Sissejuhatus 2014. a väljaandele

Väljaandesse "Saaremaa rahvamuusikat ja kombeid", mis koosneb CD-st ja DVD-st, on koondatud valik Saaremaa lauludest, tantsudest ja kombestikunäidetest, mida olen jäädvustanud aastatel 1961—2012 üksi või koos kolleegidega rahvaluulearhiivist. CD-l ja DVD-l leiduvate laulude tekstid ja viisid (v.a Mustjala pulmalaulud) on avaldatud raamatus "Saaremaa laule ja lugusid", mis sisaldab ka põhjalikuma ülevaate saarlaste 20. sajandi alguse lauluvarast ning tutvustab lähemalt mitmeid laulikuid, laulmisolukordi jm.

Oma esimesed rahvaluulekoguja kogemused Saaremaal sain noore tudengina 1956. aastal rahvaluule kogumispraktikal Kihelkonna ümbruses ja Vilsandil. Siis ei olnud meil veel kasutada magnetofoni. 1961. a osalesin esmakordselt Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna (Eesti Rahvaluule Arhiivi nõukogude-aegne nimetus) ekspeditsioonil. Koos Ottilie Kõivaga helisalvestasime rahvapärimusi peamiselt Ida-Saaremaal. Meie eriliseks huviobjektiks olid kohalikud küla laulmeistrid ja nende laulud, kuid jäädvustasime ka juba haruldaseks muutunud regivärsse, samuti ringmängulaule, tantsulaule ja muud pärimust. Mõnikord aitas meid Kirjandusmuuseumi insener Richard Hansen filmikaameraga. Olime abiks ka Mustjala pulmakommete filmimisel, mida juhendas Herbert Tampere.

Lisaks kahele pikemale ekspeditsioonile olen käinud mitmel lühemal retkel, mis on ette võetud heade laulutundjate kohta eelnevalt saadud informatsiooni põhjal. Sellised olid Sõrve reis ning külaskäik Pihtlasse Juuli ja Albert Kaldi juurde, mõlemad 1975. aastal. Sõrves jäädvustasime pulmalaule ning pärimusi pulmade ja kalendrikommete kohta, samuti uskumusi, meremeestelaule, kohalikke külalaule ja andmeid nende autorite kohta. Silmapaistev Sõrve laulumees oli Villem Õunpuu Torgu vallast Mässa külast. Juuli Kald teadis aga palju tantsulaule, sõduri- ja muid laule ning laulis neid kõrge kõlava häälega. Laulud oli ta suures osas kaasa toonud oma lapsepõlvekodust Muhust.

Valjala laulikust Anna Millerist kuulsin 1974. a Saaremaal suvepuhkusel olles. Tema laulis vaid mõne laulu, kuid nende hulgas oli minu Saaremaa retkede kõige hinnalisem leid — regivärsiline laevahuku laul, milles laiemalt tuntud süžee oli asetatud kohalikku konteksti. Maidu Valliku, Laimjala vallas Asva külas elava laulumeistri laule jäädvustasin videokaameraga oma suvekodus 2012. a, olles eelnevalt kuulnud teda laulmas ühel juubelil.

Kogutu annab üsna esindusliku ülevaate saarlaste 20. sajandi alguse lauluvarast. Maidu Valliku laulud on pärit küll 20. sajandi lõpust, kuid kannavad edasi sajandi algupoole külalaulude traditsiooni.

Ingrid Rüütel