Võro-eesti synaraamat

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y

paaba, -, -t² eit; ämmaemand
paabapraasni|k, -gu, -kut¹³ = paabapäiv setu naiste tähtpäev (neljas kolmapäev pärast maasenitsa)
paaba|puss, -pussu, -.pussu³⁷ ämmatoss (seen)
paaba|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = paabapraasnik
paadikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ kahvatukollane v luitunud-pruun pullike
paadsapuu, -, -d⁵⁰ = hu:upaads' = uhupaads' = vohopaads' paakspuu
paads'o, -, -t² ülipaks inimene v loom; ma tiiäki ei tan külän tõisi sääntsit paads'osit ku taa Eevi oll' ma ei teagi siin külas teisi selliseid ülipakse nagu see Eevi oli
paadõrda|ma, -q, -⁸³ patrama
.paagar', -i, -it⁴ kuhjamalk
paagas, .paaka, paagast²³ = paak
paaga|tama, -taq, -da⁸² 1. paakuma; 2. määrduma, karbaga kattuma, praagatama
paak, paaga, .paaka³⁰ = paagas = plaak' paak, (mulla)kamakas
paak', paagi, .paaki³⁷ paak (paagi)
.paakja|nõ, -dsõ, -st⁵ paakunud
paar', paari, .paari³⁷ paar; pruutpaar; abielupaar
.paari minemä, .pandma paari minema, panema
paari|du, -du, -tut¹ = paarildaq paaritu
paariel|o, -o, -lo²⁶ abielu
paarihna = paari(h)n paaris, paariti, paarikaupa; latsõq, armastajaq ja politseiq kynd'vaq paarihna lapsed, armastajad ja politseinikud kõnnivad paaris
paarildaq = paaridu
paarili|nõ, -(d)sõ, -st⁵ paariline
paari|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ paarimees
paari(h)n = paarihna
paariq, m .paarõ, .paarõ³⁷ 1. sarikas; 2. kaelkoogud; võtt' vii paarõgaq sälgä võttis vee kaelkookudega selga
paari|rahvas, -.rahva, -rahvast²² abielupaar
paaritsidõ = paaritsikku paaristikku
paari|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ kurameerima
paar'kümmend, paari.kümne, .paarikümmend¹⁷ paarkümmend
paar'sada, paarisaa, .paarisata²⁹ paarsada
.paaru|ma, -daq, -⁸⁰ paarituma
.paarõ = paarõhuisi paariti
paas', paasõ, paast³⁹ ahju põrand
paas, paasa, .paasa³¹ palgi vara
.paasama, paasadaq, .paasa⁷⁷ (palki) varama
paast, paastu, .paastu³⁷ paast
.paastma, .paastuq, paastu⁶¹ paastuma
paastukuu, -, -d⁵⁰ < märts' märts
.paastus, -õ, -t⁹ veetõus (tuule tagajärjel)
paasõq, .paasmõ, paasõnd¹⁶ pasmas, paralleelsete lõngade arv kangakudumisel
paat', paadi, .paati³⁷ 1. = .paatja|nõ = .paatja|s, -dsõ, -st⁵ kahvatukollane, luitunud-pruunikas, paatjas; 2. sõim lohakas ja ropp naisterahvas
.paatri, -, -t¹ > .nuutri
pa|da, -a, -ta²⁹ pada
pada|jass', -jassi, -.jassi³⁷ põngerjas
pada|kunn, -kunna, -.kunna³¹ kärnkonn, padakonn
pad'astõ tihedasti
padi I, pad'a e padja, patt'a e .patja⁴³ padi
pa|di II, -d'a, -(t)t'a⁴³ tihe; paks; padi vili, rõivas, mõts tihe vili, riie, mets; pad'aq hiusõq tihedad juuksed; pähkmäl om padi kuur' pähklil on paks koor; üts' pad'õmb, tõõnõ harvõmb üks tihedam, teine hõredam
padoni|k, -gu, -kku³⁸ potikaupmees
padra|ts', -dsi, -tsit¹³ lobiseja, patraja
padsahta|ma, -q, -⁸³ patsatama
pad'u = pad'u|nõ, -dsõ, -st⁷ paksune; lumi om miitrepad'u lumi on meetripaksune; poolõ miitre pad'u ijä poole meetri paksune jää; põrmandos tulõ üts'pad'udsõq lavvaq pandaq põrandaks tuleb panna ühepaksused lauad
pad'utus, -õ, -t⁹ paksus
paganali|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sõim pagan, kurivaim
paganatul|i, -õ, -d⁴¹ sootuluke, virvatuli
pagand', -i, -it¹³ = pakan' pagan
pa|go, -o, -ko²⁷ 1. pagu, põgenemine; pelgupaik; pand' pakko põgenes, pani plehku; 2. = palgipago pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist; 3. paadi tüüripuu
pagola|nõ, -(d)sõ, -st⁵ pagulane
pagõ(hõ)ja, -, -t³ põgenik, põgeneja; syapagõhõjaq pagõhõsõq sõta sõjapõgenikud põgenevad sõja eest
pagõ(hõ)ma, pakõq e .paedaq, pakõ e pagõhõ⁸⁸ põgenema; kedä sa pakõt? kelle eest sa põgened?; lambaq pagõhõsõq pinni lambad põgenevad koera eest
pah|a, -a, -ha²⁸ väga; paha pall'o tüüd om tetäq väga palju tööd on teha
pahali|k, -gu, -kku³⁸ pahasevõitu
pahali|nõ, -dsõ, -st⁵ > pahanõ
pahanda|ma, -q, -⁸³ pahandama
pahandus, -õ, -t⁹ pahandus
paha|nõ, -dsõ, -st⁷ < pahalinõ pahane; solvunud
paha|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ pahaseks saama; solvuma; ärq pahasi sai pahaseks; solvus; tä oll' mu pääle (ärq) pahanuq ta oli minu peale pahane v solvunud
paheldõ = pahelidõ = pahepoodi = pahepooli = pahepu:uldõ = pahepäidi pahupidi
pahe|pu:ul', -poolõ, -pu:ult⁴⁰ pahem pool, pahupool
paherda|ma, -q, -⁸³ püherdama
paherdus, -õ, -t⁹ püherdus; lamandunud vili
pahka|ts', -dsi, -tsit¹³ pahane inimene, pahutseja
pahr, pahru, .pahru³⁷ < pardo < paro kult
pahrahus, -õ, -t⁹ pulstunud olend, rääbakas
pahr|aid, -aia, -.aida³³ seasulg
pahri|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ indlema (sigade kohta)
paht, paha, .pahta³³ sealaut; täämbä mina maka tsiapaha pääl täna mina magan sealauda lakas
pahus, -(s)õ, -t¹¹ 1. tüli; naabrigaq tull' pahus naabriga tuli tüli; 2. roos (haigus), paise
pahuskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ pahutsema
pahussihe pahuksisse
pahussillaq pahuksis
pahussillõ = pahussihe
pahussõllaq = pahussillaq
pai I, -, -d⁵³ pai
pai II, paiu, .paiu³⁷ paju; painiids' pajuniin
paiguldõ = .paikuisi paiguti, kohati; ilmatiidüs ütel', et täämbä satas paiguldõ vihma ilmateade ütles, et täna sajab paiguti vihma
paik, paiga, .paika³⁰ 1. paik, koht; 2. paik, lapp
.paikama, paigadaq, .paika⁷⁷ paikama, lappima
.paikliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline
.paiku paiku; kellä ütsä paiku kella üheksa paiku
.paikuisi = paiguldõ
.paikus, -õ, -t⁹ paikamine
pail, paila, .paila³⁰ pael
paimõnda|ma, -q, -⁸³ karjatama, õiendama, talitama
pain, paino, .paino³⁷ = painõq 1. paine; 2. = .painaja = .painja (luu)painaja; 3. = painopakk; 4. riide- v lõngavärv; osti musta paino laado päält ostsin laadalt musta riidevärvi
painahta|ma, -q, -⁸³ < painahu|tma, -taq, -da⁶² korraks painduma v painutama
.painaja, -, -t³ = pain [2.] = .painja (luu)painaja
.painama, painadaq, .paina⁷⁷ painama
painask', -i, -it¹³ = paina|ts', -dsi -tsit¹³ nuruja
painatus, -õ, -t⁹ ree kodaraid ühendav ristpuu, painard
.painja, -, -t³ = .painaja < pain|jaan'†, -jaani, -.jaani³⁷ painaja
.painma, .painaq, paina⁶¹ värvima (lõnga, riiet); olõ-s siipi ni hädägaq painiq valgõq rõivaq mustas ei olnud seepi, siis hädaga värvisid valged rõivad mustaks; paini langa vereväs värvisin lõnga punaseks
.painoma, .painodaq, paino⁷⁹ painduma
painopak|k, -o, -ko³⁷ = painos, -(s)õ, -t¹¹ = pain [3.] = painõq [3.] paindepakk, painik
painossihe = painossilõ paindesse
painossi(h)n paindes
paino|tama, -taq, -da⁸² painutama
painotus, -õ, -t⁹ painutus
painotõ|(l)lõma, -laq, -(l)lõ⁴⁵ korduv painutama; end painutades võimlema (joogaharjutused vms); ku India joogiq painotõlõsõq, sys saisvaq pää pääl ja käändväq hindäl käeq ja jalaq sõlmõ kui India joogid võimlevad, siis nad seisavad pea peal ja keeravad endal käed ja jalad sõlme
.painsa, -, -t³ painduv
.painõlõma, painõldaq, .painõlõ⁸⁵ = korduv painõndama
painõnda|ma, -q, -⁸³ nuruma
painõq, .painõ, painõt¹⁸ = pain
pairas, -(s)sõ, -t¹¹ pudeliõlu
.paistma, .paistuq, paistu⁷³ = .paistuma I, .paistudaq, paistu⁷⁹ 1. paistma; päiv paistus päike paistab; 2. paistma, näima, tunduma
.paistuma II, .paistudaq, .paistu⁸⁰ = .paistõma paistetama; noq om tervüs õigõq kinä, ynnõ kõtt om niguq paistut nüüd on tervis õige hea, ainult kõht on nagu paistes
.paistus, -õ, -t⁹ = paistõq 1. paistetus; 2. paiste; päävä-, ahopaistus päikese-, ahjupaiste
.paistõlõma, paistõldaq, .paistõlõ⁸⁵ tule v päikese paistel ennast soojendama
.paistõma, paistõdaq, .paistõ⁷⁷ = .paistuma [II]: üles paistõnuq paistetanud, paistes
paistõq, .paistõ, paistõt¹⁸ = .paistus: paistõ(h)n olõma paistes olema; paistõhe minemä paistesse minema
.paisu|ma, -q, -⁸³ paisuma
paisõq, .paisõ, paisõt¹⁸ paise
.pai|tama, -taq, -da⁸¹ > ilestämä
.paitõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv .paitama
paiuhara|k, -ga, -kat¹³ siniraag (lind)
paiu|nõ, -dsõ, -st⁷ pajupuust
paiu|pill', -pilli, -.pilli³⁷ pajupill
paiusti|k, -gu, -kku³⁸ = paiusto, -, -t¹ pajustik
pa|ja, -ja, -jja e -ia²⁸ suitsuauk, pajaaken
paja|tama, -taq, -da⁸² pajatama
pajatus, -õ, -t⁹ pajatus
pakal', .pakla, pakald²² hrl m takk
pa|kan', -gana, -ganat⁴ = pagand' pagan
pakituisil = pakkuisi = pakussillaq = .pakvallaq pakil, tulvil
pak|k, -o, -ko³⁷ pakk (paku)
pak|k', -i, -ki³⁷ pakk (paki)
pakko pakku, peitu; pakko minemä põgenema, pakku minema
pakkratt|aq, m -idõ, -it¹⁵ = pakk.vankri kiviveovanker; pakkrattidõgaq veeti müürükivve kiviveovankriga veeti müürikive
pakk|regi, -ri:i, -reke²⁵ kiviveoregi
pakkuisi = pakituisil
pakk.vankri, -, -t¹ = pakkrattaq
.pakla|nõ, -dsõ, -st⁵ takune; paklanõ hamõh takune särk
.pakli|nõ, -dsõ, -st⁵ takku täis, halvasti soetud (lina kohta)
.pakma, pakkuq, paku⁶⁴ pakkuma
pak'ma, pakkiq, paki⁶³ pakkima, kokku panema
paks, paksu, .paksu³⁷ paks; tihe
.paksu = paksult = paksust(õ) paksult; tihedalt; vili om paksu külbet vili on tihedalt külvatud
.paksu|nõ, -dsõ, -st⁵ paksune
.paksus, -õ, -t⁹ paksus
paksust(õ) = .paksu = paksult paksult; tihedalt
paksõmbahe = paksõmbalõ paksemalt
pakussillaq = pakituisil = .pakvallaq
pakõldu|ma, -daq, -⁸⁴ = takõlduma pulstuma; pää oll' ärq pakõldunuq juuksed olid pulstunud
pal|a, -a, -la²⁸ tükk, pala; miihil om kuuri all egäsugutsit ravvapallo meestel on kuuri all igasuguseid rauatükke
palahu|ma, -daq, -⁸⁴ pleekima
pal|a(ha)ma, -laq e -adaq, -la e -aha⁸⁸ 1. kaarutama, heinu laiali lööma; 2. pleegitama
pal|ama, -laq, -a⁶⁹ 1. põlema; panõq tuli palama! pane tuli põlema!; süüta valgus!; 2. päevituma; tä om suvõgaq pruunis palanuq ta on suvega pruuniks päevitunud
palandi|k, -gu, -kku³⁸ = palando, -, -t¹ põlendik
palang, -u, -ut¹³ 1. põleng; 2. rutt; 3. heinalade
palani|k, -gu, -kku³⁸ põletik; palavik
pa(l)l'as, .pa(l)l'a, pa(l)l'ast¹⁵ paljas
palask', -i, -it¹³ vana kulunud terariist, nt kirvõ-, väidsepalask'
pala|t', -di, -tit¹³ 1. magamisase; loomasõim; 2. palat
palavahe = palavalõ palavalt
palavi|k, -gu, -kku³⁸ palavik
palavli|k, -gu, -kku³⁸ palavavõitu
paldõr|jaan', -jaani, -.jaani³⁷ = paldõr|jan', -jani, -.janni³⁸ palderjan
palgali|nõ, -dsõ, -st⁵ palgaline
palgipa|go, -o, -ko²⁷ = pago [2.] pakk palgiveoreel, mis takistab ree purunemist
palg'nas, .palk'na, palg'nast²² = .palk'na
.palgus, -õ, -t⁹ = palistus palistus, õmblus
.palg|õq, m -idõ, -it¹⁹ rangide polsterdus
palista|ma, -q, -⁸³ palistama
palistus, -õ, -t⁹ = .palgus palistus
pali|t, -du, -tut¹³ = .pal'to mantel, palitu
.paljalt = .pall'alt
palk, palga, .palka³⁰ palk (palga)
palk', palgi, .palki³⁷ palk (palgi)
.palkama, palgadaq, .palka⁷⁷ palkama
.palk'na, -, -t³ = palk'nas, .palk'na, palk'nast²² = palg'nas kangarull; müüjä lõigas' palk'nast miitre rõivast müüja lõikas rullist meetri kangast
pall', palli, .palli³⁷ pall
pal|lai, -aja, -ajat⁴ (voodi)lina
.pall'alt = .paljalt 1. paljalt; 2. ainult
palla|pu:ul', -poolõ, -pu:ult⁴⁰ pallapool, piklik (linane) riidetükk suurrätikuna v seelikuna kandmiseks
pal|lav, -ava, -avat⁴ palav
pallavtõ|bi, -võ, -põ²⁵ soetõbi, tüüfus
pall'o liiga; palju; pall'o hüä olõ-i ka hüä liiga hea ei ole ka hea
pall'okõ|nõ, -sõ, -ist⁸ paljuke(ne)
pall'ond palju: mul olõ-i inämb pall'ond aigo mul pole enam palju aega
pall'os kui palju (siis)
pall'os .pandma liialduseks pidama; pihlõtsit rõivit panti vanast pall'os oranže riideid peeti vanasti liialduseks
.pallus, -õ, -t⁹ = .palvus palvetalitus, palvus
.pallõma, pallõldaq, .pallõ⁷⁸ 1. paluma; 2. palvetama
pallõmi|nõ, -sõ, -st⁵ palumine; palve; mul om sullõ sääne pallõmine mul on sulle selline palve
palm', palmi, .palmi³⁷ palm
palmi|k, -gu, -kut¹³ palmik
palmi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = .palm'ma, .palmiq, palmi⁶³ palmitsema
palmõh, .palmõ, palmõht²⁰ = palmõq, .palmõ, palmõt¹⁸ vorp; lei piidsagaq, nii et iho pääle tull' palmõq üles lõi piitsaga, nii et nahale tekkis vorp
.palmõ|nõ, -dsõ, -st⁵ vorbiline
pal|o, -o, -lo²⁶ kuiv, liivane okasmets, palu; nõmm
palohk, -a, -at¹³ = palo|k, -ga, -kat¹³ pohl
palokobri|k, -gu, -kut¹³ põdrasammal
palo|mõts, -mõtsa, -.mõtsa³⁰ kuiv, liivane okasmets, palumets
palo|nõ, -dsõ, -st⁷ palumetsane; nõmmene
palo|nõid, -nõia, -.nõida³² kivisisalik
palo|sammõl', -.samblõ, -sammõld²³ palusammal
palo|si:in, -seene, -si:int⁴⁰ männiriisikas
palota|g'a, -ja, -k'a²⁸ islandi samblik
palotaja, -, -t³ põletaja; kõrvetis
palo|tama, -taq, -da⁸² põletama; põleda laskma; palotagu-iq päävä aigo tulli, eelektri om kallis! ära lase tuledel päeval põleda, elekter on kallis!
palotat|t', -i, -ti³⁷ liivtatik (seen)
palotus, -õ, -t⁹ põletus; kõrvetis
.pal'to, -, -t¹ = palit mantel, palitu
.palvus, -õ, -t⁹ = .pallus palvetalitus, palvus
palvõq, .palvõ, palvõt¹⁸ palve
palõh, .palgõ, palõht²¹ = palõq pale, nägu; tedretähidse palgõgaq tütrik tedretähnilise palgega tüdruk; paksu palgõgaq inemine paksu näoga inimene; vanaaodsõ ruubli pääl oll' keisri palõh vanaaegse rubla peal oli keisri nägu
palõligult palgest palgesse
palõq, .palgõ, palõt¹⁹ = palõh
.pandma, .pandaq e pandaq, panõ⁶⁶ 1. panema; 2. salvama, nõelama; siug pand' hobõst jalga madu salvas hobust jalast
.pandu|ma, -daq, -⁸⁰ asetuma, sobituma, sattuma; ütte panduma seostuma
pang', pangi, .pangi³⁷ pang, ämber
pangili|nõ, -dsõ, -st⁵ pangene; kas taa pada om pangilinõ vai katõ(pangi)linõ? kas see pada on pangene või kahe(pange)ne?
pa(n)ni|paik, -paiga, -.paika³⁰ = pannus panipaik
pank, panga, .panka³⁰ pank (rahaasutus)
pankrot|t', -i, -ti³⁷ pankrot
pann', panni, .panni³⁷ pann
pann'|haak', -haagi, -.haaki³⁷ = pann'|hark', -hargi, -.harki³⁷ kangatempel
pannus, -(s)õ, -t¹¹ = pa(n)nipaik
pannõl', .pandlõ, pannõld²³ pannal
pant', pandi, .panti³⁷ pant
pant'|vorm', -vormi, -.vormi³⁷ paeluss
panõh(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ 1. (püsima) jääma, stabiliseeruma; (välja) kujunema; kaemiq, kuis ilm panõhtus, kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadama; ku as'aq ommaq jo niimuudu panõhtunuq, las sys jäiäkiq nii kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi nii; 2. paranema; haigõ nakkas jo panõhuma haige hakkab juba paranema; 3. lamanduma; panõhunuq hain lamandunud hein
panõh(t)us, -õ, -t⁹ samm; jalatäis maad; künniriba
panõ|k', -gi, -kit¹³ panemine, panek
pao(h)n = .paossil = .paossi(h)n paos; peidus; paguluses
paos|(s), -(s)õ, -t¹¹ pagu, pelgupaik
.paoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ paos olema; end peitma; paguluses olema; Eesti pagolasõq paoskõlliq verevide võimu Eesti pagulased olid paguluses punaste võimu eest
.paossihe = .paossilõ pakku; peitu
.paossil = pao(h)n
.paossilt = .paossist paost; peidust
.paossilõ = .paossihe
.paossi(h)n = pao(h)n
.paossist = .paossilt
.pao|tama, -taq, -da⁸¹ 1. peitma; paotas as'aq ärq peidab asjad ära; 2. paotama, lahti tegema
papa, -, -t² papa
papagoi, -, -d,⁵³ papagoi; kiä pidä papagoiõ, tuul tulõ ka papagoiõ tsätserdämist kannahtaq kes peab papagoisid, sel tuleb ka papagoide kädistamist taluda
papi|nõ, -dsõ, -st⁷ papist; papidsõq kastiq pappkastid
.papli, -, -t¹ pappel
pap|p', -i, -pi³⁷ 1. papp, õigeusu vaimulik; 2. papp (paks paber)
papri|k, -ga e -gu, -kat e -kut¹³ paprika
.paprõgõ|nõ, -sõ, -ist⁸ sedel, väike paberileht
papõr', .paprõ, papõrd²² paber; dokument
para.aigo = parahallaq = paraq = parhillaq = parõhõllaq = põra.aigo praegu
parahuisi = .parruisi parajasti
parahu|ma, -daq, -⁸⁴ = paranõma paranema; haigõ parahus joq haige paraneb juba
parahus, -õ, -t⁹ = .parrus parajus; mõõdukus
pa'ralleeli|ne, -dse, -st⁷ paralleelne
pa'ral|li:il', -leeli, -li:ili³⁷ paralleel
paranda|ma, -q, -⁸³ parandama
parandus, -õ, -t⁹ parandus
para|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = parahuma
paraq = para.aigo praegu; mul olõ-i paraq aigo mul pole praegu aega
paras, .parra, parast²² paras; mõõdukas
pa'ra|siit', -siidi, -.siiti³⁷ parasiit
parask', -i, -it¹³ baranka, rõngel
parask'ni|k, -gu, -kku³⁸ baranka-, rõngliküpsetaja
parasta|ma, -q, -⁸³ parastama
para|voss', -vossi, -.vossi³⁷ vedur
parba, -, -t² latatara
parba|tama, -taq, -da⁸² laterdama
pardo, -, -t² > pahr
pardsahta|ma, -q, -⁸³ partsatama
pardsah(t)us, -õ, -t⁹ partsatus
pardsa|k, -gu, -kut¹³ parts(atus)
pardsi|jalg, -jala, -.jalga³³ äke
pardsutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ paugutama
pargihna = pargi(h)n salgana, salgaga, salgakesi; ts'uraq kääväq pargihna küllä piten poisikesed käivad salgakesi mööda küla
par(a)halt = parhillaq
parhh', parhi, .parhhi³⁷ flanell
parhilla|nõ, -dsõ, -st⁵ praegune
parhillaq = para.aigo = parahallaq = paraq = par(a)halt = parlaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq = põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla praegu
parisni|k, -gu, -kku³⁸ (hobustega) sahkerdaja, hangeldaja, parisnik
park', pargi, .parki³⁷ 1. = part' rühm, hulk, salk, trobikond; 2. park, puiestik
.park'ma, .parkiq, pargi⁶³ 1. (nahka) parkima; 2. sööma, (kõhtu täis) parkima; 3. > saisotama [2.]
park'sep|p, -ä, -pä³⁵ parkal
.parku|ma, -daq, -⁸⁰ parkuma
parlaq = parhillaq = põrlaq
parm, parmu, .parmu³⁷ parm
par|o, -o, -ro²⁶ > pahr
.parrahe = .parralõ parajalt; parajasti
parras, .parda, parrast²³ = parrõq parras, äär, serv
par|ron', -oni, -onit⁴ parun, mõisnik
.parruisi = parahuisi parajasti
.parrus, -õ, -t⁹ = parahus
parrõq, .pardõ, parrõt¹⁹ = parras
pars', parrõ, part⁴⁹ pars (rehetoa taladel asetsev peenpalk); Petra parsilt padsahti, nii et maa all madsahti Petra partelt patsatas, nii et maa all matsatas (rahvalaulukatke)
.pars'ma, .parsiq, parsi⁶³ = parsõlda|ma = parsõnda|ma, -q, -⁸³ parseldama
part', pardi, .parti³⁷ = park' (1.( rühm, hulk, salk, trobikond
parts, pardsu, .partsu³⁷ 1. puunui, tümikas; pardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse tümikaga taotakse poste maasse; 2. hoop
parts', pardsi, .partsi³⁷ part
parts'|hain, -haina, -.haina³⁰ parthein (rohttaim)
parv', parvõ, .parvõ³⁵ 1. parv; kari, salk; 2. parv (veesõiduk)
.parvama, parvadaq, .parva⁷⁷ = parvõ|tama, -taq, -da⁸² parvetama (vt ka ojotama)
parõhõllaq = para.aigo = parahallaq = põrõhõllaq
parõmb, -a, -at¹³ parem; pigem
parõmbahe = parõmbalõ = parõmbast = parõmbidõ = parõmbihe = parõmbilõ = parõmbuisi paremini
pasalda|ma, -q, -⁸³ sekeldama, õiendama
pasanda|ma, -q, -⁸³ 1. pasandama; 2. = pasaldama
pasandus, -õ, -t⁹ 1. pasandamine; 2. soperdis
pasa|nõ, -dsõ, -st⁷ pasane; porine, ligane; keväjä ommaq tiiq pasadsõq kevadel on teed ligased
pa'satsk', -i, -it¹³ pasatski
pask, pasa, .paska³³ pask; pori, liga
pask|rä(ä)stäs, -.rä(ä)stä, -rä(ä)stäst²² pasknäär (lind)
pasla|k, -gu, -kut¹³ kapuuts, peakott; paslakugaq kuht' kapuutsiga jopp
.pas'ma, .passiq, passi⁶³ 1. sobima, passima; proovima, sobitama; taa ei passiq see ei sobi; pass' rõivit sälgä proovib riideid selga; 2. vahtima; varitsema; jahimiis' pass' kitsi jahimees varitseb kitsi; 3. teenindama; sääl restoraanih väegaq kõrdapiteh passitas seal restoranis teenindatakse väga hästi
.pas'mi|nõ, -sõ, -st⁵ 1. sobivus; nail olõ-i kimmäst pas'mist neil pole kindlat sobivust; 2. varitsus; pas'minõ oll' üles säet oli üles seatud varitsus; 3. teenindus; hüä pas'misõ iist või häste massaq kah hea teeninduse eest võib ka hästi maksta
pass', passi, .passi³⁷ pass, isikutunnistus
passi|tama, -taq, -da⁸² sobitama, passitama
pa|ss'om, -s'oma, -s'omat⁴ puuder; daamõl om nägo pas'omagaq kokko tett daamil on nägu puuderdatud
pas|sun, -una, -unat⁴ pasun
pasta, -, -t² > tahas [2.]
patal(õ) lauakirikus(se) pihil(e)
patal|jon', -joni, -.jonni³⁸ = patal|ju:un', -jooni, -ju:uni³⁷ pataljon
pata|nõ, -dsõ, -st⁷ patune
patarei, -, -d² patarei
patol(õ) kukil(e); tätä, võtaq patolõ! issi, võta kukile!
.patron', -i, -it⁴ padrun
patsa|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ patsakas
patsõrda|ma, -q, -⁸³ plätserdama, solistama, patserdama
pat|t, -a, -ta³⁰ suss, tuhvel; panõq pataq jalga! pane sussid jalga!
pat|t, -o, -to³⁷ patt
paugahta|ma, -q, -⁸³ < paugahutma paugatama
paugah(t)us, -õ, -t⁹ paugatus
paugahu|tma, -taq, -da⁶² > paugahtama
paugu|tama, -taq, -da⁸² paugutama
paugutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv paugutama
pauk, paugu, .pauku³⁷ pauk
.paukma, .paukuq, paugu⁶⁴ paukuma
.paukna, -, -t² paukumine
.paukõlõma, paugõldaq, .paukõlõ⁸⁵ = korduv paukuma
paun, pauna, .pauna³⁰ 1. paun; (selja)kott; 2. = paut' [1.] vahend ujuma õppimiseks; last opati ujoma luapaunaq kangli all last õpetati ujuma lugadest kimbud kaenla all
.pausla|k', -gi, -kki³⁸ = .puuslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
paut', paudi, .pauti³⁷ 1. = paun [2.]; 2. hrl m mehe, ka looma munand
pe|daal', -daali, -.daali³⁷ > petäl'
pedi|kör', -köri, -.körri³⁸ = pedi|kü:ür', -kööri, -kü:üri³⁸ pediküür
pedäjä|ne, -dse, -st⁵ männipuine, männipuust
pedäjä|si:in, -seene, -si:int⁴⁰ männiriisikas
pedäjüs, -e, -t⁹ > pedästi|k, -gu, -kku³⁸ = pedästü, -, -t¹ männik
peegeldä|mä, -q, -⁸³ peegeldama; peeglisse vahtima; peegeldäs hinnäst piigli man vahib ennast peeglist
peeleq, m .pi:ili, .pi:ili³⁵ kangasteljed
peeneli|k, -gu, -kku³⁸ = peenülik 1. peenevõitu; saledapoolne; pikk peenelik miis' pikk saledapoolne mees; 2. väikesevõitu (marjade jms väikeste asjade kohta); peeneliguq mar'aq väikesevõitu marjad
peenembähe = peenembäle = pi:inümbähe peenemalt
peeni|ts, -dsä, -tsät¹³ = peenüs kangatempel
peen'okõ|nõ, -sõ, -ist⁵ > peenükene
peenü.keiste peenelt
peenüke|ne, -se, -ist⁵ = peenüq < peen'okõnõ 1. peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta)
peenüli|k, -gu, -kku³⁸ = peenelik
peenüq, pi:inü, peenüt¹⁸ = peenükene = pi:inü
peenüs, -e, -t⁹ = peenits
peeriske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = peerüske(l)lemä korduv peeretama
peerähtä|mä, -q, -⁸³ < peerähü|tmä, -täq, -dä⁶² korra peeretama
peeräh(t)üs, -e, -t⁹ peer, peeretus
peerüske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = peeriske(l)lemä
peesähtä|mä, -q, -⁸³ < peesähü|tmä, -täq, -dä⁶² korraks soojendama; ma müüdä minnen peesähtä kässi pliidi iin ma soojendan mööda minnes korraks pliidi ees käsi
peesü|tämä, -täq, -dä⁸² = pi:istämä soojendama; peesütet supp' soojendatud supp
peesütüs, -e, -t⁹ 1. soojendamine; 2. soojendatud söök; jahukört
peethel|ü*, -ü, -lü²⁶ keel kaashäälik, konsonant; vaba- ja peethelüq täis- ja kaashäälikud; puul'peet- ja täüs'peethelü heliline kaashäälik ja sulghäälik
.peetüs, -e, -t⁹ takistus
pe|go, -o, -ko²⁷ = peo = pigo = pio pihk, peo; linapeo
pego|nahk, -naha, -.nahka³³ Meerapalo inimeste pilkenimetus (vrd magonahk)
peheli|k, -gu, -kku³⁸ = pehelüs, -e, -t⁹ sidumata viljavihk
pehesti|k, -gu, -kku³⁸ = pihestik padrik, tihnik
.pehmegeiste = .pehmehe = pehme.keiste pehmelt; õrnalt
.pehmege|ne, -se, -ist⁸ = pehmekene pehme; õrn; järeleandlik; tahtejõuetu
pehmehtä|mä, -q, -⁸³ pehmendama; keel *peenendama, palataliseerima
pehmehü|mä, -däq, -⁸⁴ = .pehmümä pehmenema; keel *peenenema, palataliseeruma
pehmehüs, -e, -t⁹ = .pehmüs pehmus; keel *peenendus, palatalisatsioon
pehmehüs|märk'*, -märgi, -.märki³⁷ peenendusmärk
.pehme.keiste = .pehme.geiste
pehmeke|ne, -se, -ist⁸ = .pehmegene
(.)pehmeli|k, -gu, -kku³⁸ pehmevõitu
pehmeq, .pehme, pehmend¹⁶ pehme; keel *peenendunud, palataliseeritud
pehmähü|mä, -däq, -⁸⁴ tohletama
.pehmü|ma, -daq, -⁸⁰ = pehmehümä
.pehmüs, -e, -t⁹ = pehmehüs
pehmü|tämä, -täq, -dä⁸² pehmendama; pehmitama
pehmütüs, -e, -t⁹ pehmitus
peht, pehe, .pehte³⁴ suur vana männimets
.peht|eq, m -ide, -it²⁰ tangid, näpits-, tuletangid
peig|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ peigmees, peiu
.peikli, -, -t¹ peitel
peil', peili, .peili³⁷ saapatikk
.peil'mä, .peiliq, peili⁶³ taldu tikutama
peio|poiss', -poisi, -.poissi³⁷ peiupoiss
pek|k', -i, -ki³⁷ 1. korjanduskarp kirikus; 2. > väkev [2.]
.pekli, -, -t¹ uhmrinui, petkel
peko, -, -t² 1. lastek pepu; 2. = pekojummal'
pekojum|mal', -ala, -alat⁴ jumalakuju setudel
.pekri, -, -t¹ pagar
peks, pekso, .pekso³⁷ väike koorem
pelg, pelü e pelo, .pelgü e .pelgo³⁶ hirm, kartus; täl olõ-i pelgü ei häpü tal pole hirmu ega häbi; vihmapelü peräst minti haina manoq rohkõmba rahvagaq vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvaga
pelgli|k, -gu, -kku³⁸ kartlik
.pelgämiisi kartlikult
.pelgämä, pelädäq, .pelgä⁷⁷ kartma
.pelgüs, -e, -t⁹ kartus, hirm
pelt', peldi, .pelti³⁷ ahjukapp; ettetõstetav ahjuuks
pe(l)lätüs, -e, -t⁹ (herne)hirmutis; ma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs ma olen nende riietega kole nagu hernehimutis
penk', pengi, .penki³⁷ > pink'
penn', penni, .penni³⁷ penn (raha)
pensi|on', -oni, -.onni³⁸ pension
pensio|när', -näri, -.närri³⁸ = pensio|näär', -nääri, -.nääri³⁷ pensionär
pents, pendso, .pentso³⁷ kõnek bensiin
peo, peo, pejjo e peio, sisseü .pejjo e .peio, m omast ja osast pejje e peie²⁶ = pego = pigo = pio pihk, peo; linapeo
perdun', -i, -it⁴ jõmpsikas
pereh, .perre e .perhe, pereht²⁰ = pereq pere; perekond
pe(r)re|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ peremees
pereq, .perre, peret¹⁸ = pereh
pereski|q, m -dõ, -id¹³ Vene saapad
pergeq, .perke, perget¹⁸ mülgas; õõtsuv soopind; pergeq hõl'os, ku pääle läät, põhja ei olõkiq all soopind õõtsub, kui peale lähed, põhja ei olegi all
peri(t) pärit; kost sa peri olõt? kust sa pärit oled?
peri olõma päri, nõus olema
perijä, -, -t³ = peritsejä = perrij
perilde püsti, õiget pidi; kruus' oll' lavva pääl perilde, olõ es kummalõ kruus oli laual püsti, polnud kummuli
per|imä, -riq, -i⁵⁷ = peritsemä
peri.päivä päripäeva
peris = perüs [II] päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
periselt päriselt, tegelikult
peri|t, -dü, -tüt¹³ pärilik
peritsejä, -, -t³ = perijä = perrij pärija; varaperitsejä varapärija
peri|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = perimä pärima, pärandust saama
.perklä|ne, -dse, -st⁵ kurat
perna|anõ, -asõ, -ist⁸ perenaine
per|o, -o, -ro²⁶ peru, äge
peroskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv perotama
pero|tama, -taq, -da⁸² perutama
.perreli|ne, -dse, -st⁵ perekonna-, perekonda omav; perreline inemine perekonnainimene
per|rij, -ijä, -ijät⁴ = perijä = peritsejä
per|ril, -ilä, -ilät⁴ ree seljatugi
.perrä 1. järele; perrä joudma järele jõudma; perrätett võlts, järeletehtud; 2. järgi; tüüd tulõ ilma perrä säädäq tööd tuleb ilma järgi seada
.perrä.andli|k, -gu, -kku³⁸ järeleandlik
.perrätulija, -, -t³ järeltulija
.perrä|tuul', -tuulõ, -tuult³⁵ pärituul
.perräütelüs*, -e, -t⁹ tsitaat
.perrä .ütlemä kordama, järele ütlema v laulma; *tsiteerima; ütle v kiroda kirotaja perrä tsiteerin autorit
.persekrae, -, -d² nalj miniseelik
perseq, .perse, pers(e)t¹⁸ istmik, tagumik, taguots; perse; and' laksu pers(e)t piten andis laksu tagumiku pihta; nilbõ persegaq kott' libeda põhjaga kott
perseqnühüssilläq nühakil, tagumiku peal lohistades; lask perseqnühüssilläq mäest alla laseb tagumiku peal nühakil mäest alla
.perserih|a, -a, -ha²⁸ = .perse.rihkli, -, -t¹ = .perse|rust', -rusti, -.rusti³⁷ sõim sitapea, pasaperse
.persevas|sil, -ila, -ilat⁴ sõim sitapea, pasaperse (meesterahva kohta); ommaq külh persevasilaq, jätiq as'a ajamaldaq küll on sitapead, jätsid asja ajamata
persi|k, -gu, -kut¹³ virsik
persikallaq = persükallaq
persilde = persülde
persipäidi tagurpidi
persükallaq = persikallaq = perüskallaq istukil; tagurpidi; tagumikul, perseli, persekil
persülde = persilde istuli; tagurpidi; tagumikule; sattõ persülde maaha kukkus tagumikule maha; läts' persülde ussõ läks tagurpidi välja
persü|tämä, -täq, -dä⁸² (laisalt) istuma
perv', perve, .perve³⁵ kallas, perv
pervi|ne, -dse, -st⁷ äkiline, äkilis(t)e perve(de)ga
per|ä, -ä, -rä²⁴ pära; tagumine ots; tagumik; lõpuosa; ülejääk, m riismed, jäänused; põhi; kargaq riiperä pääle! hüppa reeotsale!; suurõ perägaq tütrik suure tagumikuga tüdruk; sa võit perä süüki ärq süvväq sa võid ülejäänud söögi ära süüa; kanni perä pääl om viil veidükese tsäid kannu põhjas on veel natuke teed; koobidsi peräq kokko kraapisin riismed kokku
perä|dü, -dü, -tüt¹ 1. tohutu, päratu; 2. armetu, kõle; mahajäetud, kõrvaline; perädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq kõle on sellises suures majas üksinda elada; perädü paik mahajäetud, kõrvaline koht
perähnä = perä(h)n 1. järel, kannul; nä püsüseq meil perähnä nad püsivad meil järel; 2. pärast
peräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ 1. rämedaks muutuma (hääle kohta); perähünüq helü räme hääl; 2. kängu jääma
perä|joogiq, m -ju:ukõ, -ju:ukõ³⁷ = peräpütt: lätväq peräjoogõlõ lähevad viimasel päeval pulma vm peole
peräkõrd = perä.kõrda = peräkõrra viimaks, viimati, äkki; aiteh kutsmast, kaeq ku peräkõrd tulõgiq aitäh kutsumast, vaat kui viimaks tulengi
peräl(e) päral(e)
perält päralt
perämä|ne, -dse, -st⁵ viim(a)ne
perä(h)n = perähnä 1. järel, kannul; miä sa käüt mul perän? mis sa käid mul järel?; 2. pärast; perän kaemiq, miä saa pärast vaatame, mis saab
perändä|mä, -q, -⁸³ pärandama
perändüs, -e, -t⁹ pärandus; pärimus
peräniq pärani
perä(s)ni|k, -gu, -kku³⁸ tüürimees; hirsnik
perä(h)npoolõ pärastpoole
perä|ots, -otsa, -.otsa³¹ lõpp; tagumine v viimane ots; perä(n)otsan läts' tüü kipõmbahe lõpus läks töö kiiremini
perä.põrgu, -, -t³ pärapõrgu
peräpüt|t, -ü, -tü³⁷ sag m = peräjoogiq järelpulm; järelpidu, peo viimane päev
peräpütüli|ne, -(d)se, -st⁵ järelpulmaline; peo viimaseid külalisi; jäi pulma kolmandas pääväs peräpütülidses jäi pulma kolmandaks päevaks viimaste külaliste hulka
peräsooli|k, -gu e -ga, -kut e -kat¹³ pärasool
peräst: minkagiq peräst millegi pärast
peräsyn|a*, -a, -na²⁸ keel järelsõna
perätside = perätsikku üksteise taga, pärastikku
perätühe = perätüle 1. tohutult, väga; 2. kehvasti, laokil(e); tan om kyik' nii perätühe, et halv pääle kaiaq siin on kõik nii laokil, et halb peale vaadata
perüs I, -(s)e, -t¹¹ 1. nöörist aisapära; 2. noot (nooda)
perüs II = peris päris (tõeline, tegelik; küllaltki)
perüskallaq = persükallaq
pesite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = pesätämä pesitsema
.pesmä, .pessäq, pessä⁶¹ peksma; ära lööma; pess' jala perrä lõi jala katki, vigaseks
pess, pessü, .pessü³⁷ 1. peks, peksmine; 2. puukäsn, tael
.pesselemä, pesseldäq, .pessele⁸⁵ pekslema
.pessü|mä, -däq, -⁸⁰ end (millegi vastu) ära peksma, peksuma
pes|ä, -ä, -sä²⁴ pesa
pesähe|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = pesände(l)lemä kohmitsema
pesämun|a, -a, -na²⁶ pesamuna
pesände|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = pesähe(l)lemä
pesä|tämä, -täq, -dä⁸² = pesite(l)lemä pesitsema; taan puun pesätäseq siskaq sellel puul pesitsevad ööbikud
pet|eq, -te, -et¹⁸ = petüs [2.] pete
peter|sell', -selli, -.selli³⁷ petersell
.petmä, pettäq, petä⁶¹ petma
.petrol', -i, -it⁴ petrooleum
pets', pets'o, .pets'o³⁷ = .pe(e)ts'ka, -, -t³ = pets'o|k, -ga, -kat¹³ = pets'orka, -, -t³ ahjukapp; lats' läts' pets'kahe piislemä laps läks ahjukappi ennast soojendama; pand sukaq pets'okahe kuioma paneb sokid ahjukappi kuivama
petsä|t', -di, -tit¹³ pitser; pitsat; lüü petsädi pääle lööb pitseri peale
pettüs, -e, -t⁹ pettus
.petvä, -, -t³ petlik
pe|täi, -däjä, -däjät⁴ mänd
pe|täl', -däli, -dälit⁴ < pedaal' pedaal
petüs, -(s)e, -t¹¹ 1. petis; 2. = peteq pete
pia varsti, pea(gi)
pia.aigo peaaegu
piakõsõ pea; piakõsõ tuu talv'giq ei tulõq pea see talvgi ei tule
pidehihe = pidejihe = pidessihe hõivatuks, seotuks; taa tüügaq jäät nii pidehihe, jää ei inämb sukugiq aigo selle tööga jääd nii hõivatuks, ei jää enam sugugi aega
pidehi(h)n = pideji(h)n = pidessi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; ma olõ taa tüügaq väega pidehin ma olen selle tööga väga hõivatud
pidejihe = pidehihe = pidessihe
pideji(h)n = pidehi(h)n
pidermä|s, -, -(s)t¹⁵ > pitim
pidessihe = pidessile = pidehihe = pidejihe
pidessi(h)n = pidehi(h)n kinni, hõivatud; tarvitusel; piät jo iks vapa aigo kah olõma, saa-i nii, et olõt kyik' aig pidessin peab ju ikka vaba aega ka olema, ei saa nii, et oled kogu aeg hõivatud; meil om auto kyik' aig pidessin, poig sõit egä päiv liina vaiht meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahet
pi|do, -do, -to²⁶ < praasnik pidu
pidoli|k, -gu, -kku³⁸ pidulik
pidoli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ peoline, piduline
pidos|(s)õq, -(s)idõ, -(s)it¹¹ (söögilauaga) pidu; ku pidossilõ minti, sys küdseti suurõq tsõõriguq saiaq, võeti üten kui (söögilauaga) peole mindi, siis küpsetati suured ümarad saiad, võeti kaasa
pidähü|mä, -däq, -⁸⁴ vastu pidama; peetud saama; tiiä-iq, kas auto pidähüs kodo sõitaq ei tea, kas auto kojusõitu vastu peab; vanakraamipoodin müvväs pidähünüid asjo komisjonikaupluses müüakse peetud asju
pidähüs*, -e, -t⁹ takistus, tõke; tõrge; ummik, ummistus
pi|dämä, -täq, -ä⁵⁹ 1. pidama (kohustatud olema); ma piät minemä ma pean minema; 2. (kinni v lahti) hoidma, pidama; pidurdama, takistama; peatuma; piäq suu! pea suu!, vaiki!; nalj hoia kotisuud!; nilbõgaq tohe-i äkki pitäq libedaga ei tohi äkki pidurdada; piäq kinniq! pea kinni!, peatu!; piäq kinniq, miä sul om! hoia seda, mis sul olemas on!
pi|gi, -gi, -ki²⁶ pigi
pigihü|mä, -däq, -⁸⁴ pigituma
pigi|ne, -dse, -st⁷ pigine
pigi|tämä, -täq, -dä⁸² pigitama
pi|go, -o, -ko²⁷ = pego = peo = pio pihk, peo; linapeo
piha|aid, -aia, -.aida³³ varbaed
pihaluu, -, -d⁵⁰ abaluu
pihesti|k, -gu, -kku³⁸ = pehestik = pihistik = pihistü < tihnik [2.] padrik, tihnik
pihi|dsäq, m -tside, -tsit¹³ pihid, (sepa)tangid
pihisti|k, -gu, -kku³⁸ = pihistü, -, -t¹ = pihestik
pihk, piha, .pihka³² kivi v raua higi (tarvitatud ravimina); kivi tulõ pihka palotaq kivi tuleb higiseks põletada
pihkar', -i, -it⁴ hapu; mõru
pihka|ts', -dsi, -tsit¹³ pihtkasukas
pihl, pihlõ e pihla, .pihlõ e .pihla³¹ pihlakas; pihlõmari, -puu pihlamari, -puu
pihlõ|nõ, -dsõ, -st⁷ 1. < orants' oranž, kollakaspunane, punakaskollane; tuud panti vanast pall'os, ku pihlõnõ rõivas oll' sälän seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas; 2. pihlakane, pihlapuine
pih|o, -o, -ho²⁶ < piholih|o†, -o, -ho²⁶ peoleo
piht, piha, .pihta³² piht (piha); pihast piinü pihast peenike
piht.kask|(as), -a, -a(s)t¹⁵ pihtkasukas
pihtpümme, -, -t¹⁴ kottpime
piht|särk', -särgi, -.särki³⁷ lühike kuub
.piht|õq, m -idõ, -it¹⁹ pihid
piibar', -i, -it⁴ karjapasun
piibe|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = piipleht' piibeleht, maikelluke
.piibli, -, -t¹ piibel
piibusk', -i, -it¹³ piibunosu, -tobi
piibu|tama, -taq, -da⁸² = .piipama piipu suitsetama; piibutas niguq vana korsna suitsetab piipu nagu vana korsten
piidsahta|ma, -q, -⁸³ piiksatama
piidsah(t)us, -õ, -t⁹ piiksatus
piidsa|k, -gu, -kut¹³ peru
piigar', -i, -it⁴ viripill
pi:igli, -, -t¹ < pi:il' [II] peegel
piik', piigi, .piiki³⁷ piik
pi:il' I, peele, pi:ilt⁴⁰ külgpuu, äärepuu (nt redelil, vankril, väraval)
pi:il' II, peeli, pi:ili³⁷ > pi:igli
piil'o, -, -t² piilu, part, pardipoeg (meelitusnimena ja kutsumiseks)
piim, piimä, .piimä³⁵ piim
piim|hain, -haina, -.haina³⁰ = piim(ä)|ohtjas, -.ohtja, -ohtjast²² piimohakas
piimä|hammas, -.hamba, -hammast²³ piimahammas
piimä|kuu, -, -d⁵⁰ < juuni juuni
piimä|si:in', -seene, -si:int⁴⁰ riisikas (seen)
piin, piina, .piina³¹ piin
.piinama, piinadaq, .piina⁷⁷ piinama
pi:inü, -, -t¹ = peenüq 1. peen; peenike; 2. väike (marjade jms väikeste asjade kohta); must'kaq ommaq timahavva väega piinüq mustikad on tänavu väga väikesed
pi:inühe = pi:inüle peenelt
pi:inümbähe = pi:inümbäle = peenembähe peenemalt
piion', -i, -it⁴ spioon
piip, piibu, .piipu³⁷ piip
.piipama, piibadaq, .piipa⁷⁷ = piibutama
piip|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = piibeleht' piibeleht, maikelluke
piir', piiri, .piiri³⁷ piir
pi:ir', peeru, pi:iru³⁷ peer (peeru)
piira|k, -gu, -kut¹³ pirukas
piiratus, -õ, -t⁹ > piiretüs
piird, piiru, .piirdu³⁶ piire; piird pandas ümbre, eläjäq lastasõq sisse piire pannakse ümber, loomad lastakse sisse; piirdu pandma ümber e sisse piirama; (ümber millegi) tiiru tegema; meheq olliq soe piirdu pandnuq mehed olid hundi ümber piiranud; maja panti piirdu maja piirati ümber; tä oll' kygõ mõtsa piirdu pandnuq ta oli teinud tiiru ümber terve metsa
.piirdmä, (.)piirdäq, piirä⁶⁶ = .piir'mä piirama; kuuljaluud piät piirdmä vastapäivä tuu seebigaq, minka koolnut om mõst kooljaluud peab piirama vastupäeva selle seebiga, millega surnut on pestud
.piirdü|mä, -däq, -⁸⁰ lõhenema, mõranema
piireq, .piirde, piiret¹⁹ (hrl vedeliku varasemat taset näitav) piirjoon, rant; tä käve salahuisi piimä jooman, kygõ oll' anoman piireq nätäq ta käis salaja piima joomas, alati oli nõus (koore)rant näha
piiretüs, -e, -t⁹ < piiratus piiritus
piirikäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < piiri.ütlejä* rajav (kääne), terminatiiv
piiri|ts, -dsä, -tsät¹³ piirits, (h)ui
piiri.ütlejä*, -, -t³ > piirikäänüs*
.piir'mä, .piiriq, piiri⁶³ = .piirdmä
piir'.pääs(t)lä|ne, -(d)se, -st⁵ piirpääsuke
pi:irämä, peerädäq, pi:irä⁷⁷ peeretama
.piisko|p', -bi, -ppi³⁸ = piis|kopp', -kopi, -.koppi³⁷ piiskop
pi:islemä, peeseldäq, pi:isle⁷⁸ ennast soojendama; peesitama
pi:istä|mä, -q, -⁸¹ = peesütämä soojendama; panni pääl piistedüq kardohkaq pannil soojendatud kartulid
pi:isü|ma, -däq, -⁸⁰ soojenema
piit, piida, .piita³⁰ piit
pi:it', peedi, pi:iti³⁷ peet; peedikas (vein)
pi:itre|hain, -haina, -.haina³⁰ = pi:itre|lill', -lilli, -.lilli³⁷ äiatar (rohttaim)
pi:itre|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ peetripäev, 29. juuni
piitsk, piidsa, .piitska³³ piits
.piitsma, .piitsuq, piidsu⁶⁴ piiksuma
.piitsna, -, -t³ piiksumine
pi:itäjä, -, -t³ väänkael (lind)
pi:i|tämä, -täq, -dä⁸¹ väänkaela häälitsuse kohta; pi·i·täjä pi·i·täs väänkael hääliseb
.piiu, -, -t¹ = .piiunõ = pikku = pittu pikkune; muq piiu miis' minu pikkune mees
piiuldõ = piiuta = pikuldõ pikuti
.piiult = pikkult = pittult pikkuselt
.piiu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .piiu = pikkunõ = pittunõ
piiuta = piiutamiisi = piiuldõ
piiutus, -õ, -t⁹ = pikkus = pittus pikkus
pika|ts', -dsi, -tsit¹³ kudumisviga
pikembähe = pikembäle = pikembält pikemalt
pikendä|mä, -q, -⁸³ pikendama
pikendüs, -e, -t⁹ pikendus
pikilpäivil päevad läbi, terved päevad; sügüse, ku veidüq kärbläisi, kääväq lehmäq pikilpäivil välän sügisel, kui kärbseid vähe, on lehmad päevad läbi väljas; tä tege pikilpäivil tüüd ta teeb v tal on pikad tööpäevad
.pikjä|ne, -dse, -st⁵ = pikne
pik|k, -ä, -kä³⁵ pikk; pikä meelegaq kannatlik
pikkpi:itre, -, -t³ keskmine sõrm
pikk|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ aeglane inimene, venivillem; no olõt sa külh üts' pikkpäiv! no oled sa alles venivillem!
pikk|rüüs, -rüüsä, -.rüüssä³⁵ läkaköha
pikksärk', pikäsärgi, pikkä.särki³⁷ = suur'särk' pikk-kuub
pikktroska, -, -t² pikkvanker
pikku, -, -t¹ = .piiu = pikkunõ = pittu pikkune; sa olõt mu pikku sa oled minu pikkune
pikkult = .piiult = pittult pikkuselt
pikku|nõ, -dsõ, -st⁵ = .piiunõ = pikku = pittunõ pikkune
pikkupite(h)n pikkupidi, pikisuunas
pikkus, -õ, -t⁹ = piiutus = pittus pikkus; keel pikkus, *välde; edimädsen, tõõsõn ja kolmandan pikkusõn synaq esma-, teise-, ja kolmandavältelised sõnad
pikkä pikali, siruli; sirgu, õieli; lask' hindä pikkä maaha heitis pikali; ai käe pikkä sirutas käe (välja)
pikkämiisi pikkamisi
.pikliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .pikli|k, -gu, -kku³⁸ piklik
.pik|ne, -se, -set⁶ = .pikjäne äike, pikne
.pikri, -, -t¹ peeker, viinaklaas
.piksepin|i, -i, -ni²⁶ päevakoer (liblikas)
pikuldõ = piiuldõ < piudaldõ pikuti
piku|tama, -taq, -da⁸² pikutama
pikutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv pikutama, lamasklema; pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha
pikälde pikali; pikalt
pikäle pikali; pikale
pikäli|ne, -dse, -st⁵ aeglane, pikaldane (inimese kohta)
pikält pikalt
pikämeeleli|ne, -dse, -st⁵ kannatlik, pikameelne
pikä(h)n 1. pikali, siruli; om sängü pääl pikän on voodis pikali; 2. väljasirutatud, õieli; käsi pikän käsi välja sirutatud
pikäpääle pikapeale
pilahk, -u, -t¹³ = pila|k, -gu, -kut¹³ 1. pilak, peerupiht; 2. üleannetu
pilbas, .pilpa, pilbast²² pilbas
pilbõnda|ma, -q, -⁸³ pilbastama
pildimak|k'*, -i, -ki³⁷ videomagnetofon
pildimassin, -a, -at⁴ fotoaparaat
pildistä|mä, -q, -⁸³ pildistama; nalj palja tagumikuga olema; kiä sääl puhma all pildistäs? kes seal põõsa all palja tagumikuga on?
pile|t', -di, -tit¹³ pääse, pilet
pilgahta|ma, -q, -⁸³ välgatama, vilksatama
pilgahus, -õ, -t⁹ välgatus, vilksatus
pilgu|tama, -taq, -da⁸² pilgutama
pilgutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv pilgutama
pilis|emä, -täq, -e⁸⁷ helkima; pilkuma
pilk I, pilga, .pilka³¹ veekühvel (paadist vee välja viskamiseks)
pilk II, pilgu, .pilku³⁷ pilk
.pilkama, pilgadaq, .pilka⁷⁷ 1. alavääristama; pilkama, narrima; 2. paadist vett välja kühveldama
.pilksja*, -, -t³ kursor
.pilks'kõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv vilkuma, virvendama; silmi iin pilkskõlõs silme ees virvendab
.pilks'ma, .pilksiq, pilksi¹³ vilkuma, virvendama
.pilku (täüs') pilgeni (täis)
.pilkus, -õ, -t⁹ pilkamine
pill', pilli, .pilli³⁷ pill (muusikariist; nutt)
pilla|kaar', -kaari, -.kaari³⁷ pillerkaar
pilli|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ pillimees
pilliru:u|g, -, -u³⁶ pilliroog
.pillu|ma, -daq, -⁸⁰ paiskuma, viskuma; kukkuma; auto tsyyrõ alt pillus ruusa üles auto rataste alt paiskub kruusa üles; auto pillu tii päält vällä auto paiskus teelt välja; inemiseq ommaq päält sõta lakja pillunuq inimesed on pärast sõda laiali paisatud; lats' pillu maaha laps kukkus maha
.pillõlõma, pillõldaq, .pillõlõ⁸⁵ visklema, hüplema; pini pillõlõs keti otsan koer viskleb keti otsas
.pilma, .pilluq, pillu⁶⁴ loopima, pilduma
pilosk', -i, -it¹³ = pirosk' plotski
.pilpi|nõ, -dsõ, -st⁵ pilbastest
pilt', pildi, .pilti³⁷ 1. pilt; 2. < foto foto; pilti tegemä pildistama, fotografeerima; pildimakk'*, -kassett'*, -kaamõra* videomagnetofon, -kassett, -kaamera
.pilt'ni|k, -gu, -kku³⁸ = pääväpilt'nik fotograaf
.pilt'ri*, -, -t¹ kuvar; monitor
pil|u, -u, -lu²⁶ pilu, pragu
piluhõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv vilkuma
pilukallaq pilukil
pilu|koda, -kua, -kota²⁷ = pinokoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pilu|paun, -pauna, -.pauna³⁰ padi
pilu|tama, -taq, -da⁸² pilutama (paotama; pilutikandiga kaunistama)
pilv', pilve, .pilve³⁵ pilv
pilvealo|nõ, -dsõ, -st⁷ pilves; pilvealonõ ilm om pilves ilm on
pilve(h)n pilves
pilvepal|a, -a, -la²⁸ pilvetük|k, -ü, -kü³⁷ vahune limatükk rohul
pilvi|ne, -dse, -st⁷ pilvine
pilviske|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ < pilvis|.kits'mä, -.kitsiq, -kitsi⁶³ pilvitama
pind, pinno, .pindo³⁶ pind (pinnu)
.pindliga|nõ, -dsõ, -st⁵ pinnuline
pindsa|k, -gu, -kut¹³ 1. > särk'; 2. lõmmu südamik
pindseldä|mä, -q, -⁸³ pintseldama, värvima
pindsun', -i, -it⁴ pinsol, jalatsi vahetald
pinga|nõ, -dsõ, -st⁷ = .pinkliganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pin|i, -i, -ni²⁶ koer
pinihä|dä, -dä, -tä²⁴ = pinitõbi ehmatusest saadud haigus
pini|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ penikeel (rohttaim)
piniku:urma, -, -t³ penikoorem
pini|köömeq, -kü:ümne, -köömend¹⁷ näär (rohttaim)
pinilih|a, -a, -ha²⁸ 1. liigliha hobuse kabja all; 2. seene eostorukesed (peam puravikel); tatil tulõ piniliha ärq võttaq, tuu om vaklo täüs' puravikul tuleb eostorukesed ära võtta, need on usse täis
pini|nagõl, -nagla, -.nakla⁴⁵ koeranael
pini|ne, -dse, -st⁷ häbematu
pininuk|k', -i, -ki³⁷ = pininut|t', -i, -ti³⁷ = pininyn|a, -a, -na²⁸ koerakoonlane, peninukk
pini|puss, -pussu, -.pussu³⁷ = pinipussu|hain, -haina, -.haina³⁰ = tsiapussuhain põldmünt (rohttaim)
pini|pütsk', -püdse, -.pütske³⁵ koerputk
pinitõ|bi, -võ, -põ²⁵ = pinihädä
pini|tämä, -täq, -dä⁸² (koeraks) sõimama
pini|tümä, -tüdäq, -dü⁸⁴ häbematuks muutuma; pinitünüq pois'kõnõ häbematuks muutunud poiss
pini.vardõ kängu
pinivarrõ(h)n kängus, kidura kasvuga; taa lats' om pinivarrõn, ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasi
pink, pinga, .pinka³¹ peenike koht lõngas
pink', pingi, .pinki³⁷ < penk' pink
.pinkliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = pinganõ ebaühtlane (lõnga kohta)
pink'ratt|aq, m -idõ, -it²² pikkvanker
.pinkõlõma, pingõldaq, .pinkõlõ⁸⁵ tõrkuma
.pin'mä, .pinniq, pinni⁶³ pinnima, tungivalt küsitlema
pinnalõ minemä (pindudeks) lõhenema
pinnu(h)n purjus
pinnu|tama, -taq, -da⁸² purjutama
pinnär', .pindre, pinnärd²³ peenar
pin|o, -o, -no²⁶ = pino|koda, -kua, -kota²⁷ = pilukoda püstkoda, (püstroigastest) suveköök
pinss', pinsi, .pinssi³⁷ = pints', pindsi, .pintsi³⁷ kõnek pension
.pintska, -, -t³ kanepitemp
.pintsla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ sipelgas
.pintsli, -, -t¹ pintsel
pio, pio, pijjo e piio, sisseü .pijjo e .piio, m omast ja osast pijjõ e piiõ²⁶ = pego = peo = pigo pihk, peo; linapeo
pio|kinnas', -.kinda, -kinnast²³ labakinnas
piopes|ä, -ä, -sä²⁴ peopesa
pio|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ peotäis
pip|p', -i, -pi³⁷ lastek piim; imä, annaq pippi ja päppä! ema, anna piima ja leiba!
pipõr', .piprõ, pipõrd²² pipar
pipõr'|ku:uk', -koogi, -ku:uki³⁷ = vehver'ku:uk' piparkook
pir|a, -a, -ra²⁶ pragu
pirand, -u, -ut¹³ = pirand', -i, -it¹³ 1. heledasti põlev peerg v peergude kimp; üte käegaq püüd' vähki ja pand' kotti, tõõsõgaq hoit' pirandit ühe käega püüdis vähke ja pani kotti, teisega hoidis põlevat peergu; 2. kärsitu, rahutu, olevus; meil oll' hopõn' niguq pirand', and' kinniq pitäq meil oli hobune nagu tulesäde, andis kinni pidada
pira-pinna e pira ja pinna = pisa-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks; klaas' sattõ kivi pääle pira-pinna klaas kukkus kivi peale puruks
pirask', -i, -it¹³ = purask' [2.] sõim kurask, tont, koll
pird, pirru, .pirdu³⁶ peerg, pird
pirdsa|k, -gu, -kut¹³ = pirts pirtsakas, turtsakas
pirdsosk', -i, -it¹³ pirtsutaja; edvistaja
pirdsoskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pirdsotõ(l)lõma = .pirtskõlõma korduv pirtsutama
pirdso|tama, -taq, -da⁸² pirtsutama
pirdsotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pirdsoskõ(l)lõma
pirga, -, -t² = pirgo = pirgõ = tirga kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirga|ts', -dsi, -tsit¹³ edvistaja; pirtsutaja; perutaja
pirgo, -, -t² = pirga
pirgo|tama, -taq, -da⁸² = pirgõldama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv pirgotama
pirgõ, -, -t² = pirga = pirgõnõ kerglane, edev; pirtsakas; kärsitu; peru inimene v loom
pirgõlda|ma, -q, -⁸³ = pirgotama edvistama; pirtsutama; perutama
pirgõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = pirgõ
piripa|da, -a, -ta²⁹ = piri|parts', -pardsi, -.partsi³⁷ = piri|pill', -pilli, -.pilli³⁷ = iripill' = viripill' piripill, viriseja, iriseja
piris|ema, -täq, -e⁸⁷ pirisema; virisema
piristä|mä, -q, -⁸³ piristama
.pirkõlõma, pirgõldaq, .pirkõlõ⁸⁵ pirtsutama
pirla|k, -gu, -kut¹³ haug
pirn', pirni, .pirni³⁷ pirn (puuvili; elektripirn); pirnipuu pirnipuu
pirosk', -i, -it¹³ = pilosk' plotski
pirra|nõ, -dsõ, -st⁷ peergudest; lats' tekk' pirradsõ majakõsõ laps tegi peergudest majakese
pir|rin, -inä -inät⁴ pirin; virin
pirru.pehteq, m -.pehtide, -.pehtit²⁰ peerupiht, pilak
pirrutuk|as, -ka, -ast²² peeru põlemata ots
pirts, pirdsu, .pirtsu³⁷ = pirdsak pirtsakas
.pirtskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pirdsoskõ(l)lõma korduv pirtsutama
pisa-pinna e pisa ja pinna = pira-pinna puruks, peenikesteks kildudeks, pihuks ja põrmuks
pisa|.rits'ma, -.ritsiq, -ritsi¹³ kangekaelselt vaikima, mitte vastama
pisla, -, -t² = pisla|k', -gi, -kit¹³ püsimatu, rahutu, närviline, rahulolematu; taa om üts' pislak' lammas, lasõ-i pükäq see on üks rahutu lammas, ei lase pügada
pis|o, -o, -so²⁶ 1. = pisõq piisk, pisar; tulesäde; üts' (vihma)piso sattõ üks (vihma)piisk kukkus; 2. = pisokõnõ pisut, natuke; piso rohkõmb pisut rohkem; 3. (väga) soolane; võiq, taa om üts' piso supp' oi, küll see on soolane supp
pisokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = piso [2.]
pis|sar', -ara, -arat⁴ pisar
pistembähe = pistembäle püstisemalt
.pistsä = .pistvä, -, -t³ = pistüline püstine; järsk; karas' pistvä perve päält alla hüppas järsult kaldalt alla
.pistü püsti; turris
pistüli|ne, -dse, -st⁵ = .pistsä
pisõnda|ma, -q, -⁸³ = pisõrdama tibutama, (vihma) piserdama
pisõndõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv pisõndama = pisõrdõ(l)lõma
pisõq, .piskmõ, pisõnd¹⁶ = piso [1.] = pisõrm piisk, pisar; tulesäde; vihma-, higipisõq vihma-, higipisar
pisõrda|ma, -q, -⁸³ = pisõndama
pisõrdõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pisõndõ(l)lõma
pisõrm, -a, -at⁴ = pisõq
pi|tal', -dali, -dalit⁴ pidalitõbi
pite = pite(h)n mööda, pidi; tiid piten teed mööda
pi|tim, -dimä, -dimät³ < pidermäs 1. rehapulk; 2. pide; käepide
pits', pitsi, .pitsi³⁷ pits (kudum)
pitsa|tama, -taq, -da⁸² pitseerima
pits'|ball', -balli, -.balli³⁷ küla tantsupidu; peen, saksik pidu
pits'ho|põn', -bõsõ, -bõst¹² eesrakendi hobune
pitsi(h)n eesrakendis
pitsite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv pigistama, pitsitama
pitsitäjä, -, -t³ luupainaja
pitsi|tämä, -täq, -dä⁸² pigistama, pitsitama
pitsitüs, -e, -t⁹ pigistus, pitsitus
pits'kas, .pits'ka, pits'kast¹⁵ tuletikk
.pits'ka|tu:us', -toosi, -tu:usi³⁷ tikutoos
pitsähtä|mä, -q, -⁸³ < pitsähü|tmä, -täq, -dä¹¹ korraks pigistama, pitsitama
.pitsü|mä, -däq, -⁸⁰ pigistada saama; varbaq ommaq kängi sisen ärq pitsünüq varbad on kingade sees pigistada saanud
pitsüs, -(s)e, -t¹¹ 1. surve; 2.* depressioon
pitsüssihe = pitsüssil(l)e surve alla
pitsüssilläq = pitsüssi(h)n surve all
pittu, -, -t¹ = .piiu = pikku = .pittunõ pikkune
pittult = .piiult = pikkult pikkuselt
pittu|nõ, -dsõ, -st⁵ = .piiunõ= pikkunõ = pittu
pittus, -õ, -t⁹ = piiutus = pikkus pikkus
pi|tur', -duri, -durit⁴ = pitäi [2.]
pi|täi, -däjä, -däjät⁴ 1. hoidja; pidaja; kotipitäi e suupitäi koti(suu)hoidja (nt kartulivõtmisel); suka-, nisapitäi suka-, rinnahoidja; talopitäi talupidaja; 2.* pidur; ku pitäq tahat, tulõ pidäjä pääle vaotaq kui pidurdada tahad, tuleb pidurile vajutada
piudaldõ > pikuldõ
piuh(k)|pümme, -, -t¹⁴ kottpime
piuss, piusa, .piussa³¹ hrl m murulauk; piusaq ommaq jo hüäq pikäq, naid saa jo söögi sisse tsipsadaq murulauk on juba üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistada
.piuta(miisi) = .piutapite(h)n pikuti, pikkupidi
piva|tama, -taq, -da⁸² püüdma, pingutama; egäüts' pivatas ärq tetäq uma tüü igaüks püüab oma töö ära teha
piät peab; nii piät tegemä nii peab tegema; ma piä(t) ma pean; sa piät sa pead; tä piät ta peab; mi piät me peame; ti piät te peate; nä piät nad peavad
.piä|tämä, -täq, -dä⁸² peatama; pidurdama; piädi külh, a es saaq pidämä pidurdasin küll, kuid ei saanud pidama
.piätüs, -e, -t⁹ peatus; tekeq noq väikene piätüs tehkem nüüd väike peatus; bussi-, taksopiätüs bussi-, taksopeatus
plaadi.mängjä, -, -t³ plaadimängija, grammofon
plaadsa|tama, -taq, -da⁸² plaksatama; plartsatama
.plaads'ma, .plaadsiq, plaadsi⁶³ = .plaan'ma
.plaads'na, -, -t³ plaksumine, paukumine; pladin, plartsumine; mõsu mõskmisõ man üts' plaads'na käve ynnõ pesu pesemise ajal üks pladin ainult käis
plaadsu|tama, -taq, -da⁸² plaksutama; plartsutama
plaaga|tuma, -taq, -da⁸² 1. määrduma, karbaga kattuma, praagatama; 2. kõvaks kuivama, paakuma
plaak', plaagi, .plaaki³⁷ = paak paak, (mulla)kamakas; savimaa oll' plaaki kuionuq savimaa oli paaka kuivanud
.plaaku|ma, -daq, -⁸⁰ paakuma, kõvaks kuivama
plaan', plaani, .plaani³⁷ 1. välimus, kehakuju; ilosa plaanigaq ilusa kehakujuga; 2. plaan
.plaan'ma, .plaaniq, plaani⁶³ = .plaads'ma (ust) kõvasti kinni lööma, paugutama, prõmmima; segi lööma, peksma, laamendama; plaan'ku-i ust! ära prõmmi uksega!; plaanõ tarõ segi lõi toa segi
.plaastri, -, -t¹ plaaster
plaat', plaadi, .plaati³⁷ plaat
pla|ga(ha)ma, -kaq e -gadaq, -ka e -gaha⁸⁸ plagama, jooksma
plagista|ma, -q, -⁸³ plagistama
plagis|õma, -taq, -õ⁸⁷ plagisema
pl'ahka, -, -t² lahmija
.plahkam', -i, -it⁴ = plahma|k, -gu, -kut¹³ lahmakas, lahkam
plahv', plahvi, .plahvi³⁷ = plõhv' hoop, mats, löök
plahva, -, -t² hakkaja
plahvahta|ma, -q, -⁸³ plahvatama, lahvatama
plahvah(t)us, -õ, -t⁹ plahvatus
.plahvama, plahvadaq, .plahva⁷⁷ lahmama; tuli plahvas palama tuli lahvab põlema
.plahv'ma, .plahviq, plahvi⁶³ ahmima; lahmama; välja laduma, rääkima; plahvõ kyik' süäme päält vällä ladusin kõik südame pealt välja
plaka|t', -di, -tit¹³ plakat
plakats'|pass', -passi, -.passi³⁷ paber kompressiks (rahvameditsiinis)
pla|kin, -gina, -ginat⁴ plagin
plak|k', -i, -ki³⁷ laik
.plak'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = plakõnõ laiguline; plekiline
plaks', plaksi, .plaksi³⁷ plaks
plaksahta|ma, -q, -⁸³ plaksatama
plaksah(t)us, -õ, -t⁹ plaksatus
plaksi|nõ, -dsõ, -st⁷ nätske; leib om plaksinõ ku savi leib on nätske nagu savi
.plakskõlõma, plaksõldaq, .plaksõlõ⁸⁶ korduv plaksuma, plagisema
.plaks'ma, .plaks'iq, plaksi⁶⁴ plaksuma
.plaks'na, -, -t³ plaksumine, plagin
plaksu|tama, -taq, -da⁸² plaksutama
plakõ|nõ, -dsõ, -st⁷ = .plak'liganõ
plan'a|k, -gu, -kut¹³ (maa)lahmakas
planask', -i, -it¹³ lohmakas ese, olend; kirvõplanask' raske nüri kirves; naasõplanask' inetu vormitu naine
plangi|nõ, -dsõ, -st⁷ plankudest
plank', plangi, .planki³⁷ 1. plank, paks laud; laudtara; 2. = plants' plink, savine (maa kohta); 3. paljas, sile; tühi; vaene; plank' papõr' tühi paber; ma olõ parhillaq nii plank', et midägiq saa ei ostaq ma olen praegu nii vaene, et midagi ei saa osta
plannõ|t', -di, -tit¹³ planeet
plan|ts', -dsi, -tsi³⁷ = plank' [2.]
plats', platsi, .platsi³⁷ plats; koht
.platsi kohale; võtaq platsi! asu kohale!
platsi(h)n kohal
platsi|tama, -taq, -da⁸² hooplema
.platsliga|nõ, -dsõ, -st⁵ lapiline
pleegi|aid, -aia, -.aida³³ = pli:ik'aid pleekaed, aed, kus kangaid pleegitati
pleeni|ts', -dsä, -tsät¹³ palgiparve osa
pleiä|ts', -dsi, -tsit¹³ = plövväts' pliiats
pleki|ne, -dse, -st⁷ plekist; plekine; plekine annom plekknõu
pleki|tämä, -täq, -dä⁸² plekiga katma
plek|k', -i, -ki³⁷ plekk (laik; materjal)
plekk'sep|p, -ä, -pä³⁵ plekksepp
.plek'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ plekiline
plents', plendsi, .plentsi³⁷ nätske
.ples'mä, .plessiq, plessi⁶³ ennast üles lööma; midäs sa vanapoisikrõbu hindäst iks inämb plessit, egaq tütriguq sinno nigunii ei tahaq mis sa vanapoisikrõbi endast ikka enam üles lööd, ega tüdrukud sind nagunii ei taha
pless', plessi, .plessi³⁷ kiilas; kiilas pealagi; vanamiis' sai nuiagaq plessi piten vanamees sai nuiaga vastu kiilast pealage
pless'pää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² kiilaspea
.plet'mä, plettiq, pleti⁶³ punuma
plet|t', -i, -ti³⁷ pats, palmik; pikki plettegaq tütrik pikkade patsidega tüdruk
plett'|nõgõl, -nõgla, -.nõkla⁴⁵ haaknõel
pletä|nits, -nitsä, -.nitsä³⁵ nööri keere
pliida|nõ, -dsõ, -st⁷ paekivine
pli:ik', pleegi, pli:iki³⁷ pleegitusaine; pleegitus
pli:ik'|aid, -aia, -.aida³³ = pleegiaid
pli:ik'mä, pli:ikiq, pleegi⁶³ pleekima; päevitama
pli:iküma, pli:iküdäq, pleegü⁷⁹ pleekima; päevituma
pliin', pliini, .pliini³⁷ pannkook
pli:in', pleeni, pli:ini³⁷ värava ristpuu
pliini|raud, -ravva, -.rauda³³ (pannkoogi)pann
pliit, pliida, .pliita³¹ paas
pliit', pliidi, .pliiti³⁷ pliit
.pliitü|mä, -däq, -⁸⁰ kokku vajuma (nt leiva kohta)
pliks', pliksi, .pliksi³⁷ löök, (hele) plaks; eelektrijuht'mist sai pliksi ärq sain elektrijuhtmetest löögi
pliksahta|ma, -q, -³⁸ (heledalt) plaksatama
pliksah(t)us, -õ, -t⁹ (hele) plaksatus
.pliks'ma, .pliksiq, pliksi⁶³ (heledalt) plaksuma
.pliks'na, -, -t³ (hele) plaksumine
pliksutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ korduv plõksutama
.plindri, -, -t¹ häda, plinder, kimbatus; om plindri(h)n on hädas, plindris
plink', plingi, .plinki³⁷ plink, tihe, sile, sitke
.plitska, -, -t³ nätske, halvasti kerkinud (nt leiva kohta)
plohka|tama = plohku|tama, -taq, -da⁸² köhima
.plohv'ma, .plohviq, plohvi⁶³ klohmima, peksma
ploksahta|ma, -q, -⁸³ plaksatama
ploksahus, -õ, -t⁹ plaksatus
.ploks'ma, .ploksiq, ploksi⁶³ plaksuma; ku kurõmarjo keedät, sys nakkasõq pia paan ploks'ma kui jõhvikaid keedad, siis hakkavad varsti pajas plaksuma
.ploks'na, -, -t³ plaksumine
plokõrus, -õ, -t⁹ halvasti tehtud töö, käkerdis
.plorks'na, -, -t³ podin; pudõr kiis ku plorks'na puder keeb nii et podiseb
pluhka|tama, -taq, -da⁸² (haiglaselt) lõõtsutama
plukikõ|nõ, -sõ, -ist⁸ jõmpsikas
pluki|tama, -taq, -da⁸² 1. puitu lühikeseks järkama; 2. köietama, ketitama; looma köie v ketiga teise kohta panema; lehmäq tahtvaq ärq plukitaq lehmad on vaja teise kohta panna
pluk|k', -i, -ki³⁷ 1. kindla mõõduga (puu)pakk; 2. tokk, vai (lehmade köietamiseks v ketitamiseks); lehmäq ommaq plukin lehmad on köies v ketis
pluks', pluksi, .pluksi³⁷ vikati käepide, löe kark
plunksahta|ma, -q, -⁸³ sulpsatama, mulksatama
plunksah(t)us, -õ, -t⁹ sulpsatus, mulksatus
.plunksma, .plunksuq, plunksu⁶⁴ sulpsuma, mulksuma
.plunksna, -, -t³ sulpsumine
plunkst sulpsti
plunn', plunni, .plunni³⁷ 1. = plönn põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas; 2. = plynn' põnn, põngerjas
pluta(h)n kimpus
.plutsn|õq, -idõ, -it¹⁷ näpped, (villastest) kaltsudest harutatud kiudaine
plutsõnda|ma, -q, -⁸³ sakutama
plutsõndu|ma, -daq, -⁸⁴ pulstuma
.pluuds'ma, .pluudsiq, pluudsi⁶³ hulkuma; koh sa pluudsõq üü läbi? kus sa hulkusid öö läbi
plu:um', ploomi, plu:umi³⁷ ploom; ploomipuu
pluusõ, -, -t² pluus
plõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ plõgisema
plõhv', plõhvi, .plõhvi³⁷ = plahv' hoop, mats, löök; sai plõhvi vasta pääd sai matsu vastu pead
plõkask', -i, -it¹³ = plõkats' krapp, (puust) karjakell
plõka|tama, -taq, -da⁸² plõgisema; ringi hulkuma, logelema
plõka|ts', -dsi, -tsit¹³ = plõkask'
plõkkõlõma, plõkõldaq, plõkkõlõ⁸⁶ = korduv plõkatama
plõks', plõksi, .plõksi³⁷ 1. väike olend, nolk; havvõplõks' väike haug, hauenolk; pois'kõsõplõks' väike poiss, poisinolk; 2. plõks
plõksahta|ma, -q, -⁸³ plõksatama
plõksahus, -õ, -t⁹ plõksatus
.plõks'ma, .plõksiq, plõksi⁶³ plõksuma
.plõks'na, -, -t³ plõksumine
plõksu|tama, -taq, -da⁸² plõksutama
plähkä, -, -t² lohakas inimene
pläkerdä|mä, -q, -⁸³ määrima; rõivaq olliq ärq pläkerdedüq riided olid ära määritud
pländsä|k, -gu, -kut¹³ nätske (nt leiva kohta)
plärdsähtä|mä, -q, -⁸³ plärtsatama
pläris|emä, -täq, -e⁸⁷ plärisema
pläristä|mä, -q, -⁸³ pläristama
plär|o, -o, -ro²⁶ plotski, pläru
plär|rin, -inä, -inät⁴ plärin; plära; jovva-i maq ämp su plärinät kullõldaq ei jõua mina enam sinu plära kuulata
.plärrämä, plärrädäq, .plärrä⁷⁷ plärama
plärtse|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ plärtsuma
plär|ä, -ä, -rä²⁴ plära
plätserdä|mä, -q, -⁸³ plätserdama
plö|di, -di, -ti²⁶ lödi
plöhkä, -, -t² halb söök, lurr
plönn', plönni, .plönni³⁷ = plunn' [1.] põletamata tellis, plonn; savine maa; tomp, (savi)kamakas
plönts', plöndsi, .plöntsi³⁷ löga
plötserdä|mä, -q, -⁸³ plätserdama
plövvä|ts', -dsi, -tsit¹³ = pleiäts' = plüvväts' pliiats
plüss', plüssi, .plüssi³⁷ pluss
plüvvä|ts', -dsi, -tsit¹³ = plövväts'
plynn', plynni, .plynni³⁷ = plunn' [2.] põnn, põngerjas
plyyska, -, -t³ puujupp, oksaraag, hagu; vanamudikõnõ korjas mõtsa alt plyyskit pliidi alaq vanamutike korjab metsa alt puujuppe pliidi alla
po|bi, -bi, -pi²⁶ hambutu inimene
po|bima, -piq, -bi⁵⁷ mugima
pobimok|k, -a, -ka³¹ pobiseja; lobiseja
pobis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pobisema
pobul', -i, -it⁴ = pobuts'ni|k, -gu, -kku³⁸ = pombõrnik pops
podrõ|ts', -dsi, -tsit¹³ töödejuhataja
.poelda|ma, -q, -⁸¹ 1. kiratsema; 2. paotama
.poeli|nõ, -dsõ, -st⁵ = pujõlinõ poegadega, poegi omav
poganahe = poganalõ ropult; nii poganahe kah iks tohe-i kynõldaq nii ropult ka ikka ei tohi rääkida
po|gima, -kiq, -gi⁵⁷ pugima, mugima
poginallaq = pogi.nitsu kubinal; laut oll' poginitsu kärbläisi täüs' laut oli kubinal kärbseid täis
pogis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pugisema
pogri|ts, -dsa, -tsat¹³ pugerik; arestikamber, pogri, karts
pohkõrda|ma, -q, -⁸³ = tohkõrdama askeldama, tasapisi toimetama, nokitsema
pohma|k, -gu, -kut¹³ pundar
pohmista|ma = pohmõrda|ma = pohmusta|ma, -q, -⁸³ vohmima, mugima; pohmist' hindäl kõtu täüs' vohmis endal kõhu täis
poig, puja e poja, .poiga, m alaleü pujõlõ e .poelõ³² 1. poeg; 2. pujus, neel (mõrras kalade väljapääsu takistav sissepoole ahenev lehter)
.poignõ|ma, .poignõdaq e pujõdaq e .poedaq, -⁸⁹ poegima
poigu|tama, -taq, -da⁸² paotama
po|i:im', -eemi, -i:imi³⁷ poeem
poi(u)kallaq = poi(u)kullaq
.poiku = .poikuisi = poiulõ paokile, poikvele
poi(u)kul(l)aq = .poik(u)vallaq = poi(u)kallaq paokil, poikvel
.pois'kõ|nõ, -sõ, -ist⁸ poiss, poisike
poiss', poisi, .poissi³⁷ 1. poiss; 2. sulane
poiulõ = .poiku
po|kan', -gani, -ganit⁴ = poogand' ropp, räpane inimene
pokanda|ma, -q, -⁸³ = poogatama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
pokatäheli|ne, -dse, -st⁵ = pokatähi|ne, -dse, -st⁷ rõugearmiline
poki(h)n kipras
po|kin, -gina, -ginat⁴ pugin
poki|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ soperdama
pok|k, -a, -ka³¹ hrl m (kaitsepookimisel pandud) rõuged
pok|k, -u, -ku³⁷ oinas, sokk
pokki kipra
.pok'ma, pokkiq, poki⁶³ põtkima, tampima; vana lammas pokk' jalagaq vasta maad, taht hirmutaq vana lammas põtkib jalaga vastu maad, tahab hirmutada
poko, -, -t² = põko lastek oinas
poks, poksu, .poksu³⁷ 1. müks; 2. kribul
poksahta|ma, -q, -⁸³ põksatama
poksah(t)us, -õ, -t⁹ põksatus
.poksama, poksadaq, .poksa⁷⁷ poksama
.poks'ma, .poksiq, poksi⁶³ puksima; poksima
.poksõlõma, poksõldaq, .poksõlõ⁸⁶ pukslema; pokuq tüküseq poksõlõma oinad kipuvad pukslema
pokõrda|ma, -q, -⁸³ pusima, pukerdama
pold'a, -, -t² pudikeelne inimene
pold'astõ = poldatsõhe pudistades (rääkimise kohta)
pold'a|tama, -taq, -da⁸² = puld'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pold'atsõhe = poldastõ
pold'atus, -õ, -t⁹ loba; ma taha-iq säänest pold'atust kullõldagiq ma ei taha sellist loba kuulatagi
polgu|tama, -taq, -da⁸² pilgutama
poliiti|ga, -ga, -kat³ poliitika
poliiti|k, -gu, -kut¹³ poliitik
poliitili|nõ, -dsõ, -st⁵ poliitiline
po'litsei, -, -d² politsei; politseinik; politseiq tüütäseq politsein politseinikud töötavad politseis
polk, polgu, .polku³⁷ polk
.polka, -, -t³ polka (tants)
po(o)lka, -, -t³ riiul; nari
.polkama, polgadaq, .polka⁷⁷ juukseid lühikeseks lõikama; naisil ommaq pikäq hiusõq, miihil ja latsil polgaduq naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatud
.polks'na, -, -t³ solksumine
poll'a, -, -t² tobu
.polm'ma, .polmiq, polmi⁶³ põimima; mässima; polmõ kinniq külh, a kõrdapiten saa es köüdetüs mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotud
polo|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ mõrd
polt', poldi, .polti³⁷ polt
polvand', -i, -it¹³ tolvan
polvõ|rits, -ritsa, -.ritsa³⁰ poluvernik; setu
pombol', -i, -it⁴ ripats
.pombri, -, -t³ uhmrinui
pombõrni|k, -gu, -kku³⁸ = pobuts'nik pops
pom|ima, -miq, -i⁵⁷ = pomista|ma, -q, -⁸³ mugima
pomis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pomisema
pomm', pommi, .pommi³⁷ pomm (lõhkekeha; kaalu-, kellapomm)
.pommama, pommadaq, .pomma⁷⁷ ühmama, pomisema; pommas' midägiq üle ola ühmas midagi üle õla
pom|min, -ina, -inat⁴ pomin
pommista|ma, -q, -⁸³ õgima
pommi|tama, -taq, -da⁸² pommitama
pondsahta|ma, -q, -⁸³ mütsatama
ponds'o, -, -t² pontsakas inimene v loom
pon|i, -i, -ni²⁶ poni
pon|ima, -niq, -i⁵⁷ 1. nõeluma, parandama, kohendama; miä sa inämb ponit vanna räbälätükkü mis sa enam nõelud vana räbalatükki; 2. segaselt rääkima, pobisema; ei saaq arvo, midä tä sääl poni ei saa aru, mis ta seal pobiseb
ponk|laud, -lavva, -.lauda³⁰ ropsilaud
poodi pidi (vt nt kyigipoodi, pahepoodi)
poodsa|k, -gu, -kut¹³ losu (miski losutav, vedelev, lagunenu)
poodõlda|ma, -q, -⁸³ kiusujuttu ajama
poogand', -i, -it¹³ = pokan' ropp, räpane inimene
pooga|tama, -taq, -da⁸² = pokandama reostama; rüvetama; ära määrima, täis tegema
poolakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ poolakas
poolamusti|k, -ga, -kat¹³ toompihlakas, toompihlakamari
poolarit|t', -i, -ti³⁷ vurrkann
pooli|k, -gu, -kut¹³ poolik
poolikallaq = poolikullaq = poolõlõ pooleli
-pooli|nõ, -dsõ, -st⁷ -poolne
poolit.aigasula|nõ, -(d)sõ, -st⁷ pooleaja sulane
poolõ poole; nääq tulõvaq miiq poolõ nad tulevad meie poole
poolõhuisi = poolõldõ = poolõlistõ pooleldi
poolõlõ = poolikallaq pooleli
poolõnda|ma, -q, -⁸³ poolitama
poolõteräke|ne, -se, -ist⁸ = poolõterä|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ pooleteramees
poon'a, -, -t² tõrges
poon'a|tama = pooni|tama, -taq, -da⁸² vaidlema
poordi(h)n volangis; krussis
popa|tama, -taq, -da⁸² pobisema; lobisema
po|pin, -bina, -binat⁴ pobin; lobin
pops', popsi, .popsi³⁷ = .pops'nik pops, vabadik
.pops'ma, .popsiq, popsi⁶³ popsima
.pops'ni|k, -gu, -kku³⁸ = pops'
popsu|tama, -taq, -da⁸² popsutama
po'pu.laar|nõ, -sõ, -sõt⁶ populaarne
por|a, -a, -ra²⁶ = pori
por|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .porrama lobisema, patrama; luiskama; pois'kõnõ, mis porrat! poiss, mis sa luiskad!
porb'o|tama, -taq, -da⁸² = porgatama
pords'o|pill', -pilli, -.pilli³⁷ vilepill
porga, -, -t² = porgats' lobiseja, loraja
porga|tama, -taq, -da⁸² = porb'otama = .porkama lobisema, lorama; luiskama
porga|ts', -dsi, -tsit¹³ = porga
porgatus, -õ, -t⁹ porilomp
por|i, -i, -ri²⁶ = pora loba, lora; ajagu-i porri! ära aja lora!
poris|õma, -taq, -õ⁸⁷ torisema, porisema; lorama
.porkam', -i, -it¹³ lobasuu
.porkama, porgadaq, .porka⁷⁷ = porgatama
poro|jonn', -jonni, -.jonni³⁷ porujomm (naps; purjus-olek)
porovi|k, -gu, -kku³⁸ = puravik puravik
.porrama, porradaq, .porra⁷⁷ = pora(ha)ma
por|rin, -ina, -inat⁴ porin
porsaq, m .porssõ, .porssõ³¹ vuntsid
porsi(h)n sassis
.pors'ma, .porssiq, porsi⁶³ purssima
port, pordo, .porto³⁷ liiderlik, raisus tüdruk v naine; eläs pordoello elab liiderlikku elu
.port'ma, .portiq, pordi⁶³ liiderdama
ports, pordso, .portso³⁷ ports
po'rtu.galla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ portugallane
.portus, -õ, -t⁹ porduelu, liiderlik elu
porusk', -i, -it¹³ jäme riie
posija, -, -t³ posija
pos|ima, -siq, -i⁵⁷ = pos'ka|tama, -taq, -da⁸² 1. posima; 2. pusima, kohmitsema
poslamasla, -, -t² > päävälilliõli
posma|k, -gu, -kut¹³ segadus
possõrda|ma, -q, -⁸³ vusserdama
post', posti, .posti³⁷ post (tulp; postiasutus)
poti.lakja, -, -t³ nimetissõrm, osutissõrm
potiseto, -, -t² kaltsukaupmees, potisetu
potisini|ne, -dse, -st⁷ potisinine
poti|tama, -taq, -da⁸² potitama
potkitnoi, -, -d⁵³ turakas (kaardimäng)
.potlõma, potõldaq, .potlõ⁷⁸ pottidega kauplema
.potrama, podradaq, .potra⁷⁷ patrama
potsõrda|ma, -q, -⁸³ mäkerdama
pot|t', -i, -ti³⁷ 1. pott; 2. poti (kaardimast); pott' om trump' poti on trump
pott'sep|p, -ä, -pä³⁵ pottsepp
praadi|ahi, -aho, -.ahjo⁴⁴ praeahi
praadsu|tama, -taq, -da⁸² priiskama, raiskama
praagama|go, -o, -ko²⁷ paks inimene, praagamagu
praak, praaga, .praaka³⁰ viinapõletamise jäätmed, praak (praaga)
.praak'li, -, -t³ praakija, praaker
.praal'ma, .praaliq, praali⁶³ praalima
praasni|k, -gu, -kut¹³ > pido
praat', praadi, .praati³⁷ praad
.praat'ma, .praatiq, praadi⁶³ praadima, küpsetama
.praat'u|ma, -daq, -⁸⁰ enesekoh praadima, küpsema; kardohkaq praat'usõq pruunis kartulid praevad pruuniks
praavi|tama, -taq, -da⁸² = praavitsõ|ma, -q, -⁸³ = parandama; söötma
.praavu|ma, -daq, -⁸⁰ paranema; tüsenema
praavõlda|ma, -q, -⁸³ praalima
pra|da, -da, -ta²⁸ tüli; taad prata oll' viil vaia! oli seda tüli veel vaja!
prada|nõ, -dsõ, -st⁷ tülikas
pragista|ma, -q, -⁸³ pragistama
pragistõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv pragistama
pragis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pragisema
pr'a|go, -o, -ko²⁷ = prägo risu, rämps, praak
pragonõma, .praodaq e pragonõdaq, pragonõ⁸⁹ pragunema
prahi|nõ, -dsõ, -st⁷ > asonõ
praht', prahi, .prahti³⁷ > ask
prahva|k, -gu, -kut¹³ prahvakas
pra|kin, -gina, -ginat⁴ pragin
prak|k', -i, -ki³⁷ praak; tä tüü tunnistõdi prakis tema töö tunnistati praagiks
.prak'ma, prakkiq, praki⁶³ praakima
praks, praksu, .praksu³⁷ 1. praks, prõks; 2. rägastik
praksahta|ma, -q, -⁸³ = praksahtu|ma, -daq, -⁸⁴ praksatama; edimiä praksahtu miski praksatas
praksah(t)us, -õ, -t⁹ praksatus
.praksma, .praksuq, praksu⁶⁴ praksuma
.praksna, -, -t³ praksumine
.praksõlõma, praksõldaq, .praksõlõ⁸⁶ = korduv .praksma: puuq praksõlõsõq ahon puud praksuvad ahjus
prakti|ga, -ga, -kat³ praktika
prakti|gant', -gandi, -.ganti³⁷ praktikant
prakti|k, -gu, -kut¹³ praktik
praktili|nõ, -dsõ, -st⁵ praktiline
pran'a|tsõma, -daq e -tsaq, -dsõ⁹⁰ tõrelema
prandsahta|ma, -q, -⁸³ = prandsahtu|ma, -daq, -⁸⁴ prantsatama
prandsõrda|ma, -q, -⁸³ lartsudes käima, lartsima
.prann'ama, prann'adaq, .prann'a⁷⁷ = .prants'ma priiskama, prassima
.prantsla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ prantslane
.prants'ma, .prantsiq, prandsi⁶³ = .prann'ama
.prantsus, -õ, -t⁹ süüfilis; kel om nyna sisse sadanuq, tuul om prantsus olnuq kellel on nina sisse vajunud, sellel on süüfilis olnud
praosk', .praoski, .praoskit³⁷ praost
.pras'ma, .prassiq, prassi⁶³ prassima
prav|vil, -ila, -ilat⁴ vankrijuhe
prei, -, -d² hobuse kabjahaigus
.preili, -, -t¹ preili
.preilna, -, -t³ preilna
presi|dent', -dendi, -.denti³⁷ president
.pres'mä, .pressiq, pressi⁶³ 1. pressima; 2. < .triik'ma triikima
press', pressi, .pressi³⁷ press
press'|raud, -ravva, -.rauda³³ < triik'massin triikraud
pridana, -, -t³ = pritan kaasavara
pri|gi, -gi, -ki²⁶ piibupigi
prii, -, -d⁵⁰ prii, vaba
priinim|i, -e, -me²⁴ = väärnimi perekonnanimi
pri:is', preesi, .pri:isi³⁷ prees
.priiskama, priisadaq, .priiska⁷⁷ priiskama
.priiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv priiskama
pri:istri, -, -t¹ (katoliku v vene õigeusu) preester
.priius, -õ, -t⁹ priius
.priksna, -, -t³ prõksumine
.prikstu, -, -t¹ tragi; väega prikstu ts'urakõnõ väga tragi poisike
prillesni|k, -gu, -kku³⁸ prillikandja
prilliq, m .prille, .prille³⁷ prillid
prinks, prinksu, .prinksu³⁷ = prunks (lühike) peeretus
prinni|tämä, -täq, -dä⁸² jooma, trimpama; mul ka vanamiis' vaarit' ollõlaari, sys noq muguq prinnitäs tõist egä päiv mul ka vanamees vaaritas õllelaari, siis nüüd muudkui trimpab teist iga päev
prints', prindsi, .printsi³⁷ prints
pri'n|tsess', -tsessi, -.tsessi³⁷ printsess
.priskõ, -, -t³ priske
pri|tan, -dana, -danat⁴ = pridana kaasavara
prits', pritsi, .pritsi³⁷ prits; süstal; pritsinõgõl süstlanõel
pri'tsen|t', -di, -tit¹³ present
pritsima|ja, -ja, -ia²⁸ tuletõrje(maja)
pritsi|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ tuletõrjuja
pritsitallitus, -õ, -t⁹ tuletõrje
.prits'mä, .pritsiq, pritsi⁶³ 1. > .tsiukma; 2. süstima; käevardõ prits'mine olõ-i nii hallus ku persehe prits'mine käevarde süstimine pole nii valus kui istmikku süstimine
.pritsü|mä, -däq, -⁸⁰ > .tsiukuma
pro|gramm', -grammi, -.grammi³⁷ programm
.prohvus, -õ, -t⁹ prohvus (kirumissõna)
pro'hvõsri, -, -t¹ professor
prohvõ|t', -di, -tit¹³ prohvet
proim', proimõ, .proimõ³⁴ käiseauk
pro|je'kt', -je'kti, -.je'kti³⁷ projekt
pro'jek|ti:ir'mä, -ti:iriq, -teeri⁶³ projekteerima
prok|k', -i, -ki³⁷ rebasemürk
proks', proksi, .proksi³⁷ härjavärss
pro'ku|rör', -röri, -.rörri³⁸ = pro'ku|rü:ür', -rööri, -rü:üri³⁸ prokurör
proku|tama, -taq, -da⁸² indlema
proosa, -, -t² proosa
proosahta|ma, -q, -⁸³ korra aevastama
proosah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ purskuma; naksi naardma nii et süük' proosahtu suust vällä hakkasin naerma nii et söök purskus suust välja
proosah(t)us, -õ, -t⁹ = pru:usk aevastus
proosiskõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = pru:uskõlõma korduv aevastama
proovoda, -, -t³ matusejutlus (setudel)
proovo|tama, -taq, -da⁸² matusejutlust pidama (setudel)
pross', prossi, .prossi³⁷ pross
pro(o)sta, -, -t² lihtne, labane; taktitu
pro'|tsent', -tsendi, -.tsenti³⁷ = pro'tsõn|t', -di, -tit¹³ protsent
provva, -, -t² = provvi proua
provva|nõ, -dsõ, -st⁷ proualik
provvi, -, -t² = provva
pruhv', pruhvi, .pruhvi³⁷ < viik' [1.] (püksi)viik; pruhvõgaq püksiq viigipüksid
pruks', pruksi, .pruksi³⁷ räsa, ristpulk varre otsas (hangul, labidal)
prunds'o(h)n pruntis
prunks, prunksu, .prunksu³⁷ = prinks (lühike) peeretus
prunks', prunksi, .prunksi³⁷ pronks
prunt', prundi, .prunti³⁷ krooge
.prunt'ma, .pruntiq, prundi⁶³ krookima
prunts', prundsi, .pruntsi³⁷ seelik
.pruntsli, -, -t¹ äärispael
pruss', prussi, .prussi³⁷ pruss (ehitusmaterjal)
prussa|k, -gu, -kut¹³ prussakas
pruudi|.mõisa, -, -t³ nalj pruudikodu, pruudimõis
pruuk', pruugi, .pruuki³⁷ pruuk, komme, tava, traditsioon
.pruuk'ma, .pruukiq, pruugi⁶³ pruukima, tarvitama
pruu|kost', -kosti, -.kosti³⁷ pruukost, hommikueine
pruul', pruuli, .pruuli³⁷ (õlle)pruul, pruulija
.pruul'ma, .pruuliq, pruuli⁶³ pruulima
pruum', pruumi, .pruumi³⁷ = pruun'
pruumika|nõ = pruumika|s = .pruumja|nõ = .pruumja|s, -dsõ, -st⁵ = pruunikanõ = pruunikas = .pruunjanõ pruunikas, pruunjas
pru:um'ma, pru:umiq, proomi⁶³ = pru:uv'ma proovima, üritama; pruumiq iks või proovida võib ikka
pruun', pruuni, .pruuni³⁷ = pruum' pruun
pruunika|nõ = pruunika|s, -dsõ, -st⁵ = pruumikanõ = .pruunjanõ
pruunista|ma, -q, -⁸³ pruunistama
.pruunja|nõ = .pruunja|s, -dsõ, -st⁵ = .pruumjanõ = pruunikanõ
pruus(s), pruusa, .pruu(s)sa³¹ = kruus(s) (poolmetsik) pirn, pirnipuu; makõ vii seen keededüq pruusaq ommaq väega hääq poolmetsikutest pirnidest keedetud kompott on väga hea
pruusa|k, -gu, -kut¹³ preislane; (Preisimaa) sakslane
pru:us|hank, -hangu, -.hanku³⁷ pootshaak
pru:usk, proosu, pru:usku³⁶ = proosah(t)us aevastus
pru:uskama, proosadaq, pru:uska⁷⁷ korskama
pru:usk'ma, pru:uskiq, proosi⁶³ aevastama
pru:uskõlõma, proosõldaq, pru:uskõlõ⁸⁵ = proosiskõllõma korduv aevastama
pruut', pruudi, .pruuti³⁷ > .mõrsja
pru:uv'ma, pru:uviq, proovi⁶³ = pru:um'ma proovima
prõgista|ma, -q, -⁸³ prõgistama
prõgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ prõgisema
prõ|kin, -gina, -ginat⁴ prõgin
prõksahta|ma, -q, -⁸³ prõksatama; edimiä prõksaht' miski prõksatas
prõksah(t)us, -õ, -t⁹ prõksatus
.prõksma, .prõksuq, prõksu⁶⁴ prõksuma
.prõksna, -, -t³ prõksumine
.prõksõlõma, prõksõldaq, .prõksõlõ⁸⁵ = korduv .prõksma
prõllaq = põrõhõllaq praegu
prõssal', -i, -it⁴ kepslemine
.prõssama, prõssadaq, .prõssa⁷⁷ = prõssa|tama, -taq, -da⁸² kepslema; latsõq prõssatasõq moro pääl lapsed kepslevad õuel
prä|go, -o, -ko²⁷ = pr'ago risu, rämps, praak
.prähklemä, präheldäq, .prähkle⁷⁸ pragama
prähkä, -, -t² rögiseja
prähkä|tämä, -täq, -dä⁸² köhima
prähvähtä|mä, -q, -⁸³ prahvatama
prähvähtü|mä, -däq, -⁸⁴ enesekoh prahvatama, lahti paiskuma; uss' prähvähtü vallalõ uks prahvatas lahti
prähväh(t)üs, -e, -t⁹ prahvatus
.prähvämä, prähvädäq, .prähvä⁷⁷ prahvama
präkä|tämä, -täq, -dä⁸² = präägätämä
präll', prälli, .prälli³⁷ 1. kõhn, kidur olevus, äbarik; om üts' põrsapräll', taast saa no määne tsiga on üks põrsaäbarik, sellest nüüd mõni siga saab
prälli|ne, -dse, -st⁷ kängus
.prällü|mä, -däq, -⁸⁰ känguma
prändsähtä|mä, -q, -⁸³ = prändsähtü|mä, -däq, -⁸⁴ prantsatama
prändsäh(t)üs, -e, -t⁹ = pränts, prändsü, .präntsü³⁷ prantsatus
prässä|k, -gu, -kut¹³ nässakas
prätä|k, -gu, -kut¹³ pahandus; oll' meil no taad prätäkut vaia oli meil nüüd seda pahandust vaja
präädi|tämä, -täq, -dä⁸² = .präätämä ketrama
präägu|tama, -taq, -da⁸² = präägätämä
präägutõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv präägutama
präägähtä|mä, -q, -⁸³ prääksatama
präägäh(t)üs, -e -t⁹ prääksatus
präägä|tämä, -täq, -dä⁸² = präkätämä = präägutama 1. prääksuma; 2. (rõivaid) määrima; pois'kõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq poiss on uue särgi ära määrinud
.prääkmä, .prääkuq, präägu⁶³ = .prääk'mä, .prääkiq, präägi⁶³ prääksuma
prääli|ts, -dsä, -tsät¹³ ropsilaud; koonlalaud
prääni|k, -gu, -kut¹³ = prään'k(as), .präänka, prään'kast¹⁵ präänik
.prää|tämä, -täq, -dä⁸¹ = prääditämä
.präätüs, -e, -t⁹ ketrus
.präühkelemä, präüheldäq, .präühkele⁸⁵ räuskama, (räusates) hooplema; meheq präühkeliq kõrdsin mehed räuskasid kõrtsis
pröhkä|tämä, -täq, -dä⁸² = röhkätämä [2.] rögisevalt köhima
prü|gü, -gü, -kü²⁶ > ask
prügü|kast', -kasti, -.kasti³⁷ prügikast
prügü|ne, -dse, -st⁷ prügine
.prüüskämä, prüüsädäq, .prüüskä⁷⁷ määrima, rikkuma; laimama, põhjama
pryngul', -i, -it⁴ = ryngul' pillerkaar, pidu, lust; viisi ei tüüd tetäq, lööväq ynnõ pryngulit ei viitsi tööd teha, peavad aga pillerkaari
.prynkõlõma, pryngõldaq, .prynkõlõ⁸⁵ logelema
psü´koloogia, -, -t³ psühholoogia
psü´ko|lu:ug', -loogi, -lu:ugi³⁷ psühholoog
.ptruu|tama, -taq, -da⁸¹ ptruutama, ptruu-hüüdega hobust peatama
pu|di, -di, -ti²⁶ pudi
pudinahe = pudinallaq = pudinalõ pudinal; tä väega pudinahe kynõlõs ta räägib väga pudinal
pudi|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ = pudõnõma pudenema
pudisk', -i, -it¹³ = pudl'a pudikeelne inimene
pudis|õma, -taq, -õ⁸⁷ pudisema
pudl'a, -, -t² = pudisk
pudl'a|tama, -taq, -da⁸² pudinal rääkima; putrama
pudro|ki:il', -keele, -ki:ilt⁴⁰ pudikeel
pudroki:itjä, -, -t³ pöial
pudroli|nõ, -dsõ, -st⁵ segane; pudrolist juttu aja ajab segast juttu
pudro|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ vastlapäev
pudropöörüs, -(s)e, -t¹¹ pudrumänd (-männa)
pudro|tama, -taq, -da⁸² pudrutama
pudsajalõ vähehaaval; taa om suur' tüü, pudsajalõ tiit kah, sys saa ei viil niipia valmis see on suur töö, vähehaaval teed ka, siis ei saa veel niipea valmis
pu|dsu, -dsu, -tsu²⁶ ebe, ude; udusulg; puruke, tolmurullike
pudsunudsija, -, -t³ = pudsunu|tsij, -dsija, -dsijat⁴ tolmuimeja
pudsu|nõ, -dsõ, -st⁷ ebemeid täis; purune
pudõ|nõma, -nõdaq e -daq, -nõ⁸⁹ = pudinõma pudenema
pudõr = pudyr', pudro, .putro⁴⁷ = putr puder
pu|go, -go, -ko²⁶ pugu; kõht
pugõri|k, -gu, -kku³⁸ pugerik
puha puha; taa niidü päält olõ-iq midägiq saiaq, kyik' puha angõrhain sellelt niidult pole midagi saada, kõik puha angervaks
puhahus, -õ, -t⁹ puhang; tuulõpuhahus tuulepuhang
puhas, .puhta, puhast²³ puhas
puhasta|ma, -q, -⁸³ puhastama
puhasti|k, -gu, -kku³⁸ raiesmik
puhastu|ma, -daq, -⁸⁴ puhastuma
puhastus, -õ, -t⁹ puhastus; päramised
puhelda|ma, -q, -⁸³ hingeldama
puheldu|ma = puhendu|ma, -daq, -⁸⁴ väsima, hingetuks jääma
puhe|nõma, -daq e -nõdaq, -nõ⁸⁹ tursuma
puhe|tama, -taq, -da⁸² koitma; päiv jo puhetas päev juba koidab
puhka, -, -t² 1. = puhkats' morn inimene; 2. karusnahast ääris; kodojänessest saa kübäräle hää puhka küülikust saab kübarale hea äärise
.puhkama, puhadaq, .puhka⁷⁷ 1. puhkama; 2. ohkama
puhka|tama, -taq, -da⁸² = puhkutama hingeldama
puhka|ts', -dsi, -tsit¹³ = puhka [1.]
.puhkma, .puhkuq, puhu⁶⁴ puhuma
.puhk'ma, .puhkiq, puhi⁶³ puhkima
.puhksama, puhastaq, .puhksa⁷⁶ = .puhksõma, puhastaq, .puhksõ⁷⁶ korraks puhuma; taa toro om umbõn, taa tulõ läbi puhastaq see toru on umbes, see tuleb läbi puhuda
.puhkus, -õ, -t⁹ 1. puhkus; 2. ohe
puhku|tama, -taq, -da⁸² = puhkatama
.puhkõlõ minemä puhkama minema; läts' lõunasvaihtõs puhkõlõ läks lõunavaheajaks puhkama
.puhkõ|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ puhkepäev
puhm, puhma, .puhma³¹ = puhm, puhmo, .puhmo³⁷ põõsas
puhmasti|k = puhmisti|k, -gu, -kku³⁸ = puhmisto, -, -t¹ põõsastik
puhmisto|nõ = .puhmliga|nõ = puhmõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = puhmõ|nõ, -dsõ, -st⁷ põõsaid täis, võsastunud
.puhtahe = .puhtalõ puhtalt
.puhtamas täiesti; tä oll' mu jaki puhtamas ärq krunds'utanuq ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanud
.puhtavere|su:un'*, -soonõ, -su:unt⁴⁰ arter
puhti|dsõq, m -tsidõ, -tsit⁷ = .puhtõq
.puhtus, -õ, -t⁹ puhtus
.puhtõli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ peieline, matuseline
.puhtõq, m .puhtidõ, .puhtit¹⁹ = puhtidsõq peied, matused
puhus, -(s)õ, -t¹¹ nõiutud asi; vaimlasõlõ viidi vanast puhussit moro pääle vaenlasele viidi vanasti nõiutud asju õuele
puhussillaq = puhussi(h)n
puhussillõ = tühüssille puhitusse
puhussi(h)n = puhuvallaq = puhussillaq = tühüssilläq = tühüssi(h)n puhituses, gaasi täis
puhva'ika, -, -t² vattkuub
puiam, -o, -ot⁴ ankrumärk
puian', -i, -it⁴ pujään
puibus, -(s)õ, -t¹¹ pujus, neel mõrras v rüsas
.puika, -, -t³ poiss
.puikõlõma, puigõldaq, .puikõlõ⁸⁵ puiklema
.pui|nõ, -dsõ, -st⁷ puine
.puistama, puistadaq, .puista⁷⁷ puistama
.puistu|ma, -daq, -⁸⁰ pudenema
.puistõlõma, puistõldaq, .puistõlõ⁸⁶ = korduv .puistama
puiõng', -i, -it¹³ = pu|jeng' = pujjõng' pojeng (lill)
puja|koda, -kua, -kota²⁷ emakas
pujali|nõ, -dsõ, -st⁵ = pujõlinõ poegadega, poegi omav; viiepujalinõ lehm viis korda poeginud lehm
pujand', -i, -it¹³ kasupoeg
pu|jeng', -jengi, -.jengi³⁷ = pujjõng', -i, -it¹³ = puiõng'
pu|jo, -jo, -jo e -io²⁶ = pujokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ puju (rohttaim)
pujõli|nõ, -dsõ, -st⁵ = .poelinõ = pujalinõ poegadega, poegi omav; meil om pujõlinõ ja pujõldaq lammas meil on poegadega ja poegadeta lammas
puk|k', -i, -ki³⁷ pukk, alus
puk|kama, -adaq, -ka⁷⁷ putkama
pukõrda|ma, -q, -⁸³ ukerdama; pusima
pukõ|t', -di, -tit¹³ bukett
pulan', -i, -it⁴ kollane hobune
.pulbri, -, -t¹ pulber
puld'a|tama, -taq, -da⁸² = pold'atama lobisema; putrama, pudinal rääkima
pulga(h)n = pulgõ(h)n 1. sassis, pulstunud; hiussõq ommaq pulgan juuksed on pulstunud; 2. hädas, jännis, kimpus
pulgar', -i, -it⁴ liipripakk
pulga|tama, -taq, -da⁸² pulstuma; pulgatunuq karvagaq pini pulstunud karvaga koer
Pulga|täheq, m -.tähti, -.tähti³⁴ Reha (tähtkuju)
pulgu|tama, -taq, -da⁸² sasima
pulgõ(h)n = pulga(h)n
pulgõnda|ma, -q, -⁸³ kulutama, raiskama; oll' mul pall'o palk'nit kirstuh, naksi pulgõndama - oll'egiq läbi oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama - olidki läbi
pulk, pulga, .pulka³¹ pulk
.pulka = .pulkõ 1. sassi, pulsti; 2. hätta, jänni, kimpu; seo as'agaq ma jää pulka selle asjaga ma jään kimpu
.pulkama, pulgadaq, .pulka⁷⁷ pulkadega kinnitama; lõikuma
.pulku|ma, -daq, -⁸⁰ sassi minema, pulstuma
.pulkõ = .pulka
pull', pulli, .pulli³⁷ pull, sõnn
pulli|lill', -lilli, -.lilli³⁷ kullerkupp
pulli|tama, -taq, -da⁸² (lehma) paaritama
pulm, pulma, .pulma³¹ 1. > sa(a)jaq; 2. = .pulmus
.pulmama, pulmadaq, .pulma⁷⁷ oskama; aru saama, taipama, mõistma; ma pulma-i määnestkiq tõist kiilt ma ei oska mitte mingit teist keelt; taa lats' pulma-i viil midägiq see laps ei taipa veel midagi
.pulmu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = pulm [2.] taip; mõistus; täl olõ-i pulmu(s)t, tä pulma-i sukugiq tal pole taipu, ta ei taipa üldse
pu|l'o, -l'o, -ll'o²⁶ = pus'o [1.] härjavärss, pullike
pulst', pulsti, .pulsti³⁷ = pulsta|k, -gu, -kut¹³ pulst; kalts; (kasutatud) rõivas
pulsti|nõ, -dsõ, -st⁷ pulstunud
pulsti|pu:ut', -poodi, -pu:uti³⁷ kõnek kasutatud (odavate) riiete kauplus, kaltsukas
pulsti|tama, -taq, -da⁸² sasima
.pulstja|nõ, -dsõ, -st⁷ vanunud
.pulst'ma, .pulstiq, pulsti⁶³ = .pulst'u|ma, -daq, -⁸⁰ pulstuma
pumba, -, -t² = pumba|nõ, -dsõ, -st⁷ tuim, rumal (inimese kohta); tuu om sääne pumba miis' see on selline tuim mees
pumbu|ts', -dsi, -tsit¹³ jomp, tombuke lõnga sees
pump, pumba, .pumpa³¹ pump
.pumpama, pumbadaq, .pumpa⁷⁷ pumpama
pund, punna, .punda³² pund
.punda .jäämä kängu jääma
pundar, .puntra, pundard²² = .pundrik
.pundri, -, -t¹ kellapomm
.pundri|k, -gu, -kku³⁸ = punds, pundsu, .pundsu³⁷ = pundsa|k, -gu, -kut¹³ = pundar pundar; tomp
pundsulõ pungil(e); puntras(se)
.pundsu|ma, -daq, -⁸⁰ punduma
pundsu|tama, -taq, -da⁸² = pundsõrda|ma, -q, -⁸³ = .pungama = pungitsõma = pungõrdama vusserdama; kortsima, hooletult kokku õmblema
pundsõrus, -õ, -t⁹ vusserdis
pung, punga, .punga³¹ 1. rahakott; 2. = pungats'; 3. pundar; langaq ommaq punga kistuq, naid mõista-i inämb ärq arotaq lõngad on puntrasse kisutud, neid ei oska enam lahti harutada
.pungama, pungadaq, .punga⁷⁷ = pundsutama
punga|ts', -dsi, -tsit¹³ = pung [2.] = pungõs kasvult kängu jäänud olevus
pungi|tsõma, -tsaq e -daq, -dsõ⁹⁰ = pungõrda|ma, -q, -⁸³ = pundsutama
pungõs, -(s)õ, -t¹¹ = pungats'
punk', pungi, .punki³⁷ 1. tomp; 2. punk; pungimiis', -naanõ punkar
.punk'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .punt'liganõ tombuline
.punk'ma, .punkiq, pungi⁶³ 1. kohmitsema; 2. vastu punnima
.punkri, -, -t¹ punker
punkt', punkti, .punkti³⁷ punkt
.punkõlõma, pungõldaq, .punkõlõ⁸⁵ puiklema; külh tä pungõl', a iks pidi minemä küll ta puikles, aga ikka pidi minema
.pun'ma, .punniq, punni⁶³ 1. (vastu) punnima; pingutama; 2. laudu punnima, sulundama
punn', punni, .punni³⁷ punn, prunt; vistrik
.punni = punnilõ pungil(e), punni(s); põsõq lätväq punni v punnilõ põsed lähevad punni; põsõq ommaq punni v punnilõ põsed on punnis
punni(h)n punnis, pungil
punnivallaq pungis, punnis
punn'|paap, -paabu, -.paapu³⁷ leevike
.punn'u|ma, -daq, -⁸⁰ tursuma
pu|n'o, -n'o, -nn'o²⁶ lastek punnu, kõht
punt', pundi, .punti³⁷ punt, kimp; salk; tomp
.punt'liga|nõ, -dsõ, -st⁵ = .punk'liganõ
pupi, -, -t² = pupp'
pupi|tama, -taq, -da⁸² hellitama
pup|p, -u, -pu³⁷ lastek puder
pup|p', -i, -pi³⁷ = pupi nukk; n'ardsopupp' kaltsunukk; pupitiatri nukuteater
pupõr'|lill', -lilli, -.lilli³⁷ kullerkupp
pur|a, -a, -ra²⁶ booraks, booraks-glütseriin
puras, .purga, purast²³ = purask', -i, -it¹³ 1. peitel; 2. = pirask' sõim kurask, tont, koll
puravi|k, -gu, -kku³⁸ = porovik puravik
purdsahta|ma, -q, -⁸³ purtsatama
purdsah(t)us, -õ, -t⁹ purtsatus
purima|nõ, -dsõ, -st⁵: purimanõ hammas purihammas
.purjo = pur'okillõ purju
.purjo|ma, -q, -⁸⁰ purju jääma
purk', purgi, .purki³⁷ purk
.purkama, purgadaq, .purka⁷⁷ purskama
.purkli, -, -t¹ närudes inimene
purla|k, -gu, -kut¹³ üleannetu poiss; liiderdaja (mees)
pu|r'o, -r'o, -rr'o²⁶ 1. puri; 2. alkoholiuim; pur'o om vaia vällä maadaq alkoholiuim on vaja välja magada
pur'okillaq = pur'o(h)n
pur'okillõ = .purjo
pur'olt purjuspäi
pur'o(h)n = pur'okillaq purjus
pur'o|tama, -taq, -da⁸² 1. purjutama; 2. purjetama
pur'otus, -õ, -t⁹ purjutamine
purr|näär', -nääri, -.nääri⁴ vurrkann
purrõq, .purdõ, purrõt¹⁹ purre
.purskama, pursadaq, .purska⁷⁷ = .purtskama purskama
.purs'ma, .purssiq, pursi⁶³ purssima, vusserdama
purss', pursi, .purssi³⁷ õpipoiss
purt'ni|k, -gu, -kku³⁸ (väiksem) sõudepaat
.purtskama, purdsadaq, .purtska⁷⁷ = .purskama
pur|u, -u, -ru²⁶ puru, prügi
puru|lauk, -laugu, -.lauku³⁷ porrulauk
purulõ = purus puruks; auto om purulõ sõidõt auto on puruks sõidetud
puru|nõ, -dsõ, -st⁷ purune, prügine
purus = purulõ
puru|tama, -taq, -da⁸² purustama, pudendama
purutumas täiesti puruks
puruvanakõ|nõ, -sõ, -ist⁸ puruvana (putukas)
purõl', -i, -it¹³ räbal
purõl|õma, -daq, -õ⁸⁵ purelema
pur|õma, -raq, -õ, min 1. ja 3. p puri⁵⁸ purema, hammustama; sinno om pini purnuq sind on koer hammustanud
purõ|tama, -taq, -da⁸² pureda laskma; kallale ässitama
purõtus, -õ, -t⁹ peeneks näritud toit
pu|s'a, -s'a, -ss'a²⁶ 1. pusa; 2. lastehirmutis, koll; pus'a tulõ, ku ti vaiki ei jääq! koll tuleb, kui te vait ei jää; 3. lastek täi; pää süüdäs, vaest om myni pus'a pään pea sügeleb, vist on mõni täi peas; 4. madu; näi puss'a puhmo sisse minnev nägin madu põõsasse minevat
pusan, -a, -at⁴ väike paks härg (ka laps)
pus|i, -i, -si²⁶ (ratta)puks
pus|ima, -siq, -i⁵⁷ = puskõrdama pusima, kohmerdama
pusipuu, -, -d⁵⁰ tööriist ahte (parsile kuivama pandud vilja) kohendamiseks
pusk, pusu, .pusku³⁶ valupiste; kõtust käve pusk läbi kõhust käis läbi valupiste
.puskama, pusadaq, .puska⁷⁷ puskama
puskar', -i, -it⁴ puskar
puski|härg, -härä, -.härgä³⁴ = tõrmihärg sõim vihane inimene
.pusklõma, pusõldaq, .pusklõ⁷⁸ pusklema
.pusk'ma, .puskiq, pusi⁶³ puskima
puskõrda|ma, -q, -⁸³ = pusima
puslõ, -, -t² > kildamäng*
.pusl|õq, m -idõ, -it²² kõlud
.pusma, .pussuq, pussu¹⁴ = .pussama
pusma|k, -gu, -kut¹³ hoop
pu|s'o, -s'o, -ss'o²⁶ 1. = pul'o härjavärss, pullike; 2. lastek kõht; kas pus'o jo täüs'? kas kõht juba täis?
puss, pussu, .pussu³⁷ 1. peer; toss; 2. saamatu; tossike; taa miis' om nii puss, nii puss, midägi ei saaq tettüs see mees on nii saamatu, nii saamatu, midagi ei saa tehtud; 3. ämmatoss (seen)
pussahta|ma, -q, -⁸³ korra peeretama
pussah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ pehkima; pussahtunuq puu pehkinud puu
pussa|k, -gu, -kut¹³ 1. tossike, kohmard; 2. vilets, nüri nuga
pussaku|nõ, -dsõ, -st⁵ = pussunõ saamatu
.pussama, pussadaq, .pussa⁷⁷ = .pusma = pussutama pussu laskma, pussutama
pussilõ mossis
puss.nuhkri = puss.näägri, -, -t¹ käpard
pussu|nõ, -dsõ, -st⁷ = pussakunõ saamatu; oll' üts' pussunõ mehekene oli üks saamatu mehike
pussuod'e, -, -t² aeglane, saamatu naisterahvas
pussur', -i, -it⁴ peeretaja
pussu|sõgõl, -sõgla, -.sõkla⁴⁵ ehterätt tagumikul
pussu|tama, -taq, -da⁸² = .pussama
pussõni|k, -gu, -kku³⁸ lapuline, kontvõõras
pussõrda|ma, -q, -⁸³ pusserdama, pusima
pussõrdu|ma, -daq, -⁸⁴ sassi minema
pussõrus, -õ, -t⁹ sassiläinud lõng
pusõrda|ma, -q, -⁸³ 1. puserdama, märga pesu välja väänama; 2. krookima; häste pusõrdõt kleit hästi kroogitud kleit
pusõrihe = pusõrilõ puseriti; hambaq olliq pusõrihe suun hambad olid suus puseriti
pusõri|k, -gu, -kku³⁸ puserik
pusõrilõ = pusõrihe
putahta|ma, -q, -⁸³ < putahutma korraks puudutama
putah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ pihta minema, külge puutuma, tabama; tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu tahtsin kirvega seale lüüa, aga tabasin sind
putah(t)us, -õ, -t⁹ = putas viga, takistus
putahu|tma, -taq, -da⁶² > putahtama
pu|tar', -dara, -darat⁴ lodi
put|as, -ta, -ast²² = putah(t)us
pu|tin, -dina, -dinat⁴ puru; osake
.putka, -, -t³ = .puutka putka; kiosk
.putka|vaht', -vahi, -.vahti³⁶ = koobavaht' sõim tölplane, lollike, tobuke
.putli, -, -t¹ = putõl' pudel
.putma, puttuq, putu⁷³ puutuma
.putmaldaq puutumata; puutumatu; süütu, neitsilik
putr, pudro, .putro⁴⁷ = pudõr puder
.putrama, pudradaq, .putra⁷⁷ putrama, puterdama
puts', putsi, .putsi³⁷ vulg puts
pu|tsai, -dsaja, -dsajat⁴ (udu)sulg, ebe, kübe, helves; edev naine; lumõpudsajit satas lumehelbeid sajab
putsa|k, -gu, -kut¹³ nutsak, tomp
.putsama, putsadaq, .putsa⁷⁷ = putsõldama 1. ehtima; kaeq noq, kuis om hinnäst ärq putsanuq! vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!; 2. polsterdama
putsu|tama, -taq, -da⁸² koera ässitama
putsõlda|ma = putsõnda|ma = putsõrda|ma, -q, -⁸³ = .putsama
putu|tama, -taq, -da⁸² puudutama
putõ, -, -t¹⁴ pude; putõq kardohkaq pudedad kartulid
pu|tõl', -dõli, -dõlit⁴ = .putli pudel
puu, -, -d⁵⁰ puu
pu:u, -, -d⁵² põu; panõq putõl' puuhu! pane pudel põue!
puubõn, -a, -at⁴ trumm
puudali|nõ, -dsõ, -st⁵ puudane
.puudri, -, -t¹ puuder
puuduli|k, -gu, -kku³⁸ napakas
puuduli|nõ, -dsõ, -st⁵ puudulik
.puudu|ma, -daq, -⁸⁰ puuduma
.puudus, -õ, -t⁹ puudus; puudus olõma puudu olema, puuduma
puudu|tama, -taq, -da⁸² = .puutama kaalumisel petma; turu pääl myni omgiq puudutamisõ pääl välän turul mõni ongi kaalupettuse peal väljas
puudõq, .puutõ, puudõt¹⁸ vöö
pu:ugna, -, -t³ poogen (paberileht; viiulipoogen)
pu:ug|nits, -nitsa, -.nitsa³¹ nahast (kasuka)nööp
puuk', puugi, .puuki³⁷ kratt, pisuhänd
pu:u.karman', -i, -it⁴ põuetasku
puuk|jalg, -jala, -.jalga³³ kõmp, laste mängukark
pu:ul (kellegi) pool; ma olõ tiiq pu·u·l käünüq ma olen teie pool käinud
pu:ul' I, pooli, pu:uli³⁷ pool (pooli); värten
pu:ul' II, poolõ, pu:ult⁴⁰ pool (poole)
pu:ul'|kask, -.kaska, -.kaskat⁴⁸ poolkasukas
pu:ul'kuulussillaq poolärkvel
pu:ul'küllü|ne, -dse, -st⁷ poolviltune
pu:ul'lihvõldõ libamisi
pu:ul'min|nij, -ijä, -ijät⁴ sag osast vabaabieluminia, poja vabaabielunaine v armuke; mul puul'minijät om väega virk, tege ja toimõndas kyik' miä vaia mu poja vabaabielunaine on väga virk, teeb ja toimetab kõik mis vaja
pu:ul'na|anõ, -asõ, -ist⁸ sag osast vabaabielunaine; vallasema; armuke; tä om täl puul'naist ta on tal vabaabielunaine (v armuke)
pu:ul'ni|k, -gu, -kku³⁸ osanik
pu:ul'.peo|nõ = pu:ul'pido|nõ, -dsõ, -st⁷ poolpidune, kantud, poolkulunud
pu:ul'.pistü poolpüsti
pu:ul'pistüli|ne, -dse, -st⁵ poolpüstine
pu:ul'|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ = pu:ul'pühä laupäev
pu:ul'päävä|ne, -dse, -st⁷ = pu:ul'pühäne laupäevane
pu:ul'püh|ä, -ä, -hä²⁴ = pu:ul'päiv
pu:ul'pühä|ne, -dse, -st⁷ = pu:ul'pääväne
pu:ul'sysa|r', -ra e -rõ, -rd¹² sag osast poolõde
pu:ult poolt; tulli liina puult tulin linna poolt; ma olõ su puult ma olen sinu poolt
pu:ul'tald, poolõtalla, pu:ult.talda³³ pooltald
pu:ul'tõist, poolõtõõsõ, pu:ulttõist⁸ poolteist
pu:ul'|tütär', -.tütre, -tütärd²² sag osast võõrastütar
pu:ul'|veli, -ve(l)le, -.veljä e -.velle⁴³ sag osast poolvend; tä om mu puul'veljä ta on mu poolvend
pu:ulveli|dseq, m -tside, -tsit⁷ poolvennad
pu:um', poomi, pu:umi³⁷ poom
pu:uma, puvvaq, pu:u, min 1. ja 3. p .poi(õ)⁵⁴ pooma
pu:um|vill, -villa, -.villa³⁰ puuvill
pu:umvilla|nõ, -dsõ, -st⁷ puuvillane
.puu|nõ, -dsõ, -st⁷ puust, puidust
puur', puuri, .puuri³⁷ 1. puur (kinnipidamiseks); 2. puur (tööriist)
puu|rada, -raa, -rata²⁹ raiesmik
.puur'ma, .puuriq, puuri⁶³ puurima
pu:urna|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ setu rahvakalendri tähtpäev, lihavõtte paastu esimene pühapäev
pu:urt', poordi, pu:urti³⁷ volang; kruss
pu:urti volangi; krussi
puu(s)sep|p, -ä, -pä³⁵ puusepp
puusk, puusa, .puuska³¹ puus
.puusla|k', -gi, -kki³⁸ = .pauslak' puuslak, hingeldustõbi, kopsutursega köha
.puus(t)li = .puus(t)ri, -, -t¹ 1. pühapilt v -kuju; puuslik; 2. kaitsevaim
pu:ussihe = pu:ussilõ pooksisse, poomisseisundisse
pu:ussi(h)n pooksis, poomisseisundis, hing kinni jäämas
puust', puusti, .puusti³⁷ hoop, kõrvakiil
puusta, -, -t² vaene, tühi, paljas; sääl om nii puusta maa, lambalgiq olõ-i midä võttaq seal on nii paljas maa, lambalgi ei ole midagi võtta
puusta|tama, -taq, -da⁸² = pu:ust'ma [1.]
pu:ustli, -, -t¹ sõim loru, tühja jutu ajaja
pu:ustlipää, -, -d, sisseü -.päähä e -pähäq⁵² vurrkann
.puust'ma, .puustiq, puusti⁶³ lööma
pu:ust'ma, pu:ustiq, poosti⁶³ 1. = puustatama röövima, riisuma, rüüstama; tä om puhtas v pall'as poostit ta on paljaks riisutud; 2. nõiduma
.puustu|ma, -daq, -⁸⁰ manduma
.puustus, -õ, -t⁹ kõnnumaa, tühi, söötis v laastatud maa; maa jäi puustusõs, kiäkiq es tarvidaq, mõts kasvi pääle maa jäi sööti, keegi ei kasutanud, mets kasvas peale
puut, puuda, .puuta³¹ puud
pu:ut', poodi, pu:uti³⁷ kauplus, pood; poodi mant tulõ leibä tuvvaq kauplusest tuleb leiba tuua
.puu|tama, -taq, -da³⁶ = puudutama kaalumisel petma
.puutka, -, -t³ = .putka putka; kiosk
pu:utma, pu:utaq, pooda⁶¹ pudendama, peenendama; poodaq leib piinüs! pudenda leib peeneks!
pu:ut'ni|k, -gu, -kku³⁸ poepidaja
.puutri, -, -t¹ < arvot' arvuti, kompuuter
puutõr|i, -i, -ri²⁶ = puutõristaja, -, -t³ rähn
puutäi, -, -d⁵³ puuk (putukas)
põdramok|k, -a, -ka³¹ põdramokk (seen)
põdra|sammõl', -.samblõ, -sammõld²³ põdrasammal
põdratat|t', -i, -ti³⁷ seen
põdri|k, -gu, -kut¹³ 1. noor põder; 2. põdrakarva lehm; 3. = põdrus kuhjavarda tugi
põdristi|k, -gu, -kku³⁸ padrik
põdrus, -(s)õ, -t¹¹ = põdrik [3.] kuhjavarda tugi
põdõla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ põdur inimene
põdõli|k, -gu, -kku³⁸ põduravõitu
põdõli|nõ, -dsõ, -st⁵ põdur
põ|dõma, -tõq, -e, m 1. ja 3. p .põssi, kesks põnnuq e põdõnuq⁵⁹ põdema
põdõr = põdyr', põdra, .põtra⁴⁵ = põtr põder
põgis|õma, -taq, -õ⁸⁷ ülbitsema, vastu rääkima; miä sa pois'kõnõ põgisõt, olõq vaiki! mis sa poiss ülbitsed, ole vakka!
põh'a, -, .põhja⁴³ = põhi [1.] põhi (alus); (veekogu) põhi; järvepõh'a järvepõhi
põh'a|du, -du, -tut¹ väga, põhjatu(lt); põh'adu rikas põhjatu(lt) rikas
Põh'a|nagõl, -nagla, -.nakla⁴⁵ põhjanael
põh'anda|ma, -q, -⁸³ rajama; alust tegema; maja piät kimmä põh'a pääle põh'andama maja peab rajama kindlale pinnale; läbi suu om põh'andõt tii läbi soo on rajatud tee
põh'andu|ma*, -daq, -⁸⁴ rajanema, põhinema
põh'andus, -õ, -t⁹ vundamendi maa-alune osa
põh'a.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = põh'aval|o, -o, -lo²⁶ põhjavalgus, virmalised
põhi, põh'a, .põhja⁴³ 1. = põh'a; 2. põhi (ilmakaar)
.põhjus, -õ, -t⁹ 1. > süü [2.]; 2. > põhi [1.]
põhk, põho, .põhko³⁶ põhk
põhn, põhna, .põhna³¹ kõrgem koht madalal heinamaal
.põhtja, -, -t³ = .põhtjaalo|nõ, -dsõ, -st⁷ rehealune, põhu panipaik
põigus, -(s)õ, -t¹¹ põikpuu; küün aeti põigussiniq haino täüs' küün aeti põikpuudeni heinu täis
põim, põimu, .põimu³⁷ viljalõikus
põimma, .põimaq, põima⁶³ vilja lõikama
põimukuu, -, -d⁵⁰ < august' august
põimupüh|ä, -ä, -hä²⁴ lõikuspüha, 4. oktoober
põka, -, -t² = põka|ts', -dsi, -tsit¹³ (väike) traktor, põkats
põko, -, -t² = poko lastek oinas
põld, põllo, .põldo³⁶ (külvatud vilja)põld; põld om maaha tett vili on külvatud
.põlgma, .põlgõq, põlõ⁶¹ põlgama; ma põlõ-i tuud joht ärq ma ei põlga seda küll ära
põli|nõ, -dsõ, -st⁷ > mu(i)stinõ [2.]
põll', põllõ, .põllõ³⁵ põll
põlla(ldõ) põlluviisi
põllusihe = põllussilõ kammitsasse
põllussi(h)n kammitsas
põllõq, .põldõ, põllõt¹⁸ kõrgem koht (keset madalat, hrl soist maad); platvorm
põlv', põlvõ, .põlvõ³⁵ 1. põlv; 2. põlvkond
põlvikallaq = põlvikullaq = põlvil(d)õ põlvili
põlvi|tama, -taq, -da⁸² põlvitama
põpa|tama, -taq, -da⁸² lobisema; popsutama, põrisema; põka tulõ põpatõn põkats tuleb põrisedes
põra.aigo = para.aigo = põrõhõllaq praegu
põrahta|ma, -q, -⁸³ < põrah(t)uma korraks põrutama; põratama
põrah(t)u|ma, -daq, -⁸⁴ põruma
põrah(t)us, -õ, -t⁹ mürtsatus
põrahu|tma, -taq, -da⁶² > põrahtama
põr|a(ha)ma, -raq e -adaq, -ra e -aha⁸⁸ = .põrrama põruma; vankriperä põrra, saa eiq sääl häste istuq vankripära põrub, seal ei saa hästi istuda
põraq = põrõhõllaq praegu
põrba|tama, -taq, -da⁸² müristama
.põrgla|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .põrgulinõ põrguline, kurat, saatan
põrg'nas, .põrk'na, põrg'nast²² = põrk'nas porgand
.põrgu, -, -t¹ põrgu
.põrguli|nõ, -(d)sõ, -st⁵ = .põrglanõ
põristõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ põristama
.põrkama, põrgadaq, .põrka⁷⁷ põrkama
põrk'nas, .põrk'na, põrk'nast²² = põrg'nas porgand
põrlaq = parlaq = põrõhõllaq
põrm, põrmu, .põrmu³⁷ 1. raas, kübe, puru, põrm; 2. tüll, loor
.põrmama, põrmadaq, .põrma⁷⁷ torisema
põrmand, -o, -ot¹³ põrand
põrmando|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² vaip, põrandariie; vanaq n'ardsoq koetasõq põrmandorõivas vanad kaltsud kootakse vaibaks
põrmu|nõ, -dsõ, -st⁷ õhuke, hõre (riide kohta)
põrn, põrna, .põrna³⁰ 1. põrn; 2. kolmnurkne riidetükk pükstel
põro|tama, -taq, -da⁸² põrutama
põrotõ|(l)lõma, -llaq, -(l)lõ⁸⁶ = korduv põrotama
.põrrama, põrradaq, .põrra³⁰ = põra(ha)ma
põrs(a)s, .põrsa, põrs(as)t²² põrsas
põrõhõllaq = põrõhõlt = põrõla = parahallaq = parhillaq = parõhõllaq = prõllaq = põra.aigo = põraq = põrlaq praegu
põsk', põsõ, .põskõ³⁴ põsk
põtalihe = põtalilõ kimpu, kimbatusse, hätta; kaeq ette, vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe! vaata ette, võib-olla jääd kimpu!
põtali(h)n kimpus, kimbatuses, hädas; hüä oll' võttaq külh lainu, a noq olõt põtalin, jovva-i ärq massaq hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära maksta
põtr, põdra, .põtra⁴⁵ = põdõr põder
põud, põvva, .põuda³² 1. põud; 2. > pöüd
.põudliga|nõ, -dsõ, -st⁵ = põvva|nõ, -dsõ, -st⁷ põuane
pägü|mits, -mitsä, -.mitsä³⁷ = pägü|nits, -nitsä, -.nitsä³⁵ = päküm sõrg
päheq, .pähk'me, pähend¹⁶ > pähk'mäs, .pähk'mä, pähk'mäst²² = pähk'näs, .pähk'nä, pähk'näst²² pähkel
pähn, pähnä, .pähnä³⁵ pärn; pähnähäierm, -hä(i)elm, -häidseq pärnaõis; pähnähäiermätii e -tsäi pärnaõietee
pähnä|ne, -dse, -st⁷ pärnapuine
pähü|ts', -dsi e -dse, -tsit e -st¹³ peats, päits
.päi|dseq, m -tside, -tsit¹⁸ päitsed
päidsi|k, -gu, -kut¹³ valgepäine veis, päitsik
päie|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ koormapuu
.päindü|mä, -däq, -⁸⁰ = .päi|nemä, -däq e -nedäq, -ne⁸⁹ pead looma (vilja kohta)
päipäidi ülepeakaela; kaeq no jala ette, mingu-i päipäidi, nii satat maaha! vaata jala ette, ära mine ülepeakaela, nii kukud maha!
päiv, päävä, .päivä³⁵ päike; päev; pääväjutt' päikesekiir
päivilde = .päivüisi päeviti; päivilde käü tüühü, öilde maka päeviti käin tööl, öösiti magan
päivili|ne, -dse, -st⁵ päeviline
.päivli|k, -gu, -kku³⁸ päike; päikesepaiste(line)
.päivä päeval
.päivüisi = päivilde päeviti
päkeldä|mä, -q, -⁸³ näperdama
päkite|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv päkeldämä
päk|k, -ä, -kä³⁵ = päss pöial
päk|kämä, -ädäq, -kä⁷⁷ näppama
päkä|ts', -dsi, -tsit¹³ = pässäts' päkapikk; lühike olend
pä|küm, -gümä, -gümät⁴ = pägümits sõrg
pälgähtä|mä, -q, -⁸³ korraks välku lööma, sähvatama
pälgäh(t)üs, -e, -t⁹ välgusähvatus
pälk, pälgü, .pälkü³⁷ põuavälk
.pälkelemä, pälgeldäq, .pälkele⁸⁵ läiklema
.pälk'mä, .pälkiq, pälgi⁶³ 1. välku lööma; 2. valendama
.pälkämä, pälgädäq, .pälkä⁷⁷ 1. välku lööma; 2. (enneaegu) vilja küpsetama; pälk pälkäs viljo valmis põuavälk küpsetab vilju valmis
päl|lün, -ünä, -ünät⁴ koirohi
.päl'mä, .pälliq, pälli⁶³ teenima; käve mõtsan päl'män, puid lõikaman käis metsas teenimas, puid lõikamas; piät päl'mä, kel taa kerge om peab teenima, kellel see kerge on; tä om tuu ärq päl'nüq ta on selle ära teeninud
pälv', pälvi, .pälvi³⁷ = pälveq, .pälve, pälvet¹⁸ lumevaba koht kevadel; õsumata koht viljas
pälving, -u, -ut¹³ teenistus
.pälv'mä, .pälviq, pälvi⁶³ luurama, varitsema, (peale) passima; mustlasõq tuud pälv'vägiq, koh myni lammas hoolõtuhe vai uss' vallalõ mustlased seda varitsevadki, kui mõni lammas hooletusse on jäetud või uks lahti; ma pälvi perrä, kohes ti läät ma passin peale, kuhu te lähete
pändä(h)n kimpus, kimbatuses
.päntä kimpu, kimbatusse
päp|p, -ä, -pä³⁵ lastek leib; nännä, annaq pippi ja päppä! emme, anna piima ja leiba!
pärdi|k, -gu, -kut¹³ pärdik; äbarik, kõhn, vilets olevus; taa üts' pärdik om meil, ei tä süüq ei juuq õigõhe see meil üks äbarik on, ei ta söö ega joo õieti
pärgäs, .pärgä, pärgäst²² erk; kartlik
pär|i, -i, -ri²⁶ 1. jäär; 2. = pärre räme (hääle kohta)
pärimun|a, -a, -na²⁶ sõõrik, pontšik
päri|oinas, -.oina, -oinast²² rämeda häälega oinas
päris|emä, -täq, -e⁸⁷ = .pärrämä plärisema
päristä|mä, -q, -⁸³ pläristama
.pärli, -, -t¹ pärl
pärm', pärmi, .pärmi³⁷ pärm
pärre, -, -t¹⁴ = päri [2.] räme (hääle kohta)
pär|rin, -inä, -inät⁴ plärin
.pärrämä, pärrädäq, .pärrä⁷⁷ = pärisemä plärisema
pär|rül', -ülä, -ülät⁴ väike latikas, nuru ja latika hübriid
.pärt(l)üs|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ pärtlipäev, 24. august
päräh(t)ü|mä, -däq, -⁸⁴ kängu jäma; seo elläi om ärq pärähtünüq see loom on kängu jäänud
päs|emä, -täq, -e⁷² pääsema
päss, pässä, .pässä³⁵ = päkk pöial
pässä|ts', -dsi, -tsit¹³ = päkäts' päkapikk; lühike olend
päs|sül', -ülä, -ülät⁴ margapuu, päsmer, käsikaal
.pästmä, .pästäq, pästä⁶¹ 1. päästma; laskma; pästkeq minno ärq! päästke mind!; pästi pini vallalõ lasin koera lahti; 2.* < .tsävvämä* (andmeid) salvestama, seivima; pästäq (e võtaq) teedüstü kõvatsõõri pääle! salvesta (e võta) fail kõvakettale!; puutrigaq tüüten tulõ tüüd vaihtõpääl pästäq kah, muido või tuu kaoma minnäq arvutiga töötades tuleb tööd vahel ka salvestada, muidu võib see kaduma minna (vt ka .võtma)
pätern, -ä, -ät⁴ viisk; toasuss, tuhvel
päts', pätsi .pätsi³⁷ päts
pätserdä|mä, -q, -⁸³ paterdama
pätsi|k, -gu, -kut¹³ kakuke; saviplonn
pät|t', -i, -ti³⁷ pätt, hulgus
pää, -, -d, sisseü .päähä e pähäq⁵² 1. pea; päähä op'ma pähe õppima; 2. ots, tipp
pääas'aligult peaasjalikult, peamiselt
pää|asi, -as'a, -.asja⁴³ peaasi
päädeh, .pääte, päädet²⁰ = päädik vöötutt
pääderu:u|g, -, -gu³⁶ päideroog (rohttaim)
päädi|geq, m -kide, -kit¹³ rupskid jm jäägid loomatapmise juures
päädi|k, -gu, -kut¹³ = päädeh vöötutt
.päädü|mä, -däq, -⁸⁰ juhtuma, sattuma; ilmuma; päädü juuma arq, ni tulõki-s kodo paar' päivä sattus jooma ja ei tulnudki paar päeva koju; saq olõt ka vällä päädünüq sa oled ka välja ilmunud
.päähä.käändävä|ne, -dse, -st⁵ = .päähäkäänetäv = .päähä.kääntäv, -ä, -ät⁴ 1. üleannetu, ohjeldamatu; 2. päähäkään(e)täv väits' kokkupandav nuga, taskunuga
.päähä.määr'mi|ne, -se, -st⁵ pealesurumine; nalj reklaam
.päähä .määr'mä peale suruma; nalj reklaamima
pää|.juhtja*, -, -t³ peadirektor
pääkot|t', -i, -ti³⁷ (hobuse) peakott; kapuuts
pää|ku:ul', -kooli, -ku:uli³⁷ < li:ir' leer, kiriklik leeriõpetus
pääl peal, otsas
pääla|gi, -e, -kõ²⁵ pealagi
pääle 1. peale; pääle minemä ründama, peale tungima; pääle ajama sisendama; peale käima; 2. muudkui, ainult; mõista-i taa miis' midägiq tetäq, mäng' pääle ulli ei oska see mees midagi teha, muudkui mängib ainult lolli; kynõlasõq pääle tuud Õuruupahe minekit muudkui räägivad sellest Euroopasse minekust; tohhoq, naaq ähvärdäseq pääle, tii ei nä midägiq oh, nad ainult ähvardavad, ei tee nad midagi
päälegiq = päälekiq pealegi
päälekauba pealekauba
päälekiq = päälegiq
päälekäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < mano(q).ütlejä* alaleütlev (kääne), allatiiv
päälemine|k', -gi, -kit¹³ 1. pealeminek, (sõidukisse) sisenemine; pääleminegi aigo om kõva tsurm'minõ sisenemisel on kõva tõuklemine; 2. rünnak, pealetung; alustus
päälepannus, -(s)õ, -t¹¹ kate; koorõvatt lätt munakoogilõ päälepannussõs vahukoor läheb tordikatteks; võtaq võidu leeväle päälepannussõs! võta võid leivakatteks!; eterniit' om katussõ päälepannus eterniit on katusekate
päälepoolõ pealepoole
pää|liin, -liina, -.liina³⁰ pealinn
pääli|k, -gu, -kut¹³ 1. pealik, juht; 2. lakk, pööning; keldripealne
päälitsikku pealistikku
pääl|kiri, -kirä e -kir'a, -.kirjä e -.kirja⁴³ pealkiri
päälkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < man.ütlejä* alalütlev (kääne), adessiiv
.päälmä|ne, -dse, -st⁵ pealmine
päälpu:ul pealpool
päält 1. pealt; 2. peale; päält muq peale minu; 3. pärast; päält kellä nellä pärast kella nelja; 4. üle; päält kümne mehe oll' kokko tulnuq üle kümne mehe oli kokku tulnud
päältkäänüs*, -(s)e, -t¹¹ < mant.ütlejä* alaltütlev (kääne), ablatiiv
päältpu:ult pealtpoolt
pääluu, -, -d⁵⁰ pealuu
päälü|ne, -dse, -st⁷ = päälüs 1. pealne, pealis; 2. = päälüpiim koor; riibi piimäl päälüse ärq riisusin piimalt koore
päälü|piim, -piimä, -.piimä³⁵ = päälüne [2.]
päälüs, -(s)e, -t¹¹ = päälüne
päälüs|rõivas, -.rõiva, -rõivast²² ülerõivas
pää|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ peamees, esimees, juht
pää|ors', -orrõ, -ort⁴⁹ koormapuu
pää|ots, -otsa, -.otsa³¹ peats, päits
pääpap|p'*, -i, -pi³⁷ paavst
pääpolmus, -(s)õ, -t¹¹ = pääpõllus peakammits; hopõn' om pääpolmussõn, ei saaq tuu kohegiq juuskõq hobune on peakammitsas, ei saa ta kuhugi joosta
pääpuu, -, -d⁵⁰ ree, adra osa
pääpõllus, -(s)õ, -t¹¹ = pääpolmus
päärät|t', -i, -ti³⁷ rätik, pearätt
.pääs(t)lä|ne, -(d)se, -st⁵ = pääsokõ|nõ, -sõ, -ist⁸ = pääsüke|ne, -se, -ist⁸ pääsuke
pääter|ä, -ä, -rä²⁴ hrl m raske tera (tuulamisel)
pää|tigo, -tio, -tiko²⁷ kurat, saatan
.päät'mä, .päätiq, päädi⁶³ vöötama
päätoidus, -(s)õ, -t¹¹ peatoidus, ülalpidamine
.pää|tämä, -täq, -dä⁸¹ volitama
pää|täüs', -tävve, -täüt⁴⁹ peatäis; makas päätäüt vällä magab peatäit välja
pää|vari, -var'o, -.varjo⁴⁴ peavari, ulualune
pää|vihk, -viho, -.vihko³⁶ peavihk (hakil, viljakuhjal)
päävä|lill, -lilli, -.lilli³⁷ päevalill
päävälilliõl|i, -i, -li²⁶ < poslamasla päevalilleõli
päävämineng', -i, -it¹³ = päävämine|k', -gi, -kit¹³ päikeseloojang
päävä|ne, -dse, -st⁷ päevane
päävänõsõng, -u, -ut¹³ päikesetõus; ida; käänd tuulõ päävänõsõnguhe tuul pöördub itta; päävänõsõngutuul' idatuul
päävä.paistus, -õ, -t⁹ päikesepaiste; imä arm om niguq lämmi pääväpaistus ema arm on nagu soe päikesepaiste
päävä|pilt', -pildi, -.pilti³⁷ < foto foto
päävä.pilt'ni|k, -gu, -kku³⁸ = .pilt'nik fotograaf
pääväpõrõhõ(he) päikesepaistel(e)
pääväs, -(s)e, -t¹¹ valgepäine lehm
päävä|särk', -särgi, -.särki³⁷ pluus, triiksärk
päävä.valgu|s, -(sõ), -(s)t¹⁰ = päävä.valgõ, -, -t³ päikesevalgus, päevavalgus; ku no päävävalgõgaq kodo joudnuq kui nüüd päevavalges koju jõuaks
päävü:ü, -, -d⁵¹ peapael
pökerdä|mä, -q, -⁸³ mäkerdama; koperdama
pöksiq, m .pökse, .pökse³⁷ > püksiq
pöörelde|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ = korduv pööreldämä
pööreldä|mä, -q, -⁸³ pööritama
pööreq, pü:ürde, pööret¹⁹ pööre
pöörähtä|mä, -q, -⁸³ < pöörähütmä korraks pöörama
pööräh(t)üs, -e, -t⁹ keeris
pöörähü|tmä, -täq, -dä⁶² > pöörähtämä: pöörähüdäq, ma kae, määne sa sälä takast olõdõq pööra korraks, ma vaatan, missugune sa selja tagant oled
pööräli|ne, -dse, -st⁵ pöörane
pöörändüs, -e, -t⁹ (üle leiva lõigatud) leivaviilukas
pöörüs, -e, -t⁹ 1. pööris, keeris; tuulispask, tromb; pöörüstorm' < hurrikaan' keeristorm, orkaan; 2. (kaera)pööris
pöörüske|(l)lemä = pöörüte|(l)lemä, -lläq, -(l)le⁸⁶ korduv pööritama; keerutama
pöörü|tämä, -täq, -dä⁸² pööritama; keerutama
pöüd, pövvä, .pöüdä³⁴ < põud [2.] (ratta)rehv; kumm' om tühi, pövvä pääl sõidat kumm on tühi, rehvi peal sõidad
püdse|hain, -haina, -.haina³⁰ = püdse|leht', -lehe, -.lehte³⁴ = pütskhain naat
pü|gämä, -käq, -ä⁵⁹ pügama
pü|gü, -ü, -kü²⁷ pügamine; pöetud villakogus; neoq ommaq ilosaq pehmeq villaq, niguq hoonakõsõl edimäne pügü iks see on ilus pehme vill, nagu ikka talle esimesel pügamisel; siin om üts' pügü villo siin on ühe pügamise jagu villa
pühendä|mä, -q, -⁸³ kiruma, vanduma, needma
pühendüs, -e, -t⁹ kirumine, vanne, needus
pühi|k, -gu, -kut¹³ pühapäeval sündinud lehm
pühi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ = pühändämä pühitsema; pühendama
.pühk'm|eq, m -ide, -it¹⁶ pühkmed
.pühk'mä, .pühkiq, pühi⁶³ pühkima
.pühksämä, pühästäq, .pühksä⁷⁶ kergelt pühkima; taa om jala pühästäq põrmandorõivas, pühäskeq taaha jalaq ärq! see on jalgade pühkimise vaip, pühkige siia jalad ära!
.pühkämä†, pühädäq, .pühkä⁷⁷ õnnistama
.pühkü|mä, -däq, -⁸⁰ enesekoh pühkima, pühitud saama; moro pühkü tuulõgaq puhtas tuul pühkis õue puhtaks
püh|ä, -ä, -hä²⁴ püha
pühä|mi:is', -mehe, -mi:ist³⁹ (mees)pühak
pühäna|anõ, -asõ, -ist⁸ (nais)pühak
pühändä|mä, -q, -⁸³ = pühitsemä pühitsema; pühendama
pühändüs, -e, -t⁹ pühitsus; pühendus
pühä|ne, -dse, -st⁷ = pühäs
pühä|päiv, -päävä, -.päivä³⁵ pühapäev
pühäs, -(s)e, -t¹¹ = pühäne pühapilt, ikoon
pühüs, -(s)e, -t¹¹ pühkimis- v kuivatusvahend, pühis (vt jala-, käe-, suupühüs)
pükerdä|mä, -q, -⁸³ < kombõrdama vaevaliselt liikuma, koperdama
püksiq, m .pükse, .pükse³⁷ < pöksiq püksid
pümeheli|k, -gu, -kku³⁸ = pümmelik pimedavõitu, tumedavõitu
pümehüisi pimesi; taad tiid ma mõista pümehüisigiq sõitaq seda teed ma oskan pimesigi sõita
pümehüs, -e, -t⁹ pimedus
pümendüs, -e, -t⁹ päikesevarjutus; pimendus
püme|tämä, -täq, -dä⁸² mustendama
pümme, -, -t¹⁴ pime; pümme viha raev
pümmeli|k, -gu, -kku³⁸ = pümehelik
pümmelilla, -, -t² tumelilla; *ultraviolett
pümme|parm, -parmu, -.parmu³⁷ sõgelane (putukas)
pümmesik|k, -u, -ku³⁷ = sõkõsikk pimesikk
pümmever|rev, -evä, -evät⁴ tumepunane; *infrapunane
.pündre, -, -t³ püdel, poolvedel
püperdä|mä, -q, -⁸³ (jahu sees) veeretama; leevätahtast jäteti üts' kukligõnõ alalõ, tuu püperdedi jahu sisehn ärq ja panti mõhe nukka tõõsõlõ leeväle juurõtusõs leivatainast jäeti üks kuklike alles, seda veeretati jahu sees ja pandi leivaküna nurka teisele leivale juuretiseks
püre, -, -t² püree
püre|tämä, -täq, -dä⁸² sogaseks ajama; reostama, saastama; rüvetama
püre|tümä, -tüdaq, -dü⁸⁴ sogaseks minema; reostuma, saastuma
pürg'†, püre, .pürge³⁴ piison
.pürgli, -, -t¹ = pürgätüs, -e, -t⁹ (paks) pori
pürst', pürsti, .pürsti³⁷ hari
pürst'|pail, -paila, -.paila³⁰ pael seeliku alaääre tugevdamiseks
.püsni|k, -gu, -kku³⁸ püssimees
püss, püssä, .püssä³⁵ püss
.püssämä, püssädäq, .püssä⁷⁷ hiilima, luurama, varitsema; kass' püssäs köögin hiirt kass varitseb köögis hiirt
püssä|ru:uh, -roho, -ru:uht³⁹ püssirohi
püstol', -i, -it⁴ püstol
püs|ümä, -süq, -ü⁷⁰ püsima
püsümä|dü, -dü, -tüt¹ = püsümäldäq püsimatu; ebastabiilne
pü|tel, -delä, -delät⁴ püdel
pütsk', püdse, .pütske³⁴ putk; toru
pütsk'|hain, -haina, -.haina³⁰ = püdsehain naat
püt|t, -ü, -tü³⁷ pütt
pü|täl', -dälä, -dälät⁴ kaan (kaani)
püv|i, -e, -ve²⁴ püü (lind)
püvvüs, -(s)e, -t¹¹ püünis, saak
püüdeldä|mä, -q, -⁸³ < püük'mä püülima
.püüdli, -, -t¹ < püük' [3.] püül
.püüdmä, (.)püüdäq, püvvä⁶⁶ = .püündmä püüdma
püügi|tsemä, -tsäq e -däq, -dse⁹⁰ pesu pesema
püük', püügi, .püüki³⁷ 1. püük, püüdmine; 2. pesu; 3. > püüdli
.püük'mä, .püükiq, püügi⁶³ > püüdeldämä
.püündmä, (.)püündäq, püünä⁶⁶ püüdma
püüne, -, -t² näitelava
pü:ür, pöörä, pü:ürä³⁵ 1. pöör; 2. vänt; pöörägaq kaiv vändaga kaev; 3. käi; tä higo pöörä pääl väist ta teritab käia peal nuga
pü:ür', pööri, pü:üri³⁷ (padja)püür
pü:ürdlemä, pööreldäq, pü:ürdle⁷⁸ pöörlema
pü:ürdmä, pöördäq e pü:ürdäq, pöörä⁶⁶ pöörama; käiama; pööräq väits' vaibas! käia nuga teravaks!
pü:ürdümä, pü:ürdüdäq, pöörü⁷⁹ 1. pöörduma; 2. sogaseks minema; kaon om matal' vesi, ku liigutat, pöörüs ärq kaevus on madal vesi, kui liigutad, läheb sogaseks
pü:ür(d)|häll, -hällü, -.hällü³⁷ karussell
pü:ürliga|nõ, -dsõ, -st⁵ rõngaline (mustri kohta)
pü:ürtü|q, m -ide, -id¹ kaelakee
pü:ürä ringi(ratast)
pymba, -, -t² tuim inimene
pynda|k, -gu, -kut¹³ = pyndsas, .pyntsa, pyndsast²² = pynts väike küngas, põndak
pyngahama, pyngadaq, pynga(ha)⁸⁸ müristama
pyngahus, -õ, -t⁹ mürin
pyngahu|tma, -taq, -da¹¹ kärgatama
.pynksma, .pynksuq, põynksu⁶⁴ põksuma, tuksuma
.pynksõlõma, pynksõldaq, .pynksõlõ⁸⁶ tukslema
pynn', pynni, .pynni³⁷ põnn, väike olend; poisi-, vas'ka-, pinipõnn' poisipõnn, väike vasikas, väike koer
.pynni .jäämä kängu jääma, känguma
pynts, pyndso, .pyntso³⁷ = pyndsas väike küngas, põndak
pyyn, põõna, pyyna³⁷ põõn
pyynama, põõnadaq, pyyna⁷⁷ põõnama, magama
pyy|tama, -taq, -da⁸¹ põetama

Päälehele
a b d e f g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü y