Jõulukuu ja aastavahetus

Jõulud, 25.-27. detsember (7.–9. jaanuar)
Eesti
Jõulu nimetus

Jõulu ja taliste pühä, tõisi nimesit ei ole ollu. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

EKA < Paistu khk, Pirmastu
Žanr

Talsepühi

Jõulõ kutsute vanast "Talsepühi". Jõulu nime tull ildamba vällä Vanast es tiijä Jõulust kiäke midäge, kõik kutsuva Talsepühis. 

Räpina khk, Veriora v, Kirmse k. Koguja Daniel Lepson 1989. ERA II 262, 549 (16)
Žanr

Jõulud tulevad tuppa
Eesti

Jõululaupäev pidi nii suur püha olema, et kõik olid väga vaiksed. Käisid ustest tasa ja rääkisid vaikselt kõik nagu kirik oleks olnud.

Mu isa rääkis, et kui tema oli väike poiss, siis isaisa oli naljamees ja rääkind ikka, et jõulud tulevad tuppa. Siis isaisa ütles, et: "Lähme sanna, sis tulevad jõulud tuppa. Käisid sannan ära ja tulid tuppa. Poiss küsis isa käest, et: "Kus noo jõulu omava?" Isa näitas saina pääle, sääl oli suur must tökati pudel, sellel peegeldus kuis inimesed liikusid tuas. Poiss võttis suure aidavõtme ja lei pudeli katski, et jõulud tuleks tuppa. Kõik tökat jooksis voodisse jõululaupäeva õhta. Ema ütles: "Sa vana Värdi oled ka iks loll." Isaisa oli viguri mees. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Räpina khk, Tiiste k < Karula khk. Koguja Erna Tampere RKM II 348, 16/7 (8)

Eesti
Terade ohverdamine

Viidud "kolmandikuga" teri trepi pääle, siis saab hääd viljasaaki.  

Valitud keelel puudub tõlge.   

Karksi khk, Irmu k. Koguja Olli Jõgever 1960. RKM II 94, 524 (13)

Eesti
Tööriistade liigutamine

Esimesel pühal ruttab igaüks maja peremees kõige päält kodu ja liigutab kõik põllu ristad ära nagu adrad, ägled n,n,e, see pidada töö jõudu tähendama. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Tarvastu khk. H II 25, 319 (23)

Eesti
Võro
Regi

Jõulu ja vana-aasta üüse ei jätetä reke kunagi sõiduvalmis moro pääle, tuu käänetäs alate külüle, muudõ käü vanakuri tuuga sõitman. 

Räpina khk, Veriosa v, Kirmse k. Koguja Daniel Lepson 1939 ERA II 262, 548 (7).

Eesti
Õlle viskamine tuhkhauda

Kui Jõulu hommikul õlut joodi. Kas siis tuhkhauda osa visati?
"Kui hää õlu sai, see vahutas, ja vahtu puhuti maha enne joomist, et savipõrand märjaks ega nilbeks ei saaks, ja Jumalaannet jalgade alla ei tohi laske, siis puhuti vaht pealt tuhkhauda, enne kui jooma hakati."
Kas laulma kah hakkadi, peale joomist?
"Õdagu õks mõni noorõmb laul´ kah!" 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Rõuge khk. Koguja Jaan Gutves E 64587.

Eesti
Põhud

Jõululauba toodi põhud sisse ja siis käis seal hirmus hullamine. Jõulus olid heinad - jõuluheinad, põhud olid uuel aastal. Kui juba tulid laudpõrandad, siis kadus see põhutoomise mood ka ära. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Põltsamaa khk, Neanurme k. Koguja Erna Tampere 1981. RKM II 358, 210 (7).
Žanr

Eesti
Mulgi
Udsi toodi sisse

Udsi toodi sisse, õle jõululauba õhtu. Meil lastel olli uues riide sellän, uue pastla jalan. Oodis es lää magame, õlge pääle panti. Nii olli sis kangesti 

Karksi khk, Sudiste k. Koguja Selma Lätt 1960. RKM II 94, 119 (9).

Eesti
Surnud omaksed tulevad jõuluööl

Jõululaupäeval peab rahvakombe järele öösel tuli põlema ja söök laual olema, sest omaksed, need kes surnd on, pidavat sel ööl kodu söömas käima. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

KV Tartu Tehnikagümn. < Äksi khk, Sootaga v, Kastli k. E 71260 (1)
Žanr