Amphibians

Konn tõmbas lompi
Konn
Konn.  Foto: Palamuse khk, Kallivere k. Natali Ponetajev 2020. Frog.

 

English
Children must not go near a pond

Children must not go near a pond, for the frog pulls them into it.

Konn tõmbab lompi

Lapsed ei tohi minna tiigi äärde. Konn tõmbab tiiki.

Leida Aaresild, snd 1929. Paide l < Rõuge khk, Palometsa k. Koguja Leida Aaresild 1985. RKM II 394, 145 (8). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.

English
The frogs will not get out

Frogs don’t get out before the snow is all gone.

Konnad ei tule välja

Konnad ei tule enne välja, kui lumi maast ära.

Tartu-Maarja khk, Tähtvere v. Koguja Olga Hildebrand 1949. RKM II 31, 42 (91). Inglise tölge: Päiv Dengo, Maarja Villandi-Reiljan.

English
If you hit a frog

If you hit a frog, that is you kill it, you also invite the death of your mother.

Konna maha lüües

Konna maha lüües ehk tappes saadad surma ka oma ema.

Rõuge khk, Vastse-Kasaritsa v. Koguja Jaan Orav 1888. H I 2, 566 (37). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Päiv Dengo.

English
If a frog croaks in summer

If a frog croaks in summer, it will be raining for a long time.

Konn krooksub

Kui konn suvel krooksub, siis tuleb pikka sadu.

Tartu khk ja v, Kõrveküla. Koguja Johannes Valdur 1962. RKM II 148, 310 (41). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

English
A handsome ram

A handsome ram, curvy horns, trotting by the roadside.

Eesti
Kena oinas

Kena oinas, keerud sarved, tatsutab mööda teeveert.

Kodavere khk, Alatskivi v. Koguja Samuel Käär 1887. SKS, Eisen 361 (1). Eesti tõlge:Taive Särg, inglise: Päiv Dengo.
Genre

English

Will's wether, Latvian lamb, toddles on the village street..
[collapsed="collapsed" title="Vastus"]
Frog

PIlt/Pic
H II 28
Mõistatusi August Maueri käsikirjast, saadetud 1889 Jakob Hurdale. The riddles from August Maurer's manuscript, sent to Jakob Hurt in 1889.  
Äksi khk, Elistvere v, Raigastvere k. Koguja August Mauer 1889. H II 28, 71 (110).
Genre

English
The lamb of the lake

The lamb of the lake, the sheep of the waters, crouches by the village street. 

Eesti
Vee voonake

Vee voonake, järve lambake, kükitab küla tänaval. 

Otepää khk, Neeruti v. Koguja Jüri Illak 1889. H II 31, 271 (2). Inglise tölge: Päiv Dengo.
Genre

English
Old bast shoes

Old bast shoes, labby loose, crouches in the village street.

Click here to expand or collapse this section
Frog
konn ujub
Swimming frog.

Eesti
Vana viis

Vana viis, laaben tuus, kükitab külatänavas.

Viljandi khk, Kivistiku as. Koguja J. Karus 1891. H III 7, 139 (22). Foto: Natali Ponetajev 2020.
Genre

English
A frog to a wife

A father had three sons. He was getting old and he wanted these sons to marry. He was a rich man, that father. He gave each son a bow, saying: “Shoot the bow! Where the arrow flies, take a wife! Whoever goes there, take a wife from there!" 
    Well, one of the older son’s arrows flew to the rich man's daughter. The middle son’s arrow flew to the merchant's daughter. But the third, the youngest son’s arrow, flew into the swamp. 
    On the second or third day, you have to go and look for the arrow, to see where it has come down, and so they went looking. One of them comes home with a large dowry - a lot of dowry, a cart full of wealth. Another also comes home with great wealth. But the third arrow went into the swamp, and the younger son went to see what was there. But it was a frog that sat on the mud with an arrow in its mouth. The son took back the bow and arrows, and the frog said thus: “But take me too! Don't leave me here either!”
    The son took the frog, but where to put it? He took a handkerchief from his pocket, and put the frog inside it. The frog was speaking human language and - you have to take it, there's nothing else to do! 
    Each son brought his wife home, so he then dropped the frog from the handkerchief onto the floor and the frog jumped and went under the oven. The others laughed at that - well, what kind of wife for a younger brother - a frog! 
    After a few days, the father called to his sons and said: "Let your wives… sew me a shirt! Then I will see who is the best crafter, who sews the best, most beautiful shirt!” 
    They all went home, but the younger son, he came home so grumpy. Then the frog came out from under the oven and said: "Ivaska dear, why are you so angry? Did your dad argue with you, did he not?" 
    "Yes, why shouldn't I be grumpy! Dad told me to sew a shirt for tomorrow, and he wants to see who sews, whose handiwork is the best - who sews the best shirt. But where do I get the shirt? Who will sew for me? I have nothing to take!” 
    The frog said: “Oh, Ivaska, don't worry, the morning is wiser than the evening!”
    He went to sleep. But the frog came out from under the oven, took off the frog skin, and became a very beautiful girl. She went out, just flapping her arms, and then a cloth was brought to her. And she sewed and sewed all kinds of beautiful patterns onto that shirt. And when the shirt was made, she put it in a towel. And then she came out from under the oven again in the form of a frog and spoke to the son like this:     "Go get the shirt! The shirt is ready in the towel!"
    Well, the man looked to see what kind of shirt it was or not. 
    The first, older son, went and gave his shirt. The father said: "Yes, nice, good shirt!"
    The middle son gave his. "Yes, a beautiful, good shirt, very good, thin!"
    But these older brothers said: "Well, Ivaska, give father your frog's handiwork too!" 
    And he put the towel on the table, taking the shirt out. His father then took it and looked at it, showing it to the others: "I have worn good and beautiful shirts, but I have never worn a shirt like this before. Look how beautiful it is, it is the best craft!”
    But he then said: “Tomorrow I would like my daughter-in-law to bake bread, and each son should bring me a loaf of bread. What kind of bread will each daughter-in-law bake!" 
    The son went home again. The brothers went happily home, sure that their wives would cope well, as they always did. But the younger son's wife, she is a frog - and he was worried again! The frog appeared again: "Ivaska, why are you so worried? Your father said something bad to you again, did he not?" 
    "Yes," he said: "He ordered us to bake bread. What kind of daughter-in-law bakes the best bread! But where can I get this bread?'' 
    The frog answered: “Oh, don't worry, the morning is wiser than the evening!”
    And he went to sleep, but before he did, he began to see how she would make a beautiful loaf of bread. She said to him, "bring water and flour into the room." which he did. Then the frog came out from under the oven, took off its skin and put it on a nail, and was actually a very beautiful, pretty girl! She washed herself clean and made the dough and baked the bread. And then - this loaf for the father - she made marks on it and then drew all such patterns on it, even cities on it - such beautiful ones. She decorated the loaf of bread. It was baked and ready for the morning. And then the man wasn't in such a bad mood anymore, he had realised that she was truly bewitched, that she had to wear the frog skin. 
    He took the bread. One daughter-in-law had baked good bread, the other also. But the brothers laughed at him: "Well, give the bread baked by your frog!"
    The father took it out and looked, and said: "Yes, such a loaf - I have never seen such beautiful decorations! Good bread! Yes, but on Saturday I want you all to come and visit me with your wives!” 
    Dad had made them all.... He was rich, everyone had a house already and everyone lived in their own house. And so the father lived in his own house. He said: "I want you and your wives to come and visit me!" 
    Well, Ivaska comes again grumpily: "How can I take you? All the guests will come and a lot of people and… How do I take a frog? Or if not? I cannot give up, I cannot refuse. I still have to go, maybe alone."  And he started to leave. 
    “Oh, don't worry! You go alone first, but I'll come after you! I'll come later! If you hear a roar and a rustling, say: "This little frog of mine is jumping here!"” 
    So the son went by himself, and the other brothers and sisters-in-law laughed: "Well, why did you come alone, maybe you brought a frog in a towel! Why did you come alone!” 
    But he did not reply to anything, saying only: “She will come after me.”
    And then all this noise was heard. What is it? But the son says to his relatives: “Oh, don't be afraid! This little frog of mine is coming, jumping here!”
    And he opened the door. She was so beautiful that everyone's eyes were dazzled. She had put good clothes on and she was very beautiful, the most beautiful. 
    Then everyone sat down to eat with their wives. One brother says to another: “We did laugh, but we laughed in vain! Look what she is like! It's some kind of witch, it's not human. Look how she made a prettier shirt than our women, and better bread, and now she is better and more beautiful than our wives!"
    Vodka was given to drink, but she didn't drink the vodka. She poured it into her right sleeve, like so - into the sleeve. Swan meat was brought to eat. She ate the meat, but put the bones into her left sleeve. Well, you've eaten, let's dance! The father says: "I want to see who dances best with their wives!" 
    They went to dance. The son went to dance, and she, this little frog (she was no longer a frog), only waved her right hand - and a lake appeared under the window. She waved her left hand - and swans swam on the lake. 
    Then they went to eat a second time. The other meals were brought. And the daughters-in-law said: “You saw that she poured vodka into her sleeve and did not drink. And she put the bones in the other sleeve! We will do the same!" 
    Well, they poured all the vodka into one sleeve and put the bones into the other. But the vodka dripped through the dresses, and the dresses got all wet. Bones and all - then the second sleeve got greasy. Then they went dancing and when they shook their hands, the father's eyes got sprayed and splashed. When they shook with the other hand, they almost hit the father's nose off with the bones. And they got nothing else.
    But while the people were talking there, the man went home and burned the woman's frog skin. And she ran, she smelled it, and she ran home and spoke thus: “Why did you burn it? I only had to wear the frog skin for three more days, then I would be free! But now you must look for me beyond the seven kingdoms! I will be taken away behind the seven kingdoms!” 
    And the fairy tale is over!

Eesti
Konnake naiseks

Oli isal kolm poega. Isa jäi juba vanaks ja tahtis, et need pojad võtaks naise. Ta oli rikas mees, see isa. Ja andis siis igale pojale vibu ning ütles, et: „Laske vibu! Kuhu vibunool lendab, sealt võta naine! Kellel kuhu läheb – ja sealt võta naine!“ 
    No ühel vanemal pojal lendas rikka härra tütre poole, sinna tütre juurde. Keskmisel pojal lendas poemehe poole, kaupmehe tütre poole. Aga kolmandal, nooremal, kõige nooremal pojal, sellel lendas nool sohu. 
    Teisel päeval või kolmandal, siis peab minema otsima vibunoolt, et kuhu kellelgi on lennanud. Ja läksid otsima. Üks siis tuleb suure kaasavaraga koju, palju kaasavara, tõld varandust täis. Teine kah tuleb suure rikkusega koju. Aga kolmas vibunool läks sohu. Noorem poeg läks vaatama, et mis seal soos siis oli. Aga konn istus mätta peal ja nool suus. Ja ta võttis vibunoole ära, ja konn ütles niimoodi: „Aga võta mind ka! Ära mind ka siia jäta!“
    Poeg võttis. Kuhu ta panna? Võttis taskust taskuräti, pani taskuräti sisse. Konn räägib inimese keeles ja – tuleb võtta, pole midagi teha! 
    Võttis, tõi igaüks oma naise koju. Tema laskis siis konna taskuräti pealt põrandale ja konn hüppas, ahju allagi läks konn ära. Teised naeravad, et noh, missugune naine nooremale vennale – konn. 
    Mõne päeva pärast siis isa ütleb niimoodi poegadele: „Laske te naised…“ – kutsus jälle kõik kolm poega: „Las te naised õmblevad mulle särgi! Siis ma vaatan, kes on kõige parem käsitööline, kes õmbleb kõige parema, ilusama särgi!“ 
    Nad läksid koju. Aga siis noorem poeg, see tuli nii pahurana koju. Aga konnakene siis, see tuleb ahju alt välja ja ütleb: „Ivaskakene, miks sa nii pahane oled? Kas isa riidles sinuga või?“
    „Jah, miks ma siis pahur ei peaks olema! Isa käskis õmmelda homseks särgi ja ta tahab vaadata, kes õmbleb, kelle käsitöö on kõige parem – kes kõige parema särgi õmbleb. Aga kust ma võtan särgi? Kes mulle õmbleb? Mul ei ole midagi viia!“ 
    Konn ütles: „Oh, Ivaska, ärä muretse, hommik on õhtust targem!“ 
    Tema läks magama. Aga konn tuli ahju alt välja, võttis konnanaha seljast ja ta oli väga ilus neiu. Ja siis läks välja, rehmas vaid kätega, ja siis toodi talle riie. Ja tema õmbles siis ning õmbles sinna särgile kõiksugused ilusad mustrid peale. Ja särk juba valmis, pani räti sisse. Ja siis tuli jälle konna kujul ahju alt välja ning ütleb mehele niimoodi: „Mine vii särk! Särk on valmis seal räti sees!“
    No mees ka vaatab, et milline see särk on või pole. 
    Läks esimene, vanem poeg ja andis särgi. Isa ütleb: „Jaa, ilus, hea särk!“ 
    Andis keskmine poeg. „Jaa, ilus, hea särk, väga hea, peenike!“
    Aga need teised vennad ütlesid: „Noh, Ivaska, anna sina ka oma konnakese käsitöö!“ 
    Aga tema pani ka rätiga laua peale, võttis lahti. Tal isa siis võttis lahti ja vaatab ja näitab teistele: „Ma olen küll häid ja ilusaid särke kandnud, aga sellist särki mul seljas veel ei ole olnud. Vaadake, kui ilus see on, see on kõige parem käsitöö!“ 
    Aga ütles: „Homseks ma tahaksin, et mu miniad küpsetaks leiva, ja igaüks, iga poeg toogu päts leiba mulle. Missugune minia millise küpsetab!“ 
    Tema tuleb jälle koju. Vennad lähevad ikka hea meelega koju, et nende naised teevad. Aga noorema poja naine, see on konnakene – ja tema oli jälle murelik. Ja konnakene tuleb jälle: „Ivaska, miks sa nii murelik oled? Jälle ütles isa sulle midagi halba või?“ 
    „Jah,“ ütleb: „Tema käskis leiba küpsetada. Missugune minia küpsetab kõige parema leiva! Aga kust ma võtan selle leiva?“ 
    „Oh, ära muretse, hommik on õhtust targem!“
    Ja läks tema, heitis magama ja siis hakkas vaatama, et kuidas tema teeb ilusa leiva. Veel ütles enne sellele mehele: „Too vett ja jahu tuppa!“ Tema tõi. Konn tuli siis ahju alt välja, võttis konnanaha seljast, pani naela otsa, ja oli väga ilus, kena neiu. Ja siis pesi enda puhtaks ning tegi taigna ja küpsetas leiva. Ja siis see, mis isale viia, see päts, sinna siis tegi märgid ja sinna siis joonistas kõik sellised mustrid, linnadki peale – ilusad sellised. Kaunistas ära leivapätsi. Küpsetas ja oli jälle hommikuks leib valmis. Ja siis ei olnudki mehel enam nii halb tuju, ta sai aru, et ta on ikka ära nõiutud, et peab konnanahka kandma. 
    Viis leiva. Ühel minial hea leib, teisel ka. Aga vennad naeravad: „Noh, anna sina ka oma konnakese küpsetatud leib!“ 
    Aga isa võttis ka lahti ja vaatas. Ja isa ütleb: „Jaa, vaat sellist pätsi ma veel – nii ilusaid kaunistusi ei ole näinud! Hea leib! Nii, aga laupäeval ma tahan, et te kõik oma naistega minu poole külla tuleksite!“ 
    Isa oli nad pannud…. Ta oli rikas, igaühel oli juba maja valmis ja igaüks elas omas majas. Ja isa elas siis omas majas. Ütles: „Ma tahan, et te oma naistega mu poole külla tulete!“
    No Ivaska jälle tuleb pahuralt: „Kuidas ma viin? Kõik külalised tulevad ja palju rahvast ja… Kuidas ma viin konna? Või kui ei läheks? Ei saa jätta, peab ikka minema, kas või üksinda.“ 
    Ja läks.
    „Oh, ära muretse! Sa mine enne üksinda, aga mina tulen järele! Ma tulen pärast! Kui sa kuuled mürinat ja kärinat, siis ütle: „See mu konnakene hüppab siia!“ “ 
    Siis läks tema üksinda. Aga teised vennad ja vennanaised naeravad: „No mis sa siis üksinda tulid, kas või rätikese sees toonud konna! Miks sa üksinda tulid!“ 
    Aga tema ei ütle midagi. Tema ütles: „Ta tuleb järele!“ 
    No ja kuulsid siis, et kõik see kärin ja mürin on. Et mis see on? Aga tema ütleb sugulastele: „Oh, ärge kartke! See mu konnakene tuleb, hüppab siia!“ 
    Ja tegi ukse lahti. Aga tema oli nii kaunis, et kõigil pimestas silmad ära. Head rõivad olid pandud selga ja väga ilus oli, kõige ilusam. 
    Istub siis sööma igaüks oma naisega. Üks vend ütleb teisele: „Me naersime küll, aga naersime asjata! Vaata, milline ta on! See on mingi nõid, see ei ole inimene. Vaata, kuidas tegi ilusama särgi kui meie naised ja parema leiva ja nüüd on ka ise parem ja ilusam kui meie naised!“ 
    Anti viina juua. Tema ei joonud viina. Valas paremasse käisesse, varrukasse sedasi. Toodi luigeliha süüa. Tema sõi liha, aga kondid pani vasakusse käisesse. No sõid ära, tantsima! See isa ütleb: „Ma tahan vaadata, kes oma naisega kõige ilusamini tantsivad!“ 
    Läksid tantsima. Läheb tantsima ja tema, see konnakene (ta enam ei olnud konn) rehmas vaid parema käega – sai järv akna alla, rehmas vasaku käega – luiged ujusid järve peal.
    Siis läksid teist korda sööma. Tõid teised söögid. Ja need miniad ütlesid: „Sa nägid, et tema valas viina käisesse, ei joonud. Ja luud pani teise käisesse! Meie teeme ka nii!“ 
    No nemad ka valasid kõik viina käisesse ja luud teise. Aga viin tilgub ju läbi kleidi, kleit sai kõik märjaks. Luud kõik – siis see teine käis sai rasvaseks. Siis läksid tantsima ja kui lõid käega, siis pritsis isal silmadki vett täis. Lõid teise käega, pidid kontidega isal nina peast lööma. Ja ei saanudki midagi. 
    Aga sel ajal, kuni seal juttu aeti, läks mees koju ja põletas naise konnanaha ära. Ja tema siis jooksis, nad tundsid lõhna, ja jooksis koju ja ütles niimoodi: „Miks sa põletasid ära? Mul vaid kolm päeva veel oli vaja kanda konnanahka, siis oleks ma vabaks saanud! Aga nüüd sa otsi mind seitsme kuningriigi tagant! Mind viiakse ära seitsme kuningriigi taha!“
    Ja muinasjutt otsas!

Ksenia Müürsepp (sünd 1911). Tartu l > Setomaa, Petseri l > Vilo v, Kuurakõsõ k. Kogujad Risto Järv, Merili Metsvahi 2001. ERA, MD 99 (9). ATU 402. Trükitud Järv, Kaasik, Toomeos-Orglaan (2009: 314–320). Inglise tõlge: Les Wilson.
Genre