Laulumeistrid, lauljad ja pillimehed

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

NB! Heli ei pruugi olla kogu filmi pikkuses.

Filmis "Laulumeistrid, lauljad ja pillimehed" näeme katkeid kohtumistest kohalike laulutegijate, lauljate ja pillimeestega. 20. sajandi algul olid väga populaarsed 1905. a Pöide ümbruse mässu sündmusi kajastavad Konstantin Tuttava laulud. Helisalvestuste laul 17 on üks näide nendest. See on õieti katke pikemast laulust, mis levis laiemalt just lühemal kujul. Filmis laulab ühe Tuttava laulu ja jutustab nende levikust Konstantin Suurtee Veere külast.

Konstantin Tuttavat lindistab Richard Hansen, laulumeistriga vestlevad Ingrid Rüütel ja Ottilie Kõiva. Foto: L. Briedis 1961. ERA, Foto 5553.

Pöide kihelkonna Laimjala valla Audla küla taluperemehe Aleksander Nõgu laulud sündisid 1920.—1930. aastatel ning kajastavad homoristlikus laadis tollast külaolustikku. Villem Nõgu Ridala külast laulis helilindile sõdurilaule, laule oma elust ning tantsulaule. Valjala ümbruses olid populaarsed kohaliku laulumeistri Mihkel Trei laulud. Neid esitas ja mälestusi temast jutustas laulumeistri vennapoeg August Trei. Tiina Rand endisest Püha kihelkonnast Pihtla vallast laulis vanu lastelaule. Helmi Peegel Valjala vallast oli ümbruskonnas tuntud jutuvestja, kes Valjala Viiu nime all esitas tõsielulisi pajatusi, samuti tantsis kohalikus rahvatantsurühmas ning laulis helilindile rea laule.

Filmilindile jäid ka kohalikud pillimehed. Oskar Koeli Laimjala vallast, kes saatis ka näärisokke, näeme mängimas Pahavalla küla traditsioonilisel tantsuplatsil pillimehe kivil. Valjala vallas musitseerisid viiuldaja Juhan Lätt ja lõõtsamängija Aleksander Rüütel. Viimane saatis ka Valjala tantsijaid filmis "20. sajandi alguse seltskonnatantsude kohalikud variandid".

Film ERA, DV 109—110. Heli RKM, Mgn II 457 c, f, 468 e, 469 i, 468 e, 481 e, 504 b, 495 f, 460 c, 506 e, 500 c.