Jõulukuu ja aastavahetus

Jõulud, 25.–27. detsember (7.–9. jaanuar)
Eesti
Jõulud

Jõulud ja talistepühad, muid nimesid ei ole olnud. 

Mulgi
Taliste pühä

Jõulu ja taliste pühä, tõisi nimesit ei ole ollu. 

Paistu khk, Pirmastu v. EKA. Eesti tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Talvepühad

Jõule kutsuti vanasti "talsepühi" – talvepühad. Jõulu nimi tuli hiljem kasutusele. Vanasti ei teadnud keegi jõuludest midagi, kõik kutsusid talsepühiks. 

Seto
Talsepühi

Jõulõ kutsute vanast "talsepühi". Jõulu nime tull ildamba vällä. Vanast es tiijä jõulust kiäke midäge, kõik kutsuva talsepühis. 

Räpina khk, Veriora v, Kirmse k. Koguja Daniel Lepson 1989. ERA II 262, 549 (16). Eesti tõlge: Taive Särg.
Žanr

Eesti
Jõuluhommik

Jõulupüha hommikul aeti vara üles, viidi loomadele leiba. Jõuluhommikul pidi talu rahvas kõik ühes lauas sööma. Kui valgeks läks, tõime jõuluõled sisse. Vanemad inimesed tõid. 

Mulgi
Jõulupühä ommuk

Jõulupühä ommuku aetse vara üles, viisive luumel leibä. Jõulu ommuku pidive talu rahvas kik üten lavvan söömä. Ku valges läits, tõime jõulu udsi sisse. Vanempe inimese tõive. 

Ann Toompalu, 85 a. Selma Lätt 1960. Karksi khk, Polli k/n. RKM II 94, 30/1 (46). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Les Wilson.
Žanr

Eesti
Põhud

Jõululauba toodi põhud sisse ja siis käis seal hirmus hullamine. Jõulus olid heinad - jõuluheinad, põhud olid uuel aastal. Kui juba tulid laudpõrandad, siis kadus see põhutoomise mood ka ära. 

Valitud keelel puudub tõlge.   

Põltsamaa khk, Neanurme k. Koguja Erna Tampere 1981. RKM II 358, 210 (7).
Žanr

Eesti
Jõuluöö õlgedel

Öled toodi sisse, õled jõululaupäeva õhtul. Meil lastel olid uued riided seljas, uued pastlad jalas. Voodisse ei mindud magama, õlgede peale heideti. Need olid siis nii peeneks tehtud et hirmus. Kes tahtis, tõi uueks aastaks uued õled.

Passi löödi. Õlgedest käänati kokku nuut ja lõid passi – laste mäng oli.
Perenaine vahest tõi ise õled, käsitsi pekstud pikad õled, vahest tõi tüdruk kah. 

Mulgi
Udsi toodi sisse

Udsi tuudi sisse, õle jõululauba õhtu. Meil lastel olli uue riide sellän, uue pastla jalan. Uudis es lää magame, õlge pääle panti. Nii olli sis kangesti peenikses tett, et irmus. Kessi tahts, tõi uues aastas uue õle.

Passi lüüdi. Õlgist kääneti kokku nuut ja leive passi, laste mäng olli.
Perenaine vaest esi tõi õle, käsitsi pesset pikä õle, vaist tõi tüdruk kah. 

Tiiu Kadak (snd. Kukk), 80 a. Karksi khk, Sudiste k. Koguja Selma Lätt 1960. RKM II 94, 119 (9). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Les Wilson.
Žanr

Eesti
Põrand jõulu ajal

Igal jõululaupäeval pesti põrand puhtaks. Sirged pikad õled toodi, lapsed seal väherdasid. Keedeti jõuluvorsti. Lapsed ootasid õhtut. Jõulukuusk oli selline nagu oli. Kuusk oli küll igaühel, ehteid ei olnud igaühel. Esimeseks pühaks pühiti puhtaks, uueks aastaks ei olnud õlgi.

Lõuna-Eesti
Põrmand jõulus

Ega jõululaupäe mõsti põrmand puhtast. Sirge pikä ole tuudi, latse sääl väherdiva. Keeditiva jõulu vorsti. Latse oodiva õdagut. Jõulukuus oll´iks sääne-määne kuda olli. Kuus oll´iks igaütel, ehtid es ole egaütel. Edümütse püha maanuti puhtas, uues aastas es ole olgi. 

Põlva khk, Mammaste k. Koguja Selma Lätt 1966. RKM II 209, 155 (32). Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Les Wilson.
Žanr

Eesti
Surnud omaksed tulevad jõuluööl

Jõululaupäeval peab rahvakombe järele öösel tuli põlema ja söök laual olema, sest omaksed, need kes surnd on, pidavat sel ööl kodu söömas käima. 

English
The dead relatives visit home

On Christmas Eve, according to folk custom, the fire must be lit at night and the meal must be on the table because those relatives who have died, are supposed to go home to eat that night.

KV Tartu Tehnikagümnaasium < Äksi khk, Sootaga v, Kastli k. E 71260 (1). Inglise tõlge: Les Wilson.
Žanr