Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

raadio, -, -t¹ raadio
raag, raa, .raago³⁶ remmelgas; kakk ikk raan kakk nutab remmelgas
.raagsi(h)n raagus
.raagsi|nõ, -dsõ, -st⁵ raagudest
raagõs, -(s)õ, -t¹¹ oksa- v vitsaraag
raam', raami, .raami³⁷ raam; kanderaam
raamadugõ|nõ, -sõ, -ist⁸ brošüür, väike raamat
raamaduko|go, -go, -ko²⁶ raamatukogu
raama|t, -du, -tut¹³ raamat
raa(h)n raagus
.raandi|k, -gu, -kku³⁸ = raavisto raiesmik
raa|pai, -paiu, -.paiu³⁷ raagremmelgas
raas, raasa, .raasa³¹ raas, kübe
raasakõ|nõ, -sõ, -st⁸ raasuke
raavin, -a, -at⁴ paadi purje põikpuu
raavisto, -, -t¹ = .raandik
ra|ba, -ba, -pa²⁶ rabe; väega raba vana rõivatükk oll' väga rabe vana rõivatükk oli
rabahus, -õ, -t⁹ rabandus
rabakalo|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ = rabak.paklaq ropsitakud
rabakarask', -i, -it¹³ = rabask'
rabak.pakl|aq, m -idõ, -it²² = rabakalodsõq
ra|ba(ha)ma, -badaq e -paq, -ba(ha) e -pa⁸⁸ rabama; lina ropsima
rabandi|k, -gu, -kku³⁸ kudumisviga
rabandus, -õ, -t⁹ tuulamata vili
raba|nõ, -dsõ, -st⁷ sodine; rabe, pude
ra.ba'rbri, -, -t³⁷ rabarber
rabask', i, -it¹³ = rabakarask' kärsitu inimene, rabeleja
rabastu|ma, -daq, -⁸⁴ habrastuma
rabi|guq, m -kidõ, -kit¹³ takud
rabõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = rabõlõma < rõbõhõ(l)lõma rabelema
rabõlus, -õ, -t⁹ rabelus
rabõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ = rabõhõ(l)lõma = räbelemä
ra|da, -a, -ta²⁹ rada
rado|aig, -ao, -.aigo³⁶ huntide jooksuaeg veebruaris
radokuu, -, -d⁵⁰ < veebruaar' veebruar
rae, -, -d² = .raendi|k, -gu, -kku³⁸ = .raendo, -, -t¹ = .raesti|k, -gu, -kku³⁸ = .raestu, -, -t¹ = .raodu raiesmik
ra|g'a, -ja, -k'a²⁹ = ra|gja, -ja, -kja²⁹ reis (reie)
ra|goma, -koq, -o⁵⁹ raiuma
ragomi|nõ, -sõ, -st⁵ raie; raiumine; lakõs-, harvõmbasragominõ lage-, harvendusraie
rah|a, -a, -ha²⁸ raha
raha|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ ehted, kaelaraha
rahakot|t', -i, -ti³⁷ rahakott
rahali|nõ, -dsõ, -st⁵ rahakas
raha|nõ, -dsõ, -st⁷ rähmane; silmäq ommaq rahadsõq silmad on rähmased
raha|tama, -taq, -da⁸² = rahmatama rähmama
raha|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = rahmatuma rähmuma
rahatus, -õ, -t⁹ = rahk rähm
raheq, .rahkõ, rahet¹⁹ room, rangirihm
rahk, raha, .rahka³³ = rahm, rahma, .rahma³¹ = rahatus
rahma|tama, -taq, -da⁸² = rahatama
rahma|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ = rahatuma
rahmõ|du, -du, -tut¹ = ra(m)mõdu rammetu
rahmõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = ra(m)mõh(t)uma rammestuma, väsima
rahmõh(t)us, -õ, -t⁹ = ra(m)mõh(t)us rammestus, väsimus
rah|u I, -u, -hu²⁶ 1. rahu, vaikus; 2. = rauh < ni·i·r neer; inemiisil ja eläjil, kyigil om kats' rahhu inimestel ja loomadel, kõigil on kaks neeru
rahu II rahule; kas jäiq no rahu? kas jäid nüüd rahule?
rahu|du, -du, -tut¹ rahutu
rahuhna = rahu(h)n rahus; ma taha veidüq aigo rahuhna ollaq ma tahan veidi aega rahus olla
rahuligult (üsna) rahulikult
rahuli|k, -gu, -kku³⁸ rahulikuvõitu; (üsna) rahulik
rahuli|nõ, -dsõ, -st⁵ = rahunõ rahulik
rahu.listõ = rahutsõhe = rahutsõlõ rahulikult
rahul.oltav, -a, -at⁴ rahuldav
rahulõ rahul(e); kas olõt rahulõ? kas oled rahul?
rahu(h)n = rahuhna
rahu|nõ, -dsõ, -st⁷ = rahulinõ
rahusta|ma, -q, -⁸³ = rahutama, -taq, -da⁸² rahustama
rahutsõhe = rahutsõlõ = rahulistõ
.rahva|laul, -laulu, -.laulu³⁷ rahvalaul
.rahvali|k, -gu, -kku³⁸ rahvalik
.rahvaperäli|ne, -dse, -st⁷ rahvapärane
.rahva|rõivas, -.rõiva, -rõivast¹⁵ rahvariie, rahvarõivas
rahvas, .rahva, rahvast¹⁵ rahvas
.rahvus, -õ, -t⁹ rahvus
.rahvusli|nõ, -dsõ, -st⁷ rahvuslik
raia|tama, -taq, -da⁸² kärna minema; nyna om suurõ nohogaq seest ärq raiatõt nina on suure nohuga seest kärna läinud
raida|tama = raidu|tama, -taq, -da⁸² laulma, raidutama
raig, raia, .raiga³² kärn, nahahaigus; pää oll' täen ja raian pea oli täitanud ja kärnas
raik, raiga, .raika³⁰ vöö; sukapael
raisk I, raisa, .raiska³² raisk, raibe
raisk II, raisu, .raisku³⁶ raisk, raiskamine; taa tüü oll' ynnõ aoraisk see töö oli ainult ajaraiskamine
.raiskama, raisadaq, .raiska⁷⁷ raiskama
.raisku minemä = .raiskuma
.raisku|ma, -daq, -⁸⁰ raiskuma; raisku minema
raisu(h)n raisus
raius, -(s)õ, -t¹¹ särgi lõhik
raiõq, .raiõ, raiõt¹⁸ hrl m harkadra ais; ajaq hopõn' raijidõ vaihõlõ! aja hobune adra aiste vahele!
rakasta|ma, -q, -⁸³ villi v paiset avama, katki tegema; villi rakastõdas, ku esiq ei rakkõq vill tehakse katki, kui see ise katki ei lähe
raket|t', -i, -ti³⁷ rakett
rak|k', -õ, -kõ³⁵ (väike) koer, rakats; kutsikas; rakõkõnõ juusk' mehele perrä koerake jooksis mehele järele
rakkõ|ma, -daq, -⁸⁰ lõhkema, katki minema (villi v paise kohta)
raksahta|ma, -q, -⁸² = räksähtämä raksatama
raksah(t)us, -õ, -t⁹ = räksäh(t)üs raksatus
rama|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ tõrelema, pahandama; tä naas' ramatsõma, et vihma satas ja rattit olõ-i kohegiq pandaq ta hakkas tõrelema, et vihma sajab ja vankrit ei ole kuhugi panna
rambi|ts, -dsa, -tsat¹³ = rambõq, .rampõ, rambõt¹⁸ vettinud puunott, känd; kinnine inimene
ramm I, ramma, .ramma³⁵ 1. tiine; 2. ramb, jõuetu, loid
ramm II, rammu, .rammu³⁷ ramm; lihavus; rammu minemä rammu minema; rammu(h)n olõma rammus olema
.ram'ma, .rammiq, rammi⁶³ rühmama, rügama
rammu|nõ, -dsõ, -st⁷ = .ramsa rammus
.rammu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ tiinus; lehmäl paistus jo rammus vällä lehmal paistab juba tiinus välja
.ramsa, -, -t³ = rammunõ
.ramsu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ rammusus
ra(m)mõ|du, -du, -tut¹ = rahmõdu rammetu
ra(m)mõhta|ma, -q, -⁸³ rammestama
ra(m)mõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = rahmõh(t)uma rammestuma, väsima
ra(m)mõh(t)us, -õ, -t⁹ = rahmõh(t)us rammestus, väsimus
rand, ranna, .randa³² 1. = rannõq küüneäärne nahk; küüdserannaq ommaq lahki ja halusaq küüneääred on lõhki ja valusad; 2. > vi:ivi:ir'
ran|daal', -daali, -.daali³⁷ randaal
ran|.daal'ma, -.daaliq, -daali⁶³ randaalima
randmõs, .randmõ, randmõst²² ranne
rangi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ (kalu v sibulaid) nöörile lükkima
ranni|ts, -dsa, -tsat¹³ ranits
rannõq, .randmõ, rannõnd¹⁶ = rand [1.]
rant', randi, .ranti³⁷ rant, serv, äär
rants'|hirs', -hirre, -hirt⁴⁹ müürlatt
.rants'u|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ hoone ülemine palgikord, millele toetuvad sarikad
.rao|du, -du, -tut¹ = .raondi|k, -gu, -kku³⁸ = raos, -(s)õ, -t¹¹ = rae raiesmik
rapahta|ma, -q, -⁸³ < rapahutma korra raputama
rapah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = rappuma rappuma
rapahu|tma, -taq, -da⁶² > rapahtama
ra|pai, -baja, -bajat⁴ ropsilabidas; rabaja
ra|pin, -bina, -binat⁴ rabin
.rapm|õq, -idõ, -it¹⁶ rapped
rap|puma, -pudaq, -u⁷⁹ = rapahuma
rap|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁶ = korduv rappuma
rapsahta|ma, -q, -⁸³ < rapsahutma korra rapsama
rapsah(t)us, -õ, -t⁹ rapsatus, raps(ak)
rapsahu|tma, -taq, -da⁶² > rapsahtama
rapu|tama, -taq, -da⁸² raputama
raputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv raputama
rapõ, -, -t¹⁴ rabe, pude
rask, rasu, .rasku³⁶ riidest sääremähised; latsõq kanniq raskõ külmä vasta lapsed kandsid sääremähiseid külma kaitseks
.raspli, -, -t¹ raspel
.rassu, -, -t² = .rassu|nõ, -dsõ, -st⁷ = rasõhunõ raskune; muqrassu miis' minuraskune mees
rassõ, -, -t¹⁴ 1. raske; 2. = rasõhõnõ rase; tütrik jäi rasõhõs tüdruk jäi rasedaks; naanõ om kolmandat kuud rasõhõt e rassõ jalagaq naine on kolmandat kuud rase
.rassõhe = .rassõlõ = rasõhõhe
rassõjalali|nõ, -dsõ, -st⁵ = rassõjala|nõ, -dsõ, -st⁷ = rassõ.jalg|nõ, -sõ, -sõt⁶ = rassõjaloli|nõ, -dsõ, -st⁵ raskejalgne, rase
rassõst(õ) > rasõhõhe
rasv, rasva, .rasva⁴⁵ = rasõv
rasva|nõ, -dsõ, -st⁷ rasvane
rasva.tiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rasvatihane
rasõhu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .rassunõ
rasõhus, -õ, -t⁹ = rasõndus raskus; rasedus
rasõhusvä|gi*, -e, -ke²⁵ gravitatsioonijõud
rasõhõhe = rasõhõlõ = .rassõhe < rassõst(õ) raskelt
rasõhõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = rassõ [2.]
rasõndus, -õ, -t⁹ = rasõhus
rasõv = rasyv', rasva, .rasva⁴⁵ = rasv rasv
ratas, ratta, ratast²² 1. jalgratas; 2. > tsyyr'
ratas(t).kaari ringiratast
.ratsa = ratsakullaq = .ratsallaq ratsa; ratsallaq sõitma < ratsutama ratsutama, ratsa sõitma
.ratsani|k, -gu, -kku³⁸ ratsanik
ratsu|tama, -taq, -da⁸² > ratsallaq sõitma
ratt|aq, m -idõ, -it²² vanker; auto; hopõn' jovva-s rasõhit rattit mua seest vällä vitäq hobune ei jaksanud rasket vankrit porist välja tirida; kargaq rattilõ! hüppa vankrisse (v autosse)!; kas sul ommaq rattaq all? kas oled autoga?
ratta|tsyyr', -tsõõri, -tsyyri³⁷ vankriratas
ratus, -(s)õ, -t¹¹ rihm hobuse päitsete küljes; ohelik; ratsuti
raud, ravva, .rauda³³ raud
.raudja|nõ = .raudja|s, -dsõ, -st⁵ raudjas, punakaspruun (hrl hobuse kohta)
raud|kastõq, -.kastõ, -kastõt¹⁸ külm kaste; raudkastõq külmetäs jalgo, ku läbi läät külm kaste külmetab jalgu, kui läbi lähed
raudkä|si, -e, -tt⁴² isamees
raudnõ|kõn', -gõna, -gõnat⁴ = raudnõ|kõs', -gõs(s)õ, -gõst¹² raudnõges
raudpuu, -, -d⁵⁰ raudpuu (kõva väärispuit)
raudsep|p, -ä, -pä³⁵ sepp
raudsi|k, -gu, -kut¹³ > kusi.kuklanõ
raudti:i, -, -d⁵¹ raudtee
r'augahta|ma, -q, -⁸³ kräunatama
r'augah(t)us, -õ, -t⁹ kräunatus
r'auga|ts', -dsi, -tsit¹³ kräunuja, vinguja
.r'augma, .r'auguq, raugu⁶⁴ = r'avvõldama kräunuma
.r'augna, -, -t³ kräunumine
r'augu|tama, -taq, -da⁸² kräunutama
.r'augõlõma, r'augõldaq, .r'augõlõ⁸⁵ = korduv .r'augma
rauh, rauha, .rauha³¹ = rahu [I. 2.] < ni:ir neer; tsia täüq ja rauhaq ommaq ärq lähätedüq sea kopsud ja neerud on ära kupatatud; mul rauhaq halutasõq mul neerud valutavad
.r'auna minemä indlema hakkama (kasside kohta)
.r'auna .sõitma = .r'auna .sõitõlõma indlema, pulmlema (kasside kohta); kassiq sõitõlõsõq r'auna tarõ pääl kassid peavad pööningul pulmi
.r'aunama, r'aunadaq, .r'auna⁷⁷ = .r'auna .sõitma
rautpuu, -, -d⁵⁰ harkadra vannas
rav|i, -i, -vi²⁶ 1. toit, söök; joulus tetäs hüvvä ravvi jõuluks tehakse head sööki; 2. ravi
ravihu|ma, -daq, -⁸⁴ kosuma, paranema
ravin, -a, -at⁴ purjepuu, mis hoiab purje sirgelt, laiali
ravi|tama, -taq, -da⁸² = ravitsõma
ravitsus, -õ, -t⁹ 1. toitmine, söötmine; küläliisi ravitsus tull' pall'o masma külaliste toitmine läks palju maksma; 2. ravimine
ravi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = ravitama 1. toitma, söötma; rüäleib ravitsõs ni rahvast ni tõbrast rukkileib toidab nii inimest kui looma; eläjäq ommaq jo raviduq, sul olõ-i vaia inämb täämbä minnäq ravitsõma loomad on juba söödetud, sul pole täna enam vaja söötma minna; 2. ravitsema, ravima
r'avvahu|tma, -taq, -da⁶² kräunatama
ravva(h)n = ravvo(h)n raudus
ravva|nõ, -dsõ, -st⁷ rauast, raudne
ravvasit|t, -a, -ta³¹ tagi (raudoksiidi kiht raua v terase pinnal), räbu
r'avvol indlemas (kasside kohta)
ravvo(h)n = ravva(h)n
ravvu|tama, -taq, -da⁸² rautama
ravvutus, -õ, -t⁹ rautamine
r'avvõlda|ma = r'avvõnda|ma, -q, -⁸³ = .r'augma kräunuma
re|bo, -bo, -po²⁶ lastek rebane
rebo|raik, -raiga, -.raika³¹ < rebäs(e)hain, < rebäs(e)raik karukold
rebähü|mä, -däq, -⁸⁴ rebenema; räbalduma
rebäs(e)|hain, -haina, -.haina³⁰ = rebäs(e)|raik, -raiga, -.raika³¹ > reboraik
redis, -(s)e, -t¹¹ redis
reds'e = reds'o, -, -t² vagu; tsial oll' reds'e kesk sälgä seal oli vagu keset selga; kündmise jutt' om reds'o kündmise joon on vagu
reebala soiku, hooletusse
reebi|tsemä, -tsäq e -däq, -dsä⁹⁰ saalima
reedsi|k, -gu, -kut¹³ lohakas inimene
reevähtä|mä, -q, -⁸³ = rehvähtämä
reeväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = rehvähümä
reeväh(t)üs, -e, -t⁹ = rehväh(t)üs
regi, ri:i, reke²⁵ regi
rehealo|nõ, -dsõ, -st⁷ rehealune
rehekap|p', -i, -pi³⁷ rehetare külge ehitatud varjualune
rehekuu, -, -d⁵⁰ < o'kto(o)bri oktoober
rehepap|p', -i, -pi³⁷ rehepapp
rehe.pesmi|ne, -se, -st⁵ = rehe|pess, -pessü, -.pessü³⁷ rehepeks
reherih|a, -a, -ha²⁸ rehereha
rehetar|õ, -õ, -rõ²⁴ rehetare
rehite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv vehkima, vehklema; kärbläisi oll' nii pall'o, et õkva võtt' rehitellemä kärbseid oli nii palju, et võttis kohe vehkima
rehk', rehi, .rehki³⁷ kord; hetk, moment; olõ üte rehi sääl käünüq olen ühe korra seal käinud; tuusama rehk' ku maaha kai, sattõ kaartõst ijätilk päähä selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähe
.rehkelemä, reheldäq, .rehkele⁸⁵ vehklema, rähklema
rehkend'*, -i, -it¹³ kalkulaator, tasku-, lauaarvuti
rehkendä|mä, -q, -⁸³ arvutama; arvestama; tõisigaq tulõ ka rehkendäq teistega tuleb ka arvestada
rehkendüs, -e, -t⁹ arvutus, arvestus
.rehk|eq, m -ide, -it¹⁸ takud
.rehk'mä, .rehkiq, rehi⁶³ vehkima; materdama, surnuks lööma; rehk' kässigaq vehib kätega; rehke sivvu ärq materdas mao surnuks
.rehksämä, rehästäq, .rehksä⁷⁶ = .rehmämä, rehmädäq, .rehmä⁷⁷ (käega) lööma, rehmama
re'hnut|t', -i, -ti³⁷ rehnung (aru- v arvepidamine)
rehvähtä|mä, -q, -⁸³ = reevähtämä suigatama, tukkuma
rehväh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ = reeväh(t)ümä vaibuma, vaiksemaks jääma; lakkama; suikuma; tä oll' väega maruh, a sis viha rehvähtü nigu veidükese ta oli väga marus, aga siis viha vaibus nagu natuke; vihm rehvähtü vihm lakkas, jäi vaiksemaks; halu rehvähtü valu lakkas, jäi väiksemaks
rehväh(t)üs, -e, -t⁹ = reeväh(t)üs uinak; unerammestus
reinova|tõr', -dõri, -dõrit⁴ reinuvader, rebane
.reinämä, reinädäq, .reinä⁷⁷ roomama; liivikõsõq maa sisen reinäseq vihmaussid roomavad maa sees
reis', reisi, .reisi³⁷ reis, teekond
.reis'mä, .reisiq, reisi⁶³ reisima
.reiämä, reiädäq, .reiä⁷⁷ purje pöörama; vastutuult purjetama
reko, -, -t² kelk
remmeldä|mä, -q, -⁸³ rahmeldama
re|pän', -bäse, -bäst¹² rebane
rest', resti, .resti³⁷ rest
resto|raan', -raani, -.raani³⁷ = resto|ran', -rani, -.ranni³⁸ restoran
re|tel', -deli, -delit⁴ redel
retel'|hain, -haina, -.haina³⁷ hanijalg (rohttaim)
re'toro|maan', -maani, -.maani⁵ retoromaan
re'(v)volvri, -, -t¹ revolver
ri|ba, -ba, -pa²⁶ riba
ribahallaq = ribahun
ribahuisi ripakil(e)
ribahullõ = ribakullõ
ribahu|ma, -daq, -⁸⁴ alla vajuma, ripakile venima, jääma; Allal oll' täämbä jälkiq huul' arq ribahunuq, tiiä eiq, määne pahandus täl oll' Allal oli täna jälle huul ripakile veninud, ei tea, mis pahandus tal oli
ribahun = ribakallaq = ribakullaq = ribahallaq = riba(h)n = ribatõ = ribavallaq ripakil, rippus; pinil oll' kiil' ribakullaq suust välän koeral oli keel ripakil suust väljas; taal pernaasõl ommaq elon kyik' as'aq ribavallaq sel perenaisel on kodus kõik asjad ripakil
ribakullõ = ribahullõ = ribavallõ ripakile
riba(h)n = ribatõ = ribavallaq = ribahun
ribavallõ = ribakullõ
ribis|emä, -täq, -e⁸⁷ rabisema
ribusk', -i, -it¹³ = ripal' räbal
ribõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = ribõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ vedelema, sihitult tolgendama
ri|da, -a, -ta²⁹ rida
ridasti|k, -gu, -kku³⁸ reastik
ridastikku reastikku, ridamisi
ridsahu|ma, -daq, -⁸⁴ lamanduma
ri|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ läbi hammaste imema; taa tsiga ei süükiq õigõhe, ridsi pääle läbi hambidõ liimi see siga ei söögi õieti, imeb ainult läbi hammaste leent
rih|a, -a, -ha²⁸ = rihä 1. reha; 2. kangareha
rihapi|tim, -dimä, -tind¹⁶ rehapulk
rihi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ rehitsema
rihm, rihma, .rihma³⁰ rihm
.riht'mä, .rihtiq, rihi⁶³ rihtima
rih|ä, -ä, -hä²⁸ = riha
riiba|k, -gu, -kut¹³ = riibatus, -õ, -t⁹ kaabe, riisumisjääk
.riibma, .riibuq, riibu⁶⁴ 1. riisuma; 2. (kutsuvalt) viipama; ma riibõ tedä hindä manoq viipasin talle, et ta minu juurde tuleks
.riibm|õq, m -idõ, -it¹⁶ riismed
.riibsa, -, -t³ hõlpsasti riisutav
riibsahta|ma, -q, -⁸³ korraks kergelt (üle) riisuma
.riibsama, riibsadaq, .riibsa⁷⁷ kergelt (üle) riisuma
.riibu täüs' triiki täis
.riibõlõma, riibõldaq, .riibõlõ⁸⁵ = korduv .riibma
ri:ide, -, -t³ = ri:idi
ri:ide|ne, -dse, -st⁵ = ri:idine
ri:idi, -, -t¹ = ri:ide reede
ri:idi|ne, -dse, -st⁵ = ri:idene reedene
riigiko|go, -go, -ko²⁶ riigikogu
riigi|park'*, -pargi, -.parki³⁷ rahvuspark
riigi.pü:ürdmi|ne, -se, -st⁵ riigipööre, revulotsioon
ri:ih, rehe, riiht³⁹ rehi
.ri:ihni|k, -gu, -kku³⁸ rehepapp
riik', riigi, .riiki³⁷ riik
ri:ik', reegi, ri:iki³⁷ = kri:ik' kreek, kreegipuu
.riike.vaihõli|nõ*, -dsõ, -st⁵ rahvusvaheline, riikidevaheline; riikevaihõlinõ kokkosaaminõ, seminäär', kaubatii; rahvusvaheline kohtumine, seminar, kaubatee
riim, riima, .riima³¹ = riimus katusekelp
riim', riimi, .riimi³⁷ 1. riim; 2. käsi- v veskikivi osa
ri:imbäle .jäämä vaiksemaks, vähemaks jääma (nt vihma v valu kohta)
ri:impsä, -, -t³ vaikne, vähene; vihmasado nakkas jo riimpsämbäs jäämä vihmasadu hakkab juba vaiksemaks jääma
riimus, -(s)õ, -t¹¹ = riim
riiol', -i, -it⁴ riiul
ri:ip'mä, ri:ipiq, reebi⁶³ ahnitsema
.riipnä, -, -t³ mage; kapstaq ommaq riipnäq, olõ-i suula pant kapsad on magedad, ei ole soola pandud
riis', riisi, .riisi³⁷ 1. riis; 2. kolmnurkne võrgust kalapüügiriist
.riisma, .riisuq, riisu⁶⁴ röövima, riisuma
riist, riista, .riista³⁰ riist
riistapuu, -, -d⁵⁰ riistapuu
riit, riida, .riita³⁰ riit
riiv, riivi, .riivi³⁷ riiv (riivimisvahend; sulgemisvahend)
.riiv'mä, .riiviq, riivi⁶³ riivima
rik|as, -ka, -ast²² rikas
rikkahe = rikkalõ rikkalt
rikku|ma, -daq, -⁸⁰ rikutud saama; riknema
rikkus, -õ, -t⁹ rikkus
rikkõhe = rikkõlõ rikki, katki; auto läts' rikkõhe auto läks rikki
rikkõ(h)n rikkis, katki
.rikma, rikkuq, riku⁶⁴ rikkuma
rik|õq, -kõ, -õt¹⁸ rike
rimahtu|ma, -daq, -⁸⁴ kukkuma, libisema
rimahuisi laokil(e)
rimask', -i, -it¹³ vedeleja, laisk
rind, rinna, .rinda³² = rynd 1. rind; lats' süü rinda laps imeb rinda; 2. rinne; rida; esi; üten rinnan ühes reas
.rindapite(h)n = rinna(h)n reas; soldaniq lääväq rindapiten liina poolõ sõdurid lähevad rivis linna poole
rindpa|go, -o, -ko²⁷ harkadra osa
.rindupite(h)n rindupidi
rind|vits, -vitsa, -.vitsa³⁰ rinnak, rinnakuluu
rind|võllas, -.võlla, -võllast²² kangastelgede osa
ringu|tama, -taq, -da⁸² ringutama
ringutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ringutama
rinn', rinni, .rinni³⁷ renn
rinnaka|nõ, -dsõ, -st⁵ = rinnakas
rinnakap|p', -i, -pi³⁷ rinnakorv
rinnaka|s, -dsõ, -st⁵ = rinnakanõ rinnakas
rinnali|nõ, -dsõ, -st⁵: rinnalinõ lats' rinnalaps, imik
rinna(h)n = .rindapite(h)n
rinnast järjest; seo lank' lõigatas kyik' siihn rinnast maaha see lank siin lõigatakse kõik järjest maha
rinno|du, -du, -tut¹ = rinnoldaq rinnutu
rinnol(d)õ rinnuli; rinnutsi
rinno|tama, -taq, -da⁸² rinnuli olema, rinnutama
rinnotsidõ = rinnotsikku rinnutsi
rinnotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv rinnuli olema, rinnutama
rinnus, -(s)õ, -t¹¹ rinnus (rakmete osa)
rint', rindi, .rinti³⁷ 1. rent; 2. kartetš, jäme haavel
.rint'mä, .rintiq, rindi⁶³ 1. rentima; 2. hulkuma
.rint'ni|k, -gu, -kku³⁸ rentnik
ri|pal', -bali, -balit⁴ = ribusk' = ripul' = ripõl' räbal
ri|pin, -binä, -binät⁴ rabin; nõrk vihmahoog
.ripma, rippuq, ripu⁶⁴ rippuma
.ripnõma, ripõdaq, .ripnõ⁷⁵ = rippõlõma
rippu = rippuisi rippu(s)
rip|põlõma, -õldaq, -põlõ⁸⁵ = .ripnõma ripnema, ripendama
.rips'mä, .ripsiq, ripsi⁶³ tuikuma, tuigerdama; miä sa ripsit jalgo pääl, kas olõt joonuq vai haigõ? mis sa tuigud jalgadel, kas oled joonud või haige?
ri|pul', -buli, -bulit⁴ = ripal'
ripu|tama, -taq, -da⁸² riputama
ri|põl', -bõli, -bõlit⁴ = ripal'
ripõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ ripendama, tolgendama
risk', riski, .riski³⁷ risk
ris|o, -o, -so²⁶ risu
risokallaq segamini
riso|nõ, -dsõ, -st⁷ risune
riso|tama, -taq, -da⁸² risustama
risotsõhe = risotsõlõ prahiselt, risuselt
rist', risti, .risti³⁷ rist
.ristemiisi = ristikullaq = ristetämiisi = ristitämiisi ristamisi, ristati
rist'es|ä, -ä, -sä²⁴ = ristiesä
ristetämiisi = .ristemiisi
.risti risti
ristidseli|ne, -(d)se, -st⁵ = .ristjädsiline
risti|dseq, m -tside, -tsit⁷ = .ristjädsiq
risties|ä, -ä, -sä²⁴ = rist'esä ristiisa
ristiim|ä, -ä, -mä²⁴ = rist'imä = rist'ämm ristiema
ristiinemi|ne, -se, -st⁵ kristlane, ristiinimene
ristik|hain, -haina, -.haina³⁰ ristik(hein)
ristikullaq = ristilde = ristildämiisi = .ristemiisi ristamisi, ristati
rist'im|ä, -ä, -mä²⁴ = ristiimä
ristinim|i, -e, -me²⁴ eesnimi
risti|poig, -puja e -poja, -.poiga³² ristipoeg
ristipuu, -, -d⁵⁰ ristipuu (teeäärne vana puu, kuhu matuselised lõikavad risti)
risti|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ ristipäev
ristitämiisi = .ristemiisi
risti|tämä, -täq, -dä⁸² haake tegema, risti-rästi hüplema; ku jänes pinni pakõs, sys nakkas ristitämä kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegema
risti|tütär', -.tütre, -tütärd²² ristitütar
risti|usk, -uso, -.usko³⁶ ristiusk, kristlus; ristiusolinõ kristlane, ristiusuline
.ristjä|dseq, m -tside, -tsiid⁷ = .ristjädsiq
.ristjädsili|ne, -(d)se, -st⁵ = ristidsiline = .rist'kädsiline varruline
.ristjä|dsiq, m -tside, -tsiid⁷ = ristidseq = .ristjädseq = .rist'kädsiq ristsed, varrud; läkeq tõistõ tallo ristjätsile lähme naabertallu varrudele
rist'|kablaq, m -.kaplo, -.kaplo⁴⁵ pastla ristpaelad
.rist'kädsili|ne, -(d)se, -st⁵ = .ristjädsiline
.rist'kä|dsiq, m -tside, -tsiid⁷ = .ristjädsiq
rist'luu, -, -d⁵⁰ ristluu
.rist'mä, .ristiq, risti⁶³ ristima
.rist'mä|ne, -dse, -st⁵ risti olev, risti-; rist'mädseq puuq ristipuud (seadeldistel v ehitistel)
rist'naglakõ|sõq, m -isi, -isi⁸ < nelk' [2.] nelk (maitseaine); rist'naglakõisi pandas kürvidsäleemele nelki pannakse kõrvitsamarinaadile
rist'ti:i, -, -d⁵¹ risttee
rist'|ämm, -ämmä, -.ämmä³⁵ = ristiimä
ritk, rida, .ritka³² rõigas
ritk|hain, -haina, -.haina³⁰ põldsinep
ritsa(killaq)-rätsakillaq lohakil
ritsi|k, -ga e -gä, -kat e -kät¹³ = rits'k(as), .rits'ka, rits'kast¹⁵ rohutirts; kilk; tarõritsik om hahk, hainaritsik rohilinõ kilk on hall, rohutirts roheline
.riugõ, -, -t³: süä om riugõ süda on paha
.riugõlõma, riugõldaq, .riugõlõ⁸⁵ = .riuhkõlõma, riuhõldaq, .riuhkõlõ⁸⁵ tööst kõrvale hoidma, viilima, laisklema
.riukallaq ripakil
riuk|hand, -hanna, -.handa³³ = riukper|ä, -ä, -rä²⁴ mõrrataoline kalapüügiriist
riusa|k, -gu, -kut¹³ lohakas
.riussama, riusadaq, .riussa⁷⁷ sasima
robah(t)us, -õ, -t⁹ rops(akas), ropsatus
robahu|tma, -taq, -da⁶² ropsatama
ro|bi, -bi, -pi²⁶ 1. = robihain; 2. lohakas, räpakas inimene
robi|hain, -haina, -.haina³⁰ robirohi
robinallaq robinal
robista|ma, -q, -⁸³ robistama, rabistama, kiirustama; massa ei robistaq, jää ei mi ildas ei maksa rabistada, hiljaks me ei jää
robistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv robistama,
robis|õma, -taq, -õ⁸⁷ robisema; vihma satas niguq robisõs vihma sajab nii et robiseb
robo|t', -di, -tit¹³ robot
ro|do, -do, -to²⁶ rodu, rida
.roelmu, -, -t¹ = .roestik
.roelmu|aid, -aia, -.aida³³ lattaed
.roelmu|nõ, -dsõ, -st⁵ rägune, rämpsune (metsa kohta)
.roesti|k, -gu, -kku³⁸ = .roelmu rägastik, rämpsune mets
rogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ rogisema
rogista|ma, -q, -⁸³ rogistama
rogusk', -i, -it¹³ 1. rogusk (niinest riie; niinetuust); 2. vits, vitsaraag
rohe, -, -t² > ruih
rohi, roho, .rohto⁴⁴ > ru:uh
rohika|nõ = rohika|s, -dsõ, -st⁵ rohekas
rohikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ murulauk
rohila|nõ, -dsõ, -st⁵ > rohili|nõ, -dsõ, -st⁵ 1. roheline; 2. rõht-; rohilinõ aid, latt' rõhtaed, -latt
rohi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ rohitsema
.rohkõ, -, -t³ 1. rohke; külluslik; 2. julge, häbenematu, häbematu, jultunud, nahaalne; tä om rohkõ miis', häbendä-i midägiq, kui arvas, nii ütles ta on häbematu mees, ei häbene midagi, kuidas arvab, nii ütleb
.rohkõhe = .rohkõlõ 1. rohkesti, palju; külluslikult; harinuq rohkõhe elämä harjunud külluslikult elama; 2. julgesti, häbenematult, häbematult, jultunult, nahaalselt
.rohkõmb, -a, -at¹³ rohkem
.rohmama, rohmadaq, .rohma⁷⁷ lahmama, rohmama
rohmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ ahnitsema
.rohm'ma, .rohmiq, rohmi⁶³ rahmima, peksma
rohokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ tablett; (arsti)rohuke
roho|pu:ut', -poodi, -pu:uti³⁷ apteek
roid, roio, .roido³⁶ loid; roidunud
roidus, -(s)õ, -t¹¹ rändur; hulkur; seikleja; ilmaroidus maailmarändur; taa om üts' roidus kass', olõ-i nädälipääväq koton olnuq see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnud
roidõlus, -õ, -t⁹ rändlemine; seiklus; *turism
roisa|k, -gu, -kut¹³ lohakas, ropp inimene
roisakuhe = roisatõ(h)n ropult
roisk, roiso, .roisko³⁷ roisk; raisk
.roiskama, roisadaq, .roiska⁷⁷ lörtsima, rikkuma
roit, roido, .roito³⁷ rännak; hulkumine, kolamine
.roitma, .roitaq, roida⁶¹ rändama; hulkuma, kolama
.roitõlõja, -, -t³ rändleja; seikleja; *turist
.roitõlõma, roidõldaq, .roitõlõ⁸⁵ rändlema; seiklema
ro|jo, -jo, -jjo e -io²⁶ roju, niru, vilets olend
rojo|nõ, -dsõ, -st⁷ niru, vilets
roka|tama, -taq, -da⁸² rokaga jootma; määrima; vahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt uus kleit juba ära määritud
ro|kin, -gina, -ginat⁴ rogin
rok|k, -a, -ka³¹ rokk, jahujook v -kört
rok|k', -i, -ki³⁷ rokk (muusikastiil)
r'oko|tama, -taq, -da⁸² röhkima
ro|maan', -maani, -.maani³⁷ romaan
romaan'la|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rumeenlane
rong', rongi, .rongi³⁷ rong
ron|ima, -niq, -i⁵⁷ ronima
.ronk'ma, .ronkiq, rongi⁶³ hulkuma, kolama
roobahta|ma, -q, -⁸³ < roobahu|tma, -taq, -da⁶² korraks roobitsema; kõoossa külest roobahudi leheq ärq roobitsesin kaseoksalt lehed
roobi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ roobitsema
roobõlda|ma = roobõnda|ma, -q, -⁸³ = ru:ubõlõma ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama
roodjas, ru:udja, roodjast²² = rood'mas, ru:ud'ma, rood'mast²² = ru:udjas = ru:udli = ru:ud'mas latt; roov; haari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihta
roodsakallaq = roodsaku(h)n röötsakil, kössis
roodsakuhe = roodsakullõ röötsakile, kössi
roodsaku(h)n = roodsakallaq
roodsi|k, -gu, -kut¹³ 1. (oksa- v vitsa)raag; raagus; roodsik puhm raagus põõsas; 2. rootslanna
roogand', -i, -it¹³ räpane inimene
rooga|tama, -taq, -da⁸² määrima
roogi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ rookima
roomakallaq = roomakullaq roomakil
roomakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = ru:umaja metsatööline, puulõikaja, puuraidur; roomakõsõq olliq ilda sügüse mõtsan rahha päl'män metsatöölised olid hilja sügisel metsas raha teenimas
roomalõ roomakil(e)
roosa, -, -t² roosa
roosaka|nõ = roosaka|s, -dsõ, -st⁵ = roosa|nõ, -dsõ, -st⁷ roosakas
roovi|k, -gu, -kut¹³ katuselatt
roovik|aid, -aia, -.aida³³ lattaed
roovisto, -, -t¹ noor mets, latimets
roovi|tama, -taq, -da⁸² katuselatte lööma
ropa|k, -gu, -kut¹³ räpakas, hooletu inimene; tä om muido kinä inemine, a väega ropak ta on muidu kena inimene, aga väga räpakas
ropakuhe = ropakulõ räpakalt, hooletult
ropaku|nõ, -dsõ, -st⁵ räpakas, hooletu
ro|pin, -bina, -binat⁴ robin
rop|p, -u, -pu³⁷ ropp, rõve
roppu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ roppus, rõvedus
ropsah(t)us, -õ, -t⁹ = ropsa|k, -gu, -kut¹³ ropsatus, rops(akas); vihmasagar
.ropsama, ropsadaq, .ropsa⁷⁷ ropsama, rapsama
ropsi|k, -gu, -kut¹³ ropp inimene
.rops'ma, .ropsiq, ropsi⁶³ rapsima, raputama, kloppima; ropsiq mäntli lumõst puhtas! rapsi mantel lumest puhtaks!; ropsõ põrmandorõivaq ärq kloppisin vaibad ära
.rops'na, -, -t³ rapsimine (heli)
ropu|nõ, -dsõ, -st⁷ ropuvõitu
ropustõ ropusti, ropult
roputõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ vehkima, vehklema
rosma|k, -gu, -kut¹³ = rosponi|k, -gu, -kku³⁸ ropp, korratu inimene; joodik
ros|sin, -ina, -inat⁴ rosin
rossi|tama, -taq, -da⁸² roostetama
ross'|vann', -vanni, -.vanni³⁷ ree- v saanikorv
.rossõ|nõ, -dsõ, -st⁷ roostene
rossõq, .rossõ, rossõt¹⁸ rooste
rot|t', -i, -ti³⁷ rott
ruba|kunn = rubi|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn
ru|bima, -piq, -bi⁵⁷ ronima; pois'kõnõ rubõ puuhtõ poiss ronis puu otsa
rudihu|ma, -daq, -⁸⁴ = .rutjuma pehkima
ru|dima, -tiq, -di⁵⁷ ronima; vaevaliselt liikuma, komberdama; pois'kõnõ rudõ puu otsa poisike ronis puu otsa; pinil om jalg haigõ, a iks rudi edesi koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasi
ru|dsima, -tsiq, -dsi⁵⁷ > nudsima
ru|ga, -a, -ka²⁷ saad; hain pandas rukka hein pannakse saadu
rugahallaq = rugavallaq saokaupa
ruh(m)i|k, -gu, -kut¹³ = ruhing, -u, -ut¹³ kamal
.ruigama, ruiadaq, .ruiga⁷⁷ ruigama
ruih, ruhe e rohe, ruiht³⁹ < mold' < rohe küna, mold
rujah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ prantsatama; raksatama
rujah(t)us, -õ, -t⁹ prantsatus; raksatus
rukussihe = rukussilõ kortsu, kägarasse
rukussi(h)n kortsus, kägaras
ruku|tama, -taq, -da⁸² kortsutama, kägardama; rukudi hindä rõugu alaq kägardasin enda rõugu alla
rumalahe = rumalalõ = rumaluisi rumalasti
rumalus, -õ, -t⁹ rumalus
rumm', rummi, .rummi³⁷ 1. (ratta)rumm; 2. rumm (jook)
rum|mal', -ala, -alat⁴ rumal
runds'u|tama, -taq, -da⁸² = krunds'utama = .krunts'ma = .runts'ma = ründsütämä [1.] kortsutama
rundul', -i, -it⁴ = rutas
.rungama, rungadaq, .runga⁷⁷ rühkima
.rung'ma, .rungiq, rungi⁶³ ronima
rungul', -i, -it⁴ = .runkul' söödapeet, loomapeet
runk, runga, .runka³¹ vankri rõuk (vankrikorvi püstine külgtugi)
.runkul', -i, -it⁴ = rungul'
.runts'ma, .runtsiq, rundsi⁶³ = .krunts'ma = runds'utama
.runts'u|ma, -daq, -⁸⁰ = .krunts'uma = .rüntsümä kortsuma
rupa|tama, -taq, -da⁸² rabistama
rupi|k, -gu, -kut¹³ (puukoorest) torbik; mõlgiline või kortsuline ese
rupikuhe = rupikulõ lohku, kaardu; ohkõsõq lavvaq kiskvaq rupikuhe, ku näid ärq taabõlda-iq õhukesed lauad kisuvad kaardu, kui neid virna ei lao
rupikullaq lohkus, kaardus; hoiaq piopesä rupikullaq, ma panõ midägiq sisse hoia peopesa lohkus, ma panen midagi sisse
rupiku|nõ, -dsõ, -st⁵ lohkus, kaardus
ru|pin, -bina, -binat⁴ rutt
rupi|tama, -taq, -da⁸² ruttama, rühkima
rup|p', -i, -pi³⁷ mõlk; korts; lohk, kaard
ruppi mõlki; kortsu; lohku, kaardu
ruppu|ma, -daq, -⁸⁰ mõlki v kortsu minema; lohku v kaardu minema
.rupskallaq = rutsakallaq
rusi|k, -gu, -kut¹³ = rus'k rusikas
rusik|kinnas, -.kinda, -kinnast²³ = rus'kkinnas labakinnas
rus'k, .rus'ku, .rus'kut¹⁵ = rusik
rus'k|kinnas, -.kinda, -kinnast²³ = rusikkinnas
rut|as, -ta, -ast²² = rundul' = rutõq roosärg
.rutju|ma, -daq, -⁸⁰ = rudihuma pehkima
rutsakallaq = .rupskallaq kükakil, kägaras, keras
rutsakuhe = rutsaku(l)lõ kükakile, kägarasse, kerra; tymbas hindä haina pääle rutsakulõ tõmbab enda heina peale kerra
rut|t, -u, -tu³⁷ rutt
rut|tama, -adaq, -ta⁷⁷ ruttama
ruttu ruttu
rutuli|nõ, -dsõ, -st⁵ kiire, rutakas; kiireloomuline; tull' rutulinõ tiidüs saabus kiireloomuline informatsioon
rutu|tama, -taq, -da⁸² tagant kiirustama; rututagu-i minno, ma jovva-i rutõmbahe ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini
rutõmbahe = rutõmbalõ = rutõmbihe = rutõmbuisi rutem, kiiremini; sõidaq rutõmbahe! sõida kiiremini!
rut|õq, -tõ, -õt¹⁸ = rutas
.ruubli, -, -t¹ rubla
.ruublili|nõ, -dsõ, -st⁵ rublane
.ruublitük|k, -ü, -kü³⁷ tähn, laik (hrl hobusel); hõberaha
.ruublitükä|ne, -dse, -st⁷ tähniline, laiguline (hrl hobuse kohta)
ru:ubõlõma, roobõldaq, ru:ubõlõ⁸⁵ = roobõldama ringi aelema; rähklema; rahmeldama, rabelema; roomama; miä sa ruubõlõt, püsüq paigan! mis sa rabeled, püsi paigal!
ru:udja|s, -, -st²² = ru:udli, -, -t¹ = ru:ud'ma|s, -, -st²² = roodjas latt; roov
ru:u|g I, -, -gu³⁶ (pilli)roog
ru:ug II, ruvva, ru:uga³² paks supp; roog, toit; ruuga võtma sööma, einestama
ru:uh, roho, ru:uht³⁹ < rohi rohi, ravim
ru:uk'ma, ru:ukiq, roogi⁶³ rookima
ruum', ruumi, .ruumi³⁷ ruum
ru:umaja, -, -t³ = roomakõnõ metsatööline, puulõikaja, puuraidur; vaesõq mõtsaruumajaq piät egäpäivi mõtsan puid ragoma vaesed puuraidurid peavad iga päev metsas puid raiuma
ru:umama, roomadaq, ru:uma⁷⁷ roomama; väikoq latsõq ruumssiq tarrõ piten väikesed lapsed roomasid tuba mööda
ru:umla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ roomlane
.ruum'liga|nõ*, -dsõ, -st⁵ ruumikas, mahukas
.ruum'li|nõ, -dsõ, -st⁵ ruumiline
ruun, ruuna, .ruuna³⁰ ruun
.ruunama, ruunadaq, .ruuna³⁰ ruunama
ru:u|nõ, -dsõ, -st⁷ roogne, roost
ru:up', roobi, ru:upi³⁷ roop
ru:upama, roobadaq, ru:upa⁷⁷ = ru:upsama jalgu järel lohistama; pois'kõnõ ruupas kooli poolõ poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poole
ru:upliga|nõ, -dsõ, -st⁵ roopaline; ruupliganõ tii rööpaline tee
ru:up'ma, ru:upiq, roobi⁶³ kokku kraapima
ru:upsama, roopsadaq, ru:upsa⁷⁷ = ru:upama
ru:upõlõma, roobõldaq, ru:upõlõ⁸⁵ ringi aelema
ruus, ruusa, .ruusa³¹ kruus; ruusahaud kruusaauk v -karjäär; ruusatii kruusatee
ru:us', roosi, ru:usi³⁷ roos (lill; nahahaigus); roosihäidseq, -puhm roosiõis, -põõsas
ruusa|nõ, -dsõ, -st⁷ kruusane
ruusa|tama, -taq, -da³⁷ kruusatama
ru:usk, roosa, ru:uska³² roosk, piits, vits
.ruus(t)li, -, -t¹ = .kruus(t)li kanepitamp
ru:ut, roodu, ru:utu³⁷ rood
ru:uts', roodsi, ru:utsi³⁷ = ru:utsla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ rootslane
ru:uv', roovi, ru:uvi³⁷ roov; roovik
ru:uv'ma, ru:uviq, roovi⁶³ roovima, roovlatte sarikate külge kinnitama
rõ|ba, -ba, -pa²⁸ edev; kärsitu
rõbahta|ma, -q, -⁸³ = rõppama (äkki) märkama, silmama; tsirk rõbaht' inemist ni läts' lindu lind märkas inimest ja läks lendu
rõbahus, -õ, -t⁹ edevus, edvistamine
rõbahõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ edvistama
rõbask', -i, -it¹³ kergats, edvistaja; kärsitu inimene
rõbõhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ > rabõhõ(l)lõma
rõ(õ)halt 1. pooltoorelt; 2. hapendamata, hapnemata; nisu- ja kesvävatska küdsetäs rõhalt sepikut ja karaskit küpsetatakse hapendamata
rõhk, rõha, .rõhka³² = ryyn 1. pooltoores; küpsemata; uaq, herneq, kapstaq, kardohkaq ommaq keededüq, a rõhas jäänüq oad, herned, kapsad, kartulid on keedetud, kuid pooltooreks jäänud; vili om rõhk, kõrs' om tooras, saa ei viil põimiq vili on küpsemata, kõrs on toores, ei saa veel lõigata; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)
.rõhkama, rõhadaq, rõhka⁷⁷ = ryyhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. himustama
.rõhku|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ ramm, jõud, tugevus; tervis; elujõud, elurõõm, energia; kässi seen olõ-i rõhkut kätes pole rammu; niguq haigõ olõt, olõ-i rõhkut, taha-i süvväq ei midägiq nagu haige oled, ei ole tervist, ei taha süüa ega midagi; täl olõ-i kunagiq rõhkut, norotas kyik' aig tal pole kunagi energiat, norutab kogu aeg
rõhõq, .rõhkõ, rõhõt¹⁹ = rõõgõq = röüheq röhitis
rõibõh, .rõipõ, rõibõht²⁰ = rõibõq, .rõipõ, rõibõt¹⁸ raibe
rõika, -, -t² servatud plank(laud), peen pruss
rõimõkõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kübeke, raasuke; rõimõkõnõ süüki oll' viil kausipõh'an kübeke toitu oli veel kausipõhjas
.rõipus, -õ, -t⁹ laiskus
.rõipõli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõim raibe, raisk
.rõipõlõma, rõibõldaq, .rõipõlõ⁸⁶ laisklema
.rõiva|ait, -aida, -.aita³⁰ riideait, ait riiete hoidmiseks
.rõiva|hoit, -hoio, -.hoito³² riidehoid
.rõiva|lidsõq†, m -.liidsi, -.liidsi⁵ menstruatsioon
.rõiva|nõ, -dsõ, -st⁷ riidest; rõivanõ kott' riidest kott
.rõiva|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ 1. õrs riiete riputamiseks (hrl saunas); 2. elujoon (üks käejoontest)
rõivas, .rõiva, rõivast²² riie, rõivas; kangas
.rõiva|võllas, -.võlla, -võllast²² kangapoom
rõp|pama, -adaq, -pa³⁰ = rõbahtama (äkki) märkama, silmama
rõssõ, -, -t¹⁴ rõske
rõssõ|nõ, -dsõ, -st⁷ rõskevõitu
rõssõ|tama, -taq, -da⁸² rõskeks muutma, niisutama
rõssõ|tuma, -tudaq, -du⁸⁴ rõskuma, niiskuma
.rõuhkma, .rõuhkuq, rõuhu⁶⁴ rõhuma; vaivaja rõuhk magajat luupainaja rõhub magajat
.rõuhku|s*, -(sõ), -(s)t¹⁰ rõhk; õhurõuhkus* õhurõhk
rõuk, rõugu, .rõuku³⁷ rõuk
rõõgahus, -õ, -t⁹ = rõõgõq
rõõgi|ru:ug, -ruvva, -ru:uga³² maiusroog, meelepärane toit
rõõgi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = ryyhkama [2.] himustama
rõõgõq, ryyhkõ, rõõgõt¹⁸ = rõhõq = rõõgahus röhitis
rõõmusta|ma, -q, -⁸³ rõõmustama; lohutama; julgustama
rõõnah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = ryyhuma tilgastama
rõõnõq, ryynõ, rõõnõt¹⁸ madal vagu, triip, viir, laine (materjalis); hõredam riba kangas v viljas
rõõsali|k, -gu, -kku³⁸ rõõsakas, rõõsavõitu
räbel|emä, -däq, -e⁸⁵ = rabõlõma rabelema
räbeli|k, -gu, -kku³⁸ kärsitu(võitu)
rä|bimä, -piq, -bi⁵⁷ käristama, rebima
räbis|emä, -täq, -e⁸⁷ kärisema, rebenema
rä|bo, -bo, -po²⁶ 1. kärsitu; hoolimatu; 2. räbu, puru, rägu
räbo|nõ, -dsõ, -st⁷ räbune
räbo|tama, -taq, -da⁸² lohakalt töötama
räbo.võitra, -, -t³ karukold
rä|bä, -bä, -pä²⁴ räpakas
räbähtä|mä, -q, -⁸³ (kinni) krabama
räbäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ (juhuslikult) kätte sattuma; susi räbähtü jahimiihi kätte hunt sattus jahimeeste kätte; mustlanõ om virk sisse vehk'mä üts'kyik' midä kätte räbähtüs mustlane on virk sisse vehkima ükskõik mida, mis kätte juhtub
räbä|k, -gu, -kut¹³ 1. sõim reo, mait; ah sa pois'kõsõräbäk! ah sa poisimait!; 2. räbal, narts; vana rõivaräbäk vana riidenarts
räbäkuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = räbäk [1.]
räbäli|ne, -dse, -st⁵ räbaldunud
räbändi|k = räbästi|k, -gu, -kku³⁸ = räbästü, -, -t¹ rägastik, padrik
rä|dsimä, -tsiq, -dsi⁵⁷ räsima, sasima
rä|ds'o, -ds'o, -ts'o²⁶ risu, rägu
räds'o|nõ, -dsõ, -st⁷ risune, rägune
rädsäh(t)ü|ma, -däq, -⁸⁴ räsitud saama, pulstuma (nt vilja, sulgede, karvade kohta); suurõ tuulõ ja räüsägaq om vili ärq rädsähünüq suure tuule ja rahega on vili räsitud
rädsäkilläq = röndsäkilläq röötsakil, pikali
rädsä|ne, -dse, -st⁷ lörtsine
rä|dsü, -dsü, -tsü²⁶ tihnik, rägastik
rägel|emä, -däq, -e⁸⁵ nägelema
rägis|emä, -täq, -e⁸⁷ rägisema, ragisema
rägistä|mä, -q, -⁸³ rägistama, ragistama
rä|gä, -ä, -kä²⁵ röga
rägähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = rägäske(l)lemä = .räägelemä korduv rögastama
rägä(hä)mä, räkäq e .räädäq, räkä e rägähä⁸⁸ ragisema; miis' kisk rõivit iho pääle niguq räkä ynnõ mees sikutab riideid selga nii et ragiseb
rägäske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = rägähe(l)lemä
rähmi|k, -gu, -kut¹³ tüse, tugev inimene
rähmikä|ne, -dse, -st⁵ tüse, tugev; suur' rähmikäne miis' suur, tüse, tugev mees
.rähmämä, rähmädäq, .rähmä⁷⁷ = .rämpsämä krahmama, haarama
räim', räime, .räime³⁵ räim, silk
rä|kin, -ginä, -ginät⁴ rägin, ragin
räks', räksi, .räksi³⁷ tuleraud
.räks'mä, .räksiq, räksi⁶³ raksuma; tulerauaga tuld lööma
.räks'nä, -, -t³ raksumine
räksähtä|mä, -q, -⁸³ = raksahtama raksatama
räksäh(t)üs, -e, -t⁹ = raksah(t)us raksatus
.rämm, rämmä, .rämmä³⁵ = rämmälg muulukas; rämmi kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl, rämmäq ommaq maasiga muudu muulukaid kasvab kuivadel küngastel ja kallastel, muulukad on maasika moodi
.räm'mä, .rämmiq, rämmi⁶³ rühmama; rebima
rämmälg, -ä, -ät¹³ = rämm
.rämpelemä, rämbeldäq, .rämpele⁸⁵ rüselema
.rämpsämä, rämpsädäq, .rämpsä⁷⁷ = .rähmämä krahmama, haarama
.rändämä, rännädäq, .rändä⁷⁷ 1. rändama; 2. edasi-tagasi käima, askeldama
räng, rängä, .rängä³⁵ kidur, jõuetu
rängä|ne, -dse, -st⁷ kidura-, jõuetuvõitu
.rängüs, -e, -t⁹ kidurus, jõuetus
rän|i, -i, -ni²⁶ räni(puu)
ränijä|ne, -dse, -st⁵ ränijas
ränikiv|i, -i, -vi²⁶ räni(kivi)
ränk, rängä, .ränkä³⁵ ränk, raske; suur' ränk miis' suur raske mees
.räntsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .rüntsümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama; tä om nätäl' aigo joonuq, väega ärq om räntsünüq ta on nädal aega joonud, on väga kurnatud
rä|pin, -binä, -binät⁴ kärin, ragin
.räp'mä, räppiq, räpi⁶³ rahmima
räpo|nõ, -dsõ, -st⁷ lörtsine
räpo|tama, -taq, -da⁸² lörtsi sadama
räp|p, -o, -po³⁷ = räts lumelörts
räppämiisi räpakalt, lohakalt; tormates
räp|pämä, -ädäq, -pä⁷⁷ = räpätämä tormakalt, räpakalt tegema; tormama
.räps'mä, .räpsiq, räpsi⁶³ rapsima
.räps'nä, -, -t³ kärin, ragin
räpsäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ praksatama; oss räpsähtü poolõs oks praksatas pooleks
räpsäh(t)üs, -e, -t⁹ praksatus
.räpsämä, räpsädäq, .räpsä³⁰ rapsama
räpähtä|mä, -q, -⁸³ pehastama
räpäh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ pehkima, pehastuma
räpä|k, -gu, -kut¹³ räpakas, lohakas; tormakas
räpäkallaq = räpäkullaq lohakil; räpakalt
räpäkus, -õ, -t⁹ räpakus, lohakus; tormakus
rä|päl', -i, -it⁴ räbal
räpäte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv räpätämä
räpä|tämä, -täq, -dä⁸² = räppämä
räsning, -u, -ut¹³ = rästik rästik
räss, rässä, .rässä³⁵ = räüss
rästi|k, -gu, -kut¹³ = räsning
rä(ä)stäs, .rästä, rästäst²² rästas
räsü|tämä, -täq, -dä⁸² räsima
räti|tämä, -täq, -dä⁸² organiseerima, korraldama
räts, rätsä, .rätsä³⁵ = räpp lumelörts
rätsä|k, -gu, -kut¹³ räitsakas (lumehelves; lörts)
rätsäku|nõ, -dsõ, -st⁵ räitsakane
rät|t', -i, -ti³⁷ rätt
rättsep|p, -ä, -pä³⁵ rätsep
rävvü|ne, -dse, -st⁷ nutune; märg (ilma kohta)
rääbi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = .rääp'mä kraapima, kratsima
rääbüs, -(s)e, -t¹¹ = rääbüsk', -i, -it¹³ 1. rääbis; 2. rääbakas; pini oll' päält pulmõ nigu vana rääbüs: likõ, sant' ja muanõ koer oli pärast pulmi nagu vana rääbakas: märg, sant ja porine
rääbüsni|k, -gu, -kku³⁸ rääbisepüüdja
.räägelemä, räägeldäq, .räägele⁸⁵ = rägähe|(l)lemä = rägäske|(l)lemä korduv rögastama
räägis|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keel; häbendelles võro kiilt kynõldaq, sys murdõlõs räägiskiilt häbeneb võru keelt rääkida, seepärast pursib eesti (ühis)keelt
.räägämä, räägädäq, .räägä⁷⁷ rögastama
räägü|tämä, -täq, -dä⁸² rääksuma; karjuda laskma
rääk, räägo, .rääko³⁷ rukkirääk (lind)
.rääk'mä, .rääkiq, räägi⁶³ 1. rääksuma; rääk rääk' rüän rukkirääk rääksub rukkis; 2. sag halv v nalj eesti (kirja- v ühis)keelt rääkima; tütrigutükk käve talvõ koolin, noq tüküs jo rääk'mä tüdrukutükk käis talve koolis, nüüd kipub juba (eesti kirjakeeles) rääkima; rääku-i muqkaq, kynõlõq iks võro keelen! ära minuga (eesti keelt) räägi, kõnele ikka võru keeles!
.rääme|jauh, -jauhõ, -.jauhõ³⁵ veskiprahine jahu; räämejauh pühitäs kivi põrmando päält kokko veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokku
.rääm|eq, m -ide, -it¹⁸ kliid, praht
.räämämä, räämädäq, .räämä³⁰ = .räästämä risustama
.rää|ne, -dse, -st⁷ rögane; rägane, risune
.rääpelemä, rääbeldäq, .rääpele⁸⁵ kraaklema
.rääp'mä, .rääpiq, rääbi⁶³ = rääbitsemä kraapima, kratsima
rää|räüss, -räüsä, -.räüssä³⁵ 1. eriti jõhker sõim, tüli; metsik tormamine v rünnak; piniq tulliq rääräüsägaq ussaiast vällä koerad tulid taraga piiratud õuest metsikult tormates välja; 2. väga tugev rahe, rahetorm
rääskop|p', -i, -pi³⁷ tüli, vaidlus; meheq teiq v peiq rääskoppi mehed tülitsesid
.räästi|k, -gu, -kku³⁸ = .räästü rägastik
.räästä|mä, -q, -⁸¹ = .räämämä risustama
.räästü, -, -t¹ = .räästik
räü, -, -d⁵³ metsaheinamaa
.räüge, -, -t³ paha (süda); iiveldamaajav; sääntse hapanuq jutu pääle lätt süägiq räüges sellise rumala jutu peale läheb südagi pahaks
räüseq, .räüsse, räüset¹⁸ = räüss, räüsä, .räüssä³⁵ = räss 1. rahe; teralumi; 2. tüli, pahandus, sõim
.räüssämä, räüsädäq, .räüssä⁷⁷ (rahe poolt) maha tallama, purustama
räüsä|ne, -dse, -st⁷ 1. rahene; 2. jõhker, tormakas; taa om väega räüsäne miis' see on väga jõhker mees
.räütmä, .räütäq, räüdä⁶¹ raiskama; räsima
.röhk'mä, .röhkiq, röhi⁶³ röhkima
röhkä|tämä = röhkü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = .röhk'mä; 2. = pröhkätämä rögisevalt köhima
röhüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv röhütämä
röhü|tämä, -täq, -dä⁸² röhitsema; röhkima
röndsäkille = rööbäkille röötsakile, pikali; vaio sängü pääle röndsäkille vajus voodisse röötsakile
röndsäkilläq = rädsäkilläq = rööbäkilläq röötsakil, pikali
rötsü|tämä, -täq, -dä⁸² lortsutama, lobistama
rööbeq, rü:üpme, rööbend¹⁶ = rööbäs < rü·ü·p rööbas
rööbäkille = röndsakille
rööbäkilläq = röndsäkilläq
rööbäs, rü:üpä, rööbäst²² = rööbeq
röögähtä|mä, -q, -⁸³ < röögähütmä röögatama, karjatama
röögäh(t)üs, -e, -t⁹ röögatus, karjatus
röögähü|tmä, -täq, -dä⁶² > röögähtämä
röögänd', -i, -it¹³ = röögä|ts', -dsi, -tsit¹³ = röögüs, -(s)e, -t¹¹ röökija, kisakõri
röömendä|mä, -q, -⁸³ rühmama
röüheq, .röühke, röühet¹⁹ = rõhõq röhitis
.röühkelemä, röüheldäq, .röühkele⁸⁵ röhitsema
rübe, -, -t² töörõivas, ürp; kombinesoon
rü|bimä, -piq, -bi⁵⁷ rügama
rü|gä, -ä, -kä²⁵ rukis; tekk' rüki maaha külvas rukist
rühembüisi kiiremini, rutem(ini); tulõq rühembüisi! tule kiiremini!
.rühk'mä, .rühkiq, rühi⁶³ rühkima, kiirustama; mul olõ-i aigo, ma rühi bussi pääle mul pole aega, ma kiirustan bussile
rühm, rühmä, .rühmä³⁵ rühm
.rüm'mä, .rümmiq, rümmi⁶³ = .rümmämä, rümmädäq, .rümmä⁷⁷ kiskuma, sikutama, lahti rabelema; rümme aiasaiba vallalõ sikutasin aiateiba lahti; rümme hindä timä käest vallalõ rabelesin enda tema käest lahti
.ründ|eq, m -ide, -it¹⁹ = rünnüq (loomatoidu) jäänused, riismed; viskaq eläjil ründeq iist ja panõq vahtsõnõ süük'! viska loomadel riismed eest ja pane uus toit!
ründsähü|mä, -däq, -⁸⁴ = .rüntsümä
ründsü|tämä, -täq, -dä⁸² 1. = .krunts'ma = runds'utama kortsutama; 2. = .rüngämä: pernaanõ ründsüt' terve eloao perenaine rühmas terve eluaja
.ründämä, rünnädäq, .ründä⁷⁷ ründama
.rüngämä, rüngädäq, .rüngä⁷⁷ = ründsütämä [2.] = .rüntsämä rügama, rühmama, rabama; rüngsi hummogust õdaguniq rügasin hommikust õhtuni
rünnüq, m .ründe, .ründe³⁶ = .ründeq
rünts, ründsü, .rüntsü³⁷ korts
.rüntsämä, ründsädäq, .rüntsä⁷⁷ = .rüngämä
.rüntsü|mä, -däq, -⁸⁰ = .krunts'uma = .räntsümä = ründsähümä kortsuma; väsima, kurnatud, räsitud saama
rüp|p, -ü, -pü³⁷ rüpp
rüsel|emä, -däq, -le⁸⁵ rüselema
rüälill', -lilli, -.lilli³⁷ = rüäninn' < har'okõnõ < har'olill' rukkilill
rüä.maarja|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ rukkimaarjapäev, 15. august
rüä|ninn', -ninni, -.ninni³⁷ = rüälill'
rüä|rääk, -räägü e -räägo, -.rääkü e -.rääko³⁷ rukkirääk
rüüd, rüvvü, .rüüdü³⁶ pikk üleriie; rüü
rüüdeldä|mä, -q, -⁸³ mürama, pahandust tegema; jälq rüüdeldäs, inneskine sorop' nätäq unõhtõt jälle teeb pahandust, nähtavasti on äsjane keretäis unustatud
.rüügämä, rüvvädäq, .rüügä³⁰ 1. köhima, rögisema; vanal Villemil ommaq täüq läbi, muguq rüügäs ja rüügäs, peris jälle kaiaq vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhib ja rögiseb, päris kole vaadata; 2. kisendama, röökima
rü:ük', röögi, rü:üki³⁷ röökimine; nalj rokk(muusika)
rü:ük'mä, rü:ükiq, röögi¹³ röökima
rü:üp, rööbä, rü:üpä³⁵ > rööbeq
rü:üpliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = rü:üpli|ne, -dse, -st⁵ rööplik, rööpaline
rü:üpämä, rööbädäq, rü:üpä⁷⁷ roomama
rüüss, rüüsä, .rüüssä³⁵ köha
.rüüstämä, rüüstädäq, .rüüstä⁷⁷ = rüüsütämä köhima
rüüsähtä|mä, -q, -⁸³ < rüüsähütmä köhatama
rüüsäh(t)üs, -e, -t⁹ köhatus
rüüsähü|tmä, -täq, -dä⁶² > rüüsähtämä
rüüsü|tämä, -täq, -dä⁸² = .rüüstämä
.rüütli, -, -t¹ rüütel
.rüütlä|ne, -(d)se, -st⁵ rüblik; pois'kõsõrüütläne poisirüblik
rü:üvli, -, -t¹ röövel
rü:üv'mi|ne, -se, -st⁵ rööv, röövimine
rü:üv'mä, rü:üviq, röövi¹³ röövima, riisuma
rynd, rynna, .rynda³² = rind 1. rind; 2. rinne; rida; esi
ryngas, .rynga, ryngast²² rõngas
ryngul', -i, -it⁴ = pryngul' pillerkaar, pidu, lust
.rynkõlõma, ryngõldaq, .rynkõlõ⁸⁵ vingerdama, siplema
ryyhkama, rõõhadaq, ryyhka⁷⁷ = .rõhkama 1. rögisema, röhitsema; korisema; 2. = rõõgitsõma himustama; tää ryyhkas kallit rõivit ta himustab kalleid riideid
ryyhu|ma, -daq, -⁸⁰ = rõõnah(t)uma tilgastama
ryym, rõõmu, ryymu³⁷ 1. rõõm; 2. (lapse) hääl; lats' tege ryymu laps häälitseb
ryymsa, -, -t³ rõõmus
ryymsahe = ryymsalõ rõõmsasti, rõõmsalt
ryyn, rõõna, ryyna³¹ = rõhk 1. pooltoores, küpsemata; süük' olõ-i ärq keenüq, om ryyn viil toit pole valmis keenud, on veel pooltoores; 2. hapendamata, hapnemata (hrl taina kohta)
ryyndliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = ryynõli|nõ, -dsõ, -st⁵ triibuline, viiruline, laineline (hrl materjali kohta); ryynõlinõ plekk laineline plekk
ryysk, rõõsa, ryyska³² rõõsk, värske

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y