1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kasse on olnud erinevatel aegadel kokku kolm, siis merisead ja hetkel on mul koer.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Pigem äkkotsustena või siis kasside puhul eelmise kassi asendajana.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassidest kaks anti meile niisama ära, merisead ja koer on ostetud.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi oli juba enne olemas - igapäevaselt on kasutusel ka hellitusnimed aga need on rohkem spontaansed ja ei ole püsivad.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Põhiliselt internet ja internetifoorumid.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud, looma puhul on tõug tähtis - siis tead iseloomu, käitumise, energiataseme ja liikumisvajaduste kohta midagi ette arvata ja vastavalt ka valida.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Koeraga olen käinud näitusel. Näitused on toredad, seal saab näha paljusid erinevaid tõugusid ja suhelda teiste koeraomanikega.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Minu loom, ise hoolitsen.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostan spetsiaalset toitu - lihtsalt lihtsuse pärast, ja toortoitu (liha), spetsiaalselt valmistanud ei ole.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimisteks, põiepõletik. Vaktsineerimine on üldlevinud ja ohtlike haiguste suhtes on see väga oluline.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Loomad, kes elavad kindlalt korteris sees, nii et nad jooksuaegadel väljas ei käi või keda ei plaanita kasutada aretuses, võiksid olla steriliseeritud. See hoiab ära soovimatute kutsikate sünni.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole lasknud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Ta magab reeglina voodis või diivanil.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikematele reisidele kaasa ei ole võtnud, siiamaani on olnud vanemate juures. Linnaskäikudele või külla olen kaasa võtnud. Tartus ei ole koerahotelli.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Jah, tean, kuid pole tähistanud.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete Tiinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Koeral on jopp ja mänguasjad (umbes 10).
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kui loomal ei jää üldse enam võimalust ise midagi teha või kui ta ei saa enam tavaliste eluliste toimingutega hakkama, siis on ta ülehoolitsetud.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Põhiliselt vist informatsiooni kättesaadavuse osas, informatsiooni on tänapäeval palju lihtsam kätte saada, samuti erinevaid spetsiaaltoite ja ravimeid.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Sellist asja ei ole juhtunud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Puhtusepidamine (küsib õue), keeld laual käia või sealt ise asju võtta.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole. Kui loom on õigesti kasvatatud, siis pole teda vaja karistada, ta mõistab noomivast hääletoonist, et ta on valesti midagi teinud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Jah - mingit hulka kindlaid sõnu, näiteks “nämma”, “sülle” jne mõistab ja hääletooni ka kindlasti.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska öelda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lastele on lemmiklooma omamine väga kasulik, nad õpivad nii paremini loomadega suhtlema ja käituma ja õpivad kohusetundlikud olema.
25. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Jah, foorumite teiste liikmetega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mürgised maod ja ämblikud - lihtsalt ohutuse pärast.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimesele meeldib, siis miks mitte?
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Vahe on pigem selles, milleks neid peetakse - hobuseid näiteks on nii kodu- kui ka lemmikloomi, on maid, kus hobuseliha ka süüakse.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sest neile meeldivad loomad ja nad soovivad omada head neutraalset sõpra.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud 2 koera. Mõlemad saksalambakoerad. Esimese võtsime umbes 15 aastat tagasi ja teise koera 2 aastat tagasi.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmiklooma muretsemine tuli üsna äkkotsusena. Uut koera oli vaja nagunii. See oligi põhiline pooltargument. Vastuargumente ei olnudki kuna koer oli majas varem juba olnud nagunii. Lemmikloom võeti õe soovil.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime lemmiklooma kuulutuse peale. Õde leidis ajalehest. Hinnaks oli 2500 krooni kui ma ei eksi.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Eelmise koera nimi oli Maks. Ausalt öeldes ei mäletagi, kust see nimi tuli, kuna olin siis veel üsna väike. Hüüdnime tal ei olnud. Vanaema vahest kutsus Matuks. Uue koera nimi on Rocco. Selle mõtles õde välja, kuna kellelgi teisel ei tulnud paremat ideed. Ka temal pole nii-öelda hüüdnime, kuna minu arvates ajab hüüdnime panek koera segadusse.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Üldiselt oleme infot otsinud internetist ning ka tuttavate abil.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole meie lemmiklooma valikut mõjutanud, saksalambakoer on alati meeldinud ning on nii-öelda klassika. Tõupuhtus on oluline küll mingil määral. Näiteks järglaste saamisel.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud loomanäitusel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kuna koer elab maal vanaema juures, siis tegeleb temaga vanaema. Annab talle süüa jne. Umbes kuus korra korrastame ka kuuti, kuna ta kipub heinu välja kandma. Suvel sai paar korda ka pestud teda. Koeraga veedan üldiselt üsna vähe aega, kuna käin nädalavahetusel maal. Kuid siis veedan temaga tunde väljas aega.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Enamasti saab ta koerte joaks mõeldud spetsiaalset toitu, kuid vanaema kipub ka igasugused ülejäägid koerale andma.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Veel ei ole mingeid tervislikke probleeme ilmnenud. Kindlasti peaks lemmiklooma vaktsineerima, et vältida haigusi. Meie koera puhul oli see juba enne ostmist tehtud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Kuna pole selle probleemiga kokku puutunud, siis ma ei pea seda vajalikuks. Samuti pole meil ühtegi emaslooma olnud kah.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Ei ole veel lasknud loomal järglasi saada.
13. KUS ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koeral on väljas oma kuut. Majas ei ole lubatud tal ringi liikuda, kuna ta on üsna suur ning eelkõige siiski välikoer. Liikumisvabadust tal piiratud pole. Maa on suur ning aedu pole.
Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kõige pikem reis tema jaoks on olnud Tallinnast Tartusse. Sõitis ta siis tagaistmel. Kui ta koertekoolis veel käis, siis käis ta linnas ka paaril korral.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll. Üldiselt väga ei tähista. Ostame talle vähe paremat sööki.
Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole ostnud lemmikloomale riideid. Mänguasju on tal piisavalt. Tal on kalduvus neid ära kaotada. Igast piiksuvad pallid jne. Poest oleme ostnud koerte šampooni pesemiseks ning ka harja.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ma usun küll, et on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda. Tavaliselt tahetakse panna koera tegema seda, mis talle tegelikult ei meeldi. Näiteks peab kogu aeg peremehe juures olema. Seda piiri on üsna raske tajuda, kuna peremehe enda arvates teeb ta kõik õigesti ning kõike seda, mis on koerale kõige parem.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Kuna suurt sellest ajast ei mäleta, siis ei oska antud küsimusele vastata.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Eelmine koer sai maetud üsna maja lähedusse. Kuna ma ise kahjuks kohal ei olnud, siis ma ei oska täpselt kommenteerida, kuidas see toimus. Uue koera muretsesime umbes 4 kuu pärast.
20. Milliseid „kodureegieid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodureegleid tal väga ei ole, kuna ruumi on tal piisavalt, siis saab ta ringi joostes ja mängides oma energia ära kulutada. Peenardes ta väga ei kraabi, üldiselt meeldib talle oma konte peita, kuid seda teeb ta sellistesse kohtadesse, kus seda tähele ei pane.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Alguses oli tal komme käsi närida. Sellest oli üsna raske vabaneda, kuna ta on üsna kangekaelne. Peale koertekooli see komme tal kadus. Kuid nüüd kipub ta üles hüppama. Tasapisi hakkab ka see kaduma. Alguses karistasime teda sellega, et hüppamise ajal astusime talle jala peale. Kuid see ei aidanud. Nüüd oleme talle lihtsalt selja keeranud, kui ta hüppama hakkab. Koera ei tohiks käega lüües karistada. Kuid kuidagi peab seda tegema, vastasel juhul ei saa ta aru, et ta on midagi valesti teinud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ta käis koertekoolis ning ise oleme ka talle peamised asjad selgeks õpetanud. Nagu näiteks istu, lama, koht. Õpetamine läks üsna ladusalt, esialgu vajas natuke harjutamist, kuid siis sai ta juba üsna hästi aru, mis tegema peab. Minu meelest on põhjalikum dressuur kindlasti vajalik, kuna koer peab alluma. See on üsna halb tunne, kui koer ei tee seda mida vaja. Haugub ja hüppab jne.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Muidugi räägin ma oma loomaga. Ma ei tea, palju ta küll sellest aru saab, kuid midagi kindlasti. Ma usun küll, et ka loomad mõtlevad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib küll. Näiteks tahab koguaeg tuppa ja voodisse. Ning harjub ära laua tagant toitu saama, mis hiljem võib ebameeldivaks osutuda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kuna täiskasvanutel pole eriti aega, siis tegelevad koeraga rohkem lapsed. Mängivad jne. Laps vajab küll looma, et tal oleks keegi, kelle eest hoolitseda ning kellega rääkida, kuna vanematel tihti pole aega selleks.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Vanaemale ei meeldi emased kassid sellepärast, et need toovad nii palju poegi. Seega ma arvan et kassi meie perre ei tule. Varem on olnud ka kass ning temaga oli koguaeg jama. Tegi pahandust.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei ole kuulnud küll sellisest juhusest.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minisiga on veel ok, kuid maod ja muud sellised on juba liig minu arvates. Nende koht on eelkõige metsikus looduses. Nad tunnevad ennast halvasti kuskil puuris või akvaariumis. Ning peale selle võivad nad ohtlikuks osutuda.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb "lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom ei pea tingimata olema otstarbeta. Selleks sobib ka väga hästi koer näiteks. Kuid koeral on ju kindlasti mõni otstarve, näiteks valvata kodu. Lemmikloomad saavad olla inimestega juba pikka aega koos elanud loomad. Nagu seda on koerad ja kassid. Ma arvan, et lemmiklooma mõiste alla ei sobi eksootilised loomad loodusest. Nagu näiteks maod ja muud sellised. Kuna nende käitumine inimeste suhtes on täiesti ettearvamatu ning nad võivad inimesele viga teha.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Tihti peavad inimesed lemmikloomi, kuna neil pole kedagi teist, kellega rääkida ning kelle eest hoolitseda. Samuti on näiteks koertel ka praktiline otsatarve valvata kodu.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomi on olnud üks ja ta on praegugi meie peres.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti ema ja minu soovil. Me kaalutlesime seda pikalt ja lõpuks otsustasime kassi kasuks, kuigi isa oli vastu aga lõpuks ta leppis sellega.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi saime maalt vanaema käest, sest vanal kassil sündisid kassipojad. Kassi eest maksime viis krooni, sest nii on see kombeks.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime“ vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Lemmiklooma nimi on Miisu. Ajapikku on kujunenud ka teisi nimesid. Näiteks: Kass, Kiisu jt. Nime panin mina talle.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet?
Lemmiklooma puudutavat teavet oleme saanud loomakliinikutest, ajakirjadest, internetist ja tuttavatelt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mind lemmiklooma valikul mõjutanud, sest looma tõupuhtus ei ole oluline. Tähtis on see, et loom on terve ja armas.
7. Kas olete osalenud lemmikuga loomanäitustel?
Ma ei ole osalenud lemmikuga loomanäitustel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma eest hoolitseb põhiliselt ema, sest tema on kõige rohkem kodus. Vahepeal annavad ka teised loomale süüa. Ise püüan nii palju loomaga tegeleda kui võimalik. Kuna mina ärkan hommikul kõige varem, siis on minu ülesandeks talle süüa anda. Peale kooli lasen ta rõdule värsket õhku hingama ning kui aega üle jääb, siis püüan temaga ka natuke mängida. Loomaga tegelemise peale läheb päevas aega umbes kaks tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmiku jaoks ostame spetsiaalset toitu, kuna ta ei söö isetehtud toite.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud mitmel korral. Esimene kord tuli siis pöörduda, kui kass kukkus kuuendalt korruselt alla, teisel korral vaktsineerimise asjus ja kolmandal korral kasvajate pärast. Kui kass on külmetunud olnud, siis oleme talle sooja piima andnud ja teda soojas kohas hoidnud. Lemmikloomade vaktsineerimine on vajalik.
Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui Teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on steriliseerimata emasloom. Tiinusevastaseid tablette anname talle ainult suvel, sest siis on ta tavaliselt maal vanaema juures.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud“ või olete looma paaritanud?
Oleme lasknud enda loomal järglasi saada, kuna oleme kuulnud, et on hea, kui kass saab vähemalt ühel korral järglasi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba? Kas lemmikloomal on lubatud kogu korteris ringi liikuda? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Lemmikloomal on lubatud kogu korteris vabalt ringi liikuda, kuna ta on väga puhas ja korralik kass. Sellepärast on tal oma pesasid ja asemeid väga paljudes kohtades. Tal on ka lubatud voodisse tulla.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile või jääb ta sellistel puhkudel maha? Millises vahendis Te oma looma transpordite?
Oleme võtnud kassi kaasa maale minnes. Kui meil on olnud vajadust pikemaks ajaks kodust ära minna, siis oleme lemmiku vanaema juurde viinud. Transportinud oleme teda spetsiaalses puuris, mis on mõeldud kassidele.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Kassi sünnipäev on 22. mail. Sünnipäeva puhul ostame talle mõne uue mänguasja või siis mõne kallima kassisöögi.
16. Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks?
Kassi karvade korrashoiuks oleme ostnud spetsiaalse kammi, millega on teda on väga hea kammida ja mis meeldib talle endale ka väga. Mänguasju on kassil väga palju. Näiteks: mänguhiired, väikesed pallid, kommipaberid, lõngakerad jms.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah, on küll võimalik looma eest liiga palju hoolitseda. Näiteks see, kui looma koheldakse väikest last, ühesõnaga nagu inimest. Väga paljud hoolitsusvariandid ei pruugigi vajalikud olla.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäevane hoolitsemine lemmiklooma eest erineb vägagi nõukogudeaegsest. Praegu pööratakse rohkem tähelepanu looma tervisele ja sellele, mida ta sööb.
20. Milliseid „kodureegleid“ olete oma loomale õpetanud? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kassile kehtivad meie korteris mõningad reeglid. Ta ei tohi lauale minna, lilli närida ja paljusid teisi pahandusi teha. Selle õpetamine on olnud aeganõudev, aga lõpuks on temast asja saanud. Näiteks kui praegu panna ta lauale, hüppab ta sealt kohe maha, sest ta teab, et see koht ei ole talle mõeldud.
21. Kas lemmikloomal on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Meie kassil oli üks halb harjumus. Nimelt meeldis talle pissida maha jalanõude juurde, kuigi tal oli puhas liivakast olemas. Seetõttu pidime alati oma jalanõud kappi panema ja kui me unustasimegi jalatsid maha, siis oli tema platsis ja tegi oma pahanduse ära. Proovisime igasuguseid karistusvariante. Näiteks panime ta ninapidi oma pissi sisse või siis andsime talle väikse laksu, kuid selliseid variandid talle ei mõjunud. Seega proovisime teist moodust. Hakkasime teda poputama ning seejärel muutus kõik.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet?
Kõik pereliikmed räägivad vahel kassiga. Lemmikloom saab väga hästi aru, kui me teda keelame või kiidame. Ta teeb vahet sellel ja mõistab meid väga hästi.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada?
Emale meeldib kass väga ja sellepärast saab kass alati siis süüa, kui ta tahab. Tal tarvitseb selleks ainult natuke nurruda ja ema jalgu siluda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused looma suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps vajab looma?
Lastel tuleb kassile süüa anda koolist tulles. Samuti tuleb ka liivakasti puhastada ja kassi kammida. Lapsed mängivad kassiga rohkem kui täiskasvanud, sest nemad on kõige rohkem kodus ja neil on rohkem vaba aega. Laps vajab väga looma, sest kass on meie peres pingemaandaja. Ta mõjub meile kõigile väga hästi.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega?
Oleme hakanud rohkem suhtlema oma naabriga, kellel endal on papagoi. Seda sellepärast, et kassile meeldib väga rõdu kaudu naabritele külla minna.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks kindlasti kalu. Kalad nõuavad väga palju hoolitsemist ja tähelepanu ning nende eluiga ei ole ka eriti pikk. Kindlasti ei muretseks kalu endale ka sellepärast, et neid ei saa kaisutada ja paitada nagu näiteks kassi või koera.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse?
Mitu-mitu aastat tagasi juhtus üks haige tiivaga hakk minu vanaema juurde. Vanaema võttis ta lahkelt enda hoole alla ja hakkas teda ravima. Hakk elas terve talve vanaema juures toas ja kevadel lendas ta tagasi sinna kust ta tuli.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest?
Selliste loomade pidamiseks peaks olema väga palju tahtejõudu ja kannatust, sest selliste eest hoolitsemine ei ole väga kerge.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse?
Lemmikloomad saavad olla näiteks kassi, koerad, hiired, hamstrid jne. Need kelle eest hoolitsemine ei ole väga raske. Loomad, kes ei mahu mõiste „lemmikloom“ raamidesse, on piraajad, maod, ahvid, kalad jt.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, kuna neil on vaja seltsilist, kelle eest hoolitseda või siis kellele oma muresid kurta, sest lemmikloomad kuulavad peremeest alati nii, et nad midagi vastu ei ütle.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kääbuspuudel võeti kõigi pereliikmete soovil ja see arutleti enne läbi. Ei mäleta, et vastuargumente oleks olnud.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Otsisime ajalehekuulutuste järgi. Kutsikas maksis 800 EEK-i.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime“ vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Hüüdnimi ja pärisnimi on erinev, kuid sarnane.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet?
Alguses uurisime päris palju koeraraamatuid ja lemmikloomaajakirju.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole valikut mõjutanud, pigem suurus ja tõu iseloomuomadused. Tõupuhtus pole kõige olulisem.
7. Kas olete osalenud lemmikuga loomanäitustel?
Olen käinud korra (koer kuulus vanuse poolest kutsikaklassi). Näitused meeldivad väga, külastan alati, kui võimalik.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Hoolitsen põhiliselt mina, kui ma ära olen, siis poeg. Hommikul peale ärkamist panen koerale toitu ja värsket vett, seejärel käin temaga jalutamas 10-15 minutit. Lõuna ajal käib koeraga väljas poeg, õhtul jälle mina. Süüa saab ta vastavalt isule. Ka oskab ta märku anda, kui kõht tühi on. Koeraga tegelemise aeg sõltub sellest, kas mul on vaba päev või olen tööl.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostan poest spetsiaalset toitu, sest minu arvates on see talle kasulikum.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Kõigepealt vaktsineerimise pärast ja ka erinevate haiguste puhul (silma-ja kõrvahaigused). Lemmikloomade vaktsineerimine on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui Teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Korteris elava lemmiklooma steriliseerimist ei pea ma vajalikuks. Tiinusevastaseid tablette pole kunagi andnud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud“ või olete looma paaritanud?
Koer pole järglasi saanud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba? Kas lemmikloomal on lubatud kogu korteris ringi liikuda? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koeral on oma väike tugitool, aga tal on ka muid lemmikkohti korteris, kus ta meeleldi on. Ta magab ka voodis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile või jääb ta sellistel puhkudel maha? Millises vahendis Te oma looma transpordite?
Koer on käinud kaasas ka puhkusreisidel välismaal, nii laeva kui ka lennukiga. Lennukis peab koer olema oma spetsiaalses koerakotis. Võtan koera ka vahel harva tuttavate poole ja linna kaasa. Loomahotelli teenuseid pole kasutanud, see tekitaks talle stressi.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll millal tal sünnipäev on, kuid tavaliselt pole meeles talle selle puhul midagi osta.
16. Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks?
Riideid pole ostnud, kuid olen mõelnud selle peale, kui talvel külmad ilmad on. Mänguasjadeks on olnud lapse vanad mänguasjad. Koeral on spetsiaalne shampoon pesemiseks.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On võimalik küll looma eesti liiga palju hoolitseda, kuid see piir on igal inimesel erinev.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on saada rohkem hooldusvahendeid ja lemmikloomatarbeid.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ei ole ette tulnud seda.
20. Milliseid ,,kodureegleid" olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Käppade pesemine õuest tulles (koer ootab niikaua, kuni seda tehakse).
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei tule meelde.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koertekool oleks vajalik suurematele koeratõugudele.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin vahepeal ning usun, et ta saab hääletoonist ja meeleolust aru.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska öelda.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsel on olnud üldiselt samad kohustused, mis teistel pereliikmetel. Laps mängis koeraga rohkem siis, kui ta oli noorem. Kindlasti oleks lapsele hea, kui majas oleks koduloom.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Jah, naabritega, kes omavad ka koera, olen rohkem suhelnud sellest ajast saadik.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei peaks ma närilisi, roomajaid, sest nad pole mulle kunagi meeldinud.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Hiljuti nägin TV-st, et mehel oli koduloomaks metssiga, kellega ta käis ka pargis jalutamas.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ise ei teeks seda, kui pole midagi selle vastu, kui kellelegi meeldib.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste "lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom" "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu mõistes on koduloom ikka traditsiooniline, näiteks koer, kass, hamster jne. Lemmikloomaks võib olla ka näiteks hobune.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Praegu on kaks lemmikloom peres. Võetud sai ta 1995 aasta suvel ning teine 1999.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom võeti õe ja ema otsusel. Me olime juba pikemat aega tahtnud koera võtta ning siis ühel päeval õe sõbranna pakkuski ja kuna ta oli nii armas, siis me võtsime ta endale.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime looma tuttava käest tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nime peale mõtlesime pikalt, aga varsti jõudsime yhisele otsusele, et nimeks paneme Chipa.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Algul saime infot tuttavate käest ning ka internetist sai ühtteist leitud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõupuhtus polnud siis meile tähtis, kui võtsime lemmiku. Ka praegu ei ole see nii väga tähtis.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud loomanäitusel.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiliselt hoolitses õde tema eest, kuna sai ta ikkagi tema suure tahte tõttu võetud.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Kohe alguses hakkasime millegipärast ostma poest valmis toitu ja koer harjus sellega vist ära, sest praegu ta muud praktiliselt ei söögi. Ostetakse kanakaelu, liha jms.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oleme pidanud loomaarsti juures käima, kui koer ükskord naabri koeraga kakles, siis olid tal vigastused jalgadel, kuid ei midagi tõsist..
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei taha kedagi steriliseerida, sest usun et igal yhel on õigus oma suguelunditele.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Järglased on maha müüdud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Mõlemal koeral on oma väike pesa.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pole siiamaani olnud vajadust looma reisile kaasa võtta, kui ainult vahest maale ja korterisse reisil autos.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Oleme iga aasta tähistanud sünnipäeva.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ja mänguasju oleme ostnud ja harjame ka oma koeri, spaasse pole päris viinud.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
On küll võimalik üle hoolitseda. Selle tagajärjeks on looma ära hellitamine. Seda piiri ei oskagi sõnadega öelda, selle peab ise ära tajuma.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Lemmiklooma toitu müüakse poes.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ei taha mõelda surmale, kuid matame ta igal juhul maha ja kurvastame.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Palju pole me koertele õpetanud, kuid mõned põhireeglid ikka. Näiteks, et häda tuleb teha õues ja nii nad teevadki, kui häda tuleb tal, siis küsib ta välja. Paha komme on maal peenarde kaevamine ja mutiaukude laialituustimine.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halb harjumus on haukuda kõigi peale, kes kylla tulevad, nii kõvasti, et omavahel rääkida ei võimalda.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Mõlemad annavad käppa, oskavad lamada ja istuda.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Suhtlen ikka oma koeraga, justkui pereliikmega.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska näidet tuua selle kohta.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie peres mängivad lapsed koertega rohkem kui täiskasvanud.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Lemmiklooma võtmine pole küll muutnud suhtlemist teiste inimestega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Peaksin võibolla rotte, sest nad on väga huvitavad loomad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea omadest kogemustest.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minu arvates on see huvitav. Erinev täiesti tavalisest, kuid nii palju ikkagi ei köida, et ise hakkaks pidama.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomaks saab olla ükskõik mis loom, muidugi siin mängib rolli elukoht ja inimese vajadused. Lemmikloom on see, kellele saad kõike kurta ja kes ei pahanda, kui hilja tuled, vaid on õnnelik, et üldse tulid.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan et inimesed peavad lemmikloomi sellepärast, et nad vajavad kellegi lähedust, (?) vaid on armsad ja toovad pereellu veel rohkem rõõmu ja ühendavad pere ühtsemaks.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud suuremas koguses kalu, keda hetkel enam pole, kuna nad elasid oma aja ära või siis müüsin nad maha. Hetkel on aga lambakoera taoline koer nimega Jack.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmikloom koera näol võeti meie perre arvatavasti minu tungival soovil. Kalad aga olid põhiliselt ema soovil. Kalad olid kindlasti äkkostuna, sest nende hooldusele ja elutsemisele ei kulu eriti palju inimese vaba aega ega hoolt. Vastuargumente kala puhul polnud, kuna selle pisikese toitmise ja akvaariumi pesemise töö võib igaüks ära teha.
Koera puhul olid vastu argumendid suured, näiteks: kes käib väljas, kes õpetab koera, kes puhastab teda ja muu taoline. Pooltargumendiks võib pidada näiteks turvalisuse tagamist korteris. Kuid sellist ametlikku poolt argumentide ja vastuargumentide koostamist meil ei toimunud, lõpuks lihtsalt olime ühel meelel, et võib koera võtta.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kalad ostsime alati lemmiklooma poest, kuid hiljem juba osad liigid paljunesid ise. Koera tõi aga isa kelleltki tuttavalt ja sai selle täitsa tasuta.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja
Lemmikloomadel polegi rohkem nimesid olnud kui koeral nimi Jack. Erinevust tema pärisnimes ja hüüdnimes ei ole. Nimepanekul tegid kõik ettepaneku, kuid valisime väike venna valitud nime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet?
Kõige suuremat infot enda lemmiklooma kohta hangin tuttavatelt ja ka interneti teel. Raamaturiiulil on ka paar raamatut, kuidas käituda koeraga või kuidas puhastada akvaariumit.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Minu jaoks mood lemmiklooma kohapealt ei mängi mingit rolli, kuna mood on pidevalt vahelduv, ja loom on ikkagi elusolend, mida ei saa lihtsalt minema visata ja uut võtta. Looma puhul vaatan rohkem looma iseloomu ja seda, et see sobiks minu vajadustega.
7. Kas olete osalenud lemmikuga loomanäitustel?
Looma pole näitustele viinud, kuna tegemist pole puhta tõuga, ja üldiselt puudub ka huvi loomanäituste suhtes.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kalade eest hoolitsen põhiliselt mina, puhastan ja toidan. Koera jalutamisega tegeleb enamasti väikevend, kuna tema on esimene, kes koolist koju jõuab ja kõige rohkem kodus on. Ülejäänud tegevused üritame ikka võrdselt ära jagada, koristamine jääb koera tagant põhiliselt tema tööks. Tavaliselt ei jää päevast eriti palju aega koeraga tegelemiseks minu hoolde, kuna tulen enamasti koju alles hilja õhtul ja seega suurema töö teevad ära ema ja vend.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Põhiliselt ostame toidu, mida lemmikloomad söövad, sest poes müüdav toit sisaldab juba seda, mida koer vajab.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud ainult vaktsiinide tegemiseks, kuna need peavad olema tehtud igal koeral, isegi nendel, kes elavad linnas ja osadele haigustele on väike tõenäosus. Koer on veel noor ja pole õnneks haige olnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks on see vajalik? Kui Teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on tegemist isasloomaga ja leian, et steriliseerimist pole vaja läbi viia. Pigem elame üle selle pisikese perioodi, kui koer on hullumas, kui võtame talt tema kõige suurema väärtuse ja tunde olla isasloom.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud“ või olete looma paaritanud?
Kahjuks või õnneks pole ta meil veel paarituda suutnud, kuna käime väljas rihma otsas, millest tal pole eriti kerge lahti saada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba? Kas lemmikloomal on lubatud kogu korteris ringi liikuda? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vaatamata sellele, et ta on linnakoer ja võrdlemisi puhas, ei või ta ronida sohvadel ega voodisse. Tema magamiskoht on koridoris, kuid võib liikuda terves korteris ringi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile või jääb ta sellistel puhkudel maha? Millises vahendis Te oma looma transpordite?
Pikematele reisidele pole kaasa võtnud. Osadel kordadel oleme võtnud kaasa suvekoju ja siis enamasti auto tagaistmel. Puure ja muid abivahendeid pole kasutanud, kuna alati on ka keegi veel taga istunud ja koer on õpetatud paigal püsima. Külaliste juurde minnes jätame aga koera alati koju. Ka poeskäikudel jätame enamasti koju, kui just pole parajasti koeral ka jalutamisaeg, siis saab kaks tegevust väga edukalt ühendada. Loomahotelli teenust pole kasutanud, kuna puudub teave selle kohta ja pole huvi tekkinud selle teabe uurimise kohta.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Lemmiklooma sünnipäeva kindlalt ei tea, kuid oleme kokku leppinud, et tähistame seda Eesti Vabariigi aastapäeval, kuna koer on sündinud umbes sellel ajal.
16. Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks?
Jackile riideid ostnud ega õmmelnud pole, kuna selleks puudub vajadus, sest koeral on piisavalt paks karvkate. Mänguasjadeks on tal mõned plastikkondid ja hulgaliselt on olnud ka palle, mis ta alati lihtsalt katki rebib. Pallid on pidevalt erinevad, osades on toit sees, osad piiksutavad jne. Koera hooldusvahenditeks on olemas kirpude tõrjeks mõeldud šampoon ja karva toitvaid palsameid. Lisaks on erinevad harjad, millega saab koera karvkatet kohendada või harjata. Erilisse spaasse pole koera viinud, kuna see on küllalt kulukas ja leiame, et talle sobib ka kodune hoolitsus.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ma usun, et koera eest on võimalik ülehoolitseda vaid siis, kui loom sellega enam ise rahul ei ole ja hakkab vastu. Meie oma koera eest üritame hoolitseda just niipalju, kui vaja.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Usun, et nõukogude ajal oli veelgi väiksem osa looma ilus või moes, kui praegu. Nõukogude liidus oli kõik praktiline ja vajalik. Koera suurim eesmärk oli kaitse ja seega ei saa kuidagi ka koera olemus olla nii palju koera moodsusel. Kindlasti puudusid loomade spaad. Kuid loomade eest hoolitseti kindlasti nii, kuidas suudeti ja aega oli eriti koerte puhul, sest koer on inimese parim sõber.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kalade puhul ei toimunud mingit olulist matust või ärasaatmist. Koer on veel õnneks täitsa elus ja usun, et kui mingil põhjuselt peaks ta lahkuma, siis arvatavasti laseks koera tuhastada ja viiks maale, kus ta saaks olla vaba.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodureeglid, mis koerale selgeks õpetatud, on kõik, mis normaalsel koeral peavad olema. Ta ei kaabi õues auke, ei haugu iga asja peale, pissib ainult õues, ei tuhni lilledes ega puutu neid üldse, ei näri ka telekapulte ega muud sellist, ka voodi- ja diivanipealne on talle keelatud.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Koeral on mõningad harjumused, millest lihtsalt lahti ei saa. Need on näiteks tema botaste närimise harjumus, selle vastu aga aitab kapp, mida koer ei saa lahti tehtud. Lisaks ajab ta ka alatihti vaipu segamini, kuid seda teeb ta kogemata ja seda ei peaks isegi mitte harjumuseks. Rohkem tal halbu harjumusi vist polegi, kuigi väiksena oli tal neid rohkem ja nendest sai jagu tänu professionaalsele abile koertekoolist.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Koeral pole erilisi trikke, mida koertekooli läbinud koer ei oskaks. Oskab küsida süüa ja on kuulekas ja sellest täiesti piisab. Klounkoeri võib vaatama minna tsirkusse. Kuid koertekooli peaksid läbima minu arust kõik koerad või siis vähemalt linnakoerad kindlasti. Sest olen näinud linnas palju koeri, kes arvatavasti pole koertekoolis käinud ja hauguvad igat-üht, kes
tänaval vastu tulevad või siis ei kuuletu koeraomanikule. Koertekool on ka omamoodi mugavus koeraomanikule ja kes ei tahaks, et ta koer oleks talle kuulekas.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ma räägin oma koeraga võibolla, et isegi iga päev. Minu arust ei mõista iga loom inimese meeleolusid, näiteks ei meeldi mulle kassid, kes on alati täpselt ühesugused ja peavad alati ennast kõige tähtsamaks. Ka kalad võib näiteks tuua, kes ei mõista midagi või siis merisead, nad ei roni sulle ju kaissu, kui sul halb tuju on. Koerad aga tunnetavad seda vägagi hästi ja üritavad inimese tuju tõsta, kui inimene selleks ainult ise võimaluse annab. Usun, et ka hobused võib panna koertega ühte punti, kuna olen kuulnud, et nad pidavat tunnetama inimese tujusid.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Kiindumist võivad loomad aeg ajalt kindlasti loomaomaniku suhtes ära kasutada. Nurudes ainult süüa juurde näiteks. Kuid minu arust kasutavad tihtipeale inimesed hoopis loomi ära.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Ma näen väiksema venna peal seda, et lapsel on looma vaja. Lapsed saavad justkui koertega erilisema sideme, kus koer on lapsele mänguks ja kaitseks. Seda oleme näinud ka erinevatest filmidest, mida aeg ajalt telekast tuleb. Meie peres aga mul tähelepanekud puuduksid selles osas, kes rohkem või vähem koeraga tegeleb, tundub, et tegeletakse võrdselt.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Pärast koera võtmist pole lisatutvusi tulnud ja ühegi klubiga pole samuti liitunud ja ei näe ka vajadust.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kindlasti ei sunniks mitte miski mind pidama lemmikloomana näiteks madu või mingit sisalikku, sest minu arust on need lihtsalt jubedad ja jõledad olendid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mittekoduloomast, keda on hakatud pidama koduloomaks, meenub mulle siilike, kes maal igal õhtul poegi toitmas käis, trepil, kuhu panime taldrikule piima. Suhe oli vastastikune, kuna tema kõhud nii endal kui oma lastel täis sööta ja meie saime neid imetleda.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilised loomad on ju toredad, kui nad on kellegi teise kodus. Mina nende eest hoolitseda ei tahaks. Kuigi erandiks võiks pidada piraajasid, need on kalad, kes on vägagi kapriissed oma toitumise suhtes ja seega on neid raske kasvatada, lisaks on nad ka suhteliselt kulukad, sest toit ise maksab ja igapäevaseks söögiks peab ostma liha. Kui aga oleksid kõik võimalused neid pidada, siis piraajad oleks ka ainuke eksootiline liik, keda ma kasvataks lemmikloomana.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Usun, et lemmikloom ei saa kindlasti olla olend, kes elab praktilisel otstarbel, näiteks lehmad või pullid, lambad, sead. Kuigi viimasel ajal on osasid inimesi tabanud ekstaas võtta lemmikloomaks endale siga või hoopis lammas, on minu arust see ikkagi natuke vale. Loom peaks olema ikka see, kes ta seniajani olnud on. Kuid kui keegi leiab, et siga on talle parim lemmikloom, siis mina sellele ka vastu pole.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Minu arust peavad inimesed lemmikloomi selleks, et neil oleks lemmik, kelle eest hoolitseda, ja sealt hiljem ka toetust psüühilises mõttes vastu saada. Lemmikloom peaks olema justkui pere liige, keda ei unustata ka kõige tähtsamatel hetkedel oma elust.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Väiksest peale on mul tohutult palju lemmikloomi olnud. Päris pisikesena oli mul kaks merisiga ja kaks kassi. Peale neid tuli uuesti kaks kassi ja kaks koera. Praegu on ainult üks kass ja üks koer.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Kuna kõik armastavad meie peres loomi, võeti lemmikloomad meile ühise otsusena. Ma ei mäletagi, et oleks olnud mingit kaalutlemist, kuna see oli täiesti loomulik, kui peres oli loom.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Lemmiklooma saime tavaliselt tuttavate kaudu. Viimase saksa lambakoera võtsime kuulutuse kaudu. Kasse antakse tavaliselt muidu või siis sümboolse hinna eest (25-50 kr). Tõukoera eest oleme maksnud ikka rohkem (5000 kr).
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Merisigade nimed olid Triibu ja Kiku. Kasside nimed on olnud: Risso-Russo Kurri. Kitu-Mustnina. Tuki-tont I. Tuki-tont II. Tuki-tont III. Babe. Kitu. Koerte nimed on olnud: Kärri. Tipa. Rasmus ning umbes 20 kutsikat nende aastate jooksul, kelle nimed ei ole enam peas. Hüüdnime ja pärisnime vahel oli võib-olla ainult väikene vahe. Kas kasutati nime lühendit või esimest või siis teist poolt.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Enamasti ma tean täpselt, kuidas oma lemmikloomi kohelda, kuid meil on kodus ka hulganisti raamatuid, mis kirjeldavad kasside ja koerte käitumist ning eluviisi.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud mitte kuidagi ning tõupuhtus pole ka oluline olnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Koeraga on käidud näitustel. Tavaliselt kontrollitakse looma kuulekust, kõndimist, hambaid, karvkatet jms. Sellised näitused on täitsa huvitavad, et teada saada teistest tõugudest rohkem.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Põhiline, kes looma toidab, on vanaema, kuna ta on kogu aeg kodune. Mina ja ema oleme need, kes pesevad ning mõni kord käime ka jalutamas. Koeral on jooksmiseks suur aed, kus ta saab vabalt joosta.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Lemmiklooma jaoks ostame spetsiaalset toitu. Sellest saab ta oma vajalikud vitamiinid ikka kätte.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ühel korral tegime koerale keisrilõike, kuna kaks kutsikat olid põiki ette pööranud. Teisel korral eemaldati koeral kasvaja. Kolmandal korral olid koeral silmad haiged ning pöördusime sellega arsti juurde. Loomade vaktsineerimine on igati vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on täiesti loomulik. Meie kass on samuti steriliseeritud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Kunagi ammu on juhtunud jah, et koeral on järglased tulnud. Kutsikad ja kassipojad on turul maha müüdud või tuttavatele jagatud.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassil polegi enda kindlat pesa. Tal on välja kujunenud oma lemmikud kohad, kus ta magamas käib. Koeral on väljas kuut ning toas vaip, millel ta magab. Enamasti liiguvad loomad igal pool vabalt ringi, ainult kahes toas ei tohi nad olla. Kassil on lubatud tulla voodisse, kuid koer on selleks liiga suur.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Koer on käinud kaasas maal ning kunagi võtsime kassi samuti kaasa, kuid temaga on oht see, et ta võib ära joosta. Kasse transpordime süles, kuid koera jaoks on meil koht autos olemas. Linnasõidule oleme vahepeal koera kaasa võtnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean küll, millal lemmikloomadel on sünnipäev, ning tavaliselt ostame sellisel puhul midagi kallist ja maitsvat neile.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Mänguasju on küll, kuid nad ei mängi nendega eriti. Lemmikloomadele on meil spetsiaalsed šampoonid ning harjamiseks kammid.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võib olla tänapäeval antakse rohkem hoolt oma lemmikloomale kui nõukogude ajal.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie oleme matnud oma lemmikloomad aeda ning haua peal on vaas, millel on tema nimesilt. Uue looma võtmine pole kohene, kuid kindlasti paari kuu möödudes.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kassil on keelatud laua peal ronimine, riiulitel käimine ning lillede närimine, ning on õpetatud selgeks väljas käimine. Koeral on keelatud söömise ajal toidu nurumine ning on samuti õpetatud, et tuleb küsida, kui tahad välja.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühel koera, kes oli meil ammu, oli halb komme. Ta näris kõik riided, mis vähegi kätte sai, katki. Sellest harjumusest ei saanudki jagu. Looma tuleb koheselt karistada, kui ta on pahateo teinud ning samas paigas. Hiljem ei mäleta loom enam, mida ta teinud on.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Kunagine kass oskas hüpata inimesele sülle, kui too püsti seisis. Koerale õpetasime küsimise selgeks. Praegune koer ei oska peale elementaarsete käskluste püsti, kõrval ja lama vist midagi. Looma tuleb õpetada väiksest peale ning kannatlikult. Varem sai käidud dressuuris, kuid nüüd pole enam aega. Koertekool on igati vajalik ning soovitan kõigile.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Kassidega on keeruline rääkida, kuna ta ei näita tihti oma iseloomu välja. Koertega on lihtsam. Jah, ma räägin oma koeraga ning on näha, et ta saab väga hästi aru, mida ma ütlen. Täiesti vale on väide, et mõtlemine on omane ainult inimestele. Loomad suudavad väga hästi ka inimestest aru saada, kui nad tahavad.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Meie peres suudab koer inimesega manipuleerida, kuna ta suudab olla nii armas ja teha kurba nägu, kui ta ei taha parasjagu õue minna.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Tavaliselt peavad lapsed rohkem loomade eest hoolitsema. Kui ma olen kodus, olen mina see, kes kassile toitu ette annab ning vabal ajal koera pesen. Lapsed veedavad kindlasti loomadega rohkem aega kui täiskasvanud. Loom on talle sõbra ja mängukaaslase eest.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Kuna mul on väiksest peale olnud loomad, siis ma ei ole muutusi tähele pannud. Võib olla ema hakkas rohkem suhtlema koeraomanikega, kui ta käis dressuurides.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks sellist looma kindlasti, keda peaks kogu aeg puuris hoidma ning kes ei suudaks mu meelt tõsta.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilisi loomi, ma oletan, on suhteliselt huvitav pidada. See nõuab erilisi teadmisi loomast ning tema käitumisest kindlasti.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloom saab olla ükskõik milline loom. Inimene peab ise tundma, et vot just see loom on minu lemmik. Koduloom on lihtsalt loom, keda inimene peab kodus, kuid tema ja looma vahel ei ole mingit sidet. Lemmiklooma puhul peab tekkima looma ja peremehe vaheline side ja enesemõistmine.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Ma arvan, et inimesed peavad lemmikloomi sellepärast, et oleks seltsiline, kaaslane keda iga päev kodus hellitada ja kaisutada.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Ma olen ainult kasse pidanud. Lapsepõlves oli kass Kiki, hiljem Kusti ja praegu Minni.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Praegune kass võeti peamiselt lapse soovil. Ainuke vastuargument oli see, et kuhu ta jätta, kui me reisil käime. Me reisime tihti ja see oligi ainuke probleem.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kassi saime Turu väravast, põhimõtteliselt ta anti ära aga omanikule jätsime sümboolse 1 kroonise “õnnemündi”.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nime mõtlesime lihtsalt koos lapsega välja. Tähtis oli see, et nimi oleks lihtne ja hea oleks sellega kassi kutsuda. Kassi nimi on Minni ja nii me teda ka kutsume.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Mul on üks kassiraamat. Veel hangin infot internetist ja ajakirjadest ka natuke.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mind mõjutanud. Tõupuhtad loomad on minu arust palju vastuvõtlikumad haigustele ning nende eest on raskem hoolitseda ja nende peale kulub rohkem raha. Mulle meeldivad tavalised kassid.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitusel me pole käinud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Looma eest hoolitsen mina. Kuna ta on kodune kass, siis on ainult vaja tema liivakasti puhastada. Tavaliselt hommikuti panen talle süüa ja siis päeva jooksul veel. Üldiselt ei kulu tema peale palju aega. Ta ei nõua mingit erilist hoolitsust.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Meie kass sööb ainult Royal Canini toitu. Ma kuulsin loomaarsti juures, et see toit on kõige parem ja sellepärast seda talle annamegi. Kui juba korra kassile sellist toitu annad, siis hiljem ta enam isetehtud toitu ei hakkagi sööma. Minni sööb veel ka värsket kurki ja hiinakapsast, mida talle tihti ostma peab.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Kord, kui kass püüdis kinni ühe hiire ja selle ära sõi, siis pärast seda jäi ta haigeks. Ta hakkas oksendama ja kogu aeg öökis. Siis pidime minema arsti juurde. Haigusjuhtumeid pole rohkem ette tulnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meie kass on ka steriliseeritud. Mina arvan, et see on tema enda jaoks hea, kuna suurema osa ajast elab ta meil kinnises korteris ja siis on hea, kui tal jooksuaega ei tule ja ta ei muutu rahutuks.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Ainukesed kohad, kuhu peale kass minna ei tohi, on söögilaud ja pliit. Muid piiranguid ei ole. Minnil on ka oma pesa, aga üldiselt magab ta seal, kus talle parasjagu meeldib.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Reisile minnes jätame kassi sugulaste juurde. Korra olen ka mõelnud hotelli peale, aga ühe öö hind on liiga kallis. Kui on lühikesed käigud, siis jääb kass koju. Kui aga suvel maale lähme, siis sinna võtame ta alati kaasa. Transportimiseks kasutame spetsiaalset kassipuuri.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Minni on sündinud 19. juuni 2001. Sünnipäevaks oleme talle tavaliselt midagi ostnud, näiteks mänguasju, ja ükskord ostsime ilusa kellukesega kaelarihma.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid meie kass ei kanna. Kõige rohkem meeldib Minnile veinipudelikorkidega mängida, kuid oleme ostnud ka loomapoest kunsthiiri. Oma looma pole me kunagi pesnud ja looma spaast pole midagi kuulnudki.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Kindlasti saab olla ülihoolitsev, näiteks looma liiga palju toites. Ma arvan, et looma eest hoolitsemine ei tohiks hakata segama peremehe igapäevaseid toimetusi.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ainuke erinevus, mida mina näen, on see et nõukogudeajal ei olnud spetsiaalset kassitoitu.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Ühe kassi olen ma kunagi lapsena maha matnud ja loomulikult oli see siis minu jaoks väga kurb sündmus. Matsime ta maale metsa alla. Kohe peale seda uut kassi ei võtnud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kass ei tohi olla söögilaua peal ja veel ei tohi ta pehmet mööblit kraapida. Hoolimata sellest on ta ära rikkunud 3 diivanit ja 2 vaipa. Pärast seda kui ostsime talle spetsiaalse posti küünte teritamiseks on seda vähem juhtunud, kuid vahel kipub ta siiski mööbli kallale. Ühte toalille meeldib talle ka närida ja see pole talle keelatud. Oma asju ajab ta ainult oma liivakastis ja üldiselt on ta väga puhas loom.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Nagu eelnevalt mainitud, siis Minnil oli (natuke on ka praegu) halb komme mööblit lõhkuda. Kui ta otse teolt taban, siis ma karistan teda millegagi õrnalt lüües või siis lihtsalt hirmutades. Veel olen kasutanud loomapoest ostetud lõhnaainet, mida pritsisin mööbli peale ja see lõhn on kassidele ebameeldiv ning siis hoiab ta sealt eemale. Ma arvan, et mõistlik karistus on õige, sest siis saab loom aru, mida tohib teha ja mida mitte.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Mina küll räägin oma kassiga ja ma arvan, et kass küll otseselt kõnest aru ei saa, aga hääle tooni järgi saab ta kindlasti midagi aru (näiteks, kas pahandatakse või kiidetakse). Minu arust loomad päris ei mõtle, vaid neil on instinktid, mille järgi nad tegutsevad.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Minu laps tegeleb väga palju kassiga, põhiliselt mängib temaga. Laps vajab looma eelkõige mängukaaslaseks ning looma eest hoolitsedes õpib ta vastutama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei ole.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mulle ei meeldi eksootilised koduloomad nagu näiteks maod, ämblikud, sead jne. Madusid ma kardan ja järelikult ei saaks ma sellist looma isegi puudutada, rääkimata hoolitsemisest. Minu jaoks on koduloom ikka selline, keda ei kardeta ja keda saab ikka sülle ka võtta.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui mõnele meeldib, siis miks mitte, aga mulle see ei sobi. Eksootilised loomad ei ole kohanenud siinse kliimaga, järelikult ei ole neid siin mõistlik pidada.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Koduloom on see, kellelt saab mingit materiaalset kasu, lemmikloomalt tavaliselt seda ei saa. Kuid ka lemmikloomadel on juba ammusest ajast olnud mingid ülesanded, näiteks koerad valvavad kodu ja kassid püüavad hiiri.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Eelkõige on loom seltsiliseks ja peletab üksindust. Mõnel üksikul inimesel on lihtsalt vajadus kellegi eest hoolitseda ja siis võetakse endale lemmikloom.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomadest on minul ja mu perel olnud kassid ja koerad ning hobune. Varasemast ajast on meil olnud neli koera - Vipsu. Sharik. Kudi ja Roy. ning kassid Krihmu. Miki. Miisu Tallikass. Viimased kaheksa aastat on meil olnud koer Chappi. hobune Vaasa ja teist aastat kass Turbo-Kerry.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Edaspidiseks rääkimiseks valisin ma hobuse, sest lemmikloomana ei peeta teda kodudes just tihti. Esmase mõtte hobune osta käis välja mu õde Gerli, kuid hobuse võtmise poolt olid kõik peale isa. Mõningase lunimise järel nõustus ka isa ja nii saimegi endale uue lemmiku. Pooltargumendiks oli see, et lapsed armastasid ratsutamist ning hobuse ostmist oli ka varem kaalutletud, ent mitte nii tõsiselt. Ainsaks vastuargumendiks oli koht, kuhu hobune panna, aga ka see leidis kiire lahenduse ja meie maja juurde ehitati tall.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Vaasa ostsime ühelt mehelt, kes käis kunagi ammu mu ema töö juures ja jutu käigus tuli välja, et ta tegeleb hobusekasvatusega. Mu ema mainis, et mulle ja mu õdedele meeldib väga ratsutada ja nii pakkuski mees üht hobust müügiks. Hind millega me hobuse ostsime oli umbes 80 000.-
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Teiste lemmikute nimed on mainitud esimese küsimuse vastuses. Hüüdnimedeks on Vaasal olnud Musse, Vaasu ja Muusu. Aga nime kahjuks me ise valida ei saanud, kuna hobuste nimi määratakse juba sündides isanime esitähe järgi ära. Niisiis oli Vaasal nimi juba olemas kui ta ostsime.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Kõike mida meil siiani vaja teada on olnud, oleme teada saanud kas loomaarstilt või internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõupuhtus on iseenesest oluline küll. aga Vaasa puhul ei mänginud see erilist rolli. Ta on küll tõupuhas hobune, kuid kui me hobust läksime ostma, siis vaatasime eelkõige seda, milline hobune lihtsalt kõige rohkem meeldib.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Loomanäitustel enda hobust näitamas ei ole käinud. Kuid iseenesest on need näitused huvitavad ja on hea vaadata, kuidas inimesed oma loomi treeninud ja kasvatanud on.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb looma eest põhiliselt mu õde Gerli, kuna mina olen tavaliselt pikalt koolis ja mul ei jää selleks aega. Tavaline päev oleks järgmine - kell 7 saab Vaasa hommikusöögi, kella 10 paiku laseb õde ta koplisse jooksma ning hiljem koristab talli ära. Päeval kunagi annab õde talle veel korviga heinu, ning umbes kella 5 paiku saab Vaasa õhtusöögi ja läheb talli. Kokku kulub päevas hobusega tegelemisele keskmiselt 1.5 tundi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Vaasa sööb kaeru, toidulisandit, silo ja heina ning juurvilju, mida kasvatame ise. Heina teeme perega suvel ise või halvemal juhul ostame. Samuti ostame kaerad, silo ja erinevad toidulisandid.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Vaktsineerimine on kindlasti väga vajalik, seetõttu oleme ka oma hobuse lasknud vaktsineerida, nagu näiteks marutõve vastu. Arsti poole oleme pöördunud mitmel korral. Siis kui avastasime Vaasa jalal kasvaja, kui ta tiine oli, ning paaril juhul, kui tal köha ja nohu on olnud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil isiklikult on steriliseerimata emasloom ning mingeid tablette me talle ka ei anna. Hobustel üldiselt ei avaldu innaaeg, kui just isaslooma läheduses pole. Aga isegi sellisel juhul ei ole see innaaeg probleemiks.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Esimesel korral oli Vaasa tiinus lihtsalt juhus, aga kuna ta oli tiineks jäänud enne seda kui meie ta ostsime, siis leppisime müüjaga kokku, et anname varsa talle kasvatada. Hiljem kuulsime aga, et varss oli surnud. Teine kord, kui Vaasa tiineks jäi, oli see teadliku paaritamise tagajärg. Varsa müüsime mõni aasta hiljem maha.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Vaasa elab tallis, mis on kunagise lehmalauda köögist ehitatud. Talvisel ajal on tal täiesti vaba voli olla kus tahes, kuna siis ta ei kahjusta meie ilumuru. Aga teistel aastaaegadel on ta valdavalt ketis, koplis või tallis.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Võistlustele oleme hobuse viinud treileriga, aga ise reisima minnes jääb ta alati koju.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Vaasa sünnipäev on 10. mai ja sel puhul saab ta alati pätsi leiba ja karbi suhkrut.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Vaasale on õmmeldud üks temanimeline jope (vetthülgavast materjalist voodriga tekk, millel on pandlad ja rihmad hobusele selga panemiseks). Tema pesemiseks oleme ostnud erinevaid loomašampoone ning harjamiseks on spetsiaalsed harjad.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arust on võimalik looma eest üleliia hoolitseda küll. Näiteks see. kui inimesed hakkavad oma lemmikutele mingeid hilpe selga toppima, on imelik. Minu meelest on see tegelikult looma ahistamine. Loom on nagu inimenegi - ta vajab vabadust, mingeid mõttetusi ei ole ju tarvis.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Meie peres on surnud lemmikloomad nagu kord ja kohus korralikult maha maetud. Siiani oleme ka alati uue looma võtnud, see on nagu traditsioon juba. Alati on hea, kui keegi kõrval on.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Otseselt mingeid kodureegleid talle õpetanud ei ole, aga seda üritasime küll selgeks teha, et oma aedikust ei tohi välja murda. Niivõrd-kuivõrd see ka on õnnestunud. Puhtusepidamisega tegeleb mu õde, ehk siis koristab iga päev talli.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ühel mu kassil oli halb komme laua pealt asju söömas käia, aga sellest kombest saime lahti nii, et jätsime lauale täiesti pipraga kaetud lihatüki. Kass loomulikult läks seda sööma, kuid pidi päris korralikult pettuma ja pärast seda ei roninud ka enam lauale. Kunagi oli ka üks koer Vipsu, kes tahtis hirmsasti autosid taga ajada. Kahjuks tema puhul ei õnnestunudki meil harjumusest lahti saada ja lugu lõppes väga õnnetult.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Hobustele on suhteliselt raske trikke õpetada, nii et meie seda teinud pole. Sellele vaatamata on ta aga siiski korraliku dressuuri läbinud ning oskab kõike, mida üks ratsahobune peaks oskama. Tegelikult sellel eesmärgil ta võetud saigi, aga mõne aja möödudes kadus huvi ratsutamise vastu ja nii saigi temast meile armas lemmikloom.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Vahel on lemmikloomaga rääkimine parim lohutus. Lemmikloomadel on omadus kuulata ja lohutada. Nad mõistavad su muret ning oskavad õigel ajal õiges kohas olla. Mina isiklikult räägin küll vahel enda loomadega, sest neid saab alati ja igas olukorras usaldada. Väitega, et mõtlemine on omane ainult inimestele, ma küll nõus pole, sest tihtipeale tundub mulle, et just inimesed on need, kes ei mõtle. Kohati paistab, et loomad mõtlevad meist isegi rohkem, sest nende tegevus tundub paiguti rohkem kaalutletud olevat.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Väitega, et lemmikloom võib oma peremehe kiindumust ära kasutada, olen ma 100% nõus. Näiteks mu enda koer teeb seda. Tavaliselt kui ma autoga kuskile lähen, siis ta tuleb ja istub auto ukse ette, vaatab kurbade ja paluvate silmadega otsa, et ma ta kaasa võtaks. Enamasti läheb tal see kaasalunimine ka läbi.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Ma arvan, et igal lapsel oleks lemmiklooma vaja, sest see kasvatab iseloomu ja distsiplineerib. Meie peres on lapsed pidanud loomi toitma, nendega tegelema ja nende järgi koristama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Lemmiklooma võtmine ei ole mõjutanud minu suhtlemist teiste loomapidajatega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mitte mingil juhul ei tahaks ma endale näiteks ämblikku. Ma olen kuulnud, et osad inimesed peavad endal kodus neid tarantli taolisi ämblike.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ma tean, et mu vanaisal oli kunagi aastaid tagasi selline kits, kes käis talle akna taha. Algul vanaisa ei teinud temast eriti välja, kuid mõne aja pärast hakkas talle pidevalt heina ja porgandeid söögiks viima.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimestele meeldib eksootilisi loomi pidada, siis miks mitte. Mina isiklikult endale ei tahaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu arust võib lemmikloom olla ükskõik mis loom. Kuid lemmikloomal võib ka olla praktiline otstarve, nagu näiteks meie enda hobusel, kellel algul oligi see mõte, aga hiljem see lihtsalt kadus.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, sest neil on pidev seltskonna vajadus. Lisaks sellele on loomad olnud aegade algusest peale osake meie elust, seega on loomade pidamisest kujunenud ka omamoodi traditsioon.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud vaid üks koer - Pekingi paleekoer. aastast 2003.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Olin juba ammu koera igatsenud, kuid jah sõna saamine tuli ootamatult. Vanemad kartsid, et koera kutsikaea möödudes kaotan huvi hoolitsemise vastu ja ta jääb nende pärusmaaks.
Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Leidsin internetist kuulutuse koos imearmsate piltidega. Kutsikal vaatas üks silm veidi kõõrdi ja seepärast saime ta soodsa hinnaga. Mõne kuu möödudes kadus aga silmaprobleem ja ta ei erinenud teps mitte oma kuulsatest näitustel esinevatest liigikaaslastest..
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Panime kutsikale nimeks Mimmi. See oli minu valik. Oma kõnnakuga meenutas ta väga noori neidusid, kes üritavad naiste kõnnakut matkida - seepärast nimetasimegi Mimmiks, tänapäeval nn. tibide sünonüüm. Kentsaka kõnnaku ja tema hella oleku tõttu saigi otsus peres üksmeelselt vastu võetud. Hüüdnimedeks on mõnikord Mimmu või Mimmuli- Mummuli.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Olin uurinud kõiksugu koeratõuge tutvustavaid raamatuid ja internetist infot veel juurdegi otsinud. See tõug tundus meie perele kõige paremini sobivat.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Looma tõupuhtus ei oma minu jaoks kuigi suurt tähtsust. Küll aga teadmine, et mõlemad vanemad oleksid koeral terved ja heast perekonnast. Isiklikult meeldivad pikakarvalised, väiksemat kasvu ja nöbininadega koerad.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitustel ei ole osalenud, kuna koer on ennekõike enda rõõmuks võetud. Pole vajadust lasta tema ilu kellegi teise poolt hinnata - teame isegi kui armas ta on.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Koera eest hoolitsemine on minu ülesandeks, käin jalutamas, pesen, söödan ja harjan. Mängin, silitan ja kaisutan. Toidu muretsemine on aga ema hooleks jäänud. Seda, kui palju aega oma päevast Mimmile kulutan, on raske määratleda, tegelen temaga pidevalt kui kodus olen.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Oleneb olukorrast, vahetevahel koertetoitu, vahetevahel liha või kana tükke meie endi toidulaualt.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Lemmikloomade vaktsineerimine on ääretult vajalik, hoidumaks erinevate haiguste eest, mis kergesti levivad. Õnneks pole meie koeral siiani ühtki haigust esinenud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt „juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Meie koeral pole järglasi olnud. Järglaste saamisega kaasneb mitmeid probleeme, mille tõttu pole see kahjuks võimalik olnud. Teame küll potentsiaalseid uusi kutsikaomanikke, kes on soovi avaldanud, aga kogu see hoolitsus ja vaev, mida pisikesed kutsikad vajavad - selleks pole hetkel aega. See ongi ainukeseks põhjuseks, miks oleme koera poegimist edasi lükanud - meil puudub vajalik aeg.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Meie lemmik võib käia kodus kõikjal ringi. Vahetevahel muutub ta küll liialt ülbeks, püüab öösiti end vaikselt padja peale sokutada, mind sealt käppadega eemale tõugates. Siis tõstan küll ta voodist maha, aga muudel juhtudel tal keelde pole.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Mimmi tuleb meiega kaasa peaaegu kõikjale. Kui on väljasõidud või lihtsalt linnaminek. Samas, kui on olnud selliseid minekuid, kuhu koera kuidagimoodi kaasa ei saa võtta, siis oleme ta jätnud nendeks päevadeks sugulaste hoole alla.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Mimmi sünnipäev on 11. detsember. Minu emaga ühel päeval. Sünnipäevadel saab ta ka tavaliselt mõne pisikese kingituse - kas mängulooma või midagi muud taolist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid meie kutsa ei oma, kuna tal endalgi piisavalt paks kasukas, mis suviti koormaks ja talveks täpselt sobiv. Pesemiseks oleme spetsiaalseid vahendeid ostnud ja pikakarvaliste hari on ka täiesti olemas.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Arvan, et koerte eest pole võimalik liiga palju hoolitseda. Nad naudivad, kui nendega tegeletakse ja hindavad seda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Meie koeral pole lubatud toas ega väljas haukuda. Seda oleme juba kutsikaeast saati õpetanud ja toimib väga hästi. Me peame ju siiski naabritega ka arvestama. Samuti ei tohi ta laualt toitu võtta ega tuppa oma häda teha. Üldiselt pole meil koera käitumisega kunagi probleeme esinenud.
21. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Jah, oma positsiooni oskavad nad samuti vägagi hästi ära kasutada. Kui ikka head lihalõhnad toas ja tema kausis pelgalt koeratoit, siis, tehes süütukese nägu ning silmi hästi suureks ajades, samal ajal armsalt pead kallutades, on nad peaaegu kindlad, et saavad nurutud palukese lõpuks siiski kätte.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Suurematele koertele on kindlasti koertekool äärmiselt vajalik. Väiksemate koertega nagu meil saab ka iseseisvalt ilma professionaalse abita hakkama.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas teie olete sellega nõus?
Koerad on ääretult head inimeste tundjad. Nad tulevad ja limpsavad sind, kui näevad, et oled kurvas meeleolus, ja tunnevad, et kui lähenemiseks pole mõtet, siis lähevad oma pessa ja jälgivad toimuvat. Mulle meeldib rääkida oma lemmikuga, ta on väga hea kuulaja. Koerad on väga head stressileevendajad.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kõik lapsed tahavad endale kodulooma. Arvan, et siis tunnevad nemadki, et vastutavad kellegi eest ja peavad kellegi eest hoolitsema. Kas kõik lapsed ka tegelikult sellega hakkama saavad, on juba küsitav, sest see on ikka kohustus aastateks.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ümbruskonna koerapidajatega olen loomulikult jalutuskäikudel kohtunud. Arvatavasti muidu poleks nendega kuidagi kokku sattunud.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei tahaks kindlasti endale ühtki närilist. Samuti kaslased eriti ei meeldi oma ettearvamatusega. Koertel on küll temperamenti, aga nad on sõbralikumad ja armastavad hellust ning süles olemist siiski rohkem. Kassid tahavad rohkem omapead olla.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean, et ühel mu sõbral oli lapsena maal orav, keda ta pidevalt toitis ja paitada sai. Rohkem pole taolisi juhtumeid kuulnud.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Eksootilised loomad on huvitavad, kuid endale siiski neid ei sooviks. Kõigi maitsed on erinevad ja seepärast on loomulik, et kõik soovivad erinevat liiki loomi.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, kuna nad tahavad endale seltsilist - seltsilist, kellega on hea aega veeta, kes vajab hoolitsust ja on uue pereliikme eest. Nad on välimuselt armsad ja kohe kutsuvad sülle võtma. Harilikult võetakse perre lemmikloom siis, kui peres kas on lapsed, kes seda soovivad, või just on lapsed perest lahkunud ja vanemad võtavad endale uue hoolealuse, kes elule vürtsi lisaks.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Minul on isane valge kääbusküülik. Ta ei ole eriti suur ning tal on sinised silmad, mis on küllaltki hämmastav, sest tavaliselt valgetel küülikutel on need siiski punased.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Küülik võeti minu noorema venna soovil, kui ta oli kuueteistkümnene. Otsus tuli suhteliselt äkki, kuna ta ei küsinudki vanemate käest - lihtsalt tõi koju ja kõik. See, et vend looma koju tõi, hämmastas vanemaid. Muretseti ikka sellepärast, et kes tema eest hoolt kandma hakkab.
Isa ei tahtnud üldse nõustuda, kuna talle ei meeldi, et loomi linnakorteris peetakse. Aga kuna vend lubas suure suuga, et keegi teine ei pea sellepärast muretsema, lasti tal küülik endale jätta.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Saime küüliku venna sõbra käest, kelle küülikul sündisid pojad. Neid oli olnud mitmeid värve, kuid vend valis just valge välja.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja "pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Minu lemmiklooma nimi on Nännu, sest talle sobis see. Nime panin talle mina ja nagu tüdrukutele ikka, meeldivad meile armsad nimed. Kuna kõik teised pereliikmed olid selle otsusega nõus, siis hakkasimegi teda niiviisi kutsuma. Kusjuures, Nännu ei saanud kohe endale seda nime, vaid alles paar kuud hiljem.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ma saan infot oma looma kohta televiisorist, kuid seda üsna harva - ainult mõnedest loomasaadetest. Ise pole otsinud, ei internetist ega raamatutest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Looma tõupuhtus ei ole minu jaoks oluline. Tähtsust omab minu jaoks vaid see, kui armas ja karvane ta on. Minu arvates pole paljud tõuloomad ilusad.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitsevad meie küüliku eest kõik teised peale venna, kes ta koju tõi. Kuna ema on kodune, siis on temal kõige rohkem aega Nännuga tegeleda. Me lubame küülikul absoluutselt igal pool käia, sest me kontrollime teda pidevalt. Looma puur on minu venna toas, aga kuna ta jõuab üsna hilja koju, siis pole tal aega seda puhastada. Puuri koristab kõige tihedamini isa, seda just sellepärast, kuna puur on suur ja raske.
Minu lemmikloom on üsna arukas, teda jälgides tuleb automaatselt naeratus huulile. Iga kord, kui aeg on teda puuri tagasi panna, hakkan teda otsima ja leian ta kusagilt diivanite või kappide vahelt, aga talle meeldib olla kohtades, kus on kitsas. Niisiis leian ta ja ta paneb kohe jooksma ja siis teeb ringe ümber tugitooli, et ma teda ikka kätte ei saaks. Meil on ekstra üks teine tugitool elutoas, mis kuulub just temale. Oleme kokku leppinud, et sealt me teda ei puuduta. Ja siis ta hüppabki sinna, kuna ta teab, et seal on tal ohutu. Asi laheneb nii, et ootame nii kaua, kuni ta sealt uuesti maha hüppab.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise?
Mina ostan oma lemmikloomale kaerahelbeid ning kuiva heina, mida ta meelsasti närib. Kui väljas on roheline, toon võilillelehti - need on ta lemmikud. Ning loomulikult ei ütle ta kunagi ära värskest porgandist.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ei mina ega mu pere pole mõelnud looma vaktsineerida. Me pole temaga ka loomaarsti juures käinud, kuna selleks pole põhjust olnud. Tegelikult oli üks kord, kus me mõtlesime, et peaksime pöörduma arsti juurde. Nimelt oli Nännu diivanilt maha hüpates murdnud oma tagumise käpa küüne. Me ei saanudki algul aru, kuna ta oli väga rahulik. Aga siis nägime, et vereplekid viisid temani ning avastasimegi, et terve küüs oli ära tulnud. Ema hoidis teda terve õhtu süles, et ta kuidagimoodi mustust ei saaks. Puuri tegime saepurust tühjaks ja lasime tal seal olla umbes nädala.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ma arvan, et looma steriliseerimine pole vajalik.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Loomal on üsna madal puur, seal sees on natuke kõrgem aste, kus asetseb toidukauss. Selle astme all on „peidukoht“, kuhu sisse saab läbi ühe augu. Seal on jänkul üsna hea magada päeval, kuna seal on pime. Ja siis on ka joogitops. Puur ise on üsna toredate värvidega- kollane ja must. Me käime Nännuga ka väljas jalutamas, aga seda väga rahulikus kohas ning siis, kui on soe. Kõige rohkem meeldib talle elutuba, kuid ka teistes tubades lippab ta hea meelega ringi. Lemmikloomal on lubatud tulla voodisse, kuna see teeb voodi topelt mõnusaks.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Olen oma lemmiklooma ainult maale kaasa võtnud. Me paneme ta autosõiduks puuri ning maal ei julge me samuti teda eriti välja lasta. Aga üleüldiselt on meil alati keegi kodus ning korter ei jää kunagi pikemaks ajaks tühjaks.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Nännu sünnipäev on 17 märts. Siiamaani pole me tema sünnipäeva tähistanud.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Meie küülikule meeldivad riided. Ta närib hea meelega maas olevaid riideid. Vahest ema teeb nalja ütleb Nännule: „Mine vaata, siin toas saab palju näksida." Kahjuks on ta läbi närinud venna kalli kampsuni ning isegi teksadele on suutnud augud sisse teha.
Kui ema loeb raamatut, annab ta alati küülikule mõne trükitud lehe, mida enam vaja ei lähe (nt printeri kasutamisjuhend), siis saavad nad mõlemad rahulikult oma asjadega tegeleda. Oleme ostnud šampooni ja küünekäärid.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Minu arvates ei ole võimalik looma eest liiga palju hoolitseda. Vähemalt mitte küülikute eest, kuna nad ongi kaisuloomad, siis tulebki neid nii palju poputada kui vähegi võimalik.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Ma ei kujuta ette, ma arvan, et siis ei hoitud loomi nii palju, kui tänapäeval. Ma ei usu üldse, et siis salliti lemmikloomi.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Oleme oma lemmiklooma õpetanud, et juhtmeid ei tohi närida. Üritasime seda ka tapeedi puhul, kuid seda teeb ta siiamaani - sealt, kust vähegi saab, tõmbab ta tapeedi maha. Aga see kõik toimub jällegi diivani taga olles ja vaikselt.
Küülikud on puhtust armastavad loomad, meie Nännu ei lase kunagi oma väljaheited kusagile mujale, kui oma puuri.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Nii mina kui ka kõik teised, kes meile külla tulevad- räägivad Nännuga. Olen tähele pannud, et ta muutub natukene kärsituks, kui ta teisi hääli kuuleb.
Nännu mõistab inimese meeleolu suurepäraselt, ta saab kohe aru, kui talle kõvema tooniga öelda - ÄRA TEE! Ja kui teda hellitada ning sealjuures pehmel toonil rääkida, paneb ta silmad kinni ning naudib.
Mõtlemine on kindlasti omane ka loomadele.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie peres tegelevad vanemad rohkem lemmikloomaga, kui lapsed. Kuna mina ja mu vennal pole kooli kõrvalt aega. Kuigi vahel on nii hea lihtsalt pärast koolipäeva lõppu tuua jänku enda tuppa ning vaadata, kuidas ta minu asjadega mängib. Ta on tõeline stressileevendaja. Temaga koos ei mõtle ma muredele, mis mind olid kumanud.
Minu arvates vajab kindlasti laps looma. Alati ei saa kõike vanematele rääkida ning siis on hea, kui on olemas veel keegi, kes teda kuulaks ja kui isegi ei kuulaks, teeks talle see ikka rõõmu. Minu meelest on see nii vajalik, et need, kes on üksiklapsed, omaksid lemmiklooma. Loom on tegelikult siiski ka vastutust nõudev ning see arendab lapsi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Võib-olla kilpkonnad ja kalad, kuna minu jaoks on nad nii tuimad. Mina tahaksin ikka, et nalja saaks.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minu meelest on see iga inimese enda valik, keda ta kodus pidada tahab. Kõik see oleneb ka tegelikult inimese isiksusest: mõned tahavad nt. mao pidamisega end näidata, teised aga sellepärast, et neile tõesti meeldivad sellised teistsugused loomad.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas "lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Minu meelest saavad kõik lemmikloomad olla.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi, et saada hellust ja pakkuda ka seda neile, kes seda vajavad.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kogu oma elu olen omanud koeri. Praegu on ka kalad.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Koerad võeti minu soovil. Vastuargumente ei olnud.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Koerad ostsime kuulutuse kaudu. Emane koer 12a. maksis 500 EEK-i, isane 7a. 3000 EEK-i.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi oli paberites, emane Deisy ja isane Grand Romeo, kutsume Kutsikaks.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Siiamaani pole olnud selleks vajadust, tuttavatelt ja loomaarstilt.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud. Kuid tõupuhtus on oluline, sest siis on teada enam vähem tõustandard.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Jah, olen. Suhtun hästi. Näituste kaudu saab kiita ja ka laita, pöörata mõnele veale varakult tähelepanu.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meil on koertel oma territoorium ja jalutamas ei käi. Söögi panevad pereliikmetest esimesena kodust lahkujad. Talveperioodil me ei pese neid, sest nad on õuekoerad. Aega kulub suhteliselt vähe.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame spets toitu, sest ma ei oskaks vitamiine ja muid aineid segada, mida koertel vaja läheb.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti poole oleme pöördunud isase koera kõrvade ja emase tagajäsemetega. Ise pole selliseid probleeme lahendanud. Vaktsineerimine on vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Meil on emane koer steriliseeritud, sest ta on karvapraagiga ja me ei soovinud selliseid poegi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koertel on õues oma ala, pakettaknaga kahekohaline kuut. Ala on piiratud, kuna õueala kaevasid nad üles.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Nooremana on nad kaasas käinud Itaalias läbi Euroopa. Kui on vaja kuhugi neid transportida, siis on nad sõiduautos vabalt lahtiselt. Loomahotelli teenused kasutanud ei ole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Tean nende sünnipäevi ning varem sai ka tähistatud. Tegime torti ja ostsime vorsti.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ostnud ei ole. Mänguasju on neil palju erinevaid, peamiselt kummist. Pesemiseks kasutame spetsiaalsed šampoone.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Jah on, ülesöötmine näiteks jne.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võimalusi on rohkem.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Esimene koer suri. Matsime ta oma aeda ja võtsime uue koera teda asendama. Nüüdseks juba kaks.
Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tuppa me neid enam ei lase, kuna põrandad said kõik kriibitud ning karvu oli raske mööblilt eemaldada. Muid probleeme ei esinenud. Nüüd on koerad õues.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Isane märgistab oma piirkonna. Kuid sellest lahti ei saagi. Isastele on see kombeks.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)?
Olen mõlema koeraga koolis käinud ja pean väga dressuurist lugu. Õpetamine käib maiusega ning see toimib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Loom saab väga hästi inimesest aru ning mõistab tema meeleolu.
24. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mänqivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vaiab looma?
Lapsel tuleb vahel harva süüa anda. Laps vajab looma kui sõpra, kellega suhelda ja mängida saab.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Jah.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Kasside vastu on mul allergia, kuid ma ei peaks mingil juhul putukad ega roomajad.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Varesesse.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei kiida heaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” "koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
See on nii individuaalne. Lemmikuks peetakse looma vastavalt inimese soovile ning eelkõige iseloomule.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Koerad on ka head majavalvurid ning mõni peab ka teistele näitamiseks, vastavalt sellele, millise lemmiku keegi jõuab osta.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koer viimased 9 aastat ja kalad 3 aastat.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Hulkuv 3-kuune koerakutsikas tuli hoovi peale, lapsed tahtsid endale. Algul jäi prooviajaga, et äkki peremees ilmub välja, aga hiljem oleks juba kahju olnud ära anda. Pooltargumendid - ta ju tuli ise ja lapsed lubasid jalutada. Kalu tahtsin juba lapsena - ühel päeval läksin lihtsalt loomapoodi ja ostsin kogu varustuse ning hiljem kalad.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Vt eelmist vastust.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimi tuli kuidagi looma enese tegevusest või olekust, kalad on nimetud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Koerapidamist õpetas lapsehoidja, kel oli 2 koera, ja loomaarst.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Ei. Oluline, et oleks sobivus, klapp.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei. Ei suhtu, üks enesenäitamise viis.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Hommikune ja õhtune jalutus jäi kohe alguses tütre hooleks. Toitmine, ravimite andmine, pesemine, vaktsineerimas käimine on minu töö.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Spetsiaalne toit on kogu aeg igaks juhuks olemas, aga põhiliselt sööb koer seda, mis pere toidulaualt üle jääb, pluss kondid ja muud säärased jäägid.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Tagajäseme reuma ja vaktsineerimise pärast. Ise ei oska eriti midagi lahendada. Vaktsineerimine on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei anna tablette, kannatame lihtsalt ära.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Pole veel otsustanud, kas paaritada.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Pesa on tütre voodi all, kuid magab ka köögis toolil või suure toa vaibal. Vahel lubame teda sülle ja diivani peale enda kõrvale, kui seal ise istume. Voodisse hüppamine on keelatud.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Harilikult ei võta kaasa, kui, siis ainult maale ja vanaema poole.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Toome kutsule tema sünnipäeval mingit maiust.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Kutsikana olid mõned vanast sokist tehtud mänguasjad, mida tuuseldada. Pesemiseks on koerašampoon.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Sõltub, milleks loom on võetud ja kuivõrd hõivatud on inimene oma igapäevaeluga, kas tal on pere või on loom ainus kaaslane. Raske vastata.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Võimaluste ja vahendite poolest vist.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Pole veel olnud...
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Tohib süüa ainult toitu, mida talle antakse, puhtusepidamine - hädad tehakse ainult õues.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Lunimisest ei ole siiani vabanenud, muidu ikka riidlemine aitab.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Ei.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Ikka saab aru, kui on paha olla või kehv tuju. Lihtsamast igapäevasest kõnest ja tegevusest saab ka aru. Koerale on omane jälgimine ja situatsioonile vastav käitumine, see kindlasti eeldab mingisugust mõttetegevust.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Arvatavasti võib, kui suhted pole paika pandud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Arvan küll, et lapsed vajavad loomi, nende eest hoolitsemist, nende nunnutamist, silitamist, müramist ja niisama rääkimist.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei, või siis ainult jooksuaja probleemidega seoses.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ämblik...
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tean, et seda juhtub, kuid isiklikult ei tunne.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Minisiga oleks vist tore, teisi ei tahaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomaga peaks ikka saama olla meeldivas kehalises kontaktis või mingit moodi suhelda... samas kalad on ainult ilusad vaadata ja lindu kena kuulata...
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Erinevad põhjused, üks olulisemaid vist ikka üksinduse peletamine ja turvalisuse tagamine.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Lemmikloomadeks on olnud ainult kassid viimased 16 aastat.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmiklooma võtmine on olnud äkkotsus, otsest planeerimist pole olnud.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Esimene kord leidsime kassipoja maja juurest kastist ja jätsimegi endale. Teise kassi ostsime näituselt 15. kr eest.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Mõlema kassi nimeks on olnud Liisu. Esimesele kassile panime nime selle järgi, et see sobis temale. Teise puhul selle järgi, et ta sarnanes väga eelmise kassiga.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Enamasti teavet saab raamatutest, aga televisioonis esinevad loomasaated annavad ka palju informatsiooni.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Eriti on mõjutanud kassi valikul see, et ta oleks pruuni ninaga, kuna perele sellised kassid väga meeldivad. Tõupuhutust eriti oluliseks ei pea, kuna suur osa tõukasse ei ole ilusa välimusega. Nad võivad küll olla omapärased, aga korda mulle isiklikult ei lähe see.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole osalenud lemmikloomaga näitusel, on olnud küll mõttes, aga see oleks mingis mõttes looma traumeerimine.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Peamiselt tegeleb kassiga ema, kuna ta on hirmus loomaarmastaja. Tavaliselt vajab kass iga päev süüa ja käib rõdul värske õhu käes. Samuti tuleb aega säästa temaga mängimiseks ning silitamiseks. Isiklikult tegelen umbes tunni päevas oma kassiga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Varem valmistasime toitu ise, aga kuna nüüd elu on kiireks läinud, siis ostame spetsiaalset toitu poest. Kuna kass sööb seda suure rõõmuga, siis ei näe probleemi.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Mõlemal kassil on olnud üks ja sama probleem, nimelt ei suuda poegi ilmale tuua. Seda on vaja teha olnud arsti abiga. Esimene kass ei elanud operatsiooni üle ja suri peale seda, teine aga suutis seda ning on täie tervise juures hetkel. Samuti on vaja olnud kõrvu puhastada kassidel ning mõningaid rohte anda.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Loomade steriliseerimisse ei suhtunud hästi, kuna see on loomade puhul ebaõiglane, aga kuna poegade ilmaletoomine on tekitanud mitmeid kordi probleeme, siis olen hakanud seda pooldama, et lemmikloom suudaks kauem elada.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Varem seda juhtus, ilma kavatsuseta. Järglastele otsisime tuttavate seast kodu.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Korteris on kassil võimalik käia kõikjal. Samuti ei ole mingeid piiranguid voodisse tulemise osas.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Pikemale reisile pole kaasa võtnud, 3 aastaaega on kass korteris ning kuna on suur pere, ei teki hetki, et ta peaks kaua üksi viibima. Suve veedab kass koos vanaemaga maal olles.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Paika on pandud küll täpne sünnipäev. Erilist tähistamist sellel päeval ei toimu, aga väikse kingituse osaliseks saab lemmikloom küll.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ja muud sellist pole tarvis olnud, aga mänguasjad on erinevad. Tavaliselt kujuneb mänguasi välja. Kass leiab ise endale korterist asja, millega mängida, ning kui seda märkame, saab ta selle asja endale.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Liiga palju saab hoolitseda küll, piir vast läheb sealt, kui kass ei pea enam kööki tulema, et süüa saada.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Selle küsimuse vastamisel kasutasin ema abi. Nõukogude ajal ei hoolitsetud lemmiklooma eest nii palju kui nüüd. Rohkem oli selline põhimõte, et majapidamise juures peab kass ringi jooksma.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matmise korraldasime maakohas, kus ta kõik suved veetis. Matmine oli peaaegu nagu inimese puhul. Valmistasime kirstu, nimesildi ning risti. Samuti aeg-ajalt ema hoolitseb haua ümbruse eest, et rohtu ei kasvaks.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Peamine asi, mis on õpetatud, on ikka see, et teeb oma häda seal, kus vaja. Samuti toidulaua peale ei ole luba tulla. Pideva keelamisega saab kass lõpuks aru, et mõnda tegevust ei tohi teha.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Halb komme oli see, et kippus jalanõude sisse oma häda tegema. Muud abinõud ei leidnud, kui mõnda aega panime jalanõud ööseks kappi. Pikapeale läks see komme lemmikloomal üle.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Otseselt trikke pole õpetanud, kuid on välja kujunenud teatud moodused, kuidas kassile mängida meeldib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Lemmikloomaga räägin pidevalt ning kass mõistab hääletoonist inimesi. Sest kui teha vihast häält, siis põgeneb ära, aga kui hellitavalt rääkida, siis hakkab varakult nurru lööma.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Võib kasutada küll. Minu peres kasutab kass ära ema ning järgneb talle igale poole. Eriti köögis olles nurub lipitsedes sööki välja.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Lapsed tihti kipuvad loomi kiusama. Minu kass põgeneb enamasti väikeste laste eest kiirelt ära. Laste ülesanne on rohkem mängida nendega ja täiskasvanute oma hoolitseda.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Eriti pole, aga lemmikloomad on erinevate inimestega jutuks tulnud mitmeid kordi.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mõnda madu ei tahaks eriti kodus pidada, kuna ta peaks olema pidevalt klaasi taga pesas. Sellisel juhul hakkaks loomast kahju.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Kindlasti olen kuulnud juhtumeid aga midagi konkreetset hetkel meelde ei tule.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Kui inimesele meeldib, siis ei saa hukka mõista. Ise otseselt omale ebatavalist looma ei võtaks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Inimesi on nii erinevaid, et lemmikloomaks võib julgelt pidada peaaegu kõiki loomi. Kindlasti ei suhtu loomapidajad oma loomadesse kui ainult praktilistesse asjadesse. Peaaegu iga loomapidaja räägib oma loomadega pidevalt, mis näitab, et
nad lähevad korda ja pole ainult asjad nende jaoks.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Peavad sellepärast, et vahel on hea aeg maha võtta ja loomaga tegeleda. See on omamoodi vaheldus ja viib mõtted probleemidelt mujale.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kalad, kunagi ammu, kes sooritasid enesetapu, hüpates akvaariumist välja. Kass on praegu.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Soovi ei olnudki, saatuse tahtel saime kassi. Kaalutlemine praktiliselt puudus, sest kõik armusid temasse ära kohe.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Krissu anti juhuslikult, teatris, Catsi etendusel.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Kassi nimi on Grisabella, aga ta ei tea, et see on tema nimi, sest teda kutsutakse Krissuks ja nimi Krissu lihtsalt tuli.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Ei olegi üldse teavet otsinud tema kohta.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Kõuts, tõupuhtus on suhteliselt ükskõik.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Väljas ta ei käi, muidu tekiks väikeseid kiisusid siia juurde, liivakasti vahetatakse siis, kui haisema hakkab. Tavaliselt puutun temaga kokku terve päeva, nunnutan ja musitan teda.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostame, talle ei sobi meie sööki süüa.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Ühe korra käisime arsti juures temaga, tal oli vaja täirohtu, vaktsineerimine on vajalik küll, mingit kassihaigust ikka ei taha.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Steriliseerimine on julm, kuid vajalik, et järeltulijaid ei tekiks. Ta on steriliseerimata ja ei anna talle mingeid tablette samuti.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Me ei ole lasknud teda üldse õue.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Tema pesa on meie kodu, iga päev magab ta eri toas. Ainukesed reeglid on need, et söögilaua peale minna ei tohi ja lillepotti pissida ei tohi.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Ainuke väljasõit on tal olnud jõulude ajal maale ja siis hoidsime teda autos vägisi kinni.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Ei teagi seda sünnipäeva, saime ta kui ta oli u. paarinädalane. Täpset sünnipäeva ei tea.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Riideid ostnud ei ole, mänguasju - ta mängib kõigega ju. Ühe mänguhiire ostsime poest. Täirohuga pesime teda kunagi.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ülehoolitsemist looma puhul küll olemas vist ei ole.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on kõik tooted saadaval - söögid, mänguasjad ja vaktsineerimine.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Kass pole veel surnud, aga kaladele küll mingit pikemat matmist ei korraldanud.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kui ta lillepotti või söögilauale ronib, siis kasutame veepritsi, väga tõhus vahend.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Füüsiliselt karistada ei ole mõtet, kasutame veepritsi.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Meie kass on nii loll, et temale pole vist mõtet õpetada, hea kui ta kutsumise peale üldse nägu näitab. Ainuke asi, mida me temaga teeme, on tema enda lollitamine, vehkides käega üles ja alla, siis ta tantsib.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Pidevalt räägin, ma arvan et saab ikka midagi aru.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska tuua mingit näidet.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laste kohustus on selle vastiku liivakasti puhastamine. Nüüd mõistan, et laps vajab looma, kui mul ta olemas on.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ei.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Madu, kuna ma kardaks teda pigem kui armastaks. Hiired ja hamstrid ja sellised närilised tunduvad mõttetud, kuna kontakti nendega on raske saada.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei tea.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Päris ahvatlev, tahaks ahvi endale.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Kui mingi loom hakkab meeldima, siis ongi ta lemmikloom ju.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Kui olin noor, siis elasin maal, kus meil oli mitmeid lemmikloomi - koerad ja kassid. Kui alustasin iseseisvat elu, siis on olnud mul vaid 2 koera.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt- ja vastuargumendid?
Lemmiklooma võtsime minu kaastunde pärast. Käisin turul ja üks väike tüdruk palus, et ma ostaksin viimase koerapoja ära, 8 rubla maksis. Kuna mul raha ei olnud, siis saatsin selle ümbrikuga talle järele - väga äkiline otsus oli.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Turult, 8 rubla.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Koer, kelle turult ostsin, sai nimeks Neeru ja tema järglane, kelle endale jätsime, sai nimeks Sammi.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Raamatud.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Tõupuhtus on teisejärguline. Ainuke asi, mille järgi valisin Sammi, oli tema must karvavärv.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Ei ole.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Kuna elan üksi, siis teen kõike ise. Aega veedan temaga kuskil 3 tundi, oleneb meie mõlema tervisest muidugi.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Ostan talle taist loomaliha, pasteeti, vahest vorsti, neid koerakrõbinaid ta ei söö, harjutasin ta valesti välja.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarstil käin temaga iga kuu, vahest tihedamini, oleneb, kuidas tal on (pärakapaunapõletik). Vaktsineerimine on kindlasti vajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei poolda neid asju.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Neeru oli emane, me küll ei tahtnud järglasi, aga üks kõrvaltänava koer oli üle aia hüpanud meie teadmata ja nii see läkski. Neeru järglastest isased jätsime ellu, emased paraku uputasime, kuna keegi ei tahtnud neid endale.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Looma pesa on minu voodi kõrval teki peal. Koer võib terves korteris ringi liikuda, aga siis, kui ma poodi või turule lähen, siis võib ta olla vaid köögis ja meie toas. Sulgen uksed teiste tubadega.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Kaasa olen ta võtnud ainult kohtadesse, kust tuleme ööseks koju. Ma ei taha teda üksi kodus lasta olla terve päeva. Autoga armastab ta sõita.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
16. aprill on sünnipäev, aga sünniaastat täpselt ei tea, kas 1992 või 1993. Sünnipäeva ei tähista otseselt.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Koerte šampoon on ainuke, mida olen proovinud.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ülehoolitsemine on võimatu.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Palju rohkem vahendeid on hoolitsemaks koera eest. Spetsiaalsed poed, kust ei oska osta midagi, kuna on nii suur valik. Loomad on rohkem hellitatud, kuna nõukogude ajal sõid nad inimeste ülejääke, nüüd aga eriti mitte.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Matsime Neeru oma aeda, tema poja võtsime endale.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Ta on piisavalt vana juba, et olla rahulikult. Ainuke asi, mida ette heidan on see, et ta haugub, seda ei ole ma veel ära suutnud õpetada.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Minu koer väga armastab magusat ja lunib seda igal hetkel.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Istu - seda ta oskab, sitsimist ka.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Minu parim sõber, tema ongi see, kellega räägin peamiselt.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Magusa lunimine.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Kui lapsed väikesed olid, siis mängisid nad alati, nüüd aitavad mul Sammiga arstil käia.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Naabruskonnas olen leidnud paar inimest, kellel on samuti koerad ja kellega aegajalt suhtlen, seda siis, kui koos väljas käime koertega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Tüüpilisematest näidetest, keda peetakse, ei tahaks ma närilisi, kuna nende eluiga on lühike ja koera iseloomu vastu ei saa keegi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ei.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mina ei tahaks neid pidada. Pole ilusad loomad, ma olen liiga vana nende jaoks.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmiklooma otstarve on peremehe aitamine vaimselt, temaga saab rääkida, koduloomad on teistsuguse pidamisviisiga, mida korterid praegu ei võimalda. Lemmikloom on see, keda armastatakse, koduloom see, kes annab midagi.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Sõber, mõnedele uhkustamine, need tõukoerad on selleks.
Hobune „Kõrvik“
Isa oli hobuseparsnik olnud, see oli tal veres, hobuseid oli ja läks, aga kõrbhobune „Kõrvik“ oli ainuke minu mälestustes, kes oli hea, asjalik, töökas, rahulik, jäi meie peresse väärikaks, sõbralikuks, truuks, heatahtlikuks loomaks. Meil noorukitel lubas rakendada, heina saate vedada, parmude ajal ei tuuseldanud perutama. Rakendasime põllutööriistade ette ja töötasime. Ka ratsutamise õppisin temaga. Ta ei olnud loid, alandlik, vaid aktiivne, mõistev, asjalik, kannatlik, kindlustunnet andev pereliige.
Juhus – Teiste jutu järgi nõudsin jonnides lutti, viskasin hobuse jalge ette maha karjudes, kuid hobu ei liigatanud, suutis olla üle mu kapriisidest. Läks kolhoosi. Ka seal kohtusime.
Kass „Ints“
Päris-klassikalise kujutluse, oli hall, triibuline, pärlid kaelas. Ega tal ei olnudki täiskasvanuna vigureid, vargusi, suuri arusaamatusi. Tõsi mis tõsi, need ema haris noorukipõlves välja: vargus, tuppa häda tegemine, lakast karistuseks pissimine.
Koduloomad kokkuvõttes.
Need mälestused on nooruspõlvest. 1930-1949 a. Torma vallas Tartumaal Võtikvere külas.
Kaaru, Punnik, Kõrvik, Ints on lapsepõlvest – nooruki ajast mällu sööbinud kui tõelised selle kodu koosluses väärikad, armsad, oma ülesannete kõrgusel, on suured kindlustunde andjad, eeskujud ellu, elus käitumiseks, vääramatud kaaslased mälestustes.
Saaremaal oma perekonnas 1964-2006 a.
Kilpkonn „Aadu“
Laste isa tõi Tallinnast zookauplusest. Oli terve külalaste lemmik. Minu lapsed hoolitsesid tema eest, toitsid, jootsid. Alt lahtise kastiga viidi parematele söödamaadele. Ka vabalt jalutati. Kevadel toodi, plaanitsesime, kuhu talveunne magama sättida. Kuid kuskil sügisepoole kadus kastist. Arvatavasti jäi ette internaatkooli poiste teerajale. Ise ta tõesti välja ei saanud. Kurbus, kahju, meeletu otsimine, kõikjalt pärimine. Jäi meile mälestustesse.
Kilpkonn „Väike Aadu“
2005 a. kevadel Aafrikast ostsin uue kilpkonna. Nii vastupandamatu soov oli teda koju viia. Oli väike nagu prilliklaas, tollis sai tikutopsis toodud üle. Bussis oli väikses temale kohandatud karbis. Otsisin rohtu mida sööb, ostsin turult kapsast, pudelikorgist jootsin. 2 reisikaaslast ostsid teisest pesakonnast veidi suuremad, aga loiumad. Minu „Väike Aadu“ oli pisike, tragi igati. Nimeks sai kohe „Väike Aadu“, uskusin, et isane, sest kuidagi tugev, aktiivne. 2 nädalat bussis sõites pidas vastu. Teistel surid päris ruttu ära. Sõi põhiliselt võilille, salati, kapsa lehti, joogivesi väikses taldrikus, istus mõnikord kaua sääl vee sees. Viisime õue, seal valis ise rohtu, kaevus rohututtide alla. Tundus, et täpselt teadis suunda, kuhu minna, kus eelnevalt oli olnud. Õppis nime „Aadu“ peale tõstis pead (ehk ka lihtsalt häälitses) ja tuli sinu suunas. Ta oli meie kõikide lemmik. Tütar tegi karbist majapidamise, kus oli ka magamistuba, poolikud tualett paberi alusrullid, sinna puges magama, teokarbid, kivid, tualett paber all.
Pojatütar kaunistas maha piltidega. Väikses taldrikus oli vesi, mõnikord mõnules vees, öösel kõndis krabinal karbis ringi. Vabaduses armastas inimeste lähedust. Peopesal tukkus, süles ronis kurgu alla. Laskis ennast laualt alla, kukkus selili. Siis tõukas ühe esijäseme äkilise liigutusega ette ja keeras õigesse asendisse. Hiljem, kui muutus ümaramaks, siis ei saanud alati nii kergesti seljalt õigesse asendisse. Kavalpea siis enam ei hüpanud.
Talveunne kuidagi ei tahtnud jääda. Paar päeva tukkus ja jälle üleval. Alles aprilli lõpus jäi magama 2 nädalat ja jäädavalt. Nüüd on oma punutud vankrikesed pitside keskel. Tal oli punutud ratastega selline lahtine auto. Kui vankrike oli laual, ronis sinna alla, läks edasi vanker seljas, liikus, põnev – tsirkus tema trikk. Meeletult meeldisid talle prillid, kui need olid laual, võis nende taga olla ja tukkuda mitu tundi. Armastas asjade esemete raamatute vahel ja peal ronida. Väiksesse kauss-taldrikusse püüdis pääseda. Väga järjepidev samuti, esijäseme äkilise liigutusega tagajäsemete koostöös vallutas selle. Zookauplusest ikka küsisin tema sööda ja käitumise kohta. Arvasid, et kõik ei jäägi talveunne, kui külm ei ole ruum. Kui ei maga talveund, on nagu puhkuseta inime. Kartsime, et äkki kaupluse kapsas, salat olid keemilise säilitusainega. Aadu oli meile väga armas, oma erilise käitumisega, eksootiline. Ainuke loom kelle 100% enda soovil muretsesin. Meeldivus esimesest silmapilgust. Järeleandmatu igatsus, soov oli teda oma koju saada. Väikse eluaja jooksul jõudis minu hinge pugeda omalaadse käitumisega.
Kuldhamster „Kulla“
Lapsed soovisid, tõin Tallinnast Zookauplusest. Tavaliselt mulle rotid ja hamstrid ei meeldinud, aga see oli eriline kuldne. Minu lemmikvärv, olen ju igas värvihaige ja ta tundus igati erilise olemusega ja armas, meeldivalt kaunis. Algul elas laiasuuga suures purgis. See oli piinamine, aina hüppas purgi seinapidi. Hiljem suures piklikus akvaariumis, sääl oli tal täidis all vahetatav. Oli eraldi söömise ja magamise koht. Palju kolistas ringi toapeal. Korraks panime mingi karbi elamiseks, selle näris läbi ja ronis äärekaudu välja. Söötsime makarone, igat teraviljatooteid, porgandeid jm. juurvilja. Tema söömist oli huvitav jälgida. Milline täitmatu, ahne, tagavarade koguja. Söögi varumise järgi, mis põske pani, oli ta kaelast eriti paks. Ta oli meile väga armas. Kui telekat vaatasime, ronis sülle ja vaataas üksisilmi targa näoga telekat. Kui kihk tuli peale (arvata võib, et emane), näris augu ahjujuurest, läks alla, vist keldrisse, seal oli porgandeid näksitud. Poeg ütles: „Läks konverentsile.“ Nädala pärast, pea paistis august, ronis tagasi. Kord pääses suurde koridori. Elanikud ajasid taga, et naljakas rotipoeg, keegi tundis ja teadis tema kodu. Kui toodi kassipoeg „Pallike“, see ronis tema juurde, keeras magama. Elasid sõpruses. Hiljem eraldasime selle sõpruse või ise mõistsid elu tegelikkust. Koges ja aimas midagi enneolematut, kahtlast nende sõpruse vahel. Kass vaatas kahtlustavalt „Kulla“ liikumist. Küllap loomad mõistavad omavahel olukordi. Kord Kulla jooksis tagujalgel hüpates sektsiooni taha. Sest kass „Pallil“ oli väike peatõste ja uuriv silmavaat. Elas üle 2 a. ja „uinus“ diivani kastis.
Kass „Pallike“
Väike kirju pallike süles, nii tõi vanem poeg Ain ta vanaema poolt. Oligi esimene käik hamstri juurde akvaariumi magama, leidis endasuguse sõbra. Aini valitu meeldis ja sai meile kõigile armsaks. Hellitasime teda, käitus viisakalt. Noorem poeg Kalvi, suur loomade sõber, söötis meie niigi peenest menüüst umbselt vorsti, mina muidugi panin keeluseaduse peale. Kalvi, kavalpea, jättis külmkapi ukse lahti, iseteenindamine ja tema ei ole minu korraldusest üle astunud. Selline ekstreemne olukord. Jõulude ajal oli eriline lõbu, kui kuusel olid kuulid. Juhtus ikka katkiminemisi. Tegime temale väikse jõulupuu, kuhu riputasime mitte katki minevat mänge ja söödavat.
Oli väga mängulembeline, meie lõngakerad, pallid ja endi käed-jalad. Õpetasime hästi kõrgele hüppamist, suurendades pidevalt kõrgust. Pallike ei elanud aastatki, sest ei teadnud siis, et oleks tulnud teha ussitõrjet, selle põhjusel ta kadus, loomaarsti abiga jäime hiljaks.
Kass „Mustu“
Oli visiit kass, kuid meil oli omalaadne meeldejääv suhe. Oli minu üksinduse sisustaja. Kord väga vihma sadas, mahajäetud aias sirelite juures kassipoeg, must, pisike, üleni märg, näugus haledalt, palus abi. Aitasin ta kuiva pessa põõsa alla. Hiljem pakkusin süüa. Koju ei kutsund. Küllap ta leidis mingi kodu. Aga hingesõbra leidis ta minult. Käis õues aias põhimiselt. Toas ei tahtnud olla, kohe soovis välja ja sööki ka ei tahtnud. Meie olime mõlemad üksikud. Õhtuti istusin aias pingil, tema tuli peagi kuskilt, istus süles, nurrus, mina laulsin, vaatlesime kuud ja taevatähti. Lohutasime üksteist, need õhtud olid imelised, lohutasime teineteist, olime teineteisele vajalikud. Iga õhtu enamasti videvikuni, isegi pimedani. Need hetked olid erilised, rahustavad, hinge palsam, Ja läksime jälle salapäraselt lahku.
Visiitsõprus – tõeline, mõlemaile vajalik. Kass oli üleni must, sellest vist ka salapära. Meie sõprus lahkus, arvata võib meile uue looma ilmumise tagajärjel.
Kass „Kiis“
Selle tõi minu korterinaaber Muhust, kelle ema läks korraks kodust ära tütre poole elama. Algul ei leppinud minuga. Oli voodi all. Pissis karistuseks voodisse. Oli täiskasvanud (elatanud) isane kass. Hiljem paratamatult harjus. Kord oli kass umbselt nohus, kõri kinni. Nuuskpiiritus elustas. Kui korterinaaber läks kauemaks ajaks ja jäädavalt haiglasse, siis kadus kass. Hiljem sain teada, oli Muhumaal tühjas kodus hulkunud ringi. Naaberküla elanikud võtsid laudakassiks. Kord sõitsin sealt mööda, kuulduste järgi teda vaatama. Kui kuulis mu häält, oli kohe tervitamas, keerles ja nühkis jalgade ümber. Oli suur sõbralik, kohtumise rõõm. Sealt mööda sõites ikka kohtusime.
Salapära – Tavaliselt ta kartis meeletult autosid. Kuidas, kas ujus üle mere või roomas teeveertes. Rändas Orissaarest Muhumaa viimasesse lõppu. Kassidel tundub, et on eriline vaist, oma inimesi ei ole, aga kodu on armas. Orientatsioon koju jõudmiseks. Elas, oli tugev isane kass, vanas eas olevat pulmas esimene tugevam kakleja.
Kass „Kiisuke“
Poeg Kalvi, suur loomade sõber, tõi Kuressaare linnast imepisikese punase (oranži) kassipoja ja ise kiirustas kohe minema. Rohisin peenraid, ta oli nii väike, armas ja abitu. Pisikesed raudnõgesed kõrvetasid, võtsin sülle, ronis sealt õlale, mina rohisin kassike õlal, selliselt algas meie sõprus. Olles juba suurem, ikka töötasime, tema õlal. Mul oli rohides kassiga täpselt sama värvi oranž mantel. Naabritel külas olevad poisid imestasid: „Vaata, naisel on kass turjal.“ Oli väga tark, minu arvates kohe hakkas häda tegema liivakaussi. Ei käinud kunagi vargil. Tegi ise ukse lahti, hüppas lingile, ronis magama minu kõrvale. Väga hea uni tuleb, kui kass nurrub. Kass Kiisuke oli naabrimehega ühes mestis. Koos puhastasid kala. Puuris püütud hiiri ja rotte anti mängituseks. Eks sellest kalasöömisest ka ussid. Arst andis rohtu, aga hilja. „Kiisuke“ ei olnud aastanegi, kui lahkus elust. Mul oli väga, väga kahju.
Kass „Leidik“
Olen ebausu kammitsais, sest ekstreemsed sündmused toimivad mu elus. Olen kuskilt kuulnud, et surnud kassi hing läheb omaniku sisse. Sündis ime, sest eelmine kass Kiisuke suri kevadel. Sügisel kuulsin kuurist kassi näugumist – kutset. Oli videvik. Haarasin hääle järgi kassikese sülle. Kui valguse kätte tulime, ehmusin - minu süles oli rahulikult täpselt selline kass, kes suri, ainult väiksem ja noorem. Eelmine sünnitanud ei ole, kuna oli isane, ime oli sündinud, mulle jäigi mõistatuseks, mingi „kõrgem“ jõud oli selle mulle heaks meeleks korraldanud. Kodunes kiiresti, nimeks „Leidik“. Ka kombed olid sarnased eelmisega. Tundus veel targem, tundlikum. Rohisime aias ikka ka tema kukil. Veidi liikuvam, otsustusvõimeline. Käis õhuaknast väljas. Kord hirmutas naabreid, hüppas nende aknale. Vaatles minu tegemisi ja jäljendas. Hüppas ukselingile parem käpp peal, vasak käpp all, sai ukse lahti. Oli suur esteetik. Väljaheitekaussi sisse kunagi ei läinud, toimetas ääres ja tõmbas katte ka äärelt. Oli sõbralik, aga pidevalt mind jälgis, sageli oli tunne, et oskab aru saada, mida mõtlen, mida räägin, Ei kolanud palju ringi, oli kodu ja mind austav, armastav. Ka tema puges sülle nurruma, kui selleks oli võimalus. Pean seda leidlast eriliseks, mõistatuslikuks maagia oli temaga ja sellepärast me väga sobisime. Meie olime sarnased – oletasime, fantaseerisime, unistasime ja teostasime oma sõprust. Kui meil hakkas külas käima noor koer Loki, juba enne kui ta meile elama jäi, kadus „Leidik“. Miks? Kuhu? Ei tea! Kas loovutas oma koha Lokile. Hiljem mõni juhus oli, et vilksamisi aias rohu, põõsaste vahel vilksatas sarnane kass, salaja. Kui Loki oli surnud, siis ruttas meie õuest läbi sarnane kass, ei tulnud kohe nimi meelde, haarasin fotoaparaadi järgi, juba ta kaduski naabrite õuest teele. Ta ei olnud täisealinegi, kui ta meilt lahkus. Arvatavasti ta tunnetas teise tulekut ei talunud konkurentsi. Ka seda sõprust, elusituatsiooni, mõistatuslikku, salapärast oli vaja. Lahenduseks teist palju, kõik avatud. Kassid mulle meeldisid, nad olid salapärased. Nemad on kindlameelsed, otsustusvõimelised, isegi oma olemusega isegi korraldusi andvad. Ma vajan nende olemust.
Kalad akvaariumis.
Põhiliselt gupid, oli ka teisi aga need ei läinud edasi, ei sobinud. Pakub silmale ilu, rahustav. Kalad, need väiksed, äsja sündinud kalad. Akvaariumi põhi põnev, taimed, kivid, teokarbid. Võimalik huvitavalt kujundada. Põhimiselt koos lastega kujundasime ja puhastasime. Muidugi kassidele oli ka vaatamisväärsus. Aga nad harjusid ja pahandusi ei juhtunud. Meil oli mitu akvaariumi piklikke, purgis, ümar. Viimane oli ilus - väike, ümar, poiste tuttav, tema pall läks valesse kohta ja akvaarium purunes. Kalad päästsime, osaliselt said tütrele uue kodu. Suur piklik akvaarium sai hamstrile eluasemeks.
Koer „Loki“
Poeg Kalvi peres oli armas karvane kutsikas, kogu pere lemmik, aga naine jäi rasedaks, ei talunud koera lõhna, kitsas Kuressaare linna korteris, koer köögis radiaatori küljes kinni? Mind ei olnud siis kodus, kui nad käisid suvel Lokiga meil suvitamas, käisid mereääres, tütar Kaja oli meil Lokile esimeseks kaaslaseks ja ta kiinduski Kajasse, Kaja jäi tähtsuselt esimeseks, mina teiseks. Kui ta meile tuli elama, oli Loki, kes jooksis ees mere äärde samasse kohta, kus ta varem oli laagris Kajaga olnud. Siis Loki oli 4-kuune emane kutsikas kui Kalvi ütles: „Toon Loki sulle.“ Vaidlesin vastu, kuna olin väga liikuv, kodust ära olev. Kalvi jäi oma otsusele kindlaks: „Mina ei luba teda magama panna, ta on sulle sõbraks, seltsiliseks.“ Esimene kohtumine. Loki oli toa ukse ees kampsunil, mis kodust kaasas. Kõik kadusid jäime Lokiga kahekesi. Mina olin temale täitsa võõras. Ilus must lokkis karvaga õnnetu kurva alistuva olekuga. Silmad karvades, ei silme (pea) ega saba vahet. Hiljem, kui ratta kõrval jooksis. Hüüti, oi kui ilus kutsu, keegi kunagi arvas, ta on nagu pudelihari. Ta ei tahtnud, et mina võõras lähenen temale ja tal oli seest kinni, võib olla ka stressist. Oli puudli, urukoera, palonka segu. Saime tuttavamaks, kuid midagi ei söönud, valasin vägisi toiduõli suhu. Seedimine paranes, harjus minuga. Kui oli üksinda kodus, tegi häda paberile, mis oli samas suunas kui kodus. Tavaliselt küsis õue haugatusega. Toitu ootas alandlikult. Aga vorsti lõhn ja šokolaadipaberi krõbin tegi rahutuks. Kui ütlesid küsi, siis haugatas, sitsis püstakalt. Hiljem ise õppis sitsima istudes, isegi esikäpad pani risti, selliselt võis kaua seista ja vesise ninaga oodata kannatlikult. Sellise käitumisega võlus omi ja võõraid. See oli imeline. Teadmatult kuskil sitsis. Jõuluvana tõi talle alati paki. Kui hüüti „Loki“ siis tuli jõuluvana ette, sitsis. Pakis oli närimiskont, päriskont, küpsised jne. Avas ise paki. Kui kompveki siis ikka paberiga, talle meeldis ise lahti harutada. Ta oli väga sõbralik pereliikmeid ja majaelanikke kaitsev. Naabril, üle koridori vastas uks minule, oli isane koer „Kolli“. Loki kaitses perenaist Kolli eest, ajas teda tema juurest ära. Siin oli ta vist oma kohustusi täitev kaitsjarollis, või oli armukade Kollile, ehk lihtsalt arusaamatusest. Lokil tuli palju üksinda olla. Käisin Kuressaares tööl, kus olin ka ühe öö oli üksinda. Kord kutsikana näris mul kübeteika ära, alles olid ainult raamid. Poeg (vanem) elas samas Orissaare teises otsas. Koer kodunes ja sõbrunes nende perega. Kui olin kauem ära, siis traavis nende ukse taha kolmandale korrusele, niuksus ja haukus, palus sisse. Kui olin päevaks otsaks kuhugile läinud, kui ütlesin temale, ma lähen koju, kaasa ei tule, jätsin ta sageli õue ja toaukse paokile. Mõnikord, vist kui ei teadnud minu minekut, ootas terve päeva õues teerajal. Kui tundis tulijat, siis heast meelest hakkas ringiratast jooksma, alles siis tuli tervitama. Alati tõi suus midagi kingiks - kivikesi, pulgakesi, kondi jne. Seda ka majaelanikele. Eriti neile, kes tema hooldajad on olnud, kui ma kuskil kaugemal viibisin. Korterisse sisenejaile tõi raudselt sussid, need olid mul koridoris reas. Tihti tõi ainult ühe, teise viis oma pessa. Mõnikord viis õue külalisele kingiks järele. Panin sussid üksühele sisse, siis sai korraga tuua. Kui oli sussid andnud, siis oli ülimalt õnnelik, tähtis, oli oma ülesande täitnud külastaja vastu võtnud. Kui seda teha ei saanud või temale ebameeldiv külaline, siis tigetses kaua, oli valvel kahtlustav. Kord tuli tuttav elektrik, tema eriline sõber, kes töötas sokivabrikus. Loki oli kuskilt sokid kätte saanud ja viis sokid talle. Aare võttis vastu, aga arvas, et tema saab sokivabrikust sokke palju. Huvitav oli see juhus. Kunagi kellelegi ei viinud muidu sokke. Ühe maja elanikuga ei sobinud, püüdis teda tervitada, ei õnnestunud, see naine oli kurja sisemusega, loomi mitte armastav. Tema pigem tõrjuv, kartev, valekaebuse esitaja, sama üks naabrimees. Ja neid ei talu ükski koer. Minu täiskasvanud lapsed ja abikaasad kui tulevad, siis Loki kummuli nutab, niutsub heast meelest nende tulekust. Lapsi jälgib kahtlustavalt. Ei hakka nendega sõprust pidama. Ainult pojatütar, kelle pärast ta meile toodi, nende vahel on eriline soe sõprus. See musitas, kallistas, käsutas, mängis, teda kuuletas. Kui bussi peale saatsime Maarjat, siis tahtis bussi peale kaasa minna. Tütar Kaja käis sageli külas (kodus). Kaja oli Lokile siis esimene rõõm, mina teisejärguline. Enneolematu tunnetus koeral. Kui bussid minu majast mööda sõitsid, ta tunnetas, kui bussis sõitis Kaja. Siis tormas välja teerajale ja hiljem kaunis tee äärde Kajat ootama. Aitas kotti tirida, pani pea kotti uudistama, siis hakkas seda kotti valvama. Kui Kaja lahkus, oli väga kurb, juba enne aimas, jäi tõsiseks. Kui kuskil oli mõni Kaja ese, siis käis nuusutamas, liputas saba ja valvas.
Magamiskoht. Õues valis tavaliselt negatiivse energiaga näit. vähese rohuga koha. Kui töötasin, suvitasin, ikka ka magama sinna. Koridoris oli pesa (padi, madrats, tekk, kampsun). Äkki valis endale ka toas tugitooli, jagas ka teistega aga pidas omaks omandiks. Kaja lubas ka voodisse jalge otsa. Saigi harjumuseks, mina ei suutnud vastu vaielda. Magas oma tugitoolis ja nagu vaimust (kuigi silmad kinni magas), aga kui mina olin voodis, nii tema järgi voodisse.
Oli vahva sportlane. Talvel sõitsime suusarajal üle mere metsateel 10 km. Loki, minnes minu järgi, koju tulles lidus ees, tihti istus (teerajal) suusarajal, nokitses lumepallikesi lahti oma karvastelt käppadelt. Ratta kõrval õppis jooksma lahtiselt, käsklusi kuulates. „Siia“ – Tee veerel ratta kõrval, minu paremal käel. „Tubli“ – kui jooksis õieti. Siis oli uhke, lõi pea selga ja uhkelt jooksis galoppi. Huvitav on koera jälgida, kuidas koera meeleolust tuleb tema keha hoiak. Vees armastas käia, ujuda armastas vähe, mitte sügavas. Aga käisime ujumas iga päev. Õnnetu ja hädas oli kaldal, kui eemaldusime ujudes, Kaja kadus nii kaugele, siis üksisilmi vaatas ja ootas, sest liiga väike oli päästetöödeks. Lohutuseks, et olla kasulik, valvas riideid. Palli mängis edukalt. Enamus tema reeglite järgi, liigkaua hoidis pali oma käppade vahel. Puu üles viskamise püüdmine. Eemalt tagasi toomine. Tuppa kätte toomine. Tema tõu omadustele vastav.
Puudel – tsirkuse koerana, käskuste täitmine. Saba taga ajamine, kahel tagajalgel kõndimine. Sitsimine. Haugatamine üks kord või mitu korda. Esemete toomine, viimine, palju muud. Väga paindlik õpetusele, kahjuks pole noorelt seda kõike süvenenult õpetatud. Kõik põhimine õpetus hiljem ja juhuslik.
Urukoer – Kui sattus kasvamishoogu, siis ei kuulnud ega näinud, ainult saba paistis vahel välja. Aga kui juhtus hiirt kohtuma, see oli temale nagu mängukaaslane - haiget ei teinud ei murdnud, liputas saba.
Palonka – valvur. Seda verd oli tal tugevasti.
Kord kaotasin mereääri koristades mobiiltelefoni. Tormasin rattaga teisele saarele telefoni otsima. Loki ei taibanud, kuhu lähen, tormas ees juba kolmandale poole. Ei leidnud telefoni. Sõitsin tagasi esimesele saarele, kuskilt oma peatuskohtadest ei leidnud. Uskusin, et Loki läks koju. Näen, Loki istub vee piiril liikumatult, ei tulnud ära minu käsklusele. Arvasin, et on midagi viga. Lähen juurde, tema ees päris vee piiril minu mobiiltelefon. Ta oli ligemale tund aega seal valvanud. „Tubli“. Siis oli õnnelik ja tuli koju. Otsis ise valvurikoha terveks suveks. Veidi viltu üle tee, kaupluse lao aken, põõsad lähedal. Terve suve käis seal (magas) pikutas akna all. Hommikul läks, õhtul kui kauplus suleti tuli koju. Algul kaupmehed (need olid juba eelmise kaupluse külastustest tuttavad). Algul nad arvasid, et olen kuskil rännul, pakkusid temale ka süüa ja juua. Aga mitu päeva ma ei teadnud, kuhu kadunud hommikul, kui mina rattaga tööle läksin, õhtul enne minu koju tulekut oli kodus. Kui kaupmeeste kaudu avastasin. Ta oli ikka puhtast valvamiskirest, sest paar päeva käis ilma sealt toitu saamata. Müüjad rääkisin, valvur oli tubli, mitte üks inimene, loom, lind ei pääsenud sinna. Valvuri töö katkestas majaomanik, emane koer, kellega oli varem mereääres tüli, tõmbas Lokil põtka väga rasketesse haavadesse. Kus vägi ja võim, selle vastu alandlikkusega ei saa. Kaks emast koera ei sobi.
Pesumajas valvur.
Teisel pool teed lasteaia vanas katlamajas pesula. Ehk lasteaiapäevilt, kui olin seal juhataja, oli kolamiseks koht tuttav, terveks päevaks kodus. Kord nägin teda pesumaja ukseorvas magavat. Ega ei tahtnud minuga ära tulla, sest töö oli pooleli. Kui omanikult küsisin, mida ta teeb siin, millega võlud. Toimi omanik: „Ära päri, see on ärisaladus.“ Seal oli mitu põhjust. Valvuri kirg, mõni raasuke midagi. Aga põhimine suur ühtekuuluvus Toimiga. Toimil haruldaselt hea aura. Masinad käisid, pikutasid kahekesi diivanil, käsi üle Loki. Oma emand (mina) tuulasin ringi, temal oli temast lugupidavat lähedus vaja. Iga päev ta ei olnud tööl.
Kui kollane auto oli õues, läks ta tema tööle. Ma ei tea, kas ta eristas autot või tunnetas, kui auto juba meie maja juurest möödus. Ega ta ei lubanud võõraid koeri, kasse, linde tulla. Teatas, kui klient tuli. Valvas ukseaugus, kui Toimi pesu läks ära viima, siis ei pääsenud keegi sisse, kuigi uks oli lahti. Sageli pesupesija läks ringiga juba koju, ehk unustas ennast sinna magama. Kord tulin juba pimedas koju, tema ikka oma valvurikohal. Siis tuli ilma vaidlemata minuga koju. Kaks aastat viimast pidas seda kohta. Siis oli talv, ta ise haiglasem, peamine, et enamus pesemas käis, tema tütar ja väimees.
Juhus: Pesupesija viis enamus pesu ise koju. Aga keegi tuli puhta pesu koti järgi, arusaamatuses Loki hakkas hammastega kotti tagasi tirima, ei lubanud valvatavat vara ära viia. Ehk viija oli tema arvates kahtlase välimusega.
Kõigevalvaja.
Alati ja kõikjal leidis ta midagi valvata. Töö juures suvitades, suplemas, riided, esemed. Mõni ese väga meeldis, pidas omaks.
Oli emane koer - emastel koertel on õigus isased ära ajada, isased ei tohi vastu hakata, selline on loomariigis seadus. Ise väike, aga ajas suured isased koerad õuest ja aiast ära. Kui metsik kisa pääses valla, siis oli õues suur must karvane vetelpääste isane koer, mitu korda Lokist suurem. Väike Loki ajas naabrite rõõmuhüüete naeru saatel. See kaapis ja korra üle õla urjatas (mis sina köömes köhid), märgistas, kolas siin-seal Loki kannul, lõpuks läks väravast välja ja veidi möödas, tuli teist teed tagasi, selliselt nad seiklesid, lõpuks korraloojale Lokile jäi võit.
Võõrad suured hundikoerad ajasid hirmu peale. Väikestele ise ei ajanud. Aga kui nägi mind, et mina soovin ajamist, siis ajas ka väiksed koerad, kes olid segaduses. Ainult oma peigmeest ei ajanud. Algul oli rebasemoodi kindel peigmees, naabri majast. See oli toas enamasti kinni, või rihmaotsas meie õuest käis läbi. Oi, kuidas rõõmustasid, kui kokku said. Kui nägemata oli õuest läinud, nuusutas käpajälgi ja nuuksus igatsevalt. Käis iga päev akna-ukse taga. Kaugjuhtimisel kohtusid. Läksid vist kuskile mujale elama. Samast majast sai uue kindla kavaleri, sellega käisid vastamisi. Veidi mängisid ja lahkusid. Aga mõlema „kavaleri“ aegu mina ei teadnud, kuhu ta jongutab minna. Üle tee vaatab kahele poole ja ületab selle umbes 10 min. Kohtumine, kas õues vabalt, keti otsas või koridoris. Tagasi tuli pea püsti, rõõmsalt.
Ühistu majas, õuel ei saanud poegi lubada. Hoidsin lihtsalt „poistest“ eemale ja mõnikord süstiti tiinusevastaselt. Aga tema oli see, kes mängis tiinuseaja läbi, kõndis õrnalt, ettevaatlikult trepist üles. Tegi voodi alla pesa, seal olid piiksuvad jänes ja lambatall. Ei söönud eriti nädal aega, ega ei tulnud voodi alt välja. Siis tõi pojad välja, näitas, kaitses, tõukas ninaga tissi alla imema. Kui kuskil keegi piiksutas, siis tormas kaitsma oma poegi.
Kord kui ekskursioonilt tulin, ta ei ole voodi alt väljas käinud, õnnelik minu koju saabumise üle, tõi pojad voodi alt õnnelikuna minu jalge ette, mulle rõõmuks näha.
Kõikjal koos tööl. Kõike tööd tahtis kaasa teha. Näit. iga puusületäie tuppa toomisega kaasas, ka ise õppis tooma väiksemaid kaikaid. Käis kaasas, olgu vihmane, porine, lumine, tormine, tuisune. Aias kastmas, rohimas. Seal õppis peenarde vahel mitte käima, vaid põlluääres valvas töövahendeid, minu üleriideid, magas nende juures. Kui võtsin harja pühkimiseks, siis Loki tõmbas koridoris vaipa kokku, sikutas ukse poole. Siis ta igatses otsast kinni tirida ja kloppida. Õpetasin talle oma magamiskoha eest hoolitsemise. Vedas magamiskoti ja teki välja ja siis raputas neid kahele poole tolmust puhtaks. Huvitav harjumus, kui Kaja tuli koju, nii tiris koridori teki kokku. Sest Kajal oli harjumus kohe põrand ära pühkida, kuigi mina olin seda vastselt teinud.
Tahtis väga autoga sõita. Kord ekskursioonile minnes tuli mind saatma, aga oli enne mind autos (bussis), kurvastuseks ei võetud kaasa. Ronis ikka poja Kalvi autosse (tema koer tegelikult). Alati väga rõõmustavalt, veidi alandliku nukra alatooniga võttis teda vastu. Kord mõnules poja autos (seega ka omas), näitas hambaid väljamineku käsul. Ei saanud teisiti, kui lumelabidaga tõstis maha. Õppisime kavaluse - õieti lapsed olid eelnevalt kassi ja koera vahekorra selgeks teinud. Algul kutsikana kui öeldi kass, uskus Loki, et need on linnud, neid tuleb ära ajada. Hiljem teadis, kes on kass, ta ei teinud kassile midagi, aga see oli huviobjekt, oleks kõlvanud mängukaaslaseks. Aga kassid ei uskunud, ei usaldanud ega riskinud.
„Kass“ hüüdes saime Loki kõike unustama ja paigast liikuma, seega ka autost või voodist toast, soovimata kohast eemale.
Hooldus.
Algul laskis ennast pesta, silmi puhastada, hoolitseda, kuigi vastumeelselt. Igal kevadel pügasime karva maha. Pärast seda oli ta nii peenikene, ainult hästi pikk saba. Ta tundis ennast siis vabamana, liikuvamana. Pärast niitmist võõristas seda tempu. Algul tegime ise, ikka Kaja. Kuid hiljem hakkas vastu, Kaja pani korraks suukorvi pähe, oli teda väga solvav. Sellest ajast ei luba pügada, ega paela rihma kaela panna.
Rihm oli temal alati kaelas, kus oli nimi Loki Mets. Aga kui jooksuajal ei lasknud muidu välja, kui rihma küljes pael, nõnda saime ka arstile minna. Koju tulles lasin nööri lahti, siis tema võttis paela hammaste vahele, selline komme oli temal juba meile tulles. Hilisemal ajal pügas alati meie „eri“ loomaarst unerohu all, üksiti süstis poiste vastu. Kord mere ääres naabermaja omaniku suvitaja koer kargas kallale, tõmbas tagant suure haava, mis, hiljem pügama minnes selgus, oli juba mädanema minemas. Puhastati, nõeluti. Lapsed käisid arstil. Kui koju tuli, siis niuksus ja näitas koonuga, kus haige koht, jutustas selle kurva loo mulle. Sellest ajast, kui midagi ebameeldivat oli, kas riidlesid temaga, või oli mittemeeldiv toit jne, siis näitas peaga alati selle koha poole.
Vaktsineerimist ei ole tehtud. Ussirohtu 2 x aastas. Tavaliselt tahtis ise oma probleemidega toime tulla. Pidas ennast korras, pesi ennast, tõmbas keelega pikalt üle karvade, arutas sasipuntraid. Näris oma käpaküüned korda. Lubas ennast kammida igal hommikul õrnalt ja haige koha pealt, üldse tagantpoolt, seal suguorganid, ei lubanud. Igal hommikul viskas selili, teatud kindla koha pealt siis võis sügada, lõua alt kohe ja seljalt, mitte keelatud tsoonist, siis lõi kasvõi hambad kätte. Silmad puhastas käppadega, mõnikord lubas ka meil ettevaatlikult silmi puhastada.
Kord läks kuuma vett peale, jooksis õue, kaapis külma mulla sisse, mullaravi tegi ikka, ka kui seedimine ei olnud korras. Kui suurem mure, siis eraldas ennast kuuri, ravis ja põdes ise.
Toit. Põhimiselt sama, mis ise sõin, piima või lihaga suppi, kartul meeldisid peenestatud koored, lakkus ka piima, aga alati tuli natukene vorsti kasvõi veidi kaapida peale. Väga meeldisid marjad - maasikad, põldmarjad, kadakamarju sõi peopealt. Meeldis värsked herned. Kaun lahti, sealt ise võttis. Ja ainult värskeid, mitte ka ussitanuid. Koerakrõbinaid sõi harva ja vähe. Teistkordselt taldrikult ei söönud, alati nõu puhtaks. Hommikuti jõime maarohu teed, mina suhkruta. Tema vähese suhkruga. Meelsasti näris ka konte, mitte tooreid, vaid ikka keedetult väiksemad. Eriti meeldisid need kondid, mis olid maasse peidetult laagerdunud.
Kord grillisime aias, seal oli Loki toiduootel ja erivalvur (Sama alati lõkete juures. Ta armastas ka lihtsalt tukkuda ja mõnuleda lõkke ääres.) Naabri väike koer tuli oma perenaisega lõkke juurde. Loki käitus temaga kui nooremaga väärikalt, kannatas ta ära. Temale, sellele naabri kutsikale „Takile“ pakuti ka konti. Taki peitis ühe samasse aiamaale (meile) ära. Kuskil ammu hiljem kaevas Loki selle välja ja näris ära. Kas nägi, kuhu peitis, tõenäolisem, et tundis lõhna.
Lokile meeldib grillimise juures palasid silmadega jagada ja oma kauni sitsimise ja kuuldava „auh“ hüüdes endale paluda.
Omavaheline mõistmine. Peab paika ütlus - koer ja koeraomanik muutuvad ühenäoliseks, minu ja Loki puhul see tõesti kehtib. Vist mõlemapoolne mõju teineteisele. Loki väga tundlik, emane koer, hell, heasüdamlik. Ehk palju olnud üksinda, mitu kodu. Arstide süstid. Erk tunnetus, kõik see ka sobib minu iseloomustuseks. Meie sobisime ja mõistsime teineteist, mõlemad impulsiivsed, äkki süttivad, kergesti solvuvad, haavatavad, ruttu jälle lepivad, unustavad halva. Pikka viha ei pea. Ainult mõni suurem halbus ei kustu, tõuseb vägisi ülesse. Aimas juba käitumisest, minu askeldustest, kuhu lähen, millised riided, kotid. Kui rattaga läksime mere äärde, seda ta aimas. Ütlesin lähme, siis haukus, tiris mind, oli õnnelik. Kui ütlesin, sa ei tule, ma tulen tagasi - see oli paratamatu alistumine. Väga huviga jälgis, kui panin rahvariidesse. Siis oli rõõmsalt üllatunud. Imestunult jälgis, kui ehtisin maskeraadiks, mardiks, kadriks, volbriööle. Imestas, miks selline pullitamine. Aga ka väike rõõmusäde, et alati midagi ka temale toodi, vorsti, küpsiseid, kommi. Tasub oodata ja vaadata seda ehtimist. Kord ladusin oma mardilaadungi põrandale. Loki ei läbenud oodata iseteeninduse korras, sest põrand on ikka koerale. Omandas 15-20 cm põdravorsti koheselt, kõik. Minu laul ja pillimäng meeldis, kuulas meelsasti. Kui laulsin või mängisin akordionil „Valge tuvi“ „Kui kaugele, sinu sadamast laev mind viis…“ siis sellele loole ainsana laulis Loki kaasa, pidas langusi ja tõuse. (Valge tuvi oli ka minu ja minu tütre lemmiklugu.)
Ta oskas minu olekust, hääletoonist aru saada. Mina taipasin tema meeleolu keha hoiakust. Teadis, sai paljude sõnade tähendusest aru. Kiiresti õppis Aadu nimele reageerima. Aga eemalt, väikse üleoleva irooniaga, väikese armukadeduse sädemega suhtus Aadusse, aga erilist sõprust ei soetanud. Kannatas ta välja konkurentsis suuremeelselt, tunnetades enda üleolekut.
Viimane aasta Lokiga.
Tavaliselt, kui käidi külas, läks koera seedimine korrast, kinni põhimiselt. See oli see sitsimise vili, rohked kondid, vorstid kompvekid, isegi šokolaad. Samuti lahkumisest stress. 2005. a. peale uut aastat jäi väga haigeks, seest kinni, püüdsin nii palju kui võttis, pakkuda talle õli, teed ja toitu. Põgenes puukuuri rohitsema või surema, tuppa ei tulnud, mind lähedale ei lasknud, kaevus puru sisse, viskasin talle sooje riideid peale. Ta vett ikka jõi, ka oli sees, aga ei söönud. Uks praokil, sai väljas käia, juhtusin nägema, kui õues punnitas tagajärjeta. Arstidel ei olnud kellelgi võimalik tulla. Kord hommikul nädala kuuris tuli hirmsalt niuksudes tuppa, abi saama. Õnnestus lõpuks arst leida. Arst tegi paunade puhastuse, mis olid täitunud. Paranes, kuid terve aasta oli viletsam kui enne. Apaatsem, tujutum. Ratta kõrval jooksis aeglasemalt, rohkem magas, kergesti ärrituv. Ei lubanud kammida, sügada, silmi puhastada, puutuda. Oli kohe agressiivne, iga vale sammu peale võis sind hammustada. Kui jalge otsas magas, kui väiksemgi liigutus veel jalaga, nii urises, haaras tekist. Lugesin üht sensitiivset artiklit, kus näite varal tehti selgeks kui inimesel on surm käega katsuda, ei tohi teda hüüda, segada elustamisega. Sest hing sureb, jääb alles ainult lihakeha. Tõi näite enda peal kui hellitav, hea mees elustati. Siis muutus tooreks, vägivaldseks. Usun, et see olukord oli ka Lokil. Tema süda jäi põhimiselt haigeks.
2006. jaanuaris haigestus uuesti, jälle peale uueaasta kolmek. päeva külalisi. Siis ta näppas, mida ta tavaliselt ei tee, kellelegi teisele määratud šokolaadi, mina panin antu kõrvale. Seda oli tegelikult vähe ja ta oli ikka harjunud väikese šokolaadikogusega. 3 nädalat heitles, korra nagu paranes, käisid veel mere ääres Kajaga, et liikudes kaob kõhukinnisus. Korra esikäpp jäi lõdvaks. 2 x arst süstis südame tugevdajat ja põletiku vastast. Väga raskelt hingas. Põhimiselt jõi ainult, vähe võttis sööki. Andsin ka kätega jõudu. Trepist tõstsin üles, käis pissil ja püüdis punnitada, vist nagu isegi õnnestus. Surmaeelsel päeval väljas käies tundis surma ette, tahtis kuuri põgeneda, aimasin ta plaane, viisin tuppa. Magasime paksul tekil kõrvuti põrandal, ta ei tahtnud hüpata (aga teine kord kui arst tuli, hüppas arsti hirmust tugitoolile). Hoidsin käed ta peal, hingas väga raskelt. Nagu jumalagajätuks tõmbas jõuetult sõpruse märgiks üle mu näo. Hommikul tuli arst kolmandat korda, et teha vatsakeste puhastust. Loki oli väga jõuetu. Ilma süstita lubas vatsakesi vaadelda, mis ei olnud täitunud, seal ei olnud viga. Veidi aja möödumisel, arst oli õnneks veel seal, plaanis, kas teha veel südame tugevdamise süsti. Loki tõstis korraks rahulikult pead ja langetas, arst liigutas, elustas, vaatas silmi ja oligi lahkunud rahulikult. Eelnevalt minuga jumalaga jättes. Mõlemad kurvastasime, sest Loki oli tema ammune patsient, ise väga tundlik haprake naine, kellel endal loomad. Arst teadis, et süda oli haige, oleks juba ammu läinud, kui ta poleks tugevdavaid süste teinud, minu rahustuseks ehk. Mul oli rahuldus hinges, et arsti juuresolekul suri ja ilma et eelnevalt ei süstitud sel päeval. Ja halvatud koeraga oleks elanud, sest hing ei oleks lubanud magamapanevat süsti teha, põhjus süda, palju süste, stress. Suri täpselt koera aasta alguses. Panime ilusa triibulise lina sisse, oma magamistekk ümber, lehviga vöö, vöövahel jõulukaktuse õiega oks. Sellel talvel oli temal ainult kaks õit. Üks Lokile, teine jäi saatma Aadu viimaseid päevi laual. Matused järgmisel päeval. Poeg Kalvi, tema tõeline peremees, Kuressaarest tuli matma. Oli ilus talveilm, vaikselt hiljem sadasid helbed. Panin hauda kaasa ka „pojad“ Jänku ja Lambakese. Matsime aeda nüüd puhkavad reas: „Kulla“ „Pallike „Kiisuke“ „Loki“.
Linnud käisid haual, uskumatu, käis haual veel peigmees „Nässu“ ja naabri noor kutsikaeas „Taki“. Peigmees käis tihti majanurga juures teda ootamas ja minult pärimas kus? Väike Taki küsis seda minult häälega nagu vanasti, kui käis suuremat, emalikku täiskasvanut vaatamas.
Leiname kõik ja oleme väga kurvad, eriti mina tunnen suurt puudust. Sest elasime ju koos 13 aastat. Äkki hakkasin igal hommikul talle veidi süüa viima, lume sisse. Hea kui linnukesed ja hiired siis külastasid teda, jättes jäljed lumele. Igal õhtul ja hommikul käisin haual.
Veel täna 26. juulil 2006 a. mängisin haual tema lemmiklugu „Valge tuvi“. Siin õues kirjutan ka temast, puhkab aias sireliheki ääres.
Uued sõbrad.
Uut lemmiklooma mingil juhul ei soovi, aga on olemas uues sõbrad. Naabri koer „Taki“ on palleekoer, väike, karvane, punnis silmadega. On juba täiskasvanuks saanud. Märgistas meie piiril veetünni 7 x ja mõlema jala poolt, seega 14 x järjest. Ta on haruldaselt minusse kiindunud. Kui vähegi mind näeb või häält kuuleb, nii nohiseb eriliselt seljataga. Siis me põgusalt vestleme ja puudutame teineteist.
Käin 20 km kaugel mahepõllumajandustalus tööl. Olen agronoom, aednik, zootehnik ja oskustööline. Seal on noormees abiks ja lapsi. Pere 6-7-kuune kirju koer „Terri“ tahab meeletult minuga sõprust teha. Algul võttis kui mängukaaslast, mürajat. Nüüd juba minnes jookseb vastu kui heale sõbrale. On õpetamisjärgus, ainult õpetajaid on palju ja erinevaid. Tunnen rõõmu, et tema tunneb rõõmu minu tulekust. Armastab tööl kaasas käia. Oskab, õpib pallimängu.
- Kas „lemmikloom“ on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Ei, kindlasti ei ole lemmikloom ainult see, kellel ei ole mingit praktilist otstarvet. Sageli mõisted, otstarbed kattuvad. Näit. paljude lemmikloom on koer ja kass, paratamatult nad on sageli ka otstarbelised. Sageli on meil otstarbeline loom muretsetud, aga ta muutub suureks lemmikloomaks.
Mina leidsin kindlalt, et minu lapsepõlve lemmikloomad olid: koer Kaaru, lehm Punnik, hobune Kõrvik, kass Ints ja selleks nad on jäänud.
- Miks peavad inimesed lemmikloomi?
Enamikus vajavad ja igatsevad lapsed. Tegelemine, sõpruse puudus, midagi omada. Ilus, armas, meeldiv tegelemise objekt (subjekt), hea kaaslane, õrnuseks, rahustab, kaotab stressi, sisustab elu. Sageli ka vajadusest kellestki üle olla, anda korraldusi, hoolitseda. Koos loomaga õpid arvestama teisega, seda nõuavad lemmiklooma vajadused, muutud paindlikumaks. Täiskasvanuil samad. Loomadel on palju siiramad, erinevad omadused, käitumine, millest täieneme, rahustavad, tegevus täieneb, vaba aeg on sisustatud.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Meil on olnud lemmikloomadena Hiiumaal elades kits Ella ja hobusevarss Maara, väikesed koerad Bobi, Tuksi ja Bobi. Haapsalus elades Muska ja Pepi. Kassid Juss ja Kiu on praegu. Haapsalus elades oli kaks hane.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmikloomi ja -linde võeti pere ühisel otsusel, argumentideta.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kõik lemmikud, välja arvata kassid, saadi kingitustena, hobusevarss tuli osta ja tema hinda ei mäleta, aga see oli soolane.
Kassid tulid ise meile suvilas ja palusid pisarsilmil abi, süüa ja turvalist kodu, sest inimesed olid neid beebina sügisel hüljanud ja jätnud need väetikesed lihtsalt surema. Nad aga pidasid külma talve toiduta vastu.
Hanepojad 3 tk ostsime Haapsalu haudejaamast sms. Oigla käest väga väikese hinna eest, sest minu abikaasa Ellen töötas haudejaamas operaatorina. Üks poeg suri peale mõne päeva meil olemist.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Nimed said kits Ella, koerad Bobid, hobune Maara ning kass Juss ja Kiu minult, teiste nimed said pereliikmete poolt ühisel otsusel, hüüdnime neil ei olnud.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Oma lemmikute kohta saame vajalikke teavet vet. arstilt ja kirjandusest.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood meie lemmikute juures ei ole olnud oluline, samuti tõupuhtus, saatus ise on nad meile kinkinud ja me oleme kõik olnud nendega väga rahul, neist on saanud kõigist meie pereliikmed, oleme neid kohelnud täie lugupidamise ja armastusega ja seda on kõik meie lemmikud aru saanud ja omapoolse armastusega meid kohelnud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Oma lemmikutega ei ole me näitustel osalenud, küll olen neid ajakirjanduses lugejaile tutvustanud.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Meie peres hoolitseb lemmikute turvalisuse, toitmise ja heaolu eest kogu meie pere s.t. mina, abikaasa ja tütar ning tütrepoeg. Näiteks koerad olid enam aega jalutamas koos minuga, kassid igaühe, linnud s.t. haned peamiselt minu hoole all, hobune minu hoole all. Aega lemmikuga kulub igaühe kohta eraldi ja seda mõõta ei saa. Näiteks hobusevarsa juures vast kõige rohkem aega, nii tund poolteist. Teda oli vaja toita, puhastada, õpetada ja rääkida temaga. Kõige rohkem aega kulus tema õpetamisele, et varsast saaks tulevikus hea ja kuulekas tööloom. Ka koerad vajavad iga päev hooldamist, jalutamist, mängimist ja rääkimist. Palju aega võtsid minult hanepojad ja juba täiskasvanutena ikka veel. Pidin neid toitma, oma magamiskastist välja tõstma ja juba täiskasvanud linnud oma magamiskasti õhtul tõstma ja hommikul välja võtma ja nendega tuli palju vestelda. Elasime Haapsalus linna piiril Randsalus, maanteest eemal ca 150 meetrit ja igal tööpäeva õhtul ootasid nad koduõues mind ja kui ma neid maanteelt nägin, hüüdsin: „Hani, hani, hani!“ tulid nad mulle suure kiirusega, tiibu lehvitades vastu ja hakkasid mulle õhinaga rääkima oma päevast ja läksime juttu ajades koju, kus meie jutt kestas edasi. Majaperemees August Laas võttis ka meie jutuajamisest osa. Kõigil oli rõõm arvamatu suur ja nii oli see iga päev.
Nii oli jutuajamine kanaarilinnu Katiga.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Veneajal toitsime omi lemmikuid igaüht koduse toiduga, tänapäeval söövad kassid spetsiaalseid toite ja mitte odavaid. Nende ülalpidamine on küllalt kallis, aga kui suur looja saatis need väikesed kassibeebid meie juurde, siis ta annab ka meile võimaluse see kulu kompenseerida, oleme ju kõik ühe pere liikmed Jumala eest.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Oma kiisudega oleme loomaarsti juures käinud süstimas igal kevadel, samuti on nad mõlemad suguvõimetud. Kui kukkus 5da korruselt alla ja murdis ühe tagumise varbaluu, jalg oli 2 nädalat kipsis. Vaktsineerimine on kohe hädavajalik.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Lemmikloomade (kasside) steriliseerimine on vajalik, järelkasv oleks väga suur.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt Juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Oleme koeral lasknud ühed pojad ilmale tulla ja neid oli kolm poissi, Juss, Simm ja Bämbi ja kõik võeti ära, praegu ei ole enam elus nende ema, Pepit ega ka poegi.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kõigil lemmikloomadel on olnud ja on koos meiega eluase toas ja neil on lubatud õues vabalt liikuda ja lastega mängida, isegi koos meiega magada, nad on võetud pereliikmeteks ja seega sellel teemal juttu ei ole. Igal õhtul kell 10 on neil aeg tuppa tulla ja seda nad ka teevad, kuulevad kella.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Meie koerad sõitsid koos meiega autos ja see meeldis neile hästi, meie reisid olid meie omal kodumaal, kassid viime kevadel spetsiaalses kassikorvis arsti juurde süstima ja linnast kevadel suvilasse ja sügisel suvilast koju. Elame talvel Mustamäel, see on sama kui maal elamine, suvel aga oleme maal – suvilas, seal on nad oma krundil või terrassil. Loomahotelli teenuseid me ei ole kasutanud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Oma praegust lemmikute sünnipäeva me ei tea, seega ei ole selle tähtsustamist.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ja veelkord ei.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Ei arva, et oleksime oma lemmikute eest liiga hoolitsenud, nad ise peavad piiri.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Hoolitsemine oma looma eest, ei ole tähtis missugune on riigikord, jah, toitu on loomadele piisavalt poest osta, nõukogude korral seda ei olnud.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Lemmiklooma surm on ühteviisi kurb nii looma kui inimese puhul, nii on elu kord seatud, et sündimisest saadik meid ähvardab surm, armuta ringi ta käib. Omi loomi, koeri, oleme matnud kõige reeglite järgi, teinud neile puusärgi, pannud talle kaasa oma armastuse, pidanud perekonnaga peied, pannud lilli lahkunu auale ja külastanud nende haudu.
Elu ise tõi meile uue looma, aga ega me ei unustanud eelmist. Viimane koer, Pepi puhkab meie suvila aias, roosid peenra otsas. Tegin talle väärilise puusärgi ja panime ta valgete linade vahele igavesele puhkusele. [---]
Ta (Murka) suri mingisse haigusse, pidin päeval temaga arsti juurde minema, aga jäime hiljaks. Ta puhkab Mustamäel suure kase all. Matsime tema väärikalt nagu kord ja kohus.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Oleme neile kõigile (koeretele ja kassidele) õpetanud, et söögilauale ei astuda, lillepotis ei kraabita, laualt omavoliliselt toitu ei võeta ja sellest on piisanud. Suvilas oleme kasside ja koeraga jalutanud sihi peal ja seletanud, et üle sihi ei tohi minna ja nii ka jääb. Puhtusega on kord majas.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Selliseid halbu kombeid meie loomadel ei olnud, et oleks vaja neid karistada. Looma ei tohi kunagi füüsiliselt karistada, piisab sõnast ja näpuga näitamist, meil ei ole kunagi loomi karistatud. Seda teevad halvad inimesed.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Spetsiaalset trikki ei ole õpetanud.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Meie räägime iga looma ja linnuga ja nad mõistavad seda suurepäraselt, kurja häält ei vaja ükski lemmik.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska eraldada lemmiklooma või linnu erilist kiindumist, see on elustiil ja neile omane. Näiteks: kass hüppab sülle ja hakkab kohe nurru lööma.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Suuremad lapsed peavad omi lemmikuid toitma ja hooldama ning ka nendega mängima. Laps vajab endale lemmiklooma või lindu, see õpetab teda tulevikus loomi armastama.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Ja.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ei ole.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Tihastele paneb meie tütar Tiiu nende söögimajja toitu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Ei tea midagi arvata, kel meeldib, las kasvatab.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Iga koduloomast võib saada lemmikloom, kui teda koheldakse nii nagu talle vaja. Ei oska arvata.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Arvan, et see lähendab inimest rohkem hindama loodust ja ühendab.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Koertega olen koos olnud ainult karjapõlves 7.-20. eluaastani 1936-1949. Elasin siis koolivaheaegadel ja viimased viis aastat talus, kus loomakarja pidamisel oli koer vajalik. Koer oli mu kaaslane karjas ja ühtlasi mu lemmikuks ja sõbraks. Mäletan vaid üht noort kutsikat, kes oma ülemeelikuses minu kätt hammustas, seega muutusin tema suhtes ettevaatlikuks. Neid kasse, kes tol ajal talus olemas olid, ei pannud ma õieti tähelegi. Pigem on mul meeles veel üks vana ruun, valge lauguga hobune nimega Hope, kelle kõhu alt ma kuueaastasena läbi ronisin, kui tema seljalt parme peletasin eemale. Püüdsin
hobustega sõbrustada, sest nad meeldisid mulle ja nad ei teinud mulle kunagi kurja. Teadsin küll, et nendegagi tuli olla ette- vaatlik. Sest minu võõrasema vend - taluperemees - sai hobuse kabjalöögist surma.
Hilisemal ajal linnakorteris elades koos abikaasaga pidasime kassi kaks korda järjest (u.1990-2001). Pärast mehe surma pean nüüd omaette aiamajas elades kolme kassi - kõik ühest kassiperest - üks emane ja tema kaks isast poega.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Lemmikloom - esimene kass - võeti minu soovil. Üks kassipidaja, minu endine juuksur, pakkus väikest kassipoega. Mees algul ei tahtnud, tõin siiski kassipoja vastu mehe tahtmist algul suvilasse. Mäletan, kuidas ema juurest äravõetud kassipoeg muutus elavaks, kui sain talle pipetiga piimatilga suhu. Rõõmu oli temast meil palju, mees leppis temaga ja hiljem hakkas kassi armastama, kuna too osutus meie mõlema stressimaandajaks, omavahel meie enam ei tülitsenud. Kui tekkis meil mingi tüliküsimus, siis mees hakkas kassi silitama ja temaga hellitavalt rääkima, nii jäi tüli kohe soiku, me mõlemad rahunesime maha.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Kõik esimesed kolm kassipoega anti tuttavate poolt muidu ära, ilma senti võtmata. Praeguse, s.o. musta emakassi puhul
mu sõbranna ütles, et kui ma teda endale ei võta, siis peab ta selle ära uputama, too oli tema kortermaja pimedas keldris sündinud. Aga mul oligi vaja aias ka "hiirekuningat"- püüdjat. Nüüd ei ela ma enam korteris IV korrusel, vaid oma majas, kus on kassi pidamiseks väga head tingimused. Korteris ülakorrusel kassipidamist ma ei pidanud enam võimalikuks, sest arvasin, et see on looma piinamine. Seal teda õue otse sõiduteele lasta ei saanud, pealegi maja keldrikassid ei võtnud teda omaks.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Esimene kass, halli-valgekirju pika karvaga ja koheva sabaga oli armsalt nurruja, selle järgi panin nimeks Nurr. Järgmise
kassi nimi oli Kati. Kolmas, must kass oli jälle kõva nurruja, seega sai nimeks Nurru. Tema kaksikud pojad on ka peaaegu mustad, kuid valgete käppade, nina, kaela ja kõhualusega. Neile panin nimeks Katti ja Kitti. Kui selgus, et mõlemad on isased, siis ristisin Kitti ümber Kitekatiks. Temal on musta saba otsas valge tutt, Kattil aga on valge lõua otsas must "habe", täpselt nagu tema isal, kes on pärit samast lähedalt naabrusest. Selle erinevuse järgi saan neid eristada, muidu on nad sarnased.
Kui kassid jäävad kauaks välja, siis hõikan neid kas nimepidi või lihtsalt "Kiisu, kiisu." või "Kiss-Kiss-Kiss..."
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Mul on olemas vastavad raamatud kassipoegade kohta, milledest saan teavet nende pidamise kohta.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Kasside tõupuhtus pole mulle oluline, ilma selleta on nad armsad loomad. Nad on saadud juhuslikult, n.ö. sülle kukkunud.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Näitustel pole ma nendega käinud ja ei kavatse kunagi minna, sest arvan, et see šokeeriks neid asjatult, rikkudes nende närvikava.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Loomade eest teisi hoolitsejaid meil ei ole kui ma ise, sest olen üksik pensionär ja peangi neid kasse kui seltsilisi ja
üksinduse peletajaid. Kassid on harjunud selle elurežiimiga, mis ma neile olen õpetanud. Neid saab õpetada umbes sarnaselt inimlastega. Tuba nad ei reosta enam, vaid käivad regulaarselt õues, seal kaabivad nad oma mustuse mulla alla. Ka kööginurgas laua all on kast lehepaberiga, kus nad hädakorral nüüd üsna harva käivad. Pärast seda põletan paberi pliidi all ära ja pesen aluse köögikraani all puhtaks. Minu päev algab tavaliselt juba kella poole viie ajal hommikul, kui ärkan esimeseks WC—s käimiseks. Mõnel korral märkan viimasel ajal, et akna taga lööb valgeks, sest uksetagune elektrilamp süttib, kuna mõni kass ,kes harrastab öist väljasolemist, on tulnud trepile ja tahab sisselaskmist. Varahommikul võtan külmutusest välja kala sulama (räimi või hõbeheiki), mida hommikusöögiks kas keedetult või toorelt annan kassidele. Kassid magavad toas minu jalutsis voodis või tugitoolis. Kui varahommikul väljast tulnud kassid on süüa saanud, siis tavaliselt ma jätkan oma und hommikuni. Kui pole und, siis loen juba hommikust ajalehte, mis tuuakse postkasti enne kella kuut. Magan või loen voodis kuni kella 7-8-ni, siis tõusen, teen voodi korda ja teen kööginurgas tule pliidi alla (mis suvel pole vajalik). Keedan süüa nii kassidele kui ka endale. Toidan kasse ka kuivtoidu-graanulitega, mida Kitekat kunagi millegipärast ei söö, see on tema eripära. Tema kaksikvend Katti sööb kuivtoitu meeleldi, samuti emakass Nurru. Peale joovad veepurgist vett, mis on mul keedetud. Kui kala ei ole käepärast, siis söövad kõik kolm kassi ka Kitekati või Wiskase toidupakkide sisu, mis mul külmikus alati peab varuks olema. Vahelduseks pakun neile mõnikord ka vorstiviile, hakkliha ja hapukoort ning piima - rõõska
või haput, mida soovivad. Ka muud lihatoitu ja võid, mida ise söön. Kõik kassitoidu plastmass- ja plekkkausikesed ma pesen
iga päev kraani all puhtaks. Kaks kassi mul peagu üldse ei näugu ega häälitse, ainult Kitekat on häälekas, kui ta midagi tahab. Sellega olen mina juba harjunud. Kui kassid on söönud, siis pesevad nad end ise puhtaks, sellega on nad hoolsad ka väljast tuppa tulles. Isegi üksteise sabaalused uurivad nad järele, kas need on puhtad, seda on nad õppinud
oma emalt varases lapsepõlves. Enne magamaheitmist lakuvad nad veel üksteist vennalikult ja jäävad siis üksteise kaissu magama kas tugitooli, vahel ka minu voodi peale. Kassid valivad endale ise magamiskoha. Minul ei tulnud algul neile magamiskoha sisseseadmisest midagi välja, nad ei võtnud seda lihtsalt omaks. Kui palju aega mul nendega tegeldes päevas kulub, seda ei oskagi ma hinnata, see käib kõik nagu muuseas omaenda toimetuste kõrval. Ma saan ka neid imetleda ja naerda, kuidas nad (kaksikud) üksteist kallistavad ja lakuvad. Ka kassiema teeb seda ikka veel, aga mõnikord ka kurjustab poegadega ja annab neile käpaga. Emakassi noorpõlves tuli mul teda kaitsta kurja naabrikõutsi eest. Too hirmutas teda kõrge lepa otsa maja taga, sealt tema alla toomisega oli mul tükk tegemist redeli abil. Peale kasside toidan ka tihaseid toidulaual, mis ripub akna taga ploomipuu otsas. Seda talvel kindlasti igapäev. Siis ostan neile kauplustes müügil olevaid päevalilleseemneid, rasvapalle, kaerahelbeid, hirssi, tatart ja tangu.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Loomaarsti olen kutsunud kassidele peamiselt selleks, et neid vaktsineerida marutaudi vastu. Aastas kord seda tuleb teha,
sest me elame metsa ääres, kus olevat ka rebaseid nähtud.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Oma esimesel emasel kassipojal, kel tuli lasta teha operatsioon nabasonga tõttu, mis oli sünnitusel saadud ja takistas tal hüppamist, koos selle operatsiooniga lasime tal 9-kuuselt eemaldada ka munasarja. Kassipoeg paranes operatsioonidest kuu ajaga. Selleks paranemise ajaks õmblesin talle riidest vesti selga, mida tuli hoida sidemete peal, et ta haava kraapida ei saaks. Ta oli lõbusa iseloomuga hüppaja ja elas meie IV korruse korteris 8 eluaastat. Käisin suviti temaga traatkorvis kandes ka autobussiga aiamaal ja suvilas, kuid ta väga erutus bussisõidust, kuigi aias looduse rüpes tal väga meeldis. Ei saanud aga teda üksi sinna jätta ja nii ta võõrdus aiamaale sõitudest. Kass peab aga saama normaalselt liikuda, vastasel korral kimbutab teda kõhukinnisus, sel põhjusel pidin teda loomaarsti juurde viima. Varsti parast seda jäi ta põdema neerudega. See kass oli väga ilus angoora kassi moodi pika karvaga ja koheva sabaga, samas ajas ta tugevasti karvu kevadeti. Arvan, et noorusaja operatsioonid mõjusid kaasa ka haiguse tekkele, mille tagajärjel ta suri. Viimasele, s.o. praegusele emasloomale soovitas loomaarst tiinusevastaseid tablette. Esimesel aastal lasin vastava süsti teha, see toimis u. neli kuud, arst lubas kuni kuus kuud, s.t. kass ei hakanud indlema. Samas kuulsin loomaarstilt, et tiinusevastaseid tablette ei ole soovitav anda sel ajal, kui kass on jõudnud tiineks jääda, kuna siis ei suutvat ta enam omal jõul poegida. Seega on seegi abinõu riskiga seotud.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Nüüd uues kodus on kassidel võimalik ka liikuda ja oma elu elada. Juhtus nii, et käis meie õuel naabrusest üks mustvalge isane kass, kes oli erakordselt tasase ja aruka olekuga, otse vastand meie hallvalgele naabrikõutsile, kes ründas pea iga päev meie kassipoega. Aga minu must emane sõbrunes eelpool nimetatud hea iseloomuga kõutsiga ja ta oli vaevalt aastane, kui juba sünnitas esimesed neli poega. Esimesed pojad olid kaunis kõhnukesed, kõik mustad või mustvalged isase sarnased. Emakass ise oli ähmis nende pärast, ma pidin sünnituse juures olema, nagu talle toeks ja abiks. Emakass tuli pärast poegade imetamist nende juurest ära, justkui ei paistnud neist hoolivatki. Kuid ei olnud kellelegi kassipoegi pakkuda, naabritel olid pea kõigil kassid olemas. Olin sunnitud tegema äärmiselt vastumeelse töö, teades, et kassipoegi ei tohi hoida niikaua, kuni neil silmad pähe tulevad. Võtsin kassipojad nende pesast sel ajal, kui emakass õues oli, eelnevalt tõin eeskotta kaanetatud ämbri veega ja pistsin need soovimatud kassipojad ämbrisse, kus nad kaane all u. 10 min jooksul uppusid. Pärast kaevasin aeda põõsa alla paraja augu ja matsin need maha. Emakass ei leinanud neid kaua, algul oli veidi ähmis, kuid unustas pojad üsna kiiresti, tundus, et oli mulle nagu tänulikki, et vabastasin teda lastemurest, ronis mulle sülle ja hakkas nurruma. Umbes nelja kuu möödudes oli tal uus pesakond poegi. Endale jätsin alles emakassi kolmanda poegimise järel kaks ilusamat must-valget kassipoega, ise teadmata, mis neist edasi saab, oli kahju kõiki neid hukata. Emakass oli siis juba tugevamaks kasvanud ja pojadki kobedamad, ühel kassipojal on valge tutt musta saba otsas, teisel aga must lõuatutt - see on nagu koopia tema isast. Ka iseloomult on too oma isa sarnane - pikaldane, rahulik, ei häälitse ega näugu, ei lähe võtma teise nina eest toitu, vaid ootab kannatlikult, kuni teised on söönud, siis alles asub sööma, tihti lepib kuivtoidu krõbinate ja palja veega. Seevastu tema kaksikvend on emotsionaalsem, igal oma tahtmisel näugub kaeblikult, on varmas ahnitsema teiste eest toidupalasid, kuivtoitu ei söö üldse, oskab aga nurruda ja armastab mu rinnale tulla nagu tema emagi. Minu õnneks osutusid mõlemad kassipojad isasteks. Väikestel poegadel ei oska ma nende sugu määrata. Mu sõbrannagi, kes mulle musta kassipoja kinkis, arvas selle olevat isase, kuid meie mõlema üllatuseks osutus emaseks. Emakassi need pojad enam ei ründa, selle olen neil ära keelanud ja ka ema ise ei lase neid endale ligi. Vastupidi, aegajalt lakub ta neid täiskasvanud poegi nagu hellitades, mõnikord ka tõreleb nendega.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, Õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Kassid elavad minuga ühes peretoas, nagu minu üksiku leskpensionäri pereliikmed. Oleme vastastikku piisavalt mõistvad ja viisakad. Mind on Looja poolt õnnistatud erakordselt meeldiva seltskonnaga tõeliste lemmikloomade näol, mis esmapilgul ei tundu mõnedele inimestele vastuvõetavana. Sest olen siin ühe lähinaabri käest kuulnud, et kui kassi lasta oma eluruumi, siis pole see enam inimese eluase, vaid pigem loomalaut. Minu elu on aga nüüd näidanud, kuidas kassidega õigesti käitudes on võimalik neid hoida endaga koos ühes eluruumis. Mina oma kassidel luban kogu oma majas ringi liikuda, üleval korrusel aga ainult siis, kui ise seal viibin. Pärast mõnda pahandust, mis nad seal tegid, ei usalda ma neid enam 100%, sest nii nagu lapsed ilma vanemliku järelvalveta, võivad ka nemad pahandusi teha. Käsud ja keelud siin ei aita. Õue saadan neid siis, kui nad seda tahavad ja sellest märku annavad. Üks poeg annab märku näugumisega, teine poeg paneb vaikselt käpad ukse peale. Teatud aja järel kutsun neid tagasi tuppa hüüdega: "Kiisu, kiisu" või nimepidi, või tulevad nad ise ukse taha, oodates, kuni ukse lahti teen. Kassid harjuvad režiimiga ruttu. Ainult siis, kui kevade poole on juba tegemist kassipulmadega, siis ei hoia neid ükski vägi enam kinni, kassid kui vabadust armastavad loomad on siis kodunt ära niikaua kui tahavad, kasvõi kolm päeva järjest, ja siis kui ükskord koju tulevad, ega siis tohi nendega riielda, anna aga süüa ja lase magada neil oma väsimus või pakase käes külmetamine välja. Arusaamatusi tekitab minule ühe või teise kassi kauane äraolek just käreda pakasega, kuidas mina muretsen nende pärast, käin mitu korda hõikamas uksel või otsimas metsas või teedel, mõtteis loen neid juba hukkunuks,
kuid siis minu suureks rõõmuks tulevad koju, nagu poleks midagi hullu juhtunud, ainult Kitekat näugub haledalt sel puhul,
emakass Nurru aga uriseb poegadega, kes teda kodus on oodanud ja nüüd uurivad tema sabaalust.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Reisile kaasa pole ma kassi võtnud. Sel puhul olen palunud sõbrannat, et too tuleks regulaarselt mu kassi toitma. Too sõbranna oli meelsasti nõus, kuna ta ise oli selle kassipoja (Nurru) minule toonud. Minu praegune naabrinaine kasutas minu abi oma koera ja kassi toitmisel, kui ta kord kolmepäevasel külaskäigul oli kodunt ära. Ma ei võta kunagi kassi kaasa linnas- või külaskäikudele. Kassid saavad vabalt omaette olla ühe või poolteist päeva. Loomahotellidest ma ei tea midagi, pole neist kuulnud.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Minu emakassi sünnipäeva ma täpselt ei tea, olevat sündinud maikuus ühe maja keldris. Tema pojad aga sündisid täpselt 4. juulil aastal 2004. Nende sünnipäeva ma pean ka meeles ja tähistasin neile mänguasja ostmisega. Naabrinaine tõi teise mänguasja ja me kahekesi tähistasime kassipoegade sünnipäeva. Mänguasjad unustasid kassipojad üsna ruttu, sest nad mängisid enamast omavahel, nad hoiavad üksteist nagu vennad.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ühele (mu esimesele) kassipojale, kui talle 9-kuuselt operatsioon tehti loomaarsti poolt, tuli mul õmmelda operatsioonijärgse haava paranemisperioodiks (u. üks kuu) kassile selga vest, et ta ise ei saaks oma haava kratsida, kui see sügeleb. Mäletan, et ta kandis seda kuu aega, siis oli ta täiesti terve. Kassipoegadel on olnud mänguasjadeks tühjad niidirullid, ka niidi- või lõngakerad, mida nad oskasid hästi sassi ajada. Ühe mänguasja - plastmasskerakese kinkis praegustele kassipoegadele naabrinaine, ise ostsin ka teise. Rohkem pole neil vajadust olnud nende järele, sest niikaua, kui nad väikesed mängijad olid, huvitas neid suvine loodus - iga kõrreke või leheke, mis õuel näha oli või liikus tuule käes, siis mängisid nad nendega või omavahel, pooleldi kakeldes ja üksteist taga ajades, siis jälle sõbruneti ja lakuti üksteist ning väsinult heitsid üksteise kõrvale või kaissu.
Spetsiaalseid vahendeid kasside pesemiseks ma pole hankinud ega leia selleks vajadust. Kass ise peseb ja lakub end nii hoolega puhtaks, ka oma mustad jalad saavad nad väga valgeks ja mingit ebapuhast lõhna või haisu ei tunne nende juures kunagi. Ma isegi imestan, miks tänapäeval rohkem eelistatakse koeri kui kasse, kuna mina ei talu hästi koerahaisu. Tõsi küll, kui kassi pole harjutatud toas erilist puhtust pidama, siis võib varsti ruumis olla tugevalt vänge kassihais. Seda võib kogeda kogenematute kassipidajate ja väikeste kasside juures, kes pole veel midagi õppinud, eriti kui nad on ema juurest varakult ära võetud, ema pole nende sabaalust puhastanud oma keelega. Ma näen nüüd, kuidas minu kassid nüüd tihti hoolega uurivad vastastikku teise kassi sabaalust, nuusutavad ja lakuvad. Kassi pesemine üldiselt on riskantne ettevõtmine, sest kass võib kergesti külmetuda ja jääda kopsupõletikku. Minu must emakass oma nooruses käis kord ära ka kaevus. Kui ma kaevust vett võtsin, vaatas kassipoeg üle kaevu ääre ja ma hoiatasin teda, peletasin ta sealt ära. Kassipoeg oli aga nii uudishimulik, et minu seljatagant hüppas otse kaevu. Õnneks oli mul käepärast tühi ämber ja sellega õnnestus vees suplev kassipoeg kaevust välja tõmmata. Pidin siis saunarätikuga teda kuivatama süles hoides, et ta jooksu pannes end ei külmetaks. Pärast seda pole ta enam huvi kaevu vastu tundnud.
Tervisekeskused ehk spaad on meist kaugel, nii et ka nende vastu pole me huvi tundnud.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Muidugi saab looma eest ka liigselt hoolitseda. See piir, kus saab vahet teha vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel, on loomaga tähelepanelik tegelemine ja selle tulemusel arusaamine ja mõistmine, mida loom ise peab vajalikuks, mida mitte. Kui ma oma Nurrutki liigselt silitan, hakkab ta urisema ja saba vonksutama, tahtes nagu öelda mulle: "Mis liig, see liig!"
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Nõukogude ajal ei olnud selliseid seadusi, mis piiravad kasside liikumisvabadust. Tänapäeval on kehtestatud seadused ühetaoliselt nii koerte kui kasside kohta. Kuid liikumisvabadust kassidel on võimatu täielikult piirata, et nad näiteks ei tohi liikuda asula tänaval, neid ei saa kaelarihmaga jalutama viia nagu koeri, see oleks mõttetu, sest kasside poolt pole iial karta, et nad inimesi ründaksid ja neile kuidagi kardetavad oleksid, nagu see koerte puhul on. Ma olen näinud ise oma silmaga, kuidas meie külas üks koer otse meie vastas üle tee politsei poolt maha lasti selle eest, et ta tungis kallale ja pures üht inimest külatänaval. Kodukass on niivõrd koduarmastaja ja inimsõbralik, et ta pärast väikest jalutuskäiku tuleb ikka koju tagasi, selle tee leiab ta oma meeltega üles igal juhul. Kass armastab vabadust, keti otsas teda hoida ei saa. Olen seda üritanud, kuid sellest ei tulnud midagi välja.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Lemmiklooma surm oli kole ja kurb. Loom oli (minu angoora kass) pugenud elutoas radiaatori taha ja seal öösel surnud. Ta põdes ka haigust, mille vastu abi ei saanud. Matmise võttis ette minu mees, kes kassi väga armastas. Selleks pani ta kassi laibariidesse mähitult ühte kastikesse ja sellega lasime oma aias põõsa alla kaevatud hauda, mida märgistasime suurema kiviga päitsis. Nime ei kirjutanud sinna, kuid elusolevad inimesed (praegu mina üksi) teame seda kohta. Ka lilli istutasin hauale, igal kevadel hoolitsen, et seal lilled õitseksid. Ma ei tahtnud neis tingimustes enam uut kassi võtta, leidsin, et tegelikult korrusmajas kõrgel korteris on see kassi- või koerapidamine looma piinamine, sest seal ei saa kass iial oma normaalset kassielu elada - teiste kassidega suhelda ega oma mänge mängida.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Kodureeglid”: Kõigepealt puhtusepidamine, s.o. oma loomulikud vajadused tuleb rahuldada toas kindlas kohas. Selleks on köögis akna juurde seina äärde laua alla pandud plastikkast (vana lillelaua kast), kuhu on lisatud ajalehepaber, seal võivad
häda korral teha oma ekskremente, mis kohe esimesel võimalusel sealt ära koristan ja pesen kõrvaloleva veekraani all. Alguses kassid kasutasid seda, nüüd hiljem, kui harjusid regulaarselt õues käima, teevad oma hädad õues. Kassid õppisid ära sõna "ei tohi" tähenduse, kui ma selle sõnaga neid keelasin, siis mõistsid ja on nüüd kuulekad. Lillepeenrad jäeti rahule, aga mingi musta mullalaigu ma jätsin neile kaapimiseks, sest musta mulda nad eelistavad selleks otstarbeks. Kass on üks kõige puhtamaid loomi, ta peidab oma väljaheited mulla alla, seda peale kaapides. Kassil peab olema teatud koht, kus ta õuel käib, näiteks hekipõõsas. Kuna elan metsa ääres, siis käivad nad ka üle tee metsas. Vahel pole neid kuuldekauguselgi, kui hüüan, aga varsti tulevad nad ikka koju, enamasti üksikult, vahel ka paarikaupa. Ka laualt toitu võtta ei ole neil harjumuseks saanud, toidu koristan laualt ära. Nende toidunõudes põrandal on peaaegu alati toitu, aegajalt nad võtavad sealt, kui isu tuleb. See on siis, kui mind kodus ei ole. Muidu üldiselt söövad nad minuga ühel ajal. Kõik toidujäägid, mida nad enam ei söö, viskan ära solki ja kausid (plastmass ja plekk) pesen puhtaks.
Üsna iseloomulik kassidele on, et õuest tuppa tulles ja ka pärast söömist teevad nad endale "tualetti" või kolmekesi koguni üksteisele, s.t. lakuvad hoolega ennast või üksteist ja jäävad siis magama.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Eks algul ole igal kassil "halvad kombed". Esiteks ei tea nad, kuhu tohib minna asjale, kuhu mitte. See tuppa tegemine ei tohi saada harjumuseks. Seda tuleb välja juurutada, kuni kass on veel väike. Väiksena õpib ta tähele panema ja keelde-käske kuulama. Kuid lüüa teda eksimuse eest ei tohi, sest kass võib väga solvuda. Tuleb ainult õpetada sõna "Ei tohi" tähendus ja viia ta sellest kohast õue või külma ilmaga toa kassikasti, samuti näidata selle koha puhtaks koristamist, kergelt riieldes temaga. Kass mõistab hääletoonist, mil sa temaga rääkides oled rahul või rahulolematu. Kass näitab oma poolehoidu süles nurrumisega või keelega käe lakkumisega, kuid mitte kõigil kassidel ei ole seda iseloomuomadust. Kassid on erinevate iseloomuomadustega. Ühel minu esimesel kassil tulid halvad kombed pärast tema haigestumist neerupuudulikkusesse. Ta ei käinud enam kassikastis pissimas, vaid lasi otse tugitooli. Esmalt ma ei saanud aru, kas ta tegi seda kättemaksuks mingi päevaprogrammi rikkumise eest. Tundus, et see kass tahtis väga kinni pidada korrapärasest eluviisist ja kui ma mõnel juhul pidin seda ise rikkuma, siis oli ta kohe kätte maksmas. Nüüd tagantjärgi mõeldes ja nähes oma sõbralikku kolmelist kassiperet tundub, et üksikud kassid kannatavad üksinduse all palju enam kui inimesed seda ette arvavad. Ka üksikut inimlast olevat raskem kasvatada kui suuremat lasteperet.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Trikkide õpetamiseks oma kassidele pole mul olnud aega ega viitsimist. Olen neid vaadelnud imetlusega, kuidas emakass on neile näidanud puu otsa ronimist, milles nad agaralt on oma osavust harjutanud, minule nagu uhkustades seda näidates. Kui naabri kõuts tuli neid ründama puu otsas, siis pidin ma teda sealt ära peletama ja kaitsma oma noori kasse.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Lemmikloomaga rääkimine aitab palju kaasa tema õppimisele ja kogemuste omandamisel, tema suhtumise kujunemisel oma isandasse ja kodukorraldusse. Noor kass paneb kõike tähele ja ta jälgib inimese tegevust. Tal on piisavalt uudishimu, kui tal oma kassipoja mänguisu ära kaob, siis hakkab ta rohkem jälgima oma ümbrust ja perenaise toimetamisi, eriti hommikusöögi ootel. Talvisel ajal meeldib neil ka küdeva pliidi ees soojas istuda ja väikesel pingil lesida, seda eriti õuest tulles. Kindlasti on ka loomal oma arukus ja mõtlemisvõime, kusjuures nad on erineva iseloomuga, nagu minu praegused kaks venda: Kitekat on kiirem, emotsionaalsem, häälitseb näugumisega, söömise ajal on aplam ja ahnitseb ka teiste eest endale paremaid palasid Tema vend Katti on seevastu palju aeglasem, pikatoimelisem, samas tundub arukam ja tagasihoidlik (nagu tema isa), söögiajal hoiab rahulikult distantsi teistega, ei tule teisi segama, vaid lepib nende jääkidega, mis teistest järgi jääb või sööb hoopis teise toitu, näiteks kuivtoidukrõbinaid, mida teine vend üldse ei söö.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Minu must kiisu Nurru oli harjunud minu süles magama jääma. Pannes teda põrandale, ronis ta esimesel võimalusel sülle tagasi. Nii takistas ta mul oma töid tegemast, pidin teda uinutama nagu väikest lapsukest. Aga ma ei andnud järele sellisele hellitamisele, vaid isegi väikese kahjutundega tõstsin ta sülest maha, kuni ta ise valis endale teise magamiskoha - voodi või diivani-tugitooli. See harjumus on tal viimasel ajal kadunud. Süles käib nurrumas küll.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Meie peres pole mu ainsal lapsel lemmiklooma olnud. Elasime vaeselt, polnud võimalik pidada korteris looma. Kuid mäletan, kuis poeg leidis kord aiamaal ühe siilipoja, hoidis seda oma rinnal ja palus mind, kas ta saaks teda koju võtta. Mina muidugi pidasin seda võimatuks ja seletasin talle, et see metsaloom ei saa elada meie tingimustes kaua. Oleksin siis pidanud juba sellest järeldust tegema, et on vaja lapsele lemmikloom hankida. Aga minu lesknaise teenistuse juures kahe ülalpeetavaga peres tundus see olevat tollal liigne luksus. Mul polnudki mingeid eeskujusid selles osas ja ma kahjuks ei osanud tollal seda mõelda.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Teiste loomapidajatega olen suhelnud küll viimasel ajal. Üks külanaine käib oma suure koeraga pea iga päev meilt mööda jalutamas nii oma koera kui ka enda hüveks, tema koer on suur ja väga sõbralik hundikoer, umbes nagu Saksa filmis Komissar Rex, nii sarnane tollele, kuigi mitte politseikoer. Minu naabrinaisel on ka suur koer, kaukaasia lambakoer. Tollele võõras ligi minna ei saa, peab ketis hoidma. Isegi loomaarst sai ta talle suure vaevaga marutaudivastase süsti teha. Tolle koera ja osalt ka tema kassi pärast pidin laskma teha kahe krundi vahele piirde-võrkaia. Klubides ma pole käinud. Üks mu sõbrannadest peab ka kasse.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Ma ei peaks enam koera, rääkimata mõnest muust loomast. Koera on minu meelest tülikam pidada, teda peab rohkem õpetama, temaga jalutama ja teda peab hoidma ketis, sest alati on oht, et ta võib kurjaks osutuda võõraste inimeste suhtes, nii on teda tülikas hoida, ilma et ta teele jooksma ei pääseks. Koeral on ka küljes ebameeldiv koerahais, ta ei pea puhtust, tema karvad pole nii pehmed nagu minu kiisul. Koera ei saa kallistada ja ta ei maanda minu stresse nagu minu kassid.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Mul endal on mittekoduloomadest pooleldi lemmikud rasvatihased minu aias, keda ma igal talvehommikul hüüan sööma nende toidulauale, millele panen päevalilleseemneid, herkulot, hirssi, tatra- või odratangu ja rasvakerasid või magedat pekki. Need värvukesed on kõik mu sõbrad, siutsuvad minule vastu, kui kutsun neid sööma. Neile peab tingimata igapäev toitu andma, et nad ei hukkuks külmaga nälja tõttu.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Mul pole sellist iseloomu, mis taluks ebatavaliste loomade pidamist. Ma kardan madusid ja iguaane, samuti minisigu, ehkki varasemas nooruses olin seakarjane.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmikloomadeks saavad olla minu arvates ainult traditsioonilised koduloomad. Ülalnimetatud loomad ei mahu lemmiklooma mõistesse. Lemmikloomaks võib olla ükskõik milline koduloom, kellesse ollakse kiindunud, olgu see näiteks hobune, lehm või lambautt, kui too on enda kasvatatud ja tema eest hoolitsetakse kui oma pereliikme eest, seejuures ta ei pruugi elada enda juures toas. Ka lemmikloomal võib olla oma otstarve, mis ei pruugi olla praktiline selle sõna tavalises mõttes.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Nii on minu kassid mulle asendamatud seltsilised, nad on mitte ainult "hiirekuningad". Inimestele ongi lemmikloom enamasti üksinduse peletamiseks, meeleolu hoidjaks, seltsiks.
1. Loetlege, milliseid lemmikloomi on Teil olnud ja millal.
Mul on olnud lemmikloomadest kass, hamster ja kaks koera.
2. Kelle soovil lemmikloom võeti? Kas kaalutleti pikalt või tuli see äkkotsusena? Millised olid poolt-ja vastuargumendid?
Tütre nõudmisel võeti lemmikloomaks koer ning see tuli nii äkitselt ja keegi polnud sellele vastu.
3. Kuidas Te lemmiklooma saite (tuttavalt, varjupaigast, kuulutuse peale, klubi kaudu vms)? Kas ostsite või anti muidu ära? Milline oli hind?
Esimese koera ja kassi saime tutvuse kaudu, aga teise koera saime koeraklubist.
4. Kuidas on olnud Teie lemmikloomade nimed? Kas igapäevase hüüdnime ja „pärisnime” vahel oli erinevus? Kuidas nimepanek otsustati?
Esimese koera nimi oli Äpu, talle pandi selline nimi, sest kui me ta võtsime, oli ta juba vana ja nõrguke. Teise koera nimi oli Jann-Ly, aga vana koera mälestuseks hüüti teda ka Äpuks. Praegusele koerale panin mina nimeks Sarry.
5. Milliseid kanaleid pidi saate oma lemmiklooma puudutavat teavet (loomaklubid, tuttavad, raamatud, internet, lemmikloomaajakirjad vms)?
Looma kohta saame infot teleka kaudu või siis teiste tuttavate käest, kes tegelevad tõsisemalt loomadega, ja siis ka internetist.
6. Kas mood on Teid lemmiklooma valikul mõjutanud (erinevad tõud, looma suurus, pikk või lühike karvastik, värvus jne)? Kas looma tõupuhtus on Teie jaoks oluline? Miks?
Mood ei ole mõjutanud koera valikut ja tõupuhtus pole ka nii väga oluline. Üks koer võeti nii, et ta oli täiesti tõupuhas ja siis käidi temaga näitustel.
7. Kas olete osalenud oma lemmikuga loomanäitustel? Kui jah, siis kirjeldage palun näitustel käimisega seonduvat. Kuidas Te sellistesse näitustesse suhtute?
Käisime Jann-Ly'ga näitustel. Talle anti medaleid tõupuhtuse eest, ta ei pidanud seal mingeid trikke tegema.
8. Kes Teie peres looma eest põhiliselt hoolitseb: käib jalutamas, puhastab puuri, toidab, peseb jne? Kirjeldage oma tavalist päeva ja loomaga seotud toimetusi. Hinnake, kui palju aega oma päevast Te keskmiselt loomaga tegeldes veedate.
Sarry eest hoolitsen mina põhiliselt, annan talle süüa ja juua ning vestlen temaga. Aga mängimine ja kammimine jääb tütre või siis tütretütarde hooleks. Äpude eest hoolitses rohkem ikka tütar, kuna tema nõudmisel võeti ka koer.
9. Kas ostate oma lemmiklooma jaoks spetsiaalset toitu või valmistate toidu ise? Miks?
Krõbinaid ostan poest, aga muidu keedan tangudest talle ise toitu.
10. Millistel puhkudel on Teil tulnud pöörduda oma lemmiku pärast loomaarsti poole? Kas olete mingeid looma terviseprobleeme osanud ise lahendada? Milliseid? Kuidas suhtute lemmikloomade vaktsineerimisse, kas see on vajalik?
Koeraga pole olnud põhjust arsti juurde pöörduda, kuna ta on terve olnud, ainult väiksemad haavad on olnud, millega ma ise olen hakkama saanud. Arvan, et koerte vaktsineerimine on vajalik, muidu võib koer marutaudi jääda.
11. Kuidas suhtute looma steriliseerimisse? Kas ja miks see on vajalik? Kui teil on steriliseerimata emasloom, kas annate talle tiinusevastaseid tablette?
Ei ole vaja steriliseerida, kuna pole endal olnud emast koera.
12. Kas olete lasknud oma loomal järglasi saada? Kas see on lihtsalt "juhtunud” või olete looma paaritanud? Mida tehakse looma järglastega?
Jann-Ly'd paaritati kaks korda ning pojad müüdi maha.
13. Kus ja milline on looma pesa või tuba, õues peetavate loomade puhul nende varjualune? Kas lemmikloomal on lubatud kogu majas/korteris/õues ringi liikuda? Kui mitte, kuidas on looma ala piiratud ja miks? Kas lemmikloomal on lubatud tulla voodisse?
Koera pesa on väljas välisukse taga või siis kuuris, kus on talle tekk maha pandud. Koeral on lubatud majas sees käia, aga ta ei kipu eriti sinna. Tal pole lubatud põllul ega lillepeenras ja elupuudes käia.
14. Kas olete võtnud oma lemmiklooma kaasa pikemale reisile (välismaale, puhkusele) või jääb ta sellistel puhkudel maha? Kuidas olete Teie sellised olukorrad lahendanud? Millises vahendis Te oma looma transpordite (puur, kast, korv vms)? Kas võtate oma lemmiklooma kaasa näiteks linnaskäikudele, peole, külla? Kas olete kasutanud loomahotelli teenuseid? Miks?
Äpu oli meil alati reisil kaasas, kui me Saaremaal ja igal pool käisime, talle ei olnud vaja eraldi puuri, tal oli oma iste. Aga praegust koera ei saa reisile kaasa võtta, kuna ta on selleks liiga suur.
15. Kas teate, millal on Teie lemmiklooma sünnipäev? Kas tähistate tema sünnipäeva? Kuidas?
Sarry sünnipäev on 21. jaanuaril, siis me me tegeleme temaga eriti palju, et ta ennast erilisena tunneks, ja toome talle suuri konte.
16. Kas olete oma lemmikloomale riideid ostnud või õmmelnud? Milliseid? Kas Teie lemmikloomal on mänguasju? Milliseid? Kas olete hankinud spetsiaalseid vahendeid oma lemmiklooma pesemiseks, karvade või naha korrashoiuks, ehtimiseks? Kas olete viinud või sooviksite viia oma looma spaasse?
Ei ole õmmelnud koerale riideid, kuna tal pole neid vaja läinud. Mänguasju oleme palju ostnud, eriti piiksuvaid palle, millest ta kiiresti ära tüdineb. Koera kammimiseks oleme võtnud oma vana harja või siis on hea teda vahel traatharjaga harjata.
17. Kas Teie arvates on võimalik looma eest liiga palju hoolitseda? Kust Teie arvates läheb piir vajaliku hoolitsemise ja ülehoolitsemise vahel?
Koera eest on küll võimalik üleliia hoolitseda, aga ma ei oska küll öelda, kust see piir läheb.
18. Mille poolest erineb tänapäevane lemmiklooma eest hoolitsemine nõukogudeaegsest?
Tänapäeval on kõiki asju saada, söögivalikuid on rohkem ja samuti ka mänguasjade valik on suurem. Nõukogude ajal see praktiliselt puudus.
19. Lemmiklooma surm. Kas ja kuidas korraldati matmine? Kas otsustasite võtta uue looma või mitte?
Esimene Äpu kadus ära ja teine Äpu suri vanadusse. Talle korraldati väärikas matus, tehti kirst ja rist valmis ning siis maeti ta oma koduaeda.
20. Milliseid „kodureegleid” olete oma loomale õpetanud (puhtusepidamine, ei tohi lillepotis või -peenras kraapida, laualt toitu võtta vms)? Kuidas on puhtusepidamine korraldatud?
Oleme üritanud talle selgeks teha, et elupuudes käia ei tohi ja üle põllu ei joosta ning lillepeenras samuti mitte.
21. Kas mõnel Teie lemmikloomadest on olnud halbu kombeid, mida oli raske võõrutada? Kirjeldage mõnda näidet. Kuidas sellest harjumusest jagu saadi? Kas ja kuidas on Teie arvates õige looma eksimuse eest karistada?
Ei ole olnud halbu kombeid, kõik on nii head ja korralikud olnud.
22. Kas olete oma lemmikloomale mõnda trikki õpetanud? Millist? Kuidas õpetamine käis? Kas peate vajalikuks põhjalikumat dressuuri (koertekool vms)? Miks?
Oleme õpetanud teda istuma ja käppa andma. Ning ta saab ka aru, kui öelda "sitsi!". Dresseerimine ei ole nii vajalik, need kõige tähtsamad viisakuskombed tuleb selgeks õpetada ja aitab küll. Aga kui võtta koer näituse eesmärgil, siis on küll vajalik dresseerimine.
23. Kas Te räägite oma lemmikloomaga? Kas Teie arvates loom mõistab inimese meeleolu või kõnet? Tavaliselt arvatakse, et mõtlemine on omane ainult inimesele ja mitte loomadele. Kas olete sellega nõus?
Räägin küll oma koeraga ja minu meelest saavad nad inimeste tunnetest täiesti aru. Koerad mõtlevad samamoodi nagu inimesedki, ainult et neil on koerte mõtted.
24. Kas mõnikord võib lemmikloom oma peremehe kiindumust liigselt ära kasutada? Kirjeldage mõnda näidet.
Ei oska öelda, pole ise sellises situatsioonis olnud.
25. Millised on Teie peres olnud laste kohustused loomade suhtes? Kas lapsed hoolitsevad/mängivad/suhtlevad loomaga rohkem või vähem kui täiskasvanud? Kas laps Teie arvates vajab looma?
Laps vajab looma. Tütar pidi hoolitsema pidevalt koera eest, kuna see siiski oli temale mõeldud. Aga praegu annan ikka mina süüa ja hoolitsen ning kui me reisile läheme pikemaks ajaks, siis peab tütar toitmas käima.
26. Kas pärast lemmiklooma võtmist olete hakanud rohkem suhtlema teiste loomapidajatega (ümbruskonnas elavatega, klubiliikmetega vms)?
Pärast koera võtmist oleme ikka hakanud rohkem suhtlema teiste koeraomanikega.
27. Kas on mõni lemmikloom, keda Te mingil juhul ei peaks? Miks?
Mitte mingil juhul ei peaks roomajaid ja teisi troopikaloomi.
28. Kas teate näiteid, et mõnesse mittekodulooma on hakatud suhtuma nagu lemmikusse või seltsilisse (rasvatihane, metskits, hiir)?
Ise ei ole hakanud pidama mõnd mittekodulooma seltsiliseks, kuid mõned tuttaval on küll ette tulnud, et hakkab mõnesse hiirde teistmoodi suhtuma, ei ürita teda ära mürgitada, vaid just toidab teda.
29. Mida arvate eksootiliste ja ebatavaliste loomade pidamisest (minisiga, madu, iguaan, piraajad)?
Troopilise looma pidamisest nii palju, et oleneb pidamise tingimustest ja võimalustest. Aga üldiselt on väga raske kodustada lõvi või muud sarnast kiskjat. Ja ise ka ei peaks ühtki troopilist looma.
30. Millised loomad Teie arvates saavad olla lemmikloomad? Kas on loomi, kes mingil juhul ei mahu mõiste „lemmikloom” raamidesse? Mille poolest, kui üldse, erineb „lemmikloom” „koduloomast”? Kas „lemmikloom” on ainult loom, kellel pole mingit praktilist otstarvet?
Lemmiklooma mõistesse võivad ju kõik loomad mahtuda, igaühel oma maitse: kes kellelegi meeldib ja keda oma lemmikuks peab. Aga üldiselt on lemmikloomad ikka koer ja kass ning väiksed närilised.
31. Miks Teie arvates peavad inimesed lemmikloomi?
Inimesed peavad lemmikloomi eelkõige seltsi jaoks ja meeldivuse pärast.