1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksena oli meil musta värvi kass ja helepruuni värvi hamster. Praegu kolli tõugu isane koer ja beezi värvi emane kass.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kass võeti meie tahtel, kuid isa oli algul selle vastu, kuid nõustus sellega hiljem. Koer muidugi vanemate tahtel, aga hamstri võtsime äkkotsusega, lihtsalt toodi ja kohe võtsime endale.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmikloomad oleme endale saanud tuttavate käest. Anti niisama ära, mitte millegi raha eest.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja
Kunagise kassi nimi oli Kusti. Koera nimi Posse.
Hamstri nimi Ammi. Praegu kassi nimi Simba. On küll erinevus hüüdnime ja pärisnime vahel. Mõtlesime igasuguseid nimesid, kuid lõpuks ema väljapakutud sobis.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kõikides saame teavet.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mina jaoks ei ole see tähtis, sest ka tavalised kassid on ilusad ja hoolitsetud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kassi eest hoolitseb kõige rohkem ema. Tavaliselt nv näen teda, kuna teda ei ole linnas, aga põhiliselt kuskil 2-3 tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, kuna ta on juba harjunud väikesest peale ostetud toitu sööma.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei ole käinud loomaarsti juures lemmikuga. Mõnda terviseprobleemi saab küll ise lahendada, näiteks kui ussid tal kõhus olid. Arvan, et see oleks küll vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Arvan, et oleks ennem parem talle tiinusevastaseid tablette anda, kui lasta kassipoegadel sündida, kes võivad tänavale sattuda ja nälga jääda. Anname küll tablette.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Ei ole lasknud. Looma järglased kas uputatakse või antakse teise perre.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Õues peetavate loomade varjualune on tavaliselt kuut. On küll lubatud ringi liikuda kõigis kohas. Kassil on lubatud voodisse tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kõige pikem reis on tavaliselt Rõudest Tallinna olnud lemmikloomal. Tavaliselt ennem võtsime teda koguaeg Tallinna kaasa, kui praegu pole enam võimalust ja tema eest hoolitseb naaber. Ei ole teda kaasa võtnud linnaskäikudele, peole jne. Ei ole kasutanud loomahotelli teenuseid, sest pole sattunud sellisesse kohta.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole ostnud ega õmmelnud riideid lemmikloomale. On küll väga palju mänguasje ,kõige rohkem hiiri, sisalik, paelu, palle jne. Oleme küll hankinud, sest tahame, et ta ilus välja näeks. Sooviksin küll viia spaasse, kui võimalus tuleks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei ole võimalik liiga palju hoolitseda. Peab hoolitsema ainult tema korrahoiu eest, muuga saab ta ise hakkama.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on ühiskond muutunud ja pööratakse rohkem tähelepanu lemmikloomade hoolitsemise vastu. Igast huviringe on loomadel väljamõeldud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Mäletan hamstri surma. Matsime ta enda suvilasse. Väga pikk aeg läks mööda, kui otsustasime uue looma võtta, sest ta jäi liiga hinge meile.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei luba teda lauapeale ja kraapida toas lille sees mulda. Oleme teda ise õpetanud puhtust pidama.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole olnud halbu kombeid. Tema peale ei tohiks karjuda vaid talle rahulikult seletada.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates Loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin küll ja arvan, et mõistab meeleolut ja kõnet. Olen küll selle väitega nõus.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jahh võib küll. Liiga palju kiitust teeb looma ülbeks. Meie kass on saanud liiga palju kiitust ja nüüd väga ülbe.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Peame tema wc ümber liiva ära koristama, süia panema. lapsed suhtlevad loomadega rohkem. Laps vajab looma, siis ka tema õpib kuidas loomi tuleb hoolitseda.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei peaks näiteks madusi ja sisalikke, sest kardan neid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean küll. Näiteks hiiri juba koduloomadeks.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mina arvan, et sellised loomad ei sobiks kodus pidada.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste «lemmikloom
Lemmikloomad-kassid, koerad, hiired, hamstrid jne. Ei mahu näiteks lehm, siga jne. Lemmikloomal on praktiline otstarve, teda niisma ei võeta.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sellepärast, et need pakuvad seltsi ja nad on väga armsad,kelle eest saab hoolitseda.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud kaks hamstrit siis kui ma olin 11-aastane sain ja mõlemad surid siis kui olin 14-aastane. Kui olin 13 sain koera.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Hamstrid võtsime äkkotsusena, isa ostis, ema polnud sellega üldse nõus.
Me õega tahtsime juba väga väikeselt koera saada, aga vanemad polnud nõus.
Võttis mitu aastat enne, kui nad otsustasid, et on nõus koera võtma. Me elame korteris ja sellepärast nad nõus polnudki, lõpuks suutsime nad nõusse rääkida.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me ostsime koera kuulutuse kaudu, hind oli 2500.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Hamstritele panime nimeks Pipi ja Liisu.
Koera üle mõtlesime, koerale oli juba perekonna poolt pandud täisnimi Galsi Just Fifi, ei tahtnud seda muuta, kuna nimi oli koera ema järgi pandud. Hüüame teda lihtsalt Fifiks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Teavet saame raamatutest, internetist ja telesaadetest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei mood ei ole oluline, tõu valisime sellepärast, et mulle ja mu õele meeldis see tõug kõige rohkem, tahtsime küll puhast tõugu, aga väga suurt rolli see ei mänginud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole kunagi osalenud ja ei poolda seda, kuna minu arvates pole see loomaga õige käitumine.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Loomaga tegeleme õega korda-mööda, ükspäev käin mina temaga kolm korda päevas jalutamas, söödan teda, kammin teda järgmine päev tegeleb sellega õde.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame valmis toitu ja vahel teeme ise, sõltub sellest, kuidas ise tahame.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti roole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud tema haigete kõrvade pärast, vaktsineerimist pean ma vajalikuks.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei suhtu sellesse hästi.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt
Ei ole lasknud järglasi saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie lemmikloomal on lubatud kogu majas ringi joosta, pesa on tal tehtud esiku nurka, isegi voodisse vahel võib ta tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pole sellist juhust olnud, et perega kõik koos välismaale läheme, kui läheme maale reisib ta koos meiega autos.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Teame küll millal tema sünnipäev on ja ikka omamoodi tähistame, viime ta metsa, kus talle väga meeldib, lubame maiustada.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Meie lemmikloomal on palju mänguasju ja tema pesemiseks kasutame spetsiaalseid vahendeid.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arust ei saa kunagi hoolitseda looma eest liigselt.
18. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei tohi tuppa pissida, laualt toitu võtta. Kui ta midagi sellist teeb saab karistada.
19. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine kais? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Meie koer oskab käsu peale istuda, lamada ja kõrval käia, õpetamine algas kutsikast peale maiustustega meelitades. Koertekoolile mõtlesime, aga ei jõudnud selleni, muidu pean seda vajalikuks, sest sealsed koerad on tõesti väga sõnakuulelikud.
20. Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah räägin oma lemmikloomaga, arvan,et koer mõistab inimese meeeleolu ja kõnet seda inimese hääletoonist ja käitumisest. Arvan, et loomadel on samuti omamoodi mõttemaailm.
21. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie peres suhtlevad ja mängivad koeraga rohkem mina ja õde, kuid ka vanemad pööravad talle tähelepanu. Laps vajab looma, see õpetab teda olla kohustatud millegi ees.
22. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
23. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mingil juhul ei peaks rotte ja ka usse ja enam ei taha ka hamstreid. Nad ei ole minu jaoks õiged kodu loomad.
24. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mul elab kõrval majas üks naine kes käib igal hommikul ja õhtul tuvisid toitmas ja ta on aidanud vigastatud tuvisid ja neid endale koju võtnud.
25. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei meeldi kohe üldse.
26. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom”
Lemmikloom on minu jaoks eelkõige koer ja kass, kuid tegelikult arvan, et lemmikloom on just see, keda inimene armastab ja teda oma kodus peab ja alati ei pea see olema loom, kellel pole praktilist otstarvet.
27. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmikloomad toovad majja rõõmu ja nad on armsad, nende eest tahetakse hoolitseda ja neid armastatakse.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Esimene loom oli umbes siis kui olin 4-aastane (aastal 1993) ja selleks oli musta värvi valgete sokikestega kass.
loom oli kuskil kaks aastat hiljem ja selleks oli koer (krants), seejärel oli teine koer (saksa-lambakoer). 9- aasta vanuselt sain hamstri. 16-aastaselt saime tavalise euroopa tõugu kiisu ning peale selle segaverelise pikakakarvalise kiisu.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koerade võtmise idee oli isa poolne, kuid seda arutati ikka perekondlikult. Kasside võtmise idee oli ema poolne, hamster oli kingitud, kuid ülejäänud perega arutati ka tema võtmine koju läbi. Kõikide loomade puhul on kaalutud seda, et kas suudetakse nende eest piisavalt hoolt kanda ja neile piisavalt ruumi ja vabadust pakkuda. Lõplikud otsused on olnud alati ühised.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerade kohta ei oska öelda. Olin liialt väike ja ei mäleta kust nad pärit on. Esimese kiisuga oli sellinu lugu, et emme töö juures hoovis oli üks suur emane kass, kes sünnitas väikesed pojad, kuid seda vahetult enne talve tulekut. Kõik pojad said töömeeskonnaga ära jagatud omavahel või teistele tuttavatele pakutud. Lõpuks jäi alles viimane tita. Ja emmel hakkas temast nii kahju, et ta rääkis lastele sellest kiisus ning me otsustasime ta oma perre võtta ja talle soe kodu pakkuda. Teise kassi võtmise lugu on aga selline, et tuttava tuttava kassil sündisid pojad. Kuid kuna ta ise rase oli ning pidi üsna pea sünnitama minema, siis pidi ta ka kiisudest kuidagi lahti. Otsustasime siis selle väikese karvapalli oma koju võtta, selle asemel, et lasta ta merekooli, (selleks ajaks eelmist kassi enam polnud).
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja
Esimene kiisu oli Liisu (isa pandud nimi), esimene kutus oli Penni (isa pandud nimi), teine kutsu oli Steffi (isa pandud nimi), hamster sai nimeks Pipi (minu oma otsus), teine kass oli Viplala (ema pandud) ning kolmas kass oli Kessu-Nässu (kuna pere jäi 2:2 seisuga nende kahe nimega, siis pandi mõlemad).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Esialgset infot saime tuttavatelt, kellel on endal samad loomad, koerte puhul on kodus olnud ka raamatud. Muu on internetist ning veterinaridelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood pole kohe kindlasti mitte mõjutanud. Looma tõupuhtus pole samuti oluline. Põhjus selle, et nad on alati võetud nende endi pärast, mitte ideega nendega kuskil näitustel käia. Suurus on rolli mänginud vaid koerte puhul, kuna vaja oli koera kes maja valvamisega ka hakkama saab, siis sai ka suuremat sorti võetud - saksa-lambakoer.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud. Näitustesse suhtun hästi. Kui on ilus loom ning inimesed näevad nendega palju vaeva ning tegelevad nendega, siis miks mitte näidata tulemust oma ala asjatundjatele.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koeradega tegeles ainult isa. Tema laskis nad välja (oma suurest puurist koos kuudiga hooovi jalutama), samuti ka toitis, pesi ning hoolitses kõige muu vajaliku eest. Samuti hoolitses tema ka esimese kiisu eest. Hamstri eest hoolitsesin mina üksinda, sest ta oli mulle kingitud, vahel teised pereliikmed mängisid temaga. Viimased kaks kiisut on olnud rohkem emme lemmikud, seega kõige suuremat hoolt kandis just tema nende eest. Kuid kui ema tööl oli või ära, siis tegelesin mina nendega. Kasside pesemine oli ainus ülesanne, mis oli 100% minu teha. Ei oska öelda, kui palju aega päevast keskmiselt loomaga tegeledes veedan. See oleneb väga paljust.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmikloomade jaoks oleme alati ostnud spetsiaalset toitu, kuna see on minu meelest parim võimalus selleks, et kõik vajalikud ained ning õigetest kogustest saaks ta kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
kuna Viplala oli võetud õuest, siis oli vajalik tema tervisekontroll ning vaktsineerimine. Nässu-Kessu puhul oli probleeme ka silmadega. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik, eriti kui nad viibivad väljas aeg-ajalt, see aitab vältida nakatumist erinevatesse haigustesse, mis loomade seas levivad. Pigem vaktsineerida kui hiljem vaadata, kuidas loom põeb mõnd haigust, sest reeglina on ravi palju ebameeldivam kui vaktsiin.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on küll valus ning ebameeldiv loomale, ning pole loodusega kooskõlas, kuid kui pole plaanis järglasi saada, siis on ta õigustatud ehk. Tiinusevastaseid tablette pole andud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Saksa-lambakoeral Steffil lasime järglasi saada, tema oli paaritatud samat tõugu isase koeraga ning mitmel korral. Pojad müüdi maha, neist üks jäeti alles. Kassidel pole lasknud järglasi saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koertel on olnud oma hästi suur nö puur, kus sees on piisavalt ruumi liikumiseks ning ka kuut. Igal õhtul lasti koer suurde hoovi lahti jooksma paariks tunniks. Talvel ning muul väga külmal ajal olid nad toas. Voodisse neid ei lubatud. Kassid on ise omale korteris nö oma lemmik koha leidnud, kus nad uinakuid teevad ja neile olla meeldib Ööseks on mõlemal kassil olnud komme minna emme voodisse selja taha magama.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Suurtmaid reise pole ette tulnud sellel perioodil, kui kodus olnud lemmikloom. Niisama külla või linna minnes pole neid kaasa võetud. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud, sest pole vajadust olnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ikka teame. Tähistatud on seda lemmikule väikese kingituse ostmisega.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Lemmikul on omad mänguasjad küll. Samuti on neil olnud oma spetsiaalsed šampoonid ning harjad ja vastavad küünetangid.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kindlasti on. Paljud loomad on kas üle toidetud või liialt palju vitamiine antud. Ära hellitada on kerge. Asjadega ei tohi üle pingutada. Tuleb jääda normide piiresse.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei oska öelda. Mind ei olnud sellel ajal olemas.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Üks kass läks ära ning teise pidime ära andma, seega pole surmaga kokku puutunud. Teiste loomade surma ajal olin liialt väikene, ei mäleta enam.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Pole puhtuse probleeme ette tulnud. Kiisu on esimest korrast alates oma liivakastis käinud. Seda mõlema kassi puhul. Lilli ei näri ja mulda ka ei kraabi. Vist on vedanud.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Pole olnud halbu harjumusi. Karistuste suhtes ei oska samuti midagi öelda. Ehk veidi kurjemat häält teha ja nina peale nipsu. Kindlasti ei tohiks looma peal füüsilist vägivalda kasutada.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ole õpetanud. Kõik trikid on loom ise selgeks õppinud. Näiteks meie kiisu Nässu teeb lõunauinakut meelsasti nari teisel korrusel päevateki peal. Et sinna saada on ta selgeks õppinud, kuidas redelist üles ronida. Koerte puhul ehk on vajalik dressuur, eriti suurte koerte puhul, eelkõige sellepärast, et loom ja inimene üksteist paremini mõistavad, ning et loom vajadusel kuuletuks.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka räägin. Kuigi ta ei saa aru lausetest ja sõnadest. Siis arvan, et loom tajub siiski meeleolu, kas tegemist on rõõmsa tujuga või vastupidi kurva tujuga, on inimene ärritunud või vihane. Minu meelest loom mõistab seda.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei tea küll ühtegi näidet.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kui tegemist on olnud otseselt lapse isikliku loomaga (nt. talle kingitud), siis tegeleb laps ise temaga 90%. Puhastab puuri, peseb, hooldab, käib veterinaari juures, annab süüa, mängib, räägib. Ülejäänud pereliikmed teevad neid asju vabatahtlikult, vastavalt sellele kas neil on aega ja tahtmist. Samasugune süsteem kehtib siis, kui loom on täiskasvanu oma. Sel juhul on lapsed need kes tegelevad siis kui tahavad.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ikka jah. Omavahel saab muljeid vahetada ning nõu küsida.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ise isiklikult ei peaks kindlasti madusid ning putukaid. Põhjuseks, arvan et nad sobivad loodusesse paremini kui minu koju klaaskasti. Teiseks on nad minu jaoks üsna ebasümpaatsed.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsitisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean. Mõni aasta tagasi leidsime sõbraga maalt puu otsast alla kukkunud linnupojad. Kuid teatavasti linnuemme neid enam tagasi ei võtnud. Seega võtsime nad oma hoole alla. Toitsime ja kasvatasime, oma sõrmeotsast õppisid nad ka lendama lõpuks. Peale sellist hoolitsust muutusid nad küll lemmikuks, see oli paratamu. Kuid tuli ka aru saada, et nad tuleb võimalikult kiiresti loodusesse tagasi lasta ning nendega võimalikult vähe kontakti luua, et nad säilitaksid oma iseseisvust. Samuti olen kuulnud, kuidas väikesi karutitasid on omas kodus mõnda aega kasvatatud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Arvan, et miks mitte ka selliseid loomi pidada. Ainus tingimus, et neile loodaks võimalikult hea keskkond. Nii kaua pole mul selle vastu midagi, kui neid loomi ei ahistata, ega peeta kehvades tingimustes. Kui inimene võtab omale sellise looma, siis peab ta kindlasti arvestama, kui palju aega ja raha ning milliseid tingimusi läheb vaja. "tavalised" koduloomad vajavad neid nii samuti, kuid eksootilised loomad pole nii kodustunud ja kohanenud, seeda vajavad nemad ka märksa suuremat tähelepanu.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad saavad olla kõik maailmas eksisteerivad loomad. Kui ma väike olin, siis mu lemmik oli elevant, kuigi tahtsin oma ühte nii väga ka koju, ei saanud. Koduloom on siiski veidi kitsam mõiste, kuid lemmik on iga inimese individuaalne asi, olgu selleks siis elevant, tarakan, madu, kass või antiloop või hoopis keegi teine. Koduloomad on kodustatud. Nad ei vaja ilmtingimata looduslikku keskkonda, vaid on kohandunud nö tehistingimustega. Kui lemmikuks pakkusin ma antiloopi, siis koduloomade hulka ta siiski ei käi. Ta lihtsalt ei mahu keskmisse koju ära. Need tingimused ei sobi talle, vaid ahistavad teda. Lemmikloomal ei pea olema praktilist tarvet, kuid võib, ma ei leia, et see rolli mängiks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikuid eelkõige seltskonna mõttes. Koer ja kass on oma peremehele/naisele truud. Nad rõõmustavad lihtsate asjade üle, nagu kui nende hooldaja peale pikka tööpäeva koju tuleb või kui nad saavad õue minna ja nendega mängitakse. Vanuritel, kes üksi elavad on lemmikutest palju abi, neil on kelle eest hoolitseda ja kellele maailma asjadest jutustada, kui kedagi teist parasjagu vestluskaaslaseks pole. Lemmikutel on kindlasti ka esteetiline väärtus, näiteks paljudel inimestel on kodus kalad, see loob koju looduslikuma õhkkonna ning annab interjöörile palju juurde. Hea kindel tunne on, kui tead et koju minnes keegi juba ootab, ja keegi ei vaidle vastu. Saab kellegi eest hoolitseda ja kedagi armastada ilma tingimusteta.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud hamster aastal 2004-2006 ja siis kass aastal 2003.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti minu soovil. Otsus tuli üsna äkiliselt. Kassi puhul oli palju vastuargumente teiste pereliikmete poolt, kuna ta on suur loom ja nõuab palju hoolitsust ja tähelepanu.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Hamstri ostsin loomapoest, maksis umbes 50 krooni. Kassi sain sõbranna käest tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Hamstri nimi oli Pätu. Nimeks panin Pätu lihtsalt, ilma mingisuguse põhjuseta. Kassil oli nimi juba olemas endise omaniku poolt. See oli Eli.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Mul ei ole enam lemmiklooma, sellepärast ei otsi ka loomade kohta teavet kuskilt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei ole mõjutanud. Sellepärast, et see ei ole minu jaoks oluline. Ma ei ole võtnud endale looma edevuse pärast, et ta peaks olema puhtast tõust, vaid sõbraks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage raiun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud rimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil ei ole praegu kodus looma aga kui oli siis tegelesin kassiga mina, hamstriga vend. Hommikul vahetasime joogivett ja andsime kassile hommikusööki, koolist/töölt tulles lõunasööki ja õhtusööki. Mängisime ja suhtlesime ka kassiga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostsime poest spetsiaalset, kuid ka valmistasime ise toitu. Mis hetkel mugavam või parem oli.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Kassiga pöördusin küll loomaarsti juurde, kuna tal oli kõht lahti koguaeg. Arvan, et suuremate loomade vaksineerimine on vajalik. Eriti nende, kes käivad vabalt õues ringi.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei oska steriliseerimist kommenteerida, kuna endal kodus emaslooma ei ole. Aga arvan, et see on vajalik, kui loom on õueloom.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Minu kassi pesa oli vooderdatud korvikese sees, väga pehme ja mõnus. Jah minu kass võis vabalt korteris ringi käia. Õues olles panin talle kassirihma kaela, et ta ära ei kaoks. Jah, mu kassil oli luba mu voodisse tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Olen võtnud oma kassi kaasa maale, vanaema juurde. Seal oli ta paar nädalat. Transportisin teda autos. Ei ole kasutanud loomahotelli teenuseid.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Minu kassi sünnipäev oli juunis. Ostsin talle sünnipäevaks maitsvat sööki ja head paremat ning mängisin temaga terve päeva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole ostnud enda kassile riideid ega neid ka õmmelnud. Jah, mu kassil oli mänguasju, igasugused kõrinad ja närismispallikesed. Kassi pesemiseks oli ekstra kasside jaoks mõeldud šampoon. Ei ole viinud oma kassi spaasse.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah, läheb küll. Kui loom liiga ära hellitada, siis ei kuula ta enam perenaise/mehe sõna.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei olnud inimestel nii palju raha, et enda elu mõnusaks teha, rääkimata lemmikloomade... tänapäeval aga kulutatakse loomadele tunduvalt rohkem raha kui siis.. samuti nõukogude ajal oli loom rohkem tööloom, nüüd aga rohkem sõber.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Minu lemmikloom kadus ära. Sellepärast ei saanudki teda maha matta ega ei teagi kas ta on kiigutab kõrgemal vikerkaare serval jalgu või on leidnud endale uue toreda peremehe.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Õpetasin kassile seda, et kardinaid mööda ei ronita ja muud seesugust.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kassil oli kombeks küüntega vaipa kraapida. Sellest ta lahti ei saanudki.
Mis teha, tuleb arvestada ka loomaga. Arvan, et füüsiline vägivald ei sobi karistuseks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Õpetasin enda kassile kahe käpa peal kõndimist, tema pea kohal vorsti tükki hoides.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, rääkisin enda kassiga. Arvan, et ta saab aru meeleolust ja häälest.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, ta võib arvata, et ta saabki kõike teha mis tahab ja muutub ise peremeheks.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kohustus looma suhtes on sellel lapsel, kes selle looma majja võttis.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks mingil juhul usse ja rotte. Sellepärast, et need on ebameeldivad loomad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Jah, minu vanaema leidis katkise tiivaga tihase ning hakkas teda turgutama.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Arvan, et need loomad ei sobi koduloomadeks. Nad on siiski loodud metsikuteks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste
Lemmikloom on loom, kes ei ole ainult praktiliseks otsatarbeks, vaid kes on ka seltsilise ja sõbra eest. Koduloomaks nimetatakse rohkem lehmasid, sigu jms, lemmikloomaks aga koeri, kasse, hamstreid.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesel ei pea tingimata olema lemmikloom aga see loom annab talle kindlasti palju juurde. Sõbra ja seltsilise.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Minul on olnud rott ,hamster ja väiksed hiired. Kõige hiljutisem oli rott ,kes mingit aega tagasi ära suri.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti kas minu või mu venna soovil. Erilisi argumente ei olnud ainult, et see kelle loom see on see peab ka puuri puhastama.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite võii anti muidu ära? Milline oli hind?
Oleme loomapoest ostnud ja hinda ma ei mäleta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Ühel hamstril oli nimi Killu. Kahjuks ei mäleta kuidas see nimi saadi aga teise loomi oleme me kutsunud nende nimetuste järgi: rott on rott ja hiir on hiir.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei ole kuskilt informatsiooni otsinud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud. looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ma olen tahtnud kodulooma võtta ainult sellepärast. et oleks kellegi eest hoolitseda.Tõug ei ole mulle oluline olnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse Suhtute?
Ma ei ole osalenud oma lemmikuga loomanäitusel ja ma arvan et sellised üritused on toredad kuna n. kassinäitused on väga vinged kuna kassid meeldivad mulle väga.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kireldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Puuri puhastab see kelle loom ta on ja päevas võibolla 5 minutit tegeletakse temaga kui just ei puhastata puuri.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Poest ostetud toitu on lihtsam valmistada.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerida tuleks suuremaid loomi aga ise ei ole loomaarsti juures käinud koos oma loomaga
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on täiesti mõeldav, ma ei ole selle vastu.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Minu koduloom ei ole saanud järglasi. Ei ole lasknud teda kellegagi paarituma.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui on maale sõit võtan ma oma loomakese kaasa.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei tea.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ei ole talle selga pannud aga puhastamis lapikesi olen küll ostnud.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ajuvabaks läheb asi siis kui arvatakse et n. koerad saavad aru inimestest. Kõige tobedam on koertele mõeldud spad kus neid muditakse jne. Koer ei mõtle ju, et see nüüd on mu elu parim päev.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei oska öelda.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie matsime ta oma suvilasse ja uue lemmiklooma võtmisega on alati peetud natuke vahet.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Järgnevatele küsimustele ma ei saa vastata kuna- minu koduloom ei saa mitte millestki aru kuna ta on hamster.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mins ei võtaks endale koera kuna need loomad mulle ei meeldi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Minu isal oli mingit aega tavaline väike õuelind. Liiki ma ei oska öelda.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga. madu, iguaan, piraajad)?
Kui julgust ja viitsimist on siis miks mitte. Ise arvatavasti ei võtaks endale koju sellist looma kuna ei ole eriti huvitatud eksootilistest asjadest.
13. Millised toomad Tete arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste
Kõige toredam lemmikloom on kass. Temast ei saa eriti kasu aga ta ikkagi teeb sust välja ka. Koduloomad on lehmad ,sead ja hobused.
14. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Et kellegi eest saaks hoolitseda ja natuke põnevust oma ellu.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on olnud kassid, hamster, kalad, aga praegu on meil kassid.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Kõik olid poolt, et võtta kass.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me saime ta õe sõbrannalt. Meile anti ta niisama ära.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime" vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Meie loomade nimed on olnud Feeder, Miki, hamster Tiksi ja kalad. Praeguse kassi nimi on Toma, teda võib ka hüüda Toskaks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Me saime teavet tuttavatelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Meie kass on tavaline halli värvi.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Me ei ole osalenud loomanäitusel kassiga.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Süüa annavad kõik kui vaja on.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me ostame, sest meie emane kass ei taha muud eriti süüa, aga isane sööks kõike.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Me oleme mõlemaid kasse operatsioonile viinud. Toskal tegime nii, et ta poegi ei saaks enam, aga teisel oli põsk katki.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei anna.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud" või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Järglased on ise tulnud me pole paaritanud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Lemmikloom võib liikuda terves korteris, aga me ei luba teda voodisse ega lauale.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui me ära oleme sõitnud on ta jäänud naabrite hoole alla. Me ei võtta lemmiklooma kaasa.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Meie kassi sünnipäev on 23. augustil.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Meie ei pane kassile riideid selga, aga meil on spetsiaalne kassišampoon.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Meie hoolitseme kasside eest tavaliselt.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on palju spetsiaalseid kassi hoolitsemise eest asju.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Oleme matnud küll ja siis uue looma võtnud.
20. Milliseid „kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Me ei luba laualt toitu võtta.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Nad tulevad mustade käppadega tuppa ja määrivad kõik põranda ära.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Me ei ole ühtki trikki ega midagi õpetanud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma ei räägi kassiga.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? kirjeldage mõnda näidet.
Näiteks meie isane kass on kogu aeg isa juures, sest ta annab talle süüa.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kui kass oli väike ma mängisin temaga.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Me ei peaks rotti, sest meile ei meeldi rotid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Me oleme pidanud peale kasside hamstrit ja kalu.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste «lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom" "koduloomast"? Kas "lemmikloom" on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad on need, mis meeldivad. Lemmikloom ja koduloom on peaaegu ühesugused asjad.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud 3 hamstrit ja hetkel on küülik. Hamstri sain ma siis, kui ma olin umbes viieaastane. Mul oli järjest kaks hamstrit ja mu vennal üks.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Küülik võeti minu soovil. Me kaalutlesime paar kuud enne tema võtmist. Vastuargument oli see, et vanemad arvasid, et ma ei hoolitse küüliku eest ja pooltargument oli see, et meie kodu tundus kuidagi tühi ilma lemmikloomata.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiklooma ostsime me lemmiklooma poest. Küülik maksis 300 krooni.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Minu kahe hamstri nimi oli vist Tiki ja Taki. Mu venna hamstri nimi oli Robi ja mu küüliku nimi on Jassu. Meil ei ole olnud erinevust pärisnime ja hüüdnime vahel. Mu vend pani nime enda hamstrile ja mina oma kahele hamstrile. Me küülikule pani nime mu isa, sest see küülik on meie pere oma, aga hamstrid olid rohkem minu ja mu venna omad.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmiklooma kohta oleme teavet saanud raamatutest ja internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma töupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole meie lemmiklooma valikut mõjutanud. Valinud oleme looma, mis paistab olevat tore ja lõbus ja inimsõbralik lemmikloom. Tõupuhtus ei ole oluline, kuna me ei võta lemmiklooma näitustel käimiseks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole käinud näitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma eest hoolitseme me kõik: mina teen tal puuri puhtaks, ema puhastab tuba, kus mu küülik enamasti on, süüa paneme kõik, kui näeme, et tal seda pole. Väljas käib ta ise, sest me elame esimesel korrusel ja siis ta käib meie verandal. Puuri puhastan ma keskmiselt korra nädalas. Ühe tunni ma kindlasti tegelen päevas oma küülikuga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me ostame oma lemmikloomale süüa poest, kuna seal on kuivtoit, kus on palju vitamiine ja tähtsaid toitaineid sees. Me ostame kuivtoitu lahtiselt, kuhu firmat ei ole peale kirjutatud.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti juures on käinud meil küülik sellepärast, et tal on olnud hambad liiga pikaks kasvanud ja kord hammustas teda puuk. Me anname küülikule kuivtoitu, kui tal on kõht lahti (siis on ta ilmselt liiga palju söönud võilillelehti või muud värsket). Lemmiklooma vaktsineerimisse suhtun ma positiivselt, sest kui neid oleks näiteks viis aastat tagasi vaktsineeritud, oleks nakkushaigused väga levinud ja meil ei oleks lemmikloomade võtmisel nii suurt valikut.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ma arvan, et väikeloomi steriliseeritakse sellepärast, et nende järglasi ei taha keegi osta. Aga kasse ja koeri ei peaks minu arvates steriliseerima, sest nende järglasi tahetakse. Ma leian, et tegelikult ei ole vaja steriliseerida, sest las iga loom elab oma täisväärtuslikku elu. Minu küülik on isane.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritunud? Mida tehakse looma järglastega?
Me ei ole oma lemmikul järglasi lasknud saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jassu pesa on ühes pisikeses toas, kus on vähe mööblit. Seal on ka ta puur, kus sees on söök. Aga muidu ta saab seal toas kogu aeg ringi liikuda ja iga päev saab ta ka väljas käia. Ta võib muidu igal pool käia. Täiesti vabalt ei tohi ta sellepärast olla, et muidu ta võib hakata elektrijuhtmeid närima. Ta võiks küll tulla voodisse, aga asi on selles, et tema on esimesel korrusel ja magamistoad on teisel.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikemal reisil ei ole Jassu käinud. Ta on meil käinud sugulaste juures, kui kedagi koju ei jää tema eest hoolitsema. Ta on reisinud puuris. Loomahotelli teenuseid pole me kasutanud, sest me ei tea, kus see ongi ja pole vajadust ka tulnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jassu sünnipäeva me ei tea, kuna me ostsime ta lemmiklooma poest ja meil ei tulnud sel hetkel pähe seda küsida.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Me ei ole oma lemmikule hankinud riideid ega ka ise teinud. Jassul on mänguasjaks üks kõlisev pall. Jassu peseb ennast ise ja hoolitseb enda eest ise. Poest ei ole me selliseid hügieeniasju ostnud. Jassut ei ole me viinud spaase ning ilmselt me ei vii ka, sest me ei tea kus spaa asub.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ma arvan, et on küll võimalik üle hoolitseda. Piir on minu arvates selle koha peal, kui lemmik muutub pirtsakaks ja on aru saada, et ta on ära hellitatud.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ilmselt on koolitus teistsugune ja lemmikloomapoes on suurem valik. Teadus on arenenud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Hamstrid me matsime aiamaale. Mind seal kohal ei olnud, kui seda tehti. Algul ei tulnud mõttessegi võtta uus loom.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Jassu ei tohi elektrijuhtmeid närida ega ka arvuti taha pugeda. Jassu on puhtusepidamise ise ära õppinud. Me ei oskaks küülikule puhtust hoida. Ta teab, mida ta teeb väljas (õues) ja mida oma toas.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Selliseid halbu kombeid ei ole mu lemmikloomadel olnud, mida on olnud raske võõrutada. Ma arvan, et looma tuleks karistada eksimuse eest sellega, et tõstetakse kõvemat häält tema peale.
Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Jassule ei ole ma trikke õpetanud. Ma arvan, et põhjalikum dressuur oleks oluline, sest kui kutsikas on veel noor ja teda on halvasti õpetatud, siis saab teda hakata kohe paremini ümber õpetama.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma räägin oma lemmikuga, kuna tunnen, et ta saab selle kaudu paremini aru, et ma temast hoolin. Ma usun, et ta mõistab inimese meeleolu. Kui mõistab, siis väga väikesel määral inimese kõnet. Aga loomad kindlasti mõtlevad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei usu, et kasutaks. Vähemalt mul on nii heatahtlik lemmik, et ma ei ole veel pidanud seda läbi kogema.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? laps Teie arvates vajab looma?
Mina pean koristama Jassu puuri. Ma arvan, et meie peres suhtlevad vanemad, mina ja mu vend Jassuga võrdselt. Jassu ei pelga meist kedagi. Viimasele küsimusele peaks mu ema või isa vastama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Meie sõpruskond ei ole laienenud peale looma võtmist.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks ämblikku, kuna ma kardan ämblikke. Ma ei peaks madusid, sest minu teada nad söövad surnud või elus hiiri ja mul hakkaks hiirtest lihtsalt nii kahju.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ühel me maja naabritest elas veranda all siil ja talle viidi piima.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma arvan, et kellele meeldib, võib neid pidada, aga mul ei ole nendega kokkupuudet ja muud ma nendest ei tea.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom” „koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Ma arvan, et kõiki loomi võib pidada, kui see sulle meeldib ja kui sa oskad ta eest õigesti hoolitseda. Lemmikloom on rohkem meelelahutus, aga koduloom annab sulle näiteks liha või villa. Lemmiklooma saab pidada ka selleks, et vaadata, kui hästi sa oskad elusolendi eest hoolitseda.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et meelelahutuse ja seltskonna eesmärgil.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Internet, raamatud, tuttavad.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei ole. Ei ole, iga loom on armas olenemata tõupuhtusest.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei, me ei ole käinud loomaga näitusel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiliselt hoolitseb ema.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Toitu ostame ja teeme ka ise. Ostame krõbinaid ja kaerahelbeputru keedame, sest koer on suur ja sööb palju.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimiseks, pole olnud probleeme. Hästi ja see on vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Minu arust pole seda meie loomadele vajalik. Mõne haiguse tõttu on see vajalik. Tablette ei anna, tubane kass ei puutu kokku isastega.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud" või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole, ei soovi järglasi. Ei ole lihtsalt juhtunud. Pakutakse teistele, endale ei jäeta.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kass on toas, kõik lubatud. Koer on õues, ketis öösel esikus, õhtul lahti. Koer ei tohi voodis käia, aga kass küll.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Oleme võtnud pikemale reisile. Tavaliselt ei jätta maha. Auto pakiruumis. Ei võta linna. Ei ole vajalik loomahotell.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Teame, millal on ja tähistame 16. juuni ja 5. august, ostame kallimaid maiustusi ja endale torti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei, me ei ole riideid ostnud. Mänguasju on kummist. Jah, oleme ostnud šampooni pesemiseks. Ei vii kuhugi spaasse.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Muidugi on võimalik üle hoolitseda. Ei hoolitse liiga palju.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on loomapoed.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine on tavaline ja otsustasime võtta uue looma.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jah, koer hüppab rõõmust. Pole veel saanud jagu. Kohe, pahandamisega.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine mõjus? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Jah oleme küll, küsimist järjekindla maiusega. Võiks küll viia koertekooli, alluks kergemini korraldustele.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, räägime loomaga. Ei mõista meeleolu ega kõnet.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei või peremehe kiindumust ära kasutada.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed söödavad, puhastavad. Vähem kui täiskasvanud. Vähem tegelevad lapsed. Jah, laps vajab looma.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole hakatud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole looma, kelle eest ma ei hoolitseks.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea näiteid.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Loom on küll eksootiline, aga peavad olema tingimused ja oskused.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste "lemmikloom" raamidesse? Mille poolest, kui üldse "lemmikloom" "koduloomast"? Kas "lemmikloom" on ainult loom, kellel pole praktilist otstarvet?
Kõik loomad võivad olla lemmikud.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Nad on seltsiks, on, kellega tegeleda. Inimestel pole igav ja neil on kellega tegeleda.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on olnud:
Koer (oli siis kui mina olin umbes 4 a.)
Kass (oli siis kui mina olin 9 a.)
Hamster (oli siis kui mina olin 11 a.)
Kass (oli siis kui mina olin 12 a.)
Rott (on mul praegu koduloomaks).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti terve pere soovil. Alguses oli ema roti võtmise vastu, aga nüüd on ta juba harjunud. Mu emale meeldib see rott. Koerakutsika ostsime kolmesaja krooni eest. Esimese kassi saime ühelt tuttavalt tasuta. Hamstri ma ostsin loomapoest neljakümne krooni eest. Teine kass sündis emaselt kassilt, kes oli meil juba ennem, aga kadus ära. Nüüd on meil rott, kelle ma ostsin ka loomapoest umbes kolmekümne krooni eest.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Mina mõtlesin alati oma loomadele nimed: Zimmi (koer), Laigu (esimene kass), Kiku (hamster), Cheetos (teine kass), Rixi (rott).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Meie saame lemmiklooma puudutavat teadet tuttavatelt ja ajalehtedest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mind ei ole mood mõjutanud ega ka tõupuhtus. Kui mulle loom meeldib, siis me võibolla ka tema võtame.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud, aga ma arvan, et see võibolla meeldiks mulle.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Mina puhastan oma rotipuuri ühe korra nädalas. Oma koduloomaga päevas veedan ma aega umbes 20 minutit kokku.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Meie ostame oma rotile päevalilleseemneid ja vahepeal ostame ka loomapoest mingit toitu.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ma kavatsen minna loomaarsti või loomapoemüüja juurde, et rotil küüsi lõigata, kuna ma ise veel igaks juhuks ei lõika.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ma arvan, et see on vajalik.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole järglasi tulnud ja kui tuleksid, siis annaksin tuttavatele või sõpradele.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Minu rotil on oma puur, kus ta elab ja ma luban teda enda voodisse.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Alati kui ma kuskile lähen, annan ma oma rotile süüa ja juua ning ta jääb koju oma puuri.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ma oma roti sünnipäeva ei tea täpselt, aga mul eelmistel loomadel oleme sünnipäevi pidanud.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ma ei ole oma koduloomadele riideid õmmelnud, kuna ma pean ka ostmist mõttetuks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kui sa armastad oma looma väga palju, siis ei ole võimalik tegeleda temaga liiga palju.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma arvan, et tänapäeval on rohkem võimalusi ja vahendeid looma eest hoolitsemiseks kui nõukogude ajal.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meil on tavaliselt loom ära kadunud ja me oleme uue võtnud. Praegu kavatseme ka uut kassi võtta.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tavaliselt, kui ma roti puurist välja võtan, siis ma hoian tal silma peal, et ta midagi ei näriks.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Minu hamster oli selline, kes kogu aeg näris. Näiteks kui ma ühekorra õhtul oma jope ta puuri peale panin, siis hommikul oli see jope päris katki. Ma arvan, et näiteks kassil võiks eksimuse eest turjast kinni võtta ja ühe laksu anda.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ühel korral ma õpetasin oma rotti aknalaualt mulle sülle hüppama. Alguses ma aitasin ehk tõstsin teda, aga praegu ta juba hüppab ise. Ma ei pea vajalikuks põhjalikumalt dressuuri, sest ma arvan, et see ei ole vajalik.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma vahepeal räägin oma lemmikloomaga. Ma arvan, et loom mõistab inimese meeleolu ja kõnet. Mõtlemine on omane ka loomadele.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ma arvan, et see pole võimalik.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Minu kohustus on alati puuri puhastada, hoolitseda, mängida ja suhelda loomaga. Iga laps vajab looma!
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madu ja tarantel.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ma ei võtaks neist mitte ühtegi koduloomaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomad on alati meeldivad ja sõbralikud. Lemmikloomad on selleks, et neid armastatakse. Madu ja tarantel, sest ma kardan neid.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on teil olnud ja millal?
Hamster, kui olin 8-aastane.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Mina tahtsin. Kaaluti kaua. Tingimus, et ise hoolitsen tema eest.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Sõbra hamstril olid pojad. Anti mulle 10 krooniga.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nime panin ise. Nimeks oli Tupsu.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Internet, raamatud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Valiksin tõupuhta koera, kuid meie peres ei jätku selleks raha.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah. siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne). Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeledes veedate.
Algul puhastasin puuri ja toitsin looma mina, hiljem ema.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate ise? Miks?
Ostsime toitu ja rohtu korjasin ise.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti ei ole külastanud.
11. Kuidas suhtute lemmiklooma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on emasloom, kas annate talle tiinusvastaseid tablette?
Hamstriga ei tegelenud selliste asjadega, oli isane.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on "juhtunud“ või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oli isane hamster ja üksik.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Oli oma puur.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta alati sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis te oma looma transpordite ( puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Võtsime puuriga kaasa maale, sinna sõitsime autoga.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Sünnipäeva ei olnud.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Hamstril oli mängimiseks ratas, mis tiirles.
17. Kas Teie arvates on võimalik üle hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On ikka. Loom on ikka loom.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal puudusid loomadele spets. toidud, puurid, mänguasjad jne.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Hamster suri, matsime ta vanaema aeda. Tegin talle kingakarbist kirstu ja hauale panin lilli. Nutsin ka. Uut looma ei ole perre võetud.
20. Millised „kodureeglid“ olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Talle ei saanud õpetada puhtusereegleid. Aga kui jooksma lasin, teadis ta, kus on tema jooksurada.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halbu omadusi oli - kui vaatluse alt väljas, kippus kohe varjuma ja närima. Nendest välja koolitamist ma ei osanud ega poleks vist võimalik ka olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koerte kool vms)? Miks?
Trikke otseselt mitte. Aga ühest varrukast puges sisse ja teisest tuli välja.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Rääkisin aga arusaamises kahtlen.
24. Kas mõnikord võib oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska öelda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kui mulle on võetud loom, siis pean ise hoolitsema, mitte ema. Meil hoolitses ema rohkem, sest mul kadus huvi. Laps vajaks looma, kuid loom vajab ruumi ja kasvatuseks tingimusi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Mängisime kõik koos - need, kes sellest pesakonnast hamstrid said. Uhkustasime, kellel suurem loom ja kellel kiirem.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda te mingil juhul ei peaks? Miks?
Suurt koera, sest ruumi on vähe.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei oska öelda.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Vahva, aga endale küll ei tahaks.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste “lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom“ „koduloomast“? Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Ka koduloom võib olla lemmik. Lemmikloom on ainuke ja ta on sinu lemmik - neid ei saa olla mitu, vaid lemmikuid on ainult üks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Nad tahavad kellegi eest hoolitseda, jalutada ja uhkustada. Loom on ka sõber, kes ei räägi välja sinu saladusi ega halvusta sind. Kui kurb olen, siis tema võib sind lõbustada.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil olnud viis koera, kaks kassi ja üks rott. Koerad on võetud kõik suviti, kassid on sügisel võetud ja rott talvel.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meie praegune lemmikloom Mopsu võeti isa soovil. Koera võtmist ei kaalutud kaua. Koera võtmise poolt olid kõik.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiklooma saime sõbra käest. Koera eest raha ei küsitud, kuna andja oli loomasõber ja tema arvates elusolendeid nagu meie ei müüda.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Meie lemmikloomade nimed on olnud:
1) Kiki (kass) hüüdnimi – puudus
2) Hellu (kass) hüüdnimi – puudub
3) Kläpu (koer) hüüdnimi – puudus
4) Tšäky (koer) hüüdnimi – Tšäku
5) Karu (koer) hüüdnimi – Mõmmik
6) Pootsmann (koer) hüüdnimi – Possu
7) Mopsu (koer) hüüdnimi – Mopsik
8) Tšiki (hambster) hüüdnimi – puudub
9) Priki (hambster) hüüdnimi – puudub
10) Täpi (rott) hüüdnimi – puudub
11) Riti (rott) hüüdnimi – puudub
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Infot lemmikloomade kohta hangime internetist, aga koera kohta saatest „Sõber koer“.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Lemmiklooma valimisel ei ole me kunagi mõelnud moe peale. Seda, kas ta on puhtatõuline, uurime välja koera andjalt. Kui meie koera või mingit teist lemmiklooma valime, valime iseloomu ja kasvu järgi.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Meie lemmikloom on alles uus ja ei ole jõudnud näitusele minna.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koeraga tegelen tavaliselt mina.
1) Käin temaga jalutamas.
2) Toidan teda.
3) Pesen.
4) Käin regulaarselt loomaarsti juures kontrollis.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Toidu lemmikloomale ostame poest.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Haiguse pärast pole VEEL arsti külastanud, aga vaktsineerimas olen koeraga küll käinud. Minu arust on vaktsineerimine vajalik kasvõi igaks juhuks, et koeral või muul lemmikloomal haigusi ei tuleks.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei oska öelda, ausalt öeldes ei tea sõna tähendust.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oma lemmikloomadel oleme lasknud järglasi saada ja pärast ühe perekonnast endale ja ülejäänud tuttavatele andnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koera pesa on igal pool. Koer on lahtiselt hoovis ja kui magab, siis ta vedeleb kuskil päikese käes või magab lahtises kuuris, kus tal väike lemmiklooma poest ostetud pehme ase. Koer võib olla toas ja kõikjal aias. Koer võib voodis magada külmadel ilmadel ja peale seda, kui ta on vannitatud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole võtnud, kuna enamasti on alati keegi kodus. Koera võtame kaasa tihti sõprade juurde minnes.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Tema sünnipäev peaks olema suvekuudel, täpselt ei tea. No suvel olen muidugi koeraga rohkem koos.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid?
Riideid kui selliseid me talle ostnud ega ise teinud ei ole. Mopsil on aga mänguasju küllaga, temale kõige meelepärasem on isa väga vana talvekinnas.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Looma eest on võimalik liiga palju hoolitseda. Piir vajaliku ja ülehoolitsemise vahel annab märku siis kui lemmiklooma iseloom muutub.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Pole aimugi.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsus võtta uue looma või mitte?
Lemmikloom maeti lemmiklooma surnuaeda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tähtsaid asju ei ole lubatud närida. Korraldatud on nii, et kui tõesti midagi tähtsat kaotsi läheb tänu koerale, saab koer ka karistada.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie koeral on ainult üks halb komme. Närimine.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koerale õpetasin: istuma, sitsima ja käppa andma. Õpetamine läks kergelt.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ise ma koeraga (Mopsuga) ei räägi, kuna üldiselt ta ei kuulaks mind, kuna tal on praegu selline aeg, kus ta sahkerdab ja sebib igal pool ringi. Arvan, et koerad saavad meie hääletoonist väga palju aru.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei ole sellist asja kunagi ette tulnud, aga võib ju nii juhtuda, et koer seda ära kasutab.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Minu arvates laps vajab looma, kellega suhelda.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole suhtlema rohkem hakanud, aga loomadest oleme küll tuttavatega rääkinud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Tahaks kõiki lemmikloomi proovida pidada, polegi sellist, keda ei tahaks pidada.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ise olen proovinud hiirt kodustada, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna hiir põgenes ära.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimene selliseid loomi armastab, siis las pidagu, igaühele meeldivad erinevad loomad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmiklooma nime väärivad loomad, kes kuuletuvad inimesele. Lemmiklooma raamidesse ei mahu loomad, kes on liiga iseseisvad. Lemmikloom on meie perekonnaliige, aga koduloom on põhiliselt see, kellest meie kasumit saame.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Paljudel inimestel on vaja head sõpra, mõnel on lihtsalt vajadus uhkustada, et temal on tõuloom. Kuid enamik tahab endale uut parimat sõpra.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud kass, hamster ja koer. Kassi ja hamstrit mul enam ei ole, aga koer on meil alles küll.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koer võeti kõigi soovil, enne muidugi arutasime, et kas ikka võtta; aga lõpuks võtsime.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiku saime tuttavatelt ilma rahata.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Pärisnimi on koeral Jordan (Tšordan) ja hüüdnimi on Jorru. Nimi pandi pereisa soovitusel.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Raamatutest loeme vist kõige enam aga internetist ka.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Meie peret küll mingi mood ei huvita ja tõupuhtus ei ole ka nii tähtis, peaasi on ikkagi, et oleks see tahetud lemmik olemas.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Jordaniga pole me kuskil näitustel käinud. Aga muidu tunduvad need näitused üsna huvitavad.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Jalutamas Jordaniga küll käia ei saa, sest ta jookseb minema ja jalutusketi tõmbas ta ka pooleks. Pesemise kohta võib pigem öelda veesõda, sest muud moodi teda pesta ei saa, ta lihtsalt ei lase. Seda ei oskagi öelda, et kui palju ma temaga tegelen. Ehk umbes 2-4 h.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame Jordanile ainult krõbinaid ja konti, muu toidu valmistame ikka ise.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Mingit haigust küll Jordanil olnud pole, ainult vaktsineerimiseks oleme loomaarsti poole pöördunud. Vaktsineerimine on minu arust küll vajalik, sest muidu ei tea, mis haigus külge võib hakata.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Järglasi saada me ei ole küll lasknud ja tal endal on üpriski raske „kogemata” järglasi saada, sest ligiduses ei ela ühtegi samast tõust koera ja aiast välja on tal raske saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jordanil on üks hästi suur kuut ja ringi liikuda võib ta vaid aia sees, muidu jookseb ta kaugemale ja teda on väga raske tagasi saada. Ei tea, mis siis küll juhtuks, kui ta veel voodisse kah tuleks.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui me kuskile pikemaks ära jääme, siis minu sugulane tuleb maja valvama ja samas hoiab koera ka.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Seda küll ei tea, millal tal sünnipäev on, aga meie sünnipäevadel saab ta küll parema pala.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Eks ikka on kuskil piir ja ilmselt kunagi tasub loom selle eest.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogudest ma eriti midagi ei tea ja selle pärast ei oska ma niimoodi võrrelda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ikka seda, et külaliste vastu natuke viisakam olla ja et neid täis ei ilastataks.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
See ilastamine on halb, aga ega see nii hirmus ka ei ole.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei ole üritanud küll mõnda trikki õpetada. Koertekooli oleks küll pidanud ette võtma, kuid nüüd on juba liiga hilja.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka räägime temaga ja minu arvates saab ta küll minust aru. Ka loomadel on õigus mõelda.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei mina ei usu, aga vist on olnud küll kuskil Ameerikas või kuskil olnud selliseid juhuseid.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole midagi rohkem suhtlema hakanud, ikka samamoodi kui enne.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Võibolla hiirt või rotti, sest emale see küll ei meeldiks.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga madu, iguaan, piraajad)?
Eks iga inimene peab seda looma, mis looma tahab pidada.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Igasugused loomad võivad lemmikloomad olla, kuid mitte mingid krokodillid ja muud sellised.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kaks koera ja kass on praegu; rott, hamster ja merisiga olid umbes 5-7 aastat tagasi.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Tavaliselt ei ole võetud teatud isiku soovil, vaid kui otsustame, siis peavad kõik sellega nõus olema. Tavaliselt kaalutakse looma võtmist pikemalt, sest see on tähtis otsus. Põhiliselt on teatud loomade, nagu näiteks närilised, vastu olnud mina, vend ja isa, sest meile ei meeldi, kui nende eest lubatakse alguses hoolitseda ning pärast jääb see töö ikkagi meie teha.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Me oleme üldiselt loomad võtnud nii, et koerad ja kassid kuulutuste peale ja närilised ja väiksemad koduloomad oleme poest ostnud. Koerte eest on makstud tõupuhtuse eest palju, puudli eest maksime 5000 krooni, sest tal on paberid ja ta on ka näitusekoer.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Puudli nimi on Assol, ta on hispaania tõugu puudel ning nimi tuleb sõnast „päike“, kuid kutsume teda Assuks. Teise tõukoera nimi pole pandud algse peremehe poolt, vaid panime talle ise nime, tema nimi on Bosse. Kassile panime ise nime, tema nimi on Tuti.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet: (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kui midagi viga on, siis tavaliselt pöördume loomakliinikusse ja seal saame suurema osa teavet. Kuna puudel on tõukoer, siis ka loomaklubist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Jah, mõningal määral, sest oleme otsustanud, et toas peab olema väike koer ja väljas suurem, väljas oleval koeral peab olema võimalikult paks karvkate, sest väljas on talvel külm. Jah, tõupuhtus on tähtis, kuna me tahame loomad näitustele viia.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Jah, oleme ühe koeraga näitusel käinud. Tavaliselt läheb looma ettevalmistamiseks umbes 5 tundi, kuna on vaja enne lõigata küüsi, pesta ja siis veel hästi palju kammida. Ma ise olen käinud õega kaasas ühel näitusel. Päris huvitav oli vaadata, mis seal tehakse jne.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil hoolitsevad kõik kordamööda loomade eest, kuidas keegi kodus on, siis hoolitseb nende eest ja koertega tegeleme nii, kuidas kellelgi aega on.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, kuna seal on kõige rohkem vitamiine jne.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
On tulnud küll pöörduda, sest meie suuremal koeral tekkis mingi toidu vastu allergia ja ta pidi saama mingit möksi pea peale ja siis veel antibiootikume. Vaktsineerime igal juhul, sest palju on igasuguseid haiguseid infektsioone, millesse koer võib ära surra.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ma suhtun sellese päris hästi, osad inimesed ei taha oma lemmikutele kutsikaid ja sellepärast lasevad nad ära steriliseerida ja selles pole minu arust midagi halba. Isastel koertel võtab see näiteks tigeduse ära. Kui peremees peab seda vajalikuks, siis järelikult seda see ongi - vajalik. Ise ei anna koertele mingit rohtu.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole ja mina ei tahaks ka kuigi ema arvab vastupidi, nii et kevadel tulevad vist kutsikad. Siiamaani pole ühtegi kutsikat olnud.
Ma ei oska öelda, mida teeks, aga ma arvan, et lihtsalt müüks maha. Puhtatõuliste kutsikate müümine on päris kasumirikas.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Toakoeral ehk puudlil pole erilist aset, aga ta magab kõige rohkem kellegi süles või siis kott-toolil ning suurema koera koht on väljas kuudis, ta saab seal magada, aga üldiselt on ta kuudist väljas ja tatsab niisama ringi. Jah, väiksemal on lubatud igal pool ringi käia, suurema koera peame tuppa laskma siis, kui väljas paugutatakse näiteks rakette, kuna ta kardab neid, aga siis laseme ka ta ainult esikusse. Ainult puudlil on õigus tulla voodisse, ta magab isegi minu kaisus mõnikord.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Puudel on käinud näitusel Leedus ja seal ta käis nii, et teda ei pistetud küll korvi, aga hoiti koguaeg rihma otsas. Ise pole kuskil käinud, muidu arvatavasti leiaks kellegi, kelle kätte loomad viia, sest loomahotellid oleksid väga kallid. Ja ma arvan et oleks imelik 100 kg koera kastis vedada, selle jaoks peaks olema mingi lennuk, millega teda vedada, niisama autos teda poleks võimalik transportida, siis peaks võtma kastiauto, palju raha läheks rentimise peale.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Jah, teame. Tavaliselt ostame nende jaoks kas mingit konti, mis on nende lemmik, või lihtsalt mõne uue mänguasja.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või soovite viia oma looma spaasse?
Ei ole ühtegi riiet ostnud ja ei kavatse ka, näeksid liiga koledad välja. Mänguasju on, päris palju isegi, enamasti on need rohkem ümarad, mida saab veeretada. Jah, meil on mõlema koera jaoks eraldi shampoonid ja kammid, et karv oleks hea läikiv ja korras ja naha jaoks kasutame vajaduse korral tilku, mis teevad karva korda. Pole nendest niinimetatud spaadest kuulnud ega hooli ka, sest spaas käivad ainult inimesed.
17. Kas teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kus teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel?
Minu arust on see ebanormaalne, kui kannad looma kogu aeg süles ja annad kahvliga näiteks süüa - see on juba ülehoolitsemine.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma arvan, et siis ei olnud selliseid võimalusi loomadel nagu on need spaad ja puha, et sellel ajal lasti koer korraks välja ja lasti tal loomulikult joosta, tänapäeval seda enam eriti ei näe.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matused? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Me oleme pidanud 3 koera magama panema. Tavaliselt on isa ise viinud metsa ja maha matnud ja tavaliselt oleme võtnud uue koera päris mitte kohe, aga koer on ikkagi hea sõber ja on hea kui mingi loom sul on.
20. Millised „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Näiteks väiksemale koerale oleme õpetanud, et kui häda on, siis laseme ta välja, et tuppa ei või lasta, ja siis me unustame ta tavaliselt sinna. Ta on sellega juba nii ära harjunud, et hakkab ust kraapima. Aga muidu on nii, et kass sööb lilli, kui kõht tühjaks läheb, kuigi ema keelab, aga siis näeme, et lille lehed jälle augulised. Kassile on olemas tema väike majake, kus oma hädasid teeb, aga magab ta igal pool: kord kapil, siis jälle tooli peal ja diivanil jne, sööb ta ka kapi peal.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida on raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jah, suuremal koeral, kui ust kraapis, siis küsis süüa või tahtis tuppa saada. Saime sellest nii lahti, et kui kraapis, panime ketti ja peale seda enam ei taha kraapida eriti, vahepeal natukene peaga lõhub ust.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri? Miks?
Oleme väiksemale koerale õpetanud kahel jalal seismist, mis õnnestub tal päris hästi. Hea oleks, kui koertekool poleks nii kallis.
23. Kas te räägite oma lemmikloomaga? Kas teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Mõnikord küll räägime, näiteks kui koer küsib midagi kehakeelt kasutades, siis küsime, et mis ta tahab ja siis ta läheb sinna
kohta ja tänu sellele teame, mida ta tahab. Ja mõnikord, kui loom närvis on, siis räägime loomaga, et ta maha rahuneks ja samas ka kiidame teda, kui midagi head teeb.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, näiteks nii, et kui lased tal hästi palju kogu aeg midagi teha, siis lõpuks jääbki ta seda tahtma ja siis on teda raske sellest
võõrutada.
25. Millised on teie peres olnud laste kohustused loomad suhtes? Kas lapsed hoolitsevad looma eest rohkem kui täiskasvanud? Kas laps teie arvates vajab looma?
Meil on nii, et kui kedagi kodus ei ole, siis loom saab ise hakkama, aga kui keegi on kodus, siis see inimene kindlasti hoolitseb ka loomade eest. Kindlat korda meil ei ole.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema loomapidajatega?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom keda te mingil juhul ei peaks?
Mürgiseid ämblikke. Mitte neid ei kardaks, vaid surma kardaks.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse kodulooma on hakatud suhtuma kui lemmikusse või seltsilisse?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Need on omapärased ja ja huvitavad loomad, keda pidada. Lihtsalt nad ei vaja võib-olla nii palju aega kui koerad. Laisematele inimestele sobivad sellised loomad.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on Ioomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb
Ma arvan, et näiteks põder ja elevant nüüd küll lemmikloomadeks ei sobiks. Minu arust loom, kes tuppa ära ei mahu, pole enam päris lemmik. Koerad on ka väljas, aga toas olemine oleks neile samas piin, kuna neil on paks karv, nad on kohastunud välitingimustes elama. Ja miks ei ole praktilist otstarvet, koer on ju see, kes hoolitseb su eest ja kellest sa tunneks puudust, kui teda poleks. See kehtib kõigi lemmikute kohta. Kui meil koera ei oleks, oleks mul arvatavasti päris igav.
31. Miks teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest inimesed vajavad seltsi, et hoolitseda kellegi eest ja kellele saaks oma muredest rääkida.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kass oli, on ja jääb. Merisiga oli, hamstreid oli 2, kass sõi nad ära.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
See tuli suhteliselt äkkotsusena.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi leidsime, merisiga anti, hamstrid ostsime.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Hetkel on kass ainult ja ta nimi on Hõbe Pintsel, aga hüüame teda Pintsliks. Nimi pandi värvi, koheva karva ja saba järgi.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei saagi.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei tea. Mu kass kuulab ka vennaskonda, aga tanksaapaid on talle vist raske jalga saada.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole käinud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik tegelevad. Kui kass tahab välja või tuppa, siis ta ise küsib, meil pole vaja temaga jalutamas käia. Söök on tal kogu aeg olemas.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Poetoitu ostame.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Jah, kass on vaktsineeritud ja tal on ka operatsioon tehtud, et ta poegi ei saaks (ta on emane).
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Operatsioon on tehtud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme ikka jah, aga nüüd aitab, rohkem ei lase tal poegi saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kass võib käia igal pool peale kappide ja köögilaua.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma loomi transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei, kass jääb koju.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate te sünnipäeva? Kuidas?
Ei tea.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või soovite viia oma looma spaasse?
Loomapiinaja ma ei ole.
17. Kas teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kus teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsuse ja ülehoolitsuse vahel?
Ei oska öelda.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Siis ei olnudki lemmikloomi, ainult hulkuvad koerad ja kassid.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matused? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kui eelmine kass ära suri, siis matsime ta metsa, üsna ruttu võtsime uue kassi.
20. Millised „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kass ei tee midagi, mida ta ei tohi teha. See on alati nii olnud, juba lapsest saati talle selgeks õpetatud.
21. Kas mõnel teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida on raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri? Miks?
Jah, mu kass oskab „heil Hitler“ teha.
23. Kas te räägite oma lemmikloomaga? Kas teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ei, kass saab aru inimese meeleolust ja kõneviisist.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska öelda.
25. Millised on teie peres olnud laste kohustused loomad suhtes? Kas lapsed hoolitsevad looma eest rohkem kui täiskasvanud? Kas laps teie arvates vajab looma?
Iga inimene vajab looma, mitte ainult laps vaid ka täiskasvanud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema loomapidajatega?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom keda te mingil juhul ei peaks?
Ei oska hetkel öelda.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse kodulooma on hakatud suhtuma kui lemmikusse või seltsilisse?
Ei tea küll sellist juhust.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Rikkurite lõbu, kui raha on, siis miks mitte.
30. Millised loomad teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on Ioomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom" "koduloomast"? Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole praktilist otstarvet?
Koduloomadel on praktilisi otstarbeid palju, aga nad erinevad lemmikloomadest. Ma ei oska öelda kuidas, aga nad lihtsalt erinevad teineteisest.
31. Miks teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kolm hamstrit olid kunagi väga ammu, viis küülikut samuti ammu, üks lontkõrv jänes on siiamaani, kaks kassi juba aastaid (siiami ja angoora), koer (kolli) tuli kahjuks kaks aastat tagasi magama panna, kala oli mul ka ammu ja see suri ise ära.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meil on ajast-aega ohtralt koduloomi olnud. Alguse sai see koertest... Meil on olnud kuskil 3 koera. Lihtsalt meie pere ei oska ilma loomadeta elada. Esimene koer, kes oli alguses üldse minu vanaema koer ka, et koeral üksi igav ei oleks, otsustas isa talle hundikoera seltsi võtta. Meie tegelik esimene koer oli meil väga vana ja mingi hetk ta lihtsalt kadus. Hundikoer suri, kui olin kolmene ja kuna mina ja mu õde olime sünnist saati koertega kasvand, otsustati uus võtta, kes tuli raske haiguse tõttu kaks aastat tagasi magama panna. Siiamaani pole me uut koera võtnud. Ja ma arvan, et meie perre enam uut koera ei tule. Viimase kaotus oli liiga valus lihtsalt ja meile piisab kassidest ja jänesest ka. Kasse on meil sadu olnud... Neid on meil tõesti väga palju olnud. Lihtsalt ilma ei oska. Jänesed, hamstrid ja muud loomad on tulnud lihtsalt minu a mu õe huvist. Kuna elan maal ei ole meil raske koduloomi pidada.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassid - enamus on siiski kusagilt üles korjatud. Hetkel on meil siiami, kelle me ostsime suhteliselt odavalt siiski, sest kassil pole pabereid v.a angoorakass (pole puhast tõugu) - selle saime me, kuna meie naabrid kolisid ära ja kass jäeti maha. Ilus kass oli, emal hakkas temast kahju, püüdsime ta kinni ja võtsime lihtsalt enda katuse alla.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed on lihtsalt tulnud kogemata. Esimene koer oli Muki, hundikoer oli Lorri ja tema järgi pandi kollile nimeks Torri. Hamstrid on enamasti Rotud või Karvapallid olnud, jänes on lihtsalt Jänku, angoora on Kitty (kutsume teda Kituks ja Kitukaks), siiamikass on Vatson (selle nime valimisega oli raskusi, ta on tegelikult väga eriline kass, teist sellist pole, nimelt tal on sabas jõnks, tänu sellele tahtsime kutsuda teda Jõnksuks, aga emale see ei meeldinud, tema otsustas, et ei, Sipsik peab ikka olema ja lõppsõna ütles isa - kassi nimeks sai Vatson, kuna meil oli kunagi jänes, kelle nimi oli Holms).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oleme raamatutest ja internetist abi otsinud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
EI! See ei ole üldse oluline, kui suur või väike või mis tõugu loom on, peaasi, et ta meile endale meeldiks.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole!
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik siiski hoolitsevad võrdselt loomade eest. Ja mingit sellist ajakulu nagu ei olegi. Lihtsalt see loomaga mängimine või tema toitmine ja muu selline tuleb ise enesest.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame toidu poest. Nii palju seda aega siiski üle ei ole, et loomadele ise spetsiaalset sööki teha.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei ole käinud spetsiaalselt arsti juures. Ainult siis, kui koer magama panna tuli. Koer oli vana, tal oli väga suur kasvaja ja kutsusime arsti kohale, kes ütles, et pole mõtet looma piinata. Meil ikka siin vahest teised majaelanikud kutsuvad loomaarsti välja, siis kasutame võimalust ja vaktsineerime oma loomad ka ära. Parem karta kui kahetseda!
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Oli kunagi plaan, sest meil on isane ja emane kass, aga siis mõtlesime, et ei, milleks looma piinata.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jäneseid me paaritasime, aga kassid - need said kogemata... Oleme loomad maha müünud või sõpradele ja tuttavatele andnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Jänes võtab väga palju ruumi, kuna tal on väga suur puur. Kassid on keldris. Angoora ajab valgeid karvu igale poole ja isasel oli loll komme kõik kohad ära märgistada... Kuna elan ridaelamus ja igaühel on oma kelder, ja suhteliselt suur kelder on, on hea kasse seal hoida ning neil ei ole selle vastu midagi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole loomi kaasa võtnud. Isapoolne ema elab ka meiega ja tema tavaliselt meiega puhkustele kaasa ei tule, nii et tema on see, kes meie loomade eest hoolitsenud on. Ta on ise ka suhteliselt loomafriik ja temast minu ja mu õe loomahullus alguse saigi!
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, teame küll, aga ei tähista neid.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole midagi spetsiaalset ostnud selga neile. Mänguasju ka erilisi ei ole. Ei ole oma loomi spaasse viinud ja ei näe sellel vajadust ka.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei tea, ei usu eriti. Loomad on ju nagu inimesed, kes vajavad pidevat hoolitsust ja õrnust. Ei tea, mina oma loomi küll ülehoolitsenud pole ja ma ei pööra sellele ka mingit tähelepanu. Armastan kõik oma loomi väga.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ei tea, usun, et ei erinegi väga palju. Tänapäeval on lihtsalt paremad tingimused ka loomadel. Spetsiaalsed toidud, mänguasjad ja muu selline.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kõik meie lemmikloomad on maetud meie aeda, isegi hamstrid, ja ma usun, et me jätkame seda traditsiooni. Siiamaani oleme ikka uued muretsenud, kuigi jah, nüüd uut koera me ei muretsenud, kuna viimase surm oli siiski liiga julm ja valus meile kõigile. Oleme ju siiski loomafriigid...
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ei ole midagi eriti õpetanud. Nad on ise õppinud. Õde üritas jänest minu vastu õpetada aga jah, tegelikult see ei õnnestunud, sest see jänes ei sallinud mind juba siis, kui me ta ostsime.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Jah, isane kass pidi alati kõik kohad ära märgistama ja mitte ükski tugitool ega diivan ei jäänud terveks, sest ta teritas oma küüsi nende peal. Kui talle spetsiaalse seina, mida ta kraapida võis, tegime, siis ta ei tahtnud seda. Ja jänes on ka väga õel. Hammustab mind isegi siis kui tema on puuris ja mina puuri juures. Paar päeva tagasi hammustas mind nii, et põlv on siiamaani sinine.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Siiamikass jälle. See on jumalast hull loom. Ükskord olime öösel kodust ära, vanaema ka, ja kui me lõpuks koju tulime, siis kass oli nii õnnelik, et lihtsalt hüppas isale sülle ja nii hakkas olema igakord, kui me koju tulime. Siiamaani hüppab sülle, kui keegi keldrisse läheb. Kollikoera õpetasime talvel kelku vedama. Lõbus oli, lõpetasime alati võsas. Käpa andmise õpetasime selgeks. Ja hästi hea valvur oli ta ka. Ta oli meil kuuri ees ketis, sest ta oli siiski suhteliselt kuri koer ja võõraid ei salli. Kunagi üks mu sõber läks meie kuuri muruniidukit võtma, kuuri sisse sai, aga välja koer teda enam ei lasknud. Poiss sai natukene hammustada, peaaegu kahe jala vahelt. Õnneks mitte midagi hullu ei juhtunud. Jänesele õpetasime trepist üles-alla käimise selgeks, mida me oma koerale õpetada ei suutnud. Jänesele õpetasime veel ka puurist väljahüppamise selgeks. Ei ole selleks kunagi mingit spetsiaalset kooli või midagi sellist kasutanud, kõik on ikka ise neile selgeks tehtud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah, kogu aeg räägin oma loomadega. Eriti jänesega. Ta saab muidugi ainult sõimata, sest ta hammustab mind pidevalt, aga ega mulle meeldib teda kiusata ka.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei usu. Meie pere loomadega seda juhtunud ei ole.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kes looma tahab, peab tema eest ka hoolitsema. Kuigi jah, me teeme seda tavaliselt kõik kordamööda, probleeme sellega pole, et keegi näiteks ei viitsi jänese puuri puhastada.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei. Me oleme lihtsalt omaette.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Jah, igasugused ämblikud ja ussid ja papagoid ka ei taha. Mind lihtsalt ei huvita sellised loomad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mu õde on hiiri pidanud. Ta hull ju tuhlab kõik mättad läbi ja korjab hiiri. Tal on tigude kasvatus ka olnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei taha mitte ühtegi sellist asja näha ka mitte!
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom”
Lemmikloom on see, keda peetakse lõbu pärast, aga koduloom lüüakse lõpuks maha. Lehma ikka lemmikloomaks ei võtaks...
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lihtsalt, et .. ma ei teagi nüüd kohe niimoodi öelda... Lihtsalt on tegevust vaja. Saab kellegagi tegeleda iga kell kui tahad!
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Minul on olnud üks hamster, märtsis (2006) võtame uue hamstri.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu soovil võeti. Kaalutleti väga pikalt. Poolt olid kõik! Ainult seda, kuhu hamstripuur panna, arutati ilmselt kõige kauem.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Tuttavalt saime, nimelt ta oli ostnud endale hamstri, kes, tuli välja, oli tiine. Nii me saimegi endale hamstri.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Mupsik, aga ma ei mäleta, kuidas ta sellise nime sai. Mina ilmselt panin.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Enamus osas internetist, aga ka raamatutest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei ole.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole. Kas hamstritel on ka näitused?
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Mina, sest mina tahtsin teda kõige rohkem.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Me ostame, kuna seal on juba need ained, mida ta vajab jne.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Raske vastata, sest närilistele ei leidu tavaliselt arsti.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei oska öelda, pole lasknud kedagi steriliseerida ega kavatse ka.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei keelanud, järglasi ei saanud ta kordagi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Neile mõeldud pesa ehk puur, sööginõud, ratas, joogi anum, torud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei tea, poeloomal ei tea seda ju kunagi.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei, ei ja veel kord ei!
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei oska öelda, võib olla isegi on.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma olen ise vägagi eestiaja laps ja nõukogude ajast tean vaid seda, mida ajalootunnis räägitud on.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matsime ta oma aeda. Me ei ole siiamaani uut hamstrit võtnud, aga see on plaanis siis, kui soojemaks läheb.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ta on kogu aeg puuris, mõttetu oleks talle mingeid reegleid kehtestada.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei, ma arvan, et ta ei saaks aru, mida ma saavutada tahan.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma ei ole eriti nii „rääkinud“, aga kui ta puurist välja võtan, siis ikka olen öelnud: „Oi, sa oled nii armas," vms...
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Minu hamster seda küll ei oleks osanud teha.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Mina hoolitsen oma looma eest.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Praegu küll ei oska niimoodi kohe öelda.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea selliseid juhtumeid.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mina tahaksin endale madu, aga selle pidamine läheks raskeks. Peaksin teadma, mida ta sööb jne...
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Sellisele küsimusele on võimatu vastata.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Et neil oleks, kelle eest hoolitseda, keda hellitada jne...
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kunagi oli mul koer Tommi ja kaks hamstrit. Kupikalad olid ka, aga need vist ei loe, sest nad ei kestnud kaua. Eesti sisalikud püüdsin ma ka kunagi endale puuri, aga peale selle, kui neil saba ära tuli, nad enam kaua ei elanud, üks oli hästi suur.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Minu soovil (koera puhul) ja ema härdast sydamest, sest muidu oleks Tommi kraavis oma otsa leidnud (ema otsis kõigile Tommi vendadele ja õdedele kodu ja lasi veel ära ka vaktsineerida, et keegi neid võtaks.) See tuli väga äkkotsusena. Pooltargument oli see, et maja vajab valvet ja vastuargument oli see, et koer ei tohi tuppa tulla. Lõpuks magas koer alati diivanil ja ema luges ajalehte põrandal, kuna koeral oli arusaam, et lehte voodis lugeda ei tohi. Ema oli see, kes arutas, kui väljas kylm oli, et äkki peaks koerale sokid kuduma.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Ema võttis saekaatri võlgade katteks mingilt firmalt käest ära ja siis saime kutsad ka, täiesti tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed panin mina, meil on kombeks suguvõsas koertele Tommi nimeks panna. (ükstapuha, mis ta tõupaberid nimest räägivad, on kõik siiani Tommid olnud).
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kui vaja on, siis internetist saab kõike. Samuti uurin vahepeal huvitavaid raamatuid ja kui mure on, siis helistan ikka loomaarstile.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei. Looma soetamise määrab emotsioon.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
EI. loomanäitustesse suhtun samamoodi kui auto näitustesse ehk siis igal yhel oma hobi.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma aktiivse liikumise eest vastutan mina, samuti söögi ja puhtuse eest. Loom võtab umbes 2 tundi päevas ikka.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Ikka spetsiaalne toit, kuigi vahest sööb koer minu juurest ka, aga ma tean, et magus mõjub talle halvasti. Püüan ikka täisväärtuslikku toitu loomale anda, et ta ikka suur ja tugev oleks.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine ja usside profülaktiline tõrje, kõik see on hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kellele munad loodud, sellele need jäägu alles st. suhtun negatiivselt. See ei ole vajalik. Jah, tabletid on küll vajalikud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Iga loom peab saama järglasi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Teatud kohad on ikka, kuhu koer ei tule. Näiteks riidekappi ei tohi mitte mingil juhul loomad tulla, kes neid karvu küll jõuaks ära koristada ja looma lõhn jääb ka riietele eriti lihtsalt külge.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ei ole. Kui on hädavajalik koer kaasa võtta, siis ainult ketiga.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei oska öelda.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Spetsiaalsed vahendid on kõige õigemad looma käsitlemiseks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei usu.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Siis ei olnud kindlasti nii palju lemmikloomi. Ega ka erilisi liike ega sellist tähelepanu neil nagu praegu.
20. Milliseid „ kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Koer ei tohi pahandusi teha ja laua pealt toitu võtta. Ma lihtsalt pean koera käpad peale väljast tulemist ära pühkima, kuna korter on hele ning puhas ja vaibad ja diivan on kergesti määrduvad. Kuid probleeme sellega olnud ei ole eriti. Puhtus on meie majas väga oluline, koristaja käib kaks korda nädalas, aga tihti ei ole loom segaduses üldse süüdi.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Kui koer tuppa pissis, siis ma ikka pistsin nina sisse ja enam ta seda ei teinud. Mõnikord on karme võtteid vaja, kuid enamus ajast käitub koer ikka hästi. Hoolitseb nii enda kui ka minu eest suurepäraselt. Veel tahab ta voodisse tulla päris tihti hommikuti, et üles ajada, aga selle vastu ma ei ole, sest vahetan tihti voodilinu. Muidugi, kui tahetakse, et loom mõnest harjumusest üle saaks, siis tuleb talle kuidagimoodi selgeks teha, mis on õige, mis on vale. Rihmaga ega toidu äravõtmisega ei tohi karistada ega midagi sellist, sest juba lihtsamatest asjadest piisab, et loom aru saaks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Hea koer peaks ikka olema välja õpetatud ja minu käsu peale kallale minema kui vaja. Samas aga alati minu sõna kuulama. Ise olen vahest koerale mõnd trikki õpetada üritanud, tundub et ei tule välja, aga mõne aja pärast näitab ta selle mulle ette. Tommi oskab küsida süüa ja õue ning sitsida ja keerutada üle selja. Kõike oskab ta tegelt, kui mul midagi head talle anda on.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Räägin küll, kurjustan kui vaja, kuid enamasti ikka suhtlen niisama. Vahelduseks on hea ka mõne sõnekuulelikuma ja mõistvama tüübiga rääkida kui tänaval sõbrad. Kui koer aru saab, siis ta pöörab pead natukene kaldu ja vaatab sellisel ilmel otsa, et lihtsalt ei saa teda märkamata jätta. Loomad mõtlevad, mitte küll nii ratsionaalselt kui inimesed, aga ikkagi. Koerad on alandlikud, kuid domineerivale inimesele väga head kaaslased.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, aga ühel tibil minu majas on üks koer, kellega ma üritan samal ajal jalutamas käia. Mitte muidugi koera pärast, aga neiu ise on väga kenake.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kassid mulle eriti ei meeldi, ainult sellepärast neid ei peakski.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tule ette praegu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei arva midagi, igaühel oma hobi.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Loomad, kes on paraja suurusega, et toas elada ning ei hakka loomapidaja enda vastu. Loomaaia loomad ikka päris lemmikuks ei sobi, kuna nad on vaatlemiseks. Praktilist otstarvet kui niisugust loomadel ikka väga olla ei saa. Praktilisus on kasulikkus ja kasulik on vaid vaatenurk, millist moodi vaadata. Tommi on mulle kasulik, kuna ta on seltsiks ja mis kõige tähtsam, ta on mulle ustav.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Lemmik on omand. Kõigil on vaja kedagi päris tema oma.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksena oli mul pisikene koer, ajaga kasvas ta suureks ja me pidime ta ära andma. Nüüd on ka koer ja vahepeal on olnud mitu kassi ja hamstreid.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Meie pere laste soovil ja muidugi on meil peres olnud 2 korda hamstrid ka umbes 8-9 ja 9-10. Kassid ja koerad ka võeti laste soovil. Hamstrid õe enda pealehakkamisel. Enamus on kaalutletud otsused, välja arvatud hamstrid, sest need võttis õde salaja.
Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerad saime tuttavatelt, kassid saime vanaema juurest ja hamstrid ostsime 35 krooniga turu väravast.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimepanek otsustati pereringis, koer oli Baita ja hüüdnime polnud, kassid olid Asterix ja Tross, hamstritel vist nimesid polnud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei, üldse mitte.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitused ei ole minu loomadele.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kõik pereliikmed hoolitsevad, kuid siiski mina ja naine ennekõike. Teistel on muudki teha. Loomale kulutan suure osa oma ajast õhtuti. Hoolitsen looma puhtuse ja söögi eest. Ning käin väljas jalutamas.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Koerad söövad enamasti sedasama mida terve peregi. Närilistele on omad krõbinad.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Koeral oli hammastega midagi lahti ja siis käisime arsti juures, aga muidu ei ole eriti kokku puutunud. Kui on tõsine häda, siis ei saa ikka ise lahendada küll, arstiabi on vajalik. Vaktsineerimine on oluline kindlasti, marutõbi ja muud sellised, kui koerad
väljas käivad.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei ole kokku puutunud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kusagil linna peal vast on minu koera kutsikad, aga ise ei ole kedagi näinud. Ammu kunagi uputati minu koera lapsed ära ja enam ei ole ma sellest midagi kuulnud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Enda ase on koeral, kuid ka diivanil ja voodis võib magada.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Vahendid ja loomade otstarbe on muutunud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Loom käib kastis ja väljas, ei ole laua peal ja ei roni igale poole, peenras ei kraabi ja tubades ei mölla. Ise laua peale ei tohi ronida ja sööki võtta, sest ta saab selle nagunii, mis üle jääb.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole olnud eriti, aga pahandada tuleb, kui on vaja.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Üritada ju võib, aga tihtipeale teeb ta rohkem seda, mida ise heaks arvab. Täiesti lambist on ta mõned trikid ise kusagilt selgeks saanud. Mu koer on väga tark.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Koer saab väga hästi aru, kui ma temaga räägin. Nad on hästi targad ja mõistavad suurepäraselt inimesi. Ei nõustu, sest loomad võivad isegi mõistvamad olla kui inimesed.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Mina pean loomaga kõike tegema, aga see meeldibki mulle. Meie tegeleme isegi rohkem kui vanemad. Laps vajab looma, kui loom talle meeldib.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole vist.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui vaid pealehakkamist ja tahtmist on.
Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kõiki loomi ei saa kodustada, kuid lemmikud võivad olla nad kõik. Inimesed on imelikud tegelikult. Lemmikud on ju sõbrad ja kõik loomad võivad sõbrad olla. Minu vennale meeldisid näiteks mesilased (hoidis neid näpu peal ja ütles: sõbrakene).
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
On olnud hamstrid ja akvaariumikalad ( mõlemad algkoolis), kolm koera ( 1. eelkooliealisena, 2. algkoolis, 3. põhikoolis), kaks kassi ( 1. algkoolis, 2. hetkel kodus olemas).
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti enamasti terve perekonna soovil, pikalt ei kaalutletud. Ei arutatud poolt- ega vastuargumente.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Mõned lemmikloomad oleme ostnud, mõned niisama tuttavatelt saanud. Praeguse kassi saime samuti tuttavatelt tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Miki I, Miki II, Minny, Charley, Kelly, Jerry, Alex, Kupi, Raki, Bimbo, Barry, Johnny, Kitty.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Tuttavad, internet, raamatud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole midagi mõjutanud, tõupuhtus ei oma tähtsust.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole käinud näitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Terve perekond hoolitseb looma eest. Peamiselt see, kellel tavaliselt rohkem aega on. Kaks-kolm korda päevas antakse süüa kassile, umbes ülepäeviti puhastatakse tema kasti, vahel mängitakse. Ei veeda eriti palju aega loomaga tegeledes.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spetsiaalset toitu, kust ta saab kõik vajalikud ained kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Looma vaktsineerimise pärast on pöördutud loomaarsti juurde, kuid muudel põhjustel pole eriti ette tulnud loomaarsti juurde pöördumist.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei tee midagi eelpoolnimetatutest. Ei poolda eriti selliseid asju.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Muidu ei ole kunagi lasknud oma loomadel järglasi saada, aga kunagi müüdi mulle kahe isase hamstri pähe hoopis ühe isase ja ühe emase. Siis tulid küll järglased, kelle ma muidugi jätsin alles.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Mul on hetkel kodune kass, kes ei käi peaaegu mitte kunagi väljas, kuid toas võib küll minna peaaegu alati sinna, kuhu ise tahab.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kui toimub kusagile minek, siis on lemmikloomad alati koju jäänud. Tuttavad on nende eest hoolitsenud. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll, millal on lemmiklooma sünnipäev, ning sellel päeval saab ta endale mingit toitu, mida ta armastab, kuid muidu saab harva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Pole mitte iialgi oma loomadele riideid ostnud ega õmmelnud. Mõned mänguasjad on nad siiski endale saanud. Spetsiaalseid vahendeid pesemiseks pole ostnud, karvade korrashoiuks on küll olnud spetsiaalne kamm. Spasse pole viinud ja ehtinud pole samuti.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kui hakatakse loomadele riideid selga panema on midagi juba korrast ära.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval hoolitsetakse loomade eest natukene rohkem ja neile antakse rohkem õigusi.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmine on toimunud metsas. Ei midagi erilist. Paaril korral on otsustatud võtta uus loom.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Olen õpetanud puhtusepidamist.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Üks loom ei suutnud puhtust pidada ja üks läks liiga kurjaks. Tuli mõlemale uus kodu otsida. Looma eksimuse korral tuleks ikka karistada.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Olen ise õpetanud koerale istumist, lamamist ja käpaandmist. Õpetamine käis maiuse andmisega tubli saavutuse korral. Lihtne. Ei pea eriti vajalikuks väga põhjalikku dressuuri, kuid kahju see muidugi ei teeks.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Arvan, et loom mõistab väga hästi inimest ja muidugi ma räägin nendega.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll. Loom võib näiteks nuruda toidulauas peremehelt toitu.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab ikka looma, sest see kasvatab kohusetunnet. Lapsed on tavaliselt loomadega rohkem tegelenud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mingeid eksootilisi putukaid ei võtaks küll iialgi, sest ma kardan neid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei ole kuulnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui tegemist ei ole putukatega, on eksootilised loomad igati huvitavad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomal põhimõtteliselt ei olegi mingit kindlat otstarvet vastupidiselt koduloomale. See ongi nende kahe erinevus.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest lemmikloomad on ju enamasti nii armsad ja toovad palju rõõmu perekonda.
Hobune „Kõrvik“
Isa oli hobuseparsnik olnud, see oli tal veres, hobuseid oli ja läks, aga kõrbhobune „Kõrvik“ oli ainuke minu mälestustes, kes oli hea, asjalik, töökas, rahulik, jäi meie peresse väärikaks, sõbralikuks, truuks, heatahtlikuks loomaks. Meil noorukitel lubas rakendada, heina saate vedada, parmude ajal ei tuuseldanud perutama. Rakendasime põllutööriistade ette ja töötasime. Ka ratsutamise õppisin temaga. Ta ei olnud loid, alandlik, vaid aktiivne, mõistev, asjalik, kannatlik, kindlustunnet andev pereliige.
Juhus – Teiste jutu järgi nõudsin jonnides lutti, viskasin hobuse jalge ette maha karjudes, kuid hobu ei liigatanud, suutis olla üle mu kapriisidest. Läks kolhoosi. Ka seal kohtusime.
Kass „Ints“
Päris-klassikalise kujutluse, oli hall, triibuline, pärlid kaelas. Ega tal ei olnudki täiskasvanuna vigureid, vargusi, suuri arusaamatusi. Tõsi mis tõsi, need ema haris noorukipõlves välja: vargus, tuppa häda tegemine, lakast karistuseks pissimine.
Koduloomad kokkuvõttes.
Need mälestused on nooruspõlvest. 1930-1949 a. Torma vallas Tartumaal Võtikvere külas.
Kaaru, Punnik, Kõrvik, Ints on lapsepõlvest – nooruki ajast mällu sööbinud kui tõelised selle kodu koosluses väärikad, armsad, oma ülesannete kõrgusel, on suured kindlustunde andjad, eeskujud ellu, elus käitumiseks, vääramatud kaaslased mälestustes.
Saaremaal oma perekonnas 1964-2006 a.
Kilpkonn „Aadu“
Laste isa tõi Tallinnast zookauplusest. Oli terve külalaste lemmik. Minu lapsed hoolitsesid tema eest, toitsid, jootsid. Alt lahtise kastiga viidi parematele söödamaadele. Ka vabalt jalutati. Kevadel toodi, plaanitsesime, kuhu talveunne magama sättida. Kuid kuskil sügisepoole kadus kastist. Arvatavasti jäi ette internaatkooli poiste teerajale. Ise ta tõesti välja ei saanud. Kurbus, kahju, meeletu otsimine, kõikjalt pärimine. Jäi meile mälestustesse.
Kilpkonn „Väike Aadu“
2005 a. kevadel Aafrikast ostsin uue kilpkonna. Nii vastupandamatu soov oli teda koju viia. Oli väike nagu prilliklaas, tollis sai tikutopsis toodud üle. Bussis oli väikses temale kohandatud karbis. Otsisin rohtu mida sööb, ostsin turult kapsast, pudelikorgist jootsin. 2 reisikaaslast ostsid teisest pesakonnast veidi suuremad, aga loiumad. Minu „Väike Aadu“ oli pisike, tragi igati. Nimeks sai kohe „Väike Aadu“, uskusin, et isane, sest kuidagi tugev, aktiivne. 2 nädalat bussis sõites pidas vastu. Teistel surid päris ruttu ära. Sõi põhiliselt võilille, salati, kapsa lehti, joogivesi väikses taldrikus, istus mõnikord kaua sääl vee sees. Viisime õue, seal valis ise rohtu, kaevus rohututtide alla. Tundus, et täpselt teadis suunda, kuhu minna, kus eelnevalt oli olnud. Õppis nime „Aadu“ peale tõstis pead (ehk ka lihtsalt häälitses) ja tuli sinu suunas. Ta oli meie kõikide lemmik. Tütar tegi karbist majapidamise, kus oli ka magamistuba, poolikud tualett paberi alusrullid, sinna puges magama, teokarbid, kivid, tualett paber all.
Pojatütar kaunistas maha piltidega. Väikses taldrikus oli vesi, mõnikord mõnules vees, öösel kõndis krabinal karbis ringi. Vabaduses armastas inimeste lähedust. Peopesal tukkus, süles ronis kurgu alla. Laskis ennast laualt alla, kukkus selili. Siis tõukas ühe esijäseme äkilise liigutusega ette ja keeras õigesse asendisse. Hiljem, kui muutus ümaramaks, siis ei saanud alati nii kergesti seljalt õigesse asendisse. Kavalpea siis enam ei hüpanud.
Talveunne kuidagi ei tahtnud jääda. Paar päeva tukkus ja jälle üleval. Alles aprilli lõpus jäi magama 2 nädalat ja jäädavalt. Nüüd on oma punutud vankrikesed pitside keskel. Tal oli punutud ratastega selline lahtine auto. Kui vankrike oli laual, ronis sinna alla, läks edasi vanker seljas, liikus, põnev – tsirkus tema trikk. Meeletult meeldisid talle prillid, kui need olid laual, võis nende taga olla ja tukkuda mitu tundi. Armastas asjade esemete raamatute vahel ja peal ronida. Väiksesse kauss-taldrikusse püüdis pääseda. Väga järjepidev samuti, esijäseme äkilise liigutusega tagajäsemete koostöös vallutas selle. Zookauplusest ikka küsisin tema sööda ja käitumise kohta. Arvasid, et kõik ei jäägi talveunne, kui külm ei ole ruum. Kui ei maga talveund, on nagu puhkuseta inime. Kartsime, et äkki kaupluse kapsas, salat olid keemilise säilitusainega. Aadu oli meile väga armas, oma erilise käitumisega, eksootiline. Ainuke loom kelle 100% enda soovil muretsesin. Meeldivus esimesest silmapilgust. Järeleandmatu igatsus, soov oli teda oma koju saada. Väikse eluaja jooksul jõudis minu hinge pugeda omalaadse käitumisega.
Kuldhamster „Kulla“
Lapsed soovisid, tõin Tallinnast Zookauplusest. Tavaliselt mulle rotid ja hamstrid ei meeldinud, aga see oli eriline kuldne. Minu lemmikvärv, olen ju igas värvihaige ja ta tundus igati erilise olemusega ja armas, meeldivalt kaunis. Algul elas laiasuuga suures purgis. See oli piinamine, aina hüppas purgi seinapidi. Hiljem suures piklikus akvaariumis, sääl oli tal täidis all vahetatav. Oli eraldi söömise ja magamise koht. Palju kolistas ringi toapeal. Korraks panime mingi karbi elamiseks, selle näris läbi ja ronis äärekaudu välja. Söötsime makarone, igat teraviljatooteid, porgandeid jm. juurvilja. Tema söömist oli huvitav jälgida. Milline täitmatu, ahne, tagavarade koguja. Söögi varumise järgi, mis põske pani, oli ta kaelast eriti paks. Ta oli meile väga armas. Kui telekat vaatasime, ronis sülle ja vaataas üksisilmi targa näoga telekat. Kui kihk tuli peale (arvata võib, et emane), näris augu ahjujuurest, läks alla, vist keldrisse, seal oli porgandeid näksitud. Poeg ütles: „Läks konverentsile.“ Nädala pärast, pea paistis august, ronis tagasi. Kord pääses suurde koridori. Elanikud ajasid taga, et naljakas rotipoeg, keegi tundis ja teadis tema kodu. Kui toodi kassipoeg „Pallike“, see ronis tema juurde, keeras magama. Elasid sõpruses. Hiljem eraldasime selle sõpruse või ise mõistsid elu tegelikkust. Koges ja aimas midagi enneolematut, kahtlast nende sõpruse vahel. Kass vaatas kahtlustavalt „Kulla“ liikumist. Küllap loomad mõistavad omavahel olukordi. Kord Kulla jooksis tagujalgel hüpates sektsiooni taha. Sest kass „Pallil“ oli väike peatõste ja uuriv silmavaat. Elas üle 2 a. ja „uinus“ diivani kastis.
Kass „Pallike“
Väike kirju pallike süles, nii tõi vanem poeg Ain ta vanaema poolt. Oligi esimene käik hamstri juurde akvaariumi magama, leidis endasuguse sõbra. Aini valitu meeldis ja sai meile kõigile armsaks. Hellitasime teda, käitus viisakalt. Noorem poeg Kalvi, suur loomade sõber, söötis meie niigi peenest menüüst umbselt vorsti, mina muidugi panin keeluseaduse peale. Kalvi, kavalpea, jättis külmkapi ukse lahti, iseteenindamine ja tema ei ole minu korraldusest üle astunud. Selline ekstreemne olukord. Jõulude ajal oli eriline lõbu, kui kuusel olid kuulid. Juhtus ikka katkiminemisi. Tegime temale väikse jõulupuu, kuhu riputasime mitte katki minevat mänge ja söödavat.
Oli väga mängulembeline, meie lõngakerad, pallid ja endi käed-jalad. Õpetasime hästi kõrgele hüppamist, suurendades pidevalt kõrgust. Pallike ei elanud aastatki, sest ei teadnud siis, et oleks tulnud teha ussitõrjet, selle põhjusel ta kadus, loomaarsti abiga jäime hiljaks.
Kass „Mustu“
Oli visiit kass, kuid meil oli omalaadne meeldejääv suhe. Oli minu üksinduse sisustaja. Kord väga vihma sadas, mahajäetud aias sirelite juures kassipoeg, must, pisike, üleni märg, näugus haledalt, palus abi. Aitasin ta kuiva pessa põõsa alla. Hiljem pakkusin süüa. Koju ei kutsund. Küllap ta leidis mingi kodu. Aga hingesõbra leidis ta minult. Käis õues aias põhimiselt. Toas ei tahtnud olla, kohe soovis välja ja sööki ka ei tahtnud. Meie olime mõlemad üksikud. Õhtuti istusin aias pingil, tema tuli peagi kuskilt, istus süles, nurrus, mina laulsin, vaatlesime kuud ja taevatähti. Lohutasime üksteist, need õhtud olid imelised, lohutasime teineteist, olime teineteisele vajalikud. Iga õhtu enamasti videvikuni, isegi pimedani. Need hetked olid erilised, rahustavad, hinge palsam, Ja läksime jälle salapäraselt lahku.
Visiitsõprus – tõeline, mõlemaile vajalik. Kass oli üleni must, sellest vist ka salapära. Meie sõprus lahkus, arvata võib meile uue looma ilmumise tagajärjel.
Kass „Kiis“
Selle tõi minu korterinaaber Muhust, kelle ema läks korraks kodust ära tütre poole elama. Algul ei leppinud minuga. Oli voodi all. Pissis karistuseks voodisse. Oli täiskasvanud (elatanud) isane kass. Hiljem paratamatult harjus. Kord oli kass umbselt nohus, kõri kinni. Nuuskpiiritus elustas. Kui korterinaaber läks kauemaks ajaks ja jäädavalt haiglasse, siis kadus kass. Hiljem sain teada, oli Muhumaal tühjas kodus hulkunud ringi. Naaberküla elanikud võtsid laudakassiks. Kord sõitsin sealt mööda, kuulduste järgi teda vaatama. Kui kuulis mu häält, oli kohe tervitamas, keerles ja nühkis jalgade ümber. Oli suur sõbralik, kohtumise rõõm. Sealt mööda sõites ikka kohtusime.
Salapära – Tavaliselt ta kartis meeletult autosid. Kuidas, kas ujus üle mere või roomas teeveertes. Rändas Orissaarest Muhumaa viimasesse lõppu. Kassidel tundub, et on eriline vaist, oma inimesi ei ole, aga kodu on armas. Orientatsioon koju jõudmiseks. Elas, oli tugev isane kass, vanas eas olevat pulmas esimene tugevam kakleja.
Kass „Kiisuke“
Poeg Kalvi, suur loomade sõber, tõi Kuressaare linnast imepisikese punase (oranži) kassipoja ja ise kiirustas kohe minema. Rohisin peenraid, ta oli nii väike, armas ja abitu. Pisikesed raudnõgesed kõrvetasid, võtsin sülle, ronis sealt õlale, mina rohisin kassike õlal, selliselt algas meie sõprus. Olles juba suurem, ikka töötasime, tema õlal. Mul oli rohides kassiga täpselt sama värvi oranž mantel. Naabritel külas olevad poisid imestasid: „Vaata, naisel on kass turjal.“ Oli väga tark, minu arvates kohe hakkas häda tegema liivakaussi. Ei käinud kunagi vargil. Tegi ise ukse lahti, hüppas lingile, ronis magama minu kõrvale. Väga hea uni tuleb, kui kass nurrub. Kass Kiisuke oli naabrimehega ühes mestis. Koos puhastasid kala. Puuris püütud hiiri ja rotte anti mängituseks. Eks sellest kalasöömisest ka ussid. Arst andis rohtu, aga hilja. „Kiisuke“ ei olnud aastanegi, kui lahkus elust. Mul oli väga, väga kahju.
Kass „Leidik“
Olen ebausu kammitsais, sest ekstreemsed sündmused toimivad mu elus. Olen kuskilt kuulnud, et surnud kassi hing läheb omaniku sisse. Sündis ime, sest eelmine kass Kiisuke suri kevadel. Sügisel kuulsin kuurist kassi näugumist – kutset. Oli videvik. Haarasin hääle järgi kassikese sülle. Kui valguse kätte tulime, ehmusin - minu süles oli rahulikult täpselt selline kass, kes suri, ainult väiksem ja noorem. Eelmine sünnitanud ei ole, kuna oli isane, ime oli sündinud, mulle jäigi mõistatuseks, mingi „kõrgem“ jõud oli selle mulle heaks meeleks korraldanud. Kodunes kiiresti, nimeks „Leidik“. Ka kombed olid sarnased eelmisega. Tundus veel targem, tundlikum. Rohisime aias ikka ka tema kukil. Veidi liikuvam, otsustusvõimeline. Käis õhuaknast väljas. Kord hirmutas naabreid, hüppas nende aknale. Vaatles minu tegemisi ja jäljendas. Hüppas ukselingile parem käpp peal, vasak käpp all, sai ukse lahti. Oli suur esteetik. Väljaheitekaussi sisse kunagi ei läinud, toimetas ääres ja tõmbas katte ka äärelt. Oli sõbralik, aga pidevalt mind jälgis, sageli oli tunne, et oskab aru saada, mida mõtlen, mida räägin, Ei kolanud palju ringi, oli kodu ja mind austav, armastav. Ka tema puges sülle nurruma, kui selleks oli võimalus. Pean seda leidlast eriliseks, mõistatuslikuks maagia oli temaga ja sellepärast me väga sobisime. Meie olime sarnased – oletasime, fantaseerisime, unistasime ja teostasime oma sõprust. Kui meil hakkas külas käima noor koer Loki, juba enne kui ta meile elama jäi, kadus „Leidik“. Miks? Kuhu? Ei tea! Kas loovutas oma koha Lokile. Hiljem mõni juhus oli, et vilksamisi aias rohu, põõsaste vahel vilksatas sarnane kass, salaja. Kui Loki oli surnud, siis ruttas meie õuest läbi sarnane kass, ei tulnud kohe nimi meelde, haarasin fotoaparaadi järgi, juba ta kaduski naabrite õuest teele. Ta ei olnud täisealinegi, kui ta meilt lahkus. Arvatavasti ta tunnetas teise tulekut ei talunud konkurentsi. Ka seda sõprust, elusituatsiooni, mõistatuslikku, salapärast oli vaja. Lahenduseks teist palju, kõik avatud. Kassid mulle meeldisid, nad olid salapärased. Nemad on kindlameelsed, otsustusvõimelised, isegi oma olemusega isegi korraldusi andvad. Ma vajan nende olemust.
Kalad akvaariumis.
Põhiliselt gupid, oli ka teisi aga need ei läinud edasi, ei sobinud. Pakub silmale ilu, rahustav. Kalad, need väiksed, äsja sündinud kalad. Akvaariumi põhi põnev, taimed, kivid, teokarbid. Võimalik huvitavalt kujundada. Põhimiselt koos lastega kujundasime ja puhastasime. Muidugi kassidele oli ka vaatamisväärsus. Aga nad harjusid ja pahandusi ei juhtunud. Meil oli mitu akvaariumi piklikke, purgis, ümar. Viimane oli ilus - väike, ümar, poiste tuttav, tema pall läks valesse kohta ja akvaarium purunes. Kalad päästsime, osaliselt said tütrele uue kodu. Suur piklik akvaarium sai hamstrile eluasemeks.
Koer „Loki“
Poeg Kalvi peres oli armas karvane kutsikas, kogu pere lemmik, aga naine jäi rasedaks, ei talunud koera lõhna, kitsas Kuressaare linna korteris, koer köögis radiaatori küljes kinni? Mind ei olnud siis kodus, kui nad käisid suvel Lokiga meil suvitamas, käisid mereääres, tütar Kaja oli meil Lokile esimeseks kaaslaseks ja ta kiinduski Kajasse, Kaja jäi tähtsuselt esimeseks, mina teiseks. Kui ta meile tuli elama, oli Loki, kes jooksis ees mere äärde samasse kohta, kus ta varem oli laagris Kajaga olnud. Siis Loki oli 4-kuune emane kutsikas kui Kalvi ütles: „Toon Loki sulle.“ Vaidlesin vastu, kuna olin väga liikuv, kodust ära olev. Kalvi jäi oma otsusele kindlaks: „Mina ei luba teda magama panna, ta on sulle sõbraks, seltsiliseks.“ Esimene kohtumine. Loki oli toa ukse ees kampsunil, mis kodust kaasas. Kõik kadusid jäime Lokiga kahekesi. Mina olin temale täitsa võõras. Ilus must lokkis karvaga õnnetu kurva alistuva olekuga. Silmad karvades, ei silme (pea) ega saba vahet. Hiljem, kui ratta kõrval jooksis. Hüüti, oi kui ilus kutsu, keegi kunagi arvas, ta on nagu pudelihari. Ta ei tahtnud, et mina võõras lähenen temale ja tal oli seest kinni, võib olla ka stressist. Oli puudli, urukoera, palonka segu. Saime tuttavamaks, kuid midagi ei söönud, valasin vägisi toiduõli suhu. Seedimine paranes, harjus minuga. Kui oli üksinda kodus, tegi häda paberile, mis oli samas suunas kui kodus. Tavaliselt küsis õue haugatusega. Toitu ootas alandlikult. Aga vorsti lõhn ja šokolaadipaberi krõbin tegi rahutuks. Kui ütlesid küsi, siis haugatas, sitsis püstakalt. Hiljem ise õppis sitsima istudes, isegi esikäpad pani risti, selliselt võis kaua seista ja vesise ninaga oodata kannatlikult. Sellise käitumisega võlus omi ja võõraid. See oli imeline. Teadmatult kuskil sitsis. Jõuluvana tõi talle alati paki. Kui hüüti „Loki“ siis tuli jõuluvana ette, sitsis. Pakis oli närimiskont, päriskont, küpsised jne. Avas ise paki. Kui kompveki siis ikka paberiga, talle meeldis ise lahti harutada. Ta oli väga sõbralik pereliikmeid ja majaelanikke kaitsev. Naabril, üle koridori vastas uks minule, oli isane koer „Kolli“. Loki kaitses perenaist Kolli eest, ajas teda tema juurest ära. Siin oli ta vist oma kohustusi täitev kaitsjarollis, või oli armukade Kollile, ehk lihtsalt arusaamatusest. Lokil tuli palju üksinda olla. Käisin Kuressaares tööl, kus olin ka ühe öö oli üksinda. Kord kutsikana näris mul kübeteika ära, alles olid ainult raamid. Poeg (vanem) elas samas Orissaare teises otsas. Koer kodunes ja sõbrunes nende perega. Kui olin kauem ära, siis traavis nende ukse taha kolmandale korrusele, niuksus ja haukus, palus sisse. Kui olin päevaks otsaks kuhugile läinud, kui ütlesin temale, ma lähen koju, kaasa ei tule, jätsin ta sageli õue ja toaukse paokile. Mõnikord, vist kui ei teadnud minu minekut, ootas terve päeva õues teerajal. Kui tundis tulijat, siis heast meelest hakkas ringiratast jooksma, alles siis tuli tervitama. Alati tõi suus midagi kingiks - kivikesi, pulgakesi, kondi jne. Seda ka majaelanikele. Eriti neile, kes tema hooldajad on olnud, kui ma kuskil kaugemal viibisin. Korterisse sisenejaile tõi raudselt sussid, need olid mul koridoris reas. Tihti tõi ainult ühe, teise viis oma pessa. Mõnikord viis õue külalisele kingiks järele. Panin sussid üksühele sisse, siis sai korraga tuua. Kui oli sussid andnud, siis oli ülimalt õnnelik, tähtis, oli oma ülesande täitnud külastaja vastu võtnud. Kui seda teha ei saanud või temale ebameeldiv külaline, siis tigetses kaua, oli valvel kahtlustav. Kord tuli tuttav elektrik, tema eriline sõber, kes töötas sokivabrikus. Loki oli kuskilt sokid kätte saanud ja viis sokid talle. Aare võttis vastu, aga arvas, et tema saab sokivabrikust sokke palju. Huvitav oli see juhus. Kunagi kellelegi ei viinud muidu sokke. Ühe maja elanikuga ei sobinud, püüdis teda tervitada, ei õnnestunud, see naine oli kurja sisemusega, loomi mitte armastav. Tema pigem tõrjuv, kartev, valekaebuse esitaja, sama üks naabrimees. Ja neid ei talu ükski koer. Minu täiskasvanud lapsed ja abikaasad kui tulevad, siis Loki kummuli nutab, niutsub heast meelest nende tulekust. Lapsi jälgib kahtlustavalt. Ei hakka nendega sõprust pidama. Ainult pojatütar, kelle pärast ta meile toodi, nende vahel on eriline soe sõprus. See musitas, kallistas, käsutas, mängis, teda kuuletas. Kui bussi peale saatsime Maarjat, siis tahtis bussi peale kaasa minna. Tütar Kaja käis sageli külas (kodus). Kaja oli Lokile siis esimene rõõm, mina teisejärguline. Enneolematu tunnetus koeral. Kui bussid minu majast mööda sõitsid, ta tunnetas, kui bussis sõitis Kaja. Siis tormas välja teerajale ja hiljem kaunis tee äärde Kajat ootama. Aitas kotti tirida, pani pea kotti uudistama, siis hakkas seda kotti valvama. Kui Kaja lahkus, oli väga kurb, juba enne aimas, jäi tõsiseks. Kui kuskil oli mõni Kaja ese, siis käis nuusutamas, liputas saba ja valvas.
Magamiskoht. Õues valis tavaliselt negatiivse energiaga näit. vähese rohuga koha. Kui töötasin, suvitasin, ikka ka magama sinna. Koridoris oli pesa (padi, madrats, tekk, kampsun). Äkki valis endale ka toas tugitooli, jagas ka teistega aga pidas omaks omandiks. Kaja lubas ka voodisse jalge otsa. Saigi harjumuseks, mina ei suutnud vastu vaielda. Magas oma tugitoolis ja nagu vaimust (kuigi silmad kinni magas), aga kui mina olin voodis, nii tema järgi voodisse.
Oli vahva sportlane. Talvel sõitsime suusarajal üle mere metsateel 10 km. Loki, minnes minu järgi, koju tulles lidus ees, tihti istus (teerajal) suusarajal, nokitses lumepallikesi lahti oma karvastelt käppadelt. Ratta kõrval õppis jooksma lahtiselt, käsklusi kuulates. „Siia“ – Tee veerel ratta kõrval, minu paremal käel. „Tubli“ – kui jooksis õieti. Siis oli uhke, lõi pea selga ja uhkelt jooksis galoppi. Huvitav on koera jälgida, kuidas koera meeleolust tuleb tema keha hoiak. Vees armastas käia, ujuda armastas vähe, mitte sügavas. Aga käisime ujumas iga päev. Õnnetu ja hädas oli kaldal, kui eemaldusime ujudes, Kaja kadus nii kaugele, siis üksisilmi vaatas ja ootas, sest liiga väike oli päästetöödeks. Lohutuseks, et olla kasulik, valvas riideid. Palli mängis edukalt. Enamus tema reeglite järgi, liigkaua hoidis pali oma käppade vahel. Puu üles viskamise püüdmine. Eemalt tagasi toomine. Tuppa kätte toomine. Tema tõu omadustele vastav.
Puudel – tsirkuse koerana, käskuste täitmine. Saba taga ajamine, kahel tagajalgel kõndimine. Sitsimine. Haugatamine üks kord või mitu korda. Esemete toomine, viimine, palju muud. Väga paindlik õpetusele, kahjuks pole noorelt seda kõike süvenenult õpetatud. Kõik põhimine õpetus hiljem ja juhuslik.
Urukoer – Kui sattus kasvamishoogu, siis ei kuulnud ega näinud, ainult saba paistis vahel välja. Aga kui juhtus hiirt kohtuma, see oli temale nagu mängukaaslane - haiget ei teinud ei murdnud, liputas saba.
Palonka – valvur. Seda verd oli tal tugevasti.
Kord kaotasin mereääri koristades mobiiltelefoni. Tormasin rattaga teisele saarele telefoni otsima. Loki ei taibanud, kuhu lähen, tormas ees juba kolmandale poole. Ei leidnud telefoni. Sõitsin tagasi esimesele saarele, kuskilt oma peatuskohtadest ei leidnud. Uskusin, et Loki läks koju. Näen, Loki istub vee piiril liikumatult, ei tulnud ära minu käsklusele. Arvasin, et on midagi viga. Lähen juurde, tema ees päris vee piiril minu mobiiltelefon. Ta oli ligemale tund aega seal valvanud. „Tubli“. Siis oli õnnelik ja tuli koju. Otsis ise valvurikoha terveks suveks. Veidi viltu üle tee, kaupluse lao aken, põõsad lähedal. Terve suve käis seal (magas) pikutas akna all. Hommikul läks, õhtul kui kauplus suleti tuli koju. Algul kaupmehed (need olid juba eelmise kaupluse külastustest tuttavad). Algul nad arvasid, et olen kuskil rännul, pakkusid temale ka süüa ja juua. Aga mitu päeva ma ei teadnud, kuhu kadunud hommikul, kui mina rattaga tööle läksin, õhtul enne minu koju tulekut oli kodus. Kui kaupmeeste kaudu avastasin. Ta oli ikka puhtast valvamiskirest, sest paar päeva käis ilma sealt toitu saamata. Müüjad rääkisin, valvur oli tubli, mitte üks inimene, loom, lind ei pääsenud sinna. Valvuri töö katkestas majaomanik, emane koer, kellega oli varem mereääres tüli, tõmbas Lokil põtka väga rasketesse haavadesse. Kus vägi ja võim, selle vastu alandlikkusega ei saa. Kaks emast koera ei sobi.
Pesumajas valvur.
Teisel pool teed lasteaia vanas katlamajas pesula. Ehk lasteaiapäevilt, kui olin seal juhataja, oli kolamiseks koht tuttav, terveks päevaks kodus. Kord nägin teda pesumaja ukseorvas magavat. Ega ei tahtnud minuga ära tulla, sest töö oli pooleli. Kui omanikult küsisin, mida ta teeb siin, millega võlud. Toimi omanik: „Ära päri, see on ärisaladus.“ Seal oli mitu põhjust. Valvuri kirg, mõni raasuke midagi. Aga põhimine suur ühtekuuluvus Toimiga. Toimil haruldaselt hea aura. Masinad käisid, pikutasid kahekesi diivanil, käsi üle Loki. Oma emand (mina) tuulasin ringi, temal oli temast lugupidavat lähedus vaja. Iga päev ta ei olnud tööl.
Kui kollane auto oli õues, läks ta tema tööle. Ma ei tea, kas ta eristas autot või tunnetas, kui auto juba meie maja juurest möödus. Ega ta ei lubanud võõraid koeri, kasse, linde tulla. Teatas, kui klient tuli. Valvas ukseaugus, kui Toimi pesu läks ära viima, siis ei pääsenud keegi sisse, kuigi uks oli lahti. Sageli pesupesija läks ringiga juba koju, ehk unustas ennast sinna magama. Kord tulin juba pimedas koju, tema ikka oma valvurikohal. Siis tuli ilma vaidlemata minuga koju. Kaks aastat viimast pidas seda kohta. Siis oli talv, ta ise haiglasem, peamine, et enamus pesemas käis, tema tütar ja väimees.
Juhus: Pesupesija viis enamus pesu ise koju. Aga keegi tuli puhta pesu koti järgi, arusaamatuses Loki hakkas hammastega kotti tagasi tirima, ei lubanud valvatavat vara ära viia. Ehk viija oli tema arvates kahtlase välimusega.
Kõigevalvaja.
Alati ja kõikjal leidis ta midagi valvata. Töö juures suvitades, suplemas, riided, esemed. Mõni ese väga meeldis, pidas omaks.
Oli emane koer - emastel koertel on õigus isased ära ajada, isased ei tohi vastu hakata, selline on loomariigis seadus. Ise väike, aga ajas suured isased koerad õuest ja aiast ära. Kui metsik kisa pääses valla, siis oli õues suur must karvane vetelpääste isane koer, mitu korda Lokist suurem. Väike Loki ajas naabrite rõõmuhüüete naeru saatel. See kaapis ja korra üle õla urjatas (mis sina köömes köhid), märgistas, kolas siin-seal Loki kannul, lõpuks läks väravast välja ja veidi möödas, tuli teist teed tagasi, selliselt nad seiklesid, lõpuks korraloojale Lokile jäi võit.
Võõrad suured hundikoerad ajasid hirmu peale. Väikestele ise ei ajanud. Aga kui nägi mind, et mina soovin ajamist, siis ajas ka väiksed koerad, kes olid segaduses. Ainult oma peigmeest ei ajanud. Algul oli rebasemoodi kindel peigmees, naabri majast. See oli toas enamasti kinni, või rihmaotsas meie õuest käis läbi. Oi, kuidas rõõmustasid, kui kokku said. Kui nägemata oli õuest läinud, nuusutas käpajälgi ja nuuksus igatsevalt. Käis iga päev akna-ukse taga. Kaugjuhtimisel kohtusid. Läksid vist kuskile mujale elama. Samast majast sai uue kindla kavaleri, sellega käisid vastamisi. Veidi mängisid ja lahkusid. Aga mõlema „kavaleri“ aegu mina ei teadnud, kuhu ta jongutab minna. Üle tee vaatab kahele poole ja ületab selle umbes 10 min. Kohtumine, kas õues vabalt, keti otsas või koridoris. Tagasi tuli pea püsti, rõõmsalt.
Ühistu majas, õuel ei saanud poegi lubada. Hoidsin lihtsalt „poistest“ eemale ja mõnikord süstiti tiinusevastaselt. Aga tema oli see, kes mängis tiinuseaja läbi, kõndis õrnalt, ettevaatlikult trepist üles. Tegi voodi alla pesa, seal olid piiksuvad jänes ja lambatall. Ei söönud eriti nädal aega, ega ei tulnud voodi alt välja. Siis tõi pojad välja, näitas, kaitses, tõukas ninaga tissi alla imema. Kui kuskil keegi piiksutas, siis tormas kaitsma oma poegi.
Kord kui ekskursioonilt tulin, ta ei ole voodi alt väljas käinud, õnnelik minu koju saabumise üle, tõi pojad voodi alt õnnelikuna minu jalge ette, mulle rõõmuks näha.
Kõikjal koos tööl. Kõike tööd tahtis kaasa teha. Näit. iga puusületäie tuppa toomisega kaasas, ka ise õppis tooma väiksemaid kaikaid. Käis kaasas, olgu vihmane, porine, lumine, tormine, tuisune. Aias kastmas, rohimas. Seal õppis peenarde vahel mitte käima, vaid põlluääres valvas töövahendeid, minu üleriideid, magas nende juures. Kui võtsin harja pühkimiseks, siis Loki tõmbas koridoris vaipa kokku, sikutas ukse poole. Siis ta igatses otsast kinni tirida ja kloppida. Õpetasin talle oma magamiskoha eest hoolitsemise. Vedas magamiskoti ja teki välja ja siis raputas neid kahele poole tolmust puhtaks. Huvitav harjumus, kui Kaja tuli koju, nii tiris koridori teki kokku. Sest Kajal oli harjumus kohe põrand ära pühkida, kuigi mina olin seda vastselt teinud.
Tahtis väga autoga sõita. Kord ekskursioonile minnes tuli mind saatma, aga oli enne mind autos (bussis), kurvastuseks ei võetud kaasa. Ronis ikka poja Kalvi autosse (tema koer tegelikult). Alati väga rõõmustavalt, veidi alandliku nukra alatooniga võttis teda vastu. Kord mõnules poja autos (seega ka omas), näitas hambaid väljamineku käsul. Ei saanud teisiti, kui lumelabidaga tõstis maha. Õppisime kavaluse - õieti lapsed olid eelnevalt kassi ja koera vahekorra selgeks teinud. Algul kutsikana kui öeldi kass, uskus Loki, et need on linnud, neid tuleb ära ajada. Hiljem teadis, kes on kass, ta ei teinud kassile midagi, aga see oli huviobjekt, oleks kõlvanud mängukaaslaseks. Aga kassid ei uskunud, ei usaldanud ega riskinud.
„Kass“ hüüdes saime Loki kõike unustama ja paigast liikuma, seega ka autost või voodist toast, soovimata kohast eemale.
Hooldus.
Algul laskis ennast pesta, silmi puhastada, hoolitseda, kuigi vastumeelselt. Igal kevadel pügasime karva maha. Pärast seda oli ta nii peenikene, ainult hästi pikk saba. Ta tundis ennast siis vabamana, liikuvamana. Pärast niitmist võõristas seda tempu. Algul tegime ise, ikka Kaja. Kuid hiljem hakkas vastu, Kaja pani korraks suukorvi pähe, oli teda väga solvav. Sellest ajast ei luba pügada, ega paela rihma kaela panna.
Rihm oli temal alati kaelas, kus oli nimi Loki Mets. Aga kui jooksuajal ei lasknud muidu välja, kui rihma küljes pael, nõnda saime ka arstile minna. Koju tulles lasin nööri lahti, siis tema võttis paela hammaste vahele, selline komme oli temal juba meile tulles. Hilisemal ajal pügas alati meie „eri“ loomaarst unerohu all, üksiti süstis poiste vastu. Kord mere ääres naabermaja omaniku suvitaja koer kargas kallale, tõmbas tagant suure haava, mis, hiljem pügama minnes selgus, oli juba mädanema minemas. Puhastati, nõeluti. Lapsed käisid arstil. Kui koju tuli, siis niuksus ja näitas koonuga, kus haige koht, jutustas selle kurva loo mulle. Sellest ajast, kui midagi ebameeldivat oli, kas riidlesid temaga, või oli mittemeeldiv toit jne, siis näitas peaga alati selle koha poole.
Vaktsineerimist ei ole tehtud. Ussirohtu 2 x aastas. Tavaliselt tahtis ise oma probleemidega toime tulla. Pidas ennast korras, pesi ennast, tõmbas keelega pikalt üle karvade, arutas sasipuntraid. Näris oma käpaküüned korda. Lubas ennast kammida igal hommikul õrnalt ja haige koha pealt, üldse tagantpoolt, seal suguorganid, ei lubanud. Igal hommikul viskas selili, teatud kindla koha pealt siis võis sügada, lõua alt kohe ja seljalt, mitte keelatud tsoonist, siis lõi kasvõi hambad kätte. Silmad puhastas käppadega, mõnikord lubas ka meil ettevaatlikult silmi puhastada.
Kord läks kuuma vett peale, jooksis õue, kaapis külma mulla sisse, mullaravi tegi ikka, ka kui seedimine ei olnud korras. Kui suurem mure, siis eraldas ennast kuuri, ravis ja põdes ise.
Toit. Põhimiselt sama, mis ise sõin, piima või lihaga suppi, kartul meeldisid peenestatud koored, lakkus ka piima, aga alati tuli natukene vorsti kasvõi veidi kaapida peale. Väga meeldisid marjad - maasikad, põldmarjad, kadakamarju sõi peopealt. Meeldis värsked herned. Kaun lahti, sealt ise võttis. Ja ainult värskeid, mitte ka ussitanuid. Koerakrõbinaid sõi harva ja vähe. Teistkordselt taldrikult ei söönud, alati nõu puhtaks. Hommikuti jõime maarohu teed, mina suhkruta. Tema vähese suhkruga. Meelsasti näris ka konte, mitte tooreid, vaid ikka keedetult väiksemad. Eriti meeldisid need kondid, mis olid maasse peidetult laagerdunud.
Kord grillisime aias, seal oli Loki toiduootel ja erivalvur (Sama alati lõkete juures. Ta armastas ka lihtsalt tukkuda ja mõnuleda lõkke ääres.) Naabri väike koer tuli oma perenaisega lõkke juurde. Loki käitus temaga kui nooremaga väärikalt, kannatas ta ära. Temale, sellele naabri kutsikale „Takile“ pakuti ka konti. Taki peitis ühe samasse aiamaale (meile) ära. Kuskil ammu hiljem kaevas Loki selle välja ja näris ära. Kas nägi, kuhu peitis, tõenäolisem, et tundis lõhna.
Lokile meeldib grillimise juures palasid silmadega jagada ja oma kauni sitsimise ja kuuldava „auh“ hüüdes endale paluda.
Omavaheline mõistmine. Peab paika ütlus - koer ja koeraomanik muutuvad ühenäoliseks, minu ja Loki puhul see tõesti kehtib. Vist mõlemapoolne mõju teineteisele. Loki väga tundlik, emane koer, hell, heasüdamlik. Ehk palju olnud üksinda, mitu kodu. Arstide süstid. Erk tunnetus, kõik see ka sobib minu iseloomustuseks. Meie sobisime ja mõistsime teineteist, mõlemad impulsiivsed, äkki süttivad, kergesti solvuvad, haavatavad, ruttu jälle lepivad, unustavad halva. Pikka viha ei pea. Ainult mõni suurem halbus ei kustu, tõuseb vägisi ülesse. Aimas juba käitumisest, minu askeldustest, kuhu lähen, millised riided, kotid. Kui rattaga läksime mere äärde, seda ta aimas. Ütlesin lähme, siis haukus, tiris mind, oli õnnelik. Kui ütlesin, sa ei tule, ma tulen tagasi - see oli paratamatu alistumine. Väga huviga jälgis, kui panin rahvariidesse. Siis oli rõõmsalt üllatunud. Imestunult jälgis, kui ehtisin maskeraadiks, mardiks, kadriks, volbriööle. Imestas, miks selline pullitamine. Aga ka väike rõõmusäde, et alati midagi ka temale toodi, vorsti, küpsiseid, kommi. Tasub oodata ja vaadata seda ehtimist. Kord ladusin oma mardilaadungi põrandale. Loki ei läbenud oodata iseteeninduse korras, sest põrand on ikka koerale. Omandas 15-20 cm põdravorsti koheselt, kõik. Minu laul ja pillimäng meeldis, kuulas meelsasti. Kui laulsin või mängisin akordionil „Valge tuvi“ „Kui kaugele, sinu sadamast laev mind viis…“ siis sellele loole ainsana laulis Loki kaasa, pidas langusi ja tõuse. (Valge tuvi oli ka minu ja minu tütre lemmiklugu.)
Ta oskas minu olekust, hääletoonist aru saada. Mina taipasin tema meeleolu keha hoiakust. Teadis, sai paljude sõnade tähendusest aru. Kiiresti õppis Aadu nimele reageerima. Aga eemalt, väikse üleoleva irooniaga, väikese armukadeduse sädemega suhtus Aadusse, aga erilist sõprust ei soetanud. Kannatas ta välja konkurentsis suuremeelselt, tunnetades enda üleolekut.
Viimane aasta Lokiga.
Tavaliselt, kui käidi külas, läks koera seedimine korrast, kinni põhimiselt. See oli see sitsimise vili, rohked kondid, vorstid kompvekid, isegi šokolaad. Samuti lahkumisest stress. 2005. a. peale uut aastat jäi väga haigeks, seest kinni, püüdsin nii palju kui võttis, pakkuda talle õli, teed ja toitu. Põgenes puukuuri rohitsema või surema, tuppa ei tulnud, mind lähedale ei lasknud, kaevus puru sisse, viskasin talle sooje riideid peale. Ta vett ikka jõi, ka oli sees, aga ei söönud. Uks praokil, sai väljas käia, juhtusin nägema, kui õues punnitas tagajärjeta. Arstidel ei olnud kellelgi võimalik tulla. Kord hommikul nädala kuuris tuli hirmsalt niuksudes tuppa, abi saama. Õnnestus lõpuks arst leida. Arst tegi paunade puhastuse, mis olid täitunud. Paranes, kuid terve aasta oli viletsam kui enne. Apaatsem, tujutum. Ratta kõrval jooksis aeglasemalt, rohkem magas, kergesti ärrituv. Ei lubanud kammida, sügada, silmi puhastada, puutuda. Oli kohe agressiivne, iga vale sammu peale võis sind hammustada. Kui jalge otsas magas, kui väiksemgi liigutus veel jalaga, nii urises, haaras tekist. Lugesin üht sensitiivset artiklit, kus näite varal tehti selgeks kui inimesel on surm käega katsuda, ei tohi teda hüüda, segada elustamisega. Sest hing sureb, jääb alles ainult lihakeha. Tõi näite enda peal kui hellitav, hea mees elustati. Siis muutus tooreks, vägivaldseks. Usun, et see olukord oli ka Lokil. Tema süda jäi põhimiselt haigeks.
2006. jaanuaris haigestus uuesti, jälle peale uueaasta kolmek. päeva külalisi. Siis ta näppas, mida ta tavaliselt ei tee, kellelegi teisele määratud šokolaadi, mina panin antu kõrvale. Seda oli tegelikult vähe ja ta oli ikka harjunud väikese šokolaadikogusega. 3 nädalat heitles, korra nagu paranes, käisid veel mere ääres Kajaga, et liikudes kaob kõhukinnisus. Korra esikäpp jäi lõdvaks. 2 x arst süstis südame tugevdajat ja põletiku vastast. Väga raskelt hingas. Põhimiselt jõi ainult, vähe võttis sööki. Andsin ka kätega jõudu. Trepist tõstsin üles, käis pissil ja püüdis punnitada, vist nagu isegi õnnestus. Surmaeelsel päeval väljas käies tundis surma ette, tahtis kuuri põgeneda, aimasin ta plaane, viisin tuppa. Magasime paksul tekil kõrvuti põrandal, ta ei tahtnud hüpata (aga teine kord kui arst tuli, hüppas arsti hirmust tugitoolile). Hoidsin käed ta peal, hingas väga raskelt. Nagu jumalagajätuks tõmbas jõuetult sõpruse märgiks üle mu näo. Hommikul tuli arst kolmandat korda, et teha vatsakeste puhastust. Loki oli väga jõuetu. Ilma süstita lubas vatsakesi vaadelda, mis ei olnud täitunud, seal ei olnud viga. Veidi aja möödumisel, arst oli õnneks veel seal, plaanis, kas teha veel südame tugevdamise süsti. Loki tõstis korraks rahulikult pead ja langetas, arst liigutas, elustas, vaatas silmi ja oligi lahkunud rahulikult. Eelnevalt minuga jumalaga jättes. Mõlemad kurvastasime, sest Loki oli tema ammune patsient, ise väga tundlik haprake naine, kellel endal loomad. Arst teadis, et süda oli haige, oleks juba ammu läinud, kui ta poleks tugevdavaid süste teinud, minu rahustuseks ehk. Mul oli rahuldus hinges, et arsti juuresolekul suri ja ilma et eelnevalt ei süstitud sel päeval. Ja halvatud koeraga oleks elanud, sest hing ei oleks lubanud magamapanevat süsti teha, põhjus süda, palju süste, stress. Suri täpselt koera aasta alguses. Panime ilusa triibulise lina sisse, oma magamistekk ümber, lehviga vöö, vöövahel jõulukaktuse õiega oks. Sellel talvel oli temal ainult kaks õit. Üks Lokile, teine jäi saatma Aadu viimaseid päevi laual. Matused järgmisel päeval. Poeg Kalvi, tema tõeline peremees, Kuressaarest tuli matma. Oli ilus talveilm, vaikselt hiljem sadasid helbed. Panin hauda kaasa ka „pojad“ Jänku ja Lambakese. Matsime aeda nüüd puhkavad reas: „Kulla“ „Pallike „Kiisuke“ „Loki“.
Linnud käisid haual, uskumatu, käis haual veel peigmees „Nässu“ ja naabri noor kutsikaeas „Taki“. Peigmees käis tihti majanurga juures teda ootamas ja minult pärimas kus? Väike Taki küsis seda minult häälega nagu vanasti, kui käis suuremat, emalikku täiskasvanut vaatamas.
Leiname kõik ja oleme väga kurvad, eriti mina tunnen suurt puudust. Sest elasime ju koos 13 aastat. Äkki hakkasin igal hommikul talle veidi süüa viima, lume sisse. Hea kui linnukesed ja hiired siis külastasid teda, jättes jäljed lumele. Igal õhtul ja hommikul käisin haual.
Veel täna 26. juulil 2006 a. mängisin haual tema lemmiklugu „Valge tuvi“. Siin õues kirjutan ka temast, puhkab aias sireliheki ääres.
Uued sõbrad.
Uut lemmiklooma mingil juhul ei soovi, aga on olemas uues sõbrad. Naabri koer „Taki“ on palleekoer, väike, karvane, punnis silmadega. On juba täiskasvanuks saanud. Märgistas meie piiril veetünni 7 x ja mõlema jala poolt, seega 14 x järjest. Ta on haruldaselt minusse kiindunud. Kui vähegi mind näeb või häält kuuleb, nii nohiseb eriliselt seljataga. Siis me põgusalt vestleme ja puudutame teineteist.
Käin 20 km kaugel mahepõllumajandustalus tööl. Olen agronoom, aednik, zootehnik ja oskustööline. Seal on noormees abiks ja lapsi. Pere 6-7-kuune kirju koer „Terri“ tahab meeletult minuga sõprust teha. Algul võttis kui mängukaaslast, mürajat. Nüüd juba minnes jookseb vastu kui heale sõbrale. On õpetamisjärgus, ainult õpetajaid on palju ja erinevaid. Tunnen rõõmu, et tema tunneb rõõmu minu tulekust. Armastab tööl kaasas käia. Oskab, õpib pallimängu.
- Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Ei, kindlasti ei ole lemmikloom ainult see, kellel ei ole mingit praktilist otstarvet. Sageli mõisted, otstarbed kattuvad. Näit. paljude lemmikloom on koer ja kass, paratamatult nad on sageli ka otstarbelised. Sageli on meil otstarbeline loom muretsetud, aga ta muutub suureks lemmikloomaks.
Mina leidsin kindlalt, et minu lapsepõlve lemmikloomad olid: koer Kaaru, lehm Punnik, hobune Kõrvik, kass Ints ja selleks nad on jäänud.
- Miks peavad inimesed lemmikloomi?
Enamikus vajavad ja igatsevad lapsed. Tegelemine, sõpruse puudus, midagi omada. Ilus, armas, meeldiv tegelemise objekt (subjekt), hea kaaslane, õrnuseks, rahustab, kaotab stressi, sisustab elu. Sageli ka vajadusest kellestki üle olla, anda korraldusi, hoolitseda. Koos loomaga õpid arvestama teisega, seda nõuavad lemmiklooma vajadused, muutud paindlikumaks. Täiskasvanuil samad. Loomadel on palju siiramad, erinevad omadused, käitumine, millest täieneme, rahustavad, tegevus täieneb, vaba aeg on sisustatud.