Hinge rändamine

Hingetuul

Sureb keegi, siis avatakse surnutoa aken, et hing hõlpsasti välja pääseks. Tookordset puhuvat tuult nimetatakse hingetuuleks.

PIlt/Pic

Eisen_käsikiri_HIngetuul

Pärnu khk, Sauga v. Koguja: Pärnu poeglaste gümnaasium 1932. E 85, 78733 (1). Inglise tõlge: Taive Särg.

Hing liigub metsas tuulehoona

Kuskil talus olnud naine raskesti haige. Sealt talust olnud keegi väljas. Koju tulles läinud temast metsa vahel mööda äkiline kõva tuulehoog. Koju jõudes leidnud haige surnud. Arvatud, et see tuulepuhang olnud surnu hing.

 

 

Pilt/Pic
E_Stk_14_Surnu_hing

 

Anna Bergmann, 66 a. Vändra khk, Vana-Vändra v. Koguja Linda Pärt 1922. E, StK 14, 24 (29). Inglise tõlge: Taive Särg.

One mother noticed that when the baby breathed its last breath, it was as if a kind of wind had gone out of the window. The flower petals just rustled.
 

Suremise puhul

Üks ema pannud lapse suremise puhul tähele, et kui laps viimast korda hinge tõmbanud, siis ühtlasi nagu mingi tuuleõhk läinud aknast välja; lilledel lehed "lõhisenud" kohe.

PIlt/Pic
Hinge_rändamine
Meelespea ehk lõosilm. Forget-me-not. Myositis. 

 

Miina Krüiman, 63 a. Peetri khk, Esna v, Ammuta k. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1927. E, StK 40, 240 (91). Inglise tõlge: Taive Särg. Foto: Taive Särg 2023.

Hing uitab toa ümbruses

Hing uitas mõne aja toa ümbruses nagu jumalaga jättes, siis läks ära.

Pilt/Pic
Kambri_sisevaade
Kambri sisevaade. The room of the farmhouse.
Simuna khk, Paasvere v, Rahkla k. Koguja Kalvi Johannes Õis 1940. ERA II 279, 280 (91). Inglise tõlge: Taive Särg. Pilt: Paduvere talumuuseumi rehielamu, pärit Põhja-Tartumaa Villakvere külast. ERM Fk 2917:16, ERM, http://www.muis.ee/museaalview/909221.

Hing elab nelikümmend päeva maa peal

Inimese hing elada nelikümmend päeva veel maa peal pärast surma, siis vast võetakse teda taeva.

*
Jõelähtme khk, Ihasalu k. Koguja Gustav Kaasik 1909. E 46395 (95). Inglise tõlge: Taive Särg.

Hinged käivad saunas vihtlemas

Surnute hinged käinud vanasti saunas vihtlemas.

Pilt/Pic

Otepää khk. Koguja Matthias Johann Eisen 1932. E 8°10, 84 (355). Inglise tõlge: Taive Särg.

Hinge-liblikas

Vanarahva jutu järgi peetud üht hahka liblikakest "hinge-liblikaks", kes olevat inimese "hing" ja lendlevat enne inimese surma tema haigevoodi ümber, ning hiljemgi käivat kadunukese "hingena" veel mõnda aega kodus, oma sugulasi ja oma vana kodu vaatamas. Sellepärast on siis vaja hoolega tähele panna, et keegi seda väikest hahka liblikat ei tapaks, see hävitavat ühe inimese hinge. Väikse "hinge-liblika" tegevus olevat kõige selgemini näha inimese suremise ajal. Kui keegi on hinge heitmas, siis tee pajaauk lahti ja pane vesi kausiga pajaaugu peale, aga ise jää kuskile salajasse kohta vaatama. Siis olevat selgesti näha, kuidas hing haha liblika kujul hingeviija (vist ingli) käes on, kes viib ta läbi kausis oleva vee ja nõnda kõigest patust puhtaks peseb, puhta valge räti sisse paneb ja siis taevasse Jumala juurde viib. Sel kombel käivat hing ka pärast surma kodus, omakseid vaatamas, ja ta ei lendavat kunagi ühegi räpase asja peale.

Letiseauk_Türi
Leitseauk (rehealuse ja rehetoa vahelises seinas). Türi khk, Väätsa v, Ülejõe k, Mäeküla t. Joonestas Lembit Lepp 1973. ERM EJ 322:34, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/713353

 

Võro
Henge-liblikas

Vana rahva jutu perrä om üts ahk liblikakene „henge-liblikas” arvatu, kes esi inemise „heng” pidavat olema ja enne inemise koolmist ümbre tõbidse aseme lendelema, nink ka peräst, kui kadonu „heng”, veel mõni aig perän koton käuma, ommi sugulaisi ja omma vanna kotust veel kaema. Selle pärast om sis vaija hoolega tähele panda, et keäki seda väikest ahka liblikat ärä ei surma – see kaotavat jo üte inemise henge ärä. – Väikese “henge-liblika” tegevüs ollev inemise koolmise man kõige selgembal nätä. Om keäki henge heitmisel, sis lase paja1 vallale ja pane kausiga vesi paja1 pääle, ent esi jää kohegi salajahe paika vahtima. – Sis olevat selgeste nätä, kuis heng aha libliku näol henge viija (vist engli) käen om, kes teda läbi kausin olevast veest viip, ja nii viisi kõigest patust puhtas mõsep, puhta valge närdsu sisse panep ja - sis taivahe Jumala mano viip. – Sel kombel käüvat heng ka peran surma koton, omatsid kaeman, ja ta ei lendavat kunagi ütegi ropu asja pääle.

1 pajaaken, leitseauk

 

pajaaken
Pajaaken. Setomaa, Meremäe v, Tsilli (Jankina) k, Paavel Mattise t. Joonistas  Heino Arumaa (Blaubrück) 1935. ERM Fk 1776:21. http://www.muis.ee/museaalview/607025
Vastseliina. Koguja Jaan Sandra 1894. H I 6, 245/6 (4). Eesti ja inglise tõlge: Taive Särg.

Eluhiir

Inimese hing tulla vahel magamise ajal inimese suust välja hiire näol. Mõnikord võida inimese kehas tähele panna, kuidas hiir siis liigutab. Öeldakse, et kehas on eluhiir.

 

Pilt/Pic
Eisen_käsikiri_8_12

 

Rakvere khk. Koguja Matthias Johann Eisen 1932-1933. E 8°12, 91 (298). Inglise tõlge Taive Särg.

Elulutikas

Kui inimesel naha all nagu miski väike tükike vahetevahel liigutab/väriseb (enamasti silma ümbruses), see on elulutikas. Kui lutikas liigutab, siis inimene hakkab elavamaks minema.

 

 

English
Life-bug

When a kind of small piece under the skinflutters occasionally (usually around the eye), it is a life-bug. When the bug moves, the person starts to feel more alive.

Mihkel Kaevalt, 74 a. Simuna khk, Muuga k. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1929. ERA II 13, 412 (37). Inglise tõlge: Taive Särg.

Hing lahkub kärbsena kehast

Kudima kandis juhtunud see lugu. Üks mees maganud ja teised näinud, kui üks kärbes lendas suust välja ja lendas veepangi sanga pääle ja sang olnud nöörist, ulatanud vette ja kärbes ka kukkunud vette, rabelenud seal. Mees voodis liigutas ennast ja oigas. Kui kärbes välja sai, lendas jälle suhu tagasi. Ja mees tõusnud üles ja rääkinud: “Mina läksin üle jõe ja purde palk oli vee sees ja mina kuidagi üle ei saand ja keegi appi ka ei tulnud.

 

Pilt/Pic
Pang_nööriga
Pang. / A pail

 

Jaan Karm 64 a. Tartu-Maarja khk, Kavastu v, Kavastu vanadekodu < Kodavere khk. Koguja Richard Viidalepp (Viidebaum) 1932. ERA II 54, 190 (179). Inglise tõlge Taive Särg. Pilt: Pang. Setomaa. Joonistanud Viktor Reier 1903. ERM EJ 50:29, Eesti Rahva Muuse

Hing läheb linnu sisse

Kui vanapoiss ära sureb, läheb ta hing linnu sisse, kes nii laulab: "putt pea lutt, pea otsas tutt".

 

English
The soul goes into the bird

When a bachelor dies, his soul goes into the bird that sings like this: "chick in the head, tuft on the head". 

Anseküla khk. Koguja Friidu Peeters 1891. H II 41, 377 (27). Inglise tõlge Taive Särg.

Vile tuul

Vile tuul, milles arvatakse poonud inimese hing olevat.
 

English
Bitter wind

A bitter wind, believed to be the soul of a self-hanged person. 

Karksi khk, Ainja k. Koguja Leida Lepp 1932-1933. KKI, WS. Inglise tõlge: Taive Särg.

Jumala hõng

Tuul - jumala hõng, jumal oma hõnguga.

English
The breath of God

Wind – the breath of God, God with his breath.
 

Setomaa, Kuulja v, Väike-Kuuliski k.Koguja Paulopriit Voolaine 1929.  ERA II 21, 75 (4). Inglise tõlge Taive Särg.
Žanr

Eesti
Nagu Kurat hinge peale

Nagu Kurat hinge peale, nii on ahne raha peale. 

Lõuna-Eesti
Nigu Halv hinge pääle

Nigu Halv hinge pääle, nii ahnõ raha pääle.

Setomaa, Satseri v. Koguja V. Savala 1887. ERA II 174, 478 (25). 791.Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Last hoia kui hinge

Last hoia kui hinge, aga raputa nagu õunapuud, siis tuleb hea laps.

Seto
Last hoia ku hinge

Last hoia ku hinge, a raputa ku uibot, sis saa lat's.

Setomaa, Mäe v, Võõpsu k. Koguja V. Raud 1938. AES, 9. 5541. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Pehme keel

Pehme keel petab, hea hing annab.

Lõuna-Eesti
Pehme kiil

Pehme kiil pett, hää hing and.

Setomaa. Koguja Julius Mägiste 1932-1939. KKJ VS. 8617. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Hundi ja sea käest

Hundi ja sea käest ei pääse hing ka ära.

Lõuna-Eesti
Soe ja tsia käest

Soe ja tsia käest päse-ei hing ka arq.

Vastseliina khk < Setomaa. Koguja Jaan Sandra 1900. H II 63, 415 (1096). 10806. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Vaesele annat

Vaesele annad, hingelaua peale paned. 

Lõuna-Eesti
Vaesele annat

Vaesele annat, hingelavva pääle panet.

Vastseliina khk < Setomaa. Koguja Jaan Sandra 1900. H II 63, 398 (755). 13099. Eesti tõlge: Taive Särg, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Eesti
Kes vana pattu mäletab

Kes vana pattu mäletab, see oma hinge unustab.

Lõuna-Eesti
Kia vana pattu mäletas

Kia vana pattu mäletas, tuu umma hinge unetas.

Vastseliina khk. Koguja Jaan Sandra 1898. H II 61, 854 (88). 13327. Eesti tõlge: Mathilda Matjus, inglise: Maarja Villandi-Reiljan.
Žanr

Petseri surnuaial

 

Eesti
Söömine haudadel Petseris
English
Eating on the grave in the Petseri cemetery, Setomaa.
Foto: Vilhelmine Säägi 1936. ERA, foto 641.
Žanr

Mõisahärra Stryke kabel
Von Strykide matusekabel Riidaja mõisas ja selleni läbi metsa raiutud juurdepääsutee.
Eesti
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane metsas on vana Striike matusekabel, mille asemel oli veel varem  üks teine vanem kabel, ja selle vana kabeli ajal maeti kõik surnud kabeli alla keldrisse, mis uue kabeli tegemisel jäeti selle põranda alla.
    Aga vana tige Läll, kes kõiki piinas ja kelle surm ajas terve mõisa musti vareseid täis, maeti kabeli kõrvale keldri moodi müüritud auku ja see auk või haud müüriti pärast ka pealt kinni, et kuri hing välja ei saaks.
    Ning tema hauale ei pandud isegi mitte risti tema kurjade tegude pärast, vaid pandi müüri peale tehtud künkale saksakeelne kivitahvel, kuhu peale oli raiutud, et La seisku hauas paigal.  Aga siiski käis ta veel kodus ja põrutas iga öösi häärberi ukse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoiaks ja põlde kõvasti hariks.
    Hommikul vara luusis ta mööda vilja ja uuris, kuidas see kasvas. Ükskord oli peale rahva ka härra ise näinud, kui kooljas kõndinus kaeru pidi ja tõmmanud pööriseid läbi sõrmede, nagu oles ta teri maha roobitsenud. Ja härra läks ära Pollisse elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidajasse elama. Tema laskiski vana kabeli asemele ehitada uue, millele rist otsa pandi ja must ingel ette valvama.
    Vana Läll kaevati aga sellest august välja, sest talle müüriti uus keldri moodi haud, kuhu sisse ta koos prouaga pandi. Haud aeti mulda täis ning selle müür ehitati pealt kõvasti kinni. 
    Ja sellele hauale pandi veel uus saksakeelne tahvel peale, millel oli väljatuleku keeld kõvemini sisse raiutud, - ja vana Läll ei tulnudki pärast seda oma keldrist enam välja.

Mulgi
Põrgulaane kuri kummitus

Põrgulaane mõtsan om vana Striike matuse kabel, mille asemel olli ennembi veel üits tõne vanem kabel ja selle vana kabeli aa mateti kik koolnu kabeli alla keldrisse, mis jäeti uue kabeli tegemisel selle põrmatu alla.
    Aga vana tige Läll, kes kikki piinas ja kelle koolmise aas terve mõis kogus täis musti varesid, mateti kabeli kõrva keldri moodu müürit auku ja see auk vai haud müüriti perast ka päält kinni, et kuri heng välja ei saas.
    Ning tema hauale es panda esigi risti mitte ta kurja tegude perast, vaid panti müüri pääle tett künkale saksakeelne kivi tahvel, kohe pääle olli raat, et Läll hauas paigal seisku. Aga siski käis ta veel kodun ja põrut ega ööse häärberi usse pihta ning karjus pojale, et see ta mõisat ilusti hoidku ja põlde kõvasti harigu.
    Hommiku vara luuse ta vilja mööda ja vahte, kuda see kasvave. Üte kõrra olli pääle rahva ka härra esi nännu, ku koolja kõn’dnu kaaru pidi ja tõmmanu poorisid läbi sõrme, nagu oles ta teri maha roobitsen. Ja härra läts ära Polli elama, ning alles tema vanem poig tulli Riidaje elame, kes laskegi vana kabeli asemele uue ehite, millele rist otsa pandi ja must ingel ette vahtma.
    Vana Läll kaevati aga sest august välja, sest tal müüriti uus keldri moodu haud, koe ta üten provvaga sisse pandi ja mulda täis aeti, ning selle müür sis päält kõvasti kinni tetti.
    Ja sellele havvale pandi veel uus saksakeelne tahvel pääle, millel oli väljatuleku keeld kõvemine sisse raiut ja vana Läll es tulegi pärast seda oma keldrist välja.

Andres Veltmann, 60 a. Helme khk, Riidaja v. Koguja Hans Martin 1942. ERA II 303, 352/4 (12). Eesti ja inglise tõlge Taive Särg. Foto: Mihkel Leetmaa 1996. EVM N 398:97, Eesti Vabaõhumuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalv