Laevahukk

Anna Miller

Valjala, pärit Pöide (1974)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

Oi, oi, oi, oi, Oldi Aadu,
vähikeine Välja Jaani,
pisikeine Pihla Pärti –
nad tahtsid korra Soome menna,
Soomest halba* soola tuua,
Abust halva hinna eest.
Saan nemad varad valmis pannud,
köik omad kamsad kogunud,
siis hakkasid mehed minema
ja Lubjaahu lautrist laskema.
Nad läksid siis kohe Köinastud
ja Köinastust läksid Körgelaidu.
Sönni Pärdi süda hüppas,
kunni Ranna koppel paistis.
Saan need kased kadunud
ja koppel kohe kaugel jäänd.
Tuli aga tuul ja töstis tormi,
masti tema löi siis maini katti,
piidad löi köik pilla-palla.
Siis said mehed merese
ja emalapsed lainetele.
Tulid siis kalad tunnistama:
kelle see ihu, mis sii hingab,
kelle see magu, mis sii magab,
kelle see kiha, mis sii köigub?
Haug tuli hauda kaevama,
kuha kerstu tegema,
räimes risti hööveldama,
kiiss aga peale kirjutama,
luts aga kirja lugema.
Siis (sest) said mehed merese
(ja) emalapsed lainetele.

*halb – odav

A. Miller: See on nüüd üks on otsas.
I. Rüütel: See oli küll tõesti väga ilus laul.
A. Miller: Ja see oli ka üsna vana. [---]

Kolm meest sõitsid laevaga Soomest soola tooma. Teel tõusis torm ja purustas laeva. Mehed uppusid. Haug tuli neile hauda kaevama, koha kirstu tegema, räim risti hööveldama, kiisk peale kirjutama, luts kirja lugema. Nii said mehed meresse, emalapsed lainetesse.

Anna Miller, snd 1882, Valjala khk, Valjala v, Turja k; elanud Pöide khk, Orissaare v, Orinõmme k; snd Pöide khk, Võhma k. Salvestas I. Rüütel 1974. RKM, Mgn II 2602 a [245].