Kevadtalv
Ulasepäev on võinädala neljapäeval. See on ka püha. Ulaseõhtul ei kedrata. Õhtuti käidi lõbutsemas. Sõideti reega ja poisid ajasid kiilat. See on selline lapse pea suurune riidest pall. Ülikõva. Tuhka ja mida nad sinna sisse panid. Seda ajasid poisid nuiadega mööda jääd. Kui külas poiss võttis naise, siis poissmehed võtsid tema käest kiila viina.
Ulaspäiv om maasenitsa neläpäävä. Tuu om ka’ pühä. Ulasõdagu präätetä-i. Käüti õdagite kul´atama. Livvõldi riiga ja poisi’ ai’ kiilat. Tuu oli sääne latsõpää suuru tettü rõivast määts. Ullikõva. Tuhka ja midä nä’ sinnä sisse panni’. Tuud tsura’ nuiõga ijä pite aiva’. Ku küläh-poiss võt´t naase, sõs poissmehe’ võti’ tuu käest kiila viina.
Ulaspäiv om maasenitsa neläpäävä. Tuu om ka’ pühä. Ulasõdagu präätetä-i. Käüti õdagite kul´atama. Livvõldi riiga ja poisi’ ai’ kiilat. Tuu oli sääne latsõpää suuru tettü rõivast määts. Ullikõva. Tuhka ja midä nä’ sinnä sisse panni’. Tuud tsura’ nuiõga ijä pite aiva’. Ku küläh-poiss võt´t naase, sõs poissmehe’ võti’ tuu käest kiila viina.
Madisepäev oli ka neil tähtis päev. Keegi ei teinud tööd sellel päeval. Vokidel olid valged linad peal laotud, ültse kõik tööd olid seisnud, ainult suka vardaga võis kududa - siis torkavad neil [huntidel] silmad peast ära. Muu nõelaga ei tehtud, et siis saab ussilt nõelata. Madisepäeval ei tohtind midagi kodu tuua. Lastega oli hädas olnud, need toonud mõne oksakese või mis tahes pulgakese, sellest oli nii kõrval hoitud. Siis pidi jälle palju usse koju tooma. Madisepäeva tuulega ei tehtud kartulaid. Pandut kirja, mil päeval madisepäev oli, ja kust poolt tuul, sel päeval ei tehtud kartulaid.
Madis kaes põllu tüü riista üle, a laisk perre miis kae-õi.
Ku madissapäeval tuiskap, sõss sööve uisa tõine sügüse kapusda pää ära. Selle vastu saab järgmisel viisil abi: madissapäeväl võetass koldest tuhka ja pannas nõuu sissi paigale, ning külvestass seda tuhka tõine süguse kapusda pääde pääle.
Keeduvilja ei tehtud sel nädalipääval maha, mis pääva piale madisepää kukkus, vaid sel pääval, mil sest küljest tuul puhus, kui madisepäävalgi; sest madisepääval akkama kõik mutukad elama, kes viljaseemne ääsööma.
Kanadel oma ka voti kähen, et na vällän võive olla. Madisepäe anti kanadel võti kätte.
Sellist aastat, mil veebruaris on kakskümmend üheksa päeva, nimetatakse liigaastaks. Neid aastaid peetakse halvemaks Suvel, kui oli vihma või põuda ja kasvasid kehvad viljad, öeldi: "No sellepärast ongi et – liigaasta."
Kuol aestagal om veebruarikuuh katskümmend ütesä päiva, tuud aestaka üldas võsakoos. Nuid aestaku peetas halvõmbast. Suvõl, ku olli vihma vai põvva ja kasvi kõhna vilä, üeldäs: „No selle om – võsakoos.“
Vares paneb oma pesale maarjapäeval esimese palgi.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kapsamaarjapäeval saab sea nina põllule.
Kapstamaarjapävään saa tsia nõna valjale.