Rohttaimed

Raudrohutee
Tee
Pune, raudrohi, piparmünt, õunad. Oregano, yarrow, peppermint, apples. 

 

Raudrohutee

Raudrohu-, piparmündi -ja palderjanitee on kõigi haiguste vastu. Üts vana naine, juba 91 aastat vana. Ta joonu kogu elu raudrohuteed. Uskus, et seepärast ongi nii vanaks elanu.
 

Edgar Lillipuu, 75 a. Rõngu khk, Põrja k. Koguja Anu Korb 1985. RKM II 393, 397 (21). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan. Foto: Tallinn. Natali Ponetajev 2019.

Paisedi pääle

Paisedi pääle kõlbasõ’ väiga häste paisõlehe’ koorõga (päälsega). 

Marie Kütte, snd 1862. Setumaa, Mäe v, Võõpsu k. Koguja Nikolai Sõrmus 1937. ERA II 155, 687 (13).  Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Saare
Söötrei

Kui oli söötrei, siis võõti raudnõgesid, muljuti nee kahe raudkivi vahel limaks ja pandi seda mahla söötreile pääle. 
 

Karja khk, Leisi v. Koguja Kaljo Lepp 1938. ERA II 187, 250 (145). Inglise tõlge: Maarja Villandi-Reiljan.

Palderjaan

Palderjaan – tuntud närvide rahustamisainena. 
 

Otepää khk, Vastse-Otepää v. Koguja Artur Kroon 1938. ERA II 203, 282 (78).

Ristikheinaleht

Kui leiad neljalehelise ristikheinalehe, toob õnne. Kui leiad kolmelehelise, toob õnnetust. 
 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Taimi Sams, snd 1961. Viljandi khk. Koguja Taimi Sams 1978. RKM II 334, 441 (18).

Paistetanud kohtadele pandi paiseleht

Paistetanud kohtadele pandi paiseleht peale – võttis paistetuse, haav paranes.

Paistetanud kohtadele panti paiseleht

Paistetanud kohtadele panti paiseleht pääle – võttis paistetuse, haav paranes.
 

Veeva Hütsi, snd 1900. Valga khk. Koguja Veeva Hütsi 1970. RKM II 246, 617 (20a). 

Krampide vastu

(Krampide vastu) anti pohlaokste teed, mis oli kange ja keedetud ummuksis. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Põltsamaa, Pajusi v. Koguja Jaan Lääts 1938. ERA II 193, 524 (16).

Eesti
Mis kõrvetab

Mis kõrvetab ilma tuleta.

 

English
What burns

What burns without fire.

Tartu. Koguja Katrin Vesman 1976. RKM II 325, 184 (16). Tõlge: Mathilda Matjus.
Žanr

Eesti
Pisikene piperdaja

Pisikene piperdaja, kaunikene kaperdaja, ise rahva rakendaja.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kursi khk, Laeva k. Koguja Märt Mauer 1889. H III 8, 51 (7).
Žanr

Eesti
Kõvasti kõrvetab

Kõvasti kõrvetab, palavat pole kusagil.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Urvaste khk, Linnamäe v. Koguja Jaan Janson 1889. H II 32, 404 (28).
Žanr

Eesti
Lai ja kollane

Enne lai ja kollane, pärast valge ja ümmargune.

 

Lõuna-Eesti
Lai ja kollane

Enne lai ja kollane, pärast valge ja ümargune.

Helme khk, Riidaja v. Koguja Hans Martin 1923. E 53257 (3). Tõlge: Mathilda Matjus.
Žanr

Eesti
Mees maas

Mees maas, kuldkübar peas.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tartu. Koguja Mattias Johann Eisen 1923–1933. E 8° 12, 82 (259).
Žanr

Eesti
Kuldkepp

Kuldkepp, hõbenupp.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Anna Räpp, 72 a, Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Reastvere k. Koguja Priidu Tammepuu 1937. ERA II 299, 369 (82).
Žanr

Eesti
Punane pullike

Punane pullike, jõhvist lõake.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Marie Kees, snd 1877. Suure-Jaani khk, Põhjaka k. Koguja Pille Kippar 1970. KKI 50, 324 (28).
Žanr

Eesti
Punane pullike

Punane pullike kasteheina kütkmes.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Maarja-Magdaleena khk, Saare v. Koguja Karl Eduard Martinson 1889. H II 28, 599 (10).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Verrev lihmakene

Verrev lihmakene, ihvine lõiakene. 

Hargla khk. Koguja Salme Tanning 1945. KKI WS.
Žanr

Eesti
Hilbib ja hälbib

Hilbib ja hälbib, enne surma valmis ei saa. 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Nõo khk, Külitse v. Koguja Jaan Tüklov 1888. H III 10, 189 (19).
Žanr

Eesti
Iidut-tiidut

Iidut-tiidut, titt oli ees, teine titt oli teise sees.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Nikolai Meinsalu, 58 a. Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Nukelise k. Koguja Meinhard Lääne 1932. ERA II 253, 411 (11).
Žanr

Eesti
Märk maas

Märk maas, purk puus, Hindrik all heinamaal.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Palamuse khk, Luua v. Koguja Helene Maasen 1888. H II 27, 227 (9).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Pää paljas

Pää paljas, punane, kael korre, karvane.

Võrumaa. Koguja Joosep Hurt 1875. E 7984 (1).
Žanr

Eesti
Ülespidi kikkis

Ülespidi kikkis, alapidi lontis, otsast punane, tüvikast karvane. 

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Äksi khk, Elistvere v. Koguja Heinrich Johannes Treifeldt 1888. H III 8, 152 (31).
Žanr

Eesti
Roheline nagu rohi

Roheline nagu rohi, valge kui lumi, punane kui veri, magus kui mesi.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kõpu khk. Koguja T. Lond 1992. RKM, KP 23, 21 (24).
Žanr

Eesti
Pea punane

Pea punane, kael karvane, ise alaspidi ripub.

 

Lõuna-Eesti
Pia punane

Pia punane, kael karvane, isi alaspidi ripakille.

Mari Pullisaar, 65 a, Vana-Põltsamaa v, Nõmavere. Pilistvere khk. Koguja Johannes Raidla 1938. ERA II 202, 457 (36).
Žanr

Eesti
Punane poisike

Punane poisike magab rohelise palaka pääl.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Kai Sepp, 75 a, Kolga-Jaani khk, Soosaare v. Koguja Johannes Raidla 1938. ERA II 202, 426 (48).
Žanr

Eesti
Punane mulk

Punane mulk ja valge pulk.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Otepää khk. Koguja Heldur Lüütsepp 1956. RKM II 84, 94 (33).
Žanr

Eesti
Oinas

Oinas ühe jala peal.

 

Lõuna-Eesti
Oinas

Oinas ühe jala piäl.

Kolga-Jaani khk. Koguja Anton Pihlak 1890. E 453 (28).
Žanr

Eesti
Papike pajus

Papike pajus, lopike peas.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Palamuse khk, Kuremaa k. Koguja Hans Karu 1897. H IV 8, 394 (9).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Pikk peenü jalakõnõ

Pikk peenü jalakõnõ, verrev tsõõrik pääkene.

 

Hargla khk, Mõniste v. Koguja Jaan Pähn 1889. H II 32, 195 (8).
Žanr

Eesti
Hõbekepp

Hõbekepp, kuldnupp.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Suure-Jaani khk, Taevere v. Koguja Johannes Leinsoo 1937. ERA II 149, 572 (64).
Žanr

Eesti
Kuus kullerkupukest

Kuus kullerkupukest, seitsmes hõbeleheke.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Laiuse khk. Koguja Karl Taras 1895. H III 21, 366 (9).
Žanr

Eesti
Seto
Üts tamm

Üts tamm, tammõl sada harro, õgah haroh varõsõpesa, õga pesah kats munna.

Anna Arutamm. Setumaa, Meremäe v, Kuige k. Koguja Paul Toomemägi 1940. ERA II 267, 471 (45).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Tarõ

Soo ümber tarõ.

 

Kulina Saarits, 91 a. Setumaa, Meremäe v, Kiksova k. Koguja Gustav Ränk 1942.ERA I 6, 808 (4).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Pool sood

Pool sood sula, pool sood külmand.

 

Kanepi khk. Koguja Berta Ilver 1981. RKM II 357, 380 (249).
Žanr

Eesti
Karu katuse peal

Karu katuse peal, kuldkuub seljas.

Lõuna-Eesti
Karu katusse pääl

Karu katusse pääl, kuldkuub sellän.

Paistu khk. Koguja Jaak Reevits 1893. H, Gr. Qu. 271 (39).
Žanr

Eesti
Vana härg

Vana härg, vaglad seljas.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Viljandi khk, Vana-Tänassilma v. Koguja Jüri Täht 1877–1917. E 1381 (56).
Žanr

Eesti
Mesilane lendab

Mesilane lendab hea lille peale. 

Lõuna-Eesti
Mehilane lindas

Hää lilli pääle lindas mehiläne.

Vastseliina khk. Koguja Osvald Jõgeva 1905. H II 74, 394 (22). 1017.
Žanr

Eesti
Noore elu

Noore elu on kui lill, mis heina peal õitseb. 

Seto
Noorõ elo

Noorõ elo oll ku lill, mis haina pääl häidses.

Setumaa. Koguja Paul Voolaine 1927. ARS 2, 323 (21). 7525.
Žanr

Eesti
Seto
Vana elo

Vana elo ku lill, mis ratta rüüpeh: hummogu lätt ratas, lüü maha.

Setumaa. Koguja Paul Voolaine 1927. ARS 2, 109 (10). 13388.
Žanr

Eesti
Need lilled õitsevad
English
The flowers are blooming
Karula khk. Salvestaja Vaike Sarv 1973.

Helifail
Eesti
Sa korjasid üles kõik lilled
English
I picked all the flowers
Võru linn < Kanepi khk. Wenda Mandel 1970. RKM, Mgn. II 1726 g.

Eesti
Papp pajul

Papp pajupõõsas, parukas peas.

Lõuna-Eesti
Papp paiul

Papp paiuh, parok pääh.

Setomaa. Koguja H. Prants 1888. H II 3, 439 (41).
Žanr