Natural phenomena
Once upon a time, there lived a rich man and a poor man. When the rich man made a fire in the morning, he always said: "Scumbag, come up already!" when the fire didn't start burning fast enough. The poor man got up in the morning, lit a fire, and when the fire did not want to burn, he said: "God, oh my lord, why is it not starting to burn!" Never said a bad word. He always made the sign of the cross when the fire came on, and when he put it out, he made the sign of the cross with his hand. The rich man wanted to hear nothing of it, although the poor man said that this was the way to handle ffire.
The rich man's fire used to talk to the poor man's fire every night. Once again, the rich man's fire came to the poor man's fire and said: "I will burn my master because he never says a good word to me, does not care about me, tramples me with his feet, the children all spit and never make the sign of the cross so that I can rest!" The poor man's fire said: "Oh, I have a good master and mistress! They always take care of me well. If I don't burn right away, they say: "God, oh lord, why doesn't the fire start burning already!" He always makes the sign of the cross when the fire starts burning, and when he blows it out, he makes the sign of the cross, says "amen".
The poor man's fire said: "If you burn your master's house, don't burn my master's sieve, it is in your master's house!" The rich man's fire said: "I won't." The next morning the rich man got up, lit the fire, and said: "Oh damn, it never starts all at once!" He himself went to bed to rest. Then the fire set the house on fire, and everything was burnt.
The poor man's sieve remained intact, and the fire spared it, did not burn it. The rich man burned down with everything in the house. Everyone was very surprised how the sieve had remained intact on the top of the pole, everything else had been burned. The poor man brought his sieve home and said: "That's why God spared it because it was mine. God always helps poor men! You see, he even left the sieve unburned!"
Ennevanasti elasid rikas mees ja vaene mees. Kui rikas mees tegi hommikul tuld, ütles ta ikka: „Näru, tule nüüd juba üles!“, kui tuli piisavalt ruttu põlema ei hakanud. Vaene mees tuli hommikul üles, süütas tuld, ja kui tuli ei tahtnud põlema minna, ütles: „Jumal, issakene-issakene, kuidas ta nüüd põlema ei lähe!“ Ei ütelnud kunagi halba sõna. Tegi ikka ristimärgi, kui tuli süttis, ja kui selle ära kustutas, siis tegi käega ristimärgi peale. Rikkal mehel ei olnud sellest asjagi, kuigi vaene mees küll ütles, et niimoodi tuleb tulega ümber käia.
Rikka mehe tuli käis igal õhtul vaese mehe tulega juttu rääkimas. Ükskord tuli jälle rikka mehe tuli vaese mehe tule poole ja ütles: „Ma põletan oma peremehe ära, sellepärast et ta ei ütle mulle kunagi head sõna, ei hooli minust, trambib mind jalgadega, lapsed kõik sülitavad ja ei tee kunagi ristimärki peale, nii et ma saaksin ka puhata!“
Vaese mehe tuli ütles: „Oi, mul on küll hea peremees ja perenaine! Hoiavad mind alati hästi. Kui ma kohe põlema ei lähe, siis ütleb: „Jumal, issakene, kuidas ta nüüd üles ei tule!“ Teeb ikka ristimärgi, kui tuli põlema läheb, ja kui ära puhub, siis heidab käega ristimärgi peale, ütleb „aamen“.“ Vaese mehe tuli ütles: „Kui sa oma peremehe maja ära põletad, siis ära sa minu peremehe sõela põleta, see on teie pool!“ Rikka mehe tuli ütles: „Ei põleta.“ Järgmisel hommikul tuli rikas mees üles, pani tule põlema ja ütles: „Kurinahk, ei saa kunagi ühe korraga üles!“ Ise läks sängi veel puhkama. Siis pani tuli maja põlema ja kõik põles ära.
Vaese mehe sõel jäi terveks, seda tuli säästis, ei põletanud seda ära. Rikas mees põles koos kõige majaga ära. Kõik imestasid väga, kuidas sõel oli posti otsas terveks jäänud, kõik muu oli ära põlenud. Vaene mees tõi oma sõela koju ja ütles: „Sellepärast jumal seda säästis, et see oli minu oma. Jumal ikka aitab vaeseid mehi! Näed, sõelagi jättis põletamata!“