Kui rätsepate aastapäev

Anna Miller

Valjala, pärit Pöide (1974)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

See on ka vana laul jälle.

[Noodipikkused ja tempo vastavad kõnerütmile. Lühikesed algussilbid lauldakse lühidalt (pidul oli jne).]

Kui rätsepate aastapääv,
siis olivad köik koos,
siis seisis töö ja seisis vaev,
kepp, käärid, nöilatoos.

:,: Neid (sääl) pidul oli ka üks hulk,
neid arvata vöib ainus mulk,
kes praetud kirpu söi. :,:
:,: Tideride ritt, kääride kott,
mök, mök, mök, see rätsep. :,:

Juhveirassa, juhveirassa,
kes seal on? Rätsep.
Mis ta tahab? Niiti.

:,: Laske nöilad käia! :,:

Siis pidu järel algas tan´ts,
see keis meil üsna east.
Siis hüppas Kaarel, kargas Ants,
et kasvöi karvad peast.

:,: Siis köik need üheksakümmend
ja üheksa kord üheksakümmend
olid vötmeaugust läind. :,:

Seda laulu on veel, aga vat, ma ole lambapea, ma ole ää unutand. Mul äi pöle änam meeles seda.
I. Rüütel: Aga kas on meeles, kus te selle laulu kuulsite?
A. Miller: A kust ma selle, selle ma kuuli oma mehe käest. Täma keis suurel maal ehituse tööl ja seal siis jälle mehed laulivad muidugid öllekapa juures või viinapudeli juures, ja siis ta töi selle siis sealt.

Pilkelaul rätsepatest, kes pidu peavad.

Anna Miller, snd 1882, Valjala khk, Valjala v, Turja k; elanud Pöide khk, Orissaare v, Orinõmme k; snd Pöide khk, Võhma k. Salvestas I. Rüütel 1974. RKM, Mgn II 2602 c [247].