Ema tegi süüa ja lapsed väga näljased: “Emakene, emakene, süüa tahaks!”
“Oodake, oodake nüüd, kõik saavad, kõik saavad! Keegi ei jää ilma!”
Ja vanaema ise valmistas siis pannkooki. Tegi taigna valmis. Pani panni pliidi peale. Rasv kõik särises ja pritsis kahele poole. Aga lapsed seal näljased. Näljased ja tatised ka veel. Seisavad juures: “Emakene, emakene, anna mulle ka üks pannkook!”
“Oota, oota, oota! Sina ka saad! Kõik saavad, kõik saavad, keegi ei jää ilma!”
Noh, pann oli juba väga tuline. Pandi tainas peale. Üks pool juba hästi pruun. Keeras teise poole… Ja vanaema tahtis seda panni nii visata ka – nagu ikka pliine visati. Ja kook kukkus ühe külje peale ja hakkas äragi veerema!
Lapsed ja ema järel kõik: “Oota, oota! Kus sa lähed, kus sa lähed!”
Aga see kook muudkui veeres, veeres, veeres mäest alla. Lapsed kõik karjudes taga. Aga kook oli väga kiire. Nemad olid näljased, nemad ei jõudnud joosta.
Läks siis koogikene. Koogikene veeres, veeres, jõudis metsa äärde. Tuleb jänes vastu: “Mmm, kui hea lõhn! Mis see on? Pannkook! Kuule, pannkook, ma söön su ära!”
“No kuidas sa mind ära sööd? Seitse last ja ema jooksevad mul taga, kätte mind ei saa, siis sina, kekats, saad kätte?!”
Ja veereb edasi.
Tuleb vastu rebane. “Mmm, oi kui hea! Pannkook, pannkook! Tule siia, ma söön su ära!”
“No kus sa sööd? Ema, seitse last jooksevad taga, jänes ka jookseb taga, ei saa mind kätte, siis sa saad mind kätte!?”
Veereb edasi.
Veereb, veereb, jõuab siis metsa. Tuleb hunt: “Kuule, pannkook, pannkook! Tule siia, ma söön su ära!”
“Sina sööd mu ära? Ema ja seitse last jooksevad taga, jänes jookseb taga, rebane jookseb taga, ei saa mind kätte, siis sina saad mind kätte?!”
Veereb edasi.
Tuleb karu. “Oi, kui hea lõhn! Pannkook, siin metsas?! Ma söön ta ära!”
“Sa ei saa mind kätte! Ema ja seitse last jooksevad, jänes jookseb, rebane, hunt – ja sina, karu, mõtled mind ära süüa? Ilmaski ei saa mind kätte!”
Veereb edasi.
Ja tuleb metssiga. “Nuh, nuh, nuh, mis sa siin teed?”
“Ma veeren siin.”
“Nuh, nuh, nuh, hakkame koos minema!”
Hakkasidki astuma, siga ja pannkook. Lähevad, lähevad, lähevad. Hirmus head lõhna tuleb. Siga tahab kah veidike ampsata. Aga no kuidas sa ampsad? Lähevad, lähevad ja tuleb suur porilomp vastu. Pannkook ütleb: “Ma ei saagi üle!”
“No miks sa ei saa? Tule mu nina peale!”
“Sinu nina peale?”
“Miks sa ei saa tulla mu nina peale? Ma viin su üle!”
Ja läkski pannkook nina peale. Läks siis siga läbi lombi, jõuab keskele. No nii hea lõhn! Tõmbab ninaga ja teeb – amps! Pool pliini sai kätte, aga pool läks mutta.
Ja sellest ajast peale need sead seal muda sees püherdavad ja otsivad seda teist poolt.
ERA, DV 575 < Võrumaa, Meremäe v, Obinitsa k – Risto Järv, Karin Krondel, Kati Taal < Terje Lillmaa, snd 1970 (2004).
[ATU 2025]
