Villem Nõgu

Villem Nõgu abikaasaga oma maja ees. Foto: H. Tampere 1956. ERA, Foto 2636.

Villem Nõgu Ridala külast laulis helilindile sõdurilaule, laule oma elust ning tantsulaule. (Filmi “Laulumeistrid, lauljad ja pillimehed” sisukirjeldusest; Rüütel 2014: 24)

Pool päeva olime Villem Nõgu juures ja ikka jäi töö pooleli. Ta teab väga palju uuemaid laule. Ka mõned regivärsid sattusid sekka. Villem Nõgu jutustab elavalt ja ilmekalt, kuid raske on tema jutuvoolu suunata. Teda tuleks kindlasti filmida. Oma natuurilt on Villem Nõgu poeet ja kunstnik, kes kogu elu on üle kõige armastanud ilu. (O. Kõiva kogumispäevikust 10. juunil 1961; Rüütel 2015: 179)

Villem Nõgult on jäädvustatud siirdevormiline laul “Ema viis hälli heinamaale”, mille olevat ta kuulnud kunagi ühelt vanalt mehelt. Laul koosneb täiesti erineva algupäraga osadest. Regivärsilised algusvärsid lähtuvad Miina Härma laulust “Lauliku lapsepõli”, järgnevad riimilised vemmalvärsid Saaremaa meestelaulude stiilis, lõpuridade aluseks on kohalikud regilaulud, viis on aga laenatud koolilaulikute kaudu levinud “Kiigelaulu” (“Veli, hella vellekene...”) meloodiast. Laulik on põiminud kokku oma mälulaekas salvestatud lauluelemente, juurdlemata selle üle, kust nad pärinevad, lisades sekka ka midagi omalt poolt. Regilaulikud liitsid kokku erinevaist regilauludest pärit värsse ja motiive, uuemate laulude loomiseks oli kasutada erinevaid allikaid. Rahvalaulude loomemeetodi mõttes on selline tulemus täiesti ehe. (“Uuemad rahvalaulud”; Rüütel 2015: 38)