Easter and the arrival of spring
Suuremas osas Eestist tähistatakse lihavõtteid esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva. Seega jäävad nad ajavahemikku 22. märtsist 25. aprillini. Pidulik on juba pühapäevale eelnev vaikne nädal, mis algab urbepäevaga. Õigeusu kiriku alal, Setomaal, arvestatakse lihavõttepühade aja määramiseks nii kuu ja päikese liikumist kui paasapühade tähistamist, mistõttu seal võivad pühad toimuda luteri aladega samal ajal, või mitu nädalat või ka kuu aega hiljem. Pühi nimetati ka ülestõusmispühad, kevadpühad, munapühad, kiigepühad.
During Easter people went swinging and girls took eggs in their aprons under the swing for boys. [---] People were jumping on the seesaw and playing outside when it was a nice spring.
Lihavõte pühadel käidi kiigel ja siis tüdrukud viisid põlledega poistele mune kiige alla. [---] Hüpati lauda ja mängiti väljas, kui oli ilus kevad.
Before St. George's Day one must not sit on the ground as the Earth has not got a chance to breathe yet and so it may cause diseases.
Ennem jüripäeva ei tohi maa peale maha istuda, maa on siis alles hingamata ja võib haigusi tuua.
Kui minna paljajalu enne jüripäeva teise tallu, siis ei olevat noorloomade õnne,
Before St. George's Day the snake is said to be a stronger medicine than after it. A snake was cut into pieces and boiled in the kettle. This broth was given to the horse, if it had a nightmare.
Enne jüripäivä olevat uss kangem rohi kui pärast jüripäeva.
Uss raiuti tükkideks ja pandi patta keema. Seda leent anti hobusele, kui tal luupainaja peal käis.