Hingedeaeg, sanditamise aeg
Peale mihklipäeva tuleb lumi maha. Selleks ajaks peavad kõik tööd tehtud olema.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mihklipäevaks tapeti oinas. Tehti õlut ja peeti püha. Käidi perest perre.
Valitud keelel puudub tõlge.
Viljakoristamine hakkas ussimaarjapäevast. Selle pidi lõpetama mihklipäevaks. Siis algas rehepeks.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mihkel manitseb: Kartulid üles. Õieti peavaks mihkliks kartulid juba maast olema üles võetud.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mihklipäeväs peät olema naaris kooban ja naine kolgan.
Mihklipäeva öösel kaalikas kasvab villase lõnga veel katki. Seda öeldi.
Valitud keelel puudub tõlge.
Vanad inimesed on seda rääkinud, et mihklipäeva öösi on vanakurat taevast alla visatud. Tema olnud sääl see paha ingel.
Valitud keelel puudub tõlge.
Sadab madisepäeval lume, siis tuleb mihklipäeval talv maha.
Valitud keelel puudub tõlge.
Hingedepäeval laseb peremees rooga valmistada surnud omaksete hingedele. Road pannakse kas sauna, või mõnesse tühja ruumi. Hilja õhtul läheb peremees sinna tuld näitama, ühtlasi kutsub ka nimepidi õhtusöögile kõik teadaolevad surnud sugulased.
Valitud keelel puudub tõlge.
Ingesandid olid valges riides. Toki otsas oli riidenuts, see oli näoks maalitud, rätt pääs. Seda oiti kõrgel toki otsas või kätega üle pää. Ing ei laula ju, muidu teeb koledat äält. Ingedega koos käis tuhkapoiss – tehti niisugune koonuk, see visati sisse, soovitusekiri oli kaasas, kas ääd või alba sooviti. Närudest tuhakott oli pääks.
Kui hinged vankrega lähevad, siis tuleb rutuline ja soe kevade.
Hinge õhtutel viidud sauna laudule pudru ja ütledud: „Noh, hingekesed tulge sööma“.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mia olen ise kah inges käinu, laulsime:
Sel vaiksel, kenal õhtul
üks selts on liikumas,
kes enge aja õhtul
käib ümber ulkumas.
Valged linad ümmer. Ku sisse lasti, sis tantseve. Tegid ulakut kah, panid nõgised kindad kätte, sis määrsid sedäsi inimesi. Ingel vahel anti õunu. Käiti ruttu ärä, ega kaua es olda. See om iki niivemp asi.
Ingesandi laulsiva:
Nüid om inge siia saanu, uu-uu-uu,
keda ammu siia oodet, uu-uu-uu,
siia oodet, siia vaadet.
Kaeme ruttu, katsum ruttu,
et saaks saaki salajasse.
Peame ju tagasi olema kella kaheteiskus.
No valges rõivis ikki peavad olema. Neile anti ikki midagi, nagu käkke või kuuke. Ütel kohal oli viit välla ja mõni oli vigurt tennu ja kõnelnu vastu, et „toonu ikki rohkem kah, et mul om teisi inge viil“. Sääl talun ikki viit, kus om ilja surnd või sedasi.
Hinged pidid käima. Sellised sügistuuled, kui vingub või koputab maja pihta, et siis too hing käib kodus vaatamas. Ikka hingedeaeg oli sügis.
Valitud keelel puudub tõlge.
Märt matab,
Kadri katab,
Andres harutab,
Toomas toristab,
Peeter pistab pulga ette.
Seletus. Nimed tähistavad pühakuid, kelle nimega seotud kalendripühade järgi saab jälgida talve saabumist. Mardipäeval sajab lund, kadripäeval külmetab, Andresepäeval sulab, Toomapäeval voolab vesi ja Peetripäeval külm sulgeb selle.
Martin buries,
Catherine covers,
Andreas unravels,
Thomas slurps,
Peter closes with a stick.
Comment: The names are of various Saints whose calendar holidays are associated with the changing weather. St. Martin and St. Catherine bury the land under snow, St. Andreas brings a thaw, while St.Thomas causes the ice to melt and flow and St. Peter stops the flowing meltwater by blocking it with his stick.
Ka vanad eestlased käisid, nagu muudki, ka kadri- ja mardipäeval kostümeeritult ringi. Mardipäeval oli lõbu laialt. Siis tulid neiud ja noormehed kokku, panid kasukad pahupidi selga, torumütsid pähe, valiti endile vanemaist ninamees, ja siis hakati käima talust tallu. Kui oli ilus talvine ilm võeti regi ja terve mardisantide koorem sõitis reega tallu. Talu ukse taga lauldi ja paluti sisselaskmist. Laulus kiideti pereisa ja pereema. Sisse lasts hakkasid nooremad tantsima, kuna ninamees laulis ja andeid palus. Mardisantidele anti keedetud ube ja herneid. Ka raha anti. Talust lahkudes, kus hää pererahvas, lauldi ja kiideti pererahvast. Sooviti perele pikka iga. Sooviti, et talus kõik hästi läheb, et lammastel tallesid oleks, ja et sügisel palju vilja saaks. Lahkuti rõõmsas meeleolus ja mindi jälle teise tallu. Aga talust, kust palju ei antud, tehti talurahvale vingerpusse. Ehk jälle, kui rikkast talust vähe või sugugi andeid saadi, siis maksti kätte, et miks pererahvas nii paha oli. Kui küla läbi oli käidud, siis jagati raha omavahel ja mindi lõbutsema. Kadripäeva kombed on üldiselt samad, ainult riietuti ilusamini ja naiselikumalt.
Valitud keelel puudub tõlge.
Märdis käisid poisid ja tüdrukud koos. Kõik olid väga ehitet, kudas keegi mõist. Vanasant oli kaasas kotiga. Taga usse lauldi:
Laske sissi märdisandi,
märti, märti,
märt om tullu kaugelt maalt,
lumi om rikkun loogakirja,
sadu om rikkun saaniteki.
Mardis käisime küll:
Laske sisse märdisandi,
märti ja märti,
märdil küüdse külmeteve,
märdil varba valuteve!
Märt om tulnu kaugeelta,
ümmer kuu kumeruse (kumarigu),
läbi soo sipa-sopa,
läbi luha lipa-lopa.
Kui sisse said, sis visati liiva sisse, et:
„Sisse viskan viljaõnne!.“
Kui sisse es saa, sis sõimati, et:
„Susi sitku su supipatta!“
Mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulusse.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mardipäeval ei tohi teha tööd, vaid tuleb pidada püha. Kui peetakse püha, õnnestub põllutöö hästi. Kui pidada püha kadripäeval, õnnestub karjapidamine. Sellest ka vanasõna: Mart käib üle maa ja Kadri üle karja.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mardisandiks käisid rohkem mehed, kui naisi oli, siis nee olid meiste riides.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mardi- ja kadrisandis käisime küll. Kasukas oli pahupidi seljas ja midagi oli pääs ka. Näod maskeerisime ära. Meil oli põiepill ka kaasas, kui sandis käisime.
Sageli peeti mõnes talus mardi- ja kadriõhtul tantsutralli, kus enamus osavõtjaid oli maskideta. Tantsiti, mängiti ringmänge ja sageli ka muid mange (pandilunastamisega).
Valitud keelel puudub tõlge.
Kadrid jooksid samuti, naised enamasti olid, mõned mehed olid ulkas, naesterahva riidis. Tegid ikka: katri-katri-katri.
Kadris käiakse õhtul enne kadripäeva. Riidesse pannakse karnevalikult, kenasti, kuid nii, et ära ei tunta. Kaasa võetakse suured kotid. Käiakse perest perre ja lauldakse ukse taga kadrilaule. Palutakse külakosti.
Valitud keelel puudub tõlge.
Kadernasandi omma valgih rõivih. Mardisandi musteh rõivih, mehil naiste rõiva, naisil meeste rõiva säläh.
Mardi- ja kadripäeval käidi mööda küla jooskmas. Enamasti jalgsi. Kui taheti, et hästi pikad linad kasvaksid, mindi ka hobustega kaugemale. Rõivad oli mardipäeval mustad, kadripäeval valged. Valged riided pidasid lund tähendama. Riided kaunistati värviliste paberitega, näo ette pandi maskid.
Valitud keelel puudub tõlge.
Mardis ja kadris käidi. Kasuk oli teistpidi sällän ja maskid ehen. Kadrid ollid äste illusad. Pluuse oli paelte ja värviliste lõngadega üle tettu ja kleit oli samblatutakutega ehitud. Kui mardid või kadrid sisse tulivad, sis ütlesid:
Viska sisse viljaõnne
karjalauta karjaõnne
lambalauta lambaõnne
kadrid tulnud kaugelta
katri, katri
üle soo sipa, sapa
üle vee vipa, vapa
kadri küüne külmetava
ta varbaotsa valutava.
Perenaine naisukene
ava usta Annekene,
liiguta linki Leenakene
kadri tahab kanamunada.
Kui sisse es lasta, sis na needsiva ja sajatava.
Mardipäeva ümber udune pime aeg. Siis käinud hinged kodus sel ajal. —
Mardipäeva ümber udune pime aeg. Sis käinuva inge kodun tol aal. ---
Mardipäeva pidamine seisab ühenduses surnud inimeste hingedega, kes vanarahva usu järgi kodus söömas käivad.
The celebration of St Martin's Day is associated with the souls of the dead who, according to ancient beliefs, go home to eat.
Jüri kihelkonnas Nabala valdas ustakse seda, et ära surnud inimeste hinged käia Mardi päeva ajal veel kottu süüa tahtmas. Kurnal pole seda kuulda olnud.
In Nabala parish, Jüri municipality, it is believed that on St Martin’s Day the souls of dead people still visit the house to eat. This has not been heard of in Kurna village.
Mardiõhtu. Keedeti liha ja käkki ja pandi vanatontidele kambri otsa. Üks mees oli need ära söönud ja liuda kusenud.
Märdiõdak. Keedeti liha ja käkki ja pandi vanatontele kambri otsale. Mees oli söönu ära ja kusenu liuda.