Ennemuiste oli üks mees (Taavet ja Koljat)

Anna Miller

Valjala, pärit Pöide (1974)

Meedia mängimiseks pead oma veebilehitsejat värskendama.

[Noodipikkused järgivad silbipikkusi. Tempo kõneline.]

Ennemuiste oli üks suur mees,
pitk Koljat nimega.

Ta habe oli süsimust,
ta juuksed mustad ka.

Ja täma silmad kiirgasid,
et hundidki ju hirmusid.

Kondi poolest oli ta
ju ülbe koguni.

Ta piigivars, see oli just
kui löngapoom, üks pörguriist.

Raudriie selgas tal,
vaskküpar peas tal pealegi.

Siis tuli täma alati
Iisraelid laimama.

Kas on sul miest, kes julgekski
minu vastu tapelda?

Siis tuli sealt üks lambrine,
üks noor ja väike mees,

kel polnud muud kui kepike,
viis kivi pauna sees.

Ta hüidis: mine poe sa,
Jehoova nimel tulen ma.

Ja viskas kohe liŋŋuga
ta pähe vaata nii,

et maha langes valuga
pitk Koljat silmili.

Siis vöttis Taavet rahuga
ta pead otsast raiuda.

Noh seda pöle rohkem (naerab).
I. Rüütel: Kus te selle laulu kuulsite.
A. Miller: Selle mina kuulin jälle siis, kui ma oli – mis ma läksi üheksama aastast vööra juure. Ja siis seal oli jälle, see oli mu ema venna vöörasisa siis. Ja siis ta jälle, ja sääl oli väike laps ja siis laps pandi, ta istus ikka truubi taga soojas ja laps pandi ta pölvede peale ja sis ta ise sedaviiti köigutas ikka pölvedega last ja siis laulis ikka. Selle laulu ma sai sealt. Lapsepõlve laulud, aga möned jäävad meele, aga muist unuvad ää.
I. Rüütel: Kus külas see siis oli?
A. Miller: See oli Maasi valla Vöhmas.

Piibliaineline laul sellest, kuidas Taavet Koljati võitis. Esitaja kuulnud laulu ühelt vanalt mehelt, kes laulis seda last põlvel kõigutades.

Anna Miller, snd 1882, Valjala khk, Valjala v, Turja k; elanud Pöide khk, Orissaare v, Orinõmme k; snd Pöide khk, Võhma k. Salvestas I. Rüütel 1974. RKM, Mgn II 2602 b [246].