Tee Säärekülast läbi käib

Aleksei Room

Valjala (1961)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

Tee Säärekülast läbi käib,
mis Kupu veski poole viib.

(Vat) seal on tohter möldriproua,
kes võib rahval tervist tuua.

Tema kupusarved selga veab
ja rauad tiival ritta seab.

Mölder seab ja astub sammu,
tiivad nõudvad tuulerammu.

Tuule’ga rammul raiutaks
ja sarved selga tõmmataks.

Siis ühe tiiva otsas ka
peab viht ja vesi olema.

Mis haavu kastab häda a’al,
kui ohver nõrkemise peal.

See juhtus ükskord olema,
sääl Patsu ranna väraval.

Ei süidi polnud Kihnu mees,
kes varjul olnud kõrkjastes.

See oli oma küla mees,
kes koplis muda kokku a’as.

Tema välja kargas rädidest*
kui krokudill, mis Niilusest.

Tema andis möldril hoopi viis
ja pani tunnistama siis.

Sina ühes oma prouaga
pead mulle’ga alla vanduma.

Siis mölder käre häälega
seal hakkas alla vanduma.

Oh kullakallis noabri saks,
sul moka pitkust vaksa kaks.

Tal saksa keelt oli sõna kolm,
ja möldri turjalt tõusis tolm.

Das einzes wichtes liebes gut
mina murran puruks möldri luud!

*rädi – rägastik

I. Rüütel: Mis laul see on?
A. Room: Kõiguste laul.
I. Rüütel: Kes selle teinud on?
A. Room: Lilleoja Seiu.

Pilkelaul kohalikust möldrist, tema kupupanijast naisest ning tülist möldri ja ühe külamehe vahel.

Aleksei Room, snd 1910, Valjala khk, Valjala v, Tõnija k. Salvestasid O. Kõiva, I. Rüütel 1961. RKM, Mgn II 507 d [167].