Põld ja karjamaa, kultuurtaimed

Karu toob kaerale tulu

Kui karu ütledi vanast kaeras käivad, siis usti seda kindlaste, et karu toovat kaerale tulu, jätku juurde. Ehk karu kaeras käimine õnnistanud vilja ja toovad tulu.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Saarde khk ja Halliste khk. Koguja J. P. Sõggel 1929. ERA II 113, 355 (21).

Karjusele anti muna kaasa

Jüripäeval anti karjusele kaks muna. Karjus viskas muna üle karja. Kui muna jäi terveks, siis oli kõik hästi.

Karusõlõ ante kats munna

Juripäiv ante karusõlõ kats munna. Karus visas muna üle kara. Ku muna jäi tervest, sis ol kõik häste. 

 

Vastseliina khk. Koguja Paulopriit Voolaine 1966. RKM II 250, 417/18 (23).

Karjapoisile visati vett kaela

Karjapoisile visati küll esimesel päeval vett kaela, et ei jääks karja juures magama.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Aleksander Orav, 82 a. Maarja-Magdaleena khk, Soe k. Koguja E. Tampere 1983. RKM II 376, 572 (13). 

Eesti
Lõuna-Eesti
Kaller veetas

Kaller veetas, kaller koetas, kard lõigatas maha.

 

Kolga-Jaani khk. Koguja Regina Sünter 1946–1948. RKM II 71, 23 (76).
Žanr

Eesti
Hõbekepp

Hõbekepp ja kuldnupp, talvel on lühike, suvel on ta pikk, keskpaik keldris ja kabjad kambris.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Äksi khk, Sootaga v, Variku k. Koguja Paul Sepp 1894. H II 56, 511 (10).
Žanr

Eesti
Pikk mets

Pikk mets ja paks mets, seest ei saa silguvarrastki.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Põltsamaa khk. Koguja Martin Luu 1895. H II 49, 916 (14).
Žanr

Eesti
Soo suitseb

Soo suitseb, mägi mäletab, emalepp heidab lehe. 

Lõuna-Eesti
Suu suitseb

Suu suitseb, mägi mäletab, emalepp heidab lehe. 

Tarvastu khk. Koguja Jaan Müür 1913. E 48011 (2).
Žanr

Eesti
Soo suitseb

Soo suitseb, nõmm nõrendab, ahervars heidab poja.

Valitud keelel puudub tõlge.   

Paistu khk, Holstre v. Koguja Jaan Leppik 1893. E 52806 (1).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Püts püti otsan

Püts püti otsan, hiiresitt kõrre otsan.

Helme khk, Helme v. Koguja Gustav Habicht 1889. H II 25, 228 (149).
Žanr

Eesti
Vaat vaadi otsas

Pütt püti otsas, vaat vaadi otsas, hiiresitt otsas.

Lõuna-Eesti
Vaat vaadi otsan

Pütt pütü otsan, vaat vaadi otsan, hiiresitt otsan.

Marta Kiršbaum, 78 a. Sangaste khk, Korijärve k. Koguja Elmar Päss 1925. E 56004 (3).
Žanr

Eesti
Lõuna-Eesti
Kuldne kurik

Kuldne kurik ja vaskne vars.

 

Tarvastu khk. Koguja Kaspar Tober 1894. H III 20, 312 (28).
Žanr

Eesti
Pudrik puus

Pudrik puus, matrik maas, Hindrik all heinamaal.

 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Maarja-Magdaleena khk. Koguja Aleksander Vuks 1889. H II 28, 886 (11).
Žanr

Eesti
Kus lapuline kuseb

Kuhu lapuline kuseb, sinna tõusevad nõgesed; kuhu kaasik kuseb, sinna kasvavad kapsad.

Seletus: Vanemal ajal kutsuti pulma ainult sugulased, pilllimehed ja pulmalaulikud ehk kaasikud, eelistatavalt samuti sugulaste seast. Kõik teised – naabrid ja muud tuttavad – olid kutsumata külalised ehk lapulised. Pulmalaulikud olid abielus, enamasti juba eakamad naised, ning nende laulmisel ja isiksusel usuti olevat mõju pruutpaari tulevikule. (T.S.)

Lõuna-Eesti
Kos lapulinõ kusõs

Kos lapulinõ kusõs, sinnäq nõsõsõq nõgõsq; kos kaasik kusõs, sinnäq kasusõq kapstaq.

Võromaa, Setomaa. Koguja Victor Julius Stein, trükitud: Stein 1875, 28 (125). 5582. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Helifail
Eesti
Humal

Humal huikas lati otsas,
    käbi kärkis kuuse otsas:
"Tulge siia, noored mehed,
viige mind kotis koju!.
Sealt m(in)a tükin tündrisse,
astun õlleankrusse,
veeren viinapudelisse.
Võtan meele meeste peast,
tanu tarkade naiste peast,
poole meelt poiste peast – 
mehed mütsita müravad,
naised tantsivad tanuta,
poisid poolsaabasteta."

Lõuna-Eesti
Humal

Humal uikus lati otses,
    käbi kärkis kuuse otses.
Tulge tänna noored mehed,
viige mind kotis kodoje.
Säält m(in)a tükin tünderisse,
astun õlle ankurisse,
veeren viina veerendisse.
Võtan meele meeste päästa,
tanu targa naeste päästa,
poole meele poeste päästa – 
mehed mütsata müravad,
naised tantsivad tanuta,
poisid poole-saabasteta.

Kadri Asu, 67 a. Kolga-Jaani khk, Uue-Võidu v. Kogujad Herbert Tampere ja August Pulst 1937. Pl 45 B1. Lit, eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Helifail
Eesti
Viljade mõistatuslaul
Lõuna-Eesti
Villäde mõistatuslaul
Julie Marie Abel, snd 1891. Rõuge khk < Põlva khk, Kauksi k. Kogujad Kristi Salve ja Aino Strutzkin. RKM, Mgn. II 2342 m.

Eesti
Lina kiitmine

Kui tahetakse, et lina peaks hästi kasvama, ilus välja nägema ka hääd saaki andma, tuleb lina kasvamise ajal, niisama ka õitsemise järgul küllalt kiita. Üht niisugust lina kiitmist olen kuulnud järgmiselt: 

Tõuse lina lillikene,
kasva lina kallikene,
tõuse lina lilli oksa,
kasva lina kase oksa.
Lina pääl saab liugu lasta,
kanepist saab kulda kasta.   

Lõuna-Eesti
Saarde khk. Koguja J. P. Sõggel 1929. ERA II 113, 356/7 (26). Inglise tõlge: Maarja VIllandi-Reiljan.

Eesti
Siiru viiru muneb

Siiru, viiru, kui otsa saab, siis muneb.

English
Seer veer lays the egg

Seer, veer, if reaches the top, lays the egg.

Liis Peltser, 77 a. Hargla khk, Taheva v < Mõniste v. Kogujad Herbert Tampere, Selma Lätt (Kutti) 1935. ERA II 115,17 (28). Inglise tõlge Taive Särg.
Žanr

Eesti

Valitud keelel puudub tõlge.