Loodusravi
Vaik, mesi ja pigi kokku segatult olevad ka hää abi paisete kautamiseks, kui ka muude haavade parandamiseks.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui oli vanast kange kõtu valu sõs poletati leib mustaks ja söödi sedä. Ka söödi muste puu süse. Sõs keedeti pruuni paju koort paan väha vee sehen ja joode sõs sedä vett.
Kui kõht on lahti, siis süü kuevatud mustesõstrid.
Lepaurva vesi on kõhu lahtioleku vasta.
Kitspaakspuu1 koor on kõhu lahtioleku vasta.
1 Harilik paakspuu või türnpuu.
Harilik paakspuu. Alder buckthorn. Foto: Taive Särg 2017.
For diarrhoea, you must eat dried black currants.
Alder catkin water is good against diarrhoea.
The bark of the common buckthorn and alder buckhorn1 are good against diarrhoea.
1 Frangula alnus, Rhamnus catharticus.
Viimasel (lihavõtte) pühal võetakse taimed, kuivatatakse ära ning hõõrutakse pulbriks. Saab seda pulbrit armastatule sisse anda, siis on kindel, et see armub sisseandjasse. Veel, mille sees taimi keedeti on tervendav mõju.
Valitud keelel puudub tõlge.
See kepp, millega uss enne jüripääva maha löödud, hoitud ohuks üleval. Kui uss suvel kedagi juhtunud nõelama, siis vajutud selle kepiga nõelatud kohta kolm korda. Sest loodetud seda abi olevat, et nõelatud koht mitte üles ei paistetaks ega liiaste ei valutaks.
Valitud keelel puudub tõlge.
Ussihammustus seoti kinni, et edesi es lää ja ka imeti välla terve suuge, aga terve suu pidi oleme. Noaga lõigati terve hammustatu koht välla, seda ma ole kah kuulu.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kuuvalgusega ravimine toimus öösel kella 12 ajal ehk jälle vanas kuus ja peeti ka vanakuu viimast reedet tähtsaks.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kui täiskuu aknast sisse paistab, siis pidavat kuu paistelt võetud purudega akna all käsnasi oorutama, kui nii kolm õhtud tehtavat, siis kaduvat nad ära.
Valitud keelel puudub tõlge.
Hukka lännu haav, mis mustuse tagajärjel koledasti paistetama ja mädanema läinud. Niisugusel juhtumisel olnud kapsaleht kõige parem rohi, mis nagu ta räägib, haava puhta hoidnud ja koori ehk „kuuri“ pealt ära ei lõhkunud, kui juba mädanemine ära jäi. Nagu kapsalehtki, olnud paiseleht. Paiseleht, küpsetatud sibulad, mage rasvanahk ehk pekk tarvitatud ka paisete korral, kus juures paiseleht siis tarvitusele võetud, kui paise juba jooksma läinud.
Halltõbi vaevanud kaua aega meest, mees teinud oma riietest kuju ja poonud toaukse ette ülesse, hallitõbi tulnud ja ütelnud: "Rumal mees, poos ennast sellesama pärast ära! Ma oleks täna öösel isegi ära läinud, kodu ube tegema." Mees teinud ka teine päev ube, oad kasvand kui käevarred ja olnud seest kõik ube täi.
Malaria had troubled a man for a long time. He made a statue of his clothes and hung it in front of the doorway. The malaria came and said: „Stupid man! He hung himself up for this! I would have gone away tonight anyway, to cook beans at home.“ The man planted beans another day, and they grew like arms which were all full of beans.
Kadaka musta marja vett võeti siist valu vasta.
Kadakaokstega suetsutadi majasid, et haigused ära kaoks.
Kadakamarjad. Juniper berries. Foto: Taive Särg 2017.
Black juniper berry water was taken for pain inside.
Houses were smoked with smouldering juniper branches to make diseases disappear..
Birch leaf vodka relieves inside pain. When the leaves are mouse-eared in the spring, they are picked from silver birches. There was birch leaf vodka on every farm in the old days.
Kaselehe viin siist valu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on, siis korjatasse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaselehe viina igas talus.
Birch leaf vodka relieves inside pain. When the leaves are mouse-eared in the spring, they are picked from silver birches. There was birch leaf vodka on every farm in the old days.
Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.
Pine blossoms are good for tuberculosis and consumption.
Vanasti, kui kanad munad ära söönd, suetsutud neid pääsuksepesadega.
In the old days, if chickens had eaten up their eggs, they were smoked with smouldering swallow's nests.
Nõiasõnad roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu.1
Praegu enam ei ole meie ümbruskonnas olemas niisuguseid sõnaarste, nagu oli seda paarkümmend aastat tagasi. Siis elas Põlva kihelkonnas Peri vallas Naruski külas kuulus nõid ehk sõnaarst nimega Johan Palo, rahvanimega "Juto", kes jäi viimati lolliks hakas algul naisterahva riideid oma ihu ligi kandma ja viimati kandis juba avalikult naisterahva undrukut. Suri vist aastal 1923 ära. Ta oli oma arstimisega kuulus ka kogu Räpina kihelkonnas. Ja igaüks, kes tema poole abiotsima läks, kinnitas seda, et tohtrite käest nemad abi polevat saanud, aga "Juto" olevat oma nõiasõnadega terveks teinud. Juto oli tuttav ka minu naiseemaga Mari Ortusega, kelle käest tema oli nõudnud üht vana undrukut ehk seelikut, et kui selle temale annad, siis ta opab omad nõidumised sellele ära. Mari Ortus oli siis annud temale ühe vana pruugitud undruku ja siis oli õpanud temale järgmisi nõidumise kunste ja sõnu:
Roosi ja teiste ülespaistetatud kohtade vastu võetakse paks sinise värviline paber sinna kirjutatakse hariliku musta pliiatsiga järgmised tähed järgmiselt:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
Siis hõõrutakse need tähed pliiatsiga täitsa üle, nii et kirjatähti üldse sugugi tunda ei ole. Võetakse siis see niimoodi valmistatud paberi tükk pannakse haige koha peale seotakse rätikuga kinni ja lastakse seal olla nii kaua kuni paistetus alanema hakkab ja valu väheneb ehk täitsa ära kaob.
Loomadele ülespaistetanud kohtade vastu tehakse järgmiselt: Võetakse samuti paks sinise värviline paberi tükike ja kirjutatakse samasugused tähed samasuguses järjekorras peale ja hõõrutakse samuti pliiatsiga üle mustaks nii et tähti enam tunda ei ole, võetakse siis umbes teelusika suurune tükike searasva hõõrutakse selle nõiutud ehk kirjutatud paberi peal täitsa läbi ja sitkeks ja pannakse ühes selle paberiga tühja tiku toosi sisse ja viiakse haige loomani, kas olgu see loom siis kas kümme sammu ehk kümme kilomeetrit kaugel. Võetakse siis see nõia salv tikutoosi seest välja pannakse loomale haige koha peale nõnda, et paber väljapoole jääb ja rasvaga pool vastu haiget kohta jääb ja seotakse kõvasti rätikuga loomale haige koha peale. Lastakse olla seni kuni püsib ehk paistetus alanema hakkab.
1 Roos on äge nahapõletik.
Incantations against the spots of erysipelas and other swollen spots.1
Nowadays there are no longer such incanting healers in our neighbourhood as there were a couple of decades ago. Then, in Naruski village, Peri borough, Põlva parish, there lived a famous witch or incanting healer Johan Palo, nicknamed Juto, who in the end became a fool and started to wear women’s clothes next to his skin until at last he openly wore a women’s skirt. He probably died in 1923. He was famous for his healing throughout the whole of Räpina parish, and everybody who had sought his help could confirm that they had no help from doctors but that Juto had healed them with his incantations. Juto also knew my mother-in-law Mari Ortus from whom he had asked for an old skirt, in return for which he promised to teach her the bewitching spells. Mari Ortus had then given him one old worn skirt and he taught her the following bewitching arts and incantations:
Against the spots of erysipelas and other swollen spots you must take a thick piece of blue paper and write there with a line pencil the following letters as follows:
S A T O R
A R E P O
T E N E T
O P E R A
R O T A S
Then these letters are rubbed with a pencil so that they can no longer be understood. Then the piece of prepared paper is put on a diseased spot and tied there with a shawl. It is to be kept in place until the swelling starts to go down and the pain reduces or disappears completely.
For animals, the swollen spots are treated as follows: Another piece of thick blue paper is taken and upon it is written the same letters, in the same order, and rubbed until black so that the letters can no longer be seen. Then a teaspoon sized piece of swine fat is taken and rubbed onto the bewitched or written paper, until it is completely absorbed, put into an empty matchbox, and taken to the sick animal, be it ten steps or ten kilometres distant. Then the magic ointment is taken out of the matchbox and applied to the animal so that the paper is on the outside and the greasy side is against the diseased part, and tied there tightly with a shawl. It is kept in place for as long as it lasts, or the swelling starts to decrease.
1 Flushed (reddish) skin diseases were called 'rose'.
Uss oli lehma hammustanud. Pruudi laulatuse müts ja rätt pandi lehmale ümber pää ja lehm sai terveks.
Valitud keelel puudub tõlge.