Aleksander Nõgu

Laulumeister Aleksander Nõgu. Foto: H. Tampere 1956. ERA, Foto 2634.

Keskendusime eeskätt kohalikele küla laulumeistritele ja nende loomingule, seetõttu olid meie informantideks tihti mehed. Paari laulumeistri (Konstantin Tuttava ja Aleksander Nõgu) juures oli käidud juba mõni aasta varem, sedapuhku küsisime täiendavaid andmeid, lindistasime parema tehnikaga ja ka filmisime. Paraku olid mehed ise jäänud vanemaks, Tuttav polnud võimeline laulma, Nõgu suutis seda teha suure vaevaga ja ta hääl ei võimaldanud saada ettekujutust sellest, kuidas ta oma laule esitas nooremas eas. (“Kogumise olukorrad ja eesmärgid”; Rüütel 2015: 20)

Aleksander Nõgu oli juba 87 aastat vana, mälu on tal endiselt hea. Omatehtud laulud on tal sõna-sõnalt peas, ainult raamatulaulud minevat meelest ära. Kirjutasime üles paar laulu, mida seni pole veel kirja pandud. Lindistasime nii palju, kui linti jätkus. Lindistuste kvaliteet pole kuigi hea, kuna ta laulis väga ebaühtlaselt – kord väga tugevalt, kord nõrgalt. Pidime oma reporterit pidevalt kohandama. Leppisime kokku, et tuleme pühapäeval filmima ja jätkame ka lindistamist. (O. Kõiva kogumispäevikust 8. juunil 1961; Rüütel 2015: 177)

Erinevalt K. Tuttavast on A. Nõgu olnud silmapaistev laulja, samuti pillimees. Tihti on teda palutud oma laule ette kandma perekondlikel tähtpäevadel, talgutel ja muudel koosviibimistel, kuhu teda selleks spetsiaalselt on kutsutud. A. Nõgu laulud olidki vanasti populaarsed eelkõige tema enese ettekandes, kuid neid on laulnud lähiümbruses ka teised, ning neid mäletatakse tänaseni. (“Audla küla värsisepp Aleksander Nõgu”; Rüütel 2015: 68)

Pöide kihelkonna Laimjala valla Audla küla taluperemehe Aleksander Nõgu laulud sündisid 1920.–1930. aastatel ning kajastavad homoristlikus laadis tollast külaolustikku. (Filmi “Laulumeistrid, lauljad ja pillimehed” sisukirjeldusest; Rüütel 2014: 24)

Vt lisaks ka “Audla küla värsisepp Aleksander Nõgu (Peerna Sass)” (Rüütel 2015: 65–69).