Hundijahi laul

Maidu Vallik

Pöide, pärit Valjala (2012)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

NB! Heli ei pruugi olla kogu filmi pikkuses.

[Kui lõputaktis on 3 silpi ja uus rida algab eellöögiga, on peatus 3. silbi järel. Silbipikkusi järgiv esitus.]

Hundi’ga jaht on õnneasi,
tee pääl tuli vastu susi.

Siis sisse piiratud sai mets
ja püssirauda läks kartets.

Varsti juba käisid paugud,
Sihi Jaan lasi kaela augu.

Hunt tagasi tuli valuga,
ju oli tal vist valus ka.

Siis Mureka Rein oli õigemees,
ta seisis hundil tee peal ees.

Rein lasi hundil vastu pead,
hunt kukkus maha, ise tead.

Hunt siis pandi kopa sisse,
Talvist Einu vaatas tisse.

Ütles: see on emane loom,
kes pole poegi ilmal toond.

Esimene peatus Vana Kaju,
Mildel nägu pikaks vajus.

Vaata’ga kus on lambaröövel,
hammas terav tal kui höövel.

Meestel oli viina lootus,
Milde pettis meeste ootust.

Äi aga jäänud üle muud,
mehed maigutasid suud.

Ja siis tuldi Laimjala poodi,
mõned viinad välja toodi.

Sõitsime siis Kuuse õue,
Kuunul ka oli pudel põues.

Sääl joodi hundijala vett
ja valjusti käis meeste jutt.

Einu Talvist, Vilmar Rei
votuaparaadid tõid.

Pilt tuli laskja suguvõsast,
hundist, kes tuli välja võsast.

Kõik mehed aga pildi peale jäid,
kes sellest jahist osa said.

Nüüd laul aga läheb edasi,
see teine jaht oli sedasi.

Raba servas mehed reas
lootvad põdrajahti head.

Kui läks ajus lahti jääl,
hundi jälgi nähti sääl.

Eedi hüidis valjusti:
hunte olema peab siin!

Varsi juba käisid paugud,
paari hundi sees olid augud.

Tiit lasi hundil vastu nina,
Einu andis kaela tina.

Osa hunte sai ka plehku,
Rihvaaugu poiss lasi muidu õhku.

Mõni veel lasi kuuli mööda,
ega seda hundi liha sööda!

(Aga) huntisi oli ajus palju,
kolmanda lasi Tarvis Kalju.

(Aga) õnnelik on jahimees,
kel hunt on püssitoru ees.

Ei seda juhtu igapäev,
et meie metsas hunte näed.

Kui saame hundipreemia,
siis jaht meil ilmselt jätkub ka.

Kui saame hundi neljanda,
siis edasi võin laulda ma.

Neljanda lasi Peedu Kalle,
õnne oli antud talle.

Jaht aga toimus Paatma soos,
mehi seal oli palju koos

Pärsamalt ja Pihtla kandist,
jaht ka tulemusi andis.

Kuula ja ka seda tea,
sel jahil käis ka linnapea.

Viiendad ei saand me kätte,
see läks vale mehe ette.

Kui oled enne teinud troppi,
mis sa jahile veel topid!

Pettunud oli Arnold Välja,
ta oli jäänud laulust välja!

Nüüd on laulu sees ka Arnu,
ta oli katsund hundi karvu.

Nüüd, Arnu, ütlen sulle tõtt,
on selleks korraks laulul lõpp.

Jäänd hunte väheks Saaremaal,
ja jahti’p peeta jõulu aal.

I. Rüütel: Ja mis aastatel need jahid siis olid?
M. Vallik: 93, 94, 95.
I. Rüütel: Ja kõik need kolm jahti on nüüd siis ühe laulu sees?
M. Vallik: Jah.
K. Peedu: Järjest tehtud, jupikaupa.
M. Vallik: Nagu hundid kukkusid, nõnda laul tuli.

Maidu Vallik, snd 1954, Pöide khk, Laimjala v, Asva k, Alangu t, pärit Valjala khk, Valjala v, Kungla k, elanud ka Turja k. Filmis I. Rüütel 2012. ERA, DV 535 [253].