Forests, meadows

The forest trees' babel

In the old days, the trees of our forest all spoke, just like the folk song goes: “Long ago in olden times, in times of firs’ clamour and war.” Once, an old man went into the forest to cut down trees. Birch pleaded right away:
    “Don’t cut me down, I can be a tool.”
    Fir said: “Don’t cut me down, I can be a log.”
    Aspen said: “Don’t cut me down, I can be a dugout.”
    Hazelnut said: “Don’t cut me down, I can be a barrel hoop.”
    And so on. In this way, all the trees pleaded not to be felled, and the old man’s tender heart wouldn’t let him cut down a single tree. In the end, the trees got so out of hand that they started giving up all the secrets of things that might be hidden in the forest.
    So, as time passed, the trees even told humans where the Forest King’s treasure was hidden and guided them to it. This enraged the Forest King, and as a consequence, he jumbled up the trees’ language so that no one may understand it anymore, and so the trees cannot plead for their lives when someone wants to cut them down. People do still hear the trees’ rustling, but can no longer understand what they are trying to say. Perhaps they are regretting and lamenting the loss of their beautiful chatter.  

Metsapuude keelesegadus

Vanasti olid meie metsa puud kõik kõnelenud, nagu rahvalaulu sõna ütleb: „Ennemuiste vanal aal, kuusekära sõja aal.” Kord läks vanamees metsa puid raiuma. Kask kohe vastu paluma:
    „Ära mind raiu, minust saab riistapuud.”
    Kuusk ütles: „Ära mind raiu, minust saab palgipuud.”
    Haab ütles: „Ära mind raiu, minust saab ojapuud.”
    Sarapuu ütles: „Ära mind raiu, minust saab vitsapuud.”
    Ja nii edasi. Nõnda palusid kõik puud vastu ja vanamehe hale süda ei lasknud teda ühtegi puud maha raiuda. Viimaks läksid metsapuud juba nõnda ülekäte, et nad kõik saladused välja lobisesid, mis iganes metsas peidus pidi olema.
    Nõnda olid puud kord ka metsakuninga varanduse peidupaigast inimestele kõnelenud ja selle inimestele kätte juhatanud. See pahandas metsakuningat väga ja ta segas sellepärast puude keele nõnda ära, et sellest enam keegi aru ei pidanud saama ja et puud ka enam oma eest ei võinud paluda, kui neid raiuda tahetakse. Inimesed kuulevad küll veel puude kohinat, aga ei mõista enam, mis nad sellega öelda tahavad. Ehk kahetsevad ja nutavad nad taga oma ilusat kõnekõla.  

Tarvastu khk. Koguja Johan Kala 1896. Trükitud: Järv 2016; Järv 2018.

English
The cranes took the baby boy away

A long time ago, a mother and father had two children. One was the daughter, she was the eldest, and the son was the younger child. One day, the mother and father went to work, but the children stayed at home. The mother and father said to the older child: 
    "Don't leave him to play with the other children in the village, play with your brother!" 
    And the mother made the son sit on the green grass in the yard and gave him a golden egg. The children started playing outside. Father and mother went to work. The children played as long as they played, but the older child still went to visit the other children to play. She left her little brother alone outside with a golden egg in his hand. In the meantime, some cranes flew by and took the little boy with the golden egg away from the yard. The little girl ran home and saw her brother was no longer outside. She watched the cranes fly away, holding her little brother. The girl started running in the direction where the cranes were flying. She ran and ran, and happened upon an appletree.     
    "Dear apple tree, show me which way the cranes flew!" 
    The tree answered: "Run on!"
    The girl again ran and ran, and came across a maple tree. 
    "Honey  maple tree, tell me which way the cranes flew!" 
    "Run on!" 
    She started running again, running and running, and happened upon a stream. She asked the stream: 
    "Dear brook, show me which way the cranes flew!"
    The stream answered her: "Run on!"
    Again the girl ran on and reached a house. She looked and saw her little brother playing with the golden egg in the window. The girl wondered: “Who lives in this house?” She didn't see anyone but one little granny, whose sons had gone wandering. Then the girl broke the window, grabbed her little brother and started running towards home. She ran as far as she could run and the cranes flew and started beating at her. They wanted to take the child away. 
    She reached the stream and began to beg: "Dear brook, hide me! The cranes really want to kill me." 
    The brook said: "Taste my banks, and I will hide you!" 
    The girl tasted the brook's water, and the brook hid the girl in its banks. The cranes were flying and flying over the stream, but the girl and the child were nowhere to be seen, so they flew away. The cranes had flown away and the girl came out of the banks and started running towards home again. She ran and ran but the cranes flew again and started beating at the girl. She came to the maple, saying: 
    “Honey maple tree, hide me! The cranes really want to kill me." 
    The tree answered: "Shake off the leaves down from me, and I'll hide you!" 
    The little girl shook the leaves from the maple, and the maple hid her under its big leaves. The cranes were flying, flying over the maple, but the girl and the child were nowhere to be seen, and so they flew away. When they had flown away, the girl came out from amongst the leaves and fled home. She ran and ran but the cranes flew again and started beating at the girl. She came up to the apple tree. 
    “Honey apple tree, hide me! The cranes will really kill me." 
    "If you shake off my apples, I'll hide you!" 
    The girl shook the apples from the tree, and the tree hid the girl inside the apples. The cranes were flying and flying over the apple tree, but the girl was nowhere to be seen. And so the cranes flew away again. When they had flown away, the girl and her brother came out of the apples and set off towards home.
    But the cranes flew again and started beating the girl. She got home with great difficulty from the cranes and put her brother into the room through the window, but she herself escaped into the room through the door. The cranes were flying, flying around the house, and went on their way. Just then, the mother and father came home and the daughter told them all about her troubles. The mother was pleased with her daughter and gave her a head-sized golden egg as a gift for saving her son from the cranes.

Kurekesed viisid ära pojakese

Ennemuiste oli ühel isal emaga kaks last. Üks oli tütar, see oli vanem, aga poeg oli noorem laps. Ühel päeval läksid isa emaga tööle, aga lapsed jäid koju. Isa emaga ütlesid vanemale lapsele:
    „Ära sa mine lapse juurest kuhugi küla peale teiste laste juurde mängima, mängi oma lapse juures!“
    Ja ema pani poja õuele halja heina peale istuma ja andis pojale kuldse muna kätte. Hakkasid lapsed õue peal mängima. Isa emaga läksid tööle. Lapsed mängisid kui kaua mängisid, ja vanem laps läks ikkagi ära külla teiste laste juurde mängima. Jättiski oma vennakese üksinda õuele, kuldne muna käes. Vahepeal lendasid kured ja viisid pojakese kõige kuldmunaga õuelt ära. Jooksis tüdrukuke koju ja vaatab: ei olegi enam vennakest õue peal. Vaatab, et kured lendavad ja tema vennakene on kurgede käes. Tüdruk hakkas kurgedele järgi jooksma, sinnapoole, kuhu kured lendasid. Jooksis, jooksis, juhtus õunapuu vastu.
    „Kulla õunapuukene, juhata mulle, kummale poole kurekesed lendasid!“
    „Jookse aga edasi!“
    Tüdruk jälle jooksis, jooksis, juhtus vaher vastu.
    „Kulla vahtrakene, juhata, kummale poole kured lendasid!“
    „Jookse aga edasi!“
    Jälle hakkas tüdruk jooksma. Jookseb, jookseb ja juhtub oja vastu. Küsib oja käest:
    „Kulla ojakene, juhata mulle, kummale poole kurekesed lendasid!“
    „Jookse aga edasi!“
    Jälle jooksis tüdruk edasi ja sai ühe maja juurde. Vaatab: akna peal tema oma vennakene muudkui mängib kuldmunaga. Tüdruk vaatab: kes selles majas elab? Ei näinud muud kedagi kui ühte eidekest. Aga pojad olid ära läinud jällegi rändama. Lõi siis tüdruk akna katki, haaras akna pealt oma vennakese sülle ja hakkas kodu poole jooksma. Sai ta kui kaua sai joosta ja lendasid kured ning hakkasid teda peksma. Tahtsid last käest ära võtta.
    Jõudis ojakese juurde ja hakkas paluma: „Kulla ojakene, peida mind ära! Kured tahavad mind päris ära tappa.“
    Ojakene ütles: „Maitse mu kaldaid, siis peidan sind ära!“
    Tüdruk maitses oja pervi ja ojakene peitis tüdruku ära oma kallaste sisse. Kured lendlevad, lendlevad oja kohal, aga tüdrukut lapsega ei näe kuskil. Ja lendasidki ära. Kured olid ära lennanud ning tüdruk tuli perve seest välja ja hakkas jälle kodu poole jooksma. Jooksis, jooksis ja lendasid jälle kured ja hakkasid jälle tüdrukut peksma. Tuli vaher vastu.
    „Kulla vahtrakene, peida mind ära! Kured tahavad mind päris ära tappa.“
    „Raputa mul lehed maha, siis ma peidan su ära!“
    Tüdrukuke raputas siis vahtral lehekesed maha ja vaher peitiski ta ära oma suurte lehtede alla. Kured lendlevad, lendlevad vahtra kohal, aga tüdrukut lapsega ei näe kuskil. Ja lendasidki ära. Olid kured ära lennanud, tuli tüdruk lehtede seest välja ja pani kodu poole pakku. Jooksis, jooksis ja lendasid jälle kured ja hakkasid tüdrukut peksma. Tuli õunapuu vastu.
    „Kulla õunapuuke, peida mind ära! Kured tapavad mu päris ära.“
    „Kui raputad mu õunakesed maha, siis ma peidan su ära!“
    Tüdruk raputas õunapuult õunakesed maha ja õunapuu peitis tüdruku õunte sisse ära. Kured lendlevad, lendlevad õunapuu kohal, aga kuskil ei näinud tüdrukut. Ja lendasid kured jälle ära. Kui kured olid ära lennanud, siis tuli tüdruk oma vennakesega õunte seest välja ja panid kodu poole pakku.
    Lendasid jälle kured ja hakkasid tüdrukut peksma. Sai suure hädaga kurgede käest koju ja pani venna läbi akna tuppa, aga ise põgenes uksest tuppa. Kured lendasid, lendasid ümber maja ja läksid oma teed. Sealsamas tulid isa emaga koju ja tütar jutustas neile oma häda ära. Siis oli emal tütre üle hea meel ja andis talle peasuuruse kuldse muna kingituseks, et see poja kurgede käest ära päästis.

Veera Raud, snd 1887. Setomaa, Meremäe v, Poroslova k. Koguja Aleks Põhi 1935. S 99102/8 (2). ATU 480A*. Trükitud: Järv, Kaasik, Toomeos-Orglaan, K. 2009: 510–511. Inglise tõlge: Les Wilson.
Genre

Ühe halja oksa peal
Audio file
English
On a green branch

On a green branch,
    Refr: one and two and three,
two little birds were singing.
    Refr: one and two and three.
Where the young man left the maiden,
                   the young man left the maiden,
a singing bird sang.
    Refr: one and two and three (2x).

Before I leave you,1
stones must melt away,
golden stars must turn black,
the sky must fall on the cliffs.

Before I leave you,
the spruce forest must fall,
the rivers must stop flowing,
the lakes must dry up.

On a single green branch,
two little birds were singing.
Where the young man left the maiden,
a singing bird sang.

1 The structure of the stanza and the refrains repeat similarly in the following stanzas.

Eesti
Ühe halja oksa peal

Ühe halja oksa peal,
     Refr: üks ja kaks ja kolm, 
laulsivad kaks linnukeist.
     Refr: üks ja kaks ja kolm.
Seal, kus jättis peiu neiut,
                   jättis peiu neiut,
laulis laulja linnuke.
     Refr: üks ja kaks ja kolm (2x).

Enne kui sind maha jätan,1
peavad kivid sulama,
kuldsed tähed mustaks mingu,
taevas kukub kalju peal’.

Enne kui sind maha jätan,
kukub kuusik kummuli,
jõed jooksmast seisma jäägu,
järved ära kuivagu.

Ühe halja oksa peal
laulsivad kaks linnukeist.
Seal, kus jättis peiu neiut,
laulis laulja linnuke.

1 Salmi struktuur ja refräänid korduvad sarnaselt järgmistes salmides.

Leena Jänes, snd 1888. Läti NSV, Valka raj, Lipši k < Karula khk, Koiküla. Koguja Hilja Kokamägi. RKM, Mgn. II 1604 g.

English
Thick man

Thick man, thin core.

Eesti
Jäme mees

Jäme mees, peenike süda.

Rannu khk. Koguja Jaan Palu 1895. E 18773a (22). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Genre

English
All soldiers throw off a cape

All soldiers throw off a cape, three Swedes don’t.

Eesti
Kõik sõda heidab sõba

Kõik sõda heidab sõba, kolm rootslast ei heida.

Laiuse khk. Koguja Mihkel Kolluk 1888. H IV 4, 444 (37). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Genre

English
Swine is nuzzling

Swine is nuzzling, bristles are moving.

Eesti
Siga songib

Siga songib, harjased liiguvad.

Rõngu khk, Hellenurme v. Koguja Aado Andrei 1888. H II 30, 820 (82). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Genre

English
It’s rustling

It’s rustling and moving but stays in place.

 
Eesti
Sahiseb ja liigub

Sahiseb ja liigub, aga jääb kohale.

Hargla khk, Vana-Roosa v. Koguja Olga Lipstok 1934. ERA II 83, 189 (124). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.
Genre

English
A forest stands between the maidens

We are three sisters,
where will we three come together,
the three together, four join – 
the three to call out together,
the four to sing jointly?
Brushwood stands between us,
a spruce grove is over our heads. 
    Oh my brother, dear young brother,
sharpen your axe with the patterned handle,
make the blade sharp as fire,
chop the brushwood between us,
the spruce grove over our heads,
then the three of us will get together,
the three together, four join –
the three to call out together,
the four to sing jointly?
    There’s plenty of song when I sing,
plenty of tune when I roll the tune.
I have eaten the crane’s throat,
I have eaten the lark’s jaw,
that's why my throat is deeper,
that's why my voice is brighter.

Eesti
Mets neidude vahel

Me oleme kolm õekest,
kus me, kolm, kokku saame,
kolm kokku, neli ühte –
kolm kokku kukkuma,
neli ühte laulma?
Võsa on meie vahel,
kuusik meie kohal. 
    Oh mu veli, velleke,
ihu kirves kirjuvars,
tapper1 tee tuliteravaks,
raiu võsa me vahelt,
raiu kuusik me kohalt,
siis me, kolm, kokku saame,
kolm kokku, neli ühte –
kolm kokku kukkuma,
neli ühte laulma.
    Küll on laulu, kui ma laulan,
küll on viisi, kui veeretan.
Ära sõin ma kure kurgu,
ära sõin ma lõo lõua,
sest mu kurk on kumedam,
sest mu hääl on heledam.

1 kirves

Greete Jents, snd 1884, Karksi khk, Nuia al. Koguja Selma Lätt 1911. RKM, Mgn. II 585 e. ERMA 59. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Harri Mürk, Taive Särg, Chat GPT 4.

English
Who is there, in the bow forest

Who is screeching there, in the warped forest? 
There'sa Kalev boy.
Well, what work he was doing?
He made big sledges in summer
and hewed their runners in winter.

Eesti
Kes seal loogametsas?

Kes seal kiirub loogametsas?
Kalevine poisikene.
Mis ta seal siis tööd ka tegi?
Suvel tegi suuri saane,
talvel tahus jalaseid.

Alice Porosson, 68 a. Põlva khk, Laho k. Koguja Herbert Tampere 1965. RKM, Mgn. II 1121 a. Lit: E. Tampere 1986. Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

English
Finger's wrapping

Who is cutting trees in the forest?
    Refr. Birdcherry's trunk, birdcherry's top,
birdcherry's beautiful blossoms.

Mihkel cuts down trees in the forest.
Who's there for the food?
Manni brings food.
"Eat, eat, dear Mihkel."
"I cannot eat, dear Manni."
"Why is that, dear Mihkel?"
"Broken hand, dear Manni."
"I'll wrap it up, dear Mihkel."

Eesti
Sõrmemähkimine

Kes seal metsas puid raiub?
    Refr.Toome tüvi, toome latv,
toomel ilusad õied.

Mihkel metsas puid raiub.
Kes seal süüa järgi viib?
Manni süüa järgi viib.
"Söö, söö, Mihklikene!"
"Ei või süüa, Mannikene."
"Miks nii, Mihklikene?"
"Käsi katki, Mannikene."
"Mähin kinni, Mihklikene."

Helene Kukk, 68 a. Tallinn < Sangaste khk. Salvestajad Hilja Kokamägi ja Ingrid Rüütel 1962. RKM, Mgn. II 802 h. Lit: Erna Tampere 1983. Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

English
The forest and land all breathe in the peace

The forest and the earth all breathe in peaceful sleep,
all the world is covered with dark night,
:,: the moon is rising from the edge of heaven,
all the day's work is done. :,: 

A pretty maiden was walking at the woods
with a little child in her arms.
:,:: "Come, child, one last time in my arms,
my bosom will shelter thee no more." :,: 

The maid hurried towards a little house,
she put the baby by the door
:,: and then with a quick step, she hurried
into the swift flowing river. :,: 

"Thou are the forbidden fruit of love,
thou bearest the sin of thy parents,
:,:: for when thou wakest out of thy sleep,
my breast shall shelter thee no more." :,:

Eesti
Mets ja maa kõik hingab unerahus

Mets ja maa kõik hingab unerahus,
kõik maailma katab pime öö,
:,: kuu see tõuseb taevaservalt üles,
lõppenud on kõik see päevatöö. :,: 

Kena neiu kõndis metsa ääres
süles oidis väikest lapsukest.
:,: "Maga, laps, veel viimast kord mu süles,
ei sind enam varja minu rind." :,: 

Neiu väikse maja poole ruttas,
pani lapse ukse najale
:,: ja siis ise kiirel sammul ruttas
kiirelt jooksva jõe laintesse. :,: 

"Sina oled armu keeldud vili,
vanemate pattu kannad sa,
:,: sest kui ärkad elust unest üles
ei sind enam varja minu rind." :,:

Ida Oidermaa, snd 1913. Salvestaja ja foto: Heikki Silvet RKM, Mgn. II 3326 (11); ERA Foto 12948. Lit, inglise tõlge: Taive Särg.

English
A hunter went into the forest

A hunter went out
by the birch wood,
    a hunter went out, out,
    by the birch wood..

Refr: Summer was coming,
         winter was passing,
         :,: the bird cherries budding,
         everything in bloom. :,:

On the way, he met
a young, beautiful girl.

He greeted her and asked:
"Where are your thoughts?"

"Where else would they be,
but by the birch forest?"

A hunter went out
to the birch wood.

Refr: Go to the cabbage, go to the cabbage,
         don't mess with the turnips,
         :,: if you go after the turnips,
         I’ll let the dogs loose on you. ;,:

"Where else would they be,
but by the birch wood?"

1 The refrains are persistently added to verses throughout the song, but for two last stanzas is used a different refrain.

Eesti
Üks jahimees läks metsa

Üks jahimees läks välja
seal kasemetsa pool,
    üks jahimees läks välja, välja,
    seal kasemetsa pool.        

Refr. Suvi oli kätte tulemas,
         tali oli mööda minemas,
         :,: toomingatel õienupud
         kõik oli lahti minemas. :,:1

Tal teepeal vastu tuli
noor ilus tütarlaps.

Ta teretas ja hüidis:
"Kuspool su mõtted on?"

"Kus muiale mu mõtted,
kui kasemetsa pool"

Üks jahimees läks välja,
seal kasemetsa pool.

Refr. Käi kapsasse, käi kapsasse,
         ära sina kaali kaksaku,
         :,: kui lähed kaali kallale,
         siis lasen koerad vallale. :,:

"Kus muiale mu mõtted
kui kasemetsa pool."

1 Igale värsipaarile lisatakse sarnasel kombel refrään, kuid viimastel salmidel on teine refrään.

Karula khk. Salvestaja Vaike Sarv 1973. RKM, Mgn. II 2367 e. Lit: Erna Tampere 1991. Pilt: AM N 43667, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/2408817

English
Two girls went for a walk in the forest
Eesti
Kaks neiut metsa kõndma läks
Põlva khk. Salvestaja Herbert Tampere 1965. RKM, Mgn. II 1122 a

English
A burnt forest

All I know about Ridassaare is this – my father was 74 years old when he died, and it's been 40 years since he died, – and he told me that Ridassaar and Kääbassaar and all the islands here in this swamp are the result of fire – that here used to be a big forest everywhere. This is proved by the fact that at the shore of the Peipsi lake here, when the wave washes down the shore, there comes out peaty earth, and large burnt stumps of pine. And even I once got a big oak from the meadow, from which I got two steres of wood with burnt trunk. 
Well, that is to say, there was a great forest here, and the islands in the swamp are the sandhills that remained there, the kind that hasn't burned. So there's Palksaar – 'Trunk Island', Mikitsaar, Ridassaar – 'Row Island', Vaheliksaar – 'Between Island', Kääbassaar – 'Mound Island'. There were two farms in Kääbassaar in its time and now there is still a house there. 
It was said about Ridassaare, that once in the old days, during the war, so many people were killed, that there was a row of corpses, and so the place became Row Island, my father said.
Kääbassaar was also a result of the war, because there were mounds or burial grounds, so that afterwards it was named Mound Island.

Well, I do not know anything else. I once asked, I wrote to the Naturalists' Society, whether it is in our old books that there was a large forest here. In Pedaspää – 'Pine Head' village there probably was a large forest. In the far past Estonians might have come here from the present Russian area. And they started to build their dwellings here, and when they tied a cow to a tree, they started to make a field, and so soon a village emerged, which was named Pedaspää.

Eesti
Põlenud metsade kännud
Audio file

 

Audio file
Gustav Toots, snd 1902. Võnnu khk, Meerapalu k/n, Pedaspää k. Salvestaja Mall Hiiemäe 1980. RKM, Mgn. II 3347 (11, 12). Lit, inglise tõlge: Taive Särg.

English
Miracles there in the forest
Eesti
Imed, mis seal metsas

Refr: Oi imed, võe  imed, 
          imed mis olid metsa sees.

Mis seal metsas tehti?
Kullakangast kooti.: 
Refr: Oi imed, võe imed, 
          imed mis olid metsa sees. :,: 

Mis seal metsas tehti? 
Pillerkaari peeti. 

Kass kudus kangast, 
hiir keris niiti,

jänes jagas lõngu, 
põder pesi põrandat

susi survas1 teri, 
karu jahvatas kama,

siga kaevas kartuleid, 
siil korjas herneid.

Rott keetis roa,  
ei jõua vett tuua.

Käskis oinast vett tuua, 
oinas laisk ei ta lähe.

Oinas ütles: "Mää-ää, 
küll ma homme lä-hen!"

Kukk küpsetas kooki, 
orav tegi õlle.

Peoleo mänge pilli, 
tuvi lõi trummi.

Rebasel on reekene, 
kana käis ristsetel.

Lammas laulab hällällää,
 --- laulujoru teeb.

Vares tuli vaderiks,
 peni peo peremeheks.

Laul läks otsa, 
loomad jäid metsa.

Pillerkaari pidäma ja 
trilla-tralla tegema.

Veera Pähnapuu, snd 1916, ja koor. Setomaa, Järvesuu v, Põrste k. Salvestajad M. Sarv ja K. Langsepp. RKM, Mgn. II 3025 (1).