaa, -, -d⁵⁰ heinamaa
haina.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ heinamaarjapäev, 2. juuli
hainang, -u, -ut¹³ = hainak heinaaeg, heinailm; heinategu
haina|nõ, -dsõ, -st⁷ rohune, rohuga kaetud; umbrohtunud; heinane
hainaritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ = haina.rits'ka|s, -, -(s)t¹⁵ = hainaka(d)sak = hainatsirts rohutirts
haina|tama, -taq, -da⁸² = hainotama (umb)rohtuma
hainate|go, -o, -ko²⁷ heinategu
haina|tsirts, -tsirdsu, -.tsirtsu³⁷ = hainaritsik
haino|tama, -taq, -da⁸² = hainatama
hais, haisu, .haisu³⁷ hais, lõhn
.haisama, haisadaq, .haisa⁷⁷ haisema, lõhnama
haiska, -, -t² = has'ka latatara
haiska|tama, -taq, -da⁸² = has'katama latrama, keelt peksma
haisu|tama, -taq, -da⁸² haisutama
ha|jo, -jo, -io²⁶ = hojo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hajol|õma, -daq, -õ⁸⁵ 1. vallatlema, kergemeelselt käituma; 2. hulkuma
hajopin|i, -i, -ni²⁶ = hojopini hulkuv koer
hajovallaq = hajovillaq laokil, lohakil, hooletuses; hajuvil
hajovallõ = hajovillõ laokile, lohakile, hooletusse; hajuvile
hakk', haki, hakki³⁷ 1. hakk (viljavihud v linapeod); 2. hakk (lind); 3. Kasaritsa, Haanja või Võru kandi elanike pilkenimetus
haksikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kaltsakas
halahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ halama; haletsema, kaasa tundma
hal|a(ha)ma, -laq, -la⁸⁸ halama
hala|pai, -paiu, -.paiu³⁷ = hala(k)puu, -, -d⁵⁰ leinapaju
hal'as, .halja e .hall'a, hal'ast²² haljas, roheline; selge, klaar (viina kohta)
ha(l)l'a|tama, -taq, -da⁸² = ha(l)l'õ|tama haljendama, rohetama
halg, halo, .halgo³⁶ (puu)halg
halgahta|ma, -q, -⁸³ meenutama, meelde tuletama; ma halgahta miilde ma tuletan meelde
halgah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ meenuma, meelde tulema
hall, halla, .halla³⁰ hall, härmatis, öökülm
hall', halli, .halli³⁷ hall (värvitoon)
.hallama, halladaq, .halla⁷⁷ = hallatama
halla|nõ, -dsõ, -st⁷ hallane
halla|tama, -taq, -da⁸² = .hallama hallatama, hallaga kat(tu)ma; hain om ärq hallatõt rohi on hallatanud
hallika|nõ = hallika|s, -dsõ, -st⁵ hallikas
halli|tama, -taq, -da⁸² = hallõtama = hallõtuma hallitama
hallitus, -õ, -t⁹ > hallõq [1.]
hal|lus, -usa, -usat⁴ < vallus valus
hallõ, -, -t¹⁴ hale; täbar, vilets
hallõldõ = halõhõhe haledasti; täbarasti
hallõq, .hallõ, hallõt¹⁸ < hallitus 1. hallitus; 2. kirme, õhuke kord
hallõ|tama, -taq, -da⁸² = hallõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = hallitama
hal|u, -u, -lu²⁶ < valu [I 2.] valu; hamba-, kõtu-, päähalu hamba-, kõhu-, peavalu
halusahe = halusalõ < valusahe valusasti
halu|tama, -taq, -da⁸² < valutama valutama
halv, halva, .halva³⁰ halb
halvastõ halvasti; halvastõ pall'o väga palju, liiga palju
halõhe = halõhõhe
halõhus, -õ, -t⁹ = halõndus haledus; haletsus
halõhõhe = halõhõlõ = hallõldõ = halõhe haledasti; täbarasti
ha(l)lõli|k, -gu, -kku³⁸ haleda-, härda-, tundelisevõitu
ha(l)lõli|nõ, -dsõ, -st⁵ hale, härras, tundeline; kaastundlik
halõndus, -õ, -t⁹ = halõhus
halõsta|ma, -q, -⁸³ halastama, armu heitma; haletsema, kaasa tundma
halõstus, -õ, -t⁹ halastus; haletsus, kaastunne
ha(l)l'õ|tama, -taq, -da⁸² = ha(l)l'a|tama haljendama, rohetama
halõ|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ haletsema, kaasa tundma, (kellestki) kahju olema
halõtuhe = halõtulõ haledalt; haledal kombel; väga kõvasti
hama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ mõistma, aru saama; märkama; kavatsema
.hamba|(h)inds', -(h)indsi, -.(h)indsi³⁷ naer(mine); irve, irvitus; naljahammas, irvhammas
.hamba|tahas*, .tahta, tahast²³ hambapasta
hammas, .hamba, hammast²³ hammas
.hampsama, hampsadaq, .hampsa⁷⁷ = .hapsama (suhu) haarama, ahmama; hammustama
.hamps'ma, .hampsiq, hampsi⁶³ = .haps'ma [1.] aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta)
.hams'ma, .hamssiq, hamsi⁶³ 1. = .hamps'ma; 2. sumama (läbi lume, vilja vms)
hamõh, .hammõ, hamõht²⁰ = hamõq, .hammõ, hamõt¹⁸ särk; naasõl olliq nisaq hammõpuust välän naisel olid rinnad särgipõuest väljas
hand, hanna, .handa³³ 1. saba; 2. tarberiista osa, käepide, vars; 3. rida, rivi; järjekord, kõnek saba; haniq lääväq hannan haned lähevad rivis; võtkõq handa! võtke järjekorda (v rivvi)!
hand|ru:uds, -roodsu, -ru:udsu³⁷ sabaroots, sabaluu
hang', hangõ, .hangõ³⁵ kõva jäätunud koorik lumel; (lume)hang
hangi|tama, -taq, -da⁸² = hangõtama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
hangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema, endale püüdma
hangu(h)n 1. konksus, kõveras; küürus; kängus; 2. tülis, riius
hangu|tama, -taq, -da⁸² = .hankõlõma
hangõlda|ma, -q, -⁸³ hangeldama, sahkerdama, kaubitsema
hangõ|tama, -taq, -da⁸² = hangitama lumekoorikut, jääkirmet peale tõmbama
han|i, -i, -ni²⁶ < haah' hani
hani|pai, -paiu, -.paiu³⁷ hanepaju (pajuliik)
hank, hangu, .hanku³⁷ 1. konks; 2. paaditull; 3. vigur, krutski
.hankama, hangadaq, .hanka⁷⁷ = .hank'ma, .hankiq, hangi⁶³ 1. hankima, muretsema; 2. ahnitsema; 3. tööd rassima
.hanku 1. konksu, küüru, kõverasse, kängu; 2. tülli, riidu; meheq lätsiq hanku mehed läksid riidu
.hankõlõma, hangõldaq, .hankõlõ⁸⁵ = hangutama vaidlema, sõnelema
hannaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ sabaalune; (naise või emaslooma) suguelund
hannana|anõ, -asõ, -ist⁸ pruutneitsi, pulmades mõrsjat saatev naine
hannatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kurameerima, sõbrustama
hans'a, -, -t² = hanss', hansi, .hanssi³⁷ puskar, samagonn
hao|kubo, -ku:u, -kupo²⁷ haokubu
hap|as*, -pa, -ast²² hape
hapasni|k, -gu, -kku³⁸ hapnik
hapa|tama, -taq, -da⁸² hapendama, hapneda laskma
hapa|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. = hapatus [4.] = happ lobiseja, lõuapoolik, luiskaja; 2. hobuse peakott
hapatus, -õ, -t⁹ 1. mudane, porine koht; mülgas; 2. hapendav või hapnev segu (naha parkimiseks; leivajuuretis); 3. jama, rumalus; 4. = hapats' [1.]
ha|pin, -bina, -binat⁴ 1. värin; kohin, kahin; sahin; 2. sagin; kiirustamine
.hapni|k, -gu, -kku¹³ hapu aine, ollus; (maitselt) hapu
.hapnõma, hapadaq, .hapnõ, kesks hapanuq⁷⁵ 1. hapnema, hapuks minema; hapanuq jutt lorijutt, rumal jutt; 2. laisklema, tegevuseta ole(le)ma, olesklema
hap|p, -a, -pa³⁰ = hapats' [1.]
hapsahta|ma, -q, -⁸³ mulksatama, potsatama
hapsah(t)us, -õ, -t⁹ mulksatus, potsatus
.hapsama, hapsadaq, .hapsa⁷⁷ = .hampsama
.haps'ma, .hapsiq, hapsi⁶³ 1. = .hamps'ma aplalt, ahmides sööma, lõmpsima (sea kohta); 2. mulksuma, potsuma (keemisel)
.hapsna, mulksumine, potsumine
hapsõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haps'ma
hapu, .hapnõ, hapund¹⁷ hapu
hapuhain, .hapnõhaina, hapund.haina³⁰ 1. hapuoblikas; 2. jänesekapsas
hapupiim, .hapnõpiimä, hapund.piimä³⁵ hapupiim
ha|põn', -bõna, -bõnat⁴ > habõnaq
haraga|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = haraklill' 1. karikakar; härjasilm; 2. = varõslill' ülane
harah|(t)ama, -taq, -(t)a⁸³ 1. eksitama; eemaldama; silmist kaotama; 2. võõrutama
harah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. eksima; eemalduma; silmist kaduma; 2. võõrduma
hara|k, -ga, -kat¹³ harakas
harak|lill', -lilli, -.lilli³⁷ = harak|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = haragalill' = harakninn' 1. karikakar; härjasilm 2. ülane
harali(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ = hargõlinõ = .hark'liganõ = harõlinõ haraline, haruline
har'as, -(s)õ, -t¹¹ (sea)harjas, (siili) okas
harask', -i, -it¹³ haraline, haruline ese
haraskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = harõskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
haravillaq (olõma) harali (olema)
haravillõ (ajama) harali (ajama)
harga, -, -t² = hargats' = hargo = harisk' = harõlg' = harõsk' eputis, kekats, lõkerdis, latatara
hargahu|tma, -taq, -da⁶² korraks v kiiresti sirutama, harki ajama
hargakillaq = hargikallaq = hargi(h)n = hargukillaq = harguvallaq harkis, harali, laiali
harga|ts', -dsi, -tsit¹³ = harga
hargikallaq = hargakillaq = hargi(h)n
.hargli(ga)|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ = harikanõ haraline, haruline
hargo, -, -t² = harga
hargukillaq = hargakillaq
hargukillõ = harguli = hargulõ = .harki harki, harali, laiali
hargu|tama, -taq, -da⁸² hargitama, (jalgu, käsi) harki või laiali ajama
hargutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hargutama
harguvallaq = hargakillaq
hargõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ haraline, haruline
hari, har'a, .harja⁴³ hari (katusel; linnul; puhastamiseks, kammimiseks; linatöötlemiseks)
harikallaq kaksiratsi
harika|nõ, -dsõ, -st⁵ = .hargli(ga)nõ haraline, haruline
hariligult harilikult, tavaliselt
harili|k, -gu, -kku³⁸ harilik, tavaline
harima, harriq, hari⁸⁴ < arima (maad) harima; hooldama, kasima; harima, teadmisi, oskusi, kooliharidust andma või saama
hari|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ harjuma; kohanema; käsile harinuq taltsas
harinõmaldaq harjumatu, ebaharilik
harisk', -i, -it¹³ = harga
haritus, -õ, -t⁹ harjumus, komme
hark', hargi, .harki³⁷ 1. hark; 2. ärtu
.harki = hargukillõ harki, harali, laiali
.hark'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ haraline, haruline
.harku harki(s), harali, laiali
.harku|ma, -daq, -⁸⁰ = .harpuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
.harkõlõma, hargõldaq, .harkõlõ⁸⁵ 1. karglema, hüplema; edvistama; 2. > .haihkõlõma
harm', harmi, .harmi³⁷ hall
harmooni|k, -gu, -kut¹³ 1. harmoonium; 2. = härmoonik lõõtspill
har|o, -o, -ro²⁶ haru
ha|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ tõhk, tuhkur
harokallaq harali
har'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ 1. harjusk, rändkaupmees; 2. = har'olill'
har'o|lill', -lilli, -.lilli³⁷ > rüälill'
haroli|nõ, -dsõ, -st⁵ haruline; haraline
har'o|tama, -taq, -da⁸² < tri·i·n'mä harjutama; treenima; har'otaminõ harjutamine, treening; käsile har'otama taltsutama, dresseerima
har'otus, -õ, -t⁹ harjutus
.harpu lahku, eraldi
.harpu|ma, -daq, -⁸⁰ = .harkuma eralduma, eksima, teistest maha jääma
hars'akõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kasimatu, karvadesse kasvanud inimene
.harss'u|ma, -daq, -⁸⁰ räbalduma, näruseks muutuma
harv, harva, .harva³⁰ 1. harv, hõre; 2. harva esinev, haruldane
.harva 1. harva, mõnikord, vähe; 2. = harvakult = harvalt = harvast(õ) = .harvuisi = harõvallaq hõredalt, hajali
harvõnda|ma, -q, -⁸³ harvendama
harõlg', -a, -at¹³ = harga
harõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = harali(ga)nõ haraline, haruline
harõsk', -i, -t¹³ = harga
harõskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = haraskõ(l)lõma vigurdama; eputama; lõkerdama
harõvallaq = .harva [2.] hõredalt, hajali
has'ka, -, -t² = haiska = has'kats' = haskõrus latatara
has'ka|tama, -taq, -da⁸² = haiskatama = haskõrdama = .hassama = hassatama = hassõrdama latrama, keelt peksma
has'ka|ts', -dsi, -tsit¹³ = has'ka
haskõrda|ma, -q, -⁸³ = has'katama
haskõrus, -õ, -t⁹ = has'ka
hass', hassi, .hassi³⁷ 1. > hauss' [1.]; 2. vanamees; habemik
hassa|k, -gu, -kut¹³ 1. vits, hagu; ma võta sullõ üte hassagu! ma võtan sulle (ühe) vitsa!; 2. nigel, kidur, kängu jäänud olend v taim
.hassama, hassadaq, .hassa⁷⁷ = hassa|tama, -taq, -da⁸² = has'katama
has|sin, -ina, -inat⁴ lobisemine, latramine
hassõrda|ma, -q, -⁸³ = has'katama
ha|s'u, -s'u, -ss'u²⁶ lollike, napakas
hatala|lats', -latsõ, -last³⁹ halv vallaslaps
hata|nõ, -dsõ, -st⁷ = hatik 1. emane (koera kohta); 2. kergete elukommetega (naise kohta)
hata|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ kergesti järele andev umbsõlm
hati|k, -gu, -kut¹³ = hatanõ
hat'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kergats; Võrumaa lõunaosa elanike pilkenimetus
.hatsama, hatsadaq, .hatsa⁷⁷ pulmi pidama (koerte kohta); ringi tõmbama (liiderlike inimeste kohta)
hat|t, -a, -ta³⁰ 1. emane koer; 2. hatt, liiderlik naine
hatt|sa(a)jaq, m -.saaju, -.saaju³⁰ koerte jooksuaeg, koerapulm
haud, havva, .hauda³³ 1. (suurem) auk, koobas; süvend, lohk, nõgu; 2. haud (kalmistul)
.haudliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haudlinõ = havvonõ ebatasane, auklik
.haudli|k, -gu, -kku³⁸ ebatasase-, auklikuvõitu
.haudli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .haudliganõ
.haudma, .hauduq, havvu⁶⁴ hauduma
haug', havvõ, .haugõ, m alaleü havvilõ³⁴ haug
haugahta|ma, -q, -⁸³ < haugahutma haugatama
haugah(t)us, -õ, -t⁹ haugatus
haugahu|tma, -taq, -da⁶² > haugahtama
haugas, .hauka, haugast²² kull; kanakull; haugas
haugu|tama, -taq, -da⁸² etteheiteid tegema; sõimama, pahandama; osatama
haugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv haugutama
.haugõlõma†, havvõldaq, .haugõlõ⁸⁵ mängima; hullama, vallatlema, jandama
hau(h) auh (koera haukumine)
.hauka|küüds', -küüdse, -küüst³⁹ kibuvits
.haukama, haugadaq, .hauka⁷⁷ haukama, hammustama
.haukma, .haukuq, haugu, min 1. p haugi⁶⁴ haukuma, klähvima; halvasti v järsult ütlema
.haurama, hauradaq, .haura⁷⁷ valju häälega nutma, karjuma, röökima (lapse kohta)
haus'a, -, -t² lobiseja, mõtlematu, kerglane, räpakas, alp inimene
haus'a|tama, -taq, -da⁸² = .haus'ma, .haussiq, hausi⁶³ lobisema, pilama, naljatlema; vigurdama
hauss', hausi, .haussi³⁷ 1. < hass' [1.] loba, lori; pila; haussi ajama lori ajama; 2. kerglane, räpakas inimene; vigurivänt
.haussõlõma, hausõldaq, .haussõlõ⁸⁵ = korduv .haus'ma
havvo|nõ, -dsõ, -st⁷ = .haudliganõ ebatasane, auklik
havvu|tama, -taq, -da⁸² hautama
hebehüisi = hebelüisi = hebevälläq kohevil; kergelt, lohakalt (riides)
hebevälle kohevile
hebevälläq = hebehüisi
hebo, -, -t² edvistaja, eputis, kergats, pirtsutaja (hrl naine)
hebosk', -i, -it¹³ = hebo
heboskõ|(l)õma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hebotama
hebo|tama, -taq, -da⁸² edvistama, eputama; uhkeldama (rõivastega)
heegeldä|mä, -q, -⁸³ heegeldama; heegeldüsnõgõl heegelnõel
heemeke|ne, -se, -ist⁸ õhuke kord, kirme; õhuke v läbipaistev riie
heemendämä, -q, -⁸³ = heeme|tämä, -täq, -dä⁸² narmendama; hõredaks kuluma
heemi|k, -gu, -kut¹³ õhuke vilets riie
heemile õhukeseks kulunud; heemile peet rõivas õhukeseks kulutatud rõivas
heenüs, -(s)e, -t¹¹ korratu, lohaka välimusega inimene
heering, -ä, -ät¹³ heeringas
heeri|ts, -dsä, -tsät¹³ kelm, lurjus; kergats
heidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ > hiidüske(l)lemä
heidü|tämä, -täq, -dä⁸² > hiidütämä
heiga, -, -t² = heigats' = heigo = heik edvistaja, kergats
heiga|tama, -taq, -da⁸² = heigotama edvistama, eputama; vigurdama
heiga|ts', -dsi, -tsit¹³ = heigo, -, -t² = heiga
heigo|nõ, -dsõ, -st⁷ edev, kerglane
heigo|tama, -taq, -da⁸² = heigatama
heigotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv heigotama
heik, heigo, .heiko³⁷ = heiga
.heikelemä, heigeldäq, .heikele⁸⁵ 1. = korduv heigotama; 2. vilklema
heim', heime, .heime³⁵ kirme, õhuke kord
.heitmä, .heitäq, heidä⁶¹ > .hiitmä
.heitämä, heidädäq, .heitä⁷⁷ > .hiitämä
.heitü|mä, -däq, -⁷⁹ > .hiitümä
hek|k', -i, -ki⁸² hekk
.heksli, -, -t¹ heksel; hekslimassin hekseldi, hekslimasin
he'k|täär', -tääri, -.tääri³⁷ = .hek|tär', -täri, -.tärri³⁸ hektar
.helde, -, -t³ helde
.heldüs, -e, -t⁹ heldus, armulikkus
helehehe = helehele heledasti, heledalt
hele|tämä, -täq, -dä⁸² helendama
helevälläq 1. elevil, ärevil, erutatud; 2. võimuses, meelevallas; puulehekene om tuulõhelevälläq puuleheke on tuule meelevallas; 3. paljas, irevil, katmata; kindsuq helevälläq kintsud paljad
helgeq, .helke, helget¹⁸ 1. kõrvetav kuumus; 2. läige, sära
helge|tämä, -täq, -dä⁸² kõrvetavalt paistma, hõõguma, kuumust õhkuma
helgähtä|mä, -q, -⁸² helgatama; vilksatama
helinälläq helinal
helis|emä, -täq, -e⁸⁷ helisema
helistä|mä, -q, -⁸³ 1. helistama, kõlistama; 2. helistama, telefoneerima
.helkelemä, helgeldäq, .helkele⁸⁵ helklema, sädelema
.helksä, -, -t³ = .hilksa lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
.helkämä, helgädäq, .helkä⁷⁷ = .hilkama lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
hell, hellä, .hellä³⁵ hell, õrn
helle, -, -t¹⁴ 1. hele, heledavärviline; hellerohilinõ, -sinine, -pruun' heleroheline, -sinine, -pruun; 2. helisev; kõrge (heli v hääle kohta)
hellever|rev, -evä, -evät⁴ helepunane; roosa
helli|k, -gu, -kut¹³ = helläne tundlik, õrn, hell; hellik, hellitatud
hel|lin, -inä, -inät⁴ helin
helläh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ heldima
helläh(t)üs, -e, -t⁹ heldimus
helläli|ne, -dse, -st⁵ lopsakas
helläliste lopsakalt
.hellämä, hellädäq, .hellä⁷⁷ (hästi) hoolitsema, hellitama; loomi talitama, nuumama
hellä|ne, -dse, -st⁷ = hellik
hellänim|i, -e, -me²⁴ hellitusnimi
hellä|tämä, -täq, -dä⁸² = hellütämä hellitama
hellätüs, -e, -t⁹ (üleriiete) volt, voldikimp; särgil ommaq hellätüseq sälä pääl pintsakul on voldid seljal
hellümun|a, -a, -na²⁶ hellitatud laps
hellüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hellütämä
hellü|tämä, -täq, -dä⁸² = hellätämä
helm', helme, .helme³⁵ helmes
helme|kõrd, -kõrra, -.kõrda³³ helmekee
he|l'oma, -ll'oq, -l'o⁷⁰ = helümä = hõl'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
helähtä|mä, -q, -⁸³ < helähü|tmä helatama, äkki või korraks helisema, heli tekitama
helähtü|mä, -däq, -⁸⁴ = enesekoh helähtämä: edimiä helähtü miski helatas
heläh(t)üs, -e, -t⁹ helatus, (äkiline või ühekordne) heli, häälitsus
helähü|tmä, -täq, -dä⁶² > helähtämä
hel|ämä, -läq -lä⁸⁸ helisema, helama; kajama
hel|ü, -ü, -lü²⁶ 1. hääl, häälitsus, heli; hellü andma hääletama, valima; 2.* keel häälik; peethelü ja vabahelü kaashäälik, konsonant ja täishäälik, vokaal; puul'peethelü heliline konsonant; täüs'peethelü helitu konsonant; tuhmhelü sulghäälik, klusiil (vt ka hurt*)
helü|lyyr', -lõõri, -lyyri³⁷ = hyngulyyr' hingekõri, hingetoru
helümä, -llüq, -lü⁷⁰ = hel'oma
.hendä > .hindä
heng', henge, .henge = hing' 1. (inimese vm elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing
hengeli|ne, -(d)se, -st⁵ = hingeline hingeline, elusolend; elav, elus
henge.matmishä|dä*, -dä, -tä²⁴ astma
.hengi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .hingipäiv hingedepäev, 2. november
hengitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hingitse(l)lemä = korduv hengitsemä
hengi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = hingitsemä hingitsema
heng'puhussi(h)n = hing'puhussi(h)n hing kinni
hengähtä|mä, -q, -⁸³ = hingähtämä korraks puhkama, puhata laskma
.hengämä, hengädäq, .hengä⁷⁷ = .hingämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hengümä
.hengü|mä, -däq, -⁸⁰ = .hingümä lahtuma, aurustuma
.hengüs, -e, -t⁹ = .hingüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu; hengüsele minemä hingusele minema, tegutsemast lakkama, surema
hen|u, -u, -nu²⁶ Saru valla elanike pilkenimi
he|pem', -beme, -bend¹⁶ ebe, kübe, helves
herehehe eredasti
herende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv herendämä = hereske(l)lemä
herendä|mä, -q, -⁸³ eputama; püsimatu või kärsitu olema
heresk', -i, -it¹³ edev, kasvatamatu
hereske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = herende(l)lemä
herevilläq = herevälläq ärevil; elevil
herga|ts', -dsi, -tsit¹³ = hergo, -, -t² püsimatu inimene; eputis
hergo|nõ, -dsõ, -st⁷ edev; püsimatu; meeleline, himur (naisterahva kohta)
hergo|tama, -taq, -da⁸² eputama, edvistama
her|imä, -riq, -i⁵⁷ tähele panema, häirida laskma; las rüük', heri ei ma tuud las röögib, ma ei pane seda tähele
herk, hergo, .herko³⁷ tundlik; kartlik; külmäherk külmakartlik
.herksä, -, -t³ ergas, erk, elav
.herkvälle elevile, ärevile
.herkvälläq elevil, ärevil
herneh, .herne, herneht²⁰ = herneq 1. hernes; 2. m = .hernetõbi
.hernehirmutus, -õ, -t⁹ = .hernetunt' hernehirmutis
.herne|kõdõr, -kõdra, -.kõtra⁴⁵ hernekaun
herneq, .herne, hernet¹⁸ = herneh
.herne|ru:ug, -ruvva, -ru:uga³³ hernesupp
.herne|tunt', -tundi, -.tunti³⁷ = .hernehirmutus
.hernetõ|bi, -võ, -põ²⁵ = herneh [2.] rõuged
.hernetähi|ne, -dse, -st⁷ rõugearmiline
.herne|täht', -tähe, .tähte³⁴ rõugearm
herr, herrä, .herrä³⁵ = herrä härra; saks; tõusik
herre, -, -t¹⁴ ere
herrä, -, -t² = herr
herändä|mä, -q, -⁸³ = herätämä äratama
herä|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ ärkama
herä|tämä, -täq, -dä⁸² = herändämä
heräville ärkvele
herävilläq = herävälläq ärkvel
heüd, hevvü, .heüdü³⁶ > höüd
hibali|k, -gu, -kku³⁸ = hibõlik = hipal' = hipõl' (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hibis|emä, -täq, -e⁸⁷ = libisemä = vibisemä lehvima, heljuma, värisema
hibõli|k, -gu, -kku³⁸ = hibalik
hidsõq, .hitskmõ, hidsõnd¹⁶ külvirinna äärejoon; külviesi
hi|gi, -i, -ki²⁷ higi
higi|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ poor
higi|ne, -dse, -st⁷ = .hiine higine
higistä|mä, -q, -⁸³ > higitsemä
higitsemä, higitsäq e .hiidäq, higidse⁹⁰ = higonõma higistama
higoma, hikoq, hio⁵⁹ ihuma, teritama
higonõma < higovama, .hiodaq e higonõdaq, higonõ⁸⁹ = higitsemä higistama; tei taad tüüd hiotõn tegin seda tööd higistades
hi:i(q) vaata!, näe(d)!; hiiq, kohe om hindä käknüq! näe(d), kuhu on enda peitnud!
.hiibõlõma, hiibõldaq, hiibõlõ⁸⁵ (tuules) lehvima; (ringi) lonkima; jalus tolknema
hiideq, .hiite, hiidet¹⁸ 1. heide; 2. sademed; kerge sadu; lumelörts
.hiidla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hiidlane
hiid'o, -, -t² hajameelne v tähelepanematu inimene
hiid'o|nõ, -dsõ, -st⁷ hajameelne; tähelepanematu
hiidüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ < heidüske(l)lemä korduv ehmuma, (kergesti) kohkuma
hiidüski|ne, -dse, -st⁵ pelglik, kergesti ehmuv
hiidüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv ehmatama, hirmutama
hiidü|täma, -täq, -dä⁸² < heidütämä ehmatama
.hiilama, hiiladaq, .hiila⁷⁷ hiilgama, särama; hõõguma
hiilas, .hiilsa, hiilast²² = .hiilva särav, hiilgav
hiile|tämä, -täq, -dä⁸² läikima, hiilgama; hõõguma
.hiilka, -, -t³ trääs; pässä ots läbi sõrmi om hiilka pöidla ots läbi sõrmede on trääs
.hiil'mä, .hiiliq, hiili⁶³ hiilima
.hiilva, -, -t³ = hiilas
.hii|ne, -dse, -st⁷ < higine 1. higine; 2. udune, aurune (nt aken)
.hiinla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hiinlane
hiir, hiiro, .hiiro⁴⁰ valkjashall, hiirekarva; hiir hopõn' hiirekarva hobune; hiiroq habõnaq valkjashall habe
hiir', hiire, hiirt⁴⁰ 1. hiir (ka arvutil); 2. näärmete kogumik; tuu hiir' om ümärik muna, läbi naha um tundaq see näärmete kogumik on ümarik muna, läbi naha on tunda
hiire|herneh, -.herne, -herneht²⁰ 1. hiirehernes; 2. suvivikk
hiiro, hiiro, hiirot² = hiir'o, hiir'o, hiir'ot² valkjashall, hiirekarva hobune
hiis' hiie, hiit, m alaleü hiisile e hiijile⁴⁹ hiis
.hiitelemä, hiideldäq, .hiitele⁸⁵ heitlema
.hiitli|k, -gu, -kku³⁸ 1. muutlik, vahelduv; 2. kergesti heituv, pelglik
.hiitmä, .hiitäq, hiidä⁶¹ < .heitmä viskama, heitma, loopima
.hiitämä, hiidädäq, .hiitä⁷⁷ < .heitämä ennast (kuhugi v mingisse asendisse) heitma; ma hiitä pikäle ma heidan pikali
.hiitü|mä, -däq, -⁷⁹ < .heitümä ehmuma, heituma
hiiv, hiiva, .hiiva³⁰ (peen) puru
hiivalõ peeneks, puruks; viledaks, hatule
hikite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hikitämä
hiki|tämä, -täq, -dä⁸² = kikitämä itsitama; eputama
hikko = hikkõ = hikkõhe = hikkõlõ: lätsi hikkõ(he) läksin higiseks
hikõrda|ma, -q, -⁸³ naeru kihistama
hilba|k, -gu, -kut¹³ hilp, räbal; närune, katkine
.hilbõlõma, hilbõldaq, .hilbõlõ⁸⁵ = .hilplõma = .vilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
hilestä|mä, -q, -⁸³ = ilestämä silitama; siluma
.hiljüisi = .hillä
.hilkama, hilgadaq, .hilka⁷⁷ = .helkämä lõõskama; helkima; läikima, hiilgama, sätendama
.hilksa, -, -t³ = .helksä lõõskav; helkjas, helkiv; särav, hiilgav
hil|le, -le e -ehe, -let e -ehet¹⁴ = ille sile; libe
hill'o.kõisi = hill'o.kõtsi > .hillä
.hillä = .hiljüisi = hillä.keisi = hillä.keiste aeglaselt; tasa(kesi), vaikselt; sõidaq hillembähe! sõida aeglasemalt!
hillä|k, -gu, -kut¹³ aeglane; laisk, saamatu
hillä.keisi = hillä.keiste = .hillä
.hillä.tassa = .hillätassa.kõistõ pisitasa, tasahilju
hilp, hilbu, .hilpu³⁷ hilp
hilphara|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ hilpharakas
.hilplõma, hilbõldaq, .hilplõ⁷⁸ = .hilbõlõma 1. lehvima, lipendama; 2. lippama, hüplema
himmastu|ma, -daq, -⁸⁴ = himmästümä pehastuma
himmu, -, -² > himo
himmusta|ma, -q, -⁸³ > himostama
himmästü|mä, -däq, -⁸⁴ = himmastuma
him|o, -o, -mo²⁶ < himmu himu, kange tahtmine, isu; mul olõ-i määnestkiq himmo tuud tetäq mul pole mingit tahtmist seda teha
himoka|nõ = himoka|s > himoli|nõ, -dsõ, -t⁵ himukas, himuline
himosta|ma, -q, -⁸³ < himmustama himustama, tahtma
hinaragõ|nõ, -sõ, -ist⁸ vt hinnar'
hind, hinna, .hinda³⁰ hind
.hindama, hinnadaq, .hinda⁷⁷ hindama, hinda määrama
hindse|tämä, -täq, -dä⁸² narmendama
hinds'o, -, -t² varsa meelitusnimi ja kutsumishüüd
hindu, -, -t² hindu
hi'ndu|ism', -ismi, -.ismi³⁷ hinduism
.hindä = .hinne < .hendä enda, enese
.hindä(t) > hinnäst
.hindäette omaette, endamisi
.hindä.isk'mi|ne*, -se, -st⁵ astendamine
.hindä.keske(h)n = .hindävaihõl omavahel
.hindä.keske|ne, -dse, -st omavaheline
.hindä.kotsilt = .hindäkottalt 1. ise, iseseisvalt, omal jõul; 2. iseenesest; tä om hindäkotsilt peris hää inemine ta on iseenesest päris hea inimene
.hindäle = hinele endale, enesele
.hindämiisi = .hindä(h)n endamisi
.hindäperi sõltumatu, iseseisev
.hindäpidämi|ne*, -se, -st⁵ identiteet; eneseteadvus
.hindäpääl iseseisev, iseseisvalt, omaette
.hindäsugunõ, -dsõ, -st⁷ omasugune
.hindä.tapmi|nõ, -sõ, -st⁵ enesetapp
.hindä.vaihõl = .hindä.keske(h)n
.hindävol|i*, -i, -li²⁶ < a'utonoomia autonoomia
.hindävoli|nõ*, -dsõ, -st⁷ < a'utonoomilinõ autonoomne
.hindäväsünü|q, -q, -t¹ rase
hinele = .hindäle
hing', hinge, .hinge³⁵ = heng' 1. (inimese vms elusolendi) hing; 2. (ukse, akna vms) hing
hingeli|ne, -(d)se, -st⁵ = hengeline hingeline, elusolend; elav, elus; hingelidseq eläseq edesi elavad elavad edasi (kaastundeavaldus)
.hingi|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = .hengipäiv hingedepäev, 2. november
hingitse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hengitse(l)lemä = korduv hingitsemä
hingi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = hengitsemä hingitsema
hing'puhussi(h)n = heng'puhussi(h)n hing kinni
hingähtä|mä, -q, -⁸³ = hengähtämä korraks puhkama, puhata laskma; jovva-i inämb edesi minnäq, piät hingähtämä ei jõua enam edasi minna, peab korraks puhkama; hingähti hobõst lasin hobusel korraks puhata
.hingämä, hingädäq, .hingä⁷⁷ = .hengämä 1. hingama; 2. puhkama; 3. = .hingümä
.hingü|mä, -däq, -⁸⁰ = .hengümä lahtuma, aurustuma
.hingüs, -e, -t⁹ = .hengüs 1. tuulevinu, tuuleõhk; 2. (igavene) puhkus, rahu
hin|nar', -ara, -arat⁴ (naha- v liha)riba; lihatükk om hinaragõist piten tõõsõ külen kinniq lihatükk on ribakest pidi teise küljes kinni
.hinne = .hindä enda, enese
hinneq, .hinde, hinnet¹⁹ kiud (hrl lina-, kanepikiud)
hinnõq, .hindõ, hinnõt¹⁹ hinne
hinnäst < .hindä(t) ennast
hinnästpite(h)n 1. rase; 2. omaette, iseseisev, iseseisvalt
hinnästtäüs' ennasttäis
.hintvas(ki(na)q) .pandma: tä panõ es tuud hintvaskinaq ta ei pannud seda tähelegi
hi|pal', -bali, -balit⁴ = hipõl' = hibalik (riide)hilp; õhuke rõivas; räbal
hipi, -, -t² 1. edvistaja, eputis; 2. hipi
hipi|tämä, -täq, -dä⁸² edvistama, eputama
hipusk', -i, -it¹³ kips
hipõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ Mõniste valla naiste hüüdnimi
hi|põl', -bõli, -bõlit⁴ = hibalik = hipal'
hirm, hirmu, .hirmu³⁷ hirm
hirmah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ korraks hirmuma, ehmuma
.hirmsa, -, -t³ = hirmudu; 1. hirmus, kole, õudne; julm, toores; 2. = .hirmsahe [2.]
.hirmsahe = .hirmsalõ 1. hirmsasti, koledasti, õudselt; julmalt, toorelt; 2. = hirmutuhe väga, tohutult
hirmu|du, -du, -tut¹ = .hirmsa
.hirmu|ma, -daq, -⁸⁰ hirmuma, ehmuma
hirmu|tama, -taq, -da⁸² hirmutama
hirmutuhe = hirmutulõ = .hirmsahe [2.]
hirmutus, -õ, -t⁹ hirmutis
hirnahta|ma, -q, -⁸³ hirnatama
hirnah(t)us, -õ, -t⁹ hirnatus
.hirnma, .hirnuq, hirnu⁶⁴ hirnuma
hiro(h)n-haro(h)n segi, laiali
hirre|mõts, -mõtsa, -.mõtsa³⁰ noor palgimets
.hirro-.harro siia-sinna laiali
hirs', hirre, hirt⁴⁹ (jämedam) ümarpuit, palk
.hirskama, hirsadaq, .hirska⁷⁷ hirskama, vallatult käratsema, hullama; ringi aelema; muguq hirskas ilma piten muudkui aeleb ilma mööda ringi
.hirskõlõma, hirsõldaq, .hirskõlõ⁸⁵ = korduv .hirskama
hirss', hirsi, .hirssi³⁷ hirss
hirv', hirve, .hirve³⁵ hirv
his.paanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hispaanlane
.hiuhkma, .hiuhkuq, hiuhu⁶⁴ kiljuma
.hiuhkõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .hiuhkma
hius, -(s)õ, -st¹¹ juus; hiusnuuta vidämä (teine)teist juustest kiskuma
hius|karv = .hiu(s)sõ|karv, -karva, -.karva³⁰ juuksekarv
.hiu(s)sõ.lõikaja, -, -t³ juuksur, juukselõikaja
hiu(s)sõ|nall', -nalli, -.nalli³⁷ juukseklamber
.hiu(s)s|õq, m -idõ, -it¹¹ juuksed
hobõ|nõ, -sõ, -st⁷ > hopõn'
hobõsõ|joud, -jovvu, -.joudu³⁶ hobujõud
ho|d'o, -d'o, -t'o²⁶ = hojo = hud'o = huid'a = huid'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hod'os*, -(s)õ, -t¹¹ = hod'o|täht'*, -tähe, -.tähte³⁴ planeet
hod'o|tama, -taq, -da⁸² = hojotama = hud'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hoi, -, -d⁵³ kangapool, kääv
hoia|tama, -taq, -da⁸² hoiatama
hoim, hoima, .hoima³¹ uim, uimasus
hoima|nõ, -dsõ, -st⁷ uimane
hoimast'*, -i, -it¹³ uimasti, narkootikum
hoimussihe = hoimussilõ uimaseks
hoimussillaq = hoimussi(h)n uimas, uimane; minestanud
hoimussilõ = hoimussihe
hoimussi(h)n = hoimussillaq
.hoitli|k, -gu, -kku³⁸ (kokku)hoidlik
.hoitma, .hoitaq, hoia, kesks hoiõt, 3. p hoit, min 1. p hoiji, min 3. p hoit'⁶⁶ 1. (midagi kuskil) hoidma; (millekski) hoidma, säilitama; 2. (midagi) kinni hoidma; 3. < armastama, hoidma; 4. (last) hoidma; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsima; kui hoit? kuidas püsib? (nalj, vulg meeste omavaheline tervitusküsimus suguti erektsiooni kohta).
hoitmi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. hoidmine; säilitamine; 2. kinnihoidmine; 3. < armastus armastus, hoolitsus; 4. (lapse)hoidmine; 5. (mingis olekus, nt püsti) püsimine; erektsioon; vanalmehel olõ-iq inämp hoitmist vanamehel pole enam erektsiooni
.hoitu|ma, -daq, -⁸⁰ 1. hoiduma; 2. säilima; talvõubinaq hoitusõq keldren keväjäniq taliõunad säilivad keldris kevadeni
.hoitus, -õ, -t⁹ hoiukoht
hoi|võrgõq, -.võrkõ, -võrgõt¹⁸ kehv lõng
ho|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ = hod'o = hajo hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hojopin|i, -i, -ni²⁶ = hajopini hulkuv koer
hojo|tama, -taq, -da⁸² = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
hojotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hojotama
ho|l'a, -l'a, -ll'a²⁶ rumal, edev
holahta|ma, -q, -⁸³ solksatama, sulpsatama
holah(t)us, -õ, -t⁹ solksatus, sulpsatus
hol'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ rumalusi tegema, edvistama; vallatlema
hol'a|laul, -laulu, -.laulu³⁷ lorilaul
holinallaq = volinallaq vulinal, sulinal
holis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = volisõma vulisema, sulisema
hollandla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hollandlane
hol|lin, -ina, -inat⁴ = vollin vulin, sulin
ho|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ = hol'o|p', -bi, -pit¹³ tobu; logard
ho'lo|pont', -pondi, -.ponti³⁷ = e'(e)levant' elevant
hol'o|tama, -taq, -da⁸² lollitama; logelema; hol'otas kyik' uma ao maaha logeleb kogu oma aja maha
holvand', -i, -t¹³ loikam
hoobis hoopis
hoods' = voods' lehmade jooma kutsumise hüüd
hoodõq†, hu:utõ, hoodõt¹⁸ = voodõq† sag m voodi; hiidäs' huutidõ pääle pikäle heitis voodi peale pikali
hoolas, hu:ula, hoolast²² = voolas kiirevooluline
hoolika|nõ, -dsõ, -st⁵ = hoolõlinõ hoolas
hooli|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ 1. hoolitsema; 2 = voolitsõma voolima
hoolõ|du, -du, -tut¹ hooletu
hoolõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = hoolikanõ hoolas
hoolõlistõ hoolsalt
hoolõtuhe = hoolõtulõ hooletult; hooletusse; aid om hoolõtuhe jätet aed on hooletusse jäetud
hoolõtus, -õ, -t⁹ hooletus
hoon'a, -, -t² tossike
hoonakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = voonakõnõ talleke
hoonõh, hu:unõ, hoonõht²⁰ = hoonõq, hu:unõ, hoonõt¹⁸ hoone
hoora|poig, -puja, -.poiga³² nurg (kala)
hoora|sõlm', -sõlmõ, -.sõlmõ³⁵ kergesti järele andev umbsõlm
ho|põn', -bõsõ, -bõst¹² < hobõnõ hobune
horgulõ = hõrgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
horgu|tama, -taq, -da⁸² = hõrgutama = hõrsutama < sorgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama; horgudaq hainaq lakja päävä kätte kuioma laota (raputa) heinad laiali päikese kätte kuivama
horguvallaq = .horkvallaq = hõrguvallaq = .hõrkvallaq kohevil
horl'o, -, -t²⁶ = horl'o|p', -bi, -pit¹³ = hor'o = hor'op = hor'osk' lollike; kergemeelne inimene; loru
horm, horma, .horma³⁰ = hormus = hurm = hurmus 1. uim; lõpus; 2. kest, tupp (nt pähklil)
horm', hormi, .hormi³⁷ = vorm' vorm
.horm'ma, .hormiq, hormi⁶³ = .vorm'ma vormima
hormus, -(s)õ, -t¹¹ = horm: ahunal ommaq vaibaq hormussõq ahvenal on teravad uimed
ho|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ = hor'o|p', -bi, -pit¹³ = hor'osk', -i, -it¹³ = horl'o
hor'oskõ|(l)lõma, -llaq, -l(l)õ⁸⁶ = korduv hor'otama
hor'o|tama, -taq, -da⁸² lollitama; lorutama, logelema; ringi hulkuma
hors'a, -, -t² = hors'a|k, -gu, -kut¹³ = hors'o = horss' = horsõnd' = hurs'a lohakas inimene, soperdis
hors'akuhe = hors'akulõ = hors'ostõ lohakalt
hors'a|tama, -taq, -da⁸² = hors'otama = .horss'ama = horsõndama = hurs'atama = .hurss'ama lohakalt töötama, soperdama
hors'o, -, -t² = hors'a
hors'ostõ = hors'akuhe = hors'akulõ lohakalt
hors'o|tama, -taq, -da⁸² = hors'atama
horss', horsi, .horssi³⁷ = hors'a
.horss'ama, hors'adaq, .horss'a⁷⁷ = hors'atama = .hurss'ama
.horss'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .hurss'uma sassi minema
horsõnd', -i, -it¹³ = hors'a
horsõnda|ma, -q, -⁸³ = hors'atama
horsõndus, -õ, -t⁹ lohakus; lohakas töö
hor|vaat', -vaadi, -.vaati³⁷ horvaat
hu|ba, -ba, -pa²⁶ 1. pude, rabe; pehkinud; 2. rumal
hubahus, -õ, -t⁹ = huba|k, -gu, -kut¹³ hoop, obadus
hubaligu(h)n kobaras, koos, ligistikku
hu|ba(ha)ma, -paq e -badaq, -pa e -baha⁸⁸ = hubisõma hubisema, võbelema, värelema; tuli hupa tuli hubiseb; leheq hubahasõq lehed värelevad
huba|nõ, -dsõ, -st⁷ pude, rabe; kohev
hubastu|ma, -daq, -⁸⁴ pehkima
huba|t', -di, -tit¹³ rumal, kerglane inimene
hu|bi, -bi, -pi²⁶ kärsitu
hubinallaq hubinal, võbinal, väreldes
hubis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = huba(ha)ma = hübisemä
hubli|k, -gu, -kut¹³ väike oblikas
hubrastu|ma, -daq, -⁸⁴ = habrastuma hapraks muutuma; pehkima
hudil|aq, m -idõ, -it⁴ hobuse suurauad
hu|d'o, -d'o, -t'o²⁶ = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hud'o|tama, -taq, -da⁸² = hod'otama hulkuma, seiklema; ringi aelema, vallatlema
huds'a|tama, -taq, -da⁸² = huts'utama [2.] (tagant) sundima, (tagant) utsitama
huheq, .huhtmõ, huhend¹⁶ hrl m loputusvesi
huhka|tama, -taq, -da⁸² > hähkätämä
.huhmri, -, -t¹ = huhmõr', .huhmrõ, huhmõrd²² uhmer
.huhtma, .huhtaq, huha⁶³ = .uhtma loputama, uhtma
huhu|tama, -taq, -da⁸² häälitsema (jänese kohta)
huhvi|tama, -taq, -da⁸² irvitama
huid'a = huid'o, -, -t² = hod'o hulkuja, seikleja; vallatleja, ringiaeleja
hujuq (peletamis)hüüatus
huka(h)n hukas, raisus; kos sa no huka(h)n mis sa nüüd, kus sa sellega
hukatus, -õ, -t⁹ hukatus
hukkama, hukadaq, hukka⁷⁷ hukkama
huku|tama, -taq, -da⁸² hukutama
hul'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hul'atama
hul'a|tama, -taq, -da⁸² ulakust tegema, hullama
hulbõli|nõ, -dsõ, -st⁵ kirjatud
hulbõq, .hulpõ, hulbõt¹⁸ muster, kiri
hulga palju, hulga; pall'o hulga liiga palju
hulga.kõisi = hulga(h)na = hulgani hulgakesi; hulgahna om julgõmb minnäq hulgakesi on julgem minna
hulga(h)n hulgas
hulga(h)na = hulgani = hulga.kõisi
hulga.nistõ hulganisti
hulg'us, -(s)õ, -t¹¹ = hulgõrus, -õ, -t⁹ hulgus
huli|tama, -taq, -da⁸² laaberdama
hulk, hulga, .hulka³¹ hulk
.hulka hulka, sekka
.hulk'ma, .hulkiq, hulgi⁶³ hulkuma
.hulk'vallaq hulkvel, hulkumas
hull, hullu, .hullu³⁷ > ull'
.hullama, hulladaq, .hulla⁷⁷ = hullõrdama hullama
hul|lin, -ina, -inat⁴ vulin, sulin, mulin
.hullus, -õ, -t⁹ hullus
hullõrda|ma, -q, -⁸³ = .hullama
hum|mal', -ala, -alat⁴ humal
hummo(n)g, -u, -ut¹³ = hummok hommik
hummo(n)gidõ hommikuti
hummo(n)gu hommikul
hummo(n)gu|nõ, -dsõ, -st⁵ hommikune
hummo|k, -gu, -kut¹³ = hummo(n)g hommik
hummõn' homme
hummõni|nõ, -dsõ, -st⁵ homne
hu|n'a, -n'a, -nn'a²⁶ = hun'e|p' = hun'o = hünä tuim, laisk inimene, uimerdis
hun'ahta|ma, -q, -⁸³ = hünähtämä ühmama, korraks pomisema
hun'ah(t)us, -e, -t⁹ = hünäh(t)üs ühmatus
hu|n'a(ha)ma, -nn'aq e -n'adaq, -nn'a e -n'aha⁸⁸ = .hunn'ama sumisema, ümisema, undama
hun'a|puss, -pussu, -.pussu³⁷ käpard
hunda|ment', -mendi, -.menti³⁷ < undõrmann', < vundament' vundament
hunds'a|k, -gu, -kut¹³ untsakas
hun'e|p', -bi, -pit¹³ = hun'a
hunis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = hünisemä ümisema, inisema; pomisema
hunn', hunni, .hunni³⁷ < vunn' 1. vurrkann, vurriluu; 2. hoop, löök; 3. hoog, kiirus; auto tulõ hüä hunnigaq siiäpoolõ auto läheneb õige suure kiirusega; 4. kerge joove, sumin
.hunn'ama, hunn'adaq, .hunn'a⁷⁷ = hun'a(ha)ma
hunni(h)n purjus
hun|nin, -ina, -inat⁴ = hünnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hunni|tama, -taq, -da⁸² vurritama; ringi jooksma
hu|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis
hunt', hundi, .hunti³⁷ hundikoer
hunts'hands'a|k, -gu, -kut¹³ untsantsakas
hunts'|valt', -valdi, -.valti³⁷ mürakaru, müraja
hupa|tama, -taq, -da⁸² upatama, hüpitama
hupa|ts', -dsi, -tsit¹³ kergats, eputis
hu|pin, -bina, -binat⁴ = hüpin hubin, võbin, värelus
hupista|ma, -q, -⁸³ = hup|pama, -adaq, -pa⁷⁷ upitama
hups': tuli palas nii: hups'-hups' tuli põleb nii: vups-vups
hupsahta|ma, -q, -⁸³ = vupsahtama lahvatama, vupsatama
hupsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ enesekoh lahvatama, vupsatama
hupsah(t)us, -õ, -t⁹ lahvatus, vuhvatus (tule kohta)
.hupsama, hupsadaq, .hupsa⁷⁷ = .vupsama vupsama
.hups'ma, .hupsiq, hupsi⁶³ vupsuma
.hups'na, -, -t³ vupsumine, võbin
.hupsti: liha hupsti rasvagaq lei pliiniravval palama liha vupsti rasvaga lõi pannil põlema
hu|r'a, -r'a, -rr'a²⁷ tõre inimene
hurahta|ma, -q, -⁸³ = vurahtama vuratama
hurah(t)us, -õ, -t⁹ = vurah(t)us vuratus
hurask', -i, -it¹³ nokatsmüts
hurdsi|k, -gu, -kut¹³ hurtsik
hurga|tama, -taq, -da⁸² lohakalt töötama
hurga|ts', -dsi, -tsit¹³ tatraveski; lobiseja
hurista|ma, -q, -⁸³ = vuristama vuristama
huristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv huristama
huris|õma, -taq, -õ⁸⁷ = vurisõma vurisema; sumisema
.hurjama, hur'adaq, .hurja⁷⁷ tõrelema
hurl'o, -, -t² = hurlõ|t', -di, -tit¹³ = vurl'o vurle; logard, hulgus
hurlõ|tama, -taq, -da⁸² hulkuma, logelema, looderdama
hurm, hurma, .hurma³⁰ = hurmus, -(s)õ, -t¹¹ = horm 1. uim; lõpus; kala sälähurmaq kala seljauimed; 2. kest, tupp (nt pähklil)
hurmõli|nõ, -dsõ, -st⁵ haraline, sakiline
hurr', hurri, .hurri³⁷ kurt
hurri|kaan', -kaani, -.kaani³⁷ > pöörüs [1.]
hur|ril, -ila, -ilat⁴ 1. viril; haigevõitu; pohmeluses; 2. vurrkann; 3. kuljus
hur|rin, -ina, -inat⁴ sumin, vurin; mehidseaian käve kõva hurrin mesilas käis kõva sumin
hur'sa, -, -t² = hurs'a|k, -gu, -kut¹³ = hors'a = hors'ak lohakas inimene, soperdis
hurs'a|tama, -taq, -da⁸² = .hurss'ama, hurs'adaq, .hurss'a⁷⁷ = hors'atama = horss'ama = hursõndama lohakalt töötama, soperdama
.hurss'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .horss'uma sassi minema
hursõnda|ma, -q, -⁸³ = hurs'atama = horsõndama
hurt, hurda, .hurta³¹ 1. hurt (koer); 2.* keel hurt e nõstõt puul'korgõ ülipikk vabahelü kõrgenenud keskkõrge ülipikk täishäälik, nt i·i· sõnas ki·i·l' (keele, ki·i·lt)
husahus, -õ, -t⁹ susin
hus|a(ha)ma, -saq e -adaq, -sa e -aha⁸⁸ = husisõma = .hussama susisema, vusisema; nohisema
husista|ma, -q, -⁸³ susistama, vusistama; nohistama
husis|õma, -taq, -õ⁸⁷ = husa(ha)ma < vusisõma
huska, -, -t² mesiniku lõõts, suitsik
huskar', -i, -it⁴ köbi, toss, hädavares
huska|tama, -taq, -da⁸² tossutama; pussutama
huska|ts', -dsi, -tsit¹³ liivasoss, kehv liivamaa
huss', hussi, .hussi³⁷ < mado madu; uss
hussa-hassa lohakalt
.hussama, hussadaq, .hussa⁷⁷ = husa(ha)ma susisema, vusisema; nohisema; tuuraq puuq hussasõq ahon toored puud susisevad ahjus
hussi.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ussimaarjapäev, 8. september
hus|sin, -ina, -inat⁴ susin, vusin; nohin
.hussu|ma, -daq, -⁸⁰ vaevaliselt põlema, hingitsema
huti pääl .käümä = .hut'ma
.hut'ma, .hutt'aq, huti⁶³ ehal käima
huts'u|tama, -taq, -da⁸² 1. ässitama; 2. = huds'atama (tagant) sundima, (tagant) utsitama; 3. kiigutama, kussutama
hut|t', -i, -ti³⁷ = hütt kaelustuvi, meigas
hu:u|g, -, -gu³⁶ hoog
hu:ugsahe = hu:ugsalõ hoogsalt
hu:uguisi hooti
huul', huulõ, huult⁴⁰ huul
hu:ul', hoolõ, hu:ult⁴⁰ hool
huuli|ts, -dsa, -tsat¹³ < uulits tänav
hu:ul'ma, hu:uliq, hooli⁶³ 1. hoolima; 2. = vu:ul'ma voolima
hu:ul'maldaq hoolimatu; hoolimata
huulõ.hämmäjä, -, -t³ inimene, kes istub peolauas ilma suuremat söömata ega joomata
hu:unis|a, -a, -sa²⁸ kevadkogrits (seen)
hu:up', hoobi, hu:upi³⁷ hoop
hu:u|paads', -paadsi, -.paadsi³⁷ = paadsapuu = uhupaads' = vohopaads' paakspuu
hu:upama, hoobadaq, hu:upa⁷⁷ sõudma
.huupi = hüppä 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); miä sa huupi rabõhõlõt mis sa ilma asjata rabeled; taa oll' mul huupi käümine see oli mul kasutu käik; 2. huupi, umbropsu
hu:ur, hoora, hu:ura³¹ hoor
hu:urama, hooradaq, hu:ura⁷⁷ hoorama
hu:uska, -, -t³ = hu:us|laar', -laari, -.laari³⁷ = hu:us|pill', -pilli, -.pilli³⁷ tuulepea, võrukael; aeleja, vallatleja; hoolimatu, lohakas inimene
huust', huusti, .huusti³⁷ sasipea
hu:uv', hoovi, hu:uvi³⁷ hoov
huv|i, -i, -vi²⁶ huvi
huvi|tama, -taq, -da⁸² huvitama
huvitav, -a, -at⁴ huvitav; naljakas, imelik
hõbõhõ|nõ, -dsõ, -st⁵ hõbedane
hõdras, .hõtra, hõdrast²² = hõdõr habras
hõdrastu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma
hõ|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ = hõtsk 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ soine, õõtsuv (kallas)
hõdõr = hõdyr', hõdra, .hõtra⁴⁵ = hõdras = hõtr habras
hõel, hõela, .hõela³⁰ õel; kehv, vilets; hõel ütlemine solvang; hõel lugu külh vilets lugu küll
.hõelahe = .hõelalõ = hõelastõ kehvalt, viletsasti; õelalt; solvavalt
.hõelus, -õ, -t⁹ õelus
hõginallaq aplalt
hõhka|tama, -taq, -da⁸² > hähkätämä
hõhv, hõhva, .hõhva³⁰ = hõhvakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ < õhv, < õhvakõnõ mullikas, õhv(ake)
hõhvildõ < õhvildõ mullikana, õhviti; lehm tull' hõhvildõ nüsmä lehm tuli mullikana lüpsma
hõ(h)hõrda|ma, -q, -⁸³ = hõkõrdama lõkerdama
hõi(q) hõi, hei
hõigahta|ma, -q, -⁸³ hüüatama, hõigatama
.hõikama, hõigadaq, .hõika⁷⁷ hõikama, hüüdma
.hõikma, .hõikuq, hõigu⁶⁴ hõikuma
.hõikus, -õ, -t⁹ mahakuulutamine; kutse; tugev tahtmine, sisemine sund; näil om hõikus täämbä pitto minnäq neil on tugev tahtmine täna peole minna
hõim, hõimo, .hõimo³⁷ hõim, suguvõsa
.hõimla|nõ = hõimoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ hõimlane, sugulane
hõisi|tama, -taq, -da⁸² (hüüetega) sigu peletama
.hõiskama, hõisadaq, .hõiska⁷⁷ hõiskama
hõkatõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ kõkutama
.hõks'ma, .hõksiq, hõksi⁶³ = .jõks'ma = .lõks'ma = .niks'ma luksuma
.hõks'na, -, -t³ = .lõks'na [1.] luksumine
hõkõrda|ma, -q, -⁸³ = hõ(h)hõrdama lõkerdama
hõkõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv hõkõrdama
hõkõrus, -õ, -t⁹ lõkerdus; lõkerdis
hõ|l'a, -l'a, -ll'a²⁸ = hõl'ahus, -õ, -t⁹ igatsus, ihaldus, soov; unistus
hõl'ahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = hõl'al|õma, -daq, -õ⁸⁵ < unistama [2.] igatsema, ihaldama, soovima; unistama; kedä sa hõl'alõt? kelle järele sa igatsed?; vang' hõl'ahõlõs vabahust vang unistab vabadusest
hõlgas, .hõlka, hõlgast²² = hõllõ, -, -t¹⁴ halgas; hõlgas puu lahksas häste halgas puu läheb hästi lõhki
hõlm, hõlma, .hõlma³¹ hõlm
.hõlmama, hõlmadaq, .hõlma⁷⁷ kaisutama, sülelema
hõlmi|k, -gu, -kut¹³ lai pealiskuub, keep, vihmamantel; võtaq hõlmik vihma vasta pääle võta vihmamantel vihma kaitseks peale
hõ|l'oma, -ll'oq, -l'o⁷⁰ = hel'oma hõljuma; kõikuma, õõtsuma; aeglaselt liikuma
hõl'o|tama, -taq, -da⁸² hõljutama, lehvitama; kõigutama, õõtsutama
hõl'ova, -, -t³ liikva, eeterpiiritus
hõlp, hõlbu, .hõlpu³⁷ hõlp, lust, kergus; hopõn' oll' hõlpu täüs' hobune oli puhanud, lustlik
.hõlpsa, -, -t³ hõlbus
.hõlpsahe = .hõlpsalõ hõlpsalt
hõlst', hõlsti, .hõlsti³⁷ hõlst
hõlõsti|k, -gu, -kku³⁸ hõre mets
.hõps'ma, .hõpsiq, hõpsi⁶³ = .hymps'ma = .lymps'ma lõmpsima
hõ|põ, -, -t¹⁴ hõbe
hõpõhalapuu, -, -d⁵⁰ hõbepaju
hõra|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ punane sõstar; valgõ hõrak valge sõstar
hõra|silm, -silmä, -.silmä³⁵ sõrasilm, kõõrdsilm
hõrga|ts', -dsi, -tsit¹³ = hõrga|tsim', -tsimi, -.tsimmi³⁸ sõrgats (kabjaliste jalal)
hõrgulõ = horgulõ = hõrsulõ kohevil(e)
hõrgu|tama, -taq, -da⁸² = horgutama = hõrsutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrguvallaq = .hõrkvallaq = horguvallaq kohevil
hõril|aq, m -(i)dõ, -it⁴ orel
.hõrksa, -, -t³ habras
.hõrkvallaq = hõrguvallaq
hõrn, hõrna, .hõrna³⁰ = hõrnas, .hõrna, hõrnast²² jõeforell, hõrnas
hõrrõ, -, -t¹⁴ hõre
hõrrõli|k, -gu, -kku³⁸ hõredavõitu
.hõrssama, hõrsadaq, .hõrssa⁷⁷ sõimama; ruigama
hõrsulõ = horgulõ = hõrgulõ kohevil(e)
hõrsu|tama, -taq, -da⁸² = horgutama = hõrgutama kohevile ajama, hõredalt laotama, raputama
hõrts, hõrdso, .hõrtso³⁷ mülgas, tüma koht
.hõrtsama, hõrdsadaq, .hõrtsa⁷⁷ 1. hullama; 2. tõrelema
hõr|u, -u, -ru²⁶ 1. tugev külm; 2. leinaloor
hõrõhuisi = hõrõhõhe = hõrõhõlõ hõredalt; vili om pall'o hõrõhuisi külbet vili on liiga hõredalt külvatud
hõrõnda|ma, -q, -⁸³ harvendama
hõrõ|tama, -taq, -da⁸² punetama
hõ|til, -dila, -dilat⁴ 1. ehe; 2. kartuliseemnenupp
hõtr', hõdra, .hõtra⁴⁵ = hõdõr habras
hõtsk, hõdso, .hõtsko³⁷ = hõds'o 1. õõtsuv soopind; 2. hõõtsik, liivapugu (linnul)
hõõda|k, -gu, -kut¹³ võõras, arusaamatu (keele kohta); taa om sääne hõõdakkeelegaq inemine, taast saa-iq midägiq arvo see on selline võõra keelega inimene, sellest ei saa midagi aru
hõõlas, hyyla, hõõlast²² rida, esi
hõõrahta|ma, -q, -⁸³ < hõõrahu|tma, -taq, -da⁶² korraks hõõruma
hõõra|tama, -taq, -da⁸² = hyyr(d)ma hõõruma
häbehüs, -e, -t⁹ häbedus
häbeli|k, -gu, -kku³⁸ = .häülik häbelik(uvõitu)
häbelä|ne = häbelä|s, -dse, -st⁵ = häüläs häbelik
häbemäldäq häbematu; rõve; aja häbemäldäq juttu ajab rõvedat juttu
häbende|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv häbendämä
häbendämiisi häbenedes, häbelikult
häbendä|mä, -q, -⁸³ häbenema
hä|bä, -bä, -pä²⁴ lastek valu(s), haige
hä|bü, -ü, -pü²⁷ häbi
häbüstä|mä, -q, -⁸³ häbistama
hä|dä, -dä, -tä²⁴ häda; viga; probleem
hädä|abi, -abi, -api²⁶ kiirabi; hädaabi; päästeteenistus
hädäldä|mä, -q, -⁸³ hädaldama
hädäli|k, -gu, -kku³⁸ hädise-, põduravõitu
hädäli|ne, -dse, -st⁵ 1. pakiline, hädavajalik, tähtis; hädäline asi sai kõrda aetus pakiline asi sai korda aetud; 2. hädaline, hädasolija
hädände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hädäldämä
hädä|ne, -dse, -st⁷ hädine, põdur
hädä.ohtli|k, -gu, -kku³⁸ hädaohtlik
hädäste hädasti
hä(i)elm, -ä, -ät⁴ = häierm
häh mis, kuidas, ah (küsi- v hüüdsõna)
hähkä|tämä, -täq, -dä⁸² = hahkatama < huhkatama, < hõhkatama, < hühkätämä lõõtsutama, hingeldama
hähn, hähnä, .hähnä³⁵ rähn
hähäq, m .hähki, .hähki³⁴ pulmad
häidseq, .häitsme, häidsend¹⁶ = häidseq, .häitse, häidset¹⁸ õis
häiehtä|mä, -q, -⁸³ heietama
häierm, -ä, -ät⁴ = hä(i)elm õis; pähnähäiermäq pärnaõied
.häitsemä, häidsedäq, .häitse⁷⁷ = .häitsnemä, häidsedäq, .häitsne⁷⁵ õitsema
.hälk'mä, .hälkiq, hälgi⁶³ helkima; iiveldama; valutama
.hälksämä, halksädaq, .hälksa⁷⁷ helgatama, korraks helkima
häll, hällü, .hällü³⁷ < hüll häll, kätki; kiik
.hällä|ne, -(d)se, -st⁵ linavästrik
hällü|tämä, -täq, -dä⁸² hällitama, kiigutama
hällüvälläq vetruvalt, õõtsuvalt
.hälmä, .hällüq, hällü⁷³ kiikuma, õõtsuma
hälväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ halvatuma
hälväh(t)üs, -e, -t⁹ halvatus
.hälvämä, hälvädäq, .hälvä⁷⁷ 1. halvama; 2. teotama
hämm, hämmä, .hämmä³⁵ märg, niiske
hämmähtä|mä, -q, -⁸³ < hämmähütmä korraks niisutama, kastma; hämmäht' leibä hämmähüse sisse kastis leiba kastmesse
hämmäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = .hämmümä niiskuma, märjaks saama
hämmäh(t)üs, -e, -t⁹ = hämmätüs kaste, soust
hämmähü|tmä, -täq, -dä⁶² > hämmähtämä
.hämmämä, hämmädäq, .hämmä⁷⁷ kastma, märjaks tegema; hämssi jalaq ärq tegin jalad märjaks
häm|mär, -ärä, -ärät⁴ hämar; hämarus; videvik
hämmästä|mä, -q, -⁸³ pehastama
hämmästü|mä, -däq, -⁸³ pehastuma
hämmä|tämä, -täq, -dä⁸² niisutama, kastma
hämmätüs, -e, -t⁹ = hämmäh(t)üs
.hämmü|mä, -däq, -⁸⁰ = hämmäh(t)ümä
häm|o, -o, -mo²⁶ hämarik, hägu
hämälä|ne, -(d)se, -st⁵ häbelik, saamatu inimene
hämäri|k, -gu, -kku³⁸ hämarik
hämärüs, -e, -t⁹ hämarus
hänilä|ne, -(d)se, -t⁵ linavästrik
häpe, -, -t¹⁴ häbi
.härbän', -i, -it⁴ = .här|bänn', -bänni, -.bänni³⁷ häärber, härrastemaja
härel|emä, -däq, -e⁸⁵ riidlema; urisema
härg, härä, .härgä³⁴ härg
härg|hain, -haina, -.haina³⁰ härghein (rohttaim)
härgüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv härgütämä
härgü|tämä, -täq, -dä⁸² ärgitama; ärritama
häris|emä, -täq, -e⁸⁷ urisema
häristä|mä, -q, -⁸³ tõrelema, riidlema; ma sai häristäq ma sain tõrelda
härm, härmä, .härmä³⁵ 1. härmatis; 2. = .härmläne = härmävitäi ämblik
härmi|k, -gu, -kut¹³ õhuke riie
.härmlä|ne, -e, -st⁵ = härm [2.]
härmooni|k, -gu, -kut¹³ = härmul', -i, -it⁴ = harmoonik [2.] lõõtspill
härmä|ne, -dse, -st⁷ ämblikuvõrke täis; härmane
härmä|tämä, -täq, -dä⁸² härmatama
härmätüs, -e, -t⁹ härmatis
härmävi|täi, -däjä, -däjät⁴ = härm [2.] ämblik
härmä|võrk, -võrgo, -.võrko³⁷ ämblikuvõrk
.härrämä, härrädäq, .härrä⁷⁷ = .hürrämä urisema; sõimama; mürisema
hässä, -, -t² = hässä|k, -gu, -kut¹³ aeglane, saamatu inimene, kohmard
.hässämä, hässädäq, .hässä⁷⁷ aeglaselt töötama, kohmerdama
.häste = hü(v)äste(le) [1.] < hästeq < .höste(he) hästi; mul läts' tüü häste mul läks töö hästi; tä om olõst häste lag'a ta on õlgadest hästi lai
hätserdä|mä, -q, -⁸³ lohakalt töötama
hää, -, -d⁵⁰ = hü(v)ä 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hää (külh) hea küll, hästi; hääd aigo! head aega!; hää pall'o hästi (v üpris) palju; hää viiegaq viisakas, (peene)tundeline; 2. vara, varandus
häädkätt = hüvväkätt paremat kätt
.häädü|mä, -däq, -⁸⁰ = häömä hävima, kaduma
.häädüs, -e, -t⁹ 1. headus, heasoovlikkus; 2. väärtus, kvaliteet
.häägämä, häägädäq, .häägä⁷⁷ kiruma
hääle|tämä, -täq, -dä⁸² > hellü andma (vt helü); > kätt nõstma (vt käsi)
.hääli|ne, -dse, -st⁵ healoomuline
hääli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ meelitama; vaigistama, rahustama; silitama
hääpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = hää.puul|nõ, -sõ, -sõt⁶ = hü(v)äpoolinõ parempoolne
hää.tahtli|nõ, -dsõ, -st⁵ heatahtlik
hääte|go, -o, -ko²⁷ heategu; teene
.häö|mä, -däq, -, min 1. ja 3. p .hävvü⁶⁸ = .häädümä hävima, kaduma
häöng', -i, -it¹³ häving
.häössihe .jäämä kaduma jääma
.häössi(h)n olõma kadunud olema
.häöte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv .häötämä
.häö|tämä, -täq, -dä⁸¹ hävitama
.häötüs, -e, -t⁹ häving, hävimine; hävitus, tõrje
.häüldäq = .häütü häbitu
.häüligä|ne, -dse, -st⁵ = häüläs
.häüli|k, -gu, -kku³⁸ = häbelik häbelik(uvõitu)
häüläs, .häülä, häüläst²² = häbeläne = häbeläs = .häüligäne häbelik
häüsendä|mä, -q, -⁸³ = .häüssämä = häüsätämä 1. ilastama; 2. hooletult, asjatundmatult töötama
häüss, häüsä, .häüssä³⁵ 1. ila, sülg; 2. lori; ropendamine
.häüssämä, häüsädäq, .häüssä⁷⁷ = häüsendämä
.häüstä|mä, -q, -⁸¹ häbistama
häüsäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv häüsätämä
häüsä|tämä, -täq, -dä⁸² = häüsendämä
.häütü, -, -t¹ = .häüldäq häbitu
.häütühe = .häütüle häbitult
.hölpämä, hölbädäq, .hölpä⁷⁷ = .hülpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
hörsä-härsä ülepeakaela
hösserdä|mä, -q, -⁸³ lohakalt tegema, vusserdama
.höste < .höstehe > .häste
hööberüs, -e, -t⁹ = hööde, -, -t² = hööderüs
hööderde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv hööderdämä
hööderdä|mä, -q, -⁸³ lööberdama, hulkuma
hööderüs, -e, -t⁹ = hööberüs = hööde lööberdis, hulgus; lohakas inimene
hööli|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ < hööveldämä hööveldama; vestma, siluma
hööl(m)äs, hü:ül(m)ä, hööl(m)äst²² = hü:ü(v)li höövel
hööri|k, -gu, -kut¹³ ümarik
hööriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ veerlema, keerlema, pöörlema; korduv hööritama
höörä|tämä, -täq, -dä⁸² = höörü|tämä, -täq, -dä⁸² = vöörütämä veeretama, keerutama; hööritama
hööveldä|mä, -q, -⁸³ > höölitsemä
höüd, hövvü, .höüdü³⁶ < heüd ebe, helves, peenike kiud, kübe, ude; õhuke kord, kirme; välän satas höüdü väljas sajab peenikest lund (lumekübemeid); ijäheüdü juusk jõkõ piten jõge mööda voolab jääkirmet
.höühkelemä, höüheldäq, .höühkele⁸⁵ uhkeldama, eputama (riietega)
.höüstelemä, höüsteldäq, .höüstele⁸⁵ sõnelema
hübis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hubisõma hubisema, võbelema, värelema
hüdis|emä, -täq, -e⁸⁷ värisema; tudisema
hüdsi, hüdse, hüst⁴¹ süsi
hüdsihappa|gaas'*, -gaasi, -.gaasi³⁷ süsihappegaas
hüdsäsni|k*, -gu, -kku³⁸ süsinik
hü|dü, -dü, -tü²⁶ ude
hüdüke|ne, -se, -ist⁸ udemeke; (hallipäine) vanainimene, rauk, tudi(ke)
hühis|emä, -täq, -e⁸⁷ eriliselt häälitsema (hobuse kohta); ku hopõn' näge, et läät hainugaq vai joogigaq, sys aja pää ette ja hühises kui hobune näeb, et lähed heintega või joogiga, siis ajab pea ette ja häälitseb eriliselt
hühkä|tämä, -täq, -dä⁸² > hähkätämä
.hüiämä, hüiädäq, .hüiä⁷⁷ 1. askeldama, ringi käima; 2. ringi ajama, keerutama (nt võid)
hükerdä|mä, -q, -⁸³ = hükü|tämä, -täq, -dä⁸² lohakalt töötama
hülbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ poolpaksuks muutuma (toidu kohta)
hülbäh(t)üs, -e, -t⁹ poolpaks toit; lake; laisk inimene
.hülge, -, -t³ hüljes
hüll, hüllü, .hüllü³⁷ 1. hunnik; hulk, kogu, laam; ütte hüllü läbisegi, kokku; üte(h)n hüllü(h)n koos, laamas, segi; 2. > häll
.hüllelemä, hülleldäq, .hüllele⁸⁵ vaaruma, kõikuma
.hülp*, hülbä, .hülpä³⁵ tarretis, kallerdis
.hülp'mä, .hülpiq, hülbi⁶³ 1. lürpima, helpima; 2. sumama
.hülpämä, hülbädäq, .hülpä⁷⁷ = .hölpämä kalpsama; hüpleva v koogutava kõnnakuga kõndima; sumama
.hülpü|mä, -däq, -⁸⁰ poolpaksuks muutuma, hanguma, kallerduma, tarretuma; hülpünüq niguq süldiliim' kallerdunud nagu süldileem
hülü pääle oletamisi
hülüvälläq poolhangunud (süldi kohta)
hünis|emä, -täq, -e⁸⁷ = hunisõma ümisema, inisema; pomisema
hünk', hüngi, .hünki³⁷ hink (kala)
.hünk'mä, .hünkiq, hüngi⁶³ nuuksuma, tihkuma; inisema, ümisema
.hünksnä, -, -t³ nuuksumine, tihkumine; inin, ümin
hün|nin, -inä, -inät⁴ = hunnin sumin, ümin, inin, undamine; pomin
hün|ä, -ä, -nä²⁴ = hun'a tuim, laisk inimene, uimerdis
hünähtä|mä, -q, -⁸³ = hun'ahtama ühmama, korraks pomisema
hünäh(t)üs, -e, -t⁹ = hun'ah(t)us ühmatus
hü|pin, -binä, -binät⁴ = hupin hubin, võbin, värelus
.hüppä = .huupi 1. ilma asjata; asjatu(lt), kasutu(lt); 2. huupi, umbropsu
.hüppämä, hüpädäq, .hüppä⁷⁷ > .kargama [1.]
hüpä(h)n asjatu, tarbetu
hüpä|ts', -dsi, -tsit¹³ kerglane; kelkija
hüpüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ hüplema
hürel|emä, -däq, -e⁸⁵ tülitsema; purelema
.hürgämä, hürgädäq, .hürgä⁷⁷ üürgama, karjuma, röökima
hürgä|ts', -dsi, -tsit¹³ 1. soperdaja; 2. karjuja, röökija
hürgä|tämä, -täq, -dä⁸² soperdama
hür|i, -i, -ri²⁶ toriseja
hüris|emä, -täq, -e⁸⁷ urisema; ümisema; jorisema
hüristä|mä, -q, -⁸³ müristama
.hürkelemä, hürgeldäq, .hürkele⁸⁵ kõhklema
.hürmelemä, hürmeldäq, .hürmele⁸⁵ = hürmiste|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = hürmäste(l)lemä
hürmistä|mä, -q, -⁸³ = .hürmämä
hürmä, -, -t² tõre
hürmähtä|mä, -q, -⁸³ käratama; kärgatama
.hürmämä, hürmädäq, .hürmä⁷⁷ = .hürmistämä = hürmütämä kärkima, sõimama
hürmäste|(l)lemä = hürmüske|(l)lemä = hürmüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = .hürmelemä = hürmiste(l)lemä tõrelema; sõimlema; torisema
hürmü|tämä, -täq, -dä⁸² = .hürmämä
hürp', hürbi, .hürpi³⁷ ürp
.hürrämä, hürrädäq, .hürrä⁷⁷ = .härrämä urisema; sõimama; mürisema
hür|rül', -ülä, -ülät⁴ 1. tige; viril; purjus; 2. = kivihürrül rünt (kala)
.hürske, -, -t³ turske, tüse, priske
hürss', hürsi, .hürssi³⁷ linamasin
hürsü|tämä, -täq, -dä⁸² loksutama; hüpitama
hürähtä|mä, -q, -⁸³ uratama
hürähüs, -e, -t⁹ uratus
hüräsk', -i, -it¹³ toriseja
hür(r)ümür(r)ü, -, -t² 1. pikne; 2. toriseja
hü|tin, -dinä, -dinät⁴ judin, värin
hüt|t, -ü, -tü ³⁷ = hutt' kaelustuvi, meigas
hü|tül, -dülä, -dülät⁴ udejas, hõre; hüdüläq hiussõq udejad juuksed
hütü|tämä, -täq, -dä⁸² häälitsema (kaelustuvi kohta); hütt hütütäs kaelustuvi häälitseb
hüvihüs, -e, -t⁹ headus; voorus
hüvilde parempidi; õigetpidi
hüvväkätt = häädkätt paremat kätt
hüvvüs, -(s)e, -t¹¹ varandus, rikkus
hüvvü|tämä*, -täq, -dä⁸² rikastama
hü(v)ä, hü(v)ä, hüvvä²⁴ = hää 1. hea; hästi; küllaltki, üpris; hüä (külh) hea küll, hästi; (kykkõ) hüvvä! kõike head!, nägemiseni!; hüvvä aigo! head aega!; hüä pall'o tüüd om taa as'agaq hästi (v üpris) palju tööd on selle asjaga; 2. vara, varandus; Kost sa taa hüä olõt saanuq? A vet ma taa iks üle uma hüä hoolõ sai. Kust sa selle varanduse oled saanud? No eks ma selle ikka oma hoole ja vaevaga sain
hü(v)ä.keiste kaunis hästi, kaunikesti
hü(v)ändüs, -e, -t⁹ 1. headus; 2. vara
hü(v)äpooli|nõ, -dsõ, -st⁷ = hü(v)ä.puul|nõ, -sõ, -sõt⁶ = hääpoolinõ parempoolne
hü(v)äske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ (ennast teiste silmis) heaks tegema; heastama; hüvitama; käü ümbre ja hüäskeles hinnäst kyigilõ käib ringi ja teeb ennast teiste silmis heaks; mul tulõ taa sullõ ärq hüäskelläq mul tuleb see sulle hüvitada
hü(v)äste(le) 1. = .häste hästi; 2. hüvasti; hü(v)äste jätmä hüvasti jätma
hü:ü, -, -d⁵¹ = vü:ü vöö; vööde
.hüübü|mä, -däq, -⁸⁰ hüübima; kallerduma
.hüübüs, -e, -t⁹ kallerdis
hü:ü(v)li, -, -t¹ = hööl'mäs höövel
.hüüpli, -, -t¹ hüüp (lind)
hü:ürdümä, hü:ürdüdäq, höörü⁷⁹ = vi:irdümä = vü:ürdümä veerema
hü:ürlä|ne, -(d)se, -st⁵ herilane
hyisk, hyisu, .hyisku³⁶ (liigne) optimism, innustus; tormakus; hyisku täüs' (liialt) optimistlik, innustunud; tormakas
.hyiskama, hyisadaq, .hyiska⁷⁷ hõiskama
.hymps'ma, .hympsiq, hympsi⁶³ = .hõps'ma = .lymps'ma lõmpsima
hyng, hyngu, .hyngu³⁷ lõhn, hõng; hingamine; hyngu haardma natuke puhkama, hingama
hyngahta|ma, -q, -⁸³ < hyngahu|tma, -taq, -da⁶² = hyngutama veidi panema, lisama; hyngahti söögile vähä verevät pipõrd kah lisasin toidule ka natuke punast pipart
.hyngama, hyngadaq, .hynga⁷⁷ = .hynkama lõhnama
.hyngsa, -, -t³ lõhnav
hyngukõ|nõ, -sõ, -ist⁸ natuke
hyngu|lyyr', -lõõri, -lyyri³⁷ = helülyyr' hingekõri, hingetoru
hyngu|tama, -taq, -da⁸² = hyngahtama
.hynkama, hyngadaq, .hynka⁷⁷ = .hyngama
hyygama, hõõadaq, hyyga⁷⁷ = hyyhkama, hõõhadaq, hyyhka⁷⁷ hõõgama, õhkama, õhkuma
hyyr(d)ma, hyyr(d)uq, hõõru⁶⁴ = hõõratama hõõruma

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y