Ennustamised
Kui kellegil külla minejal jänes üle tee paremalt poolt vasemale jookseb, siis tähendab see halba õnne. Kui aga jänes vasemalt paremale poole jookseb, siis on hää õnn.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui esimest korda kägu kuuldakse, siis tuleb sealt samast paigast mulda võtta ning seda jaanipäeval peapadja alla panna, siis näeb tulevasest und.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui leppadel palju urbe, tuleb hea viljaaasta.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui puuriit juhtub tee poole kukkuma, siis sureb hobune ära.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui keegi neiu tilgutas munale kaks tilka vett ja keerates seda jäi vesi muna servale, siis pidi see neiu saama sel aastal mehele.
Valitud keelel puudub tõlge.
Päikesevarjutus tähendab rahutuid aegu, enamasti sõda.
Valitud keelel puudub tõlge.
Et kui noor kuu on taevas. Et kui sa teda veel näinu ei ole, edimest kõrda näet noort kuud, et sis kaapa kohe maast, et ükskõik, mis sulle peiju sis jääb säält. Ja sis pane too padja alla ja sis näet tulevast meest. Mina tegi seda esi ja nägi esi. Oli noor kuu ja kahekesi tullime teise tütarlatsega. Elvas tullime säält koolimaja eest, ma rabasi vist mingi kõrre või mis. Ja pandse padja alla ja näi kah. Ja ma ehmati, ta es meeldinu mulle sugugi, sääne väike olli ja. Aga läks ommeti täide.
Need püksid, mis küintlapäev jalas on, võtku tütruk need püksid ja pangu pea alla, siis näeb unes oma peigmeest. Ja pois jälle see kortsiku, mis tütruku seljas on, ja pangu pea alla, siis näeb oma pruuti.
Kui kuud näed esimest korda, noort kuud, üle kurja õla, siis läheb kuu kurjasti, kui üle hea õla, siis hästi.
Ku kuud näet edimäst kõrda, nuurt kuud, üle kura ola, sõs lät kuu kuräste, ku üle hää ola, sõs häste.
Vanast himustas üts tüdrik teeda saada, kes tema mehes saab. Sellel otstarbel läts tema targa mano ja ütles: „Ma tahassi teeda saada, kes mu mehes saab.“ Tark ütles. „Tee nii, kui mina sinno opa1, sis saad sina teeda. Sis kuule: vanaaasta õdangul2 mine sinna tarre, kon3 kedagi ei ole, sis pane varjokaetus4 saina pääle ja varjokaetuse ette pane laud, ja pane lavva pääle lamp palama.
Sis pane suur piibel ka lavva pääle ja kestöö5 aigu löö piibel vallale ja loe üttelugu ja ära kaegu kohegi kõrvale, ainult lugemise vahetel6 heida mõni silmapilk varjokaetuse pääle, ja keda sa näet henese kõrval saisvad, see saab sino mehes. Aga ta ei lää muidu ära, kui peät jällegi piibelt lugema. Kui sina loet, sis ei näe sina, kohes tema jääb varjokaetuse päält.“
Tüdrik tegi ka nii, kui tark temale opanu olli, ja nägi varjokaetuse pääl henese kõrval ütte suurt sõakindralli saisvad. Kui kindral ära olli lännu, sis löüse tüdrik, et tema oma mõõga sinna olli unetanu. Tüdrik võttis selle mõõga ja pand7 teda omma kirstu ja es ütle seda kellegi. Mõne aja peräst johtu kindral oma reisi pääl selle tüdrikuga kokko. Kui tüdrik teda nägi, sis tundse ta teda ära. Kui kindral selle tüdrikuga tutvas olli saanu, sis nakas ta teda armastama ja võtt selle tüdriku ära heneselle naises.
Nüüd olli tüdrik selle kindralli provva, aga seda mõõka ta omale mehele es näita, es ka kõnele sellest temale mitte ütte sõnnagi. Ütskõrd saie kindral seda mõõka johtumise kombel nägema ja küsse oma naise käest: „Kost olet sa selle mõõga saanu, sest ta om mino mõõk ja ma olen teda ära kaotanu.“ Nüüd kõneles tema naine, kuisviisi ta seda mõõka olli saanu. Sis kärätas kindral: „Mistarvis olet sa seda tennu?“ ja tõmbas mõõga tupest. Naine ütles: „Seda tegin ma selleperast, et ma tahtsin teeda saada, kes mu mehes saab.
Ja nüüd, mis ma sis näta saie, om nüüd tõtes8 lännu.“ Sis ütles kindral: „Kas sa arvat, et see minol kerge olli, kui minno üle mere ja maade hiusid pite9 siia toodi,“ ja sis lei ta mõõgaga oma naise pää maha.
1õpetan; 2õhtul; 3kus; 4peegel; 5kesköö; 6vahel; 7pani; 8tõeks; 9juukseidpidi
Küünlapäeva küünlate ennustus olnud nõnda - ühe pikused ja ühe jämedused küünlad süütatud põlema. Kelle inimese nimi küünal rutem läbi põlenud, see pidanud ka kõige enne ära koolma.
Valitud keelel puudub tõlge.