Uni, magaja

Kui unes surnu on kodus ja küsib endale midagi süüa või asja kaasa, siis kas tuleb sellest asjast puudus või viib ta selle inimese kaasa, kelle asja ta tahab.

Kui unes kedagi nimepidi hüütakse ja sa vastu kostad, pead varsti ära surema. See olema surm, kes hüüdis. Kui sa aga vastu ei kosta, ei sa ta sulle midagi teha.

Vanasti kaks hobusemeest käinud veskis Rakveres. Rakvere tee ääres oli paeauk, kus vesi sees ja kus hobusemehed endi hobuseid jootsid ja ise lõunat pidasid. Teine mees olevat väga unine olnud ja jäänud kohe norskama, suu laiali. Teine mees süües vaatas sinnapoole ja nägi, et mis see tähendab, et magajale lendas mesilane suhu. Natukese aja pärast lendas mesilane suust välja. Veeämbri sanga pealt ära lendas paekivide vahele, kus ennast ära kaotas. Sellega lõpetas teine mees söömise ja erutas magaja üles. Ja magaja rääkinud, et ta ilusat unenägu näinud. Ta olevat sõitnud üle mere suurde paekaljusse ja seal olnud palju kuld- ja hõberaha. Siis küsinud teine mees: "Kui sa selle raha omale saaksid, kas sa mulle ka annaksid?" Siis teine mees rääkinud loo ära, mis tema näinud mesilase käigust ja hakanud sealt paekivide alt kraapima, kus mesilane enese ära kaotas ja leidsid sealt pikapeale rahakasti ja olevat teinud raha pooleks, millega üks mees Rakveresse ehitas kahekordse maja ja teine mees ostis maale endale popsitalu.

Igal inimesel olevad kaks hinge. Teine hing seisvad kuni surmatunnini inimese sees paigal, teine käia magamise ajal väljas. Reisija hinge tegudest ja rändamistest sündida keik unenäud. Korra heitnud peremees [ja] poissi peale lõuna söömise õue peale maha leiba luusse laskma. Peremees jäenud varsi raskeste magama, poiss ei saanud unega niipea toime. Natukese aja perast näinud poiss peremehe peale vaadades: magaja suust tuli üks veike valge liblikas välja ja tõusis lendu. Poiss karganud maast üles ja hakanud vaatama, kuhu liblikas läheb. See kõndinud esite nende magamise aseme lähedal olevast veega täidetud pangist vangu mööda üle ja hakkas siis ligema metsa poole lendama. Poiss silmnäul taga järele. Metsa jõudes keerlenud liblikas keeru ühe vana tammekännu ümber ja pöörnud tuldud teed koju poole tagasi. Poiss ikka järel. Õue peal läinud liblikas jälle pangi vangusest üle ja tükkinud peremehe suust tagasi sisse. Peremees ärkanud selle peale üles. Hakanud siis poisile kõnelema, kuidas ta unes silda mööda suurest jõest üle läinud ja seal ühe tammekännu juurte alt hulga raha leidnud. Poiss ei lausunud peremehele oma metsaskäigust sõnagi. Õhtu läinud teine liblikast tähendatud kännu juure. Leidnud varsi suure raha ka üles. Nõnda sai poiss hinge järel käimise läbi korraga rikkaks meheks.

Vanal ajal ühel suil heinaajal Rõngu Savisoos heitnud kaks heinalist pääle söögi ühe vana mahamurdunud kõrge kasekannu varju natukese puhkama. Üks jäänud kohe magama, tõisel aga ei tahtnud uni nii ruttu tulla, vaid jäänud mõteldes vähe suikuma. Tüki aja pärast hakanud ta naaber, kes raskeste magama oli jäänud, läbi une ümisema. Seda kuuldes hakanud ta teda pool-pilukile silmitsema. Pärast ümisemist näinud ta, et üks valge liblik ta naabri suust välja lendanud ja kõrval oleva kasekannu ümbre ringi (tsõõrit) lendama nakanu, kuni viimaks kannuõõne sisse ära kadunud. Tüki aja pärast tulnud liblik õõne seest välja, lendanud mõne korra jälle ümbre kannu ja läinud siis keereldes ta naabri suust sisse tagasi. Sel korral nakanu ta jälle kaunis kõvaste ümisema. Perast ümisemist äratanud ta tema magamast üles ja küsinud, mis tal viga olla ja seletanud ka ära, kuidas liblik ta suust välja lendanud ja ringi käies kõrval seisva kasekannu õõne sees käinud ja sealt siis jälle ta suust sisse tagasi läinud, kuna ta ise sealjuures ümisema nakanu. Siis rääkinud ta naaber, kuidas ta und näinud ja unes temale juhatedu, et selle kasekannu sees suur hulk kuld- ja hõberaha vanast sõja ajal varjule olla pantud. Pärast raiunud selle kannu maha ja leidnud ka tõeste nõnda, kuda seda unes juhatedu, suure hulga vanaaegust varandust, mida nad iseeneste vahel ära jaganud. Selle jutuga teab rahvas kõnelda, et kui inemine magab, siis ta vaim, mis mitte ei maga, ta seest libliku näol välja minevad ja ühest kohast tõise ümbre rändavad, ja mis ta siis näeb ja kos ta käib, see olla sis see unenägu, mis üles ärkades meele jääb.

Kord heitnud peremees ja sulane pääle söögi puhkama. Kui sulane juba küllalt arvas maganud olevat, tõusis ta üles ja ajas peremeest kah, aga see ei tule, ei siruta, ei liiguta kah, ei tõuse, ei tõuse. Viimäte lendanud üks kimalane peremehele lahtisest suust sisse ja kui sulane nüüd ärätas, virgus peremes ülesse ja hakkas jutustama, mis ta unes näinud. Ta jutustas kõiksugustest orgudest ja kuristikkudest. Sulane es lausu sõnagi, vaid läits tööle ja mõtelnud tõine kord valvama jääda, mida ta ka tegi. Kui peremees jälle puhkama heitis, pandis sulane tähele, et peremehe suust jälle kimalane välja lendas. Sulane jooskis kimalase järele, kuni nägi, et kimalane ühe mätta sisse ära kadus.Nüüd läks sulane peremehe juure tagasi ja katsus teda üles äratada, aga asjata. Ootis, kuni kimalane tagasi lendas, mispeale peremees isegi üles ärkas. Ta jutustas, et ta ühe rahakeldris käinud, kus hulk hõbe- ja kuldraha olnud, aga tema ei teadvat, kuskohal see keldri olla. Sulane seletas, et tema küll teadvat, kus tema käinud, ja näitas ka mätast, mida peremees aga es usu. Sulane lõhkus mätta ära, mille all suur hobuse pealuu olnud ja selle sees hulk kuld- ja hõberaha, mida sulane ja peremees teineteise vahel ära jautasid ja mõlemile sai nii palju, et mureta elada võisid.

Magades nägin unes, et üks naine tuli minu juurde ja ütles mulle: “Tee mulle puusärk!” Ma seda naist ei tund. Hommikul tuli üks mees meile ja palus mind surnule puusärk teha. See surnud naine oli üksik inimene, kel ei old sugulasi, kes tema eest oleks hoolitsenud. Tegingi puusärgi valmis. Teinekord tuli unes minu voodi ette üks meesterahvas ja ütles mulle: “Tule mata minu ära!” Hommikul tuli üks mees meile ja palus mind surnut matma. Matsin selle surnu ära. Ma ei teand, et see mees oli ära surnud.

Kord läinud kaks meest voori pääle, teine teise hobusega. See olnud ühel suisel ajal. Kui nad ööse ühte pikka kõrtsivahed käinud, neil väsinud ka hobused ära. Siis jäänud nad ühte kohta tee äärde ühe suure kivivareme kohal hobusid puhkama. Teine mees heitnud siis koorma pääle magama, selili, suu üleval pool ja lahti. Teine jäänud aga üles koormade vahiks. Korraga näinud ülevalolija mees, et selili olija mehel tulnud üks kärps suust välja ja lennanud kivivaremede vahele sisse. Selle järele tulnud ka magaja mees üles ja ülevalolija mees küsinud: "Mis sa unes nägid?" Ta ütelnud siis: "Ma nägin unes, et ma käisin ühes ilusas suure kivimajas, kus palju ilu ja toredust oli ja ka palju kulda ja hõbedat." Ülevalolija mees ütelnud talle siis, et: "sul lennas üks kärps suust välja ja lennas kivivaremede sisse." Siis pidanud nad kahekesi nõu, et lõhume see kivivarem ära ja leidnud säält palju kulda ja hõbedat. Siis olnud mõlemad voorimehed rikkad.

Ühel sügisesel päeval enne lume tulekut läinud üks mees metsa vitsu otsima. Hulk vitsu olnud juba otsitud, kui ta ühe lagedama koha peale jõudnud. Seal lageda ääres olnud üks suur risu-unik kõigist suurdest puudest ja kividest unikusse võetud, mis juba ammu aega seal seisnud ja rahva suus ussilõuka nime kandnud. Ta jäenud seda vaatama, näinud aga, et juba palju ussa sinna sisse suure rutuga pugenud. Ta tahtnud ka näha, kustkohast nad kõik tulevad, et nemad nii ühte teed käivad. Ta läinud sinnapoole edassi, kustpoolt ussid tulnud. Natukese maa tagant leidnud ta ühe iseäraliku rohumätta, kelle otsas punakas rohi kasvanud. Ussid tulnud kõik selle mätta juurest läbi ja hammustanud igaüks sealt rohulatvadest ühe kõrre suhu. Mees arvanud ja arvanud, ei ole teadnud, miks ussid seda rohtu hammustanud. Viimaks tulnud tal ka himu seda rohtu katsuda¹. Esite ei ole ta tohtinud², arvanud, et see rohi kihvtine³ on, kust ussid omale kihvti võtavad. Aga ei meel ei ole ka rahu jäenud, tarvis katsuda. Ta võtnud näpuga ühe rohuladva ja pistnud suhu, rohi olnud vähe haput maiku. Selle järele tunnud ta kanget unevaeva. Õhtusse olnud ka veel aiga, päike paistnud üsna soojaste, mees läinud paksema põesaste vahele ja mõtelnud väheks ajaks puhkama heita, et õhtuks muidugi kodu saab. Ta heitnud paksu põesa ääre puhkama ja jäenud kui surnu magama. Kodused rahvas oodanud meest kodu, aga ei tule. Juba mõni päev mööda, aga ei kusagil. Viimaks läinud palju inimesi teda otsima, aga kusagilt ei ole teda leitud. Kõik arvanud, et ta ehk huntidest on ära murtud. Kevade tulnud kätte, lumi olnud ka juba kõik sulanud. Juba hakanud rohi maa seest välja tärkama. Siis ärganud mees üles ja tundnud, et ta kõht hirmus tühi olnud. Ta võtnud vitsakimbu selga ja läinud kodu. Kodused rahvas hirmunud väga ära, kui nad meest näinud kodu tulevad. Kõik arvanud teda vaimu olevad ja jooksnud igaüks varjule, kuhu aga keegi saanud. Mees astunud tuppa. Tuba olnud tühi, ta hüidnud oma naist nimepidi: „Kuule, Liisu, kus sa oled? Tule too mulle süia, minu kõht on hirmus tühi! Eila jäi hulk kapstasuppi järele, too see mulle!“ Naene tulnud viimaks mehe kutsumise peale tuppa ja seletanud talle, et ta juba sügisest saadik kadunud olla. Kuskohtas ta ometi nii kaua olnud? Mees ei ole esite uskunud, et naese jutt tõsi on, viimaks aga hakanud aru saama, et kõik asjad juba palju teisiti olnud, kui siis, kui ta metsa läinud. Mees rääkinud ka, kuida temaga metsas lugu olnud. Et ta ühe rohu hammustamisest, mida ussid hammustanud, magama jäenud, ja nii oli ta ussi moodi talve läbi maganud. 

¹ proovida; ² julgenud; ³ mürgine

Jää magama, muidu tuleb unevana, viskab liiva silma, siis jääd igavesti magama.

Kui talvel öösel unes surnud inimesi näed, siis ilmad lähevad varsti hulluks ja hakkab tuiskama.