Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

i'de|aal', -aali, -.aali³⁷ ideaal
i'de.aal|nõ, -sõ, -t⁶ ideaalne
idee, -, -d⁵⁰ idee
ido, io, ito²⁷ idu
idonõma, .iodaq e idonõdaq, idonõ⁸⁹ = idänemä idanema
ido|tama, -taq, -da⁸² idusid küljest noppima; latsõq idotasõq kardohkit lapsed nopivad kartulitelt idusid
idänemä, iädäq e idänedäq, idäne⁸⁹ = idonõma
igi|ha(l)l'as, -.ha(l)l'a, -ha(l)l'ast²³ igihaljas
igra|tama, -taq, -da⁸² 1. urgitsema, uuristama; tä igrat' mulgu ta uuristas augu; 2. jandama, nihelema; miä sa tan igratat tuu tooligaq! mis sa seal jandad selle tooliga!; 3. manguma; jonnima; närvidele käima; nii kavva tä igrat', ku ma tälle tuu ärq osti ta mangus nii kaua, kuni ma talle selle ära ostsin
igri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ immitsema
igä, iä, ikä²⁵ 1. iga, vanus; 2. = i(j)ä < egä [II] jää
igähü|mä, -däq, -⁸⁴ vananema; iganema
igähüs, -e, -t⁹ vanadus, iga
igä|tsemä, -tsäq, -dse⁹⁰ igatsema
igätsüs, -e, -t⁹ igatsus
igävä|ne, -dse, -st⁵ igavene
igäväste igavesti
igävüs, -e, -t⁹ 1. igavus; 2. = ikävaig* igavik; 3. = ikävruum'* lõpmatu ilmaruum
ihatõ|(l)lõma†, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ hästi hoolitsema, hoidma
iherüs, -e, -t⁹ = eherüs jõeforell
ihes, -(s)e, -t¹¹ = ehes < siig siig
.ihkama, ihadaq, .ihka⁷⁷ ihkama, himustama
.ihkus, -õ, -t⁹ ihk, iha; vai no kyik' ihkus täüde lätt, miä ihkat kas siis kõik iha täide läheb, mida ihkad
.ihnama, ihnadaq, .ihna⁷⁷ ihnsusest (mitte) raatsima; ihnõq ihna-i esiq süvväq ei tõsõlõ andaq ihne ei raatsi ise süüa ega teisele anda
ihna|ts', -dsi, -tsit¹³ = ihnus, -(s)õ, -t¹¹ = ihnusk' ihnur, ihnuskoi
.ihnus, -õ, -t⁹ ihnsus
ihnusk', -i, -it¹³ = ihnus
ihnuskoi, -, -d⁵³ = ihnõqkaal = ihnõqkoi ihnuskoi
ihnõ|du, -du, -tut¹ = ihnõq
.ihnõhe = .ihnõlõ ihnelt
ihnõq|kaal, -kaala, -.kaala³⁰ = ihnõqkoi, -, -d⁵³ = ihnuskoi
.ihnõlõ = .ihnõhe
ihnõq, .ihnõ, ihnõt¹⁸ = ihnõdu ihne, kitsi
ih|o, -o, -ho²⁶ ihu, keha
ihoalastõ(llaq) ihualasti
ihokat|õq, -tõ, -õt¹⁸ kehakate
iho.nuhklus, -õ, -t⁹ ihunuhtlus
iho|plaan', -plaani, -.plaani³⁷ = kihäplaan' välimus, keha(kuju); tuu lats'kõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq see tüdruk on väga ilusa keha(kuju)ga
ihotoidus, -(s)õ, -t¹¹ toit, elatis
iho|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ kõhutäis
ihovar'otus, -õ, -t⁹ = ihovar'otus|katsk, -kadso, -.katsko³⁶ menstruatsioon; ku ihovar'otuskatsk säläh oll', sys pannit hammõ alt nõglagaq kinniq menstruatsiooni ajal panid särgi alt nõelaga kinni
ihoütsindä ihuüksinda
.iiba väga; liiga, üleliia; iiba suur' väga suur, liiga suur; iiba hoitminõ ka olõ-iq hüä üleliia hoidmine ei ole ka hea
i:ihnä > i:i(h)n ees
i:i(h)nkav|a, -a, -va²⁸ eeskava
i:i(h)n|kiri, -kirä, -.kirjä⁴³ eeskiri
i:i(h)notsa(h)n eesotsas
i:i(h)nperi(lde) = i:isperi(lde) ettepoole, edasi; hopõn' läts' iihnperi hobune läks ettepoole
i:i(h)npu:ul eespool
i:i(h)ntul|lõv, -õva, -õvat⁴ eestulev, järgmine
iira|tama, -taq, -da⁸² nihelema
.iirlä|ne, -(d)se, -st⁵ iirlane
iis'|kann', -kanni, -.kanni³⁷ kastekann
i:isli, -, -t¹ eesel
i:isperi(lde) = i:i(h)nperi(lde)
i:is|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ esmaspäev
i:ispäävä|ne, -dse, -st⁷ esmaspäevane
i:ist eest
i:ist|kynõq, -.kynnõ, -kynõt¹⁸ kõne; ettekanne
i:ist'lä|ne, -(d)se, -st⁵ eestlane
i:istol|lõi*, -õja, -õjat⁴ esindaja; asetäitja; asendaja; presidendi aokirändüsiistollõi presidendi pressiesindaja; juhtja iistollõi direktori asetäitja
i:ist olõma eest olema, asendama; esindama; tä om latsilõ imä iist ta on lastele ema eest; ta asendab lastele ema; tä om seminääril instituudi iist ta esindab seminaril instituuti
i:istvi|täi, -däjä, -däjät⁴ eestvedaja, juht
i:ist.võtja, -, -t³ eestvõtja, algataja, organisaator
i:ist.ütlejä, -, -t³ eeslaulja
ikahta|ma, -q, -⁸³ < ikahu|tma, -taq, -da⁶² korraks nutma
ikeldä|mä*, -q, -⁸³ takistama
ikeldü|mä, -däq, -⁸⁴ takerduma; ikalduma
ikelüs, -e, -t⁹ takistus; õnnetus, viperus; ikaldus; mul tullõn juhtu üts' ikelüs mul juhtus tulles üks õnnetus
ik|eq, -ke, -et¹⁸ = ikäs
ikim, igime, igend¹⁶ ige
ik|k, -u, -ku³⁷ nutt; itk
.ikma, ikkõq, ikõ⁶¹ nutma
iks = yks ikka
ikuli|nõ, -dsõ, -st⁵ = iku|nõ, -dsõ, -st⁷ nutune
iku|tama = ikõ|tama, -taq, -da⁸² nutma ajama, nutta laskma
ik|äs, -kä, -äst²² = ikeq ike; ku härgigaq künneti, panti ikäs härile sarvi külge kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külge
ikäv, igävä, igävät⁴ 1. igav; 2. pikk, kauakestev; 3. igavus
ikäv|aig*, -ao, -.aigo³⁶ = igävüs [2.] igavik
ikäv|ruum'*, -ruumi, -.ruumi³⁷ = igävüs [3.] lõpmatu ilmaruum
.ilda hilja
.ilda.aigo hiljuti, hiljaaegu
.ildampa hiljem
.ildas .jäämä hiljaks jääma, hilinema
ilehehe = ilehele 1. siledasti; 2. korralikult, mõistlikult
ilestä|mä, -q, -⁸³ = hilestämä < .paitama, < silestämä, < silitsemä, < .sillämä silitama; siluma
ile|tämä, -täq, -dä⁸² läikima
illaha|nõ, -dsõ, -st⁵ = illanõ
illahu|tma, -taq, -da⁶² hilinema; ku tä üts' puul' tunni illahut, tuust olõ-i midägiq, a ku märk' naadagiq illahutma, sis tulõvaq pahandusõq kui ta üks pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandused
illa|k, -gu, -kut¹³ 1. aeglane; 2. hiline; tuu jääs pall'o illagu ao pääle see jääb liiga hilisele kellaajale
illakult = illaldõ hiljuti; hilja
illa|nõ, -dsõ, -st⁷ = illahanõ hiline; illanõ õdak hiline õhtu; illadsõq kardohkaq hilised kartulid
ille, -, -t¹⁴ = hille sile; libe
il|los, -osa, -osat⁴ ilus, kaunis, kena
ilm, ilma, .ilma³⁰ 1. ilm; kliima; ilmatiidüs e -teedüs ilmateade; ilmakuulutus e ilma ettekuulutus ilmaennustus; palmiq kasusõq lämmän ilmavüün palmid kasvavad soojas kliimavöötmes; 2. maailm; universum, kõiksus; seo ilma aigu tänapäeval, nüüdsel ajal
ilma ilma; ilma as'andaq ilma asjata
.ilma = .ilmu(isi) [1.] ilmsi; unõn vai ilma unes või ilmsi
ilma.aigo ilmaaeaegu
ilma|du, -du, -tut¹ tohutu, ilmatu, väga
ilmael|o, -o, -lo²⁶ maailma elu; ilmalik elu
ilmahulg'us, -(s)õ, -t¹¹ rändur, hulkur
ilmaja|go, -o, -ko²⁷ manner, maailmajagu
ilmakäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < ilma.ütlejä* ilmaütlev (kääne), abessiiv
ilmamaa, -, -d⁵⁰ = maailm maailm
ilmamer|i, -e, -d, m omast ja osast -ri⁴¹ = suur'meri ookean, maailmameri
ilma(h)n = ilma(h)ngi ilmaski, (mitte) kunagi
ilma|rahvas, -.rahva, -rahvast²² küla- v linnarahvas, võõrad inimesed; avalikkus; säet hinnäst ilmarahva naarus asetad enese avalikkuse naerualuseks
ilmast .ilma alati, ühtelugu
ilma|sõda, -sya, -sõta²⁹ = ilmatapõlus, -õ, -t⁹ maailmasõda
ilmatuhe = ilmatulõ tohutult, väga
ilma.ütlejä*, -, -t³ > ilmakäänüs*
ilm.essümäldäq (ilm)eksimatu(lt)
ilm.kistumaldaq tohutult, väga
.ilmli|k, -gu, -kku³⁸ 1. maine, maapealne, ilmalik; 2. ühiskondlik; ühiskondlikult aktiivne
ilm.lõpmaldaq = ilmotsatulõ väga, tohutult, lõputult
.ilmu(isi) 1. = .ilma ilmsi, tõeliselt; 2. avalikult, suisa
ilmuli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ maapealne olend, elusolend (vrd kalmulinõ)
.ilmu|ma, -daq, -⁸⁰ ilmuma; ilmsiks tulema
ilmus*, -sõ, -t¹¹ nähtus; ilming
ilmu|tama, -taq, -da⁸² ilmutama
ilmvõimaldaq ilmvõimatu
il|o, -o, -lo²⁶ 1. rõõm, lõbu, lust; 2. ilu, kaunidus
ilo|du, -du, -tut¹ = ilõdu inetu, ebameeldiv; kohatu
ilodus, -õ, -t⁹ 1. ilu, kaunidus; 2. iludus, kaunitar
ilojut|t, -u, -tu³⁷ (nalja)jutt
iloli|nõ, -dsõ, -st⁵ < lõpus [II] lõbus, rõõmus, lustlik
ilo|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ pillimees, eeslaulja
ilo|puhm, -puhma, -.puhma³¹ ilupõõsas
ilopuu, -, -d⁵⁰ ilupuu
ilosahe = ilosalõ ilusasti; korralikult
ilos.ampa ilusamini
ilosta|ma, -q, -⁸³ kaunistama
ilo|tama, -taq, -da⁸² 1. lõbutsema; 2. uhkeldama
ilotuhe = ilotulõ inetult, ebameeldivalt; kohatult
ilotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ilotama
ilovi|täi, -däjä, -däjät⁴ mardisant
ilves, -(s)e, -t¹¹ = ilvessusi ilves
ilves|hain, -haina, -.haina³⁰ villpea (rohttaim)
ilves|susi, -soe, -sutt⁴² = ilves: ilvessusi lätt puuhtõ niguq orravgiq ilves läheb puu otsa nagu oravgi; muuq soeq kaksasõq eläjäle lyyri, a ilvessusi kaksas lehmäl takast udarat (muud) hundid lähevad loomale kõri kallale, aga ilves rebib lehmal tagant udarat
ilõ|du, -du, -tut¹ = ilodu
imah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = .imbu|ma, -daq, -⁸⁰ = .imbü|mä, -däq, -⁸⁰ = imäh(t)ümä (pisut) magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta); imähtünüq vili ei lääq häste kasuma riknenud vili ei lähe hästi kasvama
ime|asi, -as'a, -.asja⁴³ imeasi, ebaharilik asi v nähtus
imeh, .imme, imeht²⁰ = imeq ime
imehte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv imestama; imetlema
imehtä|mä, -q, -⁸³ 1. imestama; 2. (imestamisega) kaetama
imeh(t)üs, -e, -t⁹ 1. imestus; vaimustus, imetlus; 2. kaetus, kuri silm
imeli|k, -gu, -kku³⁸ > ands'ak
im|emä, -meq, -e⁶⁹ imema
imeq, .imme, imet²⁰ = imeh
ime(h)te|go, -o, -ko²⁷ imetegu
imete|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv imetämä
imetäjä, -, -t³ imetaja
ime|tämä, -täq, -dä⁸² imetama
im|i, -i, -mi²⁶ lastek ema, emme
immis, -(s)e, -t¹¹ emis
immi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ 1. immitsema; 2. (pikkamisi) imema; juuq, mis sa tuust pudelist immitset joo, mis sa sellest pudelist imed
immo, -, -t² lastek emise meelitusnimetus ja kutsumishüüd
im|ä, -ä, -mä²⁴ ema
imähius, -(s)õ, -t¹¹ sünnijuus, -juuksed
imähtä|mä, -q, -⁸³ pisut magusaks muutma, imaldama
imäh(t)ü|mä, -daq, -⁸⁴ = imah(t)uma = imbuma pisut magusaks muutuma, imalduma; seismisel riknema (vilja kohta)
imä|k, -gu, -kut¹³ võõrasema
imäkeeli|ne, -dse, -st⁷ emakeelne
imä|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ emakeel
imä|koda, -kua, -kota²⁷ emakas
imälep|p, -ä, -pä³⁵ sanglepp
imäli|ne, -dse, -st⁵ 1. ema omav (st ema on elus); 2. ema ligi hoidev; suur' lats', a yks imäline suur laps aga ikka hoiab ema ligi; 3. võimeline emaks saama
imänd, -ä, -ät¹³ emand, proua
imändäkal|a, -a, -la²⁸ võldas (kala)
imä|ne, -dse, -st⁷ emane
imä|saibas, -.saiba, -saibast²² kuhjavarras
inahta|ma, -q, -⁸³ korraks inisema
inahus, -õ, -t⁹ = inähüs (hetkeline) inin
in|a(ha)ma, -naq e -adaq, -na e -aha⁸⁸ = inisemä inisema; pinisema
i'ndi.aanla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ indiaanlane
.indiala|nõ, -(d)sõ, -st⁵ indialane
inds'|hammas, -.hamba, -hammast²³ = indsik pidevalt naerja; nalja-, irvhammas
.indsi = indsile irevil(e), irvakil(e); hambaq indsi hambad irevil(e)
indsi|k, -gu, -kut¹³ = inds'hammas
indsile = .indsi
indsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv indsitämä
indsi|tämä, -täq, -dä⁸² 1. irvitama, itsitama; 2. hambaid paljastama
.inds'mä, .indsiq, indsi⁶³ narrima, irvitama
.indsü|mä, -däq, -⁸⁰ 1. irevile minema; 2. immitsema
inemi|ne, -se, -st⁵ inimene; isik
inemise|lats', -latsõ, -last³⁹ inimeselaps
inemise|lu:um, -looma, -lu:uma³¹ inimesehakatis
inemisesü:üjä, -, -t³ inimsööja
inemisetük|k, -ü, -kü³⁷ sõim, halv inimene, inimesetükk
inemis|kund*, -kunna, -.kunda³² inimkond
inemli|ne*, -dse, -st⁵ inimlik
ingerlä|ne, -(d)se, -st⁵ ingerlane, Ingerimaa soomlane v isur
i'nger|vi:ir', -veeri, -vi:iri³⁷ = i'ngvi:ir'
.inglis(e)keeli|ne = .inglus(õ)keeli|ne, -dse, -st⁷ > .inglüs(e)keeline
.inglä|ne, -(d)se, -st⁵ inglane
.inglüs(e)keeli|ne, -dse, -st⁷ < .inglis(e)keeline, < .inglus(õ)keeline ingliskeelne
.inglüstin|a, -a, -na²⁸ tina
i'ng|vi:ir', -veeri, -vi:iri³⁷ = i'ngervi:ir' ingver
ingõrda|ma, -q, -⁸³ = yngõrdama vingerdama, väänlema
ingõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv ingõrdama
inis|emä, -täq, -e⁸⁷ = ina(ha)ma inisema, pinisema
inne 1. enne, esmalt; varemalt; üts' inne viimäst eelviimane; kats' inne viimäst eel-eelviimane; 2. > ynnõ
inne.aigo enneaegu, enneaegselt
innedä|ne, -dse, -st⁵ = inneskine
inneguq, = inne kuq enne kui
innemb = innembi(de) = innembä 1. enne(m), esmalt; varemalt, aegsamalt, rutem; 2. ennem, pigem(ini), meelsamini
innembägese > innembähe = innembäle = innembüisi rutem
innembä|ne, -dse, -st⁵ = inneskine
innem.büisi 1. vanasti, enne(malt), varemalt; 2. rutem
innemu(i)stinõ, -dsõ, -st⁷ = inne.mu(i)stõnõ ennemuistne
inne.mu(i)stõ ennemuiste, ennevanasti
inne.mu(i)stõ|nõ, -dsõ, -st⁵ = innemu(i)stinõ
inne(t)si|ne = inneski|ne, -dse, -st⁵ = innedäne = innembäne < innine endine; äsjane; endisaegne; tä käve uma inneskidse ülembä man ta käis oma endise ülemuse juures; kas tiiät, midä tuu inneskine pauk tähend'? kas tead, mis see äsjane pauk tähendas?
innest(ä) ennist, enne, äsja, hiljuti
innevanast(õ) ennevanasti, muiste
inni|ne, -dse, -st⁷ > inneskine
insi|nör, -nöri, -.nörri³⁸ = insi|nü:ür', -nööri, -.nü:üri³⁷ insener
insti|tuut', -tuudi, -.tuuti³⁷ instituut
inähüs, -e, -t⁹ = inahus (hetkeline) inin
inämb < ämp enam; rohkem; olnuq hüä, ku tä inämb siiäq tulnu-s oleks hea, kui ta enam siia ei tuleks
inämblä|ne, -dse, -st⁵ enamlane, bolševik
inämb-vähämb enam-vähem
inämbält (jaolt) enamasti, enamjaolt
inämbähe = inämbäle = inämbäste = inämbüisi = inämbüste enamasti
inämbüs, -e, -t⁹ enamus
inämbüste = inämbüisi
ipo, -, -t² = irbus väike lameda põhjaga lootsik, küna
ir|a, -a, -ra²⁶ = iranõ ihar, himur, tiirane
ir|a(ha)ma, -adaq e -raq, -ra e -aha⁸⁸ hirnuma, hinkuma; inisema; irisema
ira|nõ, -dsõ, -st⁷ = ira
irask', -i, -it¹³ iriseja
irbus, -(s)õ, -t¹¹ = ipo
ir|i, -i, -ri²⁶ irin, nurin; kius, jonn; irri ajama irisema
iri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = irupott' = piripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
iris|emä, -täq, -e⁸⁷ = .irrama, irradaq, .irra⁷⁷ irisema, nurisema, virisema
ir|rin, -inä, -inät⁴ irin, nurin; nutt; jonn
irupot|t', -i, -ti³⁷ = iripill'
.irvelemä, irveldäq, .irvele⁸⁵ = korduv irvitämä
irv'|hammas, -.hamba, -hammast²³ = irvik irvhammas
.irvi = irvile irvi, irevil(e) (hammaste kohta)
irvi|k, -gu, -kut¹³ = irvhammas
irvile = .irvi
irvite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv irvitämä
irvi|tämä, -täq, -dä⁸² = .irv'mä, .irviq, irvi⁶³ irvitama, nöökama
isah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ = isonõma isunema, isu tundma
isah(t)us, -õ, -t⁹ = iso
isa|nõ, -dsõ, -st⁷ = isonõ
.isk'mä, .iskiq, isi⁶³ 1. (lõnga) korrutama, (nööri) keerutama; korrutama (matemaatikas); 2. (ennast) moondama; muundama miis' iske hindä sivvus mees moondas enda maoks
.is|lam', -lami, -.lammi³⁸ islam, muhamedi usk; islamiusolinõ islamiusuline
islandla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ islandlane
is|o, -o, -so²⁶ = isah(t)us isu
isoli|nõ, -dsõ, -st⁵ = iso|nõ, -dsõ, -st⁷ = isanõ näljane; hea söögiisuga, ablas; himukas
isonõ|ma, -daq, -⁸⁹ = isah(t)uma
issi|k, -gu, -kut¹³ pealekaebaja, nuhk
.issänd, -ä, -ät¹³ issand
istang, -u, -ut¹³ istandik
.istma, .istuq, istu⁷³ istuma
istukillaq istuli
.istu istukil(e), istuli
istuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .istma: istuskõllõs ütest paigast tõistõ paika, ei viisiq tüüd tetäq istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd teha
istu|tama, -taq, -da⁸² istutama
istutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv istutama
.istõ|pink', -pingi, -.pinki³⁷ istepink
istõq, .istmõ, istõnd¹⁶ iste
i.taalla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ itaallane
itsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv itsitämä
itsi|tämä, -täq, -dä⁸² itsitama
.iukõlõma, iugõldaq, .iukõlõ⁸⁵ hinkuma (hobuse kohta)
i(j)ä, i(j)ä, ijjä e iiä, sisseü .ijjä e .iiä, m omast ja osast ijji e iiji, m sisseü .ijji(he) e .iiji(he), m alaleü ijile²⁵ = igä [2.] < egä [II] jää
i(j)ähoki, -, -t² jäähoki
i(j)ä|kahr, -kahru, -.kahru³⁷ jääkaru
i(j)ä|kard, -karra, -.karda³³ = i(j)ä|kirdsõq, -.kirdsõ, -kirdsõt¹⁸ jääkirme
i(j)ä|külm, -külmä, -.külmä³⁵ jääkülm
.iäle eales, iganes; saat, miä iäle tahat saad, mida iganes tahad
.iäli|ne, -dse, -st⁵ 1. ealine, vanune; 2. eakas
i(j)ä|mulk, -mulgu, -.mulku³⁷ jääauk
i(j)ä.murdja, -, -t³ jäälõhkuja
i(j)ändü, -, -t¹ (suurem) jäätunud koht (nt teel v mäenõlval); *jääliustik
i(j)ä|ne, -dse, -st⁷ jäätunud; jäine, jääkülm
i(j)ä|plaak', -plaagi, -.plaaki³⁷ jäätükk, -pank
i(j)äpra|gi, -gi, -ki²⁶ jäätükid; peenikesed jääkillud
.iärm, -e e -ä, -et e -ät⁴ idu
i(j)ä|t(s)ilk, -t(s)ilga, -.t(s)ilka³¹ jääpurikas
.iä|tämä, -täq, -dä⁸¹ idandama
i(j)ä|tämä, -täq, -dä⁸¹ jäätama
i(j)ä|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ jäätuma
.iätüs, -e, -t⁹ eluiga; ma umah iätüseh olõ-i säänest asja nännüq ma pole oma eluea jooksul sellist asja näinud
i(j)ätüs, -e, -t⁹ 1. jäätus, jäide; 2. jäätis

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y