Natural phenomena

Remmelgas Arbijärve ääres. Tartumaa. Foto: Taive Särg 2021

 

Millal saan mina omile
Audio file
English
When can I get to my folk

When can I get to my folk,
         ee-ee kresla,
when will I roll to my brothers,
drive to visit my sisters?
In spring, the waves are wide,
autumn streams deep.
Come winter, snow bringer,
smooth the roads,
then I'll get to my folk,
be a guest at my brothers,
drive to visit my sisters.

Millal saan mina omile

Millal saan mina omile,
        ee-ee kresla,
millal veeren vendadele
sõidan külla sõtsedelle?
Kevadi on lained laiad,
sügise ojad sügavad,
Tule talve lumetooja,
siluta tiid siledaks,
siis saan mina omile,
veeren võeraks vendadelle,
sõidan külla sõtsedelle.

Marie Sepp, 74 a. Kolga-Jaani khk, Soosaare v. Kogujad Herbert Tampere; August Pulst, RR 1937. Pl 51 A2. Lit. Erna Tampere 1990. Inglise tõlge: Taive Särg.

English
Dear rain

Dear rain, little brother,
flurry, my folk,
dear fall, my sister!
Don't make me wet,
wet a little bird,
the bird's child.
[I have] no place to dry,
my house where to dry up.
My home is under the dry fir tree,
my house under oak leaves.
In that place I dry,
in this house I will dry up.

Eesti
Vihmakene

Vihmakene, vellekene,
hookene, mu omane,
sajukene, mu sõsar!
Ära sa mind märjaks tee -
märjaks tee linnukest,
märjaks linnu lapsekest.
Pole kohta, kus kuivan,
oma taret, kus tahenen.
Kodu kuiva kuuse all,
tare tamme lehtede all.
Seal kohas ma kuivan,
seal tares ma tahenen. 

Marta Kiršbaum 78 a. Sangaste khk.  Koguja Elmar Päss 1925. E 56029/30 (46). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.
Genre

English
Fall rain, so it's rustling

Fall rain, so it's rustling,
let rain so it's splashing.
fall rain, water the soil.
Don't make me wet -
I don't have a dryer at home
a softener of my white shirt.

Eesti
Saja vihma, et sahiseb

Saja vihma, et sahiseb,
lase vihma, et ladiseb.
Saja vihma, kasta mulda.
Jäta minda kastematta -
mul pole kodu kuivatajat,
valge särgi vaalijada1.

1 vaalima - siluma, pehmendama

Margot Tõnisson, 10 a, snd 1912. Põltsamaa alev. 1922. A 2075, 1 (1). Inglise tõlge: Taive Särg.
Genre

English
Rain, go to Germany

Rain, go to Germany,
sun, come to our country!

Eesti
Vihm, mine Saksamaale

Vihm, mine Saksamaale,
päev, tule meie maale!
 

Magda Otti, 13 a. Tartu. 1922. A 163, 2 (8). Inglise tõlge: Taive Särg.
Genre

English
Request of the shepherd children during the rain

Bring rain to Russia,
send shower to Saaremaa.
Crops are drying up in Russia,
saunas are on fire in Saaremaa.
With the rain, the crops sprout,
oats grow with watering. 
Day, come out,
I'll give you a loaf of bread
a keg of milk, a measure of white peas.

The songs are all written in Räpina dialect, as they have stuck in my head since I was a child.

Eesti
Karjalaste palve vihma ajal
Julie Bundberg (Pundberg, hiljem Ainelo), 1895-1977. Räpina khk, Raadama k. 1922. A 494, 1 (3). Inglise tõlge: Taive Särg.

Riddles

You can hear, but you can't see, where I'm coming from or where I'm going.

Mõistatused

Kuuled küll, aga ei näe, kust ma tulen ehk kuhu ma lähen.

Palamuse khk. Koguja Karro 1897. H IV 8, 349 (132).
Genre

I run without legs

I run without legs, I scream without a throat, I tear without hands, I whine without pain.

Jaluta jooksen

Jaluta jooksen, kõrita karjun, käsita kisun, valuta vingun.

Võnnu khk. Koguja P. Rootslane 1896. E 24263 (9).
Genre

It doesn't fit in the room, fits in the chicken coop.

Tuppa ei mahu

Tuppa ei mahu, kanapesasse mahub.

Laiuse khk. Koguja J. Ermann 1904. E 44372 (95).
Genre

The burden gets tired, the bearer does not.

Koorem väsib

Koorem väsib, kandja ei väsi.

Rõngu khk. Koguja H. Urb 1888. H II 30, 750 (41).
Genre

A fairy tale about fire speaking

Once upon a time, there lived a rich man and a poor man. When the rich man made a fire in the morning, he always said: "Scumbag, come up already!" when the fire didn't start burning fast enough. The poor man got up in the morning, lit a fire, and when the fire did not want to burn, he said: "God, oh my lord, why is it not starting to burn!" Never said a bad word. He always made the sign of the cross when the fire came on, and when he put it out, he made the sign of the cross with his hand. The rich man wanted to hear nothing of it, although the poor man said that this was the way to handle ffire. 
    The rich man's fire used to talk to the poor man's fire every night. Once again, the rich man's fire came to the poor man's fire and said: "I will burn my master because he never says a good word to me, does not care about me, tramples me with his feet, the children all spit and never make the sign of the cross so that I can rest!" The poor man's fire said: "Oh, I have a good master and mistress! They always take care of me well. If I don't burn right away, they say: "God, oh lord, why doesn't the fire start burning already!" He always makes the sign of the cross when the fire starts burning, and when he blows it out, he makes the sign of the cross, says "amen". 
    The poor man's fire said: "If you burn your master's house, don't burn my master's sieve, it is in your master's house!" The rich man's fire said: "I won't." The next morning the rich man got up, lit the fire, and said: "Oh damn, it never starts all at once!" He himself went to bed to rest. Then the fire set the house on fire, and everything was burnt. 
    The poor man's sieve remained intact, and the fire spared it, did not burn it. The rich man burned down with everything in the house. Everyone was very surprised how the sieve had remained intact on the top of the pole, everything else had been burned. The poor man brought his sieve home and said: "That's why God spared it because it was mine. God always helps poor men! You see, he even left the sieve unburned!"

Muinasjutt tule kõnelemisest

Ennevanasti elasid rikas mees ja vaene mees. Kui rikas mees tegi hommikul tuld, ütles ta ikka: „Näru, tule nüüd juba üles!“, kui tuli piisavalt ruttu põlema ei hakanud. Vaene mees tuli hommikul üles, süütas tuld, ja kui tuli ei tahtnud põlema minna, ütles: „Jumal, issakene-issakene, kuidas ta nüüd põlema ei lähe!“ Ei ütelnud kunagi halba sõna. Tegi ikka ristimärgi, kui tuli süttis, ja kui selle ära kustutas, siis tegi käega ristimärgi peale. Rikkal mehel ei olnud sellest asjagi, kuigi vaene mees küll ütles, et niimoodi tuleb tulega ümber käia. 
    Rikka mehe tuli käis igal õhtul vaese mehe tulega juttu rääkimas. Ükskord tuli jälle rikka mehe tuli vaese mehe tule poole ja ütles: „Ma põletan oma peremehe ära, sellepärast et ta ei ütle mulle kunagi head sõna, ei hooli minust, trambib mind jalgadega, lapsed kõik sülitavad ja ei tee kunagi ristimärki peale, nii et ma saaksin ka puhata!“ 
    Vaese mehe tuli ütles: „Oi, mul on küll hea peremees ja perenaine! Hoiavad mind alati hästi. Kui ma kohe põlema ei lähe, siis ütleb: „Jumal, issakene, kuidas ta nüüd üles ei tule!“ Teeb ikka ristimärgi, kui tuli põlema läheb, ja kui ära puhub, siis heidab käega ristimärgi peale, ütleb „aamen“.“ Vaese mehe tuli ütles: „Kui sa oma peremehe maja ära põletad, siis ära sa minu peremehe sõela põleta, see on teie pool!“ Rikka mehe tuli ütles: „Ei põleta.“ Järgmisel hommikul tuli rikas mees üles, pani tule põlema ja ütles: „Kurinahk, ei saa kunagi ühe korraga üles!“ Ise läks sängi veel puhkama. Siis pani tuli maja põlema ja kõik põles ära.
    Vaese mehe sõel jäi terveks, seda tuli säästis, ei põletanud seda ära. Rikas mees põles koos kõige majaga ära. Kõik imestasid väga, kuidas sõel oli posti otsas terveks jäänud, kõik muu oli ära põlenud. Vaene mees tõi oma sõela koju ja ütles: „Sellepärast jumal seda säästis, et see oli minu oma. Jumal ikka aitab vaeseid mehi! Näed, sõelagi jättis põletamata!“ 

Grigori Loomik, snd 1872. Setomaa, Vilo v, Zaputje (Saputje) k. Koguja Anna Tammeorg 1934. S 84013/6 (24). Trükitud: Annom, Järv, Kaasik, Toomeos-Orglaan 2020. Inglise tõlge: Kai Veispak-Rawlings, Craig Rawlings.
Genre

Softer than a feather

Softer than a feather, whiter than bread. 

 

Pehmem kui sai

Pehmem kui sulg, valgem kui sai.

 

Nõo khk. Koguja Voldemar Grünstamm 1893. H II 44, 168 (16). Tõlge: Mathilda Matjus.
Genre

English
The sun bleaches

The sun bleaches a bucket table and the moon bleaches a scoop handle.

Eesti
Päike pleegib

Päike pleegib pangilaua, kuu kulbivarre.

Viljandi khk, Vana-Võidu v. Koguja J. Kala 1949. RKM II 19, 435/6 (73). 9311.
Genre

English
Pleiades

If the Pleiades set before sunrise on Saint Catherine's Day, the crop will not freeze in the autumn.

Eesti
Sõel

Kui Sõel kadripäeval enne päikesetõusu maha lähäb, siis ei võta külm järgmisel sügisel vilja ära.

Tartu-Maarja khk, Ilmatsalu v. Koguja G. Sööt 1898. H II 29, 370 (114). 11075.
Genre

English
Evil weather

The sun will shine the nicest after an evil weather. 

Eesti
Kuri ilm

Kurja ilma järgselt paistab päike kõige kenamini. 

Tarvastu khk. Koguja A. Kosesson 1891. H II 43, 120 (9). 14049.
Genre